Eelnõu

Siseministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja 21.07.2025 nr 2-2/2739-1 Põllumajandusministeerium Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. /*Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Päästeamet Tööinspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Gaasiliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Inspecta Estonia OÜ Eesti Keemiatööstuse Liit Tehnoaudit OÜ Eesti Transpordikütuste Ühing MTÜ Maris Raudsepp +372 5360 1318 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 11.07.2025 MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel. Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas kantsler Lisa Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks  majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord„ Lisa (muudetud sõnastuses) Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks Kui ohtlik kemikaal on tabeli 1 ohukategoorias ning on samuti nimetatud tabelis 2, kohaldatakse tabelis 2 määratud alammäärasid ja künniskoguseid. Tabel 1 Ohtlike kemikaalide ohukategooriad Alammäär Künniskogus ohtliku suurõnnetuse ohuga CLP-määruse ohukategooriad Ohulaused ettevõtte ettevõtte määramiseks määramiseks (tonnides) (tonnides) Veerg 1 – Qa Veerg 2 – Veerg 3 – QkB QkA H osa – Oht tervisele H1 – AKUUTNE TOKSILISUS / äge H300 mürgisus, 1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 0,5 5 20 H330 H2 – AKUUTNE TOKSILISUS H300 - 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 2,5 50 200 - 3. kategooria, kokkupuude sisse- H330 hingamisel (vaata märkust 1) H331 H3 STOT – TOKSILISUS SIHTORGANI H370 SUHTES – ÜHEKORDNE KOKKUPUUDE, 2,5 50 200 STOT SE 1. kategooria H4 – NAHASÖÖVITUS/-ÄRRITUS, 1. H314 100 - - kategooria H5 – RASKE SILMAKAHJUSTUS/ H318 1000 - - ÄRRITUS, 1. kategooria P osa – Füüsikaline oht P1a – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata märkust 2) H200 0,5 10 50 - ebapüsivad plahvatusohtlikud; H201 - plahvatusohtlikud, allklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 H202 või 1.6; H203 - ained või segud, millel määruse (EÜ) nr H205 440/2008 meetodi A.14 järgi on lõhkeaine omadused (vaata märkust 3) ja mis ei kuulu ohuklassidesse „Orgaanilised peroksiidid“ või „Isereageerivad ained ja segud“ P1b – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata märkust 2) H204 1 50 200 Plahvatusohtlikud, allklass 1.4 (vaata märkust 4) P2 – TULEOHTLIKUD GAASID H220 5 10 50 Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria H221 P3a – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222 (vaata märkust 5) H223 15 (neto) 150 (neto) 500 (neto) 1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 mis sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikke gaase või 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke P3b – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222 (vaata märkust 5) H223 500 (neto) 5000 50 000 1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 (neto) (neto) mis ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikke gaase ega 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke (vaata märkust 6) P4 – OKSÜDEERIVAD GAASID H270 10 50 200 Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria P5a – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD - 1. kategooria tuleohtlikud vedelikud; H224 5 10 50 - 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 mida hoitakse nende keemistemperatuurist H226 kõrgemal temperatuuril; - muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud, mida hoitakse nende keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril (vaata märkust 7) P5b – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD - 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 10 50 200 mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- H226 tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse ohu; - muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud, mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse ohu (vaata märkust 7) P5c – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD H225 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H226 500 5000 50000 mida ei hõlma P5a ega P5b P6a – ISEREAGEERIVAD AINED JA SEGUD ning ORGAANILISED H240 5 10 50 PEROKSIIDID H241 Isereageerivad ained ja segud, tüüp A või B või orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B P6b – ISEREAGEERIVAD AINED JA SEGUD ning ORGAANILISED H242 10 50 200 PEROKSIIDID Isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E või F või orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D, E või F P7 – PÜROFOORSED VEDELIKUD JA TAHKED AINED H250 10 50 200 Pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria Pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria P8 – OKSÜDEERIVAD VEDELIKUD JA TAHKED AINED H271 10 50 200 Oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. või 3. H272 kategooria, või oksüdeerivad tahked ained, 1., 2. või 3. kategooria E osa – Keskkonnaoht E1 – ohtlikud veekeskkonnale, akuutse H400 toksilisuse/ägeda mürgisuse 1. kategooria või H410 10 100 200 kroonilise toksilisuse 1. kategooria E2 – ohtlikud veekeskkonnale, kroonilise H411 50 200 500 toksilisuse 2. kategooria O osa – Muud ohud O1 – ained või segud ohulausega EUH014 EUH014 50 100 500 O2 – ained ja segud, millest kokkupuutel H260 50 100 500 veega eraldub tuleohtlikke gaase, 1. kategooria O3 – ained või segud ohulausega EUH029 EUH029 5 50 200 Tabel 2 Ohtlikud ained Alamäär Künniskogus CAS ohtliku suurõnnetuse ohuga Ohtlikud ained number ettevõtte ettevõtte (informa- määramiseks määramiseks tiivne) (tonnides) (tonnides) Veerg 1 – Qa Veerg 2 – Veerg 3 – QkB QkA 1. Ammooniumnitraat (vaata märkust 8) - 1000 5000 10 000 2. Ammooniumnitraat (vaata märkust 9) - 100 1250 5000 3. Ammooniumnitraat (vaata märkust 10) - 5 350 2500 4. Ammooniumnitraat (vaata märkust 11) - - 10 50 5. Kaaliumnitraat (vaata märkust 12) - 1000 5000 10 000 6. Kaaliumnitraat (vaata märkust 13) - 100 1250 5000 7. Arseenpentoksiid, arseen(V)hape ja/või selle 1303-28-2 0,1 1 2 soolad 8. Arseentrioksiid, arseenis(III)hape ja/või 1327-53-3 - - 0,1 selle soolad 9. Broom 7726-95-6 2 20 100 10. Kloor 7782-50-5 0,5 10 25 11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: - - - 1 nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid 12. Etüleenimiin 151-56-4 0,5 10 20 13. Fluor 7782-41-4 0,5 10 20 14. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %) 50-00-0 1 5 50 15. Vesinik 1333-74-0 0,5 5 50 16. Vesinikkloriid (veeldatud gaas) 7647-01-0 2 25 250 17. Pliialküülid - 0,5 5 10 18. Tuleohtlikud veeldatud gaasid: 1. ja 2. - 10 50 200 kategooria gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaas (vaata märkust 14) 19. Atsetüleen 74-86-2 1 5 50 20. Etüleenoksiid 75-21-8 0,5 5 50 21. Propüleenoksiid 75-56-9 0,5 5 50 22. Metanool 67-56-1 10 500 5000 23. 4,4′-metüleen bis (2-klooraniliin) ja/või 101-14-4 - - 0,01 selle soolad, pulbri kujul 24. Metüülisotsüanaat 624-83-9 - - 0,15 25. Hapnik 7782-44-7 50 200 2000 26. 2,4-tolueendiisotsüanaat 584-84-9 1 10 100 2,6-tolueendiisotsüanaat 91-08-7 27. Karbonüüldikloriid (fosgeen) 75-44-5 - 0,3 0,75 28. Arsiin (arseentrihüdriid) 7784-42-1 - 0,2 1 29. Fosfiin (fosfortrihüdriid) 7803-51-2 - 0,2 1 30. Vääveldikloriid 10545-99-0 - - 1 31. Vääveltrioksiid 7446-11-9 1 15 75 32. Polüklorodibensofuraanid ja - - - 0,001 polüklorodibensodioksiinid (k.a TCDD), arvutatud TCDD-ekvivalendina (vaata märkust 15) 33. Järgmised KANTSEROGEENID või - 0,2 0,5 2 segud, milles järgmiste kantserogeenide sisaldus on üle 5 massiprotsendi: 4-aminobifenüül ja/või selle soolad, bensotrikloriid, bensidiin ja/või selle soolad, bis-(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan, dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat, dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3- kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin, dimetüülnitrosamiin, heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2- naftüülamiin ja/või selle soolad, 4- nitrodifenüül ning 1,3-propaansultoon 34. Naftasaadused ja alternatiivkütused - a – 100 2500 25000 a) mootoribensiin ja tööstusbensiin, (mootori- b) petrooleum (sh reaktiivkütus), bensiin ja c) gaasiõlid (sh diislikütused, kerged kütteõlid tööstusbensiin) ja gaasiõli segud), d) raske kütteõli, b kuni e – e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega 1000 ning süttivuse ja keskkonnaohtude poolest sarnaste omadustega kui punktide a–d tooted 35. Veevaba ammoniaak 7664-41-7 1 50 200 36. Boortrifluoriid 7637-07-2 0,5 5 20 37. Vesiniksulfiid 7783-06-4 0,5 5 20 38. Piperidiin 110-89-4 5 50 200 39. Bis(2-dimetüülaminoetüül) (metüül)amiin 3030-47-5 5 50 200 40. 3-(2-etüülheksüüloksü)-propüülamiin 5397-31-9 5 50 200  41. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud - 10 200 500 (tingimusel, et segu ei liigitata naatriumhüpokloriti puudumisel veekeskkonnale ohtlikusse akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400]), mis on klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400], sisaldab vähem kui 5% aktiivkloori ega ole liigitatud mõnda tabelis 1 loetletud ohukategooriasse 42. Propüülamiin (vaata märkust 16) 107-10-8 50 500 2000 43. Tert-butüülakrülaat (vaata märkust 16) 1663-39-4 20 200 500 44. 2-metüül-3-buteennitriil (vaata märkust 16) 16529-56-9 50 500 2000 45.Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan- 533-74-4 10 100 200 2-tioon (dasomet) (vaata märkust 16) 46. Metüülakrülaat (vaata märkust 16) 96-33-3 50 500 2000 47. 3-metüülpüridiin (vaata märkust 16) 108-99-6 50 500 2000 48. 1-bromo-3-kloropropaan (vaata märkust 109-70-6 50 500 2000 16) Märkused 1. Ohtlik aine, mis klassifitseerub akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (kokkupuude suu kaudu, H301), kuulub ohuklassi „H2 – AKUUTNE TOKSILISUS“ sellistel juhtudel, kui aine ei ole klassifitseeritav ei akuutselt toksiliseks sissehingamisel ega akuutselt toksiliseks nahaga kokkupuutel, näiteks põhjusel, et puuduvad andmed sissehingamisel või nahaga kokkupuutel avalduva toksilisuse kohta. 2. Ohuklass „PLAHVATUSOHTLIKUD“ hõlmab plahvatusohtlikke tooteid (CLP-määruse lisa I punkt 2.1). Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote kogumassist. 3. Aine ja segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) I lisa märkuste punktis 9 viidatud juhul. Rohkem juhiseid katsetustest loobumise kohta on esitatud meetodi A.14 kirjelduses, vaata komisjoni määrust (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739). 4. Kui allklassi 1.4 plahvatusohtlik aine pakitakse lahti või pakendatakse ümber, klassifitseeritakse see ohukategooria P1a alla, kui ei ole näidatud, et oht vastab CLP-määruse kohaselt endiselt allklassile 1.4. 5. Tuleohtlikke aerosoole klassifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1975, lk 40–47). Nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ kohane eriti tuleohtlik ja tuleohtlik aerosool vastab CLP-määruse tuleohtlike aerosoolide 1. ja 2. kategooriale. 6. Tabelis 1 nimetatud P3b-ohukategooria kasutamiseks peab olema tõendatud, et aerosoolimahutis ei ole 1. ja 2. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku vedelikku. 7. Vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.6.4.5 ei pea vedelikku, mille leektäpp on üle 35 °C, klassifitseerima 3. kategooriasse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 12 viidatud juhul. Kõrge rõhu või temperatuuri tingimustes see ei kehti ning siis tuleb kohaldada 3. kategooriat. 8. Tabeli 2 real 1 on ammooniumnitraat (1000/5000/10 000) – väetis, mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati ja/või kaaliumkarbonaati), mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 13 viidatud katse kohaselt ja milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) vahemikus 15,75i ja 24,5ii massiprotsenti ja mis ei sisalda põlevat või orgaanilist ainet kokku 6 üle 0,4% või mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisa III-2 nõuetele; b) kuni 15,75 massiprotsenti ja milles põleva aine kogus ei ole piiratud. 9. Tabeli 2 real 2 on ammooniumnitraat (100/1250/5000), mis on väetisena klassifitseeritav. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise lihtväetise ning kompleksväetise suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele ja mille ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%; b) üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul; c) üle 28iii massiprotsendi ammooniumnitraadipõhise lihtväetise dolomiidi, lubjakivi ja kaltsiumkarbonaadi segudes, mille puhtusaste on vähemalt 90%. 10. Tabeli 2 real 3 on tehnilise puhtusastmega ammooniumnitraat (5/350/2500). Selle rea piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadi vesilahuse suhtes, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ning ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi segu suhtes, milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) vahemikus 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldab kuni 0,4% põlevaid aineid; b) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid. 11. Tabeli 2 real 4 on ammooniumnitraat (-/10/50) ehk nõuetele mittevastav aine ja väetis, mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse järgmistel juhtudel: a) tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal, ammooniumnitraat ja ammooniumnitraadi segu, ammooniumnitraadipõhine lihtväetis ning märkustes 9 ja 10 osutatud ammooniumnitraadipõhine kompleksväetis ja väetise segu, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele; b) märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele 12. Tabeli 2 real 5 on kaaliumnitraat (1000/5000/10 000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse sellise granuleeritud või mikrogranuleeritud kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil. 13. Tabeli 2 real 6 on kaaliumnitraat (100/1250/5000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse sellise kristallilise kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil. 14. Vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele, millega tagatakse maagaasile vastav kvaliteet, kaasa arvatud metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%. 15. Polüklorodibensofuraani (CDF) ja polüklorodibensodioksiini (CDD) koguste arvutamiseks kasutatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 20 viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (TEF): Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEF (2005) Polüklorodibensodioksiinid TEF Polüklorodibensofuraanid TEF 2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1 1,2,3,7,8-PeCDD 1 2,3,4,7,8-PeCDF 0,3 1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,03 1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1 OCDD 0,0003 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01 OCDF 0,0003 TEF-tabelis kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. 16. Kui ohtlik aine kuulub ka tuleohtlike vedelike ohukategooriasse P5a või P5b, siis kohaldatakse madalaimat piirkogust. i 15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45% ammooniumnitraadile. ii 24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70% ammooniumnitraadile. iii 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80% ammooniumnitraadile.  11.07.2025 Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel. Eelnõu väljatöötamine on tingitud C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte ebamõistlikult rangest tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõudest ja käitamisloa kohustusest. Määruse rakendamisel on ilmnenud, et tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõude kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjale põhjendamatut kulu. Määruse muudatuse üks põhjus on ka Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 16. detsembril 2024. a Eestile saadetud põhjendatud arvamus rikkumismenetluses nr 2020/2117, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi SEVESO III direktiiv). Eelnõu eesmärk on vähendada ettevõtja halduskoormust, leevendades C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära nõuet ja ühtlustada määruses kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja ühetaolisus SEVESO III direktiiviga. Peaministri 12. augusti 2024. a korraldusega nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on muudetud ministrite pädevusvaldkondi. Kuna tööstuse valdkond kuulub majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määrust majandus- ja tööstusminister, mistõttu on majandus- ja taristuministri määruse nr 10 muutmise määrus majandus- ja tööstusministri määrus. 2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post [email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e- post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Määruse lisaga on kehtestatud ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte kategooria määramiseks. Määruse eesmärk on kehtestada kindlad ja läbipaistvad kriteeriumid ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte 1 kategooria määramiseks, samuti objektiivselt hinnata, kui suur potentsiaalne oht on seotud konkreetse ettevõtte tegevusega, arvestades seal käideldavate ohtlike kemikaalide hulka ja omadusi. 08.05.2024 saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus1, kus analüüsiti tuleohtlike gaaside käitlemise nõuete muutmist. Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse määruse nr 10 paragrahvi 2 lõige 6 järgmiselt: „Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“ SEVESO III direktiivi I lisa märkuse 6 teises lauses täpsustatakse, et kui ohtlikku ainet saab klassifitseerida rohkem kui ühte kategooriasse ja kohaldatakse märkust 4, kasutatakse märkuse 4 punktides a, b ja c märgitud iga kategooriarühma jaoks asjaomasele klassifikatsioonile vastavat väikseimat piirkogust. Komisjon leidis, et Eesti ei ole direktiivi I lisa märkuse 6 teist lauset õigesti üle võtnud. Selgituseks, et direktiivi I lisa märkuse 6 teine lause on üle võetud kehtiva määruse nr 10 § 2 lõikega 6 ja sama paragrahvi lõike 7 teise lausega (direktiivi I lisa märkuse 4 sisu). Direktiivi I lisa märkuse 4 sisu on üle võetud määruse § 2 lõigetega 8–11. Õigusselguse huvides täiendatakse määruse nr 10 § 2 lõiget 6, et seos määruse § 2 lõigete 6 ja 7 vahel oleks selgem. Samuti on lihtsam aru saada, et nende sätetega on üle võetud direktiivi I lisa märkuses 6 sätestatud nõue. Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus määruse nr 10 lisa, millega suurendatakse C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära 5 tonnilt 10 tonnini. Määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18 suurendatakse ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära 10 tonnini. Tuleohtlike veeldatud gaasidena kasutatakse Eestis peaasjalikult veeldatud naftagaasi (LPG) ja veeldatud maagaasi (LNG). Kui A- ja B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitaja nõuded tulenevad SEVESO III direktiivist, siis C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte alammäära nõue on riigisisene ja muutmata kujul eksisteerinud aastakümneid. Tuleohtlike veeldatud gaaside praegu kehtiv alammäär on 5 tonni, mis tähendab, et sellest kogusest alates liigitub ettevõte C-kategooria ehk ohtlikuks ettevõtteks ja ettevõtjal tuleb taotleda käitamisluba. Käitamisluba taotledes peab ettevõtja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ja Päästeametile (PäA) teabelehe, riskianalüüsi, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning tasuma riigilõivu 640 eurot. Sektori huvi on suurendada tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemise alammäära kogust 5 tonnilt 10 tonnini, sest viietonniste mahutite soetamine põhjustab ettevõtjale ebamõistlikke lisakulusid, seab tehnilisi piiranguid ja paneb Eesti ettevõtja ebavõrdsesse olukorda võrreldes naaberriikidega. Väiksemad mahutid maksavad oma mahutavuse kohta rohkem ja nende väärtus järelturul on väiksem. Alammäära suurendamine 10 tonnini võimaldab ettevõtjal mõistlikumalt oma tegevusi planeerida, kulusid optimeerida ja kasutada tööstuses levinud mahuteid otstarbekamalt, vähendades ettevõtja halduskoormust. 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/810f8915-6263-4bcb-b229-3534ecb86099 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 24-0479. 2 Suurendades ettevõttele C-kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära 10 tonnini, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt seadme ohutuse seaduses (SeOS) sätestatud surveseadme minimaalsed kaugused välistest objektidest, surveseadme auditikohustus ning tuleohutuse seaduse (TuOS) üldised tuleohutusnõuded. Kuna eelnimetatud veeldatud gaasi mahutite korral on tegemist auditikohustusliku surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega, tuleb olenevalt tegevusest esitada kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) ehitusteatis või ehitusloa taotlus vastavalt ehitusseadustikule (EhS). Seega, kui ettevõtja täidab SeOS-i, TuOS-i ja EhS-i nõudeid korrektselt, on ohutus piisavalt tagatud juba nende tegevuste kaudu. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu punkti 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu punkt 2 pole puutumuses rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega. 5. Määruse mõjud Määruse muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud, mis tulenevad tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära suurendamisest. Kaasnev mõju: 1. Mõju majandusele 1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm: 26 C-kategooria ehk ohtlikku ettevõtet, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase 214 käitises. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike. 2025. aasta maikuu seisuga on Eestis C-kategooria ettevõtteid 26 ja tuleohtlikke veeldatud gaase käideldakse 214 käitises. Käitistest 84 on mootorikütuse tanklad ning 130 muud vedelgaasipaigaldisega käitised (nt viljakuivatid). Kui suurendada käitamisloa alammäära 5 tonnilt 10 tonnini, kaob käitamisloa kohustus 143-l juba käitamisloaga käitisel (s.o 60 tanklat ning 83 vedelgaasipaigaldisega käitist) ehk alles jääks 19 ettevõtet 71 käitisega, kus käideldakse tuleohtlikke veeldatud gaase üle 10 tonni ja alla 50 tonni (50 tonni on B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus). Muudatusega väheneb kõikide käitamislubade (A-, B- ja C-kategooria) arvestuses käitiste koguarv 41%. Kavandatavad muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt tuleohtlike veeldatud gaaside käitlejatest ettevõtjatele. Ettevõtjale kaasnev mõju on positiivne, sest ära jäävad käitamisloa taotlemise kulud juhul, kui tuleohtlikke veeldatud gaase käideldakse alla 10 tonni. Tasuma ei pea riigilõivu 640 eurot ega koostama ajamahukat kohustuslikku dokumentatsiooni (teabeleht, riskianalüüs, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ja ohutusaruanne), mille rahaline kulu võib ulatuda mitme tuhande euroni. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 3 Sihtrühm 1: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes väljastab ohtlikele ettevõtetele kemikaalide käitamise lube ning kooskõlastab kohustuslikke dokumente, milleks on teabeleht, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus, riskianalüüs ja ohutusaruanne. Sihtrühm 2: Päästeamet, kes teeb riiklikku järelevalvet ohtlikus ettevõttes ning kooskõlastab käitamisloa menetluses kohustuslikke dokumente, milleks on ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, riskianalüüs ja ohutusaruanne. Tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära muutmisel ei osale PäA enam alamäärast välja jäävate planeeringute ja projektide kooskõlastamise faasis kemikaaliseaduse alusel. See tähendab, et PäA ei kontrolli, kas kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ning ühtlasi puudub PäA-l võimalus nõuda ohutuse seisukohalt olulisi meetmeid. PäA ei kontrolli alammäära suurendamisel 5-10 tonniseid tuleohtlike veeldatud gaaside paigaldisi kemikaaliseaduse alusel. Enamasti asuvad need tööstus- ja laohoonete juures, mida kontrollivad küll erasektor, kuid nende kontroll piirneb hoonete tuleohutusega. Tanklates teeb PäA jätkuvalt kontrolle lähtuvalt TuOS-ist. TuOS alusel on kehtestatud siseministri määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“, millega kehtestatakse tuleohutusnõuded põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamisele, sealhulgas nõuded naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla, ammoniaagirajatise ning hapniku hoiukoha kujale. Kemikaali ohutu ladustamine tuleohutuse seisukohast saab edaspidi kaetud käesoleva määruse nõuetega. Alammäära suurendamisel ei ole 5-10 tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside käitised ohtlikud ettevõtted, mistõttu ei ole neil enam kemikaaliseaduse alusel nõuet oma töötajaid koolitada erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks. Selle osa katab edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS). TTOS § 1 lõige 1 sätestab töötajate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Tööinspektsiooni pädevuses on järelevalve tegemine töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaali käitlevas ettevõttes ning ohtliku kemikaali arvestuse pidamise üle. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju TTJA ja PäA töökorraldusele. Tuleohtliku veeldatud gaasi käitlemisel 5–10 tonnini ei pea ettevõtja enam käitamisluba taotlema ja kohustuslikke dokumente esitama. Kuna väheneb ettevõtete arv, kes C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte käitamisluba taotlevad, siis väheneb ka järelevalveasutuste töökoormus käitamislubade ja kohustuslike dokumentide menetlemisel. Muudatus võimaldab järelevalveasutustel (TTJA ja PäA) edaspidi keskenduda suuremal määral ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete järelevalvele. Sõltumata KemS-i käitamisloa kogusest, kehtivad gaasipaigaldisele jätkuvalt TuOS-i üldised tuleohutusnõuded, mille täitmist kontrollib PäA riikliku järelevalve kaudu ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mille täitmist kontrollib Tööinspektsioon. Sihtrühm 3: Kohalikud omavalitsused. Kavandatavad muudatused avaldavad mõju KOV-i töökorraldusele. Kuna väheneb ettevõtete hulk, kes käitamisluba taotlevad, siis jääb vähemaks ka käitamisloaga seotud teavitusi KOV- ile. Olenemata KemS-i käitamisloa kogusest, on EhS-i mõistes tegu auditikohustusliku 4 surveseadme või hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega. See tähendab, et ettevõtja peab igal juhul esitama kohaliku omavalitsuse üksusele EhSi-kohased dokumendid ja taotlema ehitusluba. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Väheneb riigieelarvesse laekuvate tulude arv, sest tuleohtlike veeldatud gaaside käitamisloa alammäära suurendamisel 5 tonnilt 10 tonnini ei pea enam alates 5 tonnist tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisel käitamisluba taotlema. TTJA ja PäA töökoormus väheneb, kuna käitamisluba taotlevate C-kategooria ettevõtete arv väheneb. Seetõttu saavad TTJA ja PäA keskenduda edaspidi suurema ohuga ettevõtete järelevalvele. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Tööinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Inspecta Estonia OÜ-le ja Tehnoaudit OÜ-le. 5