Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhendi ja eksamiküsimuste kinnitamine

KÄSKKIRI 05.06.2025 nr 1-2/25-039 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhendi ja eksamiküsimuste kinnitamine Tulenevalt lõhkematerjaliseaduse §-dest 22 ja 23, majandus- ja taristuministri 30.10.2017 määrusest nr 56 „Nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitleja personalile pädevustunnistuse andmisel“ ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lõike 2 alusel: 1. Kinnitan: 1.1 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhendi (Lisa 1); 1.2 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused (Lisa 2); 1.3 Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused (Lisa 3); 2. Tunnistan kehtetuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 05.04.2019 käskkirja nr 1-2/19-046 „Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhendi ja eksamiküsimustiku temaatika kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Martti Kangur õigusosakonna juhataja peadirektori ülesannetes Arno Paikles  2 Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 05.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-039 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami juhend Lõhkematerjalisektori ettevõtja ja pürotehnilise toote käitlemisega tegeleva ettevõtja personali pädevuse hindamise eesmärgiks on tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus ning julgeolek läbi lõhkematerjali ja pürotehnilise toote oskusliku käitlemise. Sertifitseerimine ehk isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine on menetlus, mille käigus hinnatakse isiku pädevuse vastavust kehtestatud nõuetele ja tõendatakse seda asjakohase pädevustunnistuse väljastamisega. 1. Üldsätted 1.1 Käesolev eksamijuhend on koostatud lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) ning majandus- ja taristuministri 30.10.2017 määruse nr 56 „Nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitleja personalile pädevustunnistuse andmisel“ alusel. 1.2 Eksamijuhendiga määratakse kindlaks eksami korraldus, eksami kestus, eksamineeritavate ja eksamineerijate õigused ja kohustused, eksami positiivse soorituse nõuded, hindamismetoodika, eksamitulemuste vaidlustamise kord ning muud eksami korralduses olulised asjaolud. 1.3 Eksami korraldaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). 1.4 Lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja, pürotehniku ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuse kompetentsuse vastavust nõuetele tõendatakse kutseseaduse kohase kutsetunnistusega, võttes arvesse LMS-s pädevustunnistuse kohta sätestatut (LMS § 22 lg 1). 1.5 Kutset andva organi puudumise korral tõendatakse isiku kompetentsust TTJA antud pädevustunnistusega. Sõltumata kutset andva organi olemasolust on TTJA-l õigus anda käitlemise korraldaja pädevustunnistusi (LMS § 22 lg 2). 1.6 Välisriigis omandatud kompetentsuse vastavust LMS-i alusel nõutavale hindab ja tõendab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt TTJA (LMS § 22 lg 4).  3 2. Nõuetele vastavuse hindamisele ja tõendamisele kuuluvad isikud 2.1 Nõuetele vastavuse hindamisele ja tõendamisele TTJA poolt kuulub järgmine lõhkematerjalisektori ettevõtja ja pürotehnilise toote käitlemisega tegeleva ettevõtja personal: 2.1.1 lõhkematerjali käitlemise korraldaja – vastutav isik, kelle ülesanne on tagada lõhkematerjali ohutu käitlemine ja käibe korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning juhendada lõhkematerjali vahetut käitlejat ja koordineerida tema tegevust. 2.1.2 pürotehnilise toote käitlemise korraldaja – vastutav isik, kelle ülesanne on tagada ettevõttes pürotehnilise toote ohutu käitlemine ja käibe korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, pürotehnilise toote võõrandamisel juhendada ja nõustada pürotehnilise toote müüjat ning pürotehnilise toote käitlemisel koordineerida ettevõtte töötajate tegevust. 3. Pädevustunnistuse saamise eeldused 3.1 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja 3.1.1 peab olema vähemalt 21-aastane; 3.1.2 omama erialast ettevalmistust ja vähemalt aastast töökogemust lõhkematerjalide valdkonnas; 3.1.3 tundma töövaldkonda reguleerivaid õigusakte; 3.1.4 ei või olla piiratud teovõimega; 3.1.5 ei või olla karistatud esimese astme kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 3.1.6 ei või olla karistatud riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades või mis on nimetatud süüteo objektiks, ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 3.1.7 ei või olla tagaotsitav või punktis 3.1.6 nimetatud süüteos kahtlustatav või süüdistatav. 3.2 Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja 3.2.1 peab olema vähemalt 21-aastane; 3.2.2 peab olema läbinud erialase väljaõppe ja omama vähemalt aastast asjakohast töökogemust; 3.2.3 ei või olla piiratud teovõimega; 3.2.4 ei või olla karistatud esimese astme kuriteo eest ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 3.2.5 ei või olla karistatud riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades või mis on nimetatud süüteo objektiks, ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 3.2.6 ei või olla tagaotsitav või punktis 3.2.5 nimetatud süüteos kahtlustatav või süüdistatav.  4 4. Pädevustunnistuse taotlemine 4.1 Isik, kes soovib saada lõhkematerjali käitlemise korraldaja või pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevustunnistust, esitab TTJA-le taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 4.1.1 taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 4.1.2 taotleja aadress ja muud kontaktandmed; 4.1.3 teave, millist pädevustunnistust taotletakse; 4.1.4 tõendid erialase väljaõppe ja töökogemuse kohta pädevustunnistuse esmataotlemisel; 4.1.5 kinnitus lõhkematerjaliseaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 4.1.6 tervisetõend; 4.1.7 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 4.1.8 riigilõivu tasumist tõendav dokument. 4.2 TTJA võib taotluse esitajalt nõuda ka muid asjakohaseid andmeid, kui see on vajalik isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks. 4.3 TTJA lahendab pädevustunnistuse taotluse 60 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. 4.4 Puuduste esinemisel taotluses teavitab TTJA hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 2 taotlejat kirjalikult taotluses esinevatest puudustest ning määrab taotlejale nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja selgitades samas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib TTJA jätta taotluse läbi vaatamata. 4.5 Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse või viide riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi. 5. Pädevuseksami korraldamine 5.1 TTJA kinnitab eksamikomisjoni koosseisu ja eksamiküsimused, mis on kättesaadavad TTJA veebilehel. 5.2 Pädevuseksami toimumisajast teavitab TTJA taotlejat vähemalt 10 tööpäeva ette. 5.3 Eksamile lubatakse isik vaid siis, kui tema vastavus pädevustunnistuse saamise eeltingimustele on tõendatud. 5.4 Eksam toimub eesti keeles, vajadusel korraldab taotleja tõlgi. 5.5 Eksamipiletile vastamiseks on aega 60 minutit. 5.6 Eksamineeritav saab eksamipileti, millel on 8 küsimust taotletava pädevusala kohta. 5.7 Eksamipiletid koostatakse TTJA veebilehel avaldatud eksamiküsimuste põhjal. 5.8 Kui eksamineeritav taotleb enda pädevuse hindamist mitmel alal, antakse talle pilet iga pädevusala kohta.  5 5.9 Eksam sooritatakse kirjalikult. Iga õigesti märgitud vastus annab vastajale 1 (ühe) punkti. 5.10 Eksami sooritamise ajal on abimaterjalide kasutamine keelatud. 5.11 Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti vähemalt 75 protsendile esitatud küsimustest. 5.12 Eksami tulemustest teatatakse eksaminandile e-posti vahendusel 30 kalendripäeva jooksul pärast eksami sooritamist (edastades pädevustunnistuse või teatise eksami mittesooritamise kohta). 5.13 Kui eksamineeritav ei pea kinni punktis 5.10 sätestatud nõudest, võib eksami korraldaja keelata taotlejal eksami jätkamise ning eksam loetakse lõppenuks. 5.14 Kui eksamineeritav ei sooritanud eksamit, võib ta eksami uuesti teha kolme kuu pärast. Sellisel juhul tuleb isikul esitada uus taotlus ja tasuda riigilõiv. 6. Eksamiküsimustik 6.1 Eksamiküsimustik peab võimaldama adekvaatselt hinnata isiku teadmiste piisavust antud tegevusalal töötamiseks ja vastavust LMS nõuetele. 6.2 Eksamiküsimustik koostatakse vastavate õigusaktide ja taotletava pädevuse kohta käiva kirjanduse alusel. 6.3 Eksamiküsimustiku temaatika avaldatakse TTJA veebilehel. 7. Pädevustunnistus 7.1 Pädevustunnistus väljastatakse pädevuseksami positiivsele tulemusele sooritanud isikule 30 kalendripäeva jooksul eksami sooritamise päevast arvates. 7.2 Pädevustunnistusele kantakse järgmised andmed: 7.2.1 pädevustunnistuse registreerimisnumber ja väljaandmise kuupäev; 7.2.2 pädevustunnistuse välja andnud asutuse nimi ja kontaktandmed; 7.2.3 pädevustunnistuse saanud isiku ees- ja perenimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 7.2.4 tegevusala – lõhkematerjali käitlemise korraldaja, pürotehnilise toote käitlemise korraldaja; 7.2.5 pädevustunnistuse kehtivuse aeg; 7.2.6 vajadusel eritingimised, millega pädevustunnistus väljastatakse; 7.2.7 pädevustunnistuse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 7.2.8 TTJA pitser. 7.3 Pädevustunnistus väljastatakse paberkandjal ja saadetakse tähitud postiga taotluses märgitud aadressile või väljastatakse taotlejale allkirja vastu. 7.4 Isiku, kellele pädevustunnistus väljastati, nõudel väljastatakse pädevustunnistuse duplikaat. Duplikaadile kantakse kõik punktis 7.2 nimetatud andmed ja ülemisele  6 parempoolsele nurgale kirjutatakse sõna “DUPLIKAAT”. Duplikaadi väljastamise eest tasub isik riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. 7.5 Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis (5) aastat. 8. Pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine 8.1 Pädevustunnistuse kehtivusaega võib isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et isiku töövaldkonnas nõutav pädevus ei ole muutunud ning isik on vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtnud erialasest täiendusõppest, vastab kehtestatud tervisenõuetele ja lõhkematerjaliseaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele. 8.2 Läbitud täiendõppe maht peab olema vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõppeks on ka täienduskoolitusel lektorina esinemine. 8.3 Pädevustunnistuse pikendamise taotlemiseks esitab isik vähemalt 30 kalendripäeva enne pädevustunnistuse kehtivusaja lõppu TTJA-le taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 8.3.1 taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi ja, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 8.3.2 taotleja aadress ja muud kontaktandmed; 8.3.3 pikendatava pädevustunnistuse väljastamise kuupäev ja number ning välja andnud asutuse nimi; 8.3.4 andmed erialases täiendusõppes osalemise kohta; 8.3.5 kinnitus lõhkematerjaliseaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 8.3.6 tervisetõend; 8.3.7 taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 8.3.8 riigilõivu tasumist tõendav dokument. 8.4 TTJA võib pädevustunnistuse pikendamiseks taotluse esitajalt nõuda täiendavaid andmeid, kui see on vajalik täienduskoolituse sobivuse hindamiseks. Lisaks võib TTJA täienduskoolitust mitte arvestada, kui isik on esitanud ebaõigeid andmeid või täienduskoolitus ei vasta kehtestatud nõuetele, ning nõuda uue pädevuseksami sooritamist. 8.5 Pädevustunnistuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi. 8.6 TTJA pikendab pädevustunnistuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast arvates. Isikule väljastatakse uus turvapõhjaga blanketile vormistatud pikendatud pädevustunnistus. 8.7 Kui pädevustunnistuse pikendamist taotletakse pärast selle kehtivusaja lõppemist, tuleb uue tunnistuse saamiseks esitada taotlus ja sooritada kõik toimingud samasugustel tingimustel nagu esmakordsel taotlemisel. Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib isik taotleda menetlustähtaja ennistamist vastavalt haldusmenetluse seadusele.  7 9. Pädevustunnistuse taotleja/eksamineeritava õigused ja kohustused 9.1 Eksamineeritav on kohustatud eksamineerija nõudmisel eksamipileti saamisel esitama oma isikut tõendava dokumendi. 9.2 Eksamineeritaval on õigus tutvuda eksamijuhendiga ja eksamiküsimustiku temaatikaga. 9.3 Enne eksami algust on eksamineeritaval õigus saada eksamikorraldajalt teavet eksami protseduurist ning eksamitulemuste teatavakstegemise, protestide esitamise ja läbivaatamise korrast. 9.4 Kui eksamineeritav ei ole rahul eksami korralduse või eksamitulemustega, on tal õigus esitada TTJA peadirektorile kaebus. 9.5 Kaebus vaadatakse läbi ja tehakse otsus 14 tööpäeva jooksul selle esitamise päevast arvates. 9.6 Kaebuse esitamine ei võta kohustust täita asjakohast otsust. 10. Eksamikomisjoni õigused ja kohustused 10.1 Eksamikomisjonil on õigus keelduda pädevustunnistuse taotleja eksamile lubamisest, kui: 10.1.1 erialane ettevalmistus või töökogemus ei vasta pädevustunnistuse saamise eeltingimustele; 10.1.2 taotlus ei ole nõuetekohane; 10.1.3 taotluses on esitatud valeandmeid; 10.1.4 taotleja ei ole tasunud riigilõivu. 10.2 Taotluse esitaja eksamile mittelubamise kohta teeb TTJA kirjaliku otsuse põhjendades taotleja eksamile lubamisest keeldumist. 10.3 Otsus eksamile mittelubamisest saadetakse taotluse esitajale e-posti teel. 10.4 Eksamikomisjon ja teised isikud, kes on seotud pädevustunnistuste väljaandmise või eksamite korraldamisega, peavad hoidma saladuses eksamiküsimustikku, tunnistuse taotlejate isikuandmeid ja muid andmeid, millele on seadusega kehtestatud juurdepääsupiirangud ning neile teatavaks saanud muud salajast informatsiooni. 10.5 Enne eksami algust peab üks eksamikomisjoni liikmetest selgitama eksamineeritavale eksami protseduuri ning eksamitulemuste teatavakstegemise, protestide esitamise ja läbivaatamise korda. 10.6 Kui eksamineeritav rikub oluliselt eksami protseduuri või petab eksami sooritamisel, võib eksami korraldaja keelata isikul eksami jätkamise ning eksamitulemus tühistatakse. 10.7 Asjakohased isiku nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist puudutavad kaebused esitatakse TTJA peadirektorile.  8 10.8 TTJA peadirektor vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul selle esitamise päevast alates. Otsusus edastatakse kaebuse esitajale e-posti teel.  9 Lisa 2 KINNITANUD peadirektor 05.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-039 Lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused 1. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjal? 2. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkeaine? 3. Mille poolest erineb lõhkeaine pürotehnilisest ainest? 4. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali käitlemine? 5. Nimeta vähemalt viis tegevust, mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiseks. 6. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali valmistamine? 7. Nimeta vähemalt kolm tegevust, mida loetakse lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali valmistamiseks. 8. Kuidas tagatakse lõhkematerjali käibe jälgitavus? 9. Kui kaua tuleb käibe kohta andmeid säilitada ning millistest toimingutest (3) alates seda aega arvestatakse? 10. Mida tuleb teha lõhkematerjalide käibe andmetega, kui ettevõte lõpetab tegutsemise lõhkematerjalide käitlemise valdkonnas? 11. Milliseid kohustusi ja nõudeid tuleb täita lõhkematerjalide üle arvestuse pidamisel? 12. Nimeta vähemalt viis kohustust ja nõuet, mida tuleb täita lõhkematerjalide üle arvestuse pidamisel. 13. Millised dokumendid koostab lõhkematerjali tootja tõendamaks lõhkematerjali vastavust direktiivi 2014/28EL nõuetele? 14. Kelle kohustus on koostada direktiivi 2014/28EL kohaldumisalas oleva lõhkematerjali vastavusdeklaratsioon ja toote tehniline dokumentatsioon? 15. Millised on nõuded lõhkematerjalide märgistamisel jälgitavuse tagamiseks? 16. Millest koosnevad lõhkematerjalide unikaalsed identifitseerimisandmed? 17. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada lõhkematerjali käitlemisel toimunud õnnetusest? 18. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada lõhkematerjali seaduslikust valdusest väljumise korral? 19. Millisel juhul ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema lõhkematerjaliseaduse kohast tegevusluba? 20. Millised asutused ja kuidas on seotud ettevõttele tegevusloa väljastamisega? 21. Mida peab lõhkematerjalide käitleja tegema oma valduses oleva lõhkematerjaliga tegevusloa kehtetuks tunnistamise või peatamise korral? 22. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali vahetu käitleja? 23. Millistele nõuetele peab vastama lõhkematerjali vahetu käitleja? 24. Millist personaliga seonduvat nimekirja peab lõhkematerjalide käitleja lõhkematerjaliseadusest tulenevalt pidama ning mida tuleb teha selles nimekirjas tehtavate muudatuste korral? 25. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkaja ning millistele nõuetele lõhkaja vastama peab? 26. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkemeister ning millistele nõuetele lõhkemeister vastama peab? 27. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjali käitlemise korraldaja ning millistele nõuetele ta vastama peab? 28. Millised on lõhkematerjali käitlemise korraldaja ülesanded?  10 29. Millal ja kui sageli tuleb teha kindlaks lõhkaja või lõhkemeistri vastavus tervisenõuetele? 30. Kes teostab lõhkaja/lõhkemeistri tervisekontrolli ja keda ta kaasama peab? 31. Mitmeks aastaks väljastatakse lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistus ning mis on pädevustunnistuse pikendamise eelduseks? 32. Millisel juhul tunnistatakse pädevustunnistus kehtetuks? 33. Mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiskohaks ning millistele üldnõuetele peab käitlemiskoht vastama? 34. Kelle kohustus on määrata lõhkematerjali käitlemiskoha valve ning kellega tuleb käitlemiskoha valve kooskõlastada? 35. Millisel juhul ei pea lõhkematerjali käitlemise kohal olema lõhkematerjaliseaduse kohast käitamisluba? 36. Millistest käitlemiskohas tehtavatest muudatustest tuleb teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit? 37. Nimeta vähemalt 4 nõuet või tingimist, mis tuleb tagada lõhkematerjali ladude territooriumil? 38. Nimeta vähemalt 4 tingimust, millele peab lõhkematerjali laoehitis vastama. 39. Kuidas peab olema lõhkematerjal hoidlasse paigutatud? 40. Millist infot peab kajastama lao juhend ning kellele peab juhend kättesaadav olema? 41. Millest sõltub lõhkematerjalihoidla minimaalne kaugus teistest ehitistest? 42. Mis on lõhketöö lõhkematerjaliseaduse kohaselt? 43. Millistel juhtudel on nõutud ohtlikuma lõhketöö luba ning kes selle väljastab? 44. Mis on lõhketööde projekt ja kes lõhketööde projekti kinnitab? 45. Millistel juhtudel võib lõhata ilma lõhketööde projektita? 46. Milliste ohuteguritega ja kuidas tuleb lõhketööde parameetrite seadmisel arvestada? 47. Mida peab lõhkemeister tegema enne lõhkeaukude laadimist ja mida peab lõhkemeister või lõhkaja tegema pärast lõhketööd? 48. Keda tuleb lõhketööde toimumisest teavitada ja millist infot teavitus sisaldama peab ning keda tuleb täiendavalt teavitada ohtlikumast lõhketööst, kui lõhketöö ei toimu karjääris ega kaevanduses? 49. Kuidas peab olema organiseeritud lõhketöö ohuala valve? 50. Milles tuleb veenduda enne igat lõhkamist? 51. Mida nimetatakse lõhketööl tõrkeks, kes määrab tõrke likvideerimise viisi ja korra? 52. Milline lõhkematerjal tuleb hävitada ja kelle järelevalve all võib lõhkematerjali hävitada? 53. Mis dokument koostatakse lõhkematerjali hävitamise kohta ning mis andmed selles dokumendis märgitakse. 54. Nimeta tegurid, millest sõltub maksimaalne korraga lõhata lubatud laengusuurus seismilise mõju tõttu. 55. Millistel juhtudel on nõutud lõhkematerjali veoluba ning millisel juhul ei ole veoluba nõutud? 56. Milliseid andmeid sisaldab lõhkematerjali veoluba? 57. Mis dokument on nõutud lõhkematerjali transportimisel väljaspool ettevõtte tegevuskohta? Milliseid andmeid see dokument sisaldama peab?  11 Lisa 3 KINNITANUD peadirektor 05.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-039 Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuseksami eksamiküsimused 1. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehniline toode? 2. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehniline aine? 3. Mille poolest erineb pürotehniline aine lõhkeainest? 4. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnilise toote käitlemine? 5. Nimeta vähemalt neli tegevust, mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkematerjali käitlemiseks? 6. Mis on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnilise toote valmistamine? 7. Kes määrab (direktiivi 2013/29EL kohaldumisalas oleva) pürotehnilise toote kategooriatesse ning kes kategooriasse määramise kinnitab? 8. Nimeta pürotehniliste toodete kategooriad ning selgita mille järgi toimub kategooriatesse määramine? 9. Nimeta millistesse kategooriatesse jaotatakse teatri pürotehnilised tooted ja millistesse kategooriatesse jaotatakse muud pürotehnilised tooted ning selgita nende kategooriate sisu. 10. Nimeta ilutulestikuks mõeldud pürotehniliste toodete kategooriad ning selgita nende kategooriate sisu. 11. Milliste kategooriate tooteid võib käidelda ainult erialateadmistega isik ning keda loetakse erialateadmistega isikuks? 12. Milliste rollide korral on pürotehnilise toote käitlejal kohustus tagada pürotehniliste toode käibe jälgitavus? 13. Kuidas tagatakse pürotehniliste toodete käibe jälgitavus ning kui kaua tuleb andmeid käibe kohta säilitada? 14. Mida peab pürotehnilise toote tootja või importija tegema käibe andmetega, kui ettevõte lõpetab tegutsemise ning kui kaua tuleb andmeid käibe kohta säilitada? 15. Millised dokumendid koostab direktiivi 2013/29EL kohase pürotehnilise toote tootja tõendamaks toote vastavust direktiivi 2013/29EL nõuetele? 16. Kelle kohustus on koostada direktiivi 2013/29EL kohaldumisalas oleva pürotehnilise toote vastavusdeklaratsioon ja toote tehniline dokumentatsioon? 17. Nimeta vähemalt viis direktiivi 2013/29EL kohaste pürotehniliste toodete märgistamise nõuet? 18. Milline info peab kajastuma F3- ja F4 kategooria pürotehniliste toodete märgisel – nimeta vähemalt kuus kohustuslikku elementi? 19. Milline info peab pürotehnilise tootega kaasas olema ning mis keeles peab teave olema Eestis tarbijale mõeldud pürotehniline toote korral? 20. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada pürotehnilise toote käitlemisel toimunud õnnetusest? 21. Keda ja kui kiiresti tuleb teavitada suure koguse pürotehniliste toodete seaduslikust valdusest väljumise korral ning millisest kogusest alates on teavitamiskohustus? 22. Milliste kategooriate pürotehnilisi tooteid võib majandustegevuses võõrandada ilma tegevusloata. 23. Milliste kategooriate pürotehnilisi tooteid ning millises koguses võib ilma erialateadmisteta ega tegevusloata isik osta, hoida ja kasutada oma tarbeks? 24. Millised pürotehniliste toodete käitlemisega tegeleva ettevõttega seotud isikud ei tohi olla karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi  12 toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades? 25. Milliseid karistusi ei tohi olla pürotehnilise toote käitlemise tegevusloaga ettevõtte seaduslikult esindaja? 26. Mida peab pürotehnilise toote käitleja tegema oma valduses oleva F4 või T2 kategooria pürotehniliste toodetega tegevusloa kehtetuks tunnistamise või peatamise korral? 27. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnik ning millistele nõuetele ta vastama peab 28. Kes on lõhkematerjaliseaduse mõistes pürotehnilise toote käitlemise korraldaja ning millistele nõuetele ta vastama peab? 29. Millised on pürotehnilise toote käitlemise korraldaja ülesanded? 30. Millal ja millise maksimaalse sagedusega tehakse kindlaks pürotehniku vastavus tervisenõuetele? 31. Kes teostab pürotehniku tervisekontrolli ja keda ta kaasama peab? 32. Mitmeks aastaks väljastatakse käitlemise korraldaja pädevustunnistus ning mis on pädevustunnistuse pikendamise eelduseks? 33. Millisel juhul tunnistatakse pädevustunnistus kehtetuks? 34. Mida loetakse lõhkematerjaliseaduse kohaselt pürotehnilise toote käitlemiskohaks ning millistele üldnõuetele peab koht vastama? 35. Kus või kuidas ei või pürotehnilise toote müügikoht paikneda? 36. Kuidas peavad selvemüügis keelatud pürotehnilised tooted olema müügikohas paigutatud? 37. Millised kogused ja millistel tingimustel on lubatud pürotehnilisi tooteid hoida ilma käitamisloata müügikohas? 38. Mis on ilutulestiku ohuala, kes selle määrab ning mida ohuala määramisel arvestada tuleb? 39. Milliseid täiendavaid ohutus-abinõusid tuleb rakendada sise-ilutulestiku korral? 40. Mida tuleb teha, kui tugeva tuule või muu asjaolu tõttu kaasneks ilutulestiku tegemisega vahetu oht inimesele, keskkonnale või varale? 41. Mida tuleb teha peale ilutulestiku läbiviimist ning mida tehakse ilutulestiku ajal süttimata jäänud pürotehniliste toodetega? 42. Milline pürotehniline toode tuleb hävitada ning millistel viisidel toimub hävitamine? 43. Millist pürotehnilist toodet võib hävitada põletamise või ärakasutamise teel ning kes seda teha võib? 44. Milles tuleb veenduda enne pürotehnilise toote hävitamist? 45. Milline dokument koostatakse pürotehnilise toote hävitamise kohta ning mis info sellel dokumendil kajastuma peab? 46. Millistel juhtudel ei ole nõutud pürotehnilise toote käitlemiskohal käitamisluba? 47. Millistest käitlemiskohas tehtavatest muudatustest tuleb teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit? 48. Mis on pauguti ning millised piirangud on seotud paugutite müügi ja kasutamisega? 49. Millisel juhul on nõutud ilutulestiku korraldamise luba ning kes selle väljastab? 50. Millisel juhul on nõutud pürotehnilise toote veoluba ning millisel juhul on nõutud teavitamine? 51. Milliseid nõudeid peab käitleja täitma pürotehniliste toodete võõrandamisel? 52. Millised on toodete kategooriast sõltuvad vanuselised piirangud pürotehniliste toodete võõrandamisel?