Taotlus

Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamused KOONDTABEL Jrk Esitaja Arvamused Vastus nr 1. 04.05.2026 Teavitasite Terviseametit (edaspidi ametit) Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu kiri nr külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste Märkustega arvestatakse. 9.3-2/26/2841-2 detailplaneeringu (edaspidi DP) eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Lisatakse seletuskirja tingimused, mida tuleb Terviseamet DP koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 125. Planeeringuala rakendada koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee projekteerimisel ja 24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme ehitamisel. teelt (Haljala Käsmu tee kõrvalmaantee nr 17177, Käsmu küla peatänav). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit. DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (versioon 02.04.2026, edaspidi KSH eelhinnang) leitakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, seega KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. DP teeb ettepaneku muuta kehtivat üldplaneeringut (Vihula valla üldplaneering) maakasutuse juhtotstarbe osas. Äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muudetakse planeeringuala ulatuses väikeelamu maa- ala juhtotstarbeks. DP ei ole vastuolus koostatava Haljala valla üldplaneeringuga. Amet on tutvunud Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu dokumentidega. Planeeringualale kavandatud hooned ühendatakse ühisveevärgiga. Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis. Ühisveevärgiga ühenduskohaks on Põllu ja Neeme tee ristmikul olev De110PE veetrass. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reovesi on esialgu plaanis koguda reovee kogumismahutisse ning purgida reoveepuhastis (lähim Võsu puhastusseadmed). Täpne kanalisatsiooni lahendus määratakse projektis.  Kruntide soojusvarustus on planeeritud lokaalse lahendusena. Muuhulgas on lubatakse kütmiseks kasutada ja elektril töötavaid soojuspumpasid kombineeritult päikesepaneelidega. Täpne soojusvarustuse lahendus määratakse projektis. DP-s märgitakse, et planeeringualale kandub müra ja vibratsioon Neeme teelt (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu), eeldatav müra ja vibratsiooni tase on vähene, projekteerimisel kaaluda meetmete rakendamist, et müra ja vibratsiooni tase ei ületaks piirnormides määratud väärtusi. Võimalikud müra tõkestavad meetmed on kavandatavate hoonete maanteepoolse seina ja avatäidete mürakindlamaks ehitamine. DP-s leitakse, et leevendava meetmena võib arvestada ka asjaolu, et kõnealune tee on väikese liikluskoormusega, eriti väljaspool suvitushooaega. Allika põik 2 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0017491), mille hooldusala on 10 m. Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Amet palub detailplaneeringut täiendada järgmises osas: DP punktis 2.9 ,,Müra-, vibratsiooni- ja keskkonnatingimused“ märgitakse: ,,Projekteerimisel tuleb ette näha vajalikud ehituslikud meetmed müra ja saaste normeeritud taseme tagamiseks“. DP-st ei selgu, millest lähtutakse ja võetakse aluseks (näiteks normtehnilised dokumendid, õigusaktidest tulenevad normtasemed) vibratsiooni ja müra piirnormide tagamisel planeeringualal ja planeeringualaga piirnevatel elamualadel. 1) 1) Planeeringuala piirneb riigiteega (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu). DP ei sisalda teavet olemasoleva ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud planeeringuala müraolukorra osas. Seega on otstarbekas hinnata planeeringuga liiklusest põhjustatud häiringute ulatust ja vajadusel kavandada asjakohased ja piisavad meetmed müra normtasemete tagamiseks. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlikel aladel(elamumaa-aladel) ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus levivamüra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.  2) Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta siseruumis levivale mürale sotsiaalministri12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 3) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele. 4) Tehnoseadmed (näiteks soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jne) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normväärtustele. Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust. Ehitiste kasutusloa menetluse käigus on otstarbekas hinnata paigaldatud tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed jne...) müratasemete vastavust kehtestatud piirnormidele, et ennetavalt vältida tehnoseadmete tööst põhjustatud müra normtasemete ületamisega seotud häiringuid planeeringualal ja planeeringualaga piirnevatel müratundlikel aladel.5) Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale, radooniohutu olukorrasaavutamiseks kavandatavates eluruumides lähtutakse standardist EVS 840:2017.Nimetatud standardit „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” on uuendatud asjakohase teabega, alates 16.10.2023 on kehtivEVS 840:2023.6) Puurkaevu hooldusalas tuleb vältida joogivee kvaliteeti halvendavaid tegevusi. 2. 18.05.2026 Olen tutvunud avalikule arutelule väljapandud Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24bja Märkustega arvestatakse. Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu projektiga, millest suurem osa asetseb meie Neeme tee 7 kinnistu Eraisik krundi (Neeme tee 7) vahetus naabruses. piiri ääres olev tee positsioonil 2 tõstetakse Neeme tee 24b ja Allika põik 2 osas mul planeeringule vastuväiteid ei ole, küll aga ei saa positsiooni 1 poolsesse ma mitte kuidagi nõustuda Neeme tee 5/5b sissesõidutee projekteerimisega otse mööda meie külge. Seega jääb ruumi krundi äärt. Sellise tee ehitamine vähendab oluliselt meie kinnisvara väärtust ja rikub seeläbi haljastuseks ning minu varalisi õigusi, sest ka krundi Neeme tee 7ab hooned on ühendatud tänavaga seda lahendus ei vähenda krunti läbiva, meie krundist põhja ja ida poolt mõne meetri kauguselt mööduva ühendustee Neeme tee 7 kinnistu abil ning kavandatud tee lisandumisel osutub meie krunt seega olema praktiliselt privaatsust. ümbritsetud teedega kõigist neljast küljest. Selline olukord oleks vist kogu külas ainulaadne. Seletuskirja lisatakse, et Meie siseõu kaotaks täielikult oma privaatsuse, sinna ei jääks ühtki kohta, mis ei oleks välisvalgustus tuleb vaadeldav mõnelt mööduvalt teelt, samuti lisanduksid tolm ja lärm. Ühtlasi saaks vältimatult lahendada kahjustada meie 10 aasta vältel kasvatatud hekk, mis on ainuke eraldus kahe krundi vahel, keskkonnasäästlikult naaberkruntidel puudub nimelt igasugune haljastus. Seletuskirjas on ühtlasi öeldud, et “tee ning vältida tuleb omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete valgusreostust. rakendamiseks”, st probleemide realiseerumisel ei ole meil nende vastu mingit kaitset. Juriidiliselt pole pealegi välistatud, et mõni nende kruntide tulevane omanik soovib hakata pakkuma kodumajutusteenust ning sellisel juhul kujuneks tee kasutus suveperioodil ülimalt tihedaks. Samuti ei ole pakutud lahendus planeerimistehniliselt vältimatu. Esitatud põhjendus, et juurdepääs peatänavalt aitab vältida kuritegevust, ei ole päriselt tõsiseltvõetav: Käsmus on kümneid maju, mille juurdepääsuteed on peatänavast palju kaugemal ja/või pikemad ning vastavate planeeringute kehtestamisel ei ole toodud välja sissesõiduteede pikkust või kaugust peatänavast kui kuritegevusriski, mis tuleks eraldi maandada. Samuti on drenaažikraaviga paralleelselt kulgev juurdepääsutee Pos 3-5 kruntidele tagaküljest juba praegu olemas ja kasutusel, ehkki see joonisel ei kajastu, sest see asub Neeme tee 7ab territooriumil. Tee läheb ühes otsas üle Seljaku tänavaks ja selle teise otsa üks haru jõuab täpselt Pos 3 piirini, mugava liiklemise tagamiseks üle kraavi on ehitatud ka truup. Kuna see tee jääb üsna ilmselt kasutusse ka projekti teostumisel, on kuritegevuseriski maandamine kui põhjendus peatänavapoolse sissesõidule üsna otsitud. Märksa loogilisem ja ühishuvi arvestav olekski kasutada seda teed ühendusteena Pos 3 jaoks ning planeerida sissesõit planeeritud Pos 2 krundile palju lühemana, Pos 1 ja Pos 2 kruntide vahele. Selline tee teenindaks paremini ka Pos 1 krunti, kus praegu seisev elumaja asub parkla suhtes krundi teises otsas.  Kui aga tellija peab juurdepääsu Pos 3 krundile peatänavalt nii oluliseks, siis on selleks samuti olemas võimalus seda teed kuni Pos 3 krundini pikendada. Ma mõistan, et tee selline paigutus võib elukorraldust planeeritavatel kruntidel veidi häirida, kuid seda sarnastel põhjustel, miks mina olen meie krundi naabrusse ehitatava tee vastu. Ma ei leia, et peaksin võtma enda kanda tee rajamisest tekkiva kahju, mis on meie krundi puhul kombinatsioonis olemasolevate teedega pealegi väga oluliselt ulatuslikum. Planeeringust ei selgu ka see, kas ja kuidas on kavandatud Pos 2 ja Pos 3 kruntide kõrghaljastus, ehkki seletuskiri peab seda vajalikuks. Ühtlasi soovime kindlust, et Pos 2 ja Pos 3 kruntidele kavandatavad abihooned ei hakka olema õhtuti valgustatud. Seletuskiri rõhutab, et valgustus ei tohiks häirida nahkhiiri. Loodetavasti on võimalik projekt teostada selliselt, et peale nahkhiirte ei kannataks ka naabrid. 3. 22.05.2026 Keskkonnaamet on 08.01.2026 kirjas nr 6-2/25/22721-2 muuhulgas esitanud seisukoha Detailplaneeringus on Keskkonnaamet detailplaneeringu esialgsele eskiislahendusele, sh abihoonete osas, millega tuleb arvestada. seisukohtadega Keskkonnaamet saab vajadusel seada täiendavaid tingimusi detailplaneeringu arvestatud. Abihoonete kehtestamiseks looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 kohase nõusoleku andmisel. osas planeeringut täpsustatakse. Keskkonnaamet Esitasite1 Keskkonnaametile seisukoha andmiseks2 Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju 08.01.2026 strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga3. kiri nr 6- Ühtlasi soovite ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning detailplaneeringu 2/25/22721-2 esialgsele eskiislahendusele. Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja (vt eelmist Allika põik 2 maaüksuste detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 kirjet) otsusega nr 125. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks ca 2000 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. Koostatav DP on üldplaneeringut4 muutev. DP ala jääb Lahemaa rahvusparki, Lahemaa linnu- ja loodusalale. 1. Keskkonnaameti seisukoht KSH vajalikkuse kohta Keskkonnaamet, lähtudes KSH vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest ning arvestades teadaolevat informatsiooni, on asjaomase asutusena seisukohal5, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju6 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt DP menetluse käigus. KSH eelhinnangu kohta esitame järgmised tähelepanekud: 1.1.Eelhinnangus esitatud nahkhiiri käsitlevate järeldustega võib üldjoontes nõustuda. Samas vajab täpsustamist väide, mille kohaselt nimetatud nahkhiireliigid ei ole Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk. Juhime tähelepanu, et kaitse-eeskirjas nimetatud kaitse- eesmärgid on sõnastatud üldistatult ning rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on muu hulgas kaitsealuste liikide kaitse, sõltumata sellest, kas konkreetne liik on kaitse-eeskirjas eraldi nimetatud. Kaitsealuste liikide kaitsevajadus tuleneb otseselt looduskaitseseadusest, mistõttu ei vähenda liigi otsene nimetamata jätmine kaitse-eeskirjas tema õiguslikku kaitset ega vajadust arvestada liigi elupaikade ja liikumisteedega planeeringulahenduse kavandamisel. Kaitsekorralduskava täpsustab kaitse-eesmärke ning ptk 2.1.9.2. Käsitiivalised. Tiigilendlane (Myotis dasycneme), on nimetatud kaitsealal registreeritud kaheksa liiki. Samuti on toodud, et juhuvaatluste käigus võib välja tulla ka teiste käsitiivaliste liikide esinemine (lk 103). Seetõttu on asjakohane käsitleda nahkhiiri KSHs kaitsealuste liikidena ning lähtuda eelhinnangutes ja järeldustes looduskaitseseadusest, kehtivatest kaitse tegevuskavadest ning kaitsekorralduskavast. Järeldusega, et detailplaneeringu elluviimine ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele ja kaitsealustele liikidele, võib nõustuda eeldusel, et planeeringu edasises elluviimises järgitakse üldisi looduskaitselisi põhimõtteid ning välditakse nahkhiirte potentsiaalsete varje- ja toitumispaikade kahjustamist. 1.2.Infoks Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava on tähtajatu. Keskkonnaministri 02.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” muudeti enne määruse jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavade kehtivust, mis nüüd kehtivad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. 1.3.Eelhinnangu lk 16 kolmanda lõigu kolmandat lauset „Keskkonnaameti tellimusel koostatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringu „Lahemaa rahvuspargi külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs“ (2012.a) lisas 7 …” on soovitav täpsustada. Jääb segaseks, millisele dokumendile viidatakse. Lisa 7, mis annab planeerimis- ja ehitussoovitused külade ja külaosade kaupa, on kaitsekorralduskavas, mitte alusuuringus (kuigi alusuuring on soovituste koostamise aluseks). 2. Seisukoht planeeringu esialgsele eskiislahendusele Planeeringu krundijaotuslahendusega Keskkonnaamet nõustub, kuid esitab märkuseid arhitektuuri osas (kavas väärtuslikuks hinnatud hoonete kohta planeeringualal ning abihoonete kavandamisel). Samuti tuleb planeeringu põhijoonisel vaadata üle reoveemahutite asukohad, et ei oleks vastuolu kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga. 2.1.Õiguslikud asjaolud Planeeringuala paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Rahvuspargis tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses (LKS) ja Lahemaa rahvuspargikaitse-eeskirjas (kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekorraga. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitsekord keelab hoonete püstitamise metsamaal. Katastriüksuse kõlvikupiiride muutmiseks, maakorraldustoiminguteks ning detailplaneeringu kehtestamiseks ja ehitiste püstitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Nõusolekut ei anta kui tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Keskkonnaamet võib seada tingimusi, s.h ehitiste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuuri ja katusekalde osas. Lahemaa rahvuspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (kava). Kavas on kirjeldatud Lahemaa rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärgid, kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, lisaks olulisemad ohutegurid ning määratletud kaitse-eesmärkidega kooskõlas olevad planeerimis- ja ehitussoovitused. Kava punktis 2.4.2.2 „Ehitusalad ja -soovitused” on toodud, et rahvuspargi piiranguvööndis on uute ehitusalade määramine lubatud, kui see ei kahjusta piirkonna kultuuri- ja loodusväärtusi ning on kooskõlas piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuriga. Kavas on rõhutatud, et uued hoonestusalad peavad toetuma ajaloolisele asustusstruktuurile. Planeeringuala asub Käsmu küla väga väärtusliku külaosa äärealal (Käsmu küla ajalooline tuumikala), mille moodustavad kinnistud, mis olid hoonestatud II maailmasõja eelse seisuga. Ala eesmärk on maksimaalselt säilitada ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri. Ehitustegevuse reglementeerimise eesmärk on säilitada ajaloolise hoonestuse kandev roll külakeskkonna kujundamisel ja vältida dominantsete uusehituste teket. Kavas ja selle alusuuringus on planeeringualal väärtuslikuks hinnatud Neeme tee 5 elamu (EHRis suvila). Väljavõte alusuuringu väärtuslike hoonete passist: Aadress: Neeme 5, Käsmu Katastriüksuse nr: 92201:014:0092 Funktsioon:Elamu Info: SORRU. Ehitatud 1925. Nõukogude ajal ETKVLi puhkekodu. Erandlik hoone Võsu elamute hulgas – tavapärasest pikem kehand ja kaks sümmeetriliselt fassaadi kujundavat verandat võimaldavad paralleele Endlaga, siiski vormikeel teine. Kuigi puhkekodu päevil üksjagu ümber ehitatud säilitanud osaliselt vana voodri, ilmselt ka uksed-aknad (vajaks lähemat uurimist, kui see seekord võimalikuks osutus). Teise korruse väljaehitis suhteliselt hiline, tn nõukogude aegne. Väärtuslikud detailid: Laudis, aknad, uksed, üldkompositsioon. Paigutus krundil, kinnistu: Paikneb teest eemal krundi sügavuses, ees avar muruplats. Kõrvalhooned: mõned puukuurid. Tehniline seisund: Hea Krundi suurus 12218 Hoone ehitusalune pind 212 Katus: viilkatus, eterniit Väärtus: Oma kahe verandaga pisut erandlik näide Käsmu 1920. Aastate jõukast elamus. Kuigi tänavast eemal, oluline ruumi looja. Ohustatus: Valed renoveerimisvõtted, kinnistu tükeldamine liiga väikesteks osadeks. Ettepanekud: Säilitada põhimahu ja parempoolse veranda laudis., samuti avatäited. Katusekattematerjal valtsplekk või odava alternatiivina sileplekk. Asbestivaba eterniiti võib ka kaaluda. Kõige olulisem vältida uute hoonete rajamist elamu ja tee vahelisele alale, maja taha jäävas krundi osas aga on see igati aktsepteeritav. Väärtuslikku hoonet ei tohi üldjuhul nende asukohast eemaldada ega lammutada, lammutada võib hoone eksperthinnangul hoone avariilisest seisukorrast. Allika põik 2 kinnistu elamu on kava alusuuringu kohaselt 1909 a. ehitatud nn kaptenimaja, endine nimetus Koidula. Hilisemate ümberehituste tõttu on elamu hinnatud miljööväärtuslikuks, sh on kavas miljööväärtuslikeks hinnatud kõrvalhooned. 2.2.Planeeringu ettepanekust ja planeeringualast Planeeringuala koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee 24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme teelt (riigiomandis tee nr 17177). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit. Planeeringuga tehakse ettepanek äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muutmiseks planeeringuala ulatuses väikeelamumaa juhtotstarbeks. Planeeringuala hõlmab Käsmu külas järgmisi maaüksusi:• Neeme tee 5 (katastritunnus 92201:014:0092, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 12211 m2 ), hoonestatud EHRis registreeritud suvilaga ja EHRis registreerimata abihoonetega.• Neeme tee 5b (katastritunnus 92201:014:1140, katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa ja pindala on 1167 m2), hoonestatud EHRis registreeritud suvilaga.• Neeme tee 24b (katastritunnus 92201:014:0097, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 1954 m2), hoonestamata. • Allika põik 2 (katastritunnus 92201:014:0780, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 4029 m2), hoonestatud EHRis registreeritud elamu ja abihoonetega. Planeeringuala moodustab valdavalt õuemaa või looduslikult lage ala üksikute puittaimedega, v.a Neeme tee 5 (92201:014:0092) loode nurka jääv metsamaa kõlviku servaala (345 m²), mis moodustab ühtse massiivi Lainela ja Neeme tee 7b kinnistutele jäävast metsamaa kõlvikust. Neeme tee 5 maaüksus on küla suurim, olles u 6 korda suurem keskmisest. Planeeringualast lõuna ja põhjapool olevate maaüksuse suurused on vahemikus 1200–3000 m² (keskmine u 2000 m²). Kavas soovituslik väikseim võimalik krundi suurus uute kruntide moodustamisel on 2000 m². Planeeringuala on kavandatud jagada kruntideks järgides ajaloolist krundistruktuuri ja kava soovitusi (joonis 1). Eskiislahenduse kohaselt on elamu suurim lubatud ehitisealune pind 135 m², kõrgus kuni 7,5 m. Abihoone suurim lubatud ehitisealune pind 60 m², kõrgus kuni 5,5 m. Ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslike hoonete arv krundil kuni 3, ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta abihoonete (ehitisealune pind kuni 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) arv krundil kuni 3. 2.3.Keskkonnaameti seisukoht planeeringulahendusele 2.3.1. Eskiislahenduse sobivus Käsmu väga väärtusliku külaosa struktuuriga Eskiislahenduses kavandatud krundijaotus ja tänavavõrk on kooskõlas Käsmu väga väärtusliku külaosa ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga ning järgib kavas toodud soovitusi. Eskiislahendus lähtub küla peatänavast (Neeme tee) hargnevast traditsioonilisest teede võrgust, kus krundid paiknevad nii mere kui ka poolsaare suunas suunduvate tänavate ääres. Kavandatud kaks lühikest Neeme teega risti paiknevat tänavat järgivad väljakujunenud tänavaruumi loogikat ning on ruumiliselt võrreldavad olemasolevate merepoolsete (nt Allika, Ranna, Kajaka) ja poolsaarepoolsete (nt Põllu, Laane) tänavatega. Planeeringualal ja selle vahetus ümbruses on maaüksuste suurused valdavalt vahemikus 1200– 3000 m², keskmiselt ligikaudu 2000 m². Eskiislahenduses kavandatud kruntide suurus (u 2000 m²) vastab nii piirkonnas levinud krundistruktuurile kui ka kavas toodud soovituslikule väikseimale krundi suurusele uute kruntide moodustamisel. 2.3.2. Ehitusõiguse täpsustus abihoonete osas Eskiislahenduses kavandatud abihoonete maksimaalne ehitisealune pind kuni 60 m² on Käsmu küla ehitustraditsioonidega kooskõlas, eeldusel, et selliste abihoonete maksimaalne kõrgus piirdub kuni 4,5 meetriga. Suurema, mahukamalt kujundatud abihoone kavandamine on põhjendatud üksnes ühe hoone puhul krundil ning sel juhul vastavalt kaitsekorralduskava ehitussoovitustele (ehitisealune pind ligikaudu 60–90 m² ja kõrgus kuni 5,5 m, selged proportsioonid ja viilkatus). Samas ei ole Käsmu hoonestuslaadile iseloomulik ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta abihoonete kavandamine ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m (väikest pinda arvestades jääb liiga kõrge), mistõttu ei ole selliste hoonete lubamine antud kujul põhjendatud. 2.3.3. Reovee kogumismahutite asukohast DP-gu seletuskirja p 2.6.6 kohaselt kavandatakse hoonestuse reovesi koguda esialgu reovee kogumismahutitesse ning purgida reoveepuhastisse. Reovee kogumismahutite illustratiivne paigutus on esitatud põhijoonisel koos 5 m kujaga. Haljala Vallavolikogu 16.10.2018  määruse nr 46 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri” (määrus nr 46) § 5 lg 2 sätestab, et reovee kogumismahuti või septiku kuja ei tohi ulatuda puurkaevu sanitaarkaitsealasse (10– 200 m) või puur- ega salvkaevu hooldusalasse (10 m kaevust). Põhijooniselt nähtub, et Allika põik 2 kinnistul reovee kogumismahuti kuja kattub puurkaevu hooldusalaga. Samuti jäävad mitmel juhul reovee kogumismahuti kujasse hooned14. Palume hinnata üle planeeringu vastavus määrusele nr 46 4. 22.05.2026 Teatasite 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31, et Käsmu küla Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Märkustega arvestatakse. Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek Täiendatakse Maa- ja toimub perioodil 22.04.- 22.05.2026 ning selle ajal jooksul on eelnõu kohta võimalik seletuskirjas Ruumiamet arvamust avaldada. Tänan võimaluse eest arvamust avaldada. üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja Maa- ja Ruumiameti (MaRu) planeeringute osakond on tutvunud avalikul väljapanekul skeemi ptk-s 1.3. olevate materjalidega ning märgib järgmist. 1. PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral Alla 20 m2 hoonete ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Palun detailplaneeringu seletuskirjas võimalikud asukohad põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust. kantakse põhijoonisele. 2. Palun planeeringu seletuskirja ptk-s 1.3 esitatud skeemile märkida planeeringuala piir ning lisada tingmärkide selgitused. 3. Teen ettepaneku põhjalikult kaaluda ja seletuskirjas täiendavalt põhjendada, kas nii mitme alla 20 m2 hoonetele ehitusõiguse määramine on piirkonnale iseloomulik. Selguse mõttes palun alla 20 m2 hoonete võimalikud asukohad kanda ka joonisele. Palun hoida MaRu kursis planeeringu edasise menetlusega. Koostas Lea Teeääre Haljala Vallavalitsus Terviseamet Meie 05.06.2026 nr 7-1/95-43 Seisukohad Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele Täname, et esitasite Haljala Vallavalitsusele planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lõike 2 alusel detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku kestel arvamuse. Teie arvamustega arvestatakse ning täiendatakse vastavalt planeeringut. Haljala Vallavalitsuse seisukohtadega detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamustele saab tutvuda kirjale lisatud koondtabelis. PlanS § 82 lõike 8 kohaselt teatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele kohalik omavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Haljala Vallavalitsus teavitas detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31. Tuletan veelkord meelde, et detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 08.06.2026 kell 16.00 Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik). Veebi teel arutelul osalemise soovist palun anda teada aadressil [email protected]. PlanS § 83 lõike 4 kohaselt võib detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohalikule omavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellest tulenevalt, juhul kui soovite oma esitatud arvamusest loobuda, siis palume saata Haljala Vallavalitsusele kirjalik nõusolek. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Teeääre planeerimisspetsialist Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Koopia: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet Lisa: Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste koondtabel +372 5330 7327 [email protected]  Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamused KOONDTABEL Jrk Esitaja Arvamused Vastus nr 1. 04.05.2026 Teavitasite Terviseametit (edaspidi ametit) Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu kiri nr külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste Märkustega arvestatakse. 9.3-2/26/2841-2 detailplaneeringu (edaspidi DP) eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Lisatakse seletuskirja tingimused, mida tuleb Terviseamet DP koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 125. Planeeringuala rakendada koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee projekteerimisel ja 24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme ehitamisel. teelt (Haljala Käsmu tee kõrvalmaantee nr 17177, Käsmu küla peatänav). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit. DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (versioon 02.04.2026, edaspidi KSH eelhinnang) leitakse, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, seega KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. DP teeb ettepaneku muuta kehtivat üldplaneeringut (Vihula valla üldplaneering) maakasutuse juhtotstarbe osas. Äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muudetakse planeeringuala ulatuses väikeelamu maa- ala juhtotstarbeks. DP ei ole vastuolus koostatava Haljala valla üldplaneeringuga. Amet on tutvunud Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu dokumentidega. Planeeringualale kavandatud hooned ühendatakse ühisveevärgiga. Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis. Ühisveevärgiga ühenduskohaks on Põllu ja Neeme tee ristmikul olev De110PE veetrass. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reovesi on esialgu plaanis koguda reovee kogumismahutisse ning purgida reoveepuhastis (lähim Võsu puhastusseadmed). Täpne kanalisatsiooni lahendus määratakse projektis.  Kruntide soojusvarustus on planeeritud lokaalse lahendusena. Muuhulgas on lubatakse kütmiseks kasutada ja elektril töötavaid soojuspumpasid kombineeritult päikesepaneelidega. Täpne soojusvarustuse lahendus määratakse projektis. DP-s märgitakse, et planeeringualale kandub müra ja vibratsioon Neeme teelt (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu), eeldatav müra ja vibratsiooni tase on vähene, projekteerimisel kaaluda meetmete rakendamist, et müra ja vibratsiooni tase ei ületaks piirnormides määratud väärtusi. Võimalikud müra tõkestavad meetmed on kavandatavate hoonete maanteepoolse seina ja avatäidete mürakindlamaks ehitamine. DP-s leitakse, et leevendava meetmena võib arvestada ka asjaolu, et kõnealune tee on väikese liikluskoormusega, eriti väljaspool suvitushooaega. Allika põik 2 kinnistul asub olemasolev puurkaev (PRK0017491), mille hooldusala on 10 m. Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Amet palub detailplaneeringut täiendada järgmises osas: DP punktis 2.9 ,,Müra-, vibratsiooni- ja keskkonnatingimused“ märgitakse: ,,Projekteerimisel tuleb ette näha vajalikud ehituslikud meetmed müra ja saaste normeeritud taseme tagamiseks“. DP-st ei selgu, millest lähtutakse ja võetakse aluseks (näiteks normtehnilised dokumendid, õigusaktidest tulenevad normtasemed) vibratsiooni ja müra piirnormide tagamisel planeeringualal ja planeeringualaga piirnevatel elamualadel. 1) 1) Planeeringuala piirneb riigiteega (Riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu). DP ei sisalda teavet olemasoleva ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud planeeringuala müraolukorra osas. Seega on otstarbekas hinnata planeeringuga liiklusest põhjustatud häiringute ulatust ja vajadusel kavandada asjakohased ja piisavad meetmed müra normtasemete tagamiseks. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlikel aladel(elamumaa-aladel) ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus levivamüra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.  2) Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta siseruumis levivale mürale sotsiaalministri12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ 3) Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele. 4) Tehnoseadmed (näiteks soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jne) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normväärtustele. Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra sihtväärtust. Ehitiste kasutusloa menetluse käigus on otstarbekas hinnata paigaldatud tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed jne...) müratasemete vastavust kehtestatud piirnormidele, et ennetavalt vältida tehnoseadmete tööst põhjustatud müra normtasemete ületamisega seotud häiringuid planeeringualal ja planeeringualaga piirnevatel müratundlikel aladel.5) Planeeringuala jääb kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale, radooniohutu olukorrasaavutamiseks kavandatavates eluruumides lähtutakse standardist EVS 840:2017.Nimetatud standardit „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” on uuendatud asjakohase teabega, alates 16.10.2023 on kehtivEVS 840:2023.6) Puurkaevu hooldusalas tuleb vältida joogivee kvaliteeti halvendavaid tegevusi. 2. 18.05.2026 Olen tutvunud avalikule arutelule väljapandud Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24bja Märkustega arvestatakse. Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu projektiga, millest suurem osa asetseb meie Neeme tee 7 kinnistu Eraisik krundi (Neeme tee 7) vahetus naabruses. piiri ääres olev tee positsioonil 2 tõstetakse Neeme tee 24b ja Allika põik 2 osas mul planeeringule vastuväiteid ei ole, küll aga ei saa positsiooni 1 poolsesse ma mitte kuidagi nõustuda Neeme tee 5/5b sissesõidutee projekteerimisega otse mööda meie külge. Seega jääb ruumi krundi äärt. Sellise tee ehitamine vähendab oluliselt meie kinnisvara väärtust ja rikub seeläbi haljastuseks ning minu varalisi õigusi, sest ka krundi Neeme tee 7ab hooned on ühendatud tänavaga seda lahendus ei vähenda krunti läbiva, meie krundist põhja ja ida poolt mõne meetri kauguselt mööduva ühendustee Neeme tee 7 kinnistu abil ning kavandatud tee lisandumisel osutub meie krunt seega olema praktiliselt privaatsust. ümbritsetud teedega kõigist neljast küljest. Selline olukord oleks vist kogu külas ainulaadne. Seletuskirja lisatakse, et Meie siseõu kaotaks täielikult oma privaatsuse, sinna ei jääks ühtki kohta, mis ei oleks välisvalgustus tuleb vaadeldav mõnelt mööduvalt teelt, samuti lisanduksid tolm ja lärm. Ühtlasi saaks vältimatult lahendada kahjustada meie 10 aasta vältel kasvatatud hekk, mis on ainuke eraldus kahe krundi vahel, keskkonnasäästlikult naaberkruntidel puudub nimelt igasugune haljastus. Seletuskirjas on ühtlasi öeldud, et “tee ning vältida tuleb omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete valgusreostust. rakendamiseks”, st probleemide realiseerumisel ei ole meil nende vastu mingit kaitset. Juriidiliselt pole pealegi välistatud, et mõni nende kruntide tulevane omanik soovib hakata pakkuma kodumajutusteenust ning sellisel juhul kujuneks tee kasutus suveperioodil ülimalt tihedaks. Samuti ei ole pakutud lahendus planeerimistehniliselt vältimatu. Esitatud põhjendus, et juurdepääs peatänavalt aitab vältida kuritegevust, ei ole päriselt tõsiseltvõetav: Käsmus on kümneid maju, mille juurdepääsuteed on peatänavast palju kaugemal ja/või pikemad ning vastavate planeeringute kehtestamisel ei ole toodud välja sissesõiduteede pikkust või kaugust peatänavast kui kuritegevusriski, mis tuleks eraldi maandada. Samuti on drenaažikraaviga paralleelselt kulgev juurdepääsutee Pos 3-5 kruntidele tagaküljest juba praegu olemas ja kasutusel, ehkki see joonisel ei kajastu, sest see asub Neeme tee 7ab territooriumil. Tee läheb ühes otsas üle Seljaku tänavaks ja selle teise otsa üks haru jõuab täpselt Pos 3 piirini, mugava liiklemise tagamiseks üle kraavi on ehitatud ka truup. Kuna see tee jääb üsna ilmselt kasutusse ka projekti teostumisel, on kuritegevuseriski maandamine kui põhjendus peatänavapoolse sissesõidule üsna otsitud. Märksa loogilisem ja ühishuvi arvestav olekski kasutada seda teed ühendusteena Pos 3 jaoks ning planeerida sissesõit planeeritud Pos 2 krundile palju lühemana, Pos 1 ja Pos 2 kruntide vahele. Selline tee teenindaks paremini ka Pos 1 krunti, kus praegu seisev elumaja asub parkla suhtes krundi teises otsas.  Kui aga tellija peab juurdepääsu Pos 3 krundile peatänavalt nii oluliseks, siis on selleks samuti olemas võimalus seda teed kuni Pos 3 krundini pikendada. Ma mõistan, et tee selline paigutus võib elukorraldust planeeritavatel kruntidel veidi häirida, kuid seda sarnastel põhjustel, miks mina olen meie krundi naabrusse ehitatava tee vastu. Ma ei leia, et peaksin võtma enda kanda tee rajamisest tekkiva kahju, mis on meie krundi puhul kombinatsioonis olemasolevate teedega pealegi väga oluliselt ulatuslikum. Planeeringust ei selgu ka see, kas ja kuidas on kavandatud Pos 2 ja Pos 3 kruntide kõrghaljastus, ehkki seletuskiri peab seda vajalikuks. Ühtlasi soovime kindlust, et Pos 2 ja Pos 3 kruntidele kavandatavad abihooned ei hakka olema õhtuti valgustatud. Seletuskiri rõhutab, et valgustus ei tohiks häirida nahkhiiri. Loodetavasti on võimalik projekt teostada selliselt, et peale nahkhiirte ei kannataks ka naabrid. 3. 22.05.2026 Keskkonnaamet on 08.01.2026 kirjas nr 6-2/25/22721-2 muuhulgas esitanud seisukoha Detailplaneeringus on Keskkonnaamet detailplaneeringu esialgsele eskiislahendusele, sh abihoonete osas, millega tuleb arvestada. seisukohtadega Keskkonnaamet saab vajadusel seada täiendavaid tingimusi detailplaneeringu arvestatud. Abihoonete kehtestamiseks looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 kohase nõusoleku andmisel. osas planeeringut täpsustatakse. Keskkonnaamet Esitasite1 Keskkonnaametile seisukoha andmiseks2 Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju 08.01.2026 strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga3. kiri nr 6- Ühtlasi soovite ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning detailplaneeringu 2/25/22721-2 esialgsele eskiislahendusele. Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja (vt eelmist Allika põik 2 maaüksuste detailplaneering algatati Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 kirjet) otsusega nr 125. DP koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks ca 2000 m2 suurustel kruntidel, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. Koostatav DP on üldplaneeringut4 muutev. DP ala jääb Lahemaa rahvusparki, Lahemaa linnu- ja loodusalale. 1. Keskkonnaameti seisukoht KSH vajalikkuse kohta Keskkonnaamet, lähtudes KSH vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest ning arvestades teadaolevat informatsiooni, on asjaomase asutusena seisukohal5, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju6 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt DP menetluse käigus. KSH eelhinnangu kohta esitame järgmised tähelepanekud: 1.1.Eelhinnangus esitatud nahkhiiri käsitlevate järeldustega võib üldjoontes nõustuda. Samas vajab täpsustamist väide, mille kohaselt nimetatud nahkhiireliigid ei ole Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk. Juhime tähelepanu, et kaitse-eeskirjas nimetatud kaitse- eesmärgid on sõnastatud üldistatult ning rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on muu hulgas kaitsealuste liikide kaitse, sõltumata sellest, kas konkreetne liik on kaitse-eeskirjas eraldi nimetatud. Kaitsealuste liikide kaitsevajadus tuleneb otseselt looduskaitseseadusest, mistõttu ei vähenda liigi otsene nimetamata jätmine kaitse-eeskirjas tema õiguslikku kaitset ega vajadust arvestada liigi elupaikade ja liikumisteedega planeeringulahenduse kavandamisel. Kaitsekorralduskava täpsustab kaitse-eesmärke ning ptk 2.1.9.2. Käsitiivalised. Tiigilendlane (Myotis dasycneme), on nimetatud kaitsealal registreeritud kaheksa liiki. Samuti on toodud, et juhuvaatluste käigus võib välja tulla ka teiste käsitiivaliste liikide esinemine (lk 103). Seetõttu on asjakohane käsitleda nahkhiiri KSHs kaitsealuste liikidena ning lähtuda eelhinnangutes ja järeldustes looduskaitseseadusest, kehtivatest kaitse tegevuskavadest ning kaitsekorralduskavast. Järeldusega, et detailplaneeringu elluviimine ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele ja kaitsealustele liikidele, võib nõustuda eeldusel, et planeeringu edasises elluviimises järgitakse üldisi looduskaitselisi põhimõtteid ning välditakse nahkhiirte potentsiaalsete varje- ja toitumispaikade kahjustamist. 1.2.Infoks Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava on tähtajatu. Keskkonnaministri 02.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” muudeti enne määruse jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavade kehtivust, mis nüüd kehtivad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist. 1.3.Eelhinnangu lk 16 kolmanda lõigu kolmandat lauset „Keskkonnaameti tellimusel koostatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringu „Lahemaa rahvuspargi külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs“ (2012.a) lisas 7 …” on soovitav täpsustada. Jääb segaseks, millisele dokumendile viidatakse. Lisa 7, mis annab planeerimis- ja ehitussoovitused külade ja külaosade kaupa, on kaitsekorralduskavas, mitte alusuuringus (kuigi alusuuring on soovituste koostamise aluseks). 2. Seisukoht planeeringu esialgsele eskiislahendusele Planeeringu krundijaotuslahendusega Keskkonnaamet nõustub, kuid esitab märkuseid arhitektuuri osas (kavas väärtuslikuks hinnatud hoonete kohta planeeringualal ning abihoonete kavandamisel). Samuti tuleb planeeringu põhijoonisel vaadata üle reoveemahutite asukohad, et ei oleks vastuolu kohaliku omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga. 2.1.Õiguslikud asjaolud Planeeringuala paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Rahvuspargis tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses (LKS) ja Lahemaa rahvuspargikaitse-eeskirjas (kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekorraga. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitsekord keelab hoonete püstitamise metsamaal. Katastriüksuse kõlvikupiiride muutmiseks, maakorraldustoiminguteks ning detailplaneeringu kehtestamiseks ja ehitiste püstitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Nõusolekut ei anta kui tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Keskkonnaamet võib seada tingimusi, s.h ehitiste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuuri ja katusekalde osas. Lahemaa rahvuspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (kava). Kavas on kirjeldatud Lahemaa rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitse-eesmärgid, kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, lisaks olulisemad ohutegurid ning määratletud kaitse-eesmärkidega kooskõlas olevad planeerimis- ja ehitussoovitused. Kava punktis 2.4.2.2 „Ehitusalad ja -soovitused” on toodud, et rahvuspargi piiranguvööndis on uute ehitusalade määramine lubatud, kui see ei kahjusta piirkonna kultuuri- ja loodusväärtusi ning on kooskõlas piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuriga. Kavas on rõhutatud, et uued hoonestusalad peavad toetuma ajaloolisele asustusstruktuurile. Planeeringuala asub Käsmu küla väga väärtusliku külaosa äärealal (Käsmu küla ajalooline tuumikala), mille moodustavad kinnistud, mis olid hoonestatud II maailmasõja eelse seisuga. Ala eesmärk on maksimaalselt säilitada ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri. Ehitustegevuse reglementeerimise eesmärk on säilitada ajaloolise hoonestuse kandev roll külakeskkonna kujundamisel ja vältida dominantsete uusehituste teket. Kavas ja selle alusuuringus on planeeringualal väärtuslikuks hinnatud Neeme tee 5 elamu (EHRis suvila). Väljavõte alusuuringu väärtuslike hoonete passist: Aadress: Neeme 5, Käsmu Katastriüksuse nr: 92201:014:0092 Funktsioon:Elamu Info: SORRU. Ehitatud 1925. Nõukogude ajal ETKVLi puhkekodu. Erandlik hoone Võsu elamute hulgas – tavapärasest pikem kehand ja kaks sümmeetriliselt fassaadi kujundavat verandat võimaldavad paralleele Endlaga, siiski vormikeel teine. Kuigi puhkekodu päevil üksjagu ümber ehitatud säilitanud osaliselt vana voodri, ilmselt ka uksed-aknad (vajaks lähemat uurimist, kui see seekord võimalikuks osutus). Teise korruse väljaehitis suhteliselt hiline, tn nõukogude aegne. Väärtuslikud detailid: Laudis, aknad, uksed, üldkompositsioon. Paigutus krundil, kinnistu: Paikneb teest eemal krundi sügavuses, ees avar muruplats. Kõrvalhooned: mõned puukuurid. Tehniline seisund: Hea Krundi suurus 12218 Hoone ehitusalune pind 212 Katus: viilkatus, eterniit Väärtus: Oma kahe verandaga pisut erandlik näide Käsmu 1920. Aastate jõukast elamus. Kuigi tänavast eemal, oluline ruumi looja. Ohustatus: Valed renoveerimisvõtted, kinnistu tükeldamine liiga väikesteks osadeks. Ettepanekud: Säilitada põhimahu ja parempoolse veranda laudis., samuti avatäited. Katusekattematerjal valtsplekk või odava alternatiivina sileplekk. Asbestivaba eterniiti võib ka kaaluda. Kõige olulisem vältida uute hoonete rajamist elamu ja tee vahelisele alale, maja taha jäävas krundi osas aga on see igati aktsepteeritav. Väärtuslikku hoonet ei tohi üldjuhul nende asukohast eemaldada ega lammutada, lammutada võib hoone eksperthinnangul hoone avariilisest seisukorrast. Allika põik 2 kinnistu elamu on kava alusuuringu kohaselt 1909 a. ehitatud nn kaptenimaja, endine nimetus Koidula. Hilisemate ümberehituste tõttu on elamu hinnatud miljööväärtuslikuks, sh on kavas miljööväärtuslikeks hinnatud kõrvalhooned. 2.2.Planeeringu ettepanekust ja planeeringualast Planeeringuala koosneb Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b, Allika põik 2 ja osaliselt Neeme tee 24a kinnistutest. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Neeme teelt (riigiomandis tee nr 17177). Planeeringuala suurus on ca 2,2 hektarit. Planeeringuga tehakse ettepanek äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarve muutmiseks planeeringuala ulatuses väikeelamumaa juhtotstarbeks. Planeeringuala hõlmab Käsmu külas järgmisi maaüksusi:• Neeme tee 5 (katastritunnus 92201:014:0092, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 12211 m2 ), hoonestatud EHRis registreeritud suvilaga ja EHRis registreerimata abihoonetega.• Neeme tee 5b (katastritunnus 92201:014:1140, katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa ja pindala on 1167 m2), hoonestatud EHRis registreeritud suvilaga.• Neeme tee 24b (katastritunnus 92201:014:0097, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 1954 m2), hoonestamata. • Allika põik 2 (katastritunnus 92201:014:0780, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa ja pindala on 4029 m2), hoonestatud EHRis registreeritud elamu ja abihoonetega. Planeeringuala moodustab valdavalt õuemaa või looduslikult lage ala üksikute puittaimedega, v.a Neeme tee 5 (92201:014:0092) loode nurka jääv metsamaa kõlviku servaala (345 m²), mis moodustab ühtse massiivi Lainela ja Neeme tee 7b kinnistutele jäävast metsamaa kõlvikust. Neeme tee 5 maaüksus on küla suurim, olles u 6 korda suurem keskmisest. Planeeringualast lõuna ja põhjapool olevate maaüksuse suurused on vahemikus 1200–3000 m² (keskmine u 2000 m²). Kavas soovituslik väikseim võimalik krundi suurus uute kruntide moodustamisel on 2000 m². Planeeringuala on kavandatud jagada kruntideks järgides ajaloolist krundistruktuuri ja kava soovitusi (joonis 1). Eskiislahenduse kohaselt on elamu suurim lubatud ehitisealune pind 135 m², kõrgus kuni 7,5 m. Abihoone suurim lubatud ehitisealune pind 60 m², kõrgus kuni 5,5 m. Ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslike hoonete arv krundil kuni 3, ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta abihoonete (ehitisealune pind kuni 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) arv krundil kuni 3. 2.3.Keskkonnaameti seisukoht planeeringulahendusele 2.3.1. Eskiislahenduse sobivus Käsmu väga väärtusliku külaosa struktuuriga Eskiislahenduses kavandatud krundijaotus ja tänavavõrk on kooskõlas Käsmu väga väärtusliku külaosa ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga ning järgib kavas toodud soovitusi. Eskiislahendus lähtub küla peatänavast (Neeme tee) hargnevast traditsioonilisest teede võrgust, kus krundid paiknevad nii mere kui ka poolsaare suunas suunduvate tänavate ääres. Kavandatud kaks lühikest Neeme teega risti paiknevat tänavat järgivad väljakujunenud tänavaruumi loogikat ning on ruumiliselt võrreldavad olemasolevate merepoolsete (nt Allika, Ranna, Kajaka) ja poolsaarepoolsete (nt Põllu, Laane) tänavatega. Planeeringualal ja selle vahetus ümbruses on maaüksuste suurused valdavalt vahemikus 1200– 3000 m², keskmiselt ligikaudu 2000 m². Eskiislahenduses kavandatud kruntide suurus (u 2000 m²) vastab nii piirkonnas levinud krundistruktuurile kui ka kavas toodud soovituslikule väikseimale krundi suurusele uute kruntide moodustamisel. 2.3.2. Ehitusõiguse täpsustus abihoonete osas Eskiislahenduses kavandatud abihoonete maksimaalne ehitisealune pind kuni 60 m² on Käsmu küla ehitustraditsioonidega kooskõlas, eeldusel, et selliste abihoonete maksimaalne kõrgus piirdub kuni 4,5 meetriga. Suurema, mahukamalt kujundatud abihoone kavandamine on põhjendatud üksnes ühe hoone puhul krundil ning sel juhul vastavalt kaitsekorralduskava ehitussoovitustele (ehitisealune pind ligikaudu 60–90 m² ja kõrgus kuni 5,5 m, selged proportsioonid ja viilkatus). Samas ei ole Käsmu hoonestuslaadile iseloomulik ehitusteatise ja ehitusloa kohustuseta abihoonete kavandamine ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m (väikest pinda arvestades jääb liiga kõrge), mistõttu ei ole selliste hoonete lubamine antud kujul põhjendatud. 2.3.3. Reovee kogumismahutite asukohast DP-gu seletuskirja p 2.6.6 kohaselt kavandatakse hoonestuse reovesi koguda esialgu reovee kogumismahutitesse ning purgida reoveepuhastisse. Reovee kogumismahutite illustratiivne paigutus on esitatud põhijoonisel koos 5 m kujaga. Haljala Vallavolikogu 16.10.2018  määruse nr 46 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri” (määrus nr 46) § 5 lg 2 sätestab, et reovee kogumismahuti või septiku kuja ei tohi ulatuda puurkaevu sanitaarkaitsealasse (10– 200 m) või puur- ega salvkaevu hooldusalasse (10 m kaevust). Põhijooniselt nähtub, et Allika põik 2 kinnistul reovee kogumismahuti kuja kattub puurkaevu hooldusalaga. Samuti jäävad mitmel juhul reovee kogumismahuti kujasse hooned14. Palume hinnata üle planeeringu vastavus määrusele nr 46 4. 22.05.2026 Teatasite 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31, et Käsmu küla Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Märkustega arvestatakse. Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek Täiendatakse Maa- ja toimub perioodil 22.04.- 22.05.2026 ning selle ajal jooksul on eelnõu kohta võimalik seletuskirjas Ruumiamet arvamust avaldada. Tänan võimaluse eest arvamust avaldada. üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja Maa- ja Ruumiameti (MaRu) planeeringute osakond on tutvunud avalikul väljapanekul skeemi ptk-s 1.3. olevate materjalidega ning märgib järgmist. 1. PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral Alla 20 m2 hoonete ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Palun detailplaneeringu seletuskirjas võimalikud asukohad põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust. kantakse põhijoonisele. 2. Palun planeeringu seletuskirja ptk-s 1.3 esitatud skeemile märkida planeeringuala piir ning lisada tingmärkide selgitused. 3. Teen ettepaneku põhjalikult kaaluda ja seletuskirjas täiendavalt põhjendada, kas nii mitme alla 20 m2 hoonetele ehitusõiguse määramine on piirkonnale iseloomulik. Selguse mõttes palun alla 20 m2 hoonete võimalikud asukohad kanda ka joonisele. Palun hoida MaRu kursis planeeringu edasise menetlusega. Koostas Lea Teeääre Haljala Vallavalitsus Terviseamet Meie 05.06.2026 nr 7-1/95-43 Seisukohad Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele Täname, et esitasite Haljala Vallavalitsusele planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lõike 2 alusel detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku kestel arvamuse. Teie arvamustega arvestatakse ning täiendatakse vastavalt planeeringut. Haljala Vallavalitsuse seisukohtadega detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamustele saab tutvuda kirjale lisatud koondtabelis. PlanS § 82 lõike 8 kohaselt teatab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele kohalik omavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Haljala Vallavalitsus teavitas detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast 06.04.2026 kirjaga nr 7-1/95-31. Tuletan veelkord meelde, et detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 08.06.2026 kell 16.00 Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik). Veebi teel arutelul osalemise soovist palun anda teada aadressil [email protected]. PlanS § 83 lõike 4 kohaselt võib detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohalikule omavalitsusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellest tulenevalt, juhul kui soovite oma esitatud arvamusest loobuda, siis palume saata Haljala Vallavalitsusele kirjalik nõusolek. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Teeääre planeerimisspetsialist Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Koopia: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet Lisa: Käsmu külas Neeme tee 5, Neeme tee 5b, Neeme tee 24b ja Allika põik 2 maaüksuste detailplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste koondtabel +372 5330 7327 [email protected]