dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Edastuskiri

Terviseamet · 11. juuni 2026
Viit
9.3-1/26/4746-1
Registreeritud
11. juuni 2026
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Põltsamaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2026
Vastutaja
Aira Varblane (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond, Valgamaa esindus)
Lahendamise tähtaeg
11. juuli 2026

Failid

  • 📎7-1202645-1 11.06.2026 Väljaminev kiri.asice4981 KB

Sisu (failidest)

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731 Töö nr: DP-05-25 JÕGEVA MAAKOND, PÕLTSAMAA VALD, PÕLTSAMAA LINN ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING Arheoloogiamälestisised asulakoht nr 9330, asulakoht nr 9331 ning hiiekoht ja asulakoht nr 9332 Detailplaneeringu koostamise korraldaja Põltsamaa Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Põltsamaa Vallavalitsus Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Tartu 2026 ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4 5.1. Planeeringuala maakasutus........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed................................................. 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus................................................................................................... 7 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 7 8.2. Krundi ehitusõigus............................................................................................... 7 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 8 8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................11 8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................11 8.8. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................12 8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................12 8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................12 8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................13 8.9.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus ..........................................................................14 8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................14 8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................14 8.10. Muinsuskaitseliste tingimuste seadmine .............................................................15 8.11. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................17 8.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................18 8.13. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................19 8.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................19 8.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................20 8.16. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................20 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................22 JOONISED 1. Situatsiooniskeem………………………………………………………………………….23 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed………………………………………………….24 3. Olemasolev olukord………………………………………………………………………..25 4. Planeeringu põhijoonis……….............................……………………………………….26 5. Tehnovõrkude planeering…………………………………………………………………27 TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 24. novembri 2025.a korraldus nr 2-3/2025/220 Ülase elamukvartali detailplaneeringu algatamise kohta. Planeeringu koostamise korraldajaks ja planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Põltsamaa Vallavalitsus. 2. Detailplaneeringu koostaja Planeeringut koostab Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr 223619). 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ülase tn 2 kinnistu maaüksuse jagamine elamukruntideks ja elamute püstitamiseks ehitusõiguse määramine. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, kruntidele juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala suurus on ca 5,1 ha. Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 kehtestatud Põltsamaa valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on käsitletava ala maakasutuse juhtotstarve elamumaa. Seega on algatatud detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas ning täidab läbi elamuarenduse üldplaneeringuga seatud eesmärke. Andmed planeeritava ala maaüksuste kohta: • nimi- Ülase tn 2; • katastriüksuse tunnus- 61701:001:0054; • maakasutuse sihtotstarve- 100% ärimaa; • pindala- 51083 m². 4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid • Planeerimisseadus; • Ehitusseadustik; • Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. • Põltsamaa valla üldplaneering; TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 4 • Tulelaev OÜ poolt 08.09.2022.a koostatud raport „Tartu mnt 15, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond radoonisisalduse mõõtmine pinnasest“; • Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded; • OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt 22.12.2025. a, koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 1414-25GEO; • OÜ Merepesa (Mairi Kaseorg, pädevustunnistus PT 1154/2024) poolt 21.- 22.05.2025 koostatud arheoloogiline eeluuring. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa linnas ja hõlmab Ülase tn 2 maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem. 5.1. Planeeringuala maakasutus Ülase tn 2 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100%. Suurem osa alast on kasutusel aiamaadena, kus paiknevad kasvuhooned ja muud rajatised. Ülase tn 2 maaüksuse edelanurgas asub olemasolev puukuur (ehitisealune pindala 46,7 m²), millel puudub kanne ehitisregistris. 5.2 Juurdepääsud ja teed Ülase tn 2 maaüksus piirneb kirdest Ülase tänavaga, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on 3,8 kuni 4,9 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad. Tänavakoridori laius on 14,2 kuni 16,1 meetrit. Kagusuunas asub Metsa tänav, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 5,1 kuni 5,4 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad. Tänavakoridori laius on 17,3 kuni 22,0 meetrit. Edelast piirneb planeerinuala Lepa tänavaga, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 3,7 kuni 4,0 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad. Tänavakoridori laius on 5,7 kuni 6,3 meetrit. Loodesuunas on Mõhu tee, mis on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 2,9 kuni 4,9 meetri laiune. Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus mõlemal pool sõiduteed on haljasribad ja kõnniteed puuduvad. Tänavakoridori laius on 9,2 kuni 13,3 meetrit. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 5 5.3 Haljastus ja maastik Planeeringuala põhja-, ida-, lõuna- ja keskosas kasvab harvik. Läänepoolses osas kasvavad viljapuud ja lehtpuud gruppidena. Lepa tänava ääres kasvavad nii leht- kui okaspuude grupid. Planeeringuala edelaosas kasvavad põhiliselt okaspuud gruppidena. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, maapind langeb veidi idast Lepa tänava ja loode suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 60.06 (edelaosas) kuni 64.30 (idaservas) meetrit. Looduslik pinnas oli valdavalt kollakas liivsavi. Planeeringuala jääb Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge. 5.4 Tehnovõrgud Ülase tänava ääres asuvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud ning madal- ja keskpinge elektrikaablid. Metsa tänava ääres asuvad madal- ja keskpinge elektrikaablid ja sidekaabel. Lepa tänaval asub ühisveetoru ja tänava ääres sidekaabel. Mõhu teel asuvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud ning madalpinge elektrikaabel ja -õhuliin. 5.5 Kitsendused Planeeritaval alal asuvad arheoloogiamälestised asulakoht nr 9330, asulakoht nr 9331 ning hiiekoht ja asulakoht nr 9332 ning mälestiste kaitsevöönd 50 m. Planeeringuala edelanurka ulatub Põltsamaa jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja planeeritava ala lääneosale Põltsamaa jõe kalda piiranguvöönd 100 m. Planeeringuala lõunaosale ulatub Veski tn 17a kinnistul asuva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala 50 m. Planeeringuala põhjaosale ulatub madalpinge elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord. 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Põltsamaa linn asub Jõgeva maakonna lääneosas Põltsamaa jõe keskjooksul. Planeeringuala paikneb Põltsamaa linna loodeosas. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 6 Lähim kauplus Meie Toidukaubad asub planeeringualast ca 1,1 meetri kaugusel. Põltsamaa Valla Lasteaed jääb planeeringualast ca 850 meetri kaugusele ning Põltsamaa Ühisgümnaasium jääb planeeringualast ca 580 meetri kaugusele. Planeeringuala piirneb põhjast Mõhu tee, idast Ülase tänava ja kagust Lepa tänava maaüksusega. Planeeringuala piirneb lõunast Lepa tn 1, Veski tn 17 ja Veski tn 17a maaüksustega. Läänest piirneb planeeritav ala Lepa tänava maaüksusega, loodest Lepa tn 7 ja Lepa tn 7a maaüksustega. Planeeringuala ümbritsevad põhja- ja idasuunas valdavalt üksikelamumaa krundid. Alast lõunasuunas jäävad tootmismaad. Planeeringualast lääne suunas jääb Põltsamaa jõgi koos üldkasutatava alaga. Kinnistute suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Üksikelamutega hoonestatud elamumaa krundid jäävad vahemikku 589 - 4910 m2. Tootmismaa sihtotstarbega krundid jäävad vahemikku 1581 - 21057 m2. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt 1+katusekorrusega viilkatusega või villkatuse kombineeritud kaldkatusega elamud. Abihooned piirkonnas on valdavalt ühekorruselised viil- või kaldkatusega hooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud valdavalt puitlaudist ja krohvi. Olemasolevate hoonete katusematerjaliks on valdavalt plekk ja eterniit. 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringuga jagatakse Ülase tn 2 kinnistu elamumaa kruntideks ning luuakse Põltsamaa linna uus elamukvartal. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Põltsamaa valla üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Ülase tn 2 kinnistule nähtud ette elamumaa juhtotstarve. Põltsamaa valla üldplaneeringu peamised eesmärgid on soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta olemasoleva keskkonna väärtusi, eelistada arengu koondumist olemasolevatesse keskustesse, et tagada nende jätkusuutlik areng ning teenuste ja töökohtade olemasolu. Eelistada tuleb kasutusest välja langenud alade uuesti kasutusele võtmist uute alade hõivamisele. Eelpool toodust tulenevalt on koostatav detailplaneering kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas ja täidab selle eesmärke. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ järgi on Põltsamaa linn piirkonna keskus ja detailplaneeringu ala jääb linnalise asustuse alale. Linnalise asustuse alade määratlemise eesmärk on suunata asustust (sh töökohtade ja teenuste koondumist) läbi ala asustustiheduse säilitamise ja kompaktsuse tõstmise. Linnalise asustuse ala on maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga säilitada nende alade kompaktsus, et jätkuvalt kahaneva rahvaarvu TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 7 tingimustes koondada elu- ja töökohad. Linnalise asustuse ala on ühtset taristu väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Vastavalt üleriigilisele planeeringule "Eesti 2030+" linnade planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Seega kavandatava tegevuse maakasutuslikud eesmärgid järgivad üleriigilise planeeringu, maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt linna säästlikku ruumilist arengut, soodustades tiheasustusalade tihendamist ja tagada tõhusam infrastruktuurikasutus. Asustuse arendamisel jälgitakse olemasolevat asustusstruktuuri ja eelistatakse asustuse tihendamist. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et arendamine soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse linna- ja elukeskkonna säilimist, kuid ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Selle saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, tõsta kompaktsust ja leida uus rakendus kasutusest välja langenud aladele. Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja püütakse aidata kaasa linna elanike arvu kasvule luues uusi elamukrunte. Planeeringu realiseerimisel tihendatakse olemasolevat linnakeskkonda, samas järgides väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, piirnedes Lepa, Ülase ja Metsa tänavatega ning Mõhu teega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Planeeringu lahendus tõstab piirkonna kompaktsust, säilitades seejuures piirkonnale omase ruumikvaliteedi. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestuslaadi, arvestatud on olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega. 8. Planeeringu lahendus 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga jagatakse Ülase tn 2 kinnistu 29 elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks. Planeeringuga moodustatakse kokku 30 krunti: • 29 üksikelamu maa (elamumaa 100%) krunti suurustega 1264 m2 kuni 1952 m2, • ja tee ja tänava maa (transpordimaa 100%) krunt suurusega 7005 m2. Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. 8.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 8 maksimaalne kõrgus ja 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Kruntidele POS 1 kuni POS 29 on lubatud ehitada igale krundile 1 üksikelamu ja 1 abihoone, mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud igale krundile ehitada 1 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgune abihoone (kasvuhoone, grillmaja vms). Kuni 20 m² suurused hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse. Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 kuni POS 29 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on: • 11101 üksikelamu; • 12744 elamu abihoone. 8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Üksikelamute lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Projekti koostamisel tuleb järgida Põltsamaa valla üldplaneeringu üldisi tingimusi. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: • Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja linnaruumi rikastav. • Krundile ehitatavad hooned ja rajatised peavad moodustama stiililiselt ühtse ja tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühetaolisi materjale ning kokkusobivat värvilahendust. • Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga. • Üksikelamute fassaadid peavad olema igast küljest esinduslikud. • Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ega eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud. • Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist. Keelatud on: • Imiteerivad materjalid. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 9 • Erksad ja intensiivsed värvitoonid. Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 29 kruntidele arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Katuseharja kulgemise suund Hoonete põhimahu katusehari peab paiknema piirneva tänavaga paralleelselt või risti. Katuse tüüp Viilkatus, lisamahul ka kald- ja lamekatus. Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal. Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun. Põhilised Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm välisviimistlusmaterjalid kvaliteetne materjal. ±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete rajamisel kruntidele POS 1 kuni POS 29 tuleb arvestada järgnevaga: • Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. • Tänavapoolne piirdeaed peab olema avaustega või läbipaistev ning sobituma kokku naabruses olevate piiretega, lubatud on kasutada võrkaeda või võrkaeda (sh võrkpaneelaed) koos hekkide mahuga ja puitlippaeda kõrgusega kuni 1,2 m maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. • Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast. 8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 10 kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 4 on toodud kruntide POS 1 kuni POS 29 planeeritavate elamute võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Hoonete paigutusel ja mahu kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade, normikohase parkimislahenduse ja (kõrg)haljastuse tagamisega. Planeeringualal on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele tee poolsest krundi piirist. Kõrvaltänava ääres paiknevatele kruntidele ehitusjoont määratud ei ole. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriva seina maht, lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused, trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema hoonestusalas. Tänava nurkadel paiknevatel kruntidel peab elamu põhimahu paigutama vastu vähemalt ühte ehitusjoont. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² ja 5 m kõrgete hoonete asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis, tänavate planeerimisel on aluseks võetud EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Kruntidele on planeeritud juurdepääs planeeringualaga piirnevatelt Lepa, Ülase tänavatelt ja Mõhu teelt. Planeeringuala keskossa on planeeritud Kannikese tänava pikendus kuni Lepa tänavani. Lisaks on planeeritud kaks elamukvartalit läbivat kõrvaltänavat. Kannikese tänava pikenduse teekoridor on planeeritud Kannikese tee järgi 15,0 m laiune (vt joonis 4) ning planeeritud asfaltkattega sõidutee on 5,0 meetri laiune. Ühele poole sõiduteed on planeeritud 2,0 m laiune kõnnitee, mis on sõiduteest eraldatud haljasribaga ja teisele poole sõiduteed on haljasribale kavandatud üheliigiliste puude rivi. Puuderivi rajamine peab toimuma enne hoonestamist tänava ehitusega samaaegselt. Kõrvaltänavate teekoridor on planeeritud 10,0 m laiune. Planeeritud asfaltkattega teed on 5,0 meetri laiused ja kahele poole sõiduteid on kavandatud haljasribad. Kuna kõrvaltänavaid hakkavad kasutama vaid planeeritud kruntide elanikud ja külalised, siis on kõrvaltänavad planeeritud segaliiklusega aladena ja jalgsi liiklejad liiguvad tee servas. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud haljasribasid. Planeeritud tänavakoridori elementide põhimõtteline lahendus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis, täpne tehniline lahendus (teekalded, liikluskorraldus koos liiklusmärkidega jms) antakse edasise projekteerimise käigus. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 11 Krunt POS 30 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses sätestatud korra alusel. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Igale krundile on lubatud rajada üks tänavalt mahasõit ehk juurdepääsutee. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt kolm parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kruntidel POS 1 kuni POS 29 tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada järgnevaga: Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: • Krunt peab olema heakorrastatud. • Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast. Haljastatud ja looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. • Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja taristu kavandamisega. • Säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 15% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Privaatsuse tagamiseks säilitada krundi piiri äärsetel aladel (sh kirdepoolse piiri ääres) maksimaalselt terved ja elujõulised puud. • Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. • Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. • Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul. 8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt juurdepääsuteedel ja hoonete ümbruses, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 12 Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. 8.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering. Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud. Kohustuslik on planeeritud kruntide liitumine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. 8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Veevarustus lahendatakse vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 29 veevarustuse tagamiseks on planeeritud tee maa- alale veetorustik, mis ühendatakse olemasolevate Põltsamaa Vesi OÜ ühisveevärgi torustikega. Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb esmalt teostada väljavõte olemasolevast ühisveetorustikust sadulühenduse abil. Veetorustik on planeeritud ringvõrguna ühendades planeeritud veetorud olemasolevate veetorudega planeeringualaga piirnevatel tänavatel. Planeeringuala igale planeeritavale kinnistule on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Väljavõtte järgselt tuleb planeeringualale paigaldada peamaakraan, mis varustatakse spindlipikenduse ja maapealse kapega. Peamaakraanist edasi rajatakse veetorustik PE- plasttorust. Kuna kinnistu on jagatud mitmeks krundiks, tuleb torustiku hargnemine ette näha pärast peamaakraani. Igale krundile tuleb liitumiseks paigaldada eraldi maakraan krundi piirile, mis varustatakse spindlipikenduse ja maapealse kapega. Kõik maa-alused veetorustiku ühendused tuleb teostada keevismuhvidega. Veevarustuse täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine planeeringualal kokku on 14,4 m³/d. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 13 Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³ või 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad kaks olemasolevat hüdranti- planeeringualast ca 60 m kaugusel Lepa tänava ja Mõhu tee ristmikule jääv tuletõrjehüdrant nr 139 ja Mõhu tee 6 juures paiknev hüdrant nr 140. Lisaks paikneb ca 105 m kaugusel planeeringualast Lepa ja Metsa tänavate ristmikul tuletõrjehüdrant nr 141. Planeeritud on lisaks olemasolevatele hüdrantidele täiendav tuletõrjehüdrant Kannikese tänava pikendusele POS 17 krundi lähedusse. Tuletõrjehüdrant tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale seadusandlusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetele. 8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud kruntide kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 29 reovesi on ette nähtud juhtida tee maa-alale kavandatud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada olemasolevate kanalisatsioonitorustikega piirnevatel tänavatel. Igale kinnistule on planeeritud eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Kinnistusisese isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamiseks tuleb kasutada PVC väliskanalisatsiooni torusid. Kinnistu liitumispunktidesse tuleb paigaldada plastist vaatluskaevud (DN 400). Torustiku pöördekohtades ei ole lubatud kasutada 90° käändmiku; pöörded tuleb lahendada kontrollkaevude abil või kahe 45° käändmikuga. Samuti tuleb torustikust väljavõtted teostada kaevude kaudu. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk planeeringuala kokku on nagu arvestuslik veetarbiminegi 14,4 m³/d. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kuna läheduses ühissademeveetoru ei ole, siis tuleb kruntide POS 1 kuni POS 29 sademevesi immutada krundisiseselt. Sademevee immutamiseks kruntidel kasutada looduslähedasi immutusviise. Kruntidel kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid (suurem parkimisala nt murukivist), kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, puhverriba vm lahendusi. Sademevee TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 14 immutamiseks krundi siseselt võib kasutada ka killustikpadjast immutusala või immutusplokke. Katuse sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Vt ka seletuskiri pkt 8.7. 8.9.3. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Elektrivarustus on lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele nr 514959. Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele on planeeritud koormuskeskmesse uus komplektalajaam. Alajaama teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikest Ülase tänaval (61801:001:0286) kulgeva keskpinge kaablile. Planeeritud on tarbimiskohtadele ette planeeritavast alajaamast 0,4 kV maakaabelliinid ringtoiteliinidena. Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kruntide piiridele liitumis- ja jaotuskilbid. Mõhu tee ja Metsa tänava ääres on tänavavalgustus. Kavandatud Kannikese tänava pikendusele ja kõrvaltänavatele planeeritakse tänavavalgustus. Perspektiivselt nähakse ette tänavavalgustuse väljaehitamine ka Ülase ja Metsa tänavatele. 8.9.4. Soojavarustus Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Kruntide POS 1 kuni POS 29 hoonete täpne soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Küttelahenduse valikul kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Võimalikud lisakütteallikad on soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), elektri-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele fassaadile paigaldatavad tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi. 8.9.5. Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse vastavalt Enefit OÜ poolt väljastatavatele kiire interneti võrgu tehnilistele tingimustele nr NR TT-E-20260601-179. Enefit OÜ sidevõrguga liitumiseks teostada väljavõte olemasolevast Enefiti maasisesest multitorust (konfiguratsiooniga 12x7/3.5+2x14/10). Detailplaneeringuala sidega liitumise tarbeks rajada uus maasisene sidetrass uute planeeritavasse vahejaotuskappi. Teostada toruühendused olemasoleva ja uue planeeritava multitoru vahel, ühendades omavahel 14/10 torud. Uude planeeritavasse vahejaotuskappi puhutakse toide olemasolevast jaotuskapist TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 15 C1573. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrk planeerida ja projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid planeerida ja projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public- docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf. 8.10. Muinsuskaitseliste tingimuste seadmine Planeeringu koostamisel on arvestatud Muinsuskaitseameti poolt 08.04 2025 a. väljastatud tingimustega detailplaneeringu koostamiseks nr 5-10/608-2. Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel on loobunud eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda. Muinsuskaitseamet andis omapoolsed tingimused, mille alusel viidi planeeringuala OÜ Merepesa (Mairi Kaseorg, pädevustunnistus PT 1154/2024) poolt läbi 21.-22.05.2025 arheoloogiline eeluuring. Eeluuringu käigus tehti detailplaneeringu alal 29 šurfi (50 × 50 m), eesmärgiga hinnata asulakoha kultuurikihi säilivust ja ulatust. Eeluuringu tulemused näitasid, et asulakoha kultuurikihile viitav pinnas ja leiud esinesid šurfides 8, 11, 12, 13, 15, 17, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 (vt skeem 1 lk 13). Lisaks leiti asulakohale viitavaid leide ka šurfidest 5, 10, 16, 25, 28, 29 ja 30, ehkki seal olid kultuurkihi jäljed hajusamad ja esines tunduvalt rohkem segatust. Šurfist 8 leiti lõõriku fragmente, savitihendeid ja sepistamisele viitavaid tagiliblesid. Asulakoht on leidude alusel dateeritav vahemikku 12.– 14. sajand. Kuna kultuurkiht oli osaliselt säilinud ja šurfidest saadi arheoloogiliselt olulisi leide, tuleks ehitus- või mullatööde kavandamisel arvestada täiendavate arheoloogiliste uuringute vajadusega, kuid ehitamist need ei takista. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 16 Skeem 1. Halli hulknurgaga on märgitud mälestise piir. Punaste punktidega on märgitud arheoloogilise eeluuringu raames tehtud šurfid. Šurfid, milles oli säilinud asulakoha kiht ja leiud, on ümbritsetud kollase ringiga. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet. Planeeringulahenduse koostamisel (sh hoonestusalade määramisel) arvestati arheoloogilise eeluuringu tulemustega, et kahju mälestisele ja arheoloogilisele kultuurkihile oleks minimaalne. Aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht ning kaevetöid ei ole võimalik vältida, on ette nähtud kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi hävimise ohu korral arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Kaeve- ja pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei tuvastatud. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 17 8.11. Keskkonnatingimuste seadmine Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Prügikonteineri(te) paiknemine krundil lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Kohustuslik on kas ehitada prügimaja, varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et need ei tekitaks visuaalset häiringut. Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS- s 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid. Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Sademeveest vabanemiseks on soovitatav kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse kohaselt juhtimisele (sh immutamisel) kehtestatud TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 18 nõuded, sh tingimus, et immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest, ei kohaldu. Kui sademevett soovitakse immutada, tuleb eeltoodud tingimus ning muud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud tingimused täita. Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest. Kuna tegemist on linnaga, siis on mõistlik hilisõhtusel ja öisel ajal tööde tegemist vältida, minimeerimaks võimalikku mürast tingitud häiringut. Kindlasti tuleb töödeks kasutada tehniliselt töökorras tehnikat, mis vähendab õhusaaste teket ja asjatut müra teket ja levikut ning rakendada parimaid teadaolevaid töövõtteid. Ebasobivate ilmastikuolude esinemise ajal tuleb pinnast niisutada ja vältida rohkelt tolmu tekitavaid töid. Juhul, kui ehitustöödega peaks kaasnema vibratsiooni tekitamine, siis tuleb kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Ehitusjäätmed tuleb käidelda jäätmeseaduses ja Põltsamaa Vallavolikogu poolt 20.10.2022 a. vastu võetud määruses nr 24 „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri“ ettenähtud korras. 8.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Positiivse mõjuna võib välja tuua, et detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse linna kompaktsust, uusehitised ja haljastus muudavad piirkonda ilmekamaks ja samas säilib piirkonnale omane tihedus. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel võetakse kasutusest väljas olev ala aktiivsesse kasutusse. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal küll asuvad muinsuskaitsealused mälestised ja nende kaitsevööndid, kuid kuna arvestatakse nii Muinsuskaitseameti tingimustega kui arheoloogilise eeluuringu tulemustega, siis ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 19 Kaasaegse arhitektuuriga hoonestus ja uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele. Tühjalt seisva krundi kasutuselevõtt tõstab ka turvalistust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 8.13. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringualal puudub vajadus servituutide seadmiseks. 8.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); • tänavate valgustatus. Kuna piirkonda kolivad ka lastega pered, siis jalgsi liiklemiseks on oluline turvalisuse ja ohutuse tagamiseks perspektiivselt rajada tänavavalgustus ka Ülase ja Metsa tänavatel. • hea nähtavus ning elav keskkond; Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 20 • jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve); • teealade korrashoid; • võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; • kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; • vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 8.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada planeeritud krundi igakordsete omanike poolt. 8.16. Tingimused planeeringu elluviimiseks Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. Planeeringu realiseerimiseks vajalikud tegevused: o katastriüksuste moodustamine; o projekteeritud tänavad ja avalik taristu terviklikult ning väljastatud ehitusload- ja - teatised; o tehnovõrkude ja -rajatiste (ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) väljaehitamine kuni liitumispunktideni ja avalikuks kasutamiseks määratud teede väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine; o hoonete ja kinnistusiseste rajatiste projekteerimine ning vastavate ehituslubade- ja –teatiste väljastamine hoonetele ja rajatistele; o kinnistusiseste rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade ja –teatiste väljastamine. Planeeringut on lubatud realiseerida etappide ehk nt tänavate kaupa. Hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks on katastriüksuste moodustamine, planeeritud tehnovõrkude –ja rajatiste (sh tänavavalgustuse) väljaehitamine tänaval kuni liitumispunktideni, ehitatud välja krundile POS 30 planeeritud sõiduteed, kõnnitee ja rajatud tänaval haljastus koos puuderiviga. Nimetatud tegevused toimuvad kohaliku omavalitsuse kulul. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 21 • Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. • Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. • Ühendused tehnovõrkudega alates liitumispunktist rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. • Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. TERAV KERA OÜ ÜLASE ELAMUKVARTALI DETAILPLANEERING 22 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Planeeringu on kooskõlastanud: TERAV KERA OÜ PLANEERINGUALA Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Põltsamaa Vallavalitsus Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Ülase elamukvartali detailplaneering Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper SITUATSIOONISKEEM Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr mai 2026 1 5 1:5000 DP-05-25 Ülase elamukvartali detailplaneering PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Põltsamaa Roosiaed Tankla TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR Põltsamaa Päästekomando KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR ARHEOLOOGIAMÄLETIS/ KINNISMÄLESTIS MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m OLEMASOLEV ERAÕU OLEMASOLEV TOOTMISÕU OLEMASOLEV HALJASALA OLEMASOLEV METS OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE OLEMASOLEV TEEALA Asulakoht (nr 9330), asulakoht (nr 9331) OLEMASOLEV VEEKOGU ning hiiekoht ja asulakoht (nr 9332) OLEMASOLEV HOONE Põ lts am PLANEERITUD HOONESTUSALA aa jõ gi HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK LAHENDUS OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITUD SÕIDUTEE PLANEERITUD PUUDERIVI AS Kitzinger - Progress 1 Uue-Põltsamaa mõisa detailplaneering, kehtestatud 29.07.2024 Kirikuase ja kalmistu (nr 9333) 1 MÄRKUSED: 1. Aluskaart saadud Maa-ametist 29.09.2025. Uue-Põltsamaa mõisa park Planeeringu koostamisest huvitatud isik (nr 24013) TERAV KERA OÜ Põltsamaa Vallavalitsus Reg. nr. 11319822 Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] www.teravkera.ee Ülase elamukvartali detailplaneering Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus PLANEERINGUALA Jane Asper KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Uue-Põltsamaa mõisa Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr ORKLA EESTI AS Põltsamaa teenijatemaja (nr 24014) tehas mai 2026 2 5 1:2000 DP-05-25 Ülase elamukvartali detailplaneering OLEMASOLEV OLUKORD Roosi tee 1 Roosi tee 3 61605:001:2000 61605:001:1790 Elamumaa 100% Elamumaa 100% 1971 m² Mõhu tee 6 1263 m² 61605:001:0610 Roosi tee 5 Elamumaa 100% 61605:001:1820 4142.0 m² Elamumaa 100% Roosi tee 7 1273 m² 61605:001:1870 Mõhu tee 8 Elamumaa 100% 61605:001:1940 1279 m² Elamumaa 100% Kellukese tn 1 Roosi tee 9 1354 m² 61801:001:0592 61605:001:1730 Roosi tee 11 Elamumaa 100% Maatulundusmaa 100% 61605:001:1750 1282 m² 23604 m² Kannikese tn 17 Elamumaa 100% 61701:001:0012 Roosi tee 13 1285 m² Mõhu tee 10 Elamumaa 100% 61605:001:1950 61605:001:1800 1200 m² Elamumaa 100% Elamumaa 100% Kellukese tänav 1301 m² 992 m² Mõhu tee 16 61801:001:0283 61605:001:1960 Transpordimaa 100% Elamumaa 100% 4475 m² Mõhu tee 12 Kannikese tn 23 2012 m² 61605:001:1710 61701:001:0025 TINGMÄRGID Elamumaa 100% Elamumaa 100% 1189 m² 1200 m² DETAILPLANEERINGUALA PIIR Kannikese tn 25 61701:001:0026 Elamumaa 100% OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR Mõhu tee 14 1200 m² 61605:001:1240 VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE Elamumaa 100% 1489 m² (vt märkused pkt 2) PÕLTSAMAA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2) Mõhu tee 14a 61601:001:0256 Kannikese tn 19 PÕLTSAMAA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m Elamumaa 100% 61701:001:0016 (vt märkused pkt 2) 713 m² Elamumaa 100% 1300 m² ARHEOLOOGIAMÄLESTIS Kullerkupu tee 1 Kannikese tn 21 61601:001:0280 61701:001:0024 MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m e Elamumaa 100% u te 5 Mõh 01:020 0% Elamumaa 100% Tra 618 rdima ² 0 a 0 Üla :001:02 00% 2609 m² 1: 1 1300 m² nsp 956 m 0 616 ordima 01 se t sp m² OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA o Tran 6492 3 äna 86 v a1 OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL Kannikese tn 27 61701:001:0029 Elamumaa 100% OLEMASOLEV KÕRGPINGE ELEKTRIKAABEL 1300 m² OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN Kannikese tn 18 61701:001:0015 Elamumaa 100% OLEMASOLEV VEETORU Kannikese tänav 61801:001:0281 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU Transpordimaa 100% 8043 m² OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU OLEMASOLEV SIDEKAABEL Kannikese tn 32 OLEMASOLEV VÕRKPIIRDEAED 617mumm² Ela 574 61701:001:0330 Lep1:001: 100% 0 Ärimaa 50%,Elamumaa 50% a tn 011 11990 m² OLEMASOLEV PUITPIIRDEAED aa 7a 5 OLEMASOLEV HOONE OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE Lepa tn 7 61701:001:0180 OLEMASOLEVA MADALPINGE ÕHULIINI Elamumaa 100% 4409 m² Kannikese tn 30 KAITSEVÖÖND 2 m 61701:001:0600 Kannikese tänav L1 Elamumaa 100% 61801:001:1403 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, PÕÕSAS, Transpordimaa 100% 1198 m² HARVIK 1816 m² OLEMASOLEV PUUDERIVI Kannikese tn 28a 61801:001:1402 OLEMASOLEV HEKK Ülase tn 2 Elamumaa 100% 61701:001:0054 343 m² Ärimaa 100% OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD 51083 m² Kannikese tn 28 61701:001:0150 Elamumaa 100% OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE 1236 m² Kannikese tn 24 61701:001:0022 Elamumaa 100% 345 m² Kan 618 umaa Ela 212 m nike 01:140 0 m 1 :0 se t n 26 1 ² 00% a 4 Kannikese tn 26 61701:001:0027 Elamumaa 100% Jõeääre 61701:001:0048 Arheoloogiamälestised-asulakoht (nr 1238 m² Veekogude maa 65 %, Üldkasutatav maa 35 % 105023 m² 9330), asulakoht (nr 9331) ning hiiekoht ja asulakoht (nr 9332) Veski tn 17a 61801:001:0299 61701:001:0042 Metsa tänav L2 Tootmismaa 100% Transpordimaa 100% 5996 m² 11937 m² Veski 61801:001:0992 Maatulundusmaa 100% 53089.0 m² Veski tn 17 Linnu tn 4 61701:001:0041 61801:001:0664 Tootmismaa 100% Sihtotstarbeta maa 100% 5954 m² 4768 m² 61 ansp2110 Tr Le 01:00rdimm² 8 o pa 1: aa Lepa tn 1 tän 030 10 61701:001:0310 av 3 0% Elamumaa 100% MÄRKUSED: 2153 m² 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 22.12.2025. a, töö nr 1414-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid saadud Põltsamaa Vesi OÜ teostusjooniselt. Tänavavalgustuse toitekaabli asukoht projektilt, sidekaabel võetud Maa- ja Ruumiamet 2025 kitsenduste kaardilt. mõõdistusalas võib olla maa-aluseid trasse mille asukoha kohta puudub info. Linnu tn 2 61701:001:0080 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Tootmismaa 100% Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 10.01.2026. 21057 m² 3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti Paju üldgeoloogilisele kaardistamise alale. 61801:001:0905 Maatulundusmaa 85% 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu Veekogude maa 15% seletuskiri. 14148.0 m² Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Põltsamaa Vallavalitsus 61 otm 206 Reg. nr. 11319822 To Pr :001 aa 1 70 is Töö nimetus og :0 0 Sarapuu 2, 50705 Tartu 1 m m² re 54 0% e-post: [email protected] Ülase elamukvartali detailplaneering ss 0 www.teravkera.ee i Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr mai 2026 3 5 1:500 DP-05-25 Ülase elamukvartali detailplaneering PLANEERINGU PÕHIJOONIS PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Krundi pos nr/ Krundi planeeritud Krundi planeeritud kasutamise Katastriüksuse kasutamise Hoonete suurim lubatud Hoonete suurim Hoonete lubatud maksimaalne Hoone suurim lubatud sügavus lubatud arv krundil (maapinnast) aadress pindala sihtotstarve/osakaal sihtotstarve ehitisealune pind kõrgus (maapinnast) Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, POS 1 1446 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Roosi tee 1 Roosi tee 3 61605:001:2000 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 61605:001:1790 POS 2 1832 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m Mõhu tee 6 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 61605:001:0610 Roosi tee 5 61605:001:1820 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, POS 3 1811 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m Roosi tee 7 61605:001:1870 Mõhu tee 8 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 61605:001:1940 Kellukese tn 1 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, Roosi tee 9 61801:001:0592 POS 4 1356 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 61605:001:1730 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Roosi tee 13 Roosi tee 11 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 61605:001:1950 61605:001:1750 POS 5 1351 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m Mõhu tee 10 61605:001:1800 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 5 Kellukese tänav 61801:001:0283 Kannikese tn 17 61701:001:0012 POS 6 1679 m² Üksikelamu maa EP 100% Elamumaa 100% 300 m² 2 hoonet (1 üksikelamu+2 abihoonet) Elamul kuni 9,0/ m, abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m Mõhu tee 12 61605:001:1710 1351 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 4 Kannikese tn 25 61701:001:0026 Kannikese tn 23 61701:001:0025 POS 7 1952 m² 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m 1356 m² 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, Mõhu tee 14 61605:001:1240 3 POS 8 1715 m² Üksikelamu maa EP 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m 1811 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, Mõhu tee 14a POS 9 1570 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 61601:001:0256 Kannikese tn 19 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m A 6 61701:001:0016 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, e 2 A 1679 m² Kannikese tn 27 Kannikese tn 21 POS 10 1874 m² 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m u te Mõh 01:020 6 01:0 5 1832 m² 61701:001:0029 61701:001:0024 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 6 1 POS 11 1572 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 1 7 100% Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 1446 m² POS 12 1370 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 1952 m² 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 8 15 Kannikese tn 18 POS 13 1335 m² 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m 1715 m² 61701:001:0015 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 1756 m² 9 14 Kannikese tänav 61801:001:0281 POS 14 1311 m² 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m 1570 m² 1311 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, POS 15 1756 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Ülase tn 2 61701:001:0054 13 Kannikese tn 32 Kannikese tn 20 61701:001:0019 POS 16 1289 m² Üksikelamu maa EP Elamumaa 100% 300 m² 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 2,5 m 617 61701:001:0330 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Lep1:001:0 0 1335 m² a tn 11 12 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 7a 5 POS 17 1531 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m aj 1370 m² 100% 7005 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, Lepa tn 7 61701:001:0180 30 POS 18 1322 m² 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) -/- abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m 11 A 16 Kannikese tn 30 61701:001:0600 Kannikese tänav L1 61801:001:1403 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 1572 m² A POS 19 1264 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 1289 m² 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 17 Kannikese tn 28a 61801:001:1402 POS 20 1927 m² 100% Elamumaa 100% 300 m² (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 2,5 m 10 1531 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 1874 m² POS 21 1317 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m Kannikese tn 28 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m B 61701:001:0150 rheoloogiamälestised-asulakoht (nr 18 25 POS 22 1302 m² Üksikelamu maa EP Elamumaa 100% 300 m² 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 2,5 m 9330), asulakoht (nr 9331) ning hiiekoht ja asulakoht (nr 9332) 19 1322 m² 1572 m² Kannikese tn 24 61701:001:0022 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) 2 hoonet abihoonel kuni 6,0/ m Elamul kuni 9,0/ m, Üksikelamu maa EP 1264 m² POS 23 1547 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m Kan 01:00 618 (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m B 100% nike 1:14 A 24 se Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, tn 2 4 POS 24 1476 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 6a 0 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 21 23 A 1476 m² 26 Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, POS 25 1572 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 20 Kannikese tn 26 1547m² 1423 m² 61701:001:0027 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m Jõeääre 1317 m² 61701:001:0048 1927 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, POS 26 1423 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 27 POS 27 1345 m² Üksikelamu maa EP Elamumaa 100% 300 m² 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 2,5 m 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 1345 m² 22 Veski tn 17a 61701:001:0042 29 61801:001:0299 Metsa tänav L2 POS 28 1387 m² Üksikelamu maa EP Elamumaa 100% 300 m² 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, 2,5 m 1302 m² 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 1452 m² Üksikelamu maa EP 2 hoonet Elamul kuni 9,0/ m, POS 29 1452 m² Elamumaa 100% 300 m² 2,5 m 100% (1 üksikelamu+2 abihoonet) abihoonel kuni 6,0/ m 28 Linnu tn 4 POS 30 7005 m² Tee ja tänava maa Transpordimaa - Ei hoonestata -/- - Veski tn 17 61701:001:0041 1387 m² 61801:001:0664 LT 100% 100% 61 Le 01:00 8 pa 1 tän :03 Lepa tn 1 av 03 61701:001:0310 Paju 61801:001:0905 Linnu tn 2 61701:001:0080 PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED Krundi Välisviimistlus- Hoonete lubatud Lubatud Katuseharja Katuse tüüp/ pos nr/ materjalid ±0,00 korruselisus katusekalle kulgemise suund lubatud materjalid aadress sidumine 61 Elamul kuni 2 maapealset + Pr :001 70 POS 1 kuni POS 29 Viil- ja kelpkatus/ Sokli kõrgus og :0 1 Puit, kivi, re 54 Risti või paralleelne ss 0 1 maa-alune korrus, i 15-35° plekk, kivi, sindel jm krohv (ka komb.) kuni 60 cm abihoonel 1 maapealne + tänavaga kvaliteetne materjal maapinnast 1 maa-alune korrus TINGMÄRGID ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK POS 30 Ei hoonestata - - - - - DETAILPLANEERINGUALA PIIR MAHT JA ASUKOHT OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD ASFALTKATTEGA PLANEERITUD KRUNDI PIIR SÕIDUTEE PLANEERITUD ASFALTKATTEGA PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON KÕNNITEE VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE PLANEERITUD MURUALA (vt märkused pkt 2) MÄRKUSED: OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, PÕLTSAMAA JÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2) PÕÕSAS, HARVIK Planeeritud tänava ristprofiil Planeeritud tänava ristprofiil 22.12.2025. a, töö nr 1414-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid saadud Põltsamaa Vesi OÜ teostusjooniselt. PÕLTSAMAA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m OLEMASOLEV PUUDERIVI Lõige A-A Lõige B-B Tänavavalgustuse toitekaabli asukoht projektilt, sidekaabel võetud Maa- ja Ruumiamet 2025 kitsenduste kaardilt. (vt märkused pkt 2) mõõdistusalas võib olla maa-aluseid trasse mille asukoha kohta puudub info. ARHEOLOOGIAMÄLETIS OLEMASOLEV HEKK 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 10.01.2026. PLANEERITUD PUUDERIVI (tinglik asukoht) 3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m üldgeoloogilisele kaardistamise alale. OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA SÕIDUSUUNAD PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE OLEMASOLEV VÕRKPIIRDEAED (asukoht orienteeruv, krundil üks mahasõit) Planeeringu koostamisest huvitatud isik TERAV KERA OÜ Põltsamaa Vallavalitsus PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT Reg. nr. 11319822 OLEMASOLEV PUITPIIRDEAED Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM www.teravkera.ee Ülase elamukvartali detailplaneering aj OLEMASOLEV HOONE Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus Jane Asper PLANEERINGU PÕHIJOONIS PLANEERITUD HOONESTUSALA Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr mai 2026 4 5 1:1000 DP-05-25 Ülase elamukvartali detailplaneering TEHNOVÕRKUDE PLANEERING TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR Roosi tee 1 PLANEERITUD KRUNDI PIIR 61605:001:2000 Roosi tee 3 61605:001:1790 Mõhu tee 6 Roosi tee 5 61605:001:0610 PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON 61605:001:1820 Roosi tee 7 61605:001:1870 Mõhu tee 8 61605:001:1940 VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE Roosi tee 9 61605:001:1730 Kellukese tn 1 61801:001:0592 (vt märkused pkt 2) Olemasolev Roosi tee 11 tuletõrjehüdrant Kannikese tn 17 PÕLTSAMAA JÕE KALDA Roosi tee 13 61605:001:1750 nr 140 61701:001:0012 61605:001:1950 Mõhu tee 10 EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2) 61605:001:1800 Mõhu tee 16 61605:001:1960 5 Kellukese tänav 61801:001:0283 Kannikese tn 23 PÕLTSAMAA JÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2) Mõhu tee 12 61605:001:1710 61701:001:0025 4 Kannikese tn 25 61701:001:0026 ARHEOLOOGIAMÄLETIS Mõhu tee 14 61605:001:1240 3 MÄLESTISE KAITSEVÖÖND 50 m Kannikese tn 19 Mõhu tee 14a 61701:001:0016 61601:001:0256 Kannikese tn 21 61701:001:0024 OLEMASOLEVA PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA toide ol. ol. 6 jaotuskapist C1573 2 Kannikese tn 27 OLEMASOLEV VÕRKPIIRDEAED Kullerkupu tee 1 e u te 5 61701:001:0029 61601:001:0280 Mõh 01:020 01:0 616 1 7 OLEMASOLEV PUITPIIRDEAED Olemasolev tuletõrjehüdrant OLEMASOLEV VEETORU nr 139 8 15 Kannikese tn 18 61701:001:0015 OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU 9 14 Kannikese tänav 61801:001:0281 OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU Ülase tn 2 61701:001:0054 13 Kannikese tn 32 Kannikese tn 20 61701:001:0019 OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL 617 61701:001:0330 Lep1:001:0 0 a tn 11 12 OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL 7a 5 aj Lepa tn 7 61701:001:0180 30 OLEMASOLEV SIDEKAABEL 11 16 Kannikese tn 30 61701:001:0600 Kannikese tänav L1 61801:001:1403 PLANEERITUD VEETORU planeeritud 10 vahejaotus- kaev DPx 17 Kannikese tn 28a 61801:001:1402 PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU ol.o lev Kannikese tn 28 mult 61701:001:0150 ito PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL rtu 12x Arheoloogiamälestised-asulakoht (nr 18 25 7/3 .5+ 2x1 4/ 9330), asulakoht (nr 9331) ning 19 10 Kannikese tn 24 +1x14 /10 61701:001:0022 PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL hiiekoht ja asulakoht (nr 9332) dm ultit oru 12x7 /3.5 Kan 01:00 tu neeri 618 pla nike 1:14 teostada se tn 04 väljavõte ol.ol. sidetrassist 24 PLANEERITUD SIDEKAABEL 26a 21 26 Kannikese tn 26 61701:001:0027 OLEMASOLEV HOONE Jõeääre 61701:001:0048 20 23 PLANEERITUD HOONESTUSALA 27 ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT 22 Veski tn 17a 61701:001:0042 61801:001:0299 Metsa tänav L2 OLEMASOLEV SÕIDUTEE Veski 61801:001:0992 29 PLANEERITUD ASFALTKATTEGA Veski tn 17 28 Linnu tn 4 SÕIDUTEE 61701:001:0041 61801:001:0664 PLANEERITUD ASFALTKATTEGA KÕNNITEE 61 ansp2110 Tr Le 01:00rdim ² 8 o pa 1 aa Lepa tn 1 tän :03 10 61701:001:0310 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, av 03 0% m PÕÕSAS, HARVIK Paju 61801:001:0905 Linnu tn 2 OLEMASOLEV PUUDERIVI 61701:001:0080 OLEMASOLEV HEKK PLANEERITUD PUUDERIVI (orienteeruv asukoht) Progressi 61701:001:0540 PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM aj PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMIS- JA JAOTUSKILP PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 141 MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ KG-Büroo (EEG000197) poolt, 22.12.2025. a, töö nr 1414-25GEO. Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid saadud Põltsamaa Vesi OÜ teostusjooniselt. Tänavavalgustuse toitekaabli asukoht projektilt, sidekaabel võetud Maa- ja Ruumiamet 2025 kitsenduste kaardilt. Planeeringu koostamisest huvitatud isik mõõdistusalas võib olla maa-aluseid trasse mille asukoha kohta puudub info. TERAV KERA OÜ Põltsamaa Vallavalitsus 2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2). Reg. nr. 11319822 Ehituskeelu- ja piiranguvöönd on kantud joonisele Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt 10.01.2026. Sarapuu 2, 50705 Tartu Töö nimetus e-post: [email protected] 3. Planeeringuala jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ja Kesk-Eesti www.teravkera.ee Ülase elamukvartali detailplaneering üldgeoloogilisele kaardistamise alale. Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus 4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Jane Asper TEHNOVÕRKUDE PLANEERING Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõt Töö nr mai 2026 5 5 1:1000 DP-05-25 PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS Muinsuskaitseamet Päästeamet Terviseamet Meie 11.06.2026 nr 7-1/2026/45-1 Ülase elamukvartali detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Põltsamaa Vallavalitsus algatas 24.11.2025 korraldusega nr 2-3/2025/220 Põltsamaa linnas Ülase tänav 2 kinnistul (61701:001:0054) detailplaneeringu, mille koostamise eesmärk on Ülase tn 2 kinnistu jagamine elamukruntideks ja elamute püstitamiseks ehitusõiguse määramine. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, kruntidele juurdepääsud, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,1 hektarit. Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 kehtestatud Põltsamaa valla üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on käsitletava ala maakasutuse juhtotstarve elamumaa. Seega on algatatav detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas ning täidab läbi elamuarenduse üldplaneeringuga seatud eesmärke. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju piirkonna elu-, loodus- ja kultuurikeskkonnale. Varasema, tänaseks lõpetatud, Lepa tn detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus koostati arheoloogiline eeluuring, millega saab tutvuda Põltsamaa valla veebilehel: https://www.poltsamaa.ee/ulase-elamukvartali-detailplaneering. Täiendavate uuringute vajadus selgitatakse välja Ülase elamukvartali detailplaneeringu menetlemise käigus. Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Põltsamaa Vallavalitsus (Lossi tn 9, 48104 Põltsamaa, e-post: [email protected], telefon 776 8550). Detailplaneeringu koostaja on Terav Kera OÜ (registrikood 11319822, e-post: [email protected], tel: 5554 8155). Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele kooskõlastamiseks. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti. Detailplaneeringu materjalid on lisatud käesolevale kirjale kaasa. Täiendavat infot planeeringu kohta annab Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni tel 5309 6850 ja/või e postil [email protected]. Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank: Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007 Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK 48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jan Müür majandusosakonna juhataja
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel