Kiri

Viru-Nigula vallavalitsus Teie 25.05.2026 nr 7-7/749 [email protected] Meie 11.06.2026 nr 9.3-4/26/4232-2 Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine Esitasite Terviseametile täiendavaks (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Viru-Nigula Vallavolikogu 29.12.2022 otsusega nr 72 vastu võetud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, millesse on sisse viidud asjakohased muudatused. Amet annab käesolevaga hinnangu üldplaneeringusse sisse viidud muudatuste osas. Üldplaneeringuga nähakse ette tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad ning tingimused päikeseenergia arendamiseks. Üldplaneeringule (edaspidi ÜP) andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). ÜP KSH läbiviimisel töötati välja nõuded uuringuteks, täiendavateks töödeks, millega tuleb tuulepargi DP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel arvestada. ÜP seletuskirjas märgitakse, et tuuleparkide kavandamiseks põhimõtteliselt sobivate alade arendamine on võimalik ÜP-s sätestatud tingimuste täitmisel. ÜP-ga välistatakse tuuleenergia tootmiseks alad, mis on elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 500 m. ÜP seletuskirjas tuuakse välja, et tuuleparkide kavandamisel detailplaneeringuga ja projekteerimistingimuste väljastamisel on kohalikul omavalitsusel õigus määrata täiendavad tingimusi tuulikute kauguste määramisel eluhoonetest. Väiksemad tuulealad, mis on sobilikud maksimaalselt kahe-kolme tuuliku püstitamiseks, jäävad 500–750 m kaugusele elu- või ühiskondlikust hoonest ja ei ole suuremate tuulealade, mis jäävad eluhoonetest vähemalt 750 m kaugusele, laienduseks, on tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt sobilike alade hulgast välja jäetud. ÜP seletuskirjas märgitakse, et tuuleenergia tootmise kavandamisel tuleb lähtuda kaalutlusotsusest (sh mõjude hindamisest) ja tuuliku püstitamine 500 – 750 m kaugusel elu- või ühiskondlikust hoonest on lubatud juhul, kui elu- või ühiskondliku hoone aluse maa omanikega, kes jäävad elektrituuliku mõjuraadiusesse, on saavutatud kokkulepe, ei esine olulisi visuaalseid häiringuid, müra ei ületa lubatud normtasemeid ja infraheli lubatud piirväärtusi. Tuulepargi või üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleparkide kavandamiseks sobivatel aladel täpsustatakse detailplaneeringu koostamise ning selle mõjude hindamise (KSH) läbiviimise käigus. Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele on elamute kavandamine lubatud vaid elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel. Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates hetkest, kui vallavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks väljastanud. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574 ÜP punktis 5.2.8.1 ,,Tuuleenergeetika. Tingimused tuuleenergia tootmiseks“ märgitakse, et tuulepargid tuleb kavandada selliselt, et välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ja infraheli ei ületaks õigusaktides nimetatud piirväärtusi. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Samuti tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning varjutust (koostada varjukaart). Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Samuti tuuakse välja kumulatiivsete mõjudega arvestamise olulisus. Lähtudes eeltoodust on tuuleparkide tööst põhjustatud välisõhus leviva müra normtasemeks võetud müra piirväärtus. Amet on tutvunud üldplaneeringule tehtud ettepanekutega, muudatustega üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega veebiaadressil https://viru-nigula.ee/uldplaneering) ning kooskõlastab Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande muudatused, aga juhib tähelepanu järgmisele: Eestis ei ole õigusaktidega määratud tuulikutele minimaalseid kauguseid müratundlikest objektidest. Üldplaneeringus on soovitav tuulikute kaugus määrata elamutest 1000 m, tiheasustusaladest 2000 m, puhke- ja virgestusaladest 1000 m. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, et müraleevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB Lden (ööpäeva keskmine). Sellest tulenevalt ja eeldusel, et tuulikupark võib töötada kuni 24/7 režiimis, siis võrdlusriikide praktika ning Eesti hea tava kohaselt on soovituslik lähtuda uute tuulikute planeerimisel II kategooria aladel päevasel (Ld) ajal müra normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige rangemast näitajast ehk öisest sihtväärtusest (40 dB). Üldplaneeringu lähtekohtadele esitas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.03.2019 soovituse lähtuda müratundlike hoonete ja elektrituulikute vahekauguse osas vähemalt järgmistest kriteeriumitest: elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus mitte rohkem kui 1000 m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000 m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase; puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga – 1000 m. Kohaliku omavalitsuse seisukoht oli järgmine: ,,Kõikide suunistega arvestatakse vastavalt ÜP täpsusastmele taastuvenergeetika teemade lahendamisel ja maakasutuspõhimõtete ning -tingimuste seadmisel“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et juhul kui saavutatakse kirjalik kokkulepe elu- või ühiskondliku hoone aluse maa omanikuga tuuliku püstitamiseks 500–750 m kaugusele nimetatud hoonetest, ei tohi välisõhus leviv müra ka sellisel juhul ületada vastava müra kategooria maa-alale kehtestatud tööstusmüra piirväärtust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Tõldsepp vaneminspektor (keskkonnatervis) Ida regionaalosakond Marju Tõldsepp 58516457 [email protected] 2(2)