N
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
TINGMÄRGID
1 - POSITSIOONI NUMBER
W E
38
Rooberti OLEMASOLEV
1
12 .12
5. 2
5. 1
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
05
4.
12 5.1
02
78801:001:0016
A 125
12
0 1
12
08
5.
1
12 0
5. 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST KATASTRIÜKSUSE PIIR
2
12
5.
2
tn
12
5.
(PÕHIHOONE / KÕRVALHOONE)
12
4
3
idu
A
0
.5
124.11 S 5 6 SÕIDUTEE
.6
4
4 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE
4
2
12 5.0299
Ko
2
1
A /MAA-ALUNE)
1
124.40 KERGLIIKLUSTEE
.
7
1 2 24
93
124.29
124.58 A võimalik 5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
1
4.
124.71 VEETORU
Ääsi tänava lõik 3124.59 A 124.89 kanalisatsioonitorustiku 6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
be
124.75 Põld Vahtra tn 1
124.59
78801:001:0045124.58 124.86 ühenduspunkt
t.k
124.76 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND KANALISATSIOONITORU
78801:002:0281
iv i
124.01 124.96
Ääsi
tn 124.6
4 124.0 SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU
A 124.88 124.5 5
9 123.9 124.82
124.7
3 124.1
8
Põld
SIDE MAAKAABELLIIN
124 1
.76 A hüdran
bet MADALPINGE ÕHULIIN
.kiv
i 124.81 t (nr 2 124.57
124.3
ca 7)
bet
2
Tamm 95 m
12
124.53 124.65 MADALPINGE KAABELLIIN
Vahtra
12
.kiv
124.59 e ja Va
4.
tn 124.54
4. 5
94
ristmik htra tn
12 4.8
45
4.9
A 124.63
i
124 124.3 PIIRE
0
.78 ul 124.58
12
4
A 124.8
124.2 3
124
1,0
.16
1 124.2
9 VEEVÕTUKOHA (HÜDRANDI) ULATUS 200m
POS 2
6,5
124.49
91
1
LPV1 124.31 13,2124.75 Vahtra tänav 24.88 aj
4.
POS 2 ALAJAAMA ASUKOHT
12
4 LPK1 123
.8 .57 123.7
7 78801:002:0026
Ääsi tn 20 12
3 124.88 MAA-ALUNE SOOJATORUSTIK
83
11
A
124.02 A
78801:001:0026
4.
4.
A
12 4.85
124.7
12
4
12
4. 6
12 .7
71
124.4 124.85
12
8
4
3
12 4.6
12
4,0
84 1
7
124.07
4.
12
4.
8
PLANEERITAV
12
5
12
4.
4.6
4,0
12
4.
Pos 2
PLANEERITAVA ALA PIIR
37
POS 2 liitumiskilbi
4
i
tn
kiv
P1
ÄH 100%
t.
2
võimalik asukoht
idu
HOONESTUSALA
be
6,0
4.7
600 2 võimalik
18
124.68
Ko
1/1
12
2
4.
võimalik sademevee Kill veetorustiku
3.6
P1 JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti
72
12
12 1795 m² 124
kanalisatsioonitorustiku 4,0 ühenduspunkt
4.
4.2
12
.63 koostamisel)
9
12
P13
124.ühenduspunkt POS 2
9
3,0
7
38
4.7
LPSK 123.11
124.2
.59
VÕIMALIK HOONE ASUKOHT
63
11,0
8
12 P2
4.3
124
.
VÕIMALIK VARIKATUS
124
124.47 5
12
12 4.7
17
60
123.20
65
4.
124.50
12
HOONE PEASISSEPÄÄS (täpsustub ehitusprojekti
4.
12
4.
S1
E
koostamisel)
12
Kase tn 14
0P
123.36
4. 3
A
Ø9
74
12 4.6
78801:002:0260
TULEKINDEL TARIND (vajadusel - ehitades
12
2
P2
4.7
9
Koidu tänava lõik 3 naaberkrundi hoonele lähemale kui 8 m)
4.5
12
Kolde tn 11 123.78
78801:002:0041
112
S
78801:001:0027 KERGLIIKLUSTEE / JALAKÄIJATE ALA
A
19
võimalik sademevee 124.01
58
4.
4,0 KÕVAKATTEGA ALA
91
kanalisatsioonitorustiku
12
4.
.10
4.
4. 2
12
124.34
S1
3,0
12 4.8
ühenduspunkt
71
12
123
122.75 SÕIDUTEE KATE
124.55 PESU
12
A
LA
.82
SÕIDUTEE KITSENDUS SILLUTISKATE (nt munakivi)
7
123.08
.68
4.2
sidekaev TMS-002 POS 1
124
7,0
LPSK
124
12
123.16
1
pinn24.49 KATTE SERV
ivi
S1 a
124 s
t.k
.51 SÕIDUTEE ÄÄREKIVI
be
46
123.51 12 PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE KATTE SERV
83
4
Kill .83
4.
P58
4.
.73
12
HALJASALA
12
.85
123.92 bet.
124.81
pl
124
12 91
4. 4
124
Vahtra tn 2 Kase tänav PARKIMISKOHT JA ARV (täpsustub ehitusprojekti
12 4.8
74
tn
4.
5
P66
12
123.2
78801:002:0282 78801:002:0024 koostamisel)
12 .94
se
3
12 4.79
Kolde tänav
12.92
.72
4.8
125.0
Ka
4
125 9
4
78801:001:0042
124
12
.0
124.9 6 122.52 Kase tn 12 JALGRATASTE PARKIMISKOHT JA ARV (täpsustub
5 124.37 P(jr)20
4,0 78801:002:0120 ehitusprojekti koostamisel)
Kold
kivi
e tn
0
A
4.1
123.17 INVAPARKIMISKOHT
bet.
.18
12 5.1
12
12
E
5. 0
124
POS 1 ELEKTRISÕIDUKI LAADIMISKOHT
00
124.76
A
ivi LPK1
t.k 123.48
be
75 POS 1 PARKIMISKEELU ALA
A
Pos 1
Koidu tn 27 4. võimalik
124.74
PE
LPV1
5
63
12 ÄK 100% 124.28 LIKVIDEERITAV OBJEKT
124.8
Ø90
78801:001:0370 kanalisatsioonitorustiku
4.
8,0 / 6,0
12
123.32
3100 2 ühenduspunkt
12 .06
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT
124.74
1/1
93
E E
0
5
4.
8662 m²
124.6
12
võimalik KÕRGHALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT
A
123.65 124
mk
ivi .21 veetorustiku
t.k
be
.90
Kill ühenduspunkt MADALA PÕÕSASHALJASTUSE SOOVITUSLIK
. 21 be
123
5
12 5.0
9 t. X= 6560500 ASUKOHT
125.05 kivi
12 124.1
3
tn 1 SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
124.6
3
124.78
idu
123.3
Kase tn 10
Y= 621150
Ko
125.26 78801:002:0880 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
122.56
28 875 Lill VEETORUSTIK
3
Koidu tänava lõik 52. 6 123.94
124.7
12 5.1
78801:001:00541 2 A 124.887 125.19
122.65 ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK
be 123.25
t .k 123.41 SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
A
iv i
125
125 .05
.15
123.30 ARVUTUSLIK AUTO LPV1 VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT
122.85
122.76 P(jr)20 123.16 Sadulautorong
123.68 kivi 16.50
L=16,5 m LPK1 KANALISATSIOONIVARUSTUSE LIITUMISPUNKT
A
124.74
12 4.83
12
7
77 123.66 124.05 LPSK SADEMEVEE KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT
3.7
4. 79
4.7
1
12 4. 123.54
124.8
12
123
4
12 .88 S1 SIDEKAABEL
k
1.20 -0.60 1.20
124.45
m
4,0
123.91
Kesk tn 17 123.65 MADALPINGE KAABELLIIN
84
G. L ca 150 r 25)
POS 1 liitumiskilbi 123.86 124.14 123.95
al
6
90
78801:001:0840
l
4.
Kil
3.9
JAOTUSKILP / LIITUMISKILP
nav
võimalik asukoht
12
4.
Kesk tn
m
123.95
(n
12
76
12
34
hi tä
.
24
3.20 8.30 3.60 1.40
SOOJATORUSTIK
A
POS 1 perspektiivne
rant
4.
3
124.62
1 liitumispunkt
12
124.6
uric
5
3
124.64
hüd
124.6
A
kaugküttetorustikuga G. Lurichi tn 1a
124.6
E
A
P
Kesk tänava lõik 2 78801:002:1330 Kase tn 8
Ø90
124.20 124.09
2.55
2.50
78801:002:0048 123.99 78801:002:0830
124.05 124.28
5
124.21
3.9
7
alajaam Tamsalu
3.9
. Lurichi tn
12
Kesk tn 12 Kase:(V-Maarja)
r 18)
12
78801:002:1320 (orient. asukoht)
Kesk ja G m
ristmikul
hüdrant (n
ca 120
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
sihtotstarve ja osakaalu
sihtotstarve ja osakaalu
kõrgus maapinnast (m)
normatiivne /
kohtade arv
kavandatud
parkimis-
hoone lubatud max
krundi kasutamise
Märkused:
lubatud ehitisealune
aj G. Lurichi tn 1a
lubatud arv krundil
hoone lubatud max
katastriüksuse
krundi planeeritud
kõrvalhooned
põhihooone /
hoonete suurim
hoonete suurim
1) Mõõdud on antud meetrites.
planeeritav
kõrvalhooned)
elamu
(põhihoone +
(maapealne /
korruselisus
maa-alune)
suurus (m²)
pind (m²)
(ETAK 2025) 2) Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ tööst nr 2402 „Coop kauplusehoone ja tankla“.
%
%
3) Liikluslahenduse on koostanud Teedeprojekt OÜ.
4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus.
pos nr.
rattad
autod
jalg-
5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega.
6) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Georam OÜ 15.01.2025 a, töö nr 281/04-24.
1 8662 3100 2 1 / -1 8,0 / 6,0 ÄK 100% Ä 100% 74 / 71 20 / 20 7) Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2 1795 600 2 1 / -1 6,0 ÄH 100% Ä 100% 20 / 6 - Ferrysan OÜ
- Lubatud katusekalle 0 kuni 25°.
Muskaadi 14 Järva Tarbijate Ühistu
76506 Saue linn
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise - Katusekatte materjal: plekk, rullmaterjal. Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress
Kesk tn 12 leppemärgid 2013): - Välisviimistlusmaterjalid: puit, klaas, kivi, betoon, krohv, metall (k.a. sandwich paneelid). Tel. +372 522 1744
elamu ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa - Arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus täpsustatakse vastavalt tellija lähteülesandele. MTR reg nr: Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
võimalik (ETAK 2025) Arhitektuursed - Krundile on lubatud rajada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi (nt EEP002230
soojatorustiku ÄH - tankla ja teenindushoone maa
ühenduspunkt piirangud käruparkla). Neid võib rajada ehitusõigusega määratud suurima lubatud ehitisealuse pinna ulatuses Maastikuarhitekt-planeerija Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn
ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Need peavad paiknema hoonestusala piirides.
orient. - Lubatud on püstitada reklaami hoonetel ning reklaamposte maksimaalse kõrgusega 12,0 m Riiu Efert Joonise nimetus Staadium
Katastriüksuse sihtotstarve: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA DP
(maapinnast). Reklaampostid võivad asuda väljaspool hoonestusala. Arhitekt
orient.
Ä - ärimaa - Krundi minimaalne haljastuse protsent lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust on 10%. Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 17.04.2026 a. 1:500 DP 25-24 3 3
Planeeringu OÜ Ferrysan
koostaja: Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: 25-24
Detailplaneeringu Huvitatud
koostamise korraldaja: Tapa Vallavalitsus isik: Järva Tarbijate Ühistu
Pikk 15 Tööstuse tn 11
Tapa linn 45106 Paide linn 72720
Lääne-Viru maakond Järvamaa
tel. +372 322 9650 tel. +372 385 0138
e-mail: e-mail:
[email protected]
[email protected]
LÄÄNE-VIRU MAAKOND, TAPA VALD, TAMSALU LINN
VAHTRA TN 2 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc
Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc
TALLINN 2026
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
Sisukord
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................. 4
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht .............................................................................. 4
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................ 5
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid .............................................................. 5
2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ....................................................................... 6
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ..................................................................................... 6
3.1. Planeeritava ala asukoht ...................................................................................... 6
3.2. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi kirjeldus .................................................. 6
3.3. Maakasutus ja hoonestus ..................................................................................... 6
3.4. Haljastus ja liiklus................................................................................................ 6
3.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 7
3.6. Piirangud planeeritaval alal ................................................................................. 7
3.7. Alal kehtiv maakonnaplaneering ......................................................................... 7
3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .............................................................. 7
3.8.1. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek ................................................ 8
3.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................. 8
4. Detailplaneeringuga kavandatav .................................................................................... 8
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................. 9
4.2. Hoonestuse paiknemine ....................................................................................... 9
4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine .................... 9
4.4. Üldised tingimused ehitamisele ......................................................................... 10
4.5. Heakord, haljastus ja piirded ............................................................................. 10
4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ...... 11
4.7. Tehnovõrgud- ja rajatised .................................................................................. 12
4.7.1. Veevarustus ................................................................................................... 12
4.7.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 13
4.7.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 13
4.7.4. Sidevarustus .................................................................................................. 13
4.7.5. Soojavarustus ................................................................................................ 13
4.7.6. Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus ......................................... 14
4.7.7. Välisvalgustus ............................................................................................... 14
4.8. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 14
4.9. Keskkonnatingimused........................................................................................ 15
4.9.1. Jäätmekäitluse põhimõtted ............................................................................ 16
4.9.2. Põhjavee kaitstus ........................................................................................... 16
4.9.3. Müra .............................................................................................................. 16
4.9.4. Insolatsioon ................................................................................................... 16
4.9.5. Välisõhu kvaliteet ......................................................................................... 17
4.9.6. Radoon .......................................................................................................... 17
4.9.7. Avariiolukorrad ............................................................................................. 17
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine .................................... 18
4.11. Servituudid ......................................................................................................... 18
5. Planeeringu elluviimine ............................................................................................... 19
5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............. 19
5.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................. 19
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
JOONISED
Joonis 1 Situatsiooniskeem 1:10 000
Joonis 2 Tugiplaan 1:500
Joonis 3 Põhijoonis tehnovõrkudega 1:500
LISAD
Lisa 1 3D visualiseering
Lisa 2 Tapa valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneering on algatatud Tapa Vallavolikogu 13.06.2024. a otsusega nr 137 „Tamsalu
linnas asuva Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala üldplaneeringut muutev detailplaneeringu
algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Otsuse juurde
kuuluvad lisadena planeeringuala asukohaskeem ja KSH eelhinnang.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Järva Tarbijate Ühistu.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajad on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna
Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-planeerija
Riiu Efert.
1.1. Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeringualaks on Tapa vallas Tamsalu linnas paiknev Vahtra tn 2 katastriüksus (kat. tunnus
78801:002:0282, pindala 10457 m²) ning sellega piirnevad Koidu tänava lõik 3 katastriüksus
(kat. tunnus 78801:002:0041) alates Koidu tn ja Kesk tn ringristmikust kuni Koidu tn ja Vahtra
tn ristmikuni kaasaarvatud, Vahtra tänava (kat. tunnus 78801:002:0026) lõik algusega Koidu
tn ja Vahtra tn ristmikust kuni Kase tn ristmikuni kaasaarvatud ning Kase tänava lõik (kat.
tunnus 78801:002:0024) alates Vahtra tn ja Kase tn ristmikust ligikaudu 110 m Lurichi tn
suunas (Vahtra tn 2 ja G. Lurichi tn 1a kinnistute piirini).
Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,7 ha.
planeeringuala piir
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa-amet ortofoto 2024).
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused:
Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Maakasutuse
Pindala
nr nimetus tunnus sihtotstarve
1 Vahtra tn 1 78801:002:0281 Maatulundusmaa 100% 55640 m²
2 Kase tn 14 78801:002:0260 Elamumaa 100% 1177 m²
3 Kase tn 12 78801:002:0120 Elamumaa 100% 1157 m²
4 Kase tn 10 78801:002:0880 Elamumaa 100% 1211 m²
5 Kase tn 8 78801:002:0830 Elamumaa 100% 1159 m²
6 G. Lurichi tn 1a 78801:002:1330 Elamumaa 100% 3703 m²
7 Kesk tn 12 78801:002:1320 Elamumaa 100% 4143 m²
8 Kesk tänava lõik 2 78801:002:0048 Transpordimaa 100% 5842 m²
9 Kesk tn 17 78801:001:0840 Elamumaa 100% 2469 m²
10 Koidu tänava lõik 2 78801:001:0054 Transpordimaa 100% 5787 m²
11 Koidu tn 27 78801:001:0370 Elamumaa 100% 1226 m²
12 Kolde tänav 78801:001:0042 Transpordimaa 100% 2391 m²
13 Kolde tn 11 78801:001:0027 Elamumaa 100% 1166 m²
14 Ääsi tn 20 78801:001:0026 Elamumaa 100% 1246 m²
15 Ääsi tänava lõik 3 78801:001:0045 Transpordimaa 100% 3134 m²
16 Rooberti 78801:001:0016 Maatulundusmaa 100% 22558 m²
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
• Geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Georam OÜ 15.01.2025.a, töö nr 281/04-24.
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/30);
- Tapa valla üldplaneering (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48);
- Planeerimisseadus;
- Ehitusseadustik;
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded”;
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”;
- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
- Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;
- EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
- Tapa valla jäätmekava aastateks 2021-2026 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 28.09.2020
määrusega nr 87);
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
- Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määrus nr 24 „Heakorraeeskirja ja koormise
kehtestamine“;
- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid ja standardid;
- Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ töö nr 2402 „Coop kauplusehoone ja tankla“.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Vahtra tn 2 maaüksusele kaupluse- ning
tanklahoone ehitamine. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala,
liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad,
servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused.
Detailplaneeringu koostamise käigus lisandus detailplaneeringu eesmärgina Vahtra tn 2
kinnistu jagamine kaheks ärimaa krundiks.
Planeeringu lahendus muudab Tapa valla üldplaneeringu kohast kinnistu juhtotstarvet.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Tamsalu linna põhjaosas, hõlmates Vahtra tn 2 katastriüksust ning
osaliselt sellega piirnevaid Koidu, Vahtra ja Kase tänavaid.
3.2. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi kirjeldus
Vahtra tn 2 katastriüksus on kõrghaljastuseta rohumaa, mis kolmest küljest piirneb tänavatega.
Planeeringualast põhja poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (lage
põllumaa ja vähese kõrghaljastusega rohumaa), ida ja lääne poole üksikelamutega elamumaad
ning lõuna poole korterelamutega hoonestatud elamumaad.
Lähimad bussipeatused paiknevad Vahtra tn 2 katastriüksusest ligikaudu 30 m põhja pool.
Bussipeatusteni on olemas juurdepääs mööda kergliiklusteed.
Planeeringualast loode suunas kehtestati Tapa Vallavalitsuse 03.09.2025 korraldusega nr 501
Tamsalu linna Rooberti maaüksuse ja lähiala detailplaneering, mis näeb ette maa-alale
kaupluse rajamise.
Planeeringuala asub arendamispotentsiaaliga elupiirkonnas, kus on võimalik ära kasutada ning
kvaliteetsemaks muuta juba olemasolevat tehnilist- ja sotsiaalset infrastruktuuri.
3.3. Maakasutus ja hoonestus
Vahtra tn 2 katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse pindala on
10457 m². Planeeringuala on hoonestamata.
3.4. Haljastus ja liiklus
Vahtra tn 2 katastriüksus on kõrghaljastuseta rohumaa. Käesoleval ajal juurdepääsu
katastriüksusele välja ehitatud ei ole, kuid see piirneb kolmest küljest tänavamaadega, kust on
võimalik juurdepääs alale kavandada.
Planeeringualasse kaasatud Koidu, Vahtra ja Kase tänavad on kahesuunalise liiklusega
linnatänavad. Koidu tänava ääres on olemas kõnnitee ning Vahtra tn 2 katastriüksuse poolsel
küljel jalg- ja jalgrattatee, mis osaliselt kulgeb ka Vahtra tn 2 katastriüksusel. Samuti asub
osaliselt Vahtra tn 2 kinnistul Koidu tänavale ehitatud ringristmik.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
3.5. Tehnovõrgud
Vahtra tn 2 katastriüksusel tehnovõrke ei paikne. Koidu tänaval on olemas tänavavalgustus,
side kanalisatsioon ning sajuvee kanalisatsioonitorustik. Vahtra tänaval on
ühiskanalisatsioonitorustik. Kase tänaval on olemas tänavavalgustus ning ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni torustikud.
3.6. Piirangud planeeritaval alal
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kaitsmata
põhjaveega alal ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas. Planeeringuala jääb ka
ohtliku ettevõtte (C-kategooria, Alexela AS Tamsalu Kalor vedelgaasipaigaldis) ohualasse.
Tänavamaadel paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndid on määratud majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning kliimaministri
12.09.2023 määrusega nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
Koidu tänaval asuva ringtee keskosas paikneb kohaliku võrgu geodeetiline märk (nr 875), mille
kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on
kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2013.a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis
tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17.
3.7. Alal kehtiv maakonnaplaneering
Planeeringualal kehtib Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+.
Maakonnaplaneeringu kohaselt on Tamsalu linn piirkondlikuks keskuseks, kus asub oluline
transpordisõlm.
Planeeringuala ei paikne väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku aladel.
Maakonnaplaneeringus tuuakse välja linnade kompaktsuse ja tihendamise olulisus, võttes
selleks kasutusele juba varasemalt inimese poolt mõjutatud maa-alasid, ning seejuures
linnakeskkonna kvaliteedi parandamise vajadust.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+.
3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib Tapa valla üldplaneering.
Üldplaneeringu järgi paikneb planeeringuala tiheasustusalal ning elamuala (E) juhtotstarbega
maa-alal.
planeeritava ala piir
Joonis 2. Väljavõte Tapa valla üldplaneeringust.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
3.8.1. Kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanek
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tapa valla üldplaneeringus Vahtra tn 2
katastriüksuse ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte ala
(Ä). Tapa valla üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis on lisatud detailplaneeringu
materjalidele.
Detailplaneeringu eesmärkide elluviimine loob Tamsalu linna uut lisandväärtust,
mitmekesistab piirkonna ettevõtlust ja suurendab linna mõjuala ning atraktiivsust. See on
kooskõlas Tapa valla üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiga hoida tiheasustusalade
kompaktsust, luues multifunktsionaalset ja kvaliteetsemat elukeskkonda, mis võimaldab
ühtlasi atraktiivsemat avalikku ruumi.
Detailplaneeringu algatamise otsuses on välja toodud, et Vahtra tn 2 katastriüksus vahetas
omanikku pärast üldplaneeringu kehtestamist ning üldplaneeringu koostamise käigus ei olnud
võimalik ette näha antud piirkonnas äritegevuse kavandamist.
Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks võetakse üldplaneeringus esitatud tingimused
äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alale.
Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alade planeerimisel ja vastavate objektide
projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
▪ Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent. Äri-
kaubandus- ja teenindusettevõtte aladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal
üldjuhul 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib Tapa vallavalitsus seada tingimuseks suurema
või väiksema haljastuse osakaalu;
▪ Ärihoonete puhul tuleb parkimine lahendada krundi siseselt; detailplaneeringuga tuleb
määrata vajalik parkimiskohtade arv ning võimalik paigutus krundil
3.9. Alal kehtiv detailplaneering
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneeringuga jagatakse Vahtra tn 2 kinnistu kaheks ärimaa sihtohtstarbega krundiks
ning määratakse ehitusõigus kaupluse, tankla ning tanklat teenindavate rajatiste ehitamiseks.
Lisaks leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja parkimise korraldamiseks
põhimõtteline lahendus.
Planeeringulahenduse aluseks on Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostatud
eskiisprojekt (töö nr 2402, „Coop kauplusehoone ja tankla“).
Krundile Pos 1 on lubatud ehitada üks peahoone (kauplus) ja üks kõrvalhoone. Krundi suurim
lubatud hoonete ehitisealune pind on 3100 m². Põhihoone maksimaalne lubatud kõrgus
olemasolevast maapinnast on kuni 8,0 m, kõrvalhoonel kuni 6,0 m. Hooned on lubatud ehitada
ühe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega.
Krundile Pos 2 on lubatud ehitada kuni kaks hoonet. Krundi suurim lubatud hoonete
ehitisealune pind on 600 m². Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast
on kuni 6,0 m. Hooned on lubatud ehitada ühe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega.
Planeeritud kruntidele on kavandatud kolm juurdepääsu: Koidu tänava ringristmikult, Koidu
tänavalt ning Vahtra tänavalt. Kaubaautodele ning tanklat teenindatavale transpordile on sisse-
ja väljasõit lubatud ainult Vahtra tänavalt.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Vahtra tn 2 kinnistu jagatakse kaheks ärimaa sihtohtstarbega krundiks.
4.2. Hoonestuse paiknemine
Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud kruntide
hoonestusalad ning hoonete soovituslikud asukohad. Krundi hoonestusala on näidatud hoonete
maksimaalsest lubatud ehitisealusest pinnast suuremana, et võimaldada projekteerimisetapis
hoonete lõplikku asukohta paindlikumalt valida. Krundi Pos 2 hoonestusala on Vahtra tänava
poolsel küljel kavandatud krundipiirist 1 m sissepoole, et võimaldada tankla tööks vajalike
rajatiste (nt maa-alused kütusemahutid) paremat paigutamist hoonestusala piires.
4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Tabel 2. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.
positsiooni number Pos 1 Pos 2
planeeritav krundi
8662 m² 1795 m²
pindala
planeeritav krundi kaubandus-, toitlustus- ja
tankla ja teenindushoone maa
kasutamise teenindushoone maa (ÄK)
(ÄH) 100%
sihtotstarve, % 100%
planeeritav
katastriüksuse ärimaa (Ä) 100% ärimaa (Ä) 100%
sihtotstarve, %
hoonete suurim
lubatud ehitisealune 3100 m2 600 m²
pind
hoonete max kõrgus
arvestatuna
olemasolevast
maapinnast 8,0 m / 6,0 m 6,0 m
põhihoone /
kõrvalhooned
hoonete suurim
lubatud korruselisus
1 / -1 1 / -1
maapealne / maa-
alune
lubatud suurim
2 2
hoonete arv krundil
hoonete
määratakse ehitusprojektis määratakse ehitusprojektis
tuleohutusklass
- Lubatud katusekalle 0 kuni 25°.
- Katusekatte materjal: plekk, rullmaterjal
arhitektuursed - Välisviimistlusmaterjalid: puit, klaas, kivi, betoon, krohv,
tingimused metall (k.a. sandwich paneelid)
- Arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus täpsustatakse
vastavalt tellija lähteülesandele.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
Kruntidele on lubatud rajada kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5,0 m kõrguseid ehitisi
(nt käruparkla). Neid võib rajada ehitusõigusega määratud suurima lubatud ehitisealuse pinna
ulatuses ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Need peavad paiknema hoonestusala
piirides.
Lubatud on püstitada reklaami hoonetel ning reklaam- ja infokandjaid maksimaalse kõrgusega
12,0 m (maapinnast). Reklaam- ja infokandjad võivad asuda väljaspool hoonestusala.
Krundile Pos 2 planeeritavad kütusemahutid peavad olema maa-alused. Mahutite asukoht
määratakse ehitusprojektiga, need peavad asuma hoonestusalas.
Ehitisealuse pinna alla ei arvestata teid, platse, tehnorajatiste alust pinda, varikatuseta terrasse
ning välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka
väljaspoole hoonestusalasid.
4.4. Üldised tingimused ehitamisele
Tapa valla üldplaneering näeb ette üldised tingimused ehitamisel:
▪ Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide
ja terviklahenduste alusel. Tapa valla territooriumile ehitatavad ehitised peavad sobima
ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning
välisviimistlusmaterjalide poolest.
▪ Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka piirkonna
terviklahendusega ja vaadetega väärtuslikele maastikuelementidele ja kultuurimälestistele.
▪ Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning
arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. Kõik muutused tuleb kavandada
selliselt, et naaberkruntide elukeskkond ei halveneks.
▪ Eelistada säästlikke lahendusi nii hoone ehitusel, hoone energiatarbes kui ka hoone
paiknemises ja logistikas. Olemasolevate hoonete võimalikult suure taaskasutuse kõrval
tuleks uued majad projekteerida võimalikult pikaealisteks. See tähendab muuhulgas, et
hoone peaks võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus.
▪ Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest.
Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest
ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist, parklate
liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.
▪ Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asumi
hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel
väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike
tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete
paiknemises üksteise suhtes või krundil. Uute hoonete ehitamise puhul saab määravaks
just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on
ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku.
▪ Ehitise püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid
(teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks maastiku visuaalset
väärtust.
4.5. Heakord, haljastus ja piirded
Erinevad heakorra nõuded ning koormised kinnistute ja muude territooriumite kasutajate
suhtes Tapa vallas on kehtestatud Tapa Vallavolikogu määrusega „Heakorraeeskirja ja
koormise kehtestamine“. Määrusega kehtestatakse Tapa valla haldusterritooriumi korrastatuse
ja puhtuse ning heakorra tagamise põhimõtted ning valla tiheasustusega aladel puude raiumise
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
kord ja kehtestatakse füüsilistele ning juriidilistele isikutele heakorraeeskirja täitmise
tagamiseks koormis.
Hoonetest ning platsidest vabad alad on soovituslik haljastada. Üldplaneeringu kohaselt peab
äri- kaubandus- ja teenindusettevõtte aladel kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal
olema üldjuhul 10%. Detailplaneeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ kujutatud
lahendusel on nõutud minimaalne haljastatud pinna osakaalu nõue kruntidel täidetud.
Krundi piiridele nähakse ette haljastus, et tekitada puhvertsoon olemasolevate elamualade ning
kavandatavate ärihoonete ning parkla vahele. Krundi haljastamisel kasutada mitmerindelist
haljastust. Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid
puu- ja põõsaliike. Kõrghaljastuses mitte kasutada kase ja lepa puuliike.
Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide haljastus
täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada haljastusprojekt.
Kavandatav haljastus ei tohi vähendada liiklusohutust.
Kruntidele piirdeid ei kavandata.
4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Planeeringuala liikluslahenduse on koostanud Teedeprojekt OÜ.
Planeeritud kruntidele on kavandatud kolm juurdepääsu olemasolevatelt tänavatelt: Koidu
tänava ringristmikult, Koidu tänavalt ning Vahtra tänavalt. Koidu tänava ringristmikule on
kavandatud uue mahasõidu ehitamine krundile Pos 1 juurdepääsuks. Koidu tänavalt rajatakse
Kruntidele Pos 1 ja Pos 2 ühine juurdepääs. Juurdepääsule seatakse servituut kummagi krundi
kasuks. Vahtra tänavalt on kavandatud juurdepääs krundile Pos 1, millele seatakse ühtlasi
krundi Pos 2 kasuks juurdepääsuservituut.
Kaubaautode ning tanklat teenindava transpordi sisse- ja väljasõit on lubatud ainult Vahtra
tänavalt. Vahtra tänav rekonstrueeritakse Kase tänava ristmikuni.
Koidu ja Vahtra tänavate ristmiku liikluskorraldus jääb samaks. Liikluskoormuse kasv
ristmikul ei ole hinnanguliselt nii suur, et tekiks vajadus ristmiku ümberprojekteerimiseks.
Kavandatavad jalakäijate alad on ühendatud olemasoleva kergliiklusteega. Planeeringus
nähakse ette Vahtra tänava kergliiklustee pikendamine kuni Kase tänava ristmikuni.
Peamine kaupluse klientide parkla on planeeritud Koidu tänava poole. Parkimise
miinimumnorm lähtub Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad“. Lähtuvalt
Ehitusseadustiku §651 lõike 4 punktist 2 tuleb mitteelamu kavandamisel rohkem kui 10
parkimiskohaga parkimisalale näha ette juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale
ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale.
Teenindavate ja üldkasutatavate hoonete ning vaba-aja veetmise kohtade juurde tuleb
kavandada jalgrattaparklad.
Tabel 3. Sõiduautode parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivi tabelile
9.1.
standard normatiivsete planeeritud
Pos (suletud parkimis- parkimis-
ehitise otstarve brutopind*
nr brutopinna m2 kohtade kohtade arv
kohta) arvutus krundil
1 kauplus 2953 1/40** 2953 / 40 ≈ 74 71***
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
teenindusjaam,
2 410 1/20** 410 / 20 ≈ 21 6
tankla
kokku: 95 77
* Brutopind lähtuvalt Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostatud eskiisprojektile (töö nr 2402,
„Coop kauplusehoone ja tankla“).
** Planeeringuala piirneb nii korrus- kui ka väikeelamutega, seega standardina antud korruselamute
ala ja väikeelamute ala keskmine.
*** Parkimiskohtade arvu hulka on arvestatud liikumispuudega inimeste sõidukite parkimiskohad ja
elektriautode parkimiskohad.
Tabel 4. Jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843:2016 parkimisnormatiivi tabelile 9.3.
standard normatiivsete planeeritud
Pos nr, brutopind* (suletud parkimis- parkimis-
ehitise otstarve
aadress brutopinna m2 kohtade kohtade arv
kohta) arvutus krundil
1 kauplus 2953 1/150** 2953 / 150 = 20
teenindusjaam, 20
2 410 - -
tankla
kokku: 20
* Brutopind lähtuvalt Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostatud eskiisprojektile (töö nr 2402,
„Coop kauplusehoone ja tankla“).
** Keskuse klass: mujal.
Liikluslahendust ja parkimisvajadust täpsustatakse projekteerimise käigus. Normatiivset
parkimiskohtade arvu on lubatud vähendada põhjendatud juhul kokkuleppel omavalitsusega
lähtuvalt ettevõtete konkreetsetest vajadustest (külastajate arv, töötajate arv jms). Parkimine
lahendada omal kinnistul.
4.7. Tehnovõrgud- ja rajatised
Detailplaneeringus on esitatud planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide
koostamise käigus.
4.7.1. Veevarustus
Veevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Tapa Vesi OÜ poolt 04.03.2025 väljastatud
tehnilised tingimused.
Planeeringuala veevarustus kavandatakse ühenduspunktidega Kase tänaval paiknevast
torustikust (De 90 PE). Krundi Pos 2 veevarustuse tarbeks on planeeritud veetoru piki Vahtra
tänavat kuni kavandatud liitumispunktini. Veetorustikule paigaldatav maakraan
(liitumispunkt) peab jääma kuni 1 meeter väljapoole krundi piiri. Täpsemad liitumispunktid
kooskõlastatakse projekteerimise käigus.
Alternatiivina võib veevarustuse kavandada ühenduspunktiga Koidu tänaval paiknevast
torustikust (De 40 PE).
Trasside projekteerimisel tuleb arvestada, et trassid jääksid külmumispiirist allapoole, seega
vähemalt 1,8 m sügavusele. Kõrgemale projekteeritud trassid tuleb soojustada.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast seadusandlusest
ja ehitusnormidest ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja eeskirjadest.
4.7.2. Reovee kanalisatsioon
Reovee kanalisatsiooni lahenduse koostamise aluseks on Tapa Vesi OÜ poolt 04.03.2025
väljastatud tehnilised tingimused.
Krundi Pos 1 reovee kanalisatsioon kavandatakse ühenduspunktiga Kase tänaval paikneval
torustikul (De 160 PVC). Kase tänava kanalisatsioonitrassi orienteeruv sügavus on 1,5 m.
Krundi Pos 2 reovee kanalisatsioon kavandatakse ühenduspunktiga Vahtra tänaval paikneval
torustikul. Planeeritaval kanalisatsioonitrassil nähakse ette kontrollkaev, mis paigaldatakse
kuni 1 meeter väljapoole krundi piiri. Täpsemad liitumispunktid kooskõlastatakse
projekteerimise käigus.
Alternatiivina võib reovee kanalisatsiooni lahenduse kavandada ühenduspunktiga Koidu
tänaval paiknevast torustikust (De 160 PVC). Kanalisatsioonitrassi orienteeruv sügavus 2 m.
Trasside projekteerimisel tuleb arvestada, et trassid jääksid külmumispiirist allapoole, seega
vähemalt 1,8 m sügavusele. Kõrgemale projekteeritud trassid tuleb soojustada.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel tuleb lähtuda Eestis kehtivast seadusandlusest
ja ehitusnormidest ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja eeskirjadest.
4.7.3. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 28.03.2025 väljastatud
tehnilised tingimused nr 492849.
Elektritoide planeeringualale nähakse ette Tamsalu Kase:(V-Maarja) olemasolevast alajaamast
0,4 kV maakaabelliiniga. Objektide elektrivarustuseks on kruntide piiridele kavandatud 0,4 kV
liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist
objektini näha ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole.
4.7.4. Sidevarustus
Sidelahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 18.03.2025 väljastatud tehnilised
tingimused nr 39522826.
Sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu
lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Ehitada tuleb vajalikus mahus
sidetrass alates sidekaevust TMS-002 kuni hoone tehnoruumini. Paigaldada alates TSL jaamast
24 kiuline SM optiline metalliga kaabel kuni hoone tehnoruumini. Otsastada kaabel jaamas ja
hoones. TMS-002 ja TSL jaam on sidekanaliga ühendatud.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
4.7.5. Soojavarustus
Planeeringuga nähakse kavandatud hoonete põhiküttena ette lokaalne küte, mille täpne liik
selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
Maaküttetorustiku paigaldamise võimalikkus ning rajamise viis (horisontaalne, spiraalne või
vertikaalne) täpsustub ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt kasutatavast vabast pinnast krundil.
Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.
Päikesepaneelide kasutamise korral tuleb need integreerida hoonete arhitektuursesse
lahendusse.
Kaugküttega liitumine on võimalik vaid väikeste tarbimismahtude korral. Krundil Pos 1 on
kaugkütet kavas kasutada lisaküttena ja üksnes vajadusel. Kaugküttevõrguga liitumine on
võimalik Kesk tn 12 korterelamu eest paiknevast soojatorustikust. Soojatrassi mõõdud enne
sisenemist elamusse on 2xDN80/280. Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“
on näidatud võimalik planeeritud torustiku asukoht, mida võib tehnovõrkude projekteerimisel
muuta. Kesk tn 12 kinnistule kavandatud torustikule seatakse servituut.
4.7.6. Vertikaalplaneerimine ning sademevee lahendus
Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, asudes ümbritsevatest katastriüksustest kuni 1,5
m madalamal. Katastriüksuse põhja, lõuna ja lääneserva on maapinna kõrguste erinevuse tõttu
moodustatud nõlv. Kõrguste vahemik Vahtra tn 2 kinnistul on abs. +122.52 kuni +124.91 m.
Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Krundi
maapinda mitte tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast ning vältida sademevee
valgumist naaberkatastriüksustele.
Krundi sademeveed on lubatud juhtida Koidu tänaval asuvasse sademeveetorustikku.
Projekteerimisetapis tuleb mõõta eelnevalt olemasoleva kaevude põhjakõrgus. Enne
sademevee ühistorustikku juhtimist tuleb vesi puhastada õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus
antakse ehitusprojektiga. Kanalisatsioonitorustikku on sadevee juhtimine keelatud.
Suublasse (sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019
määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse §
129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele.
4.7.7. Välisvalgustus
Planeeringualale tuleb rajada välisvalgustus. Välisvalgustus lahendatakse projekteerimise
etapis. Valgustus ei tohi tekitada ümbruskonda häirivat valgusreostust.
4.8. Tuleohutuse tagamine
Planeeringu lahendus on koostatud eeldusel, et alale kavandatav tankla ei ole ohtliku ettevõtte
kategoorias. Hinnangu aluseks on Majandus ja -taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10
„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse
kategooria määramise kord1“.
Käesolevas peatükis esitatud kütuste mahud on hinnangulised ning need täpsustatakse
ehitusprojektiga. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus ohtliku ettevõtte kategooria
kasutamiseks, tuleb ehitusprojekti raames koostada riskianalüüs. Riskianalüüsi kokkuvõttes
välja toodavad tingimused peavad olema täidetavad. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada
Päästeametiga.
Alale paigaldatakse maa-alused kütusemahutid. Mahutite asukoht määratakse ehitusprojektiga.
Maa-alustel mahutitel tagatakse vahekaugus 0,5 m suuremast diameetrist.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
Krundile kavandatavad võimalikud kütusemahutid (maa-alused) ja hinnanguline kütuste
kogus:
mahuti suurus: kütuse kogus:
Mahuti A R=1,25 70 m³ 59,5 t
(8m³-AdB/ 47m³-D/ 15m³-De)
Mahuti B R=1,25 70 m³ 52,5 t
(8m³-KPV/ 22m³-“98“/ 40m³-“95“)
Mahuti „LPG“ R=0,6 4,95 m³ 2,8 t
Käesoleva detailplaneeringu lahendus ei näe ette alale maapealsete gaasimahutite (LNG ja
CNG) paigaldamist. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus gaasimahutid paigaldada, tuleb
täiendavalt hinnata, kas tankla hakkab olema kemikaaliseaduse mõistes ohtliku või
suurõnnetuse ohuga ettevõte. Mahutite ohutuskujad peavad vastama majandus- ja
taristuministri 03.07.2015 määrusele nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle
ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma
täitmisele esitatavad nõuded.“
Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides
siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut.
Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine
tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned paiknevad ühel
kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m² või TP2 või
TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².
Lokaalseks tulekahju kustutamiseks peavad tankurite juurde olema paigaldatud käsikustutid.
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähimad olemasolevad hüdrandid Maa-ameti
kaardirakenduse andmetel on planeeringualast ligikaudu 95 m kaugusel Tamme ja Vahtra
tänavate ristmikul (hüdrant nr 27), planeeringualast ligikaudu 120 m kaugusel Kesk ja G.
Lurichi tänavate ristmikul (hüdrant nr 18) ning planeeringualast ligikaudu 150 m kaugusel G.
Lurichi tänaval, Kase tn 2 katastriüksuse kõrval (hüdrant nr 25).
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise
võimalused.
Vajalikud tulekustutusvee veevooluhulgad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt
hoonete kasutusviisist ning tuletõkkesektsioonide pindaladest. Projekteerimise käigus tuleb
täpsustada hüdrantide vajalikud tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui
olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada.
4.9. Keskkonnatingimused
Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana koostati omavalitsuse poolt keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangu kohaselt ei ületa Vahtra 2a kinnistu
planeerimine ärimaaks piirkonna keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid
muutusi ning ei sea ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Seetõttu ei ole
vaja algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
4.9.1. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses sätestatud nõuetele.
Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja
seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või
prügimaja täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja
juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida korras.
Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite
ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab
toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette
näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete
konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,
kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba
omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud
rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti
kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
4.9.2. Põhjavee kaitstus
Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee kaitstuse teemakaardi kohaselt on planeeringualal
põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Samuti on tegemist Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alaga. Seetõttu tuleb
ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest
isoleerida.
4.9.3. Müra
Ehituse käigus kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte
halvendavad.
Planeeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus peamiselt Koidu ja Vahtra tänavatel
Koostatud KSH eelhinnangust nähtub, et liikluskoormuse kasv ei ole eeldatavasti nii suur, et
hakkab ületama õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid.
Hoonetele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja
paigutamisel arvestada naaberkatastriüksustel paiknevate elamute asukohtadega.
Ventilatsiooniagregaate, kliimaseadmeid ja muid potentsiaalseid müraallikaid mitte paigaldada
elamute poolsele fassaadile. Tehnoseadmete müra ei tohi ületada keskkonnaministri
16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.
4.9.4. Insolatsioon
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN
17037:2019+A1:2021" Päevavalgus hoonetes".
Planeeringualale lähimad hooned on ida pool (Kase tänaval) paiknevad üksikelamud ning
lõuna pool paiknev G. Lurichi tn 1a korterelamu. Kuna päike liigub idast lõunasse ja siis
läände, ei mõjuta Vahtra tn 2 kinnistule hoonestuse rajamine oluliselt lähimate naaberhoonete
insolatsiooni.
Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ koostas eskiisprojektile illustratsioonid näitamaks
planeeritava kauplusehoone mõju Kase tänava elamutele päikesevalguse suhtes. Pildid
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
näitavad varjude liikumist kuupäeval 30. aprill, kui päike liigub madalal ning varjud on
pikemad.
Joonis 3. Varjude liikumine Kase tänaval kuupäeval 30. aprill (Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ)
4.9.5. Välisõhu kvaliteet
KSH eelhinnang toob välja aspekti, et kütuse laadimise ja tankimisega võib kaasneda
spetsiifilise lõhna eraldumine. Need tegevused on lühiajalised ning eeldatavasti ei halvene
oluliselt selle tõttu piirkonna õhukvaliteet. Samuti on lühiajalised ehitustegevuse ajal tekkida
võivad mõjud.
4.9.6. Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub
planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas. Hoonete projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke meetmeid radooniohu
vähendamiseks.
4.9.7. Avariiolukorrad
Võimalikud olulisemad õnnetused seoses planeeritava arendustegevusega on tulekahju ja
kütuse lekkimine. Mõlema nimetatud ohu minimeerimine toimub tankla ja hoonete
projekteerimise faasis asjakohaste meetmete rakendamisega. Avariiolukordade tekkimine on
ettevõtte poolt välditav ja ennetatav.
Ehitustegevuse ajal tekkivates avariiolukordades tuleb reostus esimesel võimalusel
likvideerida ning vajadusel teavitada reostusest Päästeametit ning kohalikku omavalitsust.
Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui järgitakse detailplaneeringu tingimusi ja
õigusaktide nõudeid.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond
- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine
- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka
õuealal.
- õueala valgustatus
- lukustatud sisenemisruumid
- tugevad ukse- ja aknaraamid
- alarmseadmete paigaldamine
4.11. Servituudid
Tabel 5. Servituutide määramise vajadus
Valitsev krunt või
asutus, mille kasuks
on tehtud ettepanek
Teeniv Servituut Servituudi sisu
seada servituut
kinnisasi/krunt
Reaalservituut annab krundi Pos nr
2 igakordsele omanikule ning
krundi kasutajatele ja külalistele
Pos nr 1 Pos nr 2 reaalservituut
õiguse kasutada kundil Pos nr 1
olevat teed krundile Pos nr 2
juurdepääsuks.
Reaalservituut annab krundi Pos nr
1 igakordsele omanikule ning
krundi kasutajatele ja külalistele
Pos nr 2 Pos nr 1 reaalservituut
õiguse kasutada kundil Pos nr 2
olevat teed krundile Pos nr 1
juurdepääsuks.
Pos nr 1,
Isiklik kasutusõigus annab
Pos nr 2,
isiklik tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada
G. Lurichi tn 1a Elektrilevi OÜ
kasutusõigus ning hooldada kruntidel paiknevaid
(kat. tunnus elektripaigaldisi.
78801:002:1330)
Isiklik kasutusõigus annab
isiklik tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada
Pos nr 1 Telia Eesti AS
kasutusõigus ning hooldada krundil paiknevaid
siderajatisi.
Isiklik kasutusõigus annab
Kesk tn 12
isiklik tehnovõrgu valdajale õiguse ehitada
(kat. tunnus Tamsalu Kalor AS
kasutusõigus ning hooldada krundil paiknevaid
78801:002:1320)
soojatorustikke.
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringulahenduse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on hinnatud algatamisotsuse
lisana koostatud KSH eelhinnangus. Seletuskirja käesolevas peatükis on kokkuvõtvalt välja
toodud planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja
kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
Planeeringulahenduse elluviimisel on pigem positiivsed majandusliku mõjud. Kaupluse ja
tankla rajamine suurendab Tamsalu linna atraktiivsust ja konkurentsivõimet, mitmekesistab
majanduskeskkonda ning soodustab piirkonna jätkusuutlikust. See avaldab positiivset mõju ka
lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik ka
seetõttu, et võimalik on ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).
Detailplaneeringuga kavandatu avaldab ümbruskonnale pigem positiivset sotsiaalset mõju.
Lahenduse elluviimisega luuakse uusi töökohti ning suureneb eluks vajalike teenuste ja
kaupade kättesaadavus. Planeeringulahenduses on arvestatud nii autode, jalgratturite kui ka
jalakäijate alale ligipääsetavusega. On olemas ühendus olemasoleva kergliiklusteega ning
bussipeatused paiknevad planeeringuala vahetus läheduses.
Kuna planeeringuga kavandatud rajatakse lagedale maa-alale, muudab planeeringulahenduse
elluviimine maastikuilmet ning vaateid. Samas paikneb planeeringuala olemasolevate
hoonestatud alade vahel ning krundile kavandatu sobitatakse keskkonda kasutades madal- ja
kõrghaljastust.
Negatiivse sotsiaalse mõjuna ümbruskonnas elavatele inimestele saab välja tuua
liikluskoormuse suurenemise ning kütuse laadimise ja tankimisega kaasneda võiva spetsiifilise
lõhna eraldumise. Kütuse laadimine ja tankimine on lühiajalised tegevused ning KSH
eelhinnangu kohaselt eeldatavasti ei halvene oluliselt selle tõttu piirkonna õhukvaliteet. Samuti
nähtub KSH eelhinnangust, et liikluskoormuse kasv ei ole eeldatavasti nii suur, et selle mõju
hakkab ületama õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning
kulutuurimälestised. Seega planeeringulahenduse elluviimisega avalduda võiv kultuuriline
mõju puudub.
Planeeringuala lähipiirkonnas looduskaitselised objektid puuduvad. Planeeringuala ei paikne
rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse
elluviimine rohevõrgustiku toimimist. Käesoleval ajal on planeeritav maa-ala kõrghaljastuseta
rohumaa. Planeeringulahenduses nähakse ette hoonetest ja platsidest vabadele aladele
mitmerindelise haljastuse rajamine. Liikluskoormuse mõningasest kasvust tulenev mõju
keskkonnale eeldatavasti küll suureneb, kuid planeeringulahenduses kasutatakse ära juba
olemasolevaid tänavaid ning kergliiklusteid ning eraldatakse kavandatavad parkimisalad ja
tankla ümbrus kõrghaljastusega. Jälgides õigusakte ning ohutusnõudeid saab vältida
negatiivset mõju põhja- ja pinnasveele ning välisõhule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et
planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
5.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
1) katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded;
2) tehniliste tingimuste taotlemine ehitusprojektide koostamiseks tehnovõrgu valdajatelt;
3) vajadusel servituutide seadmine;
OÜ Ferrysan
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Töö nr 25-24, 17.04.2026
4) ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine;
5) hoonete, tehnovõrkude, juurdepääsutee ning parkimisalade väljaehitamine.
6) kasutuslubade taotlemine.
Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased ehitised,
tagada nende korrashoid ning rajada haljastus.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös. Koostöö
käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
OÜ Ferrysan
N
W E
S
TINGMÄRGID
PLANEERITAV ALA
Märkused:
Aluskaart: Maa-ameti põhikaart (2024).
Ferrysan OÜ Huvitatud isik
Muskaadi 14 Järva Tarbijate Ühistu
76506 Saue linn
Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress
Tel. +372 522 1744
MTR reg nr: Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
EEP002230
Maastikuarhitekt-planeerija Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn
Riiu Efert Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
SITUATSIOONISKEEM DP
Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika-
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 06.04.2026 a. 1:10 000 DP 25-24 1 3
N
W E
Rooberti S
78801:001:0016
38
1
12 .12
5. 2
5.1
05
12 5.1
4.
02
Maatulundusmaa 100%
A 125
12
10
12
08
5.
12 0
22558 m² 5.
2
12
5.
tn
12
5.
12
4
idu
A
0
.5
124.11
.6
4
4
2
12 5.0 99
Ko
2
1
A
4. 2
1
124.40
12 24.
93
A 124.29
124.58
1
Ääsi tänava lõik 312124.71
4.59 A 124.89 Vahtra tn 1
be
78801:001:0045124.58 124.86 124.75 Põld 124.59
t.k
Transpordimaa 100% 124.76 124.01
78801:002:0281
ivi
124.96
Ääsi Maatulundusmaa 100%
3134 m² tn 124.6
4 124.0
A 124.88 124.5 5 55640 m²
9 123.9 124.82
124.7 8
124 3 124.1 Põld
.76 1
bet A hüdran
.kiv
i 124.81 t (nr 2 124.57
124.3
ca 7)
bet
2
Tamm 95 m
12
124.53 124.65
Vahtra
12
.kiv
124.59 e ja Va
4
tn 124.54
12 4.85
94
.4
ristmik htra tn
4.9
A 124.63
i
Vahtra tänav
5
124 124.3
4.
0
.78 ul 124.58
12
4
A 124.8
124 124.2
1
78801:002:0026 3
124.2
.16 9
Transpordimaa 100% 124.49
91
124.8
124.31
3855 m² 124.75 8
4.
12
84 123 7
Ääsi tn 20 3. .57 123.7 124.88
12
83
11
A
124.02 A
78801:001:0026
4.
4.
A
12 4.85
124.7
12
12
4
4. 6
Elamumaa 100%
12 4.7
71
124.4 124.85
8
12
1246 m² 3
12 4.6
12
84 1
7
124.07
4.
12
4.
85
12
12
4.
4.6
12
4.
37
ivi
4
tn
t.k
2
idu
be
4.7
18
124.68
Ko
12
.62
4.
Kill
2
12
.7
3
12 124
4.2
12
.63
4
9
12
124.38 9
7
4.7
123.11
124.2
.59
.63
8
12
4.3
124
124
124.47
5
12
12 4.7
17
60
123.20
65
4.
124.50
12
4.
Kase tn 14
12
4.
E
12
78801:002:0260
0P
123.36
4. 3
A
Ø9
74
12 4.6
Elamumaa 100%
12
12 .72
Kolde tn 11 1177 m²
59
4
4.
78801:001:0027
12
123.78
Elamumaa 100%
A
19
1166 m² Koidu tänava lõik 3 124.01
58
4.
91
12
78801:002:0041
4.
.10
4.
4.7 2
12
124.34
12 .8
1
Transpordimaa 100%
12
123
122.75
4
124.55
12
A
7898 m²
2
7
123.08
.68
4.8
4.2
124
12
12
1
123.16 pinn24.49
vi
a
124 s
i
t.k
Kase tänav .51
be
78801:002:0024
46
123.51 12
3
4
Transpordimaa 100% Kill .83
4.
8
4.
.73
12
2708 m²
12
.85
123.92 b et.
124.81
pl
124
91
4. 4
124
12 24.8
74
tn
4.
TINGMÄRGID
5
Kolde tänav
12
123.2
12 4.94
se
3
12 4.79
1
Vahtra tn 2
12.92
2
4.8
78801:001:0042 125.0
OLEMASOLEV
.7
Ka
125 9 78801:002:0282 Kase tn 12
4
124
12
Transpordimaa 100% .0
124.9 6 122.52
5 Maatulundusmaa 100% 124.37 78801:002:0120
2391 m² KATASTRIÜKSUSE PIIR
Kold 10457 m² Elamumaa 100%
kivi
e tn
0
A
1157 m² SÕIDUTEE
4.1
123.17
bet.
.18
12 5.1
12
12
KERGLIIKLUSTEE
5. 0
124
00
124.76
A
ivi
t.k 123.48 VEETORU
Koidu tn 27 be
75
A
.
124.74
PE
4 KANALISATSIOONITORU
5
63
78801:001:0370 12 124.28
124.8
Ø90
4.
Elamumaa 100%
12
123.32 SADEMEVEE KANALISATSIOONITORU
12 .06
124.74
93
1226 m²
0
5
4.
SIDE MAAKAABELLIIN
124.6
12
A
123.65 124
mk
ivi .21
t.k MADALPINGE ÕHULIIN
be
.90
1 Kill
.2 9 be MADALPINGE KAABELLIIN
123
5 t. X= 6560500
12 5.0 125.05 kivi
12 124.1
3
tn 1 PIIRE
124.6
3
124.78
idu
123.3
Y= 621150
Ko KÕRGHALJASTUS
Koidu tänava lõik 2 125.26 Kase tn 10
78801:001:00545.28 875 Lill
122.56
78801:002:0880 PUURIVI
3
6 123.94
124.7
12 5.1
Transpordimaa 100%
12 A 124.887 125.19
122.65
Elamumaa 100%
5787 m² be 123.25 1211 m²
t.k
123.41
A
ivi
12
5
125 .05
.15
123.30 PLANEERITAV
122.76 123.16
123.68 122.85 kivi
PLANEERITAVA ALA PIIR
A
124.74
12 4.83
12
7
77 123.66 124.05
3.7
4. 79
4.7
1
12 4. 123.54
124.8
12
123
4
12 .88
k
124.45
m
Kesk tn 17 123.91
123.65
78801:001:0840
4
Kesk tänava lõik 2
G. L ca 150 r 25)
123.86 124.14 123.95
al
12 4.8
6
90
12 ill
3.9
Elamumaa 100%
nav
K
78801:002:0048
12
4.
Kesk tn
m
123.95
(n
6
2469 m² .7
34
hi tä
Transpordimaa 100% 4
A
rant
12
4.
3
124.62
5842 m²
12
124.6
uric
5
3
124.64
hüd
A
124.6
124.6
Kase tn 8
PE
A
G. Lurichi tn 1a
Ø90
124.20 124.09 78801:002:0830
Kesk tn 12 123.99
78801:002:1330 124.28
124.05 Elamumaa 100%
78801:002:1320 Elamumaa 100%
5
124.21 1159 m²
3.9
7
Elamumaa 100% 3703 m²
3.9
ristmikul i tn
12
4143 m²
r 18)
12
. Lurich
Kesk ja G m
hüdrant (n
ca 120
Märkused:
1) Mõõdud on antud meetrites.
2) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Georam OÜ 15.01.2025 a, töö nr 281/04-24.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ferrysan OÜ Huvitatud isik
Muskaadi 14 Järva Tarbijate Ühistu
76506 Saue linn
Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress
Tel. +372 522 1744
MTR reg nr: Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
EEP002230
Maastikuarhitekt-planeerija Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn
Riiu Efert Joonise nimetus Staadium
Arhitekt
TUGIPLAAN DP
Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika-
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 06.04.2026 a. 1:500 DP 25-24 2 3
N
W E
S
KEHTIV ÜLDPLANEERING ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE
LEPPEMÄRGID ETTEPANEK
LEPPEMÄRGID
ÄRI-, KAUBANDUS- JA
TEENINDUSETTEVÕTTE ALA (Ä)
PLANEERINGUALA PIIR
Ferrysan OÜ Huvitatud isik
Muskaadi 14 Järva Tarbijate Ühistu
76506 Saue linn
Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress
Tel. +372 522 1744
MTR reg nr: Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
EEP002230
Maastikuarhitekt-planeerija Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tamsalu linn
Riiu Efert Joonise nimetus Staadium
Arhitekt TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK DP
Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika-
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 06.04.2026 a. 1:5000 DP 25-24 Lisa 2
Lisa 1
3D Visualiseering
Vahtra tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering
(arhitektuurne lahendus sh hoone välisilme täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
Koostaja: arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ
TAPA VALLAVALITSUS
Terviseamet
Paldiski mnt 81 Meie: 30.06.2026 nr 7-1/26/31-1
10617, Tallinn
[email protected]
Tamsalu linnas asuva Vahtra tn 2 maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu esitamine
kooskõlastamiseks
Planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel esitame Teile Tapa vallas Tamsalu linnas asuva Vahtra
tn 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Vahtra tn 2 maaüksusele (katastritunnus
78801:002:0282, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 10457 m2, registriosa nr
23510750) kaupluse- ning tanklahoone ehitamine. Detailplaneeringuga soovitakse muuta
hoonestamata kinnistu maa sihtotstarvet, määrata ehitusõigus, lahendada liikluskorraldus,
haljastus ja heakord ning muud asjakohased ülesanded.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,7 ha. Kavandatav ehitusalune pind kinnistul on kokku 3484
m2 ning haljastuse protsent 21%. Planeeritav ala hõlmab Vahtra tn 2 kinnistut, Koidu tänava lõik
3 kinnistut alates Koidu tn ja Kesk tn ringristmikust kuni Koidu tn ja Vahtra tn ristmikuni
kaasaarvatud, Vahtra tänava lõik algusega Koidu tn ja Vahtra tn ristmikust kuni Kase tn
ristmikuni kaasaarvatud ning Kase tänava lõik alates Vahtra tn ja Kase tn ristmikust ligikaudu
110 m Lurichi tn suunas (Vahtra tn 2 ja G. Lurichi tn 1a kinnistute piirini). Planeeritav ala
piirneb põhjasuunast maatulundusmaadega, ida- ja läänesuunas eramajade piirkondadega ning
lõunasuunas kortermajade piirkonnaga.
Tamsalu linnas asuva Vahtra tn 2 maaüksuse detailplaneeringu materjalid on lisatud käesoleva
kirja lisasse. Detailplaneeringu koostamise algataja on Tapa Vallavolikogu ja korraldaja on
Tapa Vallavalitsus (Pikk tn 15, Tapa linn, tel 3229 672, e-post:
[email protected]).
Tapa Vallavalitsus arvestab, et Teie kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada (vastavalt
planeerimisseadusele § 133 lõike 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Linda Kelu-Toome
maakorraldaja
Pikk 15 / 45106 Tapa / Lääne-Virumaa / Telefon 322 9650 / E-post
[email protected] / www.tapa.ee
Registrikood 75033477 / IBAN EE722200001120077103 / Swedbank AS / Kood 767
Lisa(d): 1. Vahtra 2 Tamsalu DP_06_05_2026
Linda Kelu-Toome 5661 7355
[email protected]
2