dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Vastuskiri

Terviseamet · 26. juuni 2026
Viit
9.3-1/26/4477-2
Registreeritud
26. juuni 2026
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Jõelähtme vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2026
Vastutaja
Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-1264477-2 26.06.2026 Väljaminev dokument.asice373 KB

Sisu (failidest)

Teie 02.06.2026 Jõelähtme vallavalitsus [email protected] Meie 26.06.2026 nr 9.3-1/26/4477-2 Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3st tulenevalt kooskõlastamiseks Uusküla Muuga sadama Rail Baltic hoonete detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas Uusküla lääneosas Muuga sadama idaosas ning hõlmab Hoidla tee 10c (katastritunnus: 24501:001:2849), Hoidla tee 15 (katastritunnus: 24501:001:2844) ja Hoidla tee 15b (katastritunnus: 24501:001:2845) maaüksusi. Planeeritava ala suurus on u 11 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestatud Muuga sadama idaosa detailplaneering, et määrata krundi hoonestusala ja ehitusõigus, võimaldades Rail Baltica juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo rajamist detailplaneeringuga hõlmatavale alale. Positsioonile nr 1 võib kavandada kokku 7 hoonet: ühe veeremi hooldusdepoo ja ühe juhtimiskeskuse ning lisaks neid teenindavad abihooned. Veeremi hooldusdepoo ja juhtimiskeskuse võib kavandada kuni 2. maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. Lisaks nende juurde kuuluvad abihooned ühe maapealse korrusega, mille juurde maa-alust korrust lubatud ei ole. Hooldusdepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega liinide veeremite teenindamiseks, et võimaldada piisavas koguses rongide kohast ja korrapärast hooldamist vastavuses rahvusvahelise praktikaga. Planeeritav ala jääb tiheasutusalasse ning on ümbritsetud valdavalt tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega maaüksustega. Läänest piirneb planeeringuala Maardu linna omavalitsuse piiriga. Planeeringualast lõunasse jäävad kaubaveo raudteeliinid, mille kaitsevööndid ulatuvad ka planeeringualale. Lähim elamupiirkond paikneb umbes ühe kilomeetri kaugusel lõunas, Muuga elamupiirkond jääb u 2,5 km kaugusele edelasse. Paar elamut jäävad u 0,5 km kaugusele kirdesse. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale: 1. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Müra tekitavad tööd depoo territooriumil teostatakse siseruumides. Hooldusdepoost (st. müra siseruumides) tuleneva müra leviku takistamiseks tuleb planeeritavad hooned piisava helipidavusega projekteerida. Hooldusdepoo tegevusest (sh tehnoseadmed, ladustamine, teenindamine jm) tulenev välismüra ei tohi elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.“ Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringule rajatavate hoonete ja tegevusest põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu müra ja vibratsiooni levikut ei ole võimalik hinnata. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset. Eelneva tõttu tuleks erilist rõhku asetada mõõtmistele enne kasutusloa andmist – ehitusseadustiku § 54 lg 1. Seda nii seadmete kui ka tegevuse põhjustatud müra ja vibratsiooni osas. Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu. 2. Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid. 3. Naaberaladeni leviv vibratsioon (sh ehitusaegne) ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid. 4. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate ning planeeritavate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 5. Planeeritav ala piirneb rajatava Rail Baltic trassiga. Amet palub arvestada sellest tulenevate võimalike mõjudega (müra, vibratsioon jmt) planeeritavale alale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 2(2)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel