Projekti kooskõlastus

Tere! Soovime kooskõlastada ehitusprojekti. Taotlus koos projektiga lisatud manusesse. Lugupidamisega Vilma Viljus Projektijuht SV Torutööd OÜ Põlluvahe 4, Sikassaare küla Saaremaa vald Tel. +372 565 8877 e-post: [email protected] Lennuamet Lõõtsa 5 Ülemiste City 11415 Tallinn 06.07.2018 a. PROJEKTI KOOSKÕLASTUSE TAOTLUS Palun kooskõlastada HeKa Projekt OÜ reg.kood 12543527 poolt koostatud Saaremaa vald Kudjape alevik Mündi tänava veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike ehitusprojekt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Vilma Viljus projektijuht Lisad: 1. Heka Projekt OÜ “1855_PP_VK-3-01_v01_seletuskiri.pdf” 2. Heka Projekt OÜ “1855_PP_VK-4-01_v02_myndiVKPlaan.dwg” SV Torutööd OÜ telefon: +372 50 89 694 Registri Nr 11132667 Põlluvahe 4, Sikassaare, e-mail: [email protected] a/a 221028341928 93876, Saaremaa vald KMKR EE 100978508  Registrikood: 12543527 MTR nr: EEP002895 TÖÖ NR 18-55 PÕHIPROJEKT MÜNDI TÄNAVA TORUSTIKE PROJEKTEERIMIEN JA EHITAMINE Kudjape alevik Saaremaa vald, Saare maakond Töö tellija: Töö koostaja: AS Kuressaare Veevärk Projekteeris: Reg. kood 10083079 Vilma Viljus Pikk 23 Kontrollis: Kuressaare 93819 Kadi Rajala-Pihl [email protected] Tallinn 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................4 1.1 Projekti tellija ...............................................................................................................................4 2. PROJEKTEERIMISE ALUSMATERJALIDE LOETELU ...............................................................................5 3. OLEMASOLEV OLUKORD ....................................................................................................................5 4. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE .........................................................6 4.1. Veevarustus .................................................................................................................................6 4.2 Kanalisatsioon ..............................................................................................................................6 4.3 Reoveepumpla .............................................................................................................................7 4.2 Sademeveekanalisatsioon ...........................................................................................................8 5. ÜLDISED NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL ..........................................................................................8 5.1 Ehitustööde korraldamine ...........................................................................................................8 5.2 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................................................9 5.3 Üldised nõuded töötamisel rajatiste kaitsevööndis ...................................................................9 5.4 Kaevetööd ................................................................................................................................. 10 5.5 Ehituskaevik .............................................................................................................................. 11 5.6 Veetõrje ehituskaevikust .......................................................................................................... 12 5.7 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine ......................................................................................... 12 5.8 Torustike likvideerimine ........................................................................................................... 14 5.9 Haljastuse kaitse ....................................................................................................................... 15 5.10 Heakorra taastamine ehitustöödega mõjutataval alal .......................................................... 15 5.10.1 Katendite taastamine ....................................................................................................... 15 5.10.2 Haljastuse rajamine ja taastamine.................................................................................... 15 5.10.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine ...................................... 16 5.10.4 Jäätmete käitlemine ......................................................................................................... 16 5.11 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ...................................................................................... 16 5.11.1 Kaevik ............................................................................................................................... 16 5.11.2 Veetorustik ........................................................................................................................ 16 5.11.3 Hüdrantide katsetamine ....................................................................................................17 5.11.4 Torustike desinfitseerimine ja läbipesu ..............................................................................17 5.11.5 Kanalisatsioonitorustik ......................................................................................................17 5.11.6 Kaevude tiheduse kontroll .................................................................................................17 5.11.7 Tagasitäite katsetamine .....................................................................................................17 5.11.8 Teostusdokumentatsioon .................................................................................................. 18 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 6. NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE .................................................................................... 18 6.1 Survetorustik ............................................................................................................................. 18 6.2 Isevoolutorustik ........................................................................................................................ 19 6.3 Siibrid ........................................................................................................................................ 19 6.4 Kinnitusvahendid ja tihendid ................................................................................................... 19 6.5 Tuletõrjehüdrandid ................................................................................................................... 19 7. PÕHIMATERJALIDE LOETELU .......................................................................................................... 21 LISAD Joonis 1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan VK-4-01 Joonis 2. Katendite taastamise plaan VK-4-02 Joonis 3. Kanalisatsioonitorustiku pikiprofiil VK-6-01 Joonis 4. Sademeveetorustiku pikiprofiil VK-6-02 Joonis 5. Kanalisatsioonipumpla VK-6-03 3 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 1. SISSEJUHATUS Käesoleva tööprojektiga on kavandatud Kudjape aleviku Mündi tn olemasolevate ühisvee- ja - kanalisatsioonitorustike ümbertõstmine tee alasse ja uue kanalisatsioonipumpla ning sademeveekanalisatsiooni ehitamine. Projekti koostamisel on lähtutud:  AS Kuressaare Veevärk hanke nr. KVV 01/18 Tellija eritingimused;  AS Kuressaare Veevärk tehnilistest tingimustes nr 2540;  Ösel Plan OÜ töö nr. 03-02 „Riksu“ maaüksuse detailplaneering  Saaremaa Vallavalitsus projekteerimistingimused nr 1811802/03628;  OÜ Hadwest poolt koostatud geodeetiline alusplaan töö nr T-18-128 (2018 a). Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad seadused, määrused, ehitusnormid, ministeeriumite otsused, samuti pääste- ja töökaitseametite määrused. 1.1 Projekti tellija Kuressaare Veevärk AS Aadress: Pikk 23, 93819 Kuressaare Tel.: +372 45 335 14 E-post: [email protected] Kontaktisik: Ain Saaremäel +372 45 335 14 4 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 2. PROJEKTEERIMISE ALUSMATERJALIDE LOETELU Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest ja normidest:  Ehitusseadustik  Veeseadus  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus  Planeerimisseadus  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Vabariigi Valitsuse (VV) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”  Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“  EVS 921:2014 Välisveevõrk  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus (Osa 6. Tuletõrje veevarustus);  RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  Kaevetööde eeskiri Kuressaare Linnavalitsus 3. OLEMASOLEV OLUKORD Saaremaa valla Kudjape aleviku Mündi tänava olemasolev veevarustus ja kanalisatsioon on ühenduses Kuressaare linna ühisveevärgiga. Tänaval puudub sademevee kanalisatsioon. Olemasolev veevarustuse toitetorustik on ühendatud Leesika ja Kannika tänavate ristis paikneva magistraalveetorustikuga. Tänaval asuvate elamuhoonete reoveed kogutakse kokku isevoolse kanalisatsiooniga ja juhitakse Mündi tn. 7 kinnistu ees paiknevasse reoveepumplasse, kust need pumbatakse edasi Kuressaare ühiskanalisatsiooni. Lisaks Mündi tänava eramutele tagatakse olemasolevate torustikega ÜVK teenus ka Nõmme tänav 1, 3 ja 5 ning Leesika 5 elamutele. Olemasolevad Mündi tn ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustikud on rajatud läbi eraomanduses olevate kinnistute. Torustikud ei ole paigaldatud vastavalt tehnilistele normidele ning nende tegelik seisund on halb. Samuti teeb antud olukord keeruliseks torustike haldamise. 5 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 4. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE 4.1. Veevarustus Käesoleva projekti raames kavandatakse Mündi tänava kinnistule uus veevarustustorustik PE De110, mis on ühenduses Kuressaare linna veevõrguga. Uus torustik on plaanis rajada ringtoitega. Planeeritav veevarustusetorustik ühendatakse olemasolevate magistraaltorustikega Mündi ja Kannikese tänava ristmikul ning Kelluka tn veevõrgu kaevus V478. Vaadeldava piirkonna veevajadus on arvestuslikult 2,2 l/s, 7,9 m 3/ööp. Veevarustuse torustikule projekteeritakse kinnistuühendused kõigi kinnistute tarbeks. Liitumispunktid rajatakse kinnistu piirile ja varustatakse nõuetekohaselt maakraanidega. Maakraanid paigaldatakse kinnistu piirile või kuni 1meetri kaugusele avaliku maa poole. Joogiveetorustikena tuleb kasutada siniste triipudega PE De 32…110 torustikke minimaalse surveklassiga PN10. Torustike liitekohad tehakse keevisliidetega, siibrite ühendused äärik- ja muhvliidetega. Tänava ristmikule, torustike hargnemisele tuleb paigaldada siibrid. Siibritele ja kraanidele paigaldatakse teleskoopsed spindlipikendused koos kapedega. Majaühenduse veetorustik tuleb rajada PE De32 torust. Torustiku peale tuleb paigaldada märkelint (100 cm kõrgusele torustikust). Mündi tänavaalasse elamute nr 7 ja 9 kinnistute vahelisele alale planeeritakse maapealne tuletõrjehüdrant. 4.2 Kanalisatsioon Uus isevoolne kanalisatsioonitorustik plaanitakse Mündi tänava tee kinnistule. Torustik rajatakse Kannikese ja Mündi tänavate ristmikult kuni Piiri kinnistule paigaldatava kanalisatsioonipumplani. Pumplast pumbatakse reoveed Kelluka tänaval asuvasse kanalisatsioonikaevu K 791. Nimetatud kanalisatsioonikaevu ette paigaldatakse voolurahustuskaev. Reovee arvestuslik vooluhulk on 2,2 l/s, 7,9 m 3/ööp. Isevoolne kanalisatsioonitorustik on ettenähtud ehitada PVC SN8 kanalisatsiooni muhvtorudest läbimõõduga De 200, kinnistu liitumistorustikud De160. Kanalisatsiooni kontrollkaevud 400/315 ehitatakse plastmassist teleskoopse osaga. Kaevudele paigaldatakse umbsed malmkaaned kandevõimega 40 tonni. Majaühenduse kanalisatsioonitorustik rajatakse plasttorust De160 SN8. Kinnistute väljaviigud lõpetatakse olemasolevas liitumiskaevus või paigaldatakse kontrollkolmik 6 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 160/200 kinnistu piirile kuni 1 m kaugusele. Kõik olemasolevad kanalisatsiooniühendused ühendatakse uute kanalisatsioonitorustikega. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse lahtisel meetodil. Survekanalisatsioonitorustik ehitatakse De 110 PE PN10 survetorudest. 4.3 Reoveepumpla Mündi tn. 7 kinnistu ees olev reoveepumpla tuleb likvideerida. Uus pumpla rajatakse Piiri kinnistule (katastri tunnus 43301:001:1027). Pumpla korpus tuleb valmistada klaasplastist või PE plastist (min. SN4.). Pumpla korpus on konstrueeritud vastu pidama konkreetse kasutuskoha pinnasetingimustest tulenevatele koormustele. Korpuse maapealne osa peab olema soojustatud. Pumpla tuleb varustada roostevabast terasest või alumiiniumist lukustatava ja soojustatud luugiga ning ventilatsiooniga. Pumpla siseläbimõõt on 1600 mm. Kõik torustikud ja metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees peavad olema roostevabast terasest (AISI 316). Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema tempermalmist ning epoksiidkattega (vastavalt DIN 30677). Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks ning sõltuvalt toru läbimõõdust võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Tööratas peab olema Super Vortex-tüüpi. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega. Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisse-väljalülitust tunnis. Pumbas peab olema õli kvaliteedi määramiselektrood, mis mõõdab vedeliku takistust (Ω). Pumpla varustada kahe kiirliitega uputatud pumbaga. Pumpade juhtimine toimub läbi ujuki lülitite vastavalt vedeliku tasapinnale. Juhtkapp asub pumpla peal pjedestaalil. Tööpõhimõte: Pumbad M1 ja M2 töötavad vaheldumisi ja samas on võimelised töötama ka igaüks eraldi juhul kui ühel neist tekib rike või reovee hulk ületab ühe pumba tootlikkuse. Esimene tsükkel: Vedeliku tasapind tõuseb ja ujuki lüliti UL-1 lülitab sisse pump M1-e. Tasapind langeb ja UL-1 seiskab pumba M-1. Teine tsükkel: Tasapind tõuseb. UL-1 lülitab pump M2. Tase langeb ja UL1 seiskab M2-e. Võimalikud häired: Kui M-1 töötab ja tasapind tõuseb edasi, siis ujuklüliti UL-2 lülitab sisse pump M2-e . 7 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 Tase langeb UL-2 seiskab pump M2-e,tase langeb edasi UL-1 seiskab pump M1-e. Kui mingil põhjusel M1 ja M2 ei käivitu ja tasapind tõuseb , siis läbi ujukilüliti UL-3 teavitatakse keskust. Juhtkapis asub GSM-SMS modemi komplekt, mis teavitab keskust. 4.2 Sademeveekanalisatsioon Mündi tänavaalasse rajatakse lisaks vee- ja kanalisatsioonitorustikule sademeveekanalisatsioon, millega juhitakse tänava sademeveed Kelluka tänava isevoolsesse sademeveekanalisatsiooni. Mündi tänava alasse haljasalale paigaldatakse 8 kuppelrestkaevu D650/500. Sademeveekanalisatsioon De200…250 rajada sademevee plasttorudest. Kaevudena kasutada malmluukidega varustatud siledapõhjalisi teleskoopseid kanalisatsioonikaeve D 400/315 ja D 560/500 PE kaevud. 5. ÜLDISED NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEL Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad seadused, määrused, ehitusnormid, ministeeriumite otsused, samuti pääste- ja töökaitseametite määrused. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest :  RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud, Paigaldusjuhend” ;  MKM määrus nr 101“Tee ehitamise kvaliteedinõuded” 03.08.2015;  Muudest Eesti Vabariigi antud valdkonda hõlmavatest standarditest ja määrustest. 5.1 Ehitustööde korraldamine Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada Tellija poolt määratud ehitusjärelevalve inseneri (edaspidi Insener) nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb vee- ettevõttega kooskõlastada enne tööde algust. 8 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ettenähtud kohas. Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 kuni 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). 5.2 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0,5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtu sattumise. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1,0 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1,0 m. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. 5.3 Üldised nõuded töötamisel rajatiste kaitsevööndis Varem paigaldatud kaablite, torustike, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omanike juhendite kohaselt. Madalpingekaablite, elektriliinide, sidekaablite, sideliinide vahetusläheduses 2 m raadiuses ning kõrgepingeliinide juures 10 m raadiuses, tuleb kaevetööd 9 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 kooskõlastada kohaliku võrguvaldajaga (OÜ Elektrilevi, AS Telia, Saaremaa Vallavalitsus). Kaablid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades labidatega välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevata käsitsi sel määral, et oleks välistatud kommunikatsioonide kahjustamine. Ekskavaatori kasutamine kaablite vahetus läheduses eeldab selleks kaeveetapiks sobiva kopa olemasolu. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpoolmainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Talvetingimustes eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamine külmunud pinnase sulatamist. Külmade ilmadega takistatakse kaeviku põhja jäätumist kas sellega, et lõpuni kaevatakse vahetult enne seda, kui torud paigaldatakse või kasutatakse selleks sobivaid kaitsemeetmeid. Ristumisel maakaablitega näha vajadusel ette kaablite kaitsmine poolitavate kaablikaitsetorudega >1,5 m mõlemale poole ristuva rajatise teljest ning teemaa piirist väljapoole kauguseni >1,0 m. Lahtikaevatud kaablid ja torud kaitsta vajadusel täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks (näit. paigaldada kaablid ajutiselt laudkasti, kasutada kaablikanali karprauast toestust, riputada kaablid koormarihmadega). Kommunikatsioonide paralleelsel kulgemisel liinirajatiste kaitsevööndis kaaluda kinnise meetodi kasutamist, kaeviku nihutamist olemasolevatest rajatistest eemale või kommunikatsiooni ajutist teisaldamist ehitustööde ajaks. Töövõtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kommunikatsioonide omanike juhised kaevetööde teostamiseks on lisatud kooskõlastuste materjalidele. Lennuvälja kaitsevöönd Rajatav torustik jääb lennuvälja kaitsevööndisse, kus ehitustegevus tuleb kooskõlastada lennuametiga. Mündi tänava torustike ja pumpla ehitustööde ajal ega järel ei tohi ehitustehnika ega rajatav reoveepumpla läbida Kuressaare lennuvälja lähiümbruse piirangupindu st, et ehitised ega kasutatav tehnika ei tohi olla kõrgemad kui 30 m. 5.4 Kaevetööd Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. 10 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 Nimetatud tüüpi katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1.0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Teekatete taastamisel tuleb arvestada kehtiva kaevetööde eeskirjaga. Piki teed rajatava torustike puhul tuleb vajadusel teekate taastada kogu tee laiuses. Haljasala ja kruusakattega ala on soovitatav kasvupinnas ja kruus võimaluse korral eelnevalt välja kaevata ning paigutada eraldi reservi taaskasutamiseks. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 5.5 Ehituskaevik Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikus olevat vett ei tohi pumbata olemasolevasse kanalisatsiooni. Toestamata torukaeviku seina kalle oleneb pinnasest. Vajadusel tuleb kasutada tugesid. Ehituskaeviku toestuse kavandamisel tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005 juhistest. Toestatud torukaeviku puhul arvestatakse torustiku kaugust alates tugistiku välispinnast. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Toestus peab olema tehtud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt 11 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 ruumi. Toestuse võib eemaldada, kui tagasitäide ulatub vastava toestuse kõrguseni. Kui tekib vajadus toestuse jätmiseks pinnasesse peale tagasitäite lõpetamist tuleb selle ülemine osa 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinna kõrgusmärki kõrvaldada. 5.6 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaevikulõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool, võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab ehitustööde teostaja. 5.7 Kaeviku tagasitäide ja tihendamine Mereliiva kasutamine tagasitäiteks ei ole lubatud. Tasanduskiht Liikluspiirkonnas tuleb torude alla rajada tasanduskiht, mille paksus peab olema vähemalt 150 mm mõõdetuna toru alla. Materjalina kasutada liiva või kruusa, mille suurim fraktsioon on 20 mm. Aluspinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Enne toru paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud Lubatud Lubatud torulang ‰ kõrvalekaldumine kõrvalekaldumine projekteeritud langust (mm) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 12 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 •kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 10 mm/m; • lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud (st lubatud seisva veekihi paksus on 0*De). Siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem kui väljuva toru põhja kõrgus. Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:  asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;  asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Kaevikute täitmisel tuleb piki veetoru telge paigaldada toru pealt mõõdetuna 0,3..0,4mm kõrgusele plastlint, millel on kiri “Vesi”. Kanalisatsioonitorustike peale tuleb paigaldada samadel tingimustel plastlint kirjaga „Kanal”. Survetorustikule tuleb paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas ja väljaspool liikluspiirkonda surveklassiga alla PN 10 torude korral kasutada fraktsiooni nõuetele vastavat liiva või kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib torustikel surveklassiga üle PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või –kruusa, saviliiva või savi. Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 90%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele surveklassiga üle PN10. 13 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu- ja jalakäijateteede all tagasi täita liivaga või kruusaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Väljakaevatud pinnase kasutamine tagasitäitel tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneri ja linnavalitsuse esindajaga. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal olema vastava ehituskihi jaoks vastav. Lõpptäite materjali terasuse nõuded:  toru laest mõõdetuna 1,0 m paksuses kihis ei tohi olla läbimõõdult üle 300 mm kive ega kamakaid;  suurim lubatud terajämedus on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest;  materjal peab olema selline, et ei jääks täitesse tühikuid. Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Mitteliiklusaladel tihendada pinnas 95%-ni. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. 5.8 Torustike likvideerimine Likvideeritavatel torustikel, mis on lahti kaevatud, tuleb lõhkuda toru lagi ja toru täita liivaga. Torustikud, millel ei lõhuta toru lage, tuleb täita tänavatel ja liiklusalal vahtbetooniga. Haljasalal tuleb betooniga täita toruotsad. Erandjuhtumitel on lubatud torustik täita ka muu mineraalse materjaliga juhul, kui saavutatakse torustiku 100% täituvus ja välditakse hilisemad võimalikud vajumised. Likvideeritavatel kaevudel eemaldatakse kaevulagi ja kaev täidetakse liivaga, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Malmluugid tagastada selle omanikule (AS Kuressaare Veevärk). 14 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 5.9 Haljastuse kaitse Kaevikusse ulatuvate puude juured tuleb kaitsta vigastuste eest. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldada puudele tüvekaitsed. 5.10 Heakorra taastamine ehitustöödega mõjutataval alal Peale ehitustööde lõpetamist tuleb taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kasvupinnas, kruus, killustik, kivisillutis, purustatud asfaltbetoon) enne tööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest tööde käigus eemaldatud puudest ja põõsastest jms., maapind tasandada taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. 5.10.1 Katendite taastamine Sõiduteede katendite ehitamist käesolevas projektis ei käsitleta. Ehitustööde käigus rikutud teed taastatakse vastavalt ehituseelsele olukorrale. Lõplik katendite taastamine teostatakse kooskõlas kohaliku omavalitsusega. 5.10.2 Haljastuse rajamine ja taastamine Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 50 mm pärast tihendamist. Kasvupinnas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm. Muru külvinorm on 20...30 g/m 2. Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Ehitus- ja taastamistööd ei tohi halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. 15 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 5.10.3 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. 5.10.4 Jäätmete käitlemine Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisvõimalustest. Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on väljakaevatav äraveetav pinnas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb korraldada äravedu jäätmekäitluskohta. 5.11 Katsetamine ja tööde vastuvõtmine 5.11.1 Kaevik Kontrollida tuleb iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms. Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. 5.11.2 Veetorustik Paigaldatud torustik (s.h. on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le. Plastiktorudele kõik läbimõõdud, tuleb teha kaks katsetust: 1) Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul, max 0.1 bar rõhukadu tunnis (HDPE), 2) Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu: • ≤ DN 200 3 tundi • > DN 200 6 tundi Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul). Maksimaalne 16 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 rõhukadu nagu eelkatsel. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada. 5.11.3 Hüdrantide katsetamine Hüdrantide tehnilise seisukorra katsetamise kontrollakti koostamine tuleb tellida Töövõtjast sõltumatul organisatsioonil. Kontrollaktiga tuleb fikseerida kõik hüdrandiga seonduvad parameetrid ja funktsioonide toimimine, sh rõhk, vooluhulk, tühjenemine, avanemine, asukoht, tähistus jm. 5.11.4 Torustike desinfitseerimine ja läbipesu Juhul kui kasutusele võetud veetorustikust võetud veeanalüüs kinnitab bakteriaalse reostuse olemasolu, tuleb veetorustikud desinfitseerida, täites need veega, millele on lisatud desinfitseerivat ainet (näiteks naatriumhüpokloritit). Desinfitseerimiseks tuleb naatriumhüpokloriti kontsentreeritud lahusest valmistada 0,02 % lahus. Protsessi lõppemisel tuleb süsteem läbi pesta. Pärast läbipesu tuleb torustikust võtta uuesti veeproovid bakterioloogilise analüüsi tegemiseks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et desinfitseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse rahuldavad tulemused. 5.11.5 Kanalisatsioonitorustik Plastikust torustiku lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77- 1990). Plastikust torustiku õhulekke test tuleb läbi viia soome standardi SFS 3114 kohaselt. 5.11.6 Kaevude tiheduse kontroll Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel, kuid kahtluste tekkimisel tuleb kaevude veetiheduse katseid teostada vastavalt standarditele SFS 3113 ja SFS 3135. 5.11.7 Tagasitäite katsetamine Mittesidusast vähese jämeosiste sisaldusega pinnasest (liivast) tagasitäidet katsetatakse käsipenetromeetriga. Nõutav on alustäite II etapi ja iga lõpptäitekihi tiheduse kontroll ja selle kohta päeviku pidamine. 17 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 Tagasitäitematerjali puhul, mille tihendamist ei saa penetromeetriga kontrollida (kruus), tuleb tihendamise kvaliteeti kontrollida elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector-2 vms). Sellisel juhul peab nõutava tihendusteguri 0.98 puhul olema mitte üle 1.3. Asfaltkattega teede ja platside aluste pinda peab kontrollima elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector-2 vms). Üldjuhul viiakse selliseid katsetus läbi igal päeval, mil tihendamistööd toimuvad. 5.11.8 Teostusdokumentatsioon Teostusdokumentatsioon vormistada projekti tööjooniste vajalike paranduste näol, kuhu lisada kasutatud materjalide sertifikaadid, torustike surveproovide, veeanalüüsi aktid ja pinnase tihedusaktid ning ehituspäevik. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusmõõdistusel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetrid (mõõtmed, materjal jms.). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid. Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega. 6. NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE 6.1 Survetorustik  Veetorudena on ettenähtud kasutada PE materjalist PN10 surveklassiga torusid. PE torud ja ühendused peavad vastama ISO 4427 või EN1443 standarditele.  Torud ja plastist fassoonosad ühendatakse kas põkk-keevisühendusega või elektrimuhvkeevisühendusega.  PE torustiku ühendused tempermalmist või roostevabast terest fassoonosadega tuleb teha keevitavate PEH-kaeluste ja äärikutega. Lubatud on ka Hawle System 2000 tüüpi tõmbekindlate liitmikute kasutamine.  Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. 18 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018  Lahtisel meetodil torustiku rajamisel tuleb torustiku kohale 30cm toru laest paigaldada märkelint. 6.2 Isevoolutorustik  Isevoolse toruna võib kasutada toru rõngasjäikusega SN8 (8kN/m2)  Uute kaevudena on ettenähtud kasutada PE teleskoopkaevusid läbimõõduga Ø400/315 ja Ø 560/500.  Kaevu kaante kandevõime liiklusega alal peab olem vähemalt 400kN. Väljaspool liiklusala 250kN. Liiklusega alal kasutada „ujuva“ paigaldusega kaevu luuke. 6.3 Siibrid  Torustikul kasutatavad tempermalmist siibrid peavad olema surveklassiga PN10 ning vastama standarditele DIN3352 ja DIN3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standarditele ISO-7005-2 (BS 4504, DIN 2501).  Siibrid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.  Maa-alused siibrid peavad olema varustatud teleskoobilise spindlipikenduse ja kapega.  Kapede ja kaevu kaante kandevõime liiklusega alal peab olem vähemalt 400kN. Väljaspool liiklusala 250kN. Liiklusega alal kasutada „ujuva“ paigaldusega kapesid või kaevu luuke.  Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. 6.4 Kinnitusvahendid ja tihendid Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid jms.) kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud. 6.5 Tuletõrjehüdrandid Antud projekti mahus paigaldatakse Mündi tänava alasse kinnistute 7 ja 9 piiri ete 1 uus maapealne tuletõrjehüdrant. Tuletõrjehüdrandi surveklass peab olema PN 10 ja ühendustoru ei tohi olla väiksem kui De 110. Hüdrant peab olema varustatud teleskoopilise tõusutoruga (PE plasttorust või roostevabast terasest), soojustatud ja varustatud tagasilöögiklapi ja käsisiibriga. 19 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 Nõuded tuletõrjehüdrandile ja nende tähistusele on sätestatud siseministri määruses nr. 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule” .Tuletõrjehüdrandi asukohad on määratud standardi «EVS 812–6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus» kohaselt. Tuletõrjehüdrandi asukoht peab olema selline, et sealt oleks tulekahju korral kõige hõlpsam tulekustutusvett saada. Maapealne ja maa-alune tuletõrjehüdrant paigaldatakse ehitisest vähemalt 1,5 m kaugusele. Väljapoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele. Ühisveevärgist tagatav kustutusvee vooluhulk hüdrantidele on 10 l/s. Täpsed võimalikud vooluhulgad kontrollida hüdrantide katsetamise käigus. 20 Mündi tn torustike projekteerimine ja ehitamine Töö nr 18-55 Põhiprojekt juuni 2018 7. PÕHIMATERJALIDE LOETELU Rekonstrueeritavate pumplate põhimaterjalide loetelu Nimetus Hulk Ühik Veetorustik PE De 110 PN10 491 m PE De 32 101 m Maapealne tuletõrjehüdrant 1 tk Kanalisatsioon De 200 479 m Kaevud D400/315 11 tk De110 PN10 123 m Mündi KPJ Pumpla plastist DN 1600; 1 kompl L=4890 mm Hooldeplatvorm ja redel r/v teras AISI 316; Reoveepump 2 tk (Q=3,0 l/s; H=5,0 m) Sademeveekanalisatsioon Sademeveetoru De250 247 m Sademeveetoru De200 243 m Kaev D560/500 7 tk Kuppelrestkaev D560/500 8 tk 21