Igor Park Teie 31.03.2026
Auto Bassadone OÜ Meie 10.04.2026 nr 12.2-1/1433-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud härra Park
Auto Bassadone OÜ, registrikoodiga 10283692, nimel esitatud pöördumises osutasite Olustvere
Teenindus- ja Maamajanduskooli, registrikoodiga 70002555, (edaspidi: hankija) poolt riigihangete
registris lihthankemenetlusena korraldatavale riigihankele „9-kohalise väikebussi ostmine Olustvere
Teenindus- ja Maamajanduskoolile“, viitenumbriga 307635, (edaspidi: riigihange). Väljendasite
rahulolematust riigihanke tehnilise kirjeldusega, mis on väidetavalt koostatud konkreetse
tootja tootekirjelduse põhjal ja piirab põhjendamatult konkurentsi riigihankes. Samuti palusite
hinnata, kas hankelepingu esemeks oleva luksusklassi sõiduki soetamine on avaliku ülesande
täitmiseks hankijale vajalik ning kooskõlas avalike vahendite sihipärase ja säästliku kasutamisega.
Sellega seoses palusite Rahandusministeeriumil antud juhtumit hinnata ning algatada menetlus
hankija tegevuse kontrollimiseks.
Käsitleme Teie kaebusena pealkirjastatud pöördumist järelevalveteatena riigihangete seaduse
(RHS) tähenduses. RHS § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-
i rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Rahandusministeerium
üheks ülesandeks riigihangete valdkonnas on lisaks riigihankepoliitika kujundamisele, koordineerimisele
ja elluviimisele ning RHS-i rakendamise küsimustes soovituslikke juhiste ja suuniste andmisele
ka riikliku ja haldusjärelevalvet teostamine RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle
(RHS § 180 p 6).
Seejuures vastavalt seadusele saab Rahandusministeerium teha riiklikku ja haldusjärelevalvet
(edaspidi: järelevalve) RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle üksnes avalikes
huvides, kontrollides ainult hankija tegevuse õiguspärasust – Rahandusministeerium ei saa riikliku
ega haldusjärelevalve käigus kontrollida hankija tegevuse otstarbekust ega hinnata hankija otsuste
ja toimingute tulemuslikkust (vt RHS § 203 lg-d 1 ja 3). Teisisõnu on Rahandusministeeriumi riikliku
ja haldusjärelevalve kontrollimastaap piiratud hankija tegevuse RHS-le vastavuse kontrollimisega.
Seega vaatamata RHS § 2 lg 1 ja § 3 p-s 5 sätestatule saab Rahandusministeerium kontrollida
otstarbekohasust üksnes oma valitsemisala asutuste tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet tehes, mitte
RHS-i alusel tehtavas riiklikus või haldusjärelevalves (vt lähemalt N. Siitam. RHS § 203 komm-d 14-
15 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2025).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lg-le 3 tehakse teenistuslikku järelevalvet alluvuse
korras ning VVS § 95 lg 1 täpsustab, et ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse
ja otstarbekuse üle valvab minister. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on Haridus- ja
Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.
Järelevalveteates on iseenesest põhjendatult märgitud, et lihthankemenetluses koostatud riigihanke
tehniline kirjeldus ei tohi olla konkurentsi põhjendamatult piirav. Lisaks hankemenetlusele
peab ka lihthankemenetluses koostatav tehniline kirjeldus arvestama RHS § 3 p-des 1-3 ette
nähtud selliste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsus, ettevõtjate
võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Riigikohus on leidnud, et lihthanke-
menetluses ei pruugi olla põhjust sisustada riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid sama rangelt
kui on hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid (vt RKHKo 20.11.2019, nr 3-17-2718, p 23).
Siiski ei ole Rahandusministeeriumi arvates reeglina põhjust sisustada riigihanke üldpõhimõtteid
lihthankemenetluses selliselt, et lihthankemenetluses koostatav riigihanke tehniline kirjeldus ei
peaks tagama ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks ja võiks tekitada objektiivselt
põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Ka erimenetlusega riigihangetes,
nt lihthankemenetluses, koostatavates tehnilistes kirjeldustes tuleks üldjuhul vältida kindla ostuallika,
protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võiks anda mõnele
ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada.
Eelkirjeldatu ei too aga praegusel juhul kaasa haldusjärelevalve menetluse alustamist, sest kõnealune
riigihange (lihthankemenetlus) on tänaseks lõppenud. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandus-
ministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud
järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad
RHS-i rikkumisele, ja puuduvad § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.
Riigihanke menetluse lõppemine on absoluutne menetlustakistus. RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt
järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihanke menetlus on lõppenud. Lihthankemenetlus lõpeb
ka siis, kui pakkumuste esitamise tähtpäevaks ei laeku hankijale ühtegi pakkumust (RHS §
125 lg 1, § 73 lg 3 p 5). Riigihangete registrist nähtub, et kõnealune lihthankemenetlus lõppes
08.04.2026 põhjusel, et ühtegi pakkumust tähtaegselt ei esitatud.
Samuti peame vajalikuks juhtida järelevalveteate esitaja tähelepanu RHS § 206 lg 2 p-le 1, mille
järgi võib järelevalvemenetluse jätta alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust
esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO). Siin on
mõeldud olukordi, kus järelevalveteate esitaja on vaidlustuse esitamise tähtaja möödumise tõttu
vaidlustuse esitamise õiguse minetanud. Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks
järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus ettevõtjale on tagatud reaalne võimalus kohtulikule või
kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole parimas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi
ja ulatusega. Järelevalvemenetluse ülesandeks ei ole kaitsta vahetult ettevõtjate subjektiivseid õigusi
ning järelevalveteate esitamise võimalus ei tohi tuua kaasa sisuliselt tähtajatute vaidlustuste esitamist,
mis võib seada ohtu õiguskindluse ja -rahu riigihanke menetluses. Pakkuja subjektiivsete õiguste
kaitse primaarseks ja efektiivseimaks viisiks on pöördumine vaidlustusega VAKO-sse (vt RHS-i
eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 141).
Riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse, vaidlustamise kord on sätestatud RHS-i 8.
ptk-is. Kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt
rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, võib ta vaidlustada hankija tegevuse, sh riigihanke
alusdokumendid, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse (vt RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1). Vaidlustus
riigihanke alusdokumendi peale peab olema laekunud VAKO-le hiljemalt kaks tööpäeva enne
2
lihthankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva
(RHS § 189 lg 2 p 1).
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 125 lg-st
1, § 73 lg 3 p-st 5, § 206 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta
järelevalvemenetlust Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli lihthankemenetlusega
riigihanke „9-kohalise väikebussi ostmine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile“,
viitenumbriga 307635, õiguspärasuse kontrollimiseks.
Järelevalvemenetluse alustamata jätmise tõttu ei anna Rahandusministeerium õiguslikku hinnangut
järelevalveteates ette heidetud võimalikele rikkumistele. Sellegipoolest täname Teid järele-
valveteate eest ning anname teada, et kaalume hankija poole pöördumist RHS §-s 210 ette
nähtud soovituskirjaga RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Lisaadressaadid:
Konkurentsiamet
Mihhail Antonov 5885 1448
[email protected]
3