SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
TÖÖ KOOSSEIS
TEHNILISED NÄITAJAD ...................................................................................................... 2
ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3
ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................... 3
ARHITEKTUURNE OSA ........................................................................................................ 4
TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................................... 5
TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED .......................................................................... 7
KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ............................................................................................ 9
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................ 12
KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................................. 14
ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................... 16
ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................... 16
LISAD
1. OÜ Geokulgur poolt koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr 02-04-20), 06.04.2020
2. OÜ Maaplaneeringud poolt koostatud Kopli kinnistu detailplaneering (töö nr 319-10)
3. TO Projekt OÜ poolt koostatud mahasõidu ja juurdesõidutee projekt.
___________________________________________________________________________
JOONISED
1. ÜLDJOONISED
AS-4-01 ASENDIPLAAN M 1:500
2. ARHITEKTUURSED JOONISED
AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M 1:100
AR-5-02 PÕHIKORRUSE PLAAN M 1:100
AR-5-03 KATUSEPLAAN M 1:100
AR-5-04 ABIHOONE VUNDAMENDI PLAAN M 1:100
AR-5-05 ABIHOONE PÕHIKORRUSE PLAAN M 1:100
AR-5-06 ABIHOONE KATUSEPLAAN M 1:100
AR-6-01 LÕIGE 1-1 M 1:50
AR-6-02 VAATED 1 JA 2 M 1:75
AR-6-03 VAATED 3 JA 4 M 1:75
AR-6-04 ABIHOONE LÕIGE M 1:50
AR-6-05 ABIHOONE VAATED 1 JA 2 M 1:75
AR-6-06 ABIHOONE VAATED 3 JA 4 M 1:75
AKENDE SPETSIFIKATSIOON
1 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
SELETUSKIRI
TEHNILISED NÄITAJAD
1.1 ÜLDOSA
Aadress: Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli
Krundi pind: 2281 m2
Katastriüksus: 72704:003:0347
Kinnistu omanik: Viktor Gurkin
Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998,
Pae 25-33, Tallinn, tel. +372 56 642 338
1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
Hoone kasutusotstarve: 11101 Üksikelamu
Hoone põhinäitajad:
1. Ehitisealune pind 187,3 m2
2. Suletud brutopind 161,2 m2
3. Suletud netopind 137,0 m2
4. Köetav pind 137,0 m2
5. Eluruumide pind 126,8 m2
6. Tehnoruumide pind 10,2 m2
7. Korruselisus 1
8. Tubade arv 4
9. Hoone maht 755 m3
10. Hoone kõrgus 5,6 m
11. Hoone pikkus 17,5 m
12. Hoone laius 10,7 m
13. Tulepüsivusklass TP-3
Hoone põhikonstruktsioonid:
Vundament Lintvundament
Välissein Puitsõrestik
Katusekonstruktsioon Puitfermid
Katusekate Katusekivi
Välisviimistlus Voodrilaud
1.3 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD
Hoone kasutusotstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone
Hoone põhinäitajad:
1. Ehitisealune pind 102,7 m2
2. Suletud brutopind 66,9 m2
3. Suletud netopind 59,5 m2
4. Hoone maht 260 m3
5. Hoone kõrgus 4,6 m
6. Hoone pikkus 15,8 m
7. Hoone laius 6,7 m
8. Tulepüsivusklass TP-3
Hoone põhikonstruktsioonid:
Vundament Lintvundament
Välissein Puitsõrestik
Katusekonstruktsioon Puitfermid
2 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Katusekate Katusekivi
Välisviimistlus Voodrilaud
ÜLDOSA
Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ja abihoone ehitusloa saamiseks.
Projekteeritavad hooned asuvad Saue vallas, Maidla külas, Õuekopli kinnistul.
Projekti tellijaks on Viktor Gurkin.
Projekteerimise aluseks on:
− Tellija poolt väljastatud lähteülesanne
− Geodeetiline alusplaan
− Detailplaneering
Projekteeritav ehitis vastab:
- Ehitusseadustik
- EVS 932:2017 ”Hoone ehitusprojekt”;
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“
- Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile”.
- Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“
- Majandus- ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
- Eesti Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest
ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi
üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest
RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning
hooldusnõuetest.
ASENDIPLAANILINE OSA
Õuekopli kinnistu suurusega 2281 m² asub Maidla külas. Maakasutuse sihtotstarve on 100%
elamumaa. Ala piirneb Heinakopli kinnistuga.
Kinnistu pinnareljeef on suhteliselt tasane, suurim kõrguste vahe krundil on ligikaudu 0,5 m.
Reljeef on kerge langusega edela suunas. Projekteeritav üksikelamu asub krundi keskel,
projekteeritav abihoone asub krundi lõunanurgas. Jälgitud on, et hooned asuks
detailplaneeringuga määratud hoonestusalas.
Kinnistule on juurdepääs krundi kaguosast. Juurdesõidutee läbib Heinakopli kinnistut. Mahasõidu
ja juurdesõidu tee kohta on koostatud eraldi projekt.
Krundisisene parkimiseks mõeldud ala on kaetud sillutiskiviga. Käesolevas projektis on kinnistule
3 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
ette nähtud kuni kaks parkimiskohta. Katendi servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva
maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidukõlbulikuks. Prügikonteinerite
asukoht on planeeritud kinnistule sissesõidutee kõrvale.
Hoonete katustelt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Sademevesi
hajutatakse pinnasesse oma kinnistu raames.
Kinnistul kasvab kõrghaljastus. Võib istutada täiendavata haljastust.
Projekteeritava eluhoone põhikorruse põranda absoluutkõrgus (±0,00) on 40.30 meetrit.
Projekteeritava abihoone põhikorruse põranda absoluutkõrgus (±0,00) on 40.00 meetrit. Kõrguste
valikul on arvestatud krundi maapinna kõrguseid ja naaberkinnistu kõrguseid.
Peale ehitust planeeritakse hooneid ümbritsev maapind kerge kaldega hoonest eemale ja
külvatakse muru.
Kinnistu piirile on planeeritud võrkaed. Piirde kõrgus on 1,5 meetrit.
ARHITEKTUURNE OSA
4.1 ÜLDLAHENDUS
Projekteerimise eesmärk on püstitada Õuekopli kinnistule uus üksikelamu ja abihoone, arvestades
sealjuures kehtiva detailplaneeringu ja tellija soovidega.
Projekteeritav üksikelamu on lihtsate vormielementidega viilkatusega hoone. Elamu
gabariitmõõtmed on 17,5x10,7 meetrit ning kõrgus 5,6 meetrit. Projekteeritav abihoone sarnaneb
välisviimistluselt üksikelamule. Abihoone gabariitmõõtmed on 15,8x6,5 meetrit ning kõrgus 4,6
meetrit.
Hoonete välisviimistluseks on roheline voodrilaud, liistud jm detailid on valged.
Katusekattematerjaliks on tumepruun katusekivi.
Plaanilahenduses on järgitud hoonete kasutusotstarvet ning paigutust ilmakaarte suhtes. Ruumide
paigutamisel on jälgitud ruumide omavahelist ratsionaalset ja mugavat seotust ning päikese
liikumise suunda. Elamusse on projekteeritud tuulekoda koos panipaigaga, koridor, tehnoruum,
WC, köök koos sahvriga, elutuba, kolm magamistuba ning vannituba ja saun. Abihoones on
panipaik, garaaž, küttepuude ruum ning varjualune kahele autole.
Lisaks eelpool kirjeldatule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate
normidega. Hoonete projekteeritav kasutusiga on 50. a
4.2 VÄLISVIIMISTLUS
Materjal Värvitoon Märkused
Sokkel Krohv Pruun Nt. Caparol Palazzo 130
4 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Seinad Voodrilaud Roheline Nt. Teknos T7006
Katusekate Katusekivi Tumepruun
Aknaraamid Puitalumiinium Valge RR20
Uksed Puit Tumepruun
4.3 SISEVIIMISTLUS
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:
EVS 812-7:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus;
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama “Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele vastavate
kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule” (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-
0322) välja antud märts 2000. a. Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette
nähtud kasutusotstarbele.
Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale.
Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete
paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest.
TULEOHUTUSE OSA
Määratlused.
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
- Tuleohutuse seadus
- Eesti standard EVS 812-7:2018
- Siseministri määrus 30.03.2017. a nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele”
- Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”
- Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”
- EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
- EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
- EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid
- EVS 919:2013+A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid
Projekti lahendus ja näitajad
a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.
Hooned on I kasutusviis – üksikelamu ja abihoone. Eripõlemiskoormus kuni 600MJ/m2.
Hooned kuuluvad tuleohutussklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei
esitata.
Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 5,6 m, abihoone kõrguse haripunkt on 4,6 m. Hoonete
kandvad seinad on puitsõrestikseinad. Hoonete katused on ette nähtud puitfermidel ja
katusekatteks on katusekivi.
5 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2-t4).
Hoone siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2,
d2. Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind) süttivustundlikkuse klass D,d2.
Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2. Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti,
peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja
väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Tehnoruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand Dfl-s1. Kaablite
tuletundlikkus peab vastama Dca-s2,d2,a2 tuletundlikkusele.
Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1. Terrassipõranda konstruktsiooni nõue D-s2.
b. Eluhoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist.
c. Üldplaan.
Hooned paiknevad naaberkinnistutel asuvatest hoonest ning üksteisest kaugemal kui 8 m.
Juurdepääs kinnistule kulgeb Kiisa-Maidla teelt. Tulekahju kustutamiseks on päästemeeskonnale
tagatud ehitistele juurdepääs.
d. Evakuatsioonilahendus.
Evakuatsioon toimub elamus asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu
evakueeruvatele elamu kasutajatele.
e. Pääsud katusele.
Hoonete katustele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee). Hoonete tühimikkudeni
on tagatud juurdepääs. Pööningule pääseb koridorist, pööninguluugi kaudu (minimaalne suurus
600x800mm).
f. Kütteseadmete tuleohutus.
Üksikelamu on kavandatud maa- ja kaminaküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu
arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt
inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine on ette nähtud
tehnoruumist. Maakütteseadmele vajalik maakontuur paigaldatakse ümber elamu vähemalt 1 m
kaugusele hoonest ja piirdeaiast. Torustik isoleeritakse, kui see on hoonetele või trassidele
lähemal, kui 1 m.
Elutuppa projekteeritakse valmistoodanguga valmiv puukütte kamin ja puupliit koos soemüüriga
(10kW). Kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette
ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava
ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Kamin ühendatakse moodulkorstnasse.
Moodulkorstna läbiviikude teostamisel tuleb juhinduda tootja juhistest. Korstna
temperatuuriklassid on T600. Suitsugaaside väljundtemperatuur on madalam kui 150 ̊C.
Saunas asub puuküttega keris. Abihoones asub ahi.
Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus
ja tõmme s.o. min 0,8 m.
Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.
Eluhoones on soojustagastusega ventilatsioon.
6 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut.
Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti
süttivatest materjalidest.
h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.
Üksikelamu varustatakse vähemalt ühe autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, mis asub
elutoas. Soovituslik on paigaldada signalisatsiooniandurid ka kõikidesse magamistubadesse.
i. Suitsutõrje
Suitsu eemaldamine hoonest on ette nähtud avatavate uste ja akende kaudu.
j. Tuletõrje veevarustus
Õuekopli krunt paikneb hajaasustusalal. Hoonete tulekustutusvee tarbeks rajatakse lokaalne
tuletõrjeveemahuti mahuga 25 m3. Mahuti täitmine toimub krundi veetorustikust voolikuga.
Kindlustada mahuti aastaringse kasutamise võimalus. Veemahuti kõrvale rajatakse soojustatud
veevõtukaev mahuga vähemalt 3 m3, ühendustoru läbimõõt 200 mm. Veevõtukoht peab vastama
EVS 812 osa 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017. Tuletõrjeauto ümberpööramiseks tugevdatakse
veevõtukoha juures 12x12 meetri suurune plats. Veevõtukaevu normatiivne kuja 20 meetrit.
Hoonetele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.
TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED
Hoonete ehitamisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid. Hoone konstruktsioonid on
keskkonnasõbralikud.
Elamut varustatakse veega lokaalsest puurkaevust ja reoveed kanaliseeritakse lokaalsesse
kogumismahutisse. Katuselt kogutavad sajuveed hajutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.
Elamu on kavandatud maa- ja kaminaküttel.
Haljastus
Säilitatavale kõrghaljastusele tagatakse vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused EVS
843:2016. Olemasolev säilitatav kõrghaljastus tuleb ehitustööde ajaks kaitsta vastavalt RT 89-
10620-s kujutatule ja kirjeldatule. Tööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine
puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus
on häiritud. Seetõttu ei tohi puude alla kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.
Prügikäitlus
Ehitamise käigus tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna
prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Jäätmekonteinerite alla rajatakse
kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete
jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras.
Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja tellija
vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib
prügikonteinerite üle täitumist ning ebameeldiva lõhna teket.
Ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitamise
7 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
käigus tekkiva ehitusjäätme maht ei ületa 10 m³. Ehitusprahi ja lammutusjäätmete käitlemisel
tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Ehituse käigus
tekkinud ehitusjäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada
või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Tellised, betoon ja muu kivimaterjal purustatakse killustikuks ja kasutatakse pinnasetööde
tegemisel tagasitäiteks. Puitmaterjali kasutatakse võimaluse korral ehituse käigus uuesti.
Ülejäänud puitmaterjal kasutatakse kütteks. Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja
taaskasutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse. Väärtusetu ehitusprahi
põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on keelatud. Ehitustöödel tekkiva
prahi eemaldamiseks kasutatakse prahitoru. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud,
et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt
vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud. Ehitusmaterjal
ladustatakse hoovialal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud
tuleohutusabinõusid.
Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad
Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised
peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast.
Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste
jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda
täitma. Konteinerid paigutatakse oma krundile.
- Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed
peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul kui segavad
liikumist objektil või asuvad valla maal).
- Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse
konteinerisse.
- Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad
detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud
igapäevaselt (juhul kui segavad liikumist objektil või asuvad valla maal).
- Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.
- Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi
konteineritesse.
- Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.
- Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis-
kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne.
- Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema
selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ning Saue valla
jäätmehoolduseeskirjast.
Sisekliima parameetrid
Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja
tehnoloogiale:
Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A)
Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A)
8 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
Tehnoseadmed
Paigaldatavate tehniliste seadmete tekitatav müra (k.a. madalasageduslik müra) ei tohi kinnistu
piiril ületa normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt
rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu
asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.
Hoone akustikale esitatavad nõuded
Liiklusmüra normtase LpA, eq, T dB
- Elu- ja magamisruumides 35
Sisepiirete nõutav minimaalne õhumüra isolatsiooni indeks Rw dB
- Ruumide vahel 35
KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
Hoone kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente:
1. EVS-EN 1990:2002 + A1 2006 + AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused
2. EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused
3. EVS-EN 1991-1-4:2005 + AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Tuulekoormus
4. EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus
5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus
7. EVS-EN 1992-1-1:2005 + A1:2015 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
8. EVS-EN 1996-3:2006 / AC:2009 + NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonid.
Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused
9. EVS 1995-1-1:2005 „Puitkonstruktsioonid” ja sellega liituvad lisad ning abimaterjalid
10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.
Osa 1: Üldeeskirjad
11. EVS-EN 13670:2010 ehitustolerantsid
7.1 KASUTUSIGA
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse
kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone
9 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat.
7.2 ÜKSIKELAMU VUNDAMENT – Lintvundamendi taldmik rajatakse 1050 mm sügavusele
Sokli osas välisviimistlus – silikoonkrohv
Vahtpolüstürool (nt. EPS) 100 mm
Hüdroisolatsioon
Väikeplokk 200 mm
7.3 ABIHOONE VUNDAMENT – Lintvundament
Sokli osas välisviimistlus – silikoonkrohv
Vahtpolüstürool (nt. EPS) 50 mm
Hüdroisolatsioon
Väikeplokk 150 mm
7.4 PÕRAND PINNASEL
Puitparkett aluskattel 20 mm
Raudbetoon põrandaplaat 100 mm
Armatuurvõrk + vesipõrandaküte (Mahukahanemisvuugid vastavalt ruumide jaotusele
Armeeritud kile, vuugid ülekattega ja teibitud niiskuskindla teibiga; viia kokku sokli
hüdroisolatsiooniga
Vahtpolüstürool 200 mm, nt. EPS200
Tihendatud mineraalne täitepinnas
Terrassi alla projekteeritakse postvundament.
7.5 ÜKSIKELAMU SOOJUSTATUD LAGI
Käigutee
Puitkarkass 50x200 mm, vahel mineraalvill 200 mm
Puitfermid 50x200 mm, vahel mineraalvill 200 mm
Aurutõkkekile
Distantsliist 50x50 mm, vahel mineraalvill 50 mm
Kipsplaat 2x13 mm
Laeviimistlus
7.6 ABIHOONE SOOJUSTATUD LAGI
Käigutee
Puitfermid 50x200 mm, vahel mineraalvill 200 mm
Aurutõkkekile
Distantsliist 50x50 mm, vahel mineraalvill 50 mm
Kipsplaat 2x13 mm
Laeviimistlus
7.7 KATUS
Katusekivi
Roovlatid 45x45 mm
10 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Tuulutuslatt 20x45 mm
Hingav aluskate
Tuulesuunaja – tuuletõkkeplaat 12 mm
Puitfermid 50x200 mm
7.8 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN
Siseviimistlus
2x Kipsplaat 13 mm
Kipskarkass 50 mm, vahel mineraalvill 50 mm
Aurutõkkemembraan
Puitkarkass 50x200 mm, vahel min. vill 200 mm
Tuuletõkkeplaat
Vertikaalne roov 25x50 mm (õhkvahe)
Horisontaalne puitlaudis 20 mm
7.9 ABIHOONE VÄLISSEIN
Siseviimistlus
Puitkarkass 50x150 mm, vahel min. vill 150 mm
Tuuletõkkeplaat 12 mm
Vertikaalne roov 25x50 mm (õhkvahe)
Horisontaalne puitlaudis 20 mm
7.10 KOORMUSED
Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks.
Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete
kasuskoormused standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt:
- Kasuskoormused 1,5
- Omakaalukoormused 1,2
Kasuskoormused
- Klass A – eluruumid qk = 2,0 kN/m2
- Põrand pinnasel qk=2,0 kN/m2
- Vahelagi qk=2,8 kN/m2
- Riputuskoormused lagedele: qk= 0,40 kN/m2
- Rõdu/terrass qk=2,5 kN/m2
Omakaalukoormused
Vastavalt konstruktsioonidele.
Koormuste tähtsamad osavarutegurid
Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50
Lumekoormus
Uustarindite lumekoormuse normsuurus maapinnal on määratud:
EVS-EN 1991 1-3:2006 / AC:2009 + NA:2006 Eurokoodeks 1:
„Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus”
11 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Katustele lumekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta maapinna lumekoormuse normsuurus
sk= 1,5 kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka
katuste kalletest ja katuste kõrguste järskudest muutustest sõltuvaid lumekoormuse kujutegureid.
Tavaolukord:
s = μ1· sk, kus
μ1 – lumekoormuse kujutegur (0,8)
sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2
s = μ· sk = 0,8 x 1,50 = 1,20 kN/m2
Kõrgema hooneosaga külgneval varikatusel:
s = μ2· sk, kus
μ2 – kuhjunud lumekoormuse kujutegur (2,0)
sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2
s = μ2· sk = 2,0 x 1,50 = 3,0 kN/m2
Tuulekoormus
Uute konstruktsioonide puhul kasutatakse tuulekoormuse baasväärtuseks normi:
EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide
koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus“
Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud tuulekiiruse
keskmine baasväärtus, s.o vref = 21 m/s. Arvestada tuleb ehitiste paiknevust maastikutüübil ja
gabariite kooskõlas normidega EVS-EN 1991-1-4:2006.
Maastikutüüp – III (maa-asulad)
qref = 0,49 kN/m2
Ülekoormustegur on k= 1,5
- Konstruktiivsetele sõlmedele, mille lahendus ei selgu käesoleva projekti seletuskirjast või
joonistelt, tuleb vajadusel koostada eraldi konstruktiivsed joonised
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamisel tuleb lähtuda:
- EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
- EVS EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast
- EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“
- EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“
- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
- RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- ET-1, 1001-0549 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“.
Veevarustus
Hoone varustamiseks veega rajatakse krundile puurkaev (tootlikkus kuni 10 m3/ööp). Puurkaevu
hooldusala on 10 meetrit, kehtivad veevõtukoha hooldusnõuded. Kaevu asukoht peab olema
12 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
võimalikest reostusallikatest (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad,
õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne) võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10m). Elamu
veevajadus on 0,5 m3/ööp. Hoonesisesed torustikud ehitada vastavalt kehtivatele normidele.
Veemõõdusõlm paikneb tehnilises ruumis.
Kanalisatsioon
Hoone heitveed kanaliseeritakse lokaalsesse kinnistul paiknevasse sertifitseeritud
kogumismahutisse (kuni 10 m3) . Mahuti paigaldatakse kinnistu keskele, kahe hoone vahele.
Krundiomanik peab sõlmima lepingu mahuti tühjendamiseks vastavat teenust pakkuva
ettevõtjaga. Elamu reoveehulk on 0,5 m3/ööp.
Sademevesi
Hoone katustelt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu.
Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademevesi hajutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.
Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s.
Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 50. a.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt koostatakse vajadusel järgmises projektistaadiumis.
8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD
Kasutatav norm:
- EVS 835:2014 Hoone veevärk
Majandus-joogivee süsteem
Hoonesse rajatakse majandus-joogiveesüsteem külmale ja soojale veele. Majandus-joogiveega
varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad sanitaarseadmed: klosetipotid,
valamud, dušš ja kastmiskraan. Veevarustussüsteem ehitatakse välja kollektorpõhine.
Magistraaltorudest juhitakse tarbevesi vastavalt sooja- ja külmaveekollektoritesse. Kollektoritest
juhitakse tarbevesi iga tarbija juurde eraldi. Kõikide tarbijate jaotustorustikud peavad olema
suletavad, selleks paigaldatakse spetsiaalsed kollektorid või sulgkraanid jaotustorudele.
Torustikud ja armatuur
Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne.
peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni või Standardiameti vastavat sertifikaati või
kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki
ohutusnõudeid ja RYL 2002.
Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni
kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0.
Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt. FRÄNKISCHE
alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik torustikud tuleb
isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja
transportimine vastavalt torutootja nõuetele.
Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega.
Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega
paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada
13 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele.
Soojaveevarustus
Hoone sooja tarbevett toodab tehnoruumis asuv veeboiler. Sooja veega varustatakse kõiki san.
seadmeid, v.a klosetipotte ja pesumasinad.
8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD
Kasutatav norm:
- EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
Olmereovee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõik sanitaartehnilised seadmed.
Kanalisatsioonitorudena kasutatakse muhvühendusega PP-plasttorusid mõõduga De 40 - 110.
Pinnases kasutatavatel torude jäikusklass SN8. Vahetult enne hoonest väljumist tuleb torustiku
kontrollimiseks/hooldamiseks paigaldada puhastuskork. Kinnistusiseste VK rajatiste ehitamisel
pidada kinni tehnilistes tingimustes esitatud nõuetest ning paigaldada vastavalt Hoone
tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele.
Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põrandate alla. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva
haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti
lahtivõetavad ja puhastatavad.
KÜTE JA VENTILATSIOON
Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele:
- EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine
- EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele
- EVS-EN 16798-3:2017 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete
ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid
M5-1, M5-4)
Küte
Üksikelamu on kavandatud maa- ja kaminaküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu
arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt
inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine on ette nähtud
tehnoruumist. Maakütteseadmele vajalik maakontuur paigaldatakse ümber elamu vähemalt 1 m
kaugusele hoonest ja piirdeaiast. Torustik isoleeritakse, kui see on hoonetele või trassidele
lähemal, kui 1 m.
Elutuppa projekteeritakse valmistoodanguga valmiv puukütte kamin ja puupliit koos soemüüriga
(10kW). Kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette
ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava
ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Kamin ühendatakse moodulkorstnasse.
Moodulkorstna läbiviikude teostamisel tuleb juhinduda tootja juhistest. Küttesüteemi ja korstna
temperatuuriklassid on T600. Suitsugaaside väljundtemperatuur on madalam kui 150 ̊C.
Saunas asub puuküttega keris. Abihoones asub ahi.
14 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C
/ 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C.
Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat-
mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna
temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid
paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.
Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud
monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud
tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on üksikelamus maasoojuspump, mis paikneb
tehnilises ruumis. Soojuspump koos nt 180 l roostevaba boileriga (Fighter 1245-8 8 kW või
analoogne).
Korsten: eluhoones asub kaks ning abihoones üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele
paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest
läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina
ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks
kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C.
Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus
ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest
paigaldusjuhenditest.
Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
Ventilatsioon
Eluhoonesse projekteeritakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Tubade
väljatõmbetorustikud grupeeritakse ning juhitakse välja läbi katusesse paigaldatavate
ventilatsioonitorude. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub sanitaar-ruumides ning läbi köögi
väljatõmbekubu, õhk suunatakse läbi seina.
Kompensatsiooniõhk pääseb tubadesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse
paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude, samuti vajadusel läbi paigaldatavate fresh-klappide.
Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon
projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi
kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos
tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga.
Ventilaatori juhtimine toimub kubult astmeliselt.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti
süttivatest materjalidest.
Õhuvahetus:
● Elutuba ±0,5 l/s m²
● Köök -20 l/s; -8 l/s
● Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in
● WC -10 l/s ruum
● Pesuruum -15 l/s ruum
● Garderoob -3 l/s ruum
15 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
● Tehniline ruum -15 l/s ruum
ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustus on lahendatakse vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinn-Harju regiooni
poolt välja antud tehnilistele tingimustele nr. 174588, 08.03.2010.a., mille kohaselt on üksikelamu
elektrienergiaga varustamine ette nähtud uue planeeritud 10/0,4kV komplektalajaama toitel.
Planeeritud alajaama toide on ”Saku” alajaama ”Maidla” fiidri mastilt nr.6 (”Jänesmaa” alajaama
juurest) 10kV maakaabelliiniga (vt. detailplaneeringut). Planeeritud komplektalajaam paikneb
Kiisa-Maidla maantee ääres, Heinakopli kinnistu piiril ja selle teenindamiseks jääb ööpäevaringne
vaba juurdepääs. Planeeritud liitumiskilp paikneb Õuekopli krundi piiril, värava kõrval ja peab
olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbi peakaitsmeteks on planeeritud a’ 3x25 A.
Üksikelamu elektrivarustuse projekt koostatakse vajadusel järgmises projektistaadiumis.
Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda:
EVS-HD (EN, IEC) 60364/384 „Madalpingelised elektripaigaldised/Ehitiste elektripaigaldised“
EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid“
Peajaotuskilp planeeritakse elamu panipaika. Hoone elektrijaotus lahendatakse peajaotuskilbist
väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega tuld mittelevitava
polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti
Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.
ENERGIATÕHUSUS
Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:
• „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63
• „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58
• „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36
Üldised nõuded välispiiretele
Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust
mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.
Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti
ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)].
Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega
sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.
Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest:
välisseinte soojajuhtivus – 0,15 W(m2K)
katuse soojajuhtivus – 0,1 W(m2K)
põranda soojajuhtivus – 0,14 W(m2K)
akende/uste soojajuhtivus – 0,9 W(m2K), akende g=0,4
Joonkülmasillad:
Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud -
LIGINULLENERGIA ELUHOONED
16 / 17
SELETUSKIRI MiHo OÜ
Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli Töö nr. 38-2020
Üksikelamu ja abihoone eelprojekt 18.08.2020
PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOG.
Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised:
Välissein-Põrand pinnasel - 0,07 W(m2K)
Välissein-Aken - 0,05 W(m2K)
Välissein-Katuslagi - 0,03 W(m2K)
Välissein-Vahelagi - 0,05 W(m2K)
Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tehakse tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse
ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) õhupidavaks. Õhulekkerav ei tohi
ületada 4,0 m 3/(hm) 2 välispiirde kohta.
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem
Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s).
Üldised nõuded hoonete energiavarustusele
Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on maasoojuspump ja kamin.
Vastutav arhitekt: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt, tase 7
17 / 17
40.01 TINGMÄRGID
ol.ol. 39.99 Projekt. puurkaev KRUNDIPIIR
40.12
40.15
proj. 39.95
DP JÄRGNE HOONESTUSALA
N 40.07 40.13
40.29
40.33
ol.ol. 40.02
proj. 39.95 1 PROJEKT. ÜKSIKELAMU
40.08 40.10
ol.ol. 39.94 2 PROJEKT. ABIHOONE
40.07 39.97 40.11
40.24
proj. 39.80
4
20
0
12
40.01
PROJEKT. PUITTERRASS
.0
,0
Kuusk, kask 0.20
0
39.98
S 40
.1
3
40.09
40.01
40.03
40.12
40.35 nd
vöö st
itse ää re
PROJEKT. TOLMUVABA KATTEGA TEE
r k a e
40.45 itaa dute
San m sõi
39.98 40
.1
0 1 10
,7 PROJEKT. KIVIPARKETT
60
,3
15
ol.ol. 39.90 40.04 39.94
proj. 39.95 39.89
39 40.09 40.13 40.36
nd st PUURKAEVU HOOLDUSALA
vöö elje
.9
tse raja t
6
1 2
k a i
u
ee õid
40.38
+
0.00=40.30 40.00 V11 ant e s PROJEKT. MAAKÜTTEKONTUURI ASUKOHT
39.84 39.78 40.01 Ma ärmis
mä
40.09 40
W1
21
40.08 r = 1 0
.0
50
40.17
1
4 4 ,5
PK m SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
,5
40.18
17
39.78 39.92
X=6566600
1
39
K1
39.78
.9
7
PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE
40.13
39.55 3 40.01
PROJEKT. SISSEPÄÄS KRUNDILE
Y=535950
W1
39 39.77 40 40.06
1
.4 39.68
3 72704:003:0347
39.94
. 01 PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)
8 ,4
39 Õuekopli 40.04
.5 5 ,5 40.07
1
39
39.70 46 Tugevdatud PK PROJEKT. PUURKAEV
38 .5
3
39.96 ol.ol. 39.92
.5
pinnas
1
2 39.62 proj. 39.80
,1
39 39.79 40.10
TVK PERSPEKT. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT JA -MAHUTI
20
.4 39.67 P=2 6 TVM
2
9 39 40.17
40
38 .46 2 .1
5
.7
4 + 40.26 PROJEKT. KOGUMISMAHUTI (kuni 10 m3)
39 0.00=40.00 39.86
40.20
8
ol.ol. 39.80 .5
9 39.61 TV m PERSPEKT. EL. LIITUMISKILP
r= 2 0
39.65
proj. 39.95 39 M 39.98
38 .37 W11 PROJEKT. EL. MP. KAABEL
6 ,5
.7 40
0 7 .2
39
Projekt. kogumismahuti .4 39.71 39.90
W
9
40.34
W1 PERSPEKT. MAAKAABEL O,4 kV
9 38 1
39.53
. 77 4 ,2 TV W2 PERSPEKT. MAAKAABEL 10kV
4 ,0
39.93 40.21
39 K 40.08 .4
3
PROJEKT. VEETORUSTIK
4
.38 39.69 40 V11
0
40.24 6
.2
39 38 .6
39
8
.7 .8
6 0 K11 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK
ol.ol. 39.62 Kr
aa 39.73
39.96 40.01 40.21 40.12
v 2
proj. 39.80 39 4
m PROJEKT. VÕRKAED (h=1,5 m)
200
.4 0 .9
9 .1 40
u5rk
8 0
ol.ol. 39.57 .9
lm40n.2 1
39 38 40.25 40 P=2 PARKIMISKOHTADE ARV
proj. 39.80
.7
1
.9
0 39.68
sko
tavu
39.83 7
39 .5 .7
40
näh
40 40.11
.62
. 39
W VAREM PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE
tee
38 39.78 15
.91 1
6
39
.6 39.84 40
.7 TO Projekt OÜ, Töö nr. 20-015
4 3 7
.2 .7
d 40.0
40
öön t TVK ka 40 VAREM PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE
9 4
it s e v ö ö
sev ää res
39.77 40.3 .5 7
i t nd 3 39 40
.6
TO Projekt OÜ, Töö nr. 20-015
ka e
40.07
aar ute 7
nit id .5
Sa m sõ 40 5
0m
.6
60
39.77 8 40
.1
20 W2 40 9 .5
7
X=6566550 rk 39
.3 40
nu
39.95
A
Perspekt. el. liitumiskilp m
ol
2
Perspekt. alajaam .4
skW2
40
Y=535850
10/0,4kv .5
2 KRUNDI TEHNILISED ANDMED:
nd st vu 6 40
öö elje ta
.9 3 AADRESS: Harju maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli
i t sev raja t Perspekt. soojustatud h 39
9 40
.4
TUNNUS: 72704:003:0347
nä
.1
ka idu W2
39
tee sõ veevõtukaev kujaga e KRUNDI PINDALA: 2281 m²
a an ise te .3
8
M ärm 40 6 EHITISEALUNE PIND: 290,0 m2
ä > .4 MiHo OÜ
0 m .6 40 TÄISEHITUSPROTSENT 12,7%
nr
5 7 Registrikood: 11344754
2
.3
Perspekt. tuletõrjevee tilt
W
Reg.nr: EEP000998
40
mahuti (25 m3) os Pae 25-33 Tallinn
ip 72704:003:0105 phone: +372 56 642 338
liin 11244 Kiisa-Maidla tee email:
[email protected]
u ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED:
õh
kV Objekt: ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE
EHITISEALUNE PIND 187,3 m2
2
W
10
alt SULETUD BRUTOPIND 161,2 m2
ev HARJU MAAKOND, SAUE VALD,
ol SULETUD NETOPIND 137,0 m2
Asukoht:
ü MAIDLA KÜLA,
m 2
ar
e W
KÖETAV PIND 137,0 m2 ÕUEKOPLI
Sa ABIHOONE TEHNILISED ANDMED: ELURUUMIDE PIND 126,8 m2
Märkused: EHITISEALUNE PIND 102,7 m2 TEHNORUUMIDE PIND 10,2 m2 Joonis: ASENDIPLAAN
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis. SULETUD BRUTOPIND 66,9 m2 KORRUSELISUS 1
Piirid saadud Maa-ametist seisuga 05.aprill 2020.a. ÜKSIKELAMU KOORDINAADID ABIHOONE KOORDINAADID SULETUD NETOPIND 59,5 m2 TUBADE ARV 4 Tellija: VIKTOR GURKIN
Kihil ,PIIR, esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.
L-EST SÜSTEEMIS L-EST SÜSTEEMIS MAARJA TOOMEMÄE
1 2 5 6 HOONE MAHT 260 m3 HOONE MAHT 755 m3 Arhitekt:
OÜ GEOKULGUR ÕUEKOPLI
2020 Y= 535 891 149 Y= 535 898 910 Y= 535 895 629 Y= 535 899 612 HOONE KÕRGUS 4,6 m HOONE KÕRGUS 5,6 m Vastutav arhitekt: KRISTINA SEPP
MTR reg. EEG000452 72704:003:0347
X= 6 566 615 965 X= 6 566 608 599 X= 6 566 592 087 X= 6 566 587 078 HOONE PIKKUS 15,8 m HOONE PIKKUS 17,5 m
Nelgi 41, Tallinn 11211
Harjumaa Saue vald Maidla küla
LEHT LEHTI Projekti staadium: EELPROJEKT
Tel. 5540070, e-mail:
[email protected] 1 3 4 7 8
HOONE LAIUS 6,5 m HOONE LAIUS 10,7 m
1
Kuupäev: Töö nr: Mõõtkava: Leht:
Erki Pung Maa-ala plaan Töö nr: 02-04-20 Y= 535 886 862 Y= 535 879 101 Y= 535 887 276 Y= 535 883 231
Koostas
(geodeet, tase 6) tehnovõrkudega M 1:500 Koostatud: 06.04.2020 X= 6 566 595 906 X= 6 566 603 272 X= 6 566 577 205 X= 6 566 582 293 TULEPÜSIVUSKLASS TP3 TULEPÜSIVUSKLASS TP3 09.12.2020 38-2020 1:500 AS-1
GSPublisherVersion 1397.0.19.86
Saue Vallavalitsus Teie 10.12.2020 menetlus nr 227864
[email protected]
Kütise tn 8 Meie 18.12.2020 nr 15-2/20/41508-4
Saue vald, 76505, Saue, Harju
maakond
Õuekopli kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkusega
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Maidla küla
Õuekopli kinnistu (katastritunnus 72704:003:0347) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 227864).
Kinnistu ei paikne riigitee nr 11244 Kiisa–Maidla km 3,455–3,500 kaitsevööndis, kuid puutumus
riigiteega on seoses juurdepääsu lahendusega maaüksusele.
Ehitusluba antakse välja üksikelamu ja abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Harju
maakond, Saue vald, Maidla küla, Õuekopli üksikelamu ja abihoone“ eelprojekt (peaprojekteerija
MiHo, töö nr 38-2020).
Oleme esitanud nõuded riigiteelt mahasõidu projekteerimiseks kirjaga 15-2/20/41508-2.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud
täiendatakse kõrvaltingimusega:
- kavandatud ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Maanteeametile üle antud enne
mistahes hoone ehitustegevusega alustamist (siduda mistahes hoone ehitamise alustamise
teatise esitamisega).
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
2. Materjalide veod korraldada kavandatava juurdepääsutee kaudu.
3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
4. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
- Seletuskiri [3820_EP_AA-3-01_v02_seletus.pdf]
- Asendiplaan [3820_EP_AS-4-01_v02_asend.pdf]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)