Kiri

Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KMIN-054 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Kaevandused AS andmed Registrikood / Isikukood 10032389 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus andmed Tegevuskoha aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus 25301:002:0288 Territoriaalkood EHAK 2270 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 18.12.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.08.2049 Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Estonia põlevkivikaevandus Keskkonnaregistrikood JTK671527 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla 3221343 49802:002:0450 X: 6566976, Y: 691935 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 Keskkonnaregistrikood JKK4400017 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia 3230172 49802:002:0450 X: 6567566, Y: 693164 tööstusala Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava 2/40 liikumise kohta kalendriaasta jooksul J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse teistele (ettevõtjatelt, ettevõtjatele Kogus R-kood Kogus D- asutustelt, kood isikutelt) 01 01 02 - 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Mittemaaksete pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine maavarade 6 000 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa- kaevandamisjäätmed alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 6 000 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 6 000 000 6 000 000 3 600 000 D1 - maapealne või maa-alune kaevandamisjäätmed ladestamine (näiteks prügilatesse) J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 3/40 1. Mittemaaksete R5m - mehaaniline Aheraine taaskasutamine teede ja platside ehitamisel oma tarbeks (nt tehnoloogiliste teede rajamine ja hooldus 1 000 000 maavarade ringlussevõtt, sealhulgas tehnoloogiliste rajatiste hooldus). kaevandamisjäätmete anorgaaniliste (jäätmekood 01 01 ehitusmaterjalide Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. 02) taaskasutamine ringlussevõtt ja pinnase Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m ja R5t kokku) on 1 miljon tonni. puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 2. Mittemaaksete R5t - jäätmete Aheraine taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt 1 000 000 maavarade taaskasutamine ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina); erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide kaevandamisjäätmete tagasitäitena, mille korral korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste (jäätmekood 01 01 sobivaid jäätmeid täitmine jmt). 02) taaskasutamine kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. või kaevandatud maa-ala Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m ja korrastamiseks R5t kokku) on 1 miljon tonni. 3. Mittemaaksete R5m - mehaaniline Päikeseelektrijaama I alustarindi rajamine mahus kuni 3 miljonit tonni. 3 000 000 maavarade ringlussevõtt, sealhulgas kaevandamisjäätmete anorgaaniliste Objekti ehitus toimub vastavalt ehitusprojektile ja kaevandamisjäätmekava punktis 7 ning jäätmeloa taotlusele lisatud (jäätmekood 01 01 ehitusmaterjalide elektrijaama eskiisprojektis kirjeldatule. Päikeseelektrijaama ehitamise eskiisprojekt on koostatud 2018-ndal aastal ning on 02) taaskasutamine ringlussevõtt ja pinnase täiendatud 2019-ndal aastal. puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 4. Mittemaaksete R5m - mehaaniline Toote nõuetele vastava killustiku tootmine ning müümine ehitusmaterjalina kuni 6 miljonit tonni aastas. 6 000 000 maavarade ringlussevõtt, sealhulgas kaevandamisjäätmete anorgaaniliste Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. (jäätmekood 01 01 ehitusmaterjalide Killustiku tootmise jõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse 02) ringlussevõtt ringlussevõtt ja pinnase kasvatamine kuni 2 mln t/aastas. puhastamine, mille tulemuseks on pinnase Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid: taaskasutamine - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni) - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele. Ettevõte esitas loa muutmise taotluse lisana tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb ettevõttel taotleda uut sertifikaati. Samuti on ettevõte esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele. 4/40 5. Mittemaaksete D1 - maapealne või maa- See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskastuta ära oma tarbeks päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B- 3 600 000 maavarade alune ladestamine kategooria jäätmehoidlasse. kaevandamisjäätmete (näiteks prügilatesse) (jäätmekood 01 01 Seoses seatud kohustusega võtta taaskasutusee vähemalt 40% aherainet aastas, on lubatud aastaseks ladestamiskoguseks 02) ladestamine kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% tekkivast aherainest). jäätmehoidlas J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Põlevkivi Kaevandamisjäätmete üleandmisel teistele isikutele peab omama Keskkonnaameti poolt väljastatud Põlevkivi kaevandamisel ja kaevandamisel ja keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreeringut. rikastamisel tekkivate rikastamisel tekkivad kaevandamisjäätmete üleandmisel kaevandamisjäätmed Taaskasutamine, sh Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta Aheraine taaskasutamise protsent ringlussevõtt vähemalt 40% tekkivast aherainest. arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne. 5/40 Aheraine Järgida tuleb taaskasutamine keskkonnaministri 21.04.2004 (R5m ja R5t) oma määruse nr 21 "Teatud liiki ja tarbeks. teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded 1 " §-is 4 ¹ sätestatud nõudeid. Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus on 1 miljon tonni. Aheraine käitlemine Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10 mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~ 35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Tegevuse Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 Tegevuse lõpetamine 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 6/40 J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - püsijäätmete prügila 60 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018 Puurkaevu katastri number 0000 7/40 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566753, Y: 694911 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​‐ algus lõpp päev​as und​is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 1 250 000 1 250 000 1 250 000 1 250 000 5 000 000 13 699 vesi Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756 Puurkaevu katastri number 2656 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567339, Y: 693722 Põhjaveekihi nimetus ja kood V2vr - Voronka Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2021 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754 Puurkaevu katastri number 2657 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566901, Y: 693818 Põhjaveekihi nimetus ja kood V2vr - Voronka 8/40 Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2021 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55 Veehaarde jrk nr 4. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755 Puurkaevu katastri number 5967 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567338, Y: 693718 Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsium-Kambrium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2021 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178 Veehaarde jrk nr 5. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753 Puurkaevu katastri number 5968 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566898, Y: 693815 Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsium-Kambrium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 9/40 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2021 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178 Veehaarde jrk nr 6. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567099, Y: 693666 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal as is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 250 000 250 000 250 000 250 000 1 000 000 2 740 vesi Veehaarde jrk nr 7. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567800, Y: 694928 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 10/40 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​‐ algus lõpp päev​as und​is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 959 vesi Veehaarde jrk nr 8. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566775, Y: 693157 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​‐ algus lõpp päev​as und​is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 959 vesi Veehaarde jrk nr 9. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027 Puurkaevu katastri number 00000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566358, Y: 692607 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 11/40 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​‐ algus lõpp päev​as und​is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 3 575 000 3 575 000 3 575 000 3 575 000 14 300 000 39 178 vesi Veehaarde jrk nr 10. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6565964, Y: 692007 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp as is Karjäärist väljapumbatav 2020 2021 1 650 000 1 650 000 1 650 000 1 650 000 6 600 000 18 082 vesi Veehaarde jrk nr 11. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 10 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024029 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6565808, Y: 691308 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 12/40 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal as is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 750 000 750 000 750 000 750 000 3 000 000 8 220 vesi Veehaarde jrk nr 12. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6569354, Y: 698089 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​‐ algus lõpp päev​as und​is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 6 000 000 6 000 000 6 000 000 6 000 000 24 000 000 65 753 vesi Veehaarde jrk nr 13. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6564473, Y: 689559 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 13/40 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​‐ algus lõpp päev​as und​is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 9 500 000 9 500 000 9 500 000 9 500 000 38 000 000 104 110 vesi Veehaarde jrk nr 14. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566753, Y: 694911 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​‐ Sek​ algus lõpp päev​as und​‐ is Kaevandusest väljapumbatav 2020 2021 13 200 000 13 200 000 13 200 000 13 200 000 52 800 000 144 658 vesi V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. Põhjaveetaseme mõõtmine - 14/40 Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL) POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1 Väljalaskme kood IV015 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0440152 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566541, Y: 694287 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 15/40 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2021 9 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca 2020 2021 Magneesium Mg 2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus 2020 2021 Kloriid CI Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nr (mg/l) % tonnides I II III IV Aastas kv kv kv kv 2020 2021 BHT7 BHT7 15 2020 2021 KHT KHT 125 2020 2021 Heljum HEL 40 2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2021 pH 6-9 pH 2020 2021 Nafta NAF 1 2020 2021 Ühealuselised FEN1 0.10 fenoolid 2020 2021 Kahealuselised FEN2 15 fenoolid Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2 Väljalaskme kood IV016 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2 Reoveepuhasti kood PUH0440160 16/40 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Rannapungerja jõgi Suubla kood VEE1058700 Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani Veekogumi kood 1058700_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6564946, Y: 692021 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2021 23 900 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca 2020 2021 Magneesium Mg 2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus 2020 2021 Kloriid CI 17/40 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nr (mg/l) % tonnides I II III IV Aastas kv kv kv kv 2020 2021 BHT7 BHT7 15 2020 2021 KHT KHT 125 2020 2021 Heljum HEL 40 2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2021 pH 6-9 pH 2020 2021 Nafta NAF 1 2020 2021 Ühealuselised FEN1 0.10 fenoolid 2020 2021 Kahealuselised FEN2 15 fenoolid Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3 Väljalaskme kood IV017 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3 Reoveepuhasti kood PUH0440170 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi) Suubla kood VEE1063600 18/40 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568998, Y: 698077 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2021 24 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca 2020 2021 Magneesium Mg 2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus 2020 2021 Kloriid CI 19/40 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nr (mg/l) % tonnides I II III IV Aastas kv kv kv kv 2020 2021 BHT7 BHT7 15 2020 2021 KHT KHT 125 2020 2021 Heljum HEL 40 2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2021 pH 6-9 pH 2020 2021 Nafta NAF 1 2020 2021 Ühealuselised FEN1 0.10 fenoolid 2020 2021 Kahealuselised FEN2 15 fenoolid Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4 Väljalaskme kood IV018 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4 Reoveepuhasti kood PUH0440180 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Milloja Suubla kood VEE1059100 Veekogumi nimetus 20/40 Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563271, Y: 689117 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2021 38 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca 2020 2021 Magneesium Mg 2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus 2020 2021 Kloriid CI Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nr (mg/l) % tonnides I II III IV Aastas kv kv kv kv 2020 2021 BHT7 BHT7 15 2020 2021 KHT KHT 125 2020 2021 Heljum HEL 40 2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2021 pH 6-9 pH 2020 2021 Nafta NAF 1 2020 2021 Ühealuselised FEN1 0.10 fenoolid 2020 2021 Kahealuselised FEN2 15 fenoolid Väljalaskme jrk nr 5. 21/40 Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5 Väljalaskme kood IV091 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5 Reoveepuhasti kood PUH0440910 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566812, Y: 695025 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2021 5 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca 2020 2021 Magneesium Mg 2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus 2020 2021 Kloriid CI 22/40 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nr (mg/l) % tonnides I II III IV Aastas kv kv kv kv 2020 2021 BHT7 BHT7 15 2020 2021 KHT KHT 125 2020 2021 Heljum HEL 40 2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2021 pH 6-9 pH 2020 2021 Nafta NAF 1 2020 2021 Ühealuselised FEN1 0.10 fenoolid 2020 2021 Kahealuselised FEN2 15 fenoolid Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6 Väljalaskme kood IV220 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6 Reoveepuhasti kood PUH0442200 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563515, Y: 693588 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 23/40  Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2021 52 800 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca 2020 2021 Magneesium Mg 2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus 2020 2021 Kloriid CI Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nr (mg/l) % tonnides I II III IV Aastas kv kv kv kv 2020 2021 BHT7 BHT7 15 2020 2021 KHT KHT 125 2020 2021 Heljum HEL 40 2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1 2020 2021 pH 6-9 pH 2020 2021 Nafta NAF 1 2020 2021 Ühealuselised FEN1 0.10 fenoolid 2020 2021 Kahealuselised FEN2 15 fenoolid V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Vorm ei ole asjakohane V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 24/40 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Estonia kaevanduse reoveepuhasti sissevool X: 6567010, Y: 694078 BHT7 Üks kord aastas Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Estonia kaevanduse reoveepuhasti väljavool X: 6566996, Y: 694088 BHT7 Üks kord aastas Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui hindamiseks ka sealt väljuvast heitveest. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi Seire kood (L‑Est) kood Seiratav näitaja Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus 25/40 Settebassein nr 1 IV015 X: 6566541, Y: 694287 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) enne Settebasseini nr IV015 X: 6566916, Y: 694156 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis 1 Settebassein nr 2 IV016 X: 6564946, Y: 692021 Rannapungerja lähtest 1058700_1 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Millojani Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) enne Settebasseini nr IV016 X: 6564946, Y: 692021 Rannapungerja lähtest 1058700_1 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis 2 Millojani 26/40 Settebassein nr 3 IV017 X: 6568998, Y: 698077 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) enne Settebasseini nr IV017 X: 6568998, Y: 698077 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis 3 Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) enne Settebasseini nr IV018 X: 6563761, Y: 689045 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis 4 27/40 Settebassein nr 5 IV091 X: 6566812, Y: 695025 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Settebassein nr 5 IV091 X: 6566785, Y: 694868 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) enne Settebasseini nr IV220 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis 6 Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Tuleb täiendavalt võtta vee proovid peale settebasseine nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 üldleelisuse sisalduse määramiseks läbiviimiseks sagedusega üks kord kvartalis 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii settebasseinisse sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest. V8. Veekogu sh suubla seire 28/40 V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seiratavad näitajad Proovi Proovi võtmise võtmise sagedus aeg Jõuga VEE1058900 IV015, Pärast kaevandusvete heidet, enne X: 6561589, Y: Ammoonium (NH4+) Üks kord peakraav IV091, Rannapungerja jõkke suubumist 692146 BHT5 kvartalis IV220 Heljum Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Kahealuselised Üks kord fenoolid poolaastas Nafta Ühealuselised fenoolid 29/40 Rannapungerja VEE1058700 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: Ammoonium (NH4+) Üks kord jõgi 691494 BHT5 kvartalis Heljum Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Kahealuselised Üks kord fenoolid poolaastas Nafta Ühealuselised fenoolid Milloja VEE1059100 IV018 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva X: 6563206, Y: Ammoonium (NH4+) Üks kord kaevandusvee suubumiskohast 688940 BHT5 kvartalis Heljum Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Kahealuselised Üks kord fenoolid poolaastas Nafta Ühealuselised fenoolid 30/40 Raudi kanal VEE1063600 IV017 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva X: 6563206, Y: Ammoonium (NH4+) Üks kord (Raudi jõgi) kaevandusvee suubumiskohast 688940 BHT5 kvartalis Heljum Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Kahealuselised Üks kord fenoolid poolaastas Nafta Ühealuselised fenoolid Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: Ammoonium (NH4+) Üks kord 702192 BHT5 poolaastas Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 31/40  Konsu VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: Ammoonium (NH4+) Üks kord peakraav 705005 BHT5 poolaastas Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 32/40 V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 33/40ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev vajalikud meetmed 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 1.-2. Pidev vajalikud meetmed 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele. 3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Pidev mõju suublale Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada 4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev 5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel 6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Avarii korral olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. 8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama Pidev kaasaja nõuetele. 9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 1.-5. Pidev 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 1.-4. 2020-2021; 5. 2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja 2017-2021 rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. 3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule. 4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine. 5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 34/40 1. Teave meetmete 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete 1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra tekkimisel rakendamise keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete kohta rakendamise kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. 2. Esitada loa andjale teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud meetmete rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. 2. Võetava vee 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse 1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale arvestus pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. Üks kord aastas proovivõtule järgneva aasta 10. jaanuariks; 2 . Vastavalt kehtivale korrale või loa andja nõudmisel; 3 . 1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused Vastavalt kehtivale korrale või loa andja nõudmisel; 4. Üks kord aastas veekasutuse aastaaruandes või loa andja vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; nõudmisel; 5 . Üks kord aastas veekasutuse aastaaruandes või loa andja nõudmisel; 6 . Loa andja nõudmisel 2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused); 6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt. 4. Reostusallikast Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis Koheselt olukorra tekkimisel lähtuv teavitada loa andjat. reostuskoormus 5. Saastetasu ja Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu Vastavalt kehtivale korrale vee deklaratsioonid esitada ja tasu maksta erikasutusõiguse vastavalt kehtivale korrale. tasu teave 6. Veekasutuse Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt Vastavalt kehtivale korrale aastaaruanne kehtivale korrale. 35/40 7. Muu vajalik 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- 1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja nõudmisel; 4. informatsioon ja kaevandusvee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. 3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 36 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 36/40 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020 10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020 11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020 12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020 13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020 14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020 15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020 16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020 17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 37/40 Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne Geoloogiafondi number 2443 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa 38/40 hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“ 8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas. 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 39/40 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 40/40  110 100 90 80 58,75 67,65 2,95 8,05 -0,05 70 5,01 64,85 61,20 5,35 -0,25 2,25 -3,06 60 54,20 Kõrgus üle merepinna, m -8,20 -10,58 53,30 -10,75 -13,55 50 40 30 Vertikaalne mõõtkava 0 10 20 meetrid 20 Horisontaalne mõõtkava 0 500 1 000 meetrid Tingmärgid Estonia kaevanduse mäeeraldise piir Estonia kaevanduse teenindusmaa piir 10 Plokk 2 aT Põlevkivi varuploki piir ja number Aheraine puistang Kvaternaari setted Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Nabala lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Rakvere lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Oandu lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Keila lade 0 Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Jõhvi alamlade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Idavere alamlade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Kukruse lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Kukruse lademe põlevkivid A-F1 Kesk-Orodoviitseumi ladestik 59,25 Puuraugu suudme absoluutkõrgus, m 20,85 Lasumi absoluutkõrgus, m 17,83 Lamami absoluutkõrgus, m -10 Eeldatav põhjavee tase pärast kaevandamist, 45m abs. Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: - Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed (allikas: Maa-amet, seisuga 23.03.2017); - ETAK topograafilised andmekihid (seisuga 26.03.2014) - Lihtsustatud kaevandatud ala (seisuga 01.02.2018) 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. -20 3. Kasutatud tarkvara: MapInfo 16.02 (litsents: 4534856) 4. Reljeef on moodustatud ETAK andmekogus olevatest kõrguspunktidest ning erineb puuraugu suudme kõrgusest. Erinevusest tulenevalt muudeti Kvaternari setete paksust. Ülejäänud kihid on kajastatud vastavalt puuraukude geoloogilises kirjelduses toodud absoluutkõrgustele. 5. Põhjavee eeldatav tase pärast kaevandamist on märgitud vastavalt Selina Lind magistritöös toodud soovitustele. 6. Mäeeraldise sügavuseks on 15 meetrit allpool kasuliku kihi lamamit. Töö pealkiri Graafiline lisa 3/4 Enefit Kaevandused AS Joonise sisu -30 kaevandamisloa Leht 1/1 Geoloogiline läbilõige II-II' KMIN-054 muutmine Mõõtkava: H - 1 : 10 000 Ida-Viru maakond V - 1 : 200 0 2000 4000 6000 8000 10 000 12 000 Koostas Lauri Joosu ENEFIT KAEVANDUSED AS Kaugus, m Jaama tn 10, 41533 JÕHVI Kontrollis Tarmo All Kuupäev 12.03.2018 Tel 336 4801 Faks 336 4803 Kinnitas Valeri Abramov  Mäeeraldise nurgapunktid NR X Y 1 6 564 683,33 688 526,93 2 6 564 714,78 688 679,19 3 6 564 765,26 688 687,13 4 6 565 000,11 688 731,16 5 6 565 089,97 688 749,2 6 6 565 109,17 688 752,18 7 6 565 440,68 688 746,88 8 6 565 623,89 688 743,24 9 6 565 612,31 688 691,44 10 6 565 585,99 688 564,33 11 6 565 701,84 688 542,15 12 6 565 811,08 688 521,13 13 6 566 153,17 688 454,27 14 6 566 298,32 688 426,47 15 6 566 299,15 688 427,29 16 6 566 334,07 688 423,65 17 6 566 342,34 688 402,63 18 6 566 349,29 688 388,4 19 6 566 356,41 688 379,3 20 6 566 365,51 688 368,04 21 6 566 404,9 688 325,84 22 6 566 452,24 688 274,2 23 6 566 737,4 687 962,23 24 6 566 742,2 687 958,25 25 6 566 788,21 687 943,36 26 6 567 053,84 687 858,13 27 6 567 059,64 687 859,28 28 6 567 073,54 687 874,34 29 6 567 120,87 687 939,88 30 6 567 182,94 688 026,77 31 6 567 189,23 688 031,08 32 6 567 275,29 687 994,5 33 6 567 259,07 687 915,55 0 1 000 34 6 567 251,46 687 875,5 metres 35 6 567 244,17 687 840,25 36 6 567 226,3 687 757 37 6 567 204,29 687 650,25 38 6 567 178,14 687 524,8 39 6 567 648,5 687 422,85 40 6 567 653,63 687 422,02 41 6 567 801,43 687 389,25 42 6 567 896,43 687 256,35 43 6 568 065,07 687 018,69 44 6 568 043,06 686 852,36 45 6 568 011,29 686 612,87 46 6 567 980,17 686 350,05 47 6 567 977,69 686 329,53 48 6 568 591,21 685 920,4 49 6 568 740,5 685 974,52 50 6 568 872,07 686 022,35 51 6 568 901,04 686 032,45 52 6 568 954 685 887,14 53 6 569 009,44 685 725,11 54 6 569 021,19 685 693,17 55 6 569 050,65 685 613,89 56 6 569 075,64 685 597,17 57 6 569 109,9 685 650,63 58 6 569 659,04 685 976,84 59 6 569 661,53 685 988,43 60 6 569 862,94 685 859,5 61 6 569 999,98 685 771,95 62 6 570 131,23 685 686,05 Märkused: 63 6 570 373,03 685 139,23 1. Plaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: 64 6 570 332,64 684 758,9 - Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed (allikas: Maa-amet, seisuga 23.03.2017); 65 6 570 959,74 684 340,67 - Katastriüksuste piiriandmed (allikas: Maa-amet, seisuga14.02.2018); 66 6 571 438,21 684 021,58 - ETAK topograafilised andmekihid (seisuga 26.03.2014) 67 6 571 855,78 684 805,24 - Looduskaitselised objektid ja veekogude piiranguvööndid EELIS andmekogust (seisuga 20.09.2017) 68 6 572 140,61 685 308,2 - Lihtsustatud kaevandatud ala (seisuga 01.02.2018) 69 6 573 345,81 687 437,74 - Geodeetilised punktid (allikas: Maa-amet, seisuga 13.02.2018) 70 6 573 337,04 688 519,15 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. 3. Kasutatud tarkvara: MapInfo 16.02 (litsents: 4534856) 71 6 573 961,49 689 536,83 4. Taotletava äeeraldise pindala on 13 825,89 ha ja teenindusmaa 72 6 574 282,23 690 018,12 pindala on 720,97 ha. Mäeeraldise nurgapunktide koordinaadid on esitatud 73 6 574 540,25 690 261,41 plaanil ja teenindusmaa nurgapunktid on esitatud eraldi digitaalfailina. 5. Puuraukude juures sagedasti märgitud "0" tähendab, et antud parameetri 74 6 575 460,46 691 194,02 osas ei ole andmeid Enefit Kaevanduste digitaalses andmebaasis. 75 6 575 641,68 691 444,6 76 6 575 807,02 691 751,11 Töö pealkiri 77 6 576 139,35 692 265,33 Graafiline lisa 1/4 Enefit Kaevandused AS Joonise sisu 78 6 576 691,31 692 661,55 79 6 576 423,36 692 831,52 Mäeeraldise asukohaskeem. kaevandamisloa Leht 2/2 KMIN-054 Mäeeraldise plaan 80 6 572 813,72 695 121,76 Mõõtkava 1:150 000 KMIN-054 muutmine Mõõtkava 81 6 576 468,87 700 138,69 Ida-Viru maakond 1 : 10 000 82 6 570 215,14 700 589,52 Koostas Lauri Joosu ENEFIT KAEVANDUSED AS 83 6 568 911,46 700 695,94 Jaama tn 10, 41533 JÕHVI Kuupäev 12.03.2018 Tel 336 4801 Kontrollis Tarmo All 84 6 561 277,59 690 798,47 Faks 336 4803 85 6 562 192,66 690 188,09 Kinnitas Valeri Abramov  69,67 66,70 70 13,40 66,50 12,97 10,45 17,30 65,87 9,97 14,30 8,77 61,90 4,92 -0,70 -3,71 60,76 -2,42 -5,24 59,25 55,05 -6,12 20,85 60 -8,41 17,83 53,47 -7,79 -11,43 50 40 Kõrgus üle merepinna, m 30 Vertikaalne mõõtkava 0 10 20 20 meetrid Horisontaalne mõõtkava 0 500 1 000 meetrid Tingmärgid 10 Estonia kaevanduse mäeeraldise piir Plokk 2 aT Põlevkivi varuploki piir ja number Kvaternaari setted Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Nabala lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Rakvere lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Oandu lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Keila lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Jõhvi alamlade 0 Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Idavere alamlade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Kukruse lade Ülem-Orodoviitseumi ladestik, Kukruse lademe põlevkivid A-F1 Kesk-Orodoviitseumi ladestik 59,25 Puuraugu suudme absoluutkõrgus, m 20,85 Lasumi absoluutkõrgus, m 17,83 Lamami absoluutkõrgus, m -10 Eeldatav põhjavee tase pärast kaevandamist, 45m abs Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: - Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed (allikas: Maa-amet, seisuga 23.03.2017); - ETAK topograafilised andmekihid (seisuga 26.03.2014) - Lihtsustatud kaevandatud ala (seisuga 01.02.2018) 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. -20 3. Kasutatud tarkvara: MapInfo 16.02 (litsents: 4534856) 4. Reljeef on moodustatud ETAK andmekogus olevatest kõrguspunktidest ning erineb puuraugu suudme kõrgusest. Erinevusest tulenevalt muudeti Kvaternari setete paksust. Ülejäänud kihid on kajastatud vastavalt puuraukude geoloogilises kirjelduses toodud absoluutkõrgustele. 5. Põhjavee eeldatav tase pärast kaevandamist on märgitud vastavalt Selina Lind magistritöös toodud soovitustele. 6. Mäeeraldise sügavuseks on 15 meetrit allpool kasuliku kihi lamamit. Töö pealkiri Graafiline lisa 2/3 Enefit Kaevandused AS Joonise sisu -30 kaevandamisloa Leht 1/1 KMIN-054 muutmine Geoloogiline läbilõige I-I' Mõõtkava: H - 1 : 10 000 0 2000 4000 6000 8000 10 000 12 000 14 000 16 000 Ida-Viru maakond V - 1 : 200 Kaugus, m Koostas Lauri Joosu ENEFIT KAEVANDUSED AS Jaama tn 10, 41533 JÕHVI Kuupäev 12.03.2018 Tel 336 4801 Kontrollis Tarmo All Faks 336 4803 Kinnitas Valeri Abramov  KORRALDUS 18.12.2020 nr DM-109150-17 Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmine ning veeloa nr L.VV/327879 ja jäätmeloa nr L.JÄ/328112 kehtetuks tunnistamine I. ASJAOLUD 1.1. Kehtivad keskkonnaload Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Viru maakond; edaspidi ka ettevõte) on seoses Estonia kaevanduse mäeeraldise tööpiirkonnas maavara kaevandamisega antud alljärgnevad keskkonnaload: Keskkonnaameti 29.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3142 antud vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi ka veeluba) nr L.VV/327879, Keskkonnaameti 28.09.2010 korraldusega nr V1-15/313 antud keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (edaspidi ka õhusaasteluba) nr L.ÕV/319272, Keskkonnaameti 18.08.2016 korraldusega nr 1-3/16/2142 antud jäätmete käitlemise keskkonnaluba (edaspidi ka jäätmeluba) nr L.JÄ/328112, Keskkonnaministeeriumi kantsleri 08.07.2004 käskkirjaga nr 642 antud maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi ka kaevandamisluba) nr KMIN-054 ning Keskkonnaministeeriumi kantsleri 28.11.2011 käskkirjaga nr 1738 antud kaevandamisluba nr KMIN-119. 1.2. Kehtivate keskkonnalubade muutmiseks esitatud taotlused 1) Kaevandamisloa KMIN-054 muutmise taotlusega seotud asjaolud Enefit Kaevandused AS esitas 07.11.2019 Estonia kaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.11.2019 numbriga 12-2/19/503 ja täiendavad materjalid 14.01.2020 numbriga 12-2/19/503-4; edaspidi 07.11.2019 taotlus). 07.11.2019 taotluse kohaselt soovib Enefit Kaevandused AS muuta kaevandamisloa nr KMIN- 054 punkti nr 10.14, mis sätestab järgmist: „Kaevandamisloa omanik sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Selisoo kaitseala valitseja ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda kahe aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest.“ Kaevandamisluba nr KMIN-054 anti 18.12.2018 (Keskkonnaameti korraldus nr 1-3/18/2994), mistõttu on kehtiva kaevandamisloa kohaselt Enefit Kaevandused AS-il kohustus Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavid sulgeda hiljemalt 17.12.2020. 07.11.2019 taotlusega soovib Enefit Kaevandused AS määrata Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavide sulgemise uueks tähtajaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldis, pindalaga 13 824,23 ha ja teenindusmaa pindalaga 720,97, asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Seisuga 31.03.2018 on mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus 127 415,638 tuh t, aktiivse reservvaru kogus 8 391 tuh t, passiivse tarbevaru kogus 7 976 tuh t ning kaevandatava varu kogus 135 806,638 tuh t. Kaevandamise maksimaalne aastamäär on 10 000 tuh t. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 26.11.2019 riigilõivuseaduse v.r (kehtiv kuni 30.06.2020) § 123 lõike 1 kohaselt. Tulenevalt KeÜS § 47 lõikest 2 on avalikkust teavitatud kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse menetlusse võtmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.01.2020 ning 25.01.2020 ajalehes Põhjarannik. Keskkonnaamet teavitas menetlusosalisi kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse menetlusse võtmisest 22.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/503-7. Tuginedes maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõigetele 3, 5 ja 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse arvamuse saamiseks Keskkonnaministeeriumile (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.03.2020 numbriga 12-2/20/75-2), Muinsuskaitseametile ning Alutaguse Vallavalitsusele (ühine kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.01.2020 numbriga 12- 2/19/503-8). Maanteeamet saatis Keskkonnaametile 22.01.2020 kirja nr 15-5/20/3860-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.01.2020 numbriga 12-2/19/503-9), milles tõi välja, et ei oma vastuväiteid Selisoo ja selle äärealade kuivenduskraavide sulgemisele. Küll aga palus Maanteeamet täiendavat teavet seoses võimaliku mõjuga Selisoo äärealal kulgeva riigiteega 13151 Mäetaguse-Iisaku. Lisaks esitas Maanteeamet nõude, et Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei suunataks riigiteeäärsetesse teekraavidesse ning tagatakse riigitee konstruktsioonide püsivus ehk normaalne läbitavus ning liiklusohutus. Keskkonnaamet edastas 23.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/503-10 Maanteeameti 22.01.2020 kirja nr 15-5/20/3860-2 Enefit Kaevandused AS-ile ning palus ettevõttel esitada selgitused, kas ja millisel viisil võib kuivenduskraavide sulgemine mõjutada riigiteed 13151 Mäetaguse-Iisaku. Enefit Kaevandused AS selgitas 28.01.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/858-8 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.01.2020 numbriga 12-2/19/503-11), et planeeritava tegevusega riigitee seisukorda ei mõjutata. Keskkonnaamet saatis Maanteeametile 29.01.2020 kirja nr 12-2/19/503-12, milles viitas Enefit 2(32) Kaevandused AS-i 28.01.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/858-8 toodud põhjendustele seoses kuivenduskraavide sulgemisega kaasneva võimaliku mõjuga riigiteele 13151 Mäetaguse-Iisaku. Alutaguse Vallavolikogu nõustus 27.02.2020 otsusega nr 243 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.03.2020 numbriga 12-2/20/75) kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisega. Muinsuskaitseamet andis 12.02.2020 kirjaga nr 1.1-7/921-5 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.03.2020 numbriga 12-2/20/75-3) teada, et ei oma vastuväiteid kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisele. Sama kirjaga juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu, et muinsukaitseseaduse § 31 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest ametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. Keskkonnaministeerium nõustus 03.04.2020 kirjaga nr 15-6/20/950-2 kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisega. 2) Vee erikasutusloa L.VV/327879 muutmise taotlusega seotud asjaolud Enefit Kaevandused AS esitas 02.12.2019 vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/327879 ( e d a s p i d i veeluba) muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.12.2019 numbriga 14-6/19/724, edaspidi 02.12.2019 taotlus), millega taotletakse taotluses esitatud puurkaevudest põhjaveevõtu tähtaja pikendamist kuni 31.12.2021. Taotlus on võetud menetlusse 19.12.2019. Seoses õigusaktide muutumisega otsustas Keskkonnaamet lisaks 02.12.2019 taotluse põhjal algatatud menetlusele algatada omal initsiatiivil menetlus veeloa vastavusse viimiseks veeseaduses (edaspidi VeeS) ning keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) ja keskkonnaministri 01.10.2019 määruses nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ (edaspidi määrus nr 48) sätestatud nõuetega. 30.01.2020 kirjaga DM-107500-3 teavitas Keskkonnaamet taotlejat veeloa muutmise menetluse algatamisest seoses seadusandluse muutmisega ning 02.12.2019 taotluse alusel algatatud menetluse ja Keskkonnaameti initsiatiivil algatatud menetluse ühendamisest. Keskkonnaamet edastas 10.01.2020 kirjaga nr DM-107500-2 KeÜS § 43 lõike 1 kohaselt veeloa muutmise taotluse Alutaguse Vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Alutaguse Vallavalitsus ei 3(32) esitanud märkusi ega vastuväiteid veeloa muutmise taotluse kohta. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldati teade veeloa muutmise taotluse esitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.01.2020. Ettepanekuid ja vastuväiteid taotluse avalikustamise käigus ei laekunud. Keskkonnaamet ei pidanud teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks, sest tegemist on kehtiva veeloa muutmisega ning veeloa andmisel hinnati vee erikasutuse keskkonnamõju. 1.3. Ühe keskkonnaloa andmisega seotud asjaolud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõigetele 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Arvestades Keskkonnaametile 07.11.2019 ja 02.12.2019 esitatud taotlusi ja KeÜS § 41 lõikes 4 sätestatut, palus Keskkonnaamet 10.03.2020 kirjaga nr DM-107500-5 Enefit kaevandused AS-il anda Keskkonnaametile teada, kuidas ettevõte soovib olemasolevate keskkonnalubade ühendamis üheks keskkonnaloaks. Enefit Kaevandused AS andis 18.03.2020 kirjaga nr EP-KES-1.01/166-35 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.03.2020 numbriga DM-107500-6) teada, et otstarbekas on Estonia kaevanduse veeloa L.VV/327879, õhusaasteloa L.ÕV/319272 ja jäätmeloa L.JÄ/328112 ühendamine kaevandamisloaga KMIN-054 põhjusel, et ettevõtte tööstusterritoorium on otseselt seotud kaevandamisloaga nr KMIN-054 määratud mäeeraldisega. Keskkonnaamet palus Enefit Kaevandused AS-il 12.05.2020 kirjaga nr DM-109150-3 esitada täiendavaid andmeid seoses ülaltoodud keskkonnalubade alusel ühe keskkonnaloa andmiseks. Enefit Kaevandused AS selgitas 20.05.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/166-38 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.05.2020 numbriga DM-109150-4), et õhusaasteloa liitmisega seotud materjalide esitamine käesoleval hetkel ei ole võimalik tulenevalt vajadusest koostada uus lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt). Enefit Kaevandused AS tõi samas kirjas välja, et LHK projekti koostamise ajakulukuse tõttu on asjakohane antud menetluses lähtuda kehtivas õhusaasteloas toodud andmetest. 16.06.2020 viidi Keskkonnaameti ning Enefit Kaevanduse AS-i esindajate vahel läbi koosolek (protokoll registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2020 numbriga DM- 109150-5; edaspidi 16.06.2020 koosolek) Estonia kaevanduse ühtse keskkonnaloa menetlusega seonduvate asjaolude arutamiseks. Koosolekul otsustati, et käimasoleva menetluse raames liidetakse ühtseks keskkonnaloaks jäätmeluba L.JÄ/328112, veeluba L.VV/327879 ning kaevandamisluba KMIN-054, kuid õhusaasteloa L.ÕV/319272 osa käesolevalt ei lisata. Vastavalt 16.06.2020 koosolekul kokkulepitule esitab ettevõte Keskkonnaametile andmed õhusaasteloa osas hiljemalt 31.03.2021. Eeltoodust tulenevalt otsustas Keskkonnaamet, et ühendab veeloa nr L.VV/327879 muutmise ja kaevandusloa nr KMIN-054 muutmise menetlused. Ühendatud menetluse raames liidetakse 4(32) kaevandamisloa nr KMIN-054 juurde jäätmete ja veega seonduvad keskkonnaload ning tunnistatakse kehtetuks jäätmeluba nr L.JÄ/328112 ja veeluba nr L.VV/327879. Ettevõtet on sellest informeeritud 22.06.2020 kirjaga nr DM-109150-5. Kaevandamisluba KMIN-119 ja õhusaasteluba L.ÕV/319272 käesoleva korraldusega ei muudeta ning need kehtivad edasi endisel kujul ja tingimustel. 1.4. Menetlusosaliste ärakuulamine Tuginedes MaaPS § 49 lõigetele 7, 8, 10 ja 11 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse ja menetluse raames koostatud haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks 23.10.2020 kirjaga nr DM-109150-11 maavarade komisjonile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Maavarade komisjon nõustus 27.11.2020 otsusega nr 20-26 Estonia kaevanduse kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisega ning kooskõlastas kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.12.2020 numbriga 7-2/20/6). Keskkonnaministeerium ettenähtud tähtajaks arvamust ei esitanud. Muinsuskaitseamet andis 08.12.2020 kirjaga nr 1.1-7/921-7 Keskkonnaametile teada, et ei oma vastuväiteid Estonia kaevanduse kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisele (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 numbriga DM-109150-12). Sama kirjaga juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu asjaolule, et muinsuskaitseseaduse § 31 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest ametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 11.12.2020 kirjaga nr 17-1/20-0100/6534-2 Keskkonnaametile teada, et ei oma vastuväiteid Estonia kaevanduse kaevandamisloa nr KMIN- 054 muutmisele (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.12.2020 numbriga DM-109150-13). Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dega 48 ja 49 tegi Keskkonnaamet 23.10.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 27.10.2020 ajalehes Põhjarannik avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Tuginedes HMS § 49 lõikele 1 on isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet küsis 16.12.2020 kirjaga nr DM-109150-14 Enefit Kaevandused AS-ilt ja Maanteeametilt arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise eelnõule. Maanteeamet saatis Keskknnaametile 17.12.2020 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste 5(32) infosüsteemis KOTKAS 18.12.2020 numbriga DM-109150-15), milles märkis, et ei oma vastuväiteid Estonia kaevanduse keskkonnala muutmise korralduse ja keskkonnaloa eelnõudele. Enefit Kaevandused AS saatis Keskkonnaametile 17.12.2020 kirja nr EP-KES-1.01/287-74 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.12.2020 numbriga DM-109150- 16), milles tõi välja, et on tutvunud Estonia kaevanduse keskkonnaloa muutmise korralduse ja keskkonnaloa eelnõudega ning ei oma vastuväiteid keskkonnaloa muutmisele. II. KAALUTLUSED 2.1. Maavara kaevandamine 2.1.1. Õiguslik alus Tuginedes MaaPS §-le 72 kohaldab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisele ja menetlemisele MaaPS-i 4. peatüki 2. jaos kehtestatud nõudeid. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Tulenevalt eelnevast ja MaaPS § 1 lõikest 3 ja 4 teeb otsuse kaevandamisloa muutmise kohta Keskkonnaamet. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 5 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui kaevandamisloa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse. 07.12.2019 taotluses selgitab ettevõte, et kaevandamisloa nr KMIN-054 punkti 10.14 täitmiseks sõlmis ettevõte 02.10.2019 Riigimetsa Majandamise Keskusega koostöölepingu, mille eesmärgiks on Selisoo ja Selisoo ääreala kuivenduskraavide sulgemine. Koostöölepingu kohaselt tellib Riigimetsa Majandamise Keskus Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavide korrastamistööde projekti, korraldab tööde teostamise vastavalt projektile, teostab vajalikud menetlustoimingud ning kooskõlastab kavandatavad ja teostatud töö kaitseala valitseja Keskkonnaametiga. Riigimetsa Majandamise Keskus kohustub täitma lepinguga sätestatud kohustused hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Eelnevast tulenevalt on Enefit Kaevandused esitanud MaaPS § 66 lõike 2 punkti 5 kohase kaevandamisloa muutmise taotluse, millega palutakse kaevandamisloa nr KMIN-054 punktis 10.14 määrata kuivenduskraavide sulgemise tähtajaks 31.12.2022. Tulenevalt KeÜS § 59 lõikest 4 vaatab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse läbi kaevandamisloa andmiseks sätestatud korras. KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse kaevandamisloa taotlus läbi avatud menetluses. Eelnevast tulenevalt lahendatakse kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotlus avatud menetluse raames. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-ile, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks kaevandamisloa menetlemiseks. Kaevandamisloa muutmise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu 6(32)  volitatud töötleja Maa-amet (20.01.2020 kiri nr 9-3/20/749). 2.1.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkt 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnaamet jättis 30.07.2020 kirjaga nr DM-109150-7 "Estonia kaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" algatamata keskkonnamõju hindamise Estonia kaevanduse keskkonnaloa muutmise menetluse käigus. Nimetatud kirjas on Keskkonnaamet analüüsinud 07.11.2019 taotluse kohase tegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. 2.1.3. Täiendavad kaalutlused kaevandamisloa muutmisel Kaevandamisloa muutmisel selgitab Keskkonnaamet kooskõlas KeÜS § 59 lõikega 4 välja menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal, kas konkreetse kaevandamisloa muutmise taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Keskkonnaluba muudetakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Kaevandamisloa muutmisest keeldumise alused selgitab välja Keskkonnaamet. Keskkonnaametile teadaolevate andmete kohaselt ei esine antud menetluse raames MaaPS §-s 55 toodud kaevandamisloa andmisest keeldumise alused. 2.1.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloas kõrvaltingimusteks nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kaevandamisloal nr KMIN-054 on kõrvaltingimustena märgitud järgnevad nõuded: 1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 7(32) 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 8(32)  8. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Selisoo kaitseala valitseja ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda kahe aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo looduskaitseala vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Selisoo loodukaitsesala välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Selisoo looduskaitseala piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja 9(32)  kommunikatsioonid viia maa alt. Kui punkti 2 läbiviidava seire alusel leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi. 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa 10(32)  andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike- Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest. 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Tulenevalt Enefit Kaevandused AS-i 07.11.2019 kirjaga nr EP-KES-1.01/858 esitatud taotlusest ning selles toodud selgitustest (vt p 2.1) palub ettevõte muuta kaevandamisloa nr KMIN-054 kõrvaltingimusega nr 14 määratud Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavide sulgemise tähtaega. Uueks tähtajaks palub ettevõte määrata 31.12.2022. Keskkonnaamet on tutvunud muudatuse aluseks olevate selgitustega ja ajakavaga ning on seisukohal, et uue tähtaja seadmine 31.12.2022. aastaks, arvestades ajakavas kirjeldatud menetluse kulgu, on asjakohane.Keskkonnaamet on 07.11.2019 taotluse kohase tegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju analüüsinud ning leiab, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju (vt p 2.1.2). Maanteeamet esitas Keskkonnaametile 22.01.2020 kirjaga nr 15-5/20/3860-2 nõude, et Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei suunataks riigiteeäärsetesse teekraavidesse ning tagatakse riigitee konstruktsioonide püsivus ehk tee normaalne läbitavus ning liiklusohutus. Keskkonnaamet nõustub Maanteeameti nõudega Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge mitte juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse, et tagada riigitee konstruktsioonide püsivus, sh tee läbitavus ja liiklusohutus. Samas ei saa Keskkonnaamet Enefit Kaevandused AS- ilt nõuda üleüldist riigitee konstruktsioonide püsivuse tagamist, kuna antud tegevus ei ole kaevandamistegevusega otseselt seotud ning seega ei ole vastava nõude esitamine Keskkonnaameti pädevuses. Eelnevast tulenevalt muudetakse kaevandamisloa nr KMIN-054 kõrvaltingimust nr 14 vastavalt Enefit Kaevandused AS-i 07.11.2019 kirjaga nr EP-KES-1.01/858 esitatud taotlusele ning pidades silmas ka Maanteeameti 22.01.2020 kirjas nr 15-5/20/3860-2 toodud nõuet. Keskkonnaamet täpsustab ka kaevandamisloa nr KMIN-054 kõrvaltingimuste nr 15 ja 16 sõnastust seoses Selisoo looduskaitseala liitmisega Alutaguse rahvuspargiga. Muuhulgas märgib Keskkonnaamet, et kõrvaltingimuse nr 4 kandmine muudetud kaevandamisloale ei ole asjakohane tuginedes asjaolule, et Keskkonnaamet on seirekava kinnitanud 10.04.2019 kirjaga nr 14-5/19/2228-5. Seega on nimetatud tingimus täidetud ning 11(32) seda muudetud kaevandamisloale ei kanta. 2.2. Vee erikasutus 2.2.1. Õiguslik alus VeeS § 186 lõike 1 kohaselt vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis annab õiguse üheks või mitmeks VeeS §-s 187 nimetatud tegevuseks, ja kompleksluba. VeeS § 187 punktide 2 ja 9 alusel veeluba on kohutuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas ning juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett. Vastavalt KeÜS § 42 lõikele 1 ja VeeS § 190 lõikele 1 esitab taotleja veeloa saamiseks loa andjale taotluse. Ettevõttele on Keskkonnaameti 29.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3142 antud veeluba nr L.VV/327879 kehtivusega kuni 31.12.2021. Ettevõte esitas 02.12.2019 taotluse, millega taotletakse taotluses esitatud puurkaevudest põhjaveevõtu tähtaja pikendamist kuni 31.12.2021. VeeS § 191 lõike 1 kohaselt veeloa annab Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil pädevus muuta veeluba. KeÜS § 59 lõike 2 punkti 3 alusel keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa tingimusi muuta juhul, kui KeÜS § 53 lõike 1 punktides 5–11 nimetatud tingimuse aluseks olnud õigusnorm on kaotanud kehtivuse. Keskkonnaamet kontrollis 02.12.2019 taotluse vastavust VeeS §-s 190, KeÜS §-s 42 ja keskkonnaministri määruse nr 56 §-des 1 ja 10 sätestatud nõuetele. Keskkonnaamet pidas esitatud andmeid piisavaks menetluse algatamiseks ja teavitas 19.12.2019 kirjaga nr 14- 6/19/724-2 taotluse menetlusse võtmisest. Seoses õigusaktide muutumisega otsustas Keskkonnaamet lisaks 02.12.2019 taotluse põhjal algatatud menetlusele algatada omal initsiatiivil menetlus veeloa vastavusse viimiseks VeeS-s ning määruses nr 61 ja määruses nr 48 sätestatud nõuetega. Tulenevalt KeÜS § 59 lõikest 4 vaatab Keskkonnaamet veeloa muutmise taotluse läbi veeloa andmiseks sätestatud korras. KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse 02.12.2019 taotlus läbi avatud menetluses. 2.2.2. Kaevandusvee väljapumpamine Enefit Kaevandused AS-le on antud veeluba nr L.VV/327879 kehtivusega kuni 31.12.2021. Enefit Kaevandus AS ei taotle kaevandusvee väljapumbatavate veekoguste muutmist. 12(32) Keskkonnaamet kehtestab kaevandusloas pumplatest nr 2, 3, 4, 6, 8, 10, 13, 16, 31 ja 383 väljapumbatava kaevandusvee lubatud aastased veekogused 2020-2021 tabelis V2 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“: pumbajaam nr 2 – 1 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 3 – 4 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 4 – 4 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 6 - 14 300 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 8 - 6 600 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 10 - 3 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 13 - 24 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 16 - 38 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 31 – 5 000 tuh m³ aastas; pumbajaam nr 383 – 52 800 tuh m³ aastas. Kaevandusvee kogused Keskkonnaotsuste infosüsteemis reguleeritakse kvartalite kaupa (m³), kuid limiidiarvestus on aastane. 2.2.3. Põhjaveevõtt Põhjaveevõtt toimub järgmistest Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas paiknevatest puurkaevudest PRK0002656, PRK0002657, PRK0005967 ja PRK0005968: Estonia kaevandus (2656) (keskkonnaregistrikood PRK0002656) on rajatud 1966. aastal (asukoha koordinaadid: X= 6567339,049760; Y= 693721,956090) sügavusega 288 m, avab Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumit Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogumi nr 2). Estonia kaevandus (2657) (keskkonnaregistrikood PRK0002657) on rajatud 1972. aastal (asukoha koordinaadid: X= 6566900,995215; Y= 693817,944018) sügavusega 290 m, avab Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumit (põhjaveekogumi nr 2). Estonia kaevandus (5967) (keskkonnaregistrikood PRK0005967) on rajatud 1965. aastal (asukoha koordinaadid: X= 6567337,973649; Y= 693717,866828) sügavusega 130 m, avab Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogumi nr 5a). 13(32) Estonia kaevandus (5967) (keskkonnaregistrikood PK0005968 on rajatud 1965.aastal (asukoha koordinaadid: X= 6566897,982874; Y= 693815,021546) sügavusega on 130 m, avab Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogumi nr 5a). Puurkaevudel PRK0002657 ja PRK0005968 on sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Puurkaevudel PRK0002656 ja PRK0005967 sanitaarkaitseala ulatus on 11.01.2017 Keskkonnaameti korraldusega nr 1-3/17/81 vähendatud kuni 30 m. VeeS § 151 lõike 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine. Vastavalt VeeS § 151 lõikele 3 on veehaarde sanitaarkaitsealal lubatud: 1) keskkonnaseire; 2) keskkonnajärelevalve; 3) tervisekaitse riiklik järelevalve. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” (edaspidi käskkiri nr 409) Estonia kaevandusele on kuni 2020 kinnitatud põhjaveevurud Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist koguses 370 m³ ööpäevas ning Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist - 120 m³ ööpäevas. Veeloaga nr L.VV/327879 on kehtestatud põhjaveevõtt puurkaevudest kuni 31.12.2020 käskkirjaga nr 409 kinnitatud põhjaveevarudest. Enefit Kaevandused AS on sõlminud 02.06.2020 Maves OÜ-ga töövõtulepingu nr EP-PHA- 2/1522 Estonia kaevanduse põhjaveevarude hindamiseks. Enefit Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile 02.12.2019 taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.12.2019 numbriga 14-6/19/724), millega taotletakse põhjaveevõtu tähtaja pikendamist kuni 31.12.2021. VeeS § 191 lõike 3 kohaselt veeloa andmise menetlus pikeneb põhjaveevaru hindamisele ja kehtestamisele kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 24 kuud. Eeltoodust tulenevalt määrab Keskkonnaamet lubatud põhjaveevõtu kogused kuni 31.12.2021 järgnevalt: Estonia kaevandus (2656) – 55 m³ ööpäevas; Estonia kaevandus (2657) – 55 m³ ööpäevas; Estonia kaevandus (5967) – 178 m³ ööpäevas; Estonia kaevandus (5968) – 178 m³ ööpäevas. 2.2.4. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14(32) Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 32 lõike 3 alusel arvutatakse tasustatav vee kogus veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika. Enefit Kaevandused AS mõõdab puurkaevudest võetava põhjavee kogust veemõõtjatega. Väljapumbatava pumbajamadega nr 2, 3, 4 ja 31 kaevandusvee koguse arvestust peetakse arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. 2015. aastal rajatud pumpla nr 383 on varustatud juba veemõõtjaga. Järgnevate pumplate rajamisel paigaldatakse ka statsionaarsed veemõõturid. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 7 lõige 1 sätestab kasutusalad, mille korral võib metroloogilise kontrolli teha mõõtevahendile kohustuslikuks. Eraldi on välja toodud punktis 3 mõõtevahendid, mida kasutatakse tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest ja punktis 4 mõõtevahendid, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Veearvesti kuulub MõõteS § 7 lõike 3 kohaselt kohustusliku metroloogilise kontrolli nimistusse. Üheks mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigiks on taatlemine. Samuti peab MõõteS § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt mõõtetulemuse järgitavus olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral. KeTS § 333 lõike 2 kohaselt rakendatakse keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. Mõõtetulemuse järgitavus tagatakse veearvestiga, mille taatluskohustus on täidetud. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa punkti 4.1 alusel tuleb veearvestit taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tulenevalt KeTS § 32 lõikest 3 ja MõõteS-st seab Keskkonnaamet vormile V3 järgmised veearvestuse pidamise nõuded: Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 15(32) Põhjavee seire eesmärgiks on välja selgitada, kas vee erikasutaja tegevus põhjustab muudatusi põhjaveekihtide veetasemetes või keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks. Veeloa nr L.VV/327879 alusel pidi Enefit Kaevandused AS mõõtma põhjaveetaset puurkaevudes PRK0002656, PRK0002657, PRK0005967 ja PRK0005968 sagedusega vähemalt üks kord veeloa kehtivuse ajal. Enefit Kaevandused AS teostas puurkaevudes põhjaveetaseme mõõtmist 03.08.2018 ning esitas staatilise ja dünaamilise põhjaveetaseme mõõtmistulemused 2019. aasta veekasutuse aruandes. Arvestades vee erikasutuse kehtivusaega (kuni 31.12.2021), ei määra Keskkonnaamet muudetava kaevandamisloa nr KMIN-054 tabelis V3 põhjaveetaseme mõõtmisnõudeid, sest loeb kohustus täidetuks. Põhjaveeseire nõuded olid määratud veeloas nr L.VV/327879 sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „"Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi kontrollnõuded" (edaspidi määrus nr 1) alusel. Seoses määruse nr 1 alates 01.10.2019 kehtetuks tunnistamisega vaatas Keskkonnaamet üle põhjavee seirenõuded, sh sageduse. Põhjavee kvaliteedi kontrollnõuete kehtestamisel lähtub Keskkonnaamet VeeS § 34 lõikest 1, mille kohaselt põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite hea seisund. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui selle keemiline ja koguseline seisund on VeeS § 66 lõike 6 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate ning § 77 lõike 4 alusel kehtestatud läviväärtuste kohaselt hea. Nõuded põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks määratakse lähtuvalt VeeS § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel kehtestatud määrusest nr 48. Määruse nr 48 § 6 kohaselt põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroeteeni, tetrakloroeteeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon. Määruse nr 48 § 10 lõike 1 kohaselt Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida- Eesti vesikonnas põhjavett ohustavad saasteained on benseen, naftasaadused, summa PAH, ühealuselised fenoolid ja sulfaat. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi põhjavett ohustav saasteaine on kloriid. Määruse nr 48 § 9 lõik 1 määrab põhjavett ohustavaks saasteaineks ka nitraadid ja pestitsiidide toimeained. Ettevõte teostas 2019. aastal põhjaveeseiret puurkaevude PRK0002656 ja PRK0002657 (Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum) ning puurkaevude PRK0005967 ja PRK0005968 (Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) vastavalt veeloa nr L.VV/329789 nõuetele. Esitatud põhjavee analüüsitulemuste (katseprotokollid nr 177/19JV K- EEJ, IL2019/V0480K, IL2019/V0480M, IL2019/V0479K, IL2019/V0479M, IL2019/V01477M, IL2019/V01477K, IL2019/V0478K, IL2019/V0478M, KL2019/V79862K ja KL2019/V79865K) alusel puurkaevude PRK0002656 ja PRK0002657 vees kloriidide 16(32) sisaldus ületab läviväärtust rohkem kui kaks korda (PRK0002656 -718,3 mg/l ja PRK0002657 – 698,8 mg/l). Arvestades vee erikasutuse kehtivusaega (kuni 31.12.2021), määrab Keskkonnaamet muudetava kaevandamisloa nr KMIN-054 vormis V3 põhjaveeseire nõuded puurkaevudest PRK0002656 ja PRK0002657 võetava põhjavee seire sageduseks üks kord 2021. aastal kloriidide osas. Tagamaks põhjavee proovide tulemuste usaldusväärsuse, tuleb need võtta vastavuses kehtiva metoodikaga (keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 "Proovivõtumeetodid") atesteeritud proovivõtja poolt. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2.2.5. Kaevandusvee juhtimine veekogudesse Kaevandusvee suublateks on Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100) ja Raudi kanal (VEE1063600). Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi puhastatakse settebasseinides – 5 pealmaa settebasseini ja 1 allmaa settebassein. Väljapumbatav kaevandusvee kogus arvutatakse veekõrvalduspumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kaevandusvee kogust mõõdetakse arvutusliku meetodi alusel (pumpade tööaja korrutamine nende tootlikkusega). Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on moodustatud Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi Nabala–Rakvere, Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihist. Põhjavee- kogum levib Ida-Viru maakonna keskosas. See on ala, mille põhjavesi on kaevanduste, karjääride, keemia- ja põlevkivitööstuste ning nende tekitatud jäätmete ladestamise tõttu joogiveeallikana perspektiivitu. Põhjaveekogum toitub avamusalal läbi pinnakatte infiltreeruvast sademeveest ja kogumi toitumine sõltub kaevandustest/karjääridest ärajuhitavast veest. Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlane. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2–10 meetri paksuse glatsiaalse, glatsiofluviaalse ja limnoglatsiaalse geneesiga pinnakattekihiga, mis ei moodusta väljapeetud veepidet. Võttes arvesse asjaolu, et kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevanduspiirkondades, mis arvatavasti mõjutab ka pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme, ning veevõtt ületab looduslikku põhjaveeressurssi, siis on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguseline seisund halb. Põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklass on ka halb. Põhjaveekogumis leiduvad saasteained viitavad piirkonna tehnogeensele mõjutusele. Vee kvaliteeti piirkonnas mõjutavad kindlasti põlevkivi kaevandamine ja töötlemine ning suletud kaevanduste veega täitumine. Kaevandustest väljapumbatava vee kogus oleneb peamiselt sademete hulgast, samuti mõjutavad kaevandusvee hulka nii geoloogilis –hüdrogeoloogilised tingimused kui ka maavara 17(32) kaevandamise viis. Kaevandusest väljapumbatud vett ei saa kogu mahus põhjaveeks lugeda. Vee kogus, mida saab mõjult võrdsustada põhjaveevõtuga on hinnanguliselt neljandik ärajuhitavast veest (alus: Põhjaveekomisjon, raamat "Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse", Tallinn 2004). Sademevee kogus sõltub ilmastikutingimustest. Vee kogused on väga erinevad nii kvartalite kui ka aastate lõikes ning raske neid koguseid prognoosida ja reguleerida loaga kvartalite kaupa. Pumbajaamadest väljapumbatavatest veekogustest sõltub ka settebasseinidest väljajooksva vee kogus, mida ei ole antud kontekstis vaadates otstarbekas limiteerida kvartalite lõikes. Seetõttu otsustab Keskkonnaamet limiteerida ainult aastased kaevandusvee kogused. 2.2.6. Saasteainete piirväärtused ja seirenõuded VeeS § 18 lõike 2 kohaselt kaevandusvett ei peeta heitveeks. Kaevandusvee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded on kehtestatud määrusega nr 61. Vastavalt määruse nr 61 § 5 lõikele 1 heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Määruse nr 61§ 9 lõike 1 kohaselt kaevandusvett tohib suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Määruse nr 61 § 9 lõike 5 alusel kaevandus- ja karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Põlevkivikaevanduste ja -karjääride veele tuleb määruse nr 61 § 9 lõike 6 kohaselt lisaks sama paragrahvi lõikes 5 sätestatule määrata loaga ka sulfaatide seirenõuded. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas kaevandusest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Töötavate kaevanduste piirkonnas on põhjavees tõusnud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi sisaldus ning üldmineraalsuse väärtus. Kuna kaevandusvesi sisaldab suuremas kogustes võrreldes jõeveega, kaltsiumi, magneesiumi, muutub ka vee üldkaredus, üldleelisus ja kuivjääk. Kaevandusvee kloriidide sisaldus on kõrge (3,4…30 mg/l). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt 2017. aastal teostatud Põlevkivitööstusest tulevate veekeskkonnale ohtlike ainete mõju uuringu kohaselt kaevandusvee keemilist koostist võib iseloomustada järgmiste näitajatega: pH on vahemikus 7,8 – 8,3, sulfaatide sisaldus 475±30 mg/l, üldkaredus 13,7±1,7 mg-ekv/l ning üldleelisus 53±0,4 mg-ekv/l. Määruse nr 61 § 5 lõike 7 alusel heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muude saasteainete suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel on loa andjal õigus VeeS §-s 132 sätestatut arvestades määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid reostusnäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud lisas 1. Tulenevalt eelnevast määrab Keskkonnaamet kaevandamisloa nr KMIN-054 tabelis V4 väljlaskmetele IV015, IV016, IV017, IV018, IV091 ja IV220 järgmised saasteainete piirmäärad: BHT7 – 15 mg/l, heljuvaine - 40 mg/l, KHT – 125 mg/l, üldN – 45 mg/l, üldP – 1 mg/l, 18(32) ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, kahealuselised fenoolid – 15 mg/l, naftasaadused - 1 mg/l ja pH – 6-9 pH ühikut. Sulfaatide sisaldust suublatesse juhitavas kaevandusvees ei limiteerita, aga veesaastetasu arvutatakse. Kloriidid, kaltsium, magneesium, üldleelilsus ja üldkaredus on saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata. Vastavalt määruse nr 61 § 16 lõikele 1, kui reoveepuhasti koormus on alla 2000 ie või kui hinnatakse sademe-, kaevandus-, karjääri-, jahutus- või muust saasteallikast ärajuhitava vee saasteainete sisaldust või hinnatakse ohtlike ainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga. Keskkonnaamet määrab kaevandamisloa tabelis V4 kaevandusvee väljalaskmetele IV015, IV016, IV017, IV018, IV091 ja IV220 seiratavateks saasteaineteks BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftasaadused, pH, sulfaadid, kloriidid, kaltsium, magneesium, üldleelilsus ja üldkaredus sagedusega üks kord kvartalis. 2.2.7. Proovivõtu- ja analüüsinõuded VeeS § 236 lõike 2 kohaselt on veeuuring vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, keskkonnaloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, keskkonnaloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning keskkonnaloaga nõutava omaseire eesmärgil. Vastavalt VeeS § 236 lõikele 7 vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringute käigus tehtavate analüüside kvaliteedinõuded ning veeuuringuteks kasutatavad põhja-, pinna-, mere-, heit- ja reovee ning reoveesette proovivõtumeetodid ja analüüsi referentmeetodid on kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“ ja keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 49 „Proovivõtumeetodid“. VeeS § 243 lõige 1 sätestab, et kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. VeeS § 237 lõike 1 kohaselt katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove, peab olema akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt VeeS § 236 lõikes 7 nimetatud veeuuringu valdkonnas proovide võtmiseks ja näitajate analüüsimiseks. VeeS § 237 lõike 2 alusel katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi analüüse, peab vastama VeeS § 237 lõike 4 alusel kehtestatud katselabori nõuetele ning sooritama vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed. Proovivõtu- ja analüüsinõuete määramisel (tabel V7 „Väljalaskme seire nõuded“ ja vorm V8 19(32) „Veekogu sh suubla seire“) lähtus Keskkonnaamet VeeS § 236 lõikest 7, § 237 lõigetest 1 ja 2, § 243 lõikest 1 ja lõikest 5 ning määruse nr 61 § 14 lõigetes 1, 2 ja 6 sätestatud nõuetest. Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. 2.2.8. Reovee puhastusastme väljaselgitamine Määruse nr 61 § 16 lõike 2 kohaselt peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks, kui reoveepuhasti koormus on alla 2000 ie, võtma proovi reoveepuhastisse sisenevast reoveest. Võetud proov võib olla punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas. Määruse nr 61 § 16 lõike 4 reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Reovee puhastusastet tuleb hinnata üks kord aastas BHT7, KHT, heljumi, Nüld ja Püld osas. 2.2.9. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamine Määruse nr 61 § 16 lõike 2 kohaselt tuleb settebasseini puhastusefektiivsuse hindamiseks võtta proovid ühel ajal nii settebasseinisse sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest. Lähtuvalt sellest kantakse loale nõue settebasseini puhastusefektiivsuse hindamise kohta üksikproovide alusel ning proovide võtmise sageduseks määratakse 1 kord kvartalis. Seiratav näitaja on heljum. 2.2.10. Reostuskoormuse määramine Vastavalt määruse nr 61 § 4 lõigetele 10 ja 11 peab reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramiseks reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka VeeS § 236 lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodite järgi loas määratud aegadel. Reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu ajal või muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal. Määruse nr 61 § 4 lõike 8 kohaselt reoveepuhastil või muul saasteallikal, mille koormus on alla 2000 ie, määratakse koormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu saasteallika töös. Estonia kaevanduse reoveepuhasti (keskkonnaregistrikood PUH0440151; tüüp: biofiltrid) projektne reostuskoormus on 2 000 ie. Veeloa nr L.VV/327879 alusel pidi Enefit Kaevandused AS määrama Estonia kaevanduse reoveepuhasti (keskkonnaregistrikood PUH0440151) reostuskoormust 2020. aastal. Enefit Kaevandused AS tellis Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt (edaspidi EKUK OÜ) reovee proovivõtu teostamine, analüüsimine ja aruande koostamine. Enefit Kaevandused AS esitas 15.07.2020 Keskkonnaameti Keskkonnaotsuste infosüsteemis EKUK OÜ poolt koostatud aruande „Estonia kaevandused reoveepuhasti 20(32) reostuskoormuse määramine“ (Jõhvi 2020), mille kohasel Estonia kaevanduse reoveepuhasti tegelik reostuskoormus on 94 ie. Võttes arvesse, et vee erikasutuse kehtivus on kuni 31.12.2020 ja Estonia kaevanduse reoveepuhasti (keskkonnaregistrikood PUH0440151) reostuskoormus (EKUK, Jõhvi 2020) määrati 2020. aastal, ei kehtesta Keskkonnaamet muudetava kaevandamisloa nr KMIN-054 vormis V5 „Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine“ reoveepuhasti Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramise nõudeid. 2.2.11. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded Suubla seisundi seire eesmärk on heitvee väljalasu mõju hindamine veekogu seisundile. Vastavalt määruse nr 61 § 10 lõike 1 loa andja määrab loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale kaevandusveele. Määruse nr 61 lõige 4 sätestab, et suubla seire sagedus ärajuhitava kaevandusvee korral määratakse vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata seire sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Suubla seiresse määrab loa andja saasteained, mis sisalduvad saasteallikast ärajuhitavas vees ning mille keskmine sisaldus ärajuhitavas vees on piisavalt kõrge, mis annab alust arvata, et need võivad omada mõju suubla vee ökosüsteemile. Lähtuvalt eeltoodust tuleb võtta pinnavee proovid järgmistes seirepunktides: Raudi kanal 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva kaevandusvee suubumiskohast (X: 6568404 Y: 698290); Milloja 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva kaevandusvee suubumiskohast (X: 6563206 Y: 688940); Rannapungerja jõgi Milloja suubumiskohast allavoolu (X: 6561219 Y: 691494); Jõuga peakraav pärast kaevandusvete heidet, enne Rannapungerja jõkke suubumist (X: 6561589 Y: 692146). Seire sagedus on järgmine: üks kord kvartalis – ammoonium, lahustunud hapnik, pH, KHT, BHT5, üldN, üldP, SO4, kloriidid, heljum, üldkaredus, kaltsium, magneesium, üldleelisus, kuivjääk; kaks korda aastas – naftasaadused, ühe-ja kahealuselised fenoolid. Samuti tuleb sagedusega 2 korda aastas võtta proovid Raudi kanalist (X: 6572189 Y: 702192) ja Konsu peakraavist (X: 6570066 Y: 705005) ammooniumi, lahustunud hapniku, pH, KHT, BHT5, üldN, üldP, SO4, kloriidide, heljumi, üldkareduse, kaltsiumi, magneesiumi, üldleelisuse, kuivjäägi naftasaaduste, ühe-ja kahealuliste fenoolide sisalduse määramiseks. 21(32) 2.2.12. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmise meetmed tulenevad VeeS alusel kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ peab ettevõte korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida ettevõte säilitab vähemalt 10 aastat. Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsioonitorustikud olema veetihedad. Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsioonitorustikud olema veetihedad. Ettevõte on kohustatud pidama reoveepuhastite hoolduspäevikut, kuhu kantakse: reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse või rikete kõrvaldamise tulemused); andmed reovee puhastamisel eemaldatud võreprahi, liiva ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta; andmed reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud vooluhulga kohta. Ettevõte on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. Kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju (on alanenud ümbruskonna kaevudes põhjaveetase, muutunud püsivalt põhjavee kvaliteet kaevudes, halvenenud pinnavee kvaliteet jm) on Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad kahjud (sh teiste isikute poolt kasutatavate kaevude kasutuskõlbmatuks muutmine) hüvitab loa omanik. Kaevanduses võib juhtuda kütuse- või õlilekkeid masinate avariide korral. Õli või kütuse sattumist vette või pinnasesse tuleb vältida. Vältida tuleb masinate remonti kaevandamiskohas. Põlevkivilaos võib esineda tulekahjusid, mis võivad tekitada suuremat õhureostust ja põlevkivijääkide imbumist pinnasesse. Tulekahjude vältimiseks ja/või kiireks likvideerimiseks peab ettevõttes olema tuleohutuse (profülaktiline ja likvideerimine) juhend ja tegevusplaan. Enefit Kaevandused AS poolt kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud vastavad kaasaja nõuetele, mistõttu avariiolukordade tekkimise risk on minimaalne. Ettevõtte töötab ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 alusel juurutatud ning integreeritud juhtimissüsteemi kohaselt. Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikke omavalitsusi ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Keskkonnainspektsiooni ning vajadusel Päästeametit. 22(32) Samuti teostab ettevõte Kurtna järvede seiret Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 - settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest, kui settekihi paksus ulatub poole jõe sügavuseni. Elanike veevarustusküsimused lahendatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. Veeloas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 2.2.13. Nõuded teabe esitamiseks Keskkonnaametile tuleb esitada loas märgitud tähtaegadel põhjavee analüüsitulemused, väljalaskmete omaseire ja suubla seiretulemused, andmed reoveepuhasti ja settebasseinide puhasti efektiivsuse kohta. Keskkonnaameti nõudmisel tuleb esitada veearvestuse päevik, kuhu on kantud veearvestite näidud, kaevandusvee koguse arvutuslikul määramisel andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta, taadeldud veemõõteseadmete näidud, vee kogused kuude kaupa ja veemõõteseadmete taatlemise andmed. Andmed põlevkivi kaevandamisel väljapumbatava kaevandusvee koguse ja puurkaevudest võetava põhjavee koguse kohta kuude kaupa tuleb esitada vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonides ning suublatesse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t) – veesaastetasu deklaratsioonides. KeTS § 33 3 lõike 1 järgi esitab KeTS § 31 lõike 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333 lõike 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord”. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus. KeTS § 33 4 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsioon posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone e-teenuste keskkonnas. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu arvutused tuleb esitada ka juhul, kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud ja see kajastub veearvesti näitude vahes ja saasteainete kogustes. VeeS § 195 lõige 1 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas veekasutuse aruanne, 23(32) mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 “ Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ esitatud nõuetele. Kui reoveepuhasti puhastusprotsess lakkab, peab ettevõte sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama Keskkonnaametile ja keskkonnajärelevalve asutusele vastavalt määruse nr 31 §-le 20. 2.2.14. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). Eestis kinnitati Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 istungi protokolliga nr 1 kolme vesikonna VMK- d perioodiks 2015-2021. VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. Iga-aastase riikliku seire ja uuringute tulemuste põhjal uuendab Keskkonnaministeerium kord aastas veekogumite seisundite hinnangud. Kaevandusvee suublateks on Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100) ja Raudi kanal (VEE1063600). VMK-s on Rannapungerja jõgi (VEE1058700) jagatud kolmeks veekogumiks: Rannapungerja Millojani (veekogum 1058700_1), Rannapungerja Millojast Tudulinna paisuni (1058700_2) ja Rannapungerja Tudulinna paisust suudmeni (1058700_3). Milloja ja Jõuga peakraav suubuvad Rannapungerja jõkke. Vastavalt veekogumite koondseisundile 2019 on veekogumid 1058700_1 ja 1058700_2 on kesises seisundis ja veekogum 1058700_3 halvas seisundis. VMK 2015-2021 eesmärk on aastaks 2021 saavutada veekogumite hea koondseisund. Veekogumi 1058700_2 suhtes on pinnavee meetmeprogrammis ettenähtud perioodil 2016-2021 täiendav järelevalve ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis)(rakendaja: Keskkonnainspektsioon), koprapaisude likvideerimine ning kobraste arvukuse piiramine jahiga (rakendajad: omanikud). Seega ei ole ettenähtud meetmeid ettevõtte väljalaskmete osas (ei ole ettevõtte väljalasud veekogumile koormuseks). Samuti veekogumil 1058700_3 ei ole ettenähtud meetmeid ettevõtte väljalaskmete osas. Veekogumil 1058700_1 on ettenähtud täiendav veekogumiga seotud keskkonnajärelevalve, sh keskkonnalubade ülevaatus vastavalt vajadusele ja veekogumiga seotud kooskõlastused nii toitainete koormuse, ohtlike ainete koormuse, kui hüdromorfoloogiliste muutuste osas veekogumis (rakendajad: Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus). 24(32) Ettevõtte omaseire ja riikliku seiretulemuste alusel veekogudesse juhitav kaevandusvesi vastab kaevandusveele kehtestatud nõuetele. Kaevandusvees (peale settebasseine) seiratavate ohtlike ainete (ühealuselised ja kahealuselised fenoolid ning naftasaadused) sisaldus on alla määramispiiri (st ei ole leitud). Lähtuvalt eeltoodust ei määra Keskkonnaamet ettevõttele kaevandusvee juhtimisel suublatesse rangemaid nõudeid, kuid peab ettevõte tagama vee juhtimisel suublatesse maavara kaevandamise eesmärgil loaga seatud piirväärtustele vastavuse. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogumite seisundile, on Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Proovide mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed tagamaks kaevandusvee reostusnäitajate loas kehtestatud piirväärtusteni. Vastavalt VMK põhjavee meetmeprogrammile 2015-2021 on veevõtul veemajanduse eesmärgiks põhjaveevaru taastumise tagamine. Peamisteks probleemseteks koormusallikateks on põhjaveevõtt joogiveeks asulates ning põhjavee ärajuhtimine kaevandustest. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Voronka veekihist ning hüdrauliliselt on seotud Gdovi põhjaveekogumiga. Suuremates veehaaretes (Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Narva-Jõesuus) on veevõtt vähenenud. Selle tulemusena on põhjavee survepind tõusnud, mis tähendab põhjaveevaru taastumist ja veekihtide koguselise seisundi paranemist. Kuigi Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum on Gdovi põhjaveekogumist eraldatud Kotlini veepidemega, võib olukorras, kus intensiivse veevõtu tõttu on Voronka survepind madalamal kui Gdovi survepind, Gdovi põhjaveekogumi soolakam põhjavesi avaldada mõju ka Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilisele koostisele Cl-- ja Na+-ioonide sisalduse suurenemise näol. Käesoleval ajal koguselise seisundi seire puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase või muu vee sissetungi. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi koguselise seisundi võib seirearuande alusel lugeda heaks. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklass Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. aasta aruande (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017; edaspidi seirearuanne) põhjal on hea. VMK põhjavee meetmeprogrammis on ettenähtud täiendavate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt veekasutajatele, kui kloriidide sisaldus on Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi vees kasvanud 75%-ni kloriidide läviväärtusest ning kloriidide kasvusuundumus on oluline ja püsiv (rakendaja Keskkonnaamet). Vastavalt seirearuandele jäi 2016. aastal võetud veeproovides kloriidide sisaldus vahemikku 5,3–394,9 mg/l (põhjaveekogumi keskmine on 133,9 mg/l). Vastavalt ettevõte poolt esitatud põhjavee seiretulemustele (kaitseprotokoll nr 177/19 JV K-EEJ ) kloriidide sisaldus 21.03.2019 võetud puurkaevust PRK0002656 veeproovis oli 718,3 mg/l ja puurkaevust PRK0002657– 698,8 mg/l (vastavalt määrusele nr 48 kloriidide piirväärtus on 250 mg/l). Lähtuvalt eeltoodust 25(32) määrab Keskkonnaamet ettevõttele puurkaevudes PRK0002656 ja PRK0002657 kloriidide sisalduse seire sageduseks vähemalt üks kord aastas (2021. aastal). Samuti põhjavee meetmeprogrammis on Keskkonnaametile ettenähtud meetmed Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa Ida-Eesti vesikonnas põhjaveekogumi hea seisundi säilitamiseks, sh: enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud, eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud) seadmine loa taotlejatele, kui piirkonnas on esinenud läviväärtuste või piirväärtuste ületamisi või kasvusuundumusi põhjaveekogumis; rangemate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-erikasutajatele nende keemilise seisundi näitajate osas, millele on määratud läviväärtus või piirsisaldus; vee erikasutajate vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine vee keemilise koostise seire, veetaseme mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal. Seirearuande alusel on Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas moodustatud Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist ja ulatub Loksa–Viljandi joonest itta kuni Narva jõeni. Põhjavesi on surveline (veetase on vett andvatest kihtidest kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse eest. Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas koguselise seisundi võib lugeda heaks, kuid ohustatuks. Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida- Eesti vesikonnas põhjavee keemiline koostis on mitmekesine, sõltudes peamiselt vettandvate kivimite lasumussügavusest ja veevahetuse tingimustest. Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas keemilise seisundi kvaliteediklass on hea. Põhjavee meetmeprogrammis on Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas hea seisundi hoidmiseks ettenähtud järgmised asjakohased meetmed: põhjaveevaru hindamine Lüganuse valla põhjaveemaardlas; rangemate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-erikasutajatele nende keemilise seisundi näitajate osas, millele on määratud läviväärtus või piirsisaldus; enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud, eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud) seadmine loa taotlejatele, kui piirkonnas on esinenud läviväärtuste või piirväärtuste ületamisi või kasvusuundumusi põhjaveekogumis; vee erikasutajate vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine vee keemilise koostise seire, veetaseme mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal. Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas on põhjavee keemiline koostis seirearuande alusel stabiilne ning läviväärtuste ületamist ei ole Keskkonnaametile teada. Seirearuande andmetel on Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti 26(32)  vesikonnas ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilise seisund hinnatud heaks, seega vastab põhjaveekogumite põhjavesi määruse nr 48 § 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Arvestades põhjaveevõtu koguseid ja võttes arvesse riikliku seire koguselise seisundi hinnangud ei määra Keskkonnaamet puurkaevudest PRK0005967 ja PRK0005968 põhjaveeseiret kuni 31.12.2021. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju põhjaveekogumite seisundile, on Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele täiendavad tingimused. 2.3. Jäätmete käitlemine Enefit Kaevandused AS-le on Keskkonnaameti 18.08.2016 korraldusega nr 1-3/16/2142 antud jäätmeluba nr L.JÄ/328112 kehtivusega kuni 15.09.2021. Enefit Kaevandus AS ei taotle jäätmeloa muutmist. Ettevõttele anti jäätmeluba nr L.JÄ/328112 jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lõike 2 punkti 7 alusel, kooskõlas § 75 lõike 1 punktiga 12, jäätmete tekitamiseks Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel või rikastamisel, JäätS § 73 lõike 2 pukti 2 alusel jäätmete taaskasutamiseks (R5m– mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, R12s- jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub ning R13– ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas) ning JäätS § 73 lõike 2 punkti 1 jäätmete kõrvaldamiseks (D1). Jäätmeluba nr L.JÄ/328112 annab selle omanikule õiguse: 1. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamiseks oma tarbeks (R5m, R5t); 2. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamiseks Päikeseelektrijaama I alustarindi rajamiseks (R5m); 3. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) ringlussevõtuks (R5m) toote nõuetele vastava killustiku tootmiseks; 4. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) ladestamiseks jäätmehoidlas (D1). 2.3.1. Jäätmeloa kehtivad nõuded Vastavalt JäätS § 81 lõike 2 punktile 3 on loa andjal õigus keskkonnaloaga määrata tegevusele 27(32)  esitatavad keskkonnanõuded, lähtudes keskkonnaloa taotlusest, esitatud lisateabest, JäätS-st ja selle alamaktidest, samuti võttes arvesse teised keskkonnaalased õigusaktid ning keskkonnamõju eelhindamisest. Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele, ringlussevõtule ja tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete kohta. Jäätmeloasse nr L.JÄ/328112 seati väljastamisel järgmised täiendava nõuded ja selgitused: 1. R5m– tähistab oma tarbeks kasutamist (nt teede ja platside rajamisel); R5t– aheraine taaskasutamine oma tarbeks (taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel, nt ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina) erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt.). Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutatakse oma tarbeks. Aheraine ja sellest valmistatud toodete omatarbeks taaskasutatav eeldatav kogus aastas moodustab kuni 1 miljon tonni. 2. R5m– tähistab aheraine taaskasutamist Päikeseelektrijaama PV I projekti raames kavandatava päikeseelektrijaama alustarindi rajamisel mahus kuni 3 miljonit tonni. Objekti ehitus toimub vastavalt ehitusprojektile ja kaevandamisjäätmekava punktis 7 ning jäätmeloa taotlusele lisatud elektrijaama eskiisprojektis kirjeldatule. Päikeseelektrijaama ehitamise eskiisprojekt on koostatud 2018-ndal aastal ning on täiendatud 2019-ndal aastal. 3. R5m– tähistab aheraine ringlussevõttu ehk toote nõuetele vastava killustiku tootmist kuni 6 miljonit tonni aastas. Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine kuni 2 mln t/aastas. Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid: - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni); - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS- NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele. Ettevõte lisas loa taotlusele tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb ettevõttel taotleda uut sertifikaati. Samuti on esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele. 4. Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest. Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne. 28(32) 5. Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10 mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~ 35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile. 6. See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskasutata ära oma tarbeks Päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-kategooria jäätmehoidlasse (vastavalt projektile). Kehtiva jäätmeloa kohaselt on lubatud kogu tekkiv aheraine (kuni 6 miljonit tonni) ladestada jäätmehoidlasse. Seoses seatava kohustusega võtta taaskasutusse vähemalt 40% aherainet aastas, vähendatakse lubatud aastast ladestamiskogust kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% tekkivast aherainest). 7. Muid kaevanduse tegevuse käigus tekkivaid jäätmeid ettevõte ise ei käitle, vaid need antakse üle vastavat õigust omavatele ettevõtetele. Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb ettevõttel täita kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea". Eelnevalt väljatoodud nõudeid antud menetluse raames ei muudeta. Keskkonnaamet märgib, et Enefit Kaevandused AS B-kategooria kaevandamisjäätmehoidla käitajana on vabastatud finantstagatise omamise kohustusest vastavalt JääTS §983 lõike 5 punktist 3. 2.4. Keskkonnalubade liitmine Vastavalt KeÜS § 41 lõikele 4 annab Keskkonnaamet ühe keskkonnaloa, kui KeÜS § 41 lõikes 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. KeÜS § § 6210 lõige 2 sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Antud juhul on ettevõtte keskkonnalubade ja taotletavate muudatuste alusel tehtavad tegevused 29(32)  seotud maavara kaevandamisega ning on ruumiliselt seotud, mistõttu peab Keskkonnaamet asjakohaseks muuta kaevandamisluba nr KMIN-054 ning liita sellele veeluba nr L.VV/327879 ja jäätmeluba nr L.JÄ/328112. Seega annab Keskkonnaamet Enefit Kaevandused AS-ile kaevandamisloa nr KMIN-054, millesse on koondatud veeloa nr L.VV/327879 ja jäätmeloa nr L.JÄ/328112 andmed. Sealjuures tulenevad valdkonnapõhised tingimused ja nõuded asjakohases ulatuses varasematest keskkonnalubade andmise ja muutmise korraldustest või käesolevast korraldusest. Seni kehtinud veeluba nr L.VV/327879 ja jäätmeluba nr L.JÄ/328112 tunnistatakse käesoleva korraldusega kehtetuks. Tulenevalt 16.06.2020 koosolekust (vt p 1.3) jäetakse antud hetkel kaevandamisloaga nr KMIN- 054 liitmata õhusaasteluba nr L.ÕV/319272. Õhusaasteloas nr L.ÕV/319272 on saasteainete heitkoguste arvutamisel kasutatud tänaseks mittekehtivaid meetodeid ning õhukvaliteedi hinnangu andmisel mittekehtivaid piirväärtusi, mistõttu ei ole hetkel kehtivat õhusaasteluba asjakohane kaevandamisloaga nr KMIN-054 liita. Enefit Kaevandused AS selgitas 20.05.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/166-38, et välisõhuvaldkonnaga seotud andmeid on võimalik esitada alles pärast uue LHK projekti koostamist, milleks kulub hinnanguliselt 6 kuud. Eelnevast tulenevalt on Enefit Kaevandused AS kohustatud esitama Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse 4. eriosa (välisõhu valdkond) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 31.03.2021. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, jäätmeseaduse § 76, veeseaduse § 187 punktid 2 ja 9, üldosa seaduse § 41 lõiked 1, 4 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 3, § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõiked 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lõiked 2 ja 4, § 12 lõike 11 punkti 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1” § 3 punkti 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Alutaguse Vallavolikogu 27.02.2020 otsusele nr 243 ja Enefit Kaevandused AS-i taotlustele otsustan: 3.1. Anda Enefit Kaevandused AS-ile muudetud keskkonnaluba nr KMIN-054 (lisatud ). 3.2. Muuta keskkonnaloa nr KMIN-054 kõrvaltingimusi nr 14, 15 ja 16 ning sõnastada need järgmiselt: 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 30(32) 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 3.3. Eemaldada keskkonnaloalt nr KMIN-054 kõrvaltingimus nr 4 "Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele." 3.4. Määrata keskkonnaloaga nr KMIN-054 kuni 31.12.2021 lubatud veevõtu kogused veehaarete kaupa (tabel V2), võetava vee koguse ja seire nõuded (tabel V3) lubatud kaevandusvee kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa (tabel V4), reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamise nõuded (tabel V6), väljalaskmete ja suublate seirenõuded (tabelid V7 ja V8), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17) vastavalt käesoleva korralduse punktis 2.5 toodule. 3.5. Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327879. 3.6. Tunnistada kehtetuks jäätmeluba nr L.JÄ/328112 3.7. Jätta kehtivaks jäätmeloa nr L.JÄ/328112, maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-054 ja vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/327879 andmise ja muutmise korralduste alusel antud tingimused, välja arvatud punktides 3.2 ja 3.3 toodud muudatused. 3.8. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3.9. Keskkonnaluba nr KMIN-054 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 31(32) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Mäeeraldise plaan 1_2.pdf 3. Mäeeraldise plaan 2_2.pdf 4. Läbilõige I.pdf 5. Läbilõige II.pdf Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Maa- amet, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lilli Tamm 5699 2028 [email protected] 32(32) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 18.12.2020 13:51 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, December 18, 2020 1:35 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109150-17 Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmine ning veeloa nr L.VV/327879 ja jäätmeloa nr L.JÄ/328112 kehtetuks tunnistamine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/41497- fe048be579d11aca968df720462e74a908ff33d21086466dee8c4043c1116c11 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist