Mustvee Vallavalitsus Teie 06.11.2020 nr 7-1/20/2614-1
[email protected]
Tartu 28 Meie 18.12.2020 nr 15-2/20/51618-2
Mustvee vald, 49603, Mustvee,
Jõgeva maakond
Ettepanekute esitamine Mustvee valla
üldplaneeringule ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõule
Olete teavitanud oma 06.11.2020 kirjaga nr 7-1/20/2614-1 Maanteeametit Mustvee valla
üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
eelnõu avaliku väljapaneku toimumisest 25.11.2020–31.12.2020.
Mustvee valla üldplaneeringu ja KSH koostamine on algatatud Mustvee Vallavolikogu 26.09.2018
otsusega nr 63.
Oleme 26.06.2019 kirjaga nr 15-2/18/48149-5 esitanud ettepanekud Mustvee valla üldplaneeringu
lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele.
Olles tutvunud avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega, on rõõm tõdeda,
et olete enamuse Maanteeameti ettepanekutest arvesse võtnud. Kaitsevööndid, mille määramise
osas olete erimeelseks jäänud, on võimalik lahendada edaspidise koostöö käigus.
Riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad Maanteeameti kui riigitee ohutuse eest
vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. Suuremad, kui
10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui liikluskord on asulavälise iseloomuga:
kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud,
liiklussagedus on kõrge ja/või kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m
kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või
heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist.
Eelnevast tulenevalt palume vallavalitsust ja planeeringukonsultanti arvestada ettepanekutega
määrata riigitee kaitsevöönd ulatusega 30 m äärmise sõiduraja servast järgmistes lõikudes:
1. Riigi põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) kuulub Euroopa teedevõrgu maanteede
nimistusse, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on
EhS § 71 lg 2 tulenevalt kuni 50 meetrit. Võttes arvesse piirkonna 70 km/h kiirusrežiimi,
planeeritud maakasutust ning olemasolevate hoonete paiknemist riigiteest ca 30 m
kaugusel, nõustume riigitee nr 3 kaitsevööndi määramisega 30 meetrini Mustvee linna
läbivas lõigus km 72,3-73,2. Laiem kaitsevöönd on ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja
toimivuse tagamiseks ning samas jätab võimaluse näiteks tee õgvendamiseks või
ringristmiku rajamiseks, kui tulevikus tekib suurenenud liiklussagedusest tulenevalt selleks
vajadus.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
2. Riigitee nr 36 Jõgeva-Mustvee km 36,68-36,97 (Mustvee linna piirist kuni riigiteede
ristmikuni) – tugimaantee läbib Mustvee linna. Antud lõigul on asulaväline
liikluskeskkond, kiirusrežiim on 90 km/h ja puudub selge hoonestusjoon. Piirnevad
kinnistud kuuluvad riigile ning ehitustegevust kitsendavad oluliselt veekaitselised
piirangud. Planeeritud maakasutus on kõnealuses lõigus äri- ja tootmismaa, mille puhul on
tavapärane praktika, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse
riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja
toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist.
3. Riigitee nr 35 Iisaku-Tudulinna-Avinurme km 29,1-29,6 (Avinurme aleviku piirist kuni
Ülejõe tänavani) – suure arengupotentsiaaliga lõigul on asulaväline liikluskeskkond,
kiirusrežiim on 70 km/h ja puudub selge hoonestusjoon. Hiljem põhjendada, miks ikkagi
peab riigiteele/ riigiteelt avalduvate mõjude tõttu arvestama normikohase
külgnähtavusalaga 16 m tähendab oluliselt suuremat halduskoormust, kui kohe määrata
laiem teekaitsevöönd ning hiljem anda nõusolek kaitsevööndis kehtivatest piirangutest
kõrvale kaldumiseks vastavalt konkreetsele juhtumile. Planeeritud maakasutus on
piirkonnas varieeruv ning oleneb tulevikus arendajatest ning juurdepääsude võimaldamine
vajab juhtumipõhist lähenemist. Kaitsevööndisse võib ehitada Maanteeameti nõusolekul,
kui see ei vähenda ehitise ohutust.
4. Muus osas nõustume üldplaneeringu seletuskirjas kajastatud ettepanekutega
teekaitsevööndite määramisel, kuid juhime tähelepanu joonistel kajastatud kaitsevööndite
ulatustele. Lohusuu alevikus riigitee nr 3 kaitsevööndi ulatus tundub olemasoleva hoone
järgi mõõtes 25 m, aga planeeritud on 50m. Palume korrigeerida joonistel ka riigiteede nr
21 (km 53,15-53,40 ja km 53,50-53,57), nr 13164 (km 0,42-1,12), nr 13162 (km 13,9-14,6)
ja nr 13161 (km 2,0-2,3) 30 m kaitsevööndite laiused. Kaitsevööndi ulatust arvestatakse
tulenevalt EhS § 71 lõigetest 2 ja 3 äärmise sõiduraja välimisest servast. Oleme varem
nõustunud, kui kaitsevööndi laius on üldplaneeringus kajastatud teeregistri järgsest tee
teljest, millele on liidetud sõiduraja laius.
5. Palume korrigeerida seletuskirjas teekaitsevööndite määramise lõigus lk 64 „Lohusuu“
kirjapilti.
EhS § 92 lg 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab
Maanteeamet. Sellest tulenevalt anname Mustvee valla üldplaneeringu seletuskirja täiendamiseks
järgmised ettepanekud:
1. Ehitusseadustikust tulenevalt on sobilik sõna „riigimaantee“ asendamine sõnaga „riigitee“.
Riigiteed jaotuvad omakorda põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedeks.
2. Kaaluda kioskite paigaldamiseks tegevuse reguleerimist ja ehitustingimuste kajastamist
üldplaneeringus. Kioskid kannavad Peipsi järve äärsetes piirkondades edasi kohalikku
eripära ning KSH ettepanek 3 käsitleb kioski püstitamiseks ehituskeeluvööndi
vähendamist. Teeme ettepaneku seletuskirja lk 40 pt 4.15 liikluse maa-ala üldiste kasutus-
ja ehitustingimuste peatüki täiendamiseks järgneva lausega: „Tegevus riigiteede
kaitsevööndis (sh kioskite paigaldamine) kooskõlastada riigitee valdajaga“.
3. Seletuskirja lk 64 tehnovõrkudega seotud tingimuste punkt 3 lõigu lõpus täiendada:
„…Erandid on võimalikud asula liikluskeskkonnas. Riigiteede puhul lahendada erandid
koostöös riigitee valdajaga.“
4. Seletuskirja lk 65 kergliikluse arendamise põhimõtete punkt 10 sõnapaar „tanklate
vaheline“ oleks sobilikum siduda konkreetse asukohaga (nt katastrinumbritega või riigitee
kilomeetripunktidega km 72,3-72,7).
5. KSH aruande lk 63 on viidatud Avinurme ümbersõidule kuid joonisel eraldi tingmärki ei
kajastu. Tõenäoliselt kasutatakse ümbersõiduks olemasolevaid teid (nt Sälliksaare-Kruubi
tee), kui mitte, siis oleks sobilik ja vajalik reserveerida teekoridor.
2 (3)
Vajadusel oleme valmis esitatud ettepanekute sisu selgitama ning põhjendama vajadust neid
üldplaneeringus käsitleda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
3 (3)