Käskkiri

KÄSKKIRI 21.12.2020 nr 1-2/20/1036 Maanteeameti peadirektori 22.11.16 käskkirja nr 0215 „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise ja Killustikust katendikihtide ehitamise juhise kinnitamine“ muutmine Majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimääruse“ § 10 lõike 1 ning § 14 lõike 2 punkti 1 alusel: 1. Muudan Maanteeameti peadirektori 22.11.16 käskkirjaga nr 0215 kinnitatud Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhist järgmiselt: 1.1. Punktis 1.1 on lisatud täiendus „EVS-EN“ viidatud standardile 13108-8 ja 13242; 1.2. Peatüki 4 sissejuhatavast tekstist on eemaldatud lause „Juhul kui segu summaarsed sideaine sisaldused ei mahu kvaliteedimääruses nõutud piirmääradesse, siis tuleb korrigeerida seguretsepti täitematerjalide lisamisega.“; 1.3. Eemaldatud punktid 4.1.3, 4.2.3 ja 4.3.3; 1.4. Punktis 5.1.19 on lisatud täiendus: Mahu kasvu kontrollitakse usaldusväärse mahumõõtmisviisi abil „(nt. seadme tootja poolt etteantud metoodika järgi)“ ja see peab olema vähemalt 20-kordne; 1.5. Punktis 6.2 on kehtetu dokumendi viide „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjast“ vahetatud kehtiva dokumendi viitega „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjast“. 2. Kinnitan 22.11.2016.a käskkirjaga nr 0215 kinnitatud „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise“ uues redaktsioonis (lisatud käskkirjale). 3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest ja kehtib hangetel, mis on välja kuulutatud alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes  Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-013 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Üldosa.................................................................................................................................. 4 2. Stabiliseeritud katendikihi valikupõhimõtted ...................................................................... 6 3. Nõuded lähtematerjalidele ................................................................................................... 7 3.1 Täitematerjalid ............................................................................................................. 7 3.2 Orgaaniline sideaine ..................................................................................................... 8 3.3 Hüdrauliline sideaine ................................................................................................... 9 3.4 Korduvkasutatav asfalt ................................................................................................. 9 3.5 Vesi .............................................................................................................................. 9 4. Nõuded segudele ................................................................................................................. 9 4.1 Bituumenstabiliseeritud (BS) segud ............................................................................ 9 4.2 Kompleksstabiliseeritud (KS) segud .......................................................................... 10 4.3 Tsementstabiliseeritud (TS) segud ............................................................................. 12 5. Nõuded stabiliseeritud katendikihtide ehitamisel.............................................................. 13 5.1 Nõuded töödele .......................................................................................................... 13 5.2 Ilmastikutingimused ................................................................................................... 18 5.3 Nõuded kasutatavatele seadmetele............................................................................. 18 6. Tööde vastuvõtmine .......................................................................................................... 19 Lisad ......................................................................................................................................... 22 Lisa 1 – Proovivõtu protokolli näidis.................................................................................... 22 Lisa 2 – Stabiliseerimissegu retsepti näidis .......................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Juhise näol on tegemist uue lepingulise dokumendiga, mille loomisel on arvestatud õigusaktides toimunud muudatusi ja Maanteeameti poolt omandatud uusi kogemusi. Üheks juhise sisendiks on olnud 2015. aastal valminud „Aheraine killustiku omaduste kaardistamine ning nõrga kivi vääristamise teadusuuringu“ tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused, mis võimaldavad teatud tingimustel suurendada nõrgemate omadustega mineraalmaterjalide kasutamist. Uues juhises on stabiliseeritud katendikihtides kasutatavate täitematerjalide omadusi täpsustatud. Juhises on kirjeldatud erinevate stabiliseerimistüüpide omavahelisi erisusi ja nende erisustega arvestavaid stabiliseeritud katendikihi valikupõhimõtteid. Juhises on kirjas stabiliseerimissegu retsepti koostamispõhimõtted ning tööde jooksul teostatavad kontrolltoimingud (nõudeid on täpsustatud ja juhisesse on lisatud kontrolltoimingute tabelid parema jälgitavuse huvides). Juhise sisu on arutatud MTÜ Eesti Asfaldiliiduga ja tema üksikliikmetega, millede tulemused on sisse viidud ühistele arvamustele jõutud kohtades. Maanteeamet tänab erinevaid osapooli nende panuse eest. Juhise tulemusel oodatakse ühiselt riigimaanteede kvaliteedi ja kestvuse paranemist tulevikus. 3 1. ÜLDOSA 1.1. Käesolevas juhises käsitletakse: - Bituumenstabiliseeritud segusid (lühend BS) ja nendest rajatud katendikihte. Bituumenstabiliseeritud segu on täitematerjalide ja orgaanilise sideaine seotud segu. Orgaaniliseks sideaineks on bituumen, mis lisatakse segusse vahustatud kujul või emulsioonina. Täitematerjalideks on EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning EVS-EN 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. Bituumenstabiliseeritud katendikiht on täitematerjalide ja orgaanilise sideaine nõuetekohaselt tihendatud segu. - Kompleksstabiliseeritud segusid (lühend KS) ja nendest rajatud katendikihte. Kompleksstabiliseeritud segu on täitematerjalide ja orgaanilise ning hüdraulilise sideainega seotud segu. Orgaaniliseks sideaineks on bituumen, mis lisatakse segusse vahustatud kujul või emulsioonina. Hüdrauliliseks sideaineks on EVS-EN 197-1 nõuetele vastav tsement, EVS-EN 13282-1 nõuetele vastav hüdrauliline teesideaine või EVS 925 nõuetele vastavat materjal teede aluste stabiliseerimiseks (nn. TAS). Täitematerjalideks on EVS-EN 13043 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning 13108-8 nõuetele vastav korduvkasutatav asfalt. Kompleksstabiliseeritud katendikiht on täitematerjali ja orgaanilise ning hüdraulilise sideaine nõuetekohaselt tihendatud segu. - Tsementstabiliseeritud segusid (lühend TS) ja nendest rajatud katendikihte. Tsementstabiliseeritud segu on täitematerjalide ja hüdraulilise sideainega seotud segu. Hüdrauliliseks sideaineks on EVS-EN 197-1 nõuetele vastav tsement, EVS- EN 13282-1 nõuetele vastav hüdrauliline teesideaine või EVS 925 nõuetele vastavat materjal teede aluste stabiliseerimiseks. Täitematerjalideks sobivad EVS- EN 13242 nõuetele vastavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid ning EVS-EN 13242 nõuetele vastav taaskasutatav täitematerjal. Tsementstabiliseeritud katendikiht on täitematerjali ja hüdraulilise sideaine nõuetekohaselt tihendatud segu. 1.2. Käesolevas juhises ei käsitleta mehaanilist stabiliseerimist 1.3. Juhist rakendatakse kõigi Maanteeameti teeprojektide projekteerimisel ja tööde teostamisel sh ka ehitushankel, mis sisaldab projekteerimist lepingus ette määratud ulatuses. Maanteeameti teenistujad on kohustatud hankeid ette valmistades lähtuma antud juhisest. 1.4. Töövõtjale on käesolevas juhises kirjeldatud nõuete järgimine kohustuslikud, kui juhis on töövõtjale lepingus sätestatud. 1.5. Lisaks majandus- ja taristuministri 03.08.2015.a määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi kvaliteedimäärus) peab stabiliseeritud katendikihtide projekteerimisel, hankimisel ja rajamisel järgima ka käesolevas juhises kehtestatud täiendavaid nõudeid. 1.6. Enne stabiliseerimistöödega alustamist peab töövõtja koostama stabiliseeritud katendikihi ehitamise projekti. Stabiliseeritud katendikihi ehitamise projekt tuleb 4  töövõtjal kooskõlastada omanikujärelevalve esindajaga (edaspidi Insener) ja esitada teadmiseks tellijale. 1.7. Stabiliseeritud katendikihi ehitamise (paigalduse) projekt peab sisaldama järgmisi andmeid: - stabiliseerimissegu retsept (vt juhise lisa 2); - stabiliseerimissegusse lisatavate materjalide (sideained, täitematerjalid, jne) toimivus- või vastavusdeklaratsioonid; - juhul, kui objekti kvaliteedi tagamise plaanis pole kajastatud järgmisi alapunkte, siis tuleb esitada ka järgmised andmed: - stabiliseerimistöödeks kasutatavate seadmete ja tööjõu loetelu; - objektilise vastutuse loetelu; - paigaldamise tehnoloogiline kirjeldus. 1.8. Stabiliseerimissegu retsepti näidis on esitatud käesoleva juhise lisas 2 ja peab sisaldama järgmisi andmeid: - Stabiliseerimistööde teostaja, stabiliseerimissegu liik, ehitusobjekt ning segusse lisatavate täitematerjalide (välja arvatud korduvkasutatava asfaldi) nõutud omadusi kinnitavad katseprotokollid; - Segu terastikuline koostis ja täitematerjalide (sh korduvkasutatava asfaldi ja hüdraulilise sideaine) terastikulised koostised, korduvkasutatava asfaldi sideaine sisaldus(ed); - Lisatavate täitematerjalide petrograafiline kirjeldus, tootja(d)/karjäär(id) ja deklareeritud omadused; - Sideainete tootja(d), mark ja deklareeritud omadused; - Juhul kui kasutatakse lisandeid, siis nende nimetused ja tootjad. 1.9. Stabiliseerimistööd tuleb ette valmistada selliselt, et Töövõtjal oleks vajalike proovide võtmiseks ja võimalike eelkatsete teostamiseks planeeritud piisavalt aega. 1.10. Stabiliseerimissegude koostised tuleb projekteerida lähtudes käesolevas juhise peatükis 4 toodud stabiliseerimissegude tugevusomaduste nõuetest. 1.11. Kasutatavate stabiliseeritud katendikihtide liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis või teetööde kirjeldustes, lähtudes katendi tugevusarvutusest või katendi tüüplahenditest. 1.12. Enne stabiliseerimissegu retsepti koostamist tuleb retsepti koostajal akrediteeritud laboris kontrollida stabiliseerimissegusse lisatavate täitematerjalide vastavust nõuetele ja deklareeritud omadustele. Märkus: Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F4 ja F8 loetakse täidetuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt tõendada. 1.13. Retseptis kasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse tõendamiseks võib kasutada ka katseprotokolle, mis on välja antud stabiliseerimissegu retsepti esitamisega samal aastal ning on väljastatud akrediteeritud labori poolt. Tööde käigus tuleb Töövõtjal täitematerjalide nõuetele vastavust kontrollida vähemalt ühe korra iga 6000 tonni objektile tarnitud koguse järel. 5 1.14. Kui täitematerjalide külmakindlus on varasemalt juba tõendatud, st täitematerjali külmakindlus vastab nõudele või külmakindluse kategooriate F4 või F8 nõudmise korral täidab täitematerjal veeimavuse tingimuse WA24 ≤ 1, siis külmakindlust jooksvalt iga 6000 tonni tarnitud täitematerjali kohta kontrollima enam ei pea. 1.15. Objektile tarnitud täitematerjalide proovid tuleb võtta Töövõtja poolt Inseneri juuresolekul vastavalt standardis EVS-EN 932-1 kirjeldatule. Proovid tuleb üle anda Insenerile, kes toimetab proovid akrediteeritud katsetega laborisse. 1.16. Inseneri või Tellija esindaja nõudmisel peab Töövõtja võtma proovid ka objektile tarnitavatest sideainetest ning andma proovid üle Insenerile või Tellija esindajale. 1.17. Stabiliseerimissegu retsept esitatakse Tellijale teadmiseks ja Insenerile kooskõlastamiseks vähemalt kolm kalendripäeva enne segu paigaldamise algust. Insener peab retsepti kooskõlastama või tagasi lükkama kolme tööpäeva jooksul peale selle saamist. 1.18. Kui tööde käigus on vaja varem kooskõlastatud retsepti muuta, siis tuleb muudatusettepanekud edastada Insenerile. Insener peab muudatused kooskõlastama või tagasi lükkama kolme tööpäeva jooksul peale selle saamist. 2. STABILISEERITUD KATENDIKIHI VALIKUPÕHIMÕTTED 2.1 Stabiliseeritud katendikihi rajamisel on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal saadaolevatest materjalidest (karjääridest) ning objektil saadaolevate materjalide võimalikult suurel määral taaskasutamisest. 2.2 Stabiliseeritud katendikihi alla tuleb projektis ette näha minimaalselt 5 cm kihipaksusega fraktsioneeritud killustikust kiht. Võimalusel tuleb kiht projekteerida ja rajada terve muldkeha laiuses. 2.3 Stabiliseeritud katendikihi projekteerimisel ja liigi valikul on soovitatav lähtuda tabelis 1 esitatud tingimustest ning võttes arvesse käesolevas peatükis kirjeldatud stabiliseeritud katendikihtide erisusi. Tabel 1. Stabiliseeritud katendikihi liigi valiku suunised (soovituslikud) Stabiliseeritud katendkihi BS KS TS liik AKÖL 20 < 1500 ≥ 1500 ≥ 1500 Aluse kandevõime* (min) 70 MPa 80 MPa 100 MPa Raskeliikluse osakaal ≤ 10% ≤ 15% > 15% Märkus: *- Stabiliseeritud katendikihi alla jääva konstruktsioonikihi arvutuslik kandevõime katendiarvutuses kihi peal. 2.4 BS katendikiht on oma olemuselt elastne ja selle tugevus on võrreldes KS ja TS katendikihtidega madalam ning lõpptugevuse kujunemine, võrreldes KS-ga ja TS-ga, võtab rohkem aega. BS katendikiht sobib kasutamiseks juhtudel, kui: - Katendile soovitakse lisada kandevõimet; - Soovitakse parandada katendikihi külmakerkeohtlikkust; 6  - Lõigul esineb laugeid, ebaühtlaseid külmakerkeid (BS talub tänu suuremale elastsusele külmakerkeid ja aluse ebatasasusi paremini kui KS ja TS katendikihid); - Soovitakse parandada lühikeste lõikude omadusi/kvaliteeti. 2.5 KS võimaldab hüdraulilise sideaine lisamisega hoida kontrolli all konstruktsioonikihi jäikust ja vähendada kihi temperatuuritundlikkust. Jäiga (hüdraulilise) ja elastse (orgaanilise) sideaine optimaalne kombinatsioon on ühelt poolt deformatsioonikindel ja elastne ning täidab hästi konstruktsiooni kasutusea pikendamise funktsiooni. KS katendikiht sobib kasutamiseks juhtudel, kui: - Liiklussagedus ja raskeliikluse osakaal on mõnevõrra suurem, kui BS-le seatud tingimustes; - Asfalteerimistöödega soovitakse alustada võimalikult ruttu peale stabiliseerimistöid (KS-i kasutamisega saavutatakse katendikihi algtugevus ja kandevõime kasv kiiremini kui BS-i puhul); - Kihi tugevust ja elastsust on vaja suurendada. - Aluses soovitakse kasutada nõrgemate omadustega (LA40, F8) täitematerjale kuni liiklussageduseni AKÖL 20 < 3000 (vt tabel 2). 2.6 TS katendikiht ei ole oma olemuselt elastne, kuid kihi rajamisega saavutatakse kiiresti hea kandevõime. Tardunud TS katendikihi elastsusmoodul on oluliselt suurem kui BS või KS katendikihtide elastsusmoodulid. TS katendikiht sobib kasutamiseks juhtudel, kui: - On vaja märkimisväärselt suurendada katendikihi kandevõimet ja vastupidavust suurtele koormustele (suur liiklussagedus, sh raskeliikluse osakaal üle 15%); - Rajatakse uut külmakerkeohutu teekonstruktsiooniga teelõiku (TS katendikiht ei talu suurest jäikusest tulenevalt ebaühtlase kandevõimega teekonstruktsiooni, mistõttu avalduvad praod teekattes). 3. NÕUDED LÄHTEMATERJALIDELE Stabiliseerimistöödel lisatavate materjalide nõuded peavad vastama peatükkides 3.1 kuni 3.5 esitatud nõuetele. 3.1 Täitematerjalid 3.1.1 Kui täitematerjalidena kasutatakse olemasoleva teekatte materjale, siis nendele täiendavaid nõudeid ei esitada. 3.1.2 BS ja KS stabiliseerimissegusse juurde lisatavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid peavad vastama tabelis 2 toodud nõuetele. TS stabiliseerimissegusse juurde lisatavad fraktsioneerimata täitematerjalid ja jämetäitematerjalid peavad vastama tabelis 3 toodud nõuetele. Tabel 2. BS ja KS stabiliseerimissegusse juurde lisatavate täitematerjalide (EVS-EN 13043 kohased) minimaalsed nõuded Minimaalne kategooria Omadus Katsemeetod AKÖL 20 järgi <1500 <3000 ≥3000 ≥6 000 7  Jämetäitematerjal GC85/20 Terastikuline koostis EVS-EN 933-1 Fraktsioneerimata täitematerjal GA85 Jämetäitematerjal f4 Peenosiste kategooria EVS-EN 933-1 Fraktsioneerimata täitematerjal fdeklar ≤ 22 LA35 Purunemiskindlus EVS-EN 1097-2 LA35 (LA40) Plaatsustegur EVS-EN 933-3 FI50 FI35 F4 Külmakindlus dest. vees EVS-EN 1367-1 F4 (Fdeklar ≤ 8) Purustatud või murenenud terade ja täielikult EVS-EN 933-5 C50/30 ümardunud terade kategooria Märkused: - Sulgudes esitatud purunemiskindluse (LA) ja külmakindluse (F) väärtused kehtivad ainult KS segudes kasutatavatele täitematerjalidele. - Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F4 ja F8 loetakse täidetuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt tõendada. Tabel 3. TS stabiliseerimissegusse juurde lisatavate täitematerjalide (EVS-EN 13242 kohased) minimaalsed nõuded Minimaalne kategooria AKÖL 20 Omadus Katsemeetod järgi < 6000 ≥ 6 000 Jämetäitematerjal GC80/20 Terastikuline koostis EVS-EN 933-1 Fraktsioneerimata täitematerjal GA75 Jämetäitematerjal f4 Peenosiste kategooria EVS-EN 933-1 Frakts.-mata täitematerjal fdeklar ≤ 22 Purunemiskindlus EVS-EN 1097-2 LA35 LA30 Plaatsustegur EVS-EN 933-3 FI50 Külmakindlus dest. vees EVS-EN 1367-1 F4 Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud EVS-EN 933-5 C50/30 terade kategooria Märkus: Täitematerjalide külmakindluse nõue destilleeritud vees F4 loetakse täidetuks, kui täitematerjal täidab veeimavuse puhul nõude WA24 ≤ 1 ja sellisel juhul ei ole vaja täitematerjali külmakindlust katseliselt tõendada. 3.2 Orgaaniline sideaine BS ja KS segude valmistamiseks tuleb kasutada EVS 901-2 nõuetele vastavat bituumenemulsiooni või vahustatud naftabituumenit. Kui projektis või lepingus ei ole ette nähtud teisiti, peab kasutatava sideaine EVS-EN 12591 järgne mark BS segudes olema 160/220 ning KS segudes olema 100/150 või 160/220. Asulavälistel teedel ning liiklussageduse tingimuse AKÖL 20 < 1500 korral võib stabiliseerimissegus kasutada ka EVS 901-2 nõuetele vastavat põlevkivibituumenit. 8 3.3 Hüdrauliline sideaine KS ja TS segude valmistamisel võib kasutada EVS-EN 197-1 CEM I ja CEM II nõuetele vastavat tsementi, EVS-EN 13282-1 vastavat hüdraulilist teesideainet või EVS 925 nõuetele vastavat materjali teede aluste stabiliseerimiseks. 3.4 Korduvkasutatav asfalt 3.4.1 Vana teekatte freesimisel saadud freespurus sisalduvale täitematerjalile tugevusnõudeid ei esitata, kuid objektile tarnitaval freespurul (korduvkasutataval asfaldil) tuleb deklareerida terastikuline koostis koos lahustuva sideaine sisaldusega vastavalt standardis EVS-EN 13108-8 kirjeldatule. TS segus kasutatav objektiväline freespuru (taaskasutatav täitematerjal) tuleb deklareerida vastavalt standardis EVS-EN 13242 kirjeldatud taaskasutatavate täitematerjalide omadustele (EVS-EN 933-11). 3.4.2 Kui stabiliseerimissegus kasutatakse olemasoleva objekti teekatet ning teekate soovitakse ühe tööprotsessiga segada stabiliseeritud aluseks, siis tuleb töövõtjal sellest eeluuringuteks ja seguretsepti koostamiseks võtta katteproov(id). Et proov iseloomustaks võimalikult täpselt hilisemat segamistulemust, tuleb proov võtta freesiga ja täissügavusest. Katteproovid tuleb teelt võtta sagedusega vähemalt üks proov 500 m stabiliseeritava sõiduraja kohta. Kui objekti teekate freesitakse ning saadud materjal ladustatakse, siis võib proovid võtta ladustatud materjalist ning katteproove eelpool kirjeldatud kujul võtma ei pea. Katteproovide võtmine ja katsetamine tuleb planeerida selliselt, et proovide võtmiseks ja võimalike eelkatsete teostamiseks oleks piisavalt aega. Proovidel määratakse akrediteeritud laboris ekstraheerimise teel sideaine sisaldus ja terastikuline koostis. Saadud tulemuste põhjal tuleb töövõtjal koostada seguretsept, mida vajadusel täpsustatakse tööde käigus. 3.5 Vesi Stabiliseerimistöödel (sh ka stabiliseeritud kihi niisutamisel) kasutatav vesi peab vastama standardile EVS-EN 1008. Juhul kui stabiliseerimistöödel kasutatakse joogiveeks kõlbulikku vett, siis loetakse vesi EVS-EN 1008 nõuetele vastavaks ning seda eraldi tõendama ei pea. 4. NÕUDED SEGUDELE Stabiliseerimissegu retsepti koostamisel tuleb lähtuda peatükkides 4.1, 4.2 või 4.3 esitatud nõuetest. 4.1 Bituumenstabiliseeritud (BS) segud 4.1.1 BS segu terastikuline koostis (terakoostis peale segamist, ehk väljundkoostis) peab jääma joonisel 1 esitatud terakoostise piiridesse. 4.1.2 BS seguretsept koos vajaliku sideainesisaldusega tuleb koostada, lähtudes käesolevas juhises toodud miinimumnõuetest ning täites tabelis 4 esitatud tugevusomadused, sealjuures tuleb arvestada, et sõltumata segu tugevusomadustest peab juurde lisatava orgaanilise sideaine kogus olema vähemalt 1,0% segu massist. 9  100 100 100 90 80 77 70 71 71 Sõela läbind, % 60 60 50 51 46 45 40 36 36 30 30 25 26 20 21 19 16 18 14 10 9 11 6 7 0 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12 16 32 64 Sõela ava, mm Joonis 1. BS 32 terakoostise piirid Tabel 4. Nõuded BS segude tugevusomadustele Omadus Katsemeetod Nõue 7 päeva vanustel Lõhestus- EVS-EN 12697-23 proovikehadel ≥ 0,15 MPa tõmbetugevus +20°C või 28 päeva vanustel juures EVS-EN 13286-42 proovikehadel ≥ 0,25 MPa 4.2 Kompleksstabiliseeritud (KS) segud 4.2.1 KS segude terastikuline koostis (terakoostis peale segamist, ehk väljundkoostis) peab jääma joonisel 2 (KS 32) või joonisel 3 (KS 64) esitatud terakoostise piiridesse. 4.2.2 KS seguretsept koos vajalike sideainete sisaldusega tuleb koostada, lähtudes käesolevas juhises toodud miinimumnõuetest ning täites tabelis 5 esitatud tugevusomadused, sealjuures tuleb arvestada, et sõltumata segu tugevusomadustest peab juurde lisatava orgaanilise sideaine kogus olema vähemalt 0,8% ning hüdraulilise sideaine kogus olema vähemalt 1,5%. 4.2.3 KS 64 korral peab keskmine summaarne sideainesisaldus jääma vahemikku 1,8-2,5% ja üksikproovil võib olla vahemikus 1-3%. 10  100 100 100 90 85 80 80 76 70 Sõela läbind, % 63 60 60 50 52 48 43 40 39 31 33 30 26 24 20 21 18 16 18 13 10 8 10 6 0 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12 16 32 64 Sõela ava, mm Joonis 2. KS 32 terakoostise piirid 100 100 100 90 80 70 72 69 65 Sõela läbind, % 60 57 50 48 44 42 40 34 32 30 26 20 20 22 15 14 10 10 12 7 9 4 5 6 0 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12 16 32 64 Sõela ava, mm Joonis 3. KS 64 terakoostise piirid 11 Tabel 5. Nõuded KS segude tugevusomadustele Omadus Katsemeetod Nõue 7 päeva vanusel proovikehal Lõhestus- EVS-EN 12697-23 ≥ 0,35 MPa tõmbetugevus +20°C või 28 päeva vanusel proovikehal juures EVS-EN 13286-42 ≥ 0,5 MPa kuni ≤ 0,9 MPa 7 päeva vanusel proovikehal ≥ 1,5 MPa Survetugevus EVS-EN 13286-41 28 päeva vanusel proovikehal ≥ 3 MPa kuni ≤ 12 MPa 4.3 Tsementstabiliseeritud (TS) segud 4.3.1 TS segude terastikuline koostis (terakoostis peale segamist, ehk väljundkoostis) peab jääma joonisel 4 (TS 16) või joonisel 5 (TS 32) esitatud terakoostise piiridesse. 4.3.2 TS seguretsept koos vajaliku sideaine sisaldusega tuleb koostada, lähtudes käesolevas juhises toodud miinimumnõuetest ning täites tabelis 6 esitatud tugevusomadused, sealjuures tuleb arvestada, et sõltumata segu tugevusomadustest peab juurde lisatava hüdraulilise sideaine kogus olema vähemalt 2,5%. 100 100 100 97 90 90 85 80 80 70 70 Sõela läbind, % 63 60 54 50 45 40 42 30 32 32 25 23 20 18 15 13 10 8 10 6 0 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12 16 32 64 Sõela ava, mm Joonis 4. TS 16 terakoostise piirid. 12  100 100 100 90 85 80 80 76 70 Sõela läbind, % 63 60 60 50 52 48 43 40 39 31 33 30 26 24 20 21 18 18 15 13 10 8 10 6 0 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12 16 32 64 Sõela ava, mm Joonis 5. TS 32 terakoostise piirid Tabel 6. Nõuded TS segude tugevusomadustele Omadus Katsemeetod Nõue 7 päeva vanusel proovikehal ≥ 2 MPa Survetugevus EVS-EN 13286-41 28 päeva vanusel proovikehal ≥ 4 MPa kuni ≤ 12 MPa 5. NÕUDED STABILISEERITUD KATENDIKIHTIDE EHITAMISEL 5.1 Nõuded töödele 5.1.1 Juhul kui stabiliseeritakse olemasolevat teekatendit, siis tuleb enne stabiliseerimistöödega alustamist teepind (kogu tee laiuses), sh kiirendus- ja aeglustusrajad ning muud stabiliseerimisele kuuluvad pinnad puhastada ning teepeenrad lahti lõigata. Seisev vesi (lombid) tuleb teepinnalt eemaldada. 5.1.2 Enne stabiliseerimistöödega alustamist tuleb paigaldada kõik kooskõlastatud liikluskorralduse projektis või skeemil ettenähtud liiklusmärgid. 5.1.3 Stabiliseerimistööde planeerimisel tuleb arvestada, et tööde ajal ei tohi kõrvalised sõidukid (v.a. stabiliseerimistööde koosseisus olevad sõidukid ja seadmed) sattuda lõplikult tihendamata stabiliseeritud katendikihi peale. 5.1.4 Stabiliseerida võib kas eelsegamisega või eelsegamiseta. Eelsegamiseta stabiliseerimist võib kasutada ainult siis, kui katselõiguga tõestatakse, et suudetakse tagada ühtlane terakoostis ning lepingus ettenähtud kihipaksus. Eelsegamiseta stabiliseerimisel laotatakse lisatavad täitematerjalid (ja vajadusel hüdrauliline sideaine) stabiliseeritava konstruktsioonikihi pinnale ning seejärel teostatakse 13  segamine segamisfreesiga. Eelsegamisega stabiliseerimisel lisatakse vajalikud materjalid pärast olemasoleva katte segamisel saadud materjali planeerimist ja tihendamist. Sellele järgneb segamine segamisfreesiga. Kompleksstabiliseerimise puhul laotatakse hüdrauliline sideaine segamisfreesi ette ning seejärel segatakse segamisfreesiga kogu materjal, lisades ettenähtud koguses orgaanilist sideainet ja vett. Materjali segamisele järgneb esialgne tihendamine sõidetavuse tagamiseks ja kui kogu plaanitud ulatuses on segamine teostatud, siis lõik planeeritakse ja tihendatakse. Tsementstabiliseerimise puhul bituumeni lisamist ei toimu. Bituumenstabiliseerimisel hüdraulilise sideaine laotamist ei toimu. 5.1.5 Kui kasutatakse täielikult uut täitematerjali, siis laotakse teele ettenähtud terastikulise koostisega täitematerjal kas kohe või veetakse täitematerjal teele erinevate fraktsioonide kaupa, arvestusega, et vahetult pärast segamist ja enne tihendamist saadakse käesoleva juhise joonistel 1 kuni 5 nõutud terastikulise koostisega segu. 5.1.6 Üle 90 mm läbimõõduga terad tuleb stabiliseeritavast kihist eemaldada. Tekkinud tühimikud tuleb tasandada (näiteks rehitsedes) ja tihendada. 5.1.7 Paanidena segamisel tuleb kõrvaloleva varem valminud paani pikiserv ühtlase pikivuugi saamiseks 10–15 cm ulatuses uuesti läbi segada. Paani jätkamisel tuleb eelmise paani ots vähemalt 1 m ulatuses uuesti läbi segada. Kõikide paanide otsad tuleb töövõtjal tähistada selliselt, et Inseneril või Tellija esindajal oleks võimalik tuvastada paanide alguse ja lõpu asukohad. 5.1.8 Paralleelpaanide rajamisel ei tohi paigaldamiste vahe ületada tsement ja kompleksstabiliseerimisel 4 tundi ja bituumenstabiliseerimisel 5 tundi. Kahepoolse kaldega tee teljel asuvale paani servale (pikivuuk) võib naaberpaani ehitada ka järgmisel päeval juhul, kui tegemist on liikluse all oleva teega. 5.1.9 Teepinna lõplik profileerimine toimub nii piki- kui ka põikisuunas kogu sõidurajal samaaegselt. Profileerimist tuleb teostada hoolikalt, vältides materjali segregeerumist ja stabiliseeritud katendikihi paksuse varieerumist. Pind tasandatakse lõpliku kuju andmiseks. 5.1.10 Stabiliseerimine tuleb teha või korraldada selliselt, et tee ristlõike igas kohas oleks projektile vastava paksusega stabiliseeritud kiht vaatamata sellele, et töid teostatakse sõiduradade kaupa. 5.1.11 Stabiliseerimistööde puhul on soovituslik ehitada vähemalt 200 meetri pikkune ja ühe sõiduraja laiune katselõik. Üle 5 km pikkustel objektidel on vähemalt 200 meetri pikkuse ja ühe sõiduraja laiuse katselõigu ehitamine kohustuslik. Katselõiguga tuleb töövõtjal tõendada, et: - kasutatavad seadmed sobivad planeeritavateks töödeks; - tihendamiseks kasutatavad seadmed ja nende töörežiimid on sobilikud stabiliseeritud kihi tihendamiseks; - segamisel saavutatakse ühtlane ja nõutud terakoostis ning sideainesisaldus. Selleks võetakse töövõtja poolt minimaalselt 3 proovi Inseneri või Tellija esindaja poolt ette näidatud kohtadest; - segamisprotsessi läbinud ja tihendatava materjali niiskusesisaldus on nõuetekohane. Selleks võetakse töövõtja poolt minimaalselt 3 proovi Inseneri või Tellija esindaja poolt ette näidatud kohtadest; 14  - stabiliseeritud ja tihendatud kihi paksus jääb lubatud piiridesse. Selleks tehakse Töövõtja poolt minimaalselt 5 kihipaksuse määrangut Inseneri või Tellija esindaja poolt ette näidatud kohtadest; - sideainete ja vee vooluhulga mõõdikud võimaldavad õigesti hinnata juurde lisatavate sideainete ning vee kogust. Selleks võrreldakse vooluhulga mõõdikute näitu, stabiliseeritud materjali mahtu (pindala ja sügavus) ning objektile tarnitud ja ära kasutatud sideainete ja vee koguseid. Teele laotatava hüdraulilise sideaine kogust kontrollitakse teele laotatud pannidega minimaalselt 3 korda Inseneri või Tellija esindaja poolt ettenäidatud kohtadest. 5.1.12 Katselõigul teostatavad katsetused teostab Töövõtja. Kui katselõigul saadud tulemused on korrektsed ja nõuetekohased, siis annab Insener või Tellija esindaja loa stabiliseerimistöödega jätkamiseks. Juhul kui katselõigul teostatud tööde tulemusena stabiliseeritud segu ja katendikiht ei vasta lepingunõuetele, tuleb tööd sellel lõigul ringi teha ning katselõiguks võetakse uus vähemalt 200 m pikkune ja ühe sõiduraja laiune katselõik. 5.1.13 Katselõiguga võib fikseerida ka nõutava tiheduse piirmäärad, mida võib kasutada kihi tiheduse hindamiseks ja tööde vastuvõtmiseks. Selleks tihendatakse stabiliseeritud katendikihti katselõigul seni, kuni saavutatakse kihi ühtlane tihedus, st iga rulli läbiku järel kontrollitakse kihi elastsusmoodulit kihi pinnalt (Inspector- või Loadman-tüüpi seadmega) ja kui kahe viimase läbiku jooksul ei muutu kihi elastsusmoodul üle 3%, siis võetakse võrdlustiheduseks (nn referentsiks) viimase rulli läbiku järel mõõdetud kihi elastsusmoodul (või nende keskmine). Tiheduse võib lugeda nõuetekohaseks, kui kihi pinnalt Inspector- või Loadman-tüüpi seadmega määratud elastsusmoodul on vähemalt 97% katselõigul määratud võrdlustihedusest. Sarnase põhimõtte järgi võib käituda ka juhul, kui tihendamiseks kasutatav rull omab tiheduse pidevmõõtmise funktsiooni. 5.1.14 Juhul, kui tööde käigus ei suudeta tagada tiheduseks 97% võrdlustihedusest, siis tuleb määrata uus võrdlustihedus eelpool nimetatud põhimõtteid järgides. 5.1.15 Sellisel meetodi rakendamisel tuleb kihi tihedus mõõta hiljemalt 24 h jooksul peale kihi valmimist kvaliteedimääruses kirjeldatud sammuga. 5.1.16 Stabiliseerimistööde õnnestumise ja kihi tugevusomaduste saavutamise oluliseks eelduseks on stabiliseeritava materjali optimaalse niiskuse tagamine tihendamise hetkeks. Segu optimaalne niiskusesisaldus tuleb Töövõtjal määrata modifitseeritud Proctorteimiga (EVS-EN 13286-2) vähemalt ühe korra objekti kohta (soovituslikult üks kord ≤ 10 000 m2 tööpinna kohta) ja iga kord kui retseptis tehakse muudatusi. Tihendatava materjali tegelikku niiskusesisaldust tuleb Töövõtjal kontrollida (järgides EVS-EN 1097-5 kirjeldatud põhimõtteid näiteks mikrolaineahjuga kuivatamisel vms) vähemalt ühe korra 5000 m2 tööpinna kohta, vahetult enne täitematerjali segamist orgaanilise sideainega. 5.1.17 Juhul kui sideaineks on emulsioon, siis arvestatakse vastavuse kontrollimisel ka lisatava emulsiooni kogusega tervikuna (sideaine + vesi). Katse teostatakse ainult täitematerjalidele (sh hüdrauliline sideaine). Tegelik niiskusesisaldus võib EVS-EN 13286-2 modifitseeritud Proctor-meetodil määratud optimaalsest niiskusest hälbida vahemikus -2,0% kuni +0,5%. Vajaliku juurde lisatava veehulga arvutamisel võib lähtuda valemist 1. 15  𝑊𝐽𝐿𝑉 = 𝑊𝑂𝑃𝑇 − 𝑊𝑇𝑁𝑆 − 𝑊𝐵𝐸 (1) kus: WJLV – Vajalik juurde lisatava niiskuse kogus, %; WOPT – Modif. Proctor-meetodiga määratud optimaalne niiskusesisaldus, %; WTNS – Täitematerjalide (sh korduvkasutatava asfaldi) niiskusesisaldus, %; WBE – Bituumenemulsiooni kogus, % segu massist; 5.1.18 Kui objektil teostatud niiskusesisalduse katsetulemused näitavad, et töötsoonis oleva materjali niiskus väljub punktis 5.1.13 kirjeldatud piiridest, siis tuleb Töövõtjal rakendada lisameetmeid niiskuse muutmiseks vajalikus suunas (kuivatamine, niisutamine, hügroskoopsete materjalide lisamine). 5.1.19 Vahtbituumeniga stabiliseerimisel tuleb Töövõtjal koos Inseneriga või Tellija esindajaga kontrollida, kas bituumen vahustub sideaine lisamisel segusse. Vahustumist kontrollitakse vahetuse alguses ja alati uuesti tööde jätkamisel peale katkestusi. Mahu kasvu kontrollitakse usaldusväärse mahumõõtmisviisi abil (nt. seadme tootja poolt etteantud metoodika järgi) ja see peab olema vähemalt 20-kordne. Tööde käigus peab sideaine temperatuur vahustamise hetkel olema 160 °C kuni 190 °C (soovitatavalt 170 °C). 5.1.20 Segamisfreesi trummel peab suutma segada stabiliseeritavat materjali selliselt, et teelt mistahes kohast peale segamist võetud proovid vastavad käesolevas juhises kirjeldatud nõuetele. Segamisfrees peab olema ka piisava võimsusega, et teekonstruktsiooni kõige tugevamad lõigud ei aeglustaks töökiirust ja freesimissügavust ei peaks töö ajal nende lõikude läbimisel vähendama. 5.1.21 Stabiliseeritud ja tihendatud kihi vähim paksus on 12 cm ja suurim paksus 25 cm. Kui projektis on stabiliseeritud kihi paksus suurem kui 25 cm, siis tuleb stabiliseerimine teostada kahes võrdses kihis. 5.1.22 Töövõtja peab võtma Inseneri või Tellija esindaja juuresolekul stabiliseeritud segust terastikulise koostise määramiseks proove sagedusega vähemalt üks proov 5000 m2 stabiliseeritud katendikihi kohta, kuid mitte vähem kui üks proov päevas. 5.1.23 Proov võetakse Inseneri või Tellija esindaja poolt ettenäidatud kohtadest vahetult peale segamist. Proov peab koosnema kahest koondproovist (proov A ja proov B) ning mõlemad proovid tuleb üle anda Insenerile, kes toimetab ühe proovi (proov A) akrediteeritud katsega laboratooriumisse, kus määratakse proovi bituumensideaine sisaldus ja terastikuline koostis. Teise proovi (proov B) võtab Insener vastutavale hoiule võimalike vaidluste lahendamiseks kuni objekti üleandmistähtaja saabumiseni. Proovide võtmise kohta koostatakse protokoll (lisas 1) vähemalt kahes eksemplaris, mis osapoolte poolt allkirjastatakse. Iga proovi tähistus peab sisaldama stabiliseerimissegu liiki, stabiliseerimistööde teostaja andmeid, proovivõtu kuupäeva ja kellaaega ning proovivõtu täpset asukohta (pikett, kilomeeter, paan, vajadusel niit/suund). 5.1.24 Akrediteeritud katsega laboratooriumi terakoostise tulemused on aluseks tööde vastuvõtmisel. Lahkarvamuste esinemisel tööde kvaliteedi hindamisel katsetatakse Insenerile vastutavale hoiule antud teine proov (proov B) ning esimese proovi (proovi A) ja teise proovi (proovi B) katsetulemuste põhjal arvutatud keskmised tulemused on lõplikud ja vaidlustamisele ei kuulu. 16 5.1.25 Stabiliseerimissegusse juurde lisatava orgaanilise sideaine kogus võrreldes seguprojektis kirjeldatud sideaine hulgaga ei või vahetuse jooksul erineda üle 0,1 kg/m2 võrra. Juurde lisatava orgaanilise sideaine kogust hinnatakse jooksvalt tööde käigus ning iga vahetuse lõpus arvutuslikult (kasutatud sideaine koguse ning stabiliseerimistööde mahu alusel) Inseneri poolt. Töövõtja peab edastama kõik arvutusteks vajalikud saatelehed ja töömahud Insenerile. 5.1.26 Stabiliseerimissegusse lisatava hüdraulilise sideaine kasutatud kogus võrreldes seguprojektis esitatud kogusega ei või vahetuse jooksul erineda rohkem kui 0,2 kg/m2 võrra. Juurde lisatava hüdraulilise sideaine kogust hinnatakse jooksvalt tööde käigus (teada mõõtmetega panni või riide abil vastavalt kvaliteedimääruses kirjeldatule) ning iga vahetuse lõpus arvutuslikult (kasutatud sideaine koguse ning stabiliseerimistööde mahu alusel) Inseneri poolt. Töövõtja peab edastama kõik arvutusteks vajalikud saatelehed ja töömahud Insenerile. 5.1.27 Segu tugevusomaduste nõuetele vastavuse tõendamiseks võetakse Töövõtja poolt segatud, kuid veel tihendamata kihist seguproove vastavalt standardis EVS-EN 932-1 kirjeldatule. Segu tugevusomadusi tuleb kontrollida esimesel tööpäeval valmistatud segust ning edaspidi vähemalt üks kord iga 10 000 m2 stabiliseeritud pinna kohta. 5.1.28 Seguproovidest valmistatakse proovikehad EVS-EN 13286-50 modifitseeritud Proctor-meetodil, eraldades segust enne proovikehade tihendamist kõik üle 31,5 mm suurusega terad. Iga kontrollitava omaduse kohta peab valmistama minimaalselt kolm proovikeha (nt min 3 proovikeha segu 7 päeva vanuse survetugevuse määramiseks ja min 3 proovikeha 28 päeva vanuse survetugevuse määramiseks). 5.1.29 Objektilt võetud seguproovidest valmistatud proovikehadele määratud tugevusomadused (tulemuste keskmine) peavad vastama, sõltuvalt stabiliseerimissegust (BS, KS või TS), käesoleva juhise tabelis 4, 5 või 6 kirjeldatud tugevusomadustele. 5.1.30 Stabiliseeritud kihil võib liikluse avada kaks tundi pärast stabiliseeritud kihi lõplikku tihendamist. Esimesel ööpäeval võib suurim lubatud sõidukiirus stabiliseeritud kihil olla kuni 50 km/h ja hiljem, kuni katte paigaldamiseni või pindamiseni, kuni 70 km/h. 5.1.31 Rajatud stabiliseeritud katendikihil tuleks enne katte paigaldamist lasta vähemalt 3 päev kuivada ja formeeruda. Kui ilmastikutingimused on niisked (vihm, sügis) või liikluskoormus ähvardab stabiliseeritud pinna lõhkuda, siis tuleb stabiliseeritud katendikiht katta võimalikult kiiresti järgmise kihiga või tuleb Töövõtjal kiht pinnata näiteks „fog seal“ meetodiga, kasutades sõelmeid või liiva (vt „Pindamisjuhis“ punkt 5.3.2). Kui Töövõtja soovib stabiliseeritud katendikihi jätta liiklusele avatuks kauemaks kui 7 päeva, siis on pindamine „fog seal“ meetodiga või ühekordse pindamisega kohustuslik. Ühekordse pindamise korral täitematerjalile tugevusnõudeid ei esitata. 5.1.32 Enne katte paigaldamist tuleb stabiliseeritud katendikiht puhastada ja tekkinud ebatasasused kõrvaldada. Ebatasasused (nii piki- kui põiksuunas), mis on 3 meetrise latiga mõõdetuna suuremad kui 15 mm, tuleb täita tiheda või poorse asfaltbetoonseguga. 5.1.33 Stabiliseeritud katendikihte võib kasutada ka siirdekatetena. Sellisel juhul tuleb need enne liiklusele piiranguteta avamist vähemalt ühekordselt pinnata. 17 5.2 Ilmastikutingimused 5.2.1 Stabiliseeritud katendikihid vajavad formeerumiseks, st. hüdraulilise sideaine kivinemiseks, bituumenemulsiooni lagunemiseks, bituumensideaine ja kivimi vahelise nakke tekkeks, teatavaid ilmasikutingimusi. Neid protsesse mõjutavad nii materjalide kui ka õhu temperatuur ning niiskus. Nendest asjaoludest tulenevalt tuleb stabiliseerimistöödel arvestada käesolevas peatükis kirjeldatud nõuetest. 5.2.2 Stabiliseerimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5°C. TS katendikihtide ehitust ei ole soovitatav teostada kui ilm on päikesepaisteline ja õhutemperatuur on ≥ +25°C. 5.2.3 Vihma korral tuleb stabiliseerimistööd peatada juhul, kui tekib oht, et segu optimaalne niiskusesisaldus ületatakse 0,5% võrra. 5.2.4 Kogu stabiliseerimistööks (segamisest lõpptiheduse saavutamiseni) on aega, vastavalt stabiliseerimissegu liigile, järgmiselt: - TS ja KS stabiliseeritud katendikihtide korral kuni 4 tundi; - BS stabiliseeritud katendikihtide korral kuni 5 tundi. 5.2.5 Stabiliseeritud katendikihtidele tuleb ehitada kate (asfaltkate või pindamine) enne miinuskraadide saabumist. 5.3 Nõuded kasutatavatele seadmetele 5.3.1 Sideainete ja vee dosaatorid peavad enne stabiliseerimistöödega alustamist olema korras ja kontrollitud. Vee ja bituumensideaine dosaatorite mahulise doseerimise täpsus peab olema kuni ± 3% doseeritava materjali massist. 5.3.2 Stabiliseerimisel kasutatav segamisfrees peab täitma järgmised tingimused: - segamisfreesi freesimissügavus peab olema vähemalt 300 mm; - segamisfreesi freesimislaius peab olema vähemalt 2 m; - ükski freesitera ei ole puudu. 5.3.3 Kui stabiliseerimisel kasutatakse bituumenit (vahustatud või emulsiooni kujul), peab segamisfrees olema varustatud bituumeni voolukiiruse mõõdikuga, mis võimaldab segusse doseeritavat sideaine kogust tööde käigus jooksvalt jälgida. Sideaine doseerimine peab, olenemata stabiliseerimisfreesi kiirusest, olema ühe pindalaühiku kohta ettenähtud piirides ning selleks peab seade olema varustatud sideaine etteandeautomaatikaga. 5.3.4 Segamisfrees peab olema varustatud sügavuse säilitamiseks vajaliku automaatikaga, mis hoiaks segamisprotsessi käigus eelseadistatud sügavust täpsusega ± 10 mm. 5.3.5 Segamisfreesi mass peab ühtlase segamissügavuse saavutamiseks olema piisav. 5.3.6 Kui stabiliseerimistöödeks kasutatav segu toodetakse seguris, siis tuleb stabiliseeritud katendikihi paigaldamisel kasutada asfaldilaoturit. 5.3.7 Stabiliseerimisprotsessis kasutatavad mobiilsed bituumensideainete mahutid peavad olema vähemalt 10 m3 mahuga ning olema varustatud termomeetri ja kuumutussüsteemiga. Kuumutussüsteem peab võimaldama säilitada sideaine etteantud töötemperatuuri 5 °C täpsusega ning vajadusel soojendada jahtunud sideainet kiirusega vähemalt 20 °C tunnis. 18 5.3.8 Hüdrauliline sideaine laotatakse stabiliseeritava kihi pinnale laoturiga, mis peab omama tsemendi kaaldosaatorit ja arvestab laotamisel laoturi kiirust. 5.3.9 Tsementstabiliseerimisel võib kasutada ka lobriga (suspensioon) töötavaid seadmeid, et tagada täpsemat hüdraulilise sideaine doseerimist, materjali paremat segunemist ja hüdraulilise sideaine mittelendumist. 5.3.10 Bituumenemulsioonide käitlemisel ei tohi kasutada hammaspumpasid. 6. TÖÖDE VASTUVÕTMINE 6.1 Stabiliseeritud katendikihtide rajamisel tuleb kontrollida selle vastavust kvaliteedimäärusele ning täiendavalt lepinguga antud juhisest tulenevate kehtestatud nõuetele ning järgides kõiki teetööde tegemist, kontrollimist, dokumenteerimist ning vastuvõtmist reguleerivaid kehtivaid õigusakte. 6.2 Vastuvõtmisel tuleb täiendavalt juhinduda hanke ajal kehtinud „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjast“. 6.3 Kui alus on rajatud, arvestades antud juhise nõudeid ja kvaliteedimäärust ning on kooskõlas lepingus esitatud nõuetega, siis võib eeldada, et ehitustööd on teostatud korrektselt. 6.4 Tellijal on alati õigus kontrollida stabiliseeritud katendikihi ja materjalide nõuetele vastavust igal ajahetkel ning kohas. Kõikide objektile tarnitavate materjalide kohta tuleb Töövõtjal esitada Insenerile saatelehed, mille alusel kontrollib Insener tööde ja materjalide mahtusid. 19 Tabel 7. Segu omaduste ja sideainete sisalduste kontroll Kontrolli Kontrollitav omadus Meetod Nõue tihedus Segu optimaalne Vähemalt üks niiskuse sisaldus määrang objekti (WOPT) kohta EN 13286-2 (määratakse segule Nõue puudub (soovituslikult Modifitseeritud Proctor ilma korra ≤ 10 000 bituumensideainet m2 kohta) lisamata) Üks määrang ≤ Vahemikus Niiskusesisalduse 5000 m2 kohta Teostatakse objektil -2,0% kuni +0,5% määramine kuid mitte EVS-EN 1097-5 optimaalsest tihendamisel vähem kui üks põhimõtteid järgides niiskusesisaldusest määrang päevas Üks proov (A ja B proovid) ≤ Terastikuline koostis, Vastavalt juhise p 4.1, 5000 m2 kohta, EVS-EN 12697-1 bituumensideaine ja 4.2 ja 4.3 esitatud kuid mitte ja EVS-EN 12697-2 peenosiste sisaldus terakoostise nõuetele vähem kui üks proov päevas Juurde lisatava Kontrollitakse Töömahtude, Lubatud hälbimine orgaanilise sideaine jooksvalt ja saatelehtede ja 0,1 kg/m2 retseptis sisaldus segus vahetuste kaupakasutatud koguste järgi esitatud sisaldusest Teada mõõtmetega panni või riide abil vastavalt Juurde lisatava Kontrollitakse Lubatud hälbimine kvaliteedimääruses hüdraulilise sideaine jooksvalt ja 0,2 kg/m2 retseptis kirjeldatule ning sisaldus segus vahetuste kaupa esitatud sisaldusest töömahtude, saatelehtede ja kasutatud koguste järgi BS ja KS segudel lõhestus-tõmbetugevus EVS-EN 12697-23 või Üks määrang ≤ EVS-EN 13286-42 BS – juhise tabel 4 2 Tugevusomadused* 10 000 m järgi; KS – juhise tabel 5 kohta KS ja TS segudel TS – juhise tabel 6 survetugevus EVS-EN 13286-41 järgi Tabeli märkus: *- Segu tugevusomaduste määramiseks tuleb valmistada seguproovidest minimaalselt kolm proovikeha ühe määratava omaduse kohta. Proovikehade valmistamisel lähtuda katsestandardist EVS-EN 13286-50 (modifitseeritud Proctor-meetod, proovikehade diameeter 150 mm). Enne proovikehade tihendamist tuleb eraldada segus olevad üle 31,5 mm terad. 20 Tabel 8. Stabiliseeritud katendikihi omaduste kontroll Kontrollitav Kontrolli tihedus Meetod Nõue omadus Paanikihi keskmine paksus Geodeetiline Vastavalt ei tohi olla projekteeritud Tihendatud kihi mõõdistamine, kvaliteedi- paksusest väiksem üle 10% paksus puurkehad või määrusele ja üksikmõõtmiste tulemus proovisurfid väiksem üle 30 mm ± 50 mm; Vastavalt Asustatud alas ja külgneva Geodeetiline Kihi kõrgus kvaliteedi- rajatise või mõõdistamine määrusele konstruktsiooniga liitumisel ± 20 mm Vastavalt Kihi laius ei või olla üheski Geodeetiline Kihi laius kvaliteedi- ristlõikes olla väiksem kui mõõdistamine määrusele projektis ettenähtud laius 3-meetrise latiga Kahepoolse ristsuunalise Vastavalt (EVS-EN 13036-8) kaldega teel ± 0,5%; Kihi põikkalded kvaliteedi- või geodeetiline Ühepoolse ristsuunalise määrusele mõõdistamine kaldega teel ± 0,3% 3-meetrise latiga Suurim lubatud ebatasasus Kontrollitakse Kihi tasasus vastavalt nii piki- kui ristsuunas ≤ 15 kahtluse korral EVS-EN 13036-7 mm Kihi elastsusmoodul 7 päeva vanuse kihi Vastavalt Loadman- või elastsusmoodul: Kihi kvaliteedi- Inspector-seadmega BS kihtidel ≥ 190 MPa elastsusmoodul määrusele või läbi katselõigul KS, TS kihtidel ≥ 230 MPa (tihedus) või juhise pt määratud või 5.1.12 võrdlustiheduse Katselõigul määratud (vt pt 5.1.12) võrdlustihedusest ≥ 97 % 21 LISAD Lisa 1 – Proovivõtu protokolli näidis 22 Lisa 2 – Stabiliseerimissegu retsepti näidis Tootja Kooskõlastanud (Insener) (STABILISEERITUD SEGU TÜÜP) (nimi, allkiri, kuupäev) Tee number ja nimetus PK Stabisegu retsept nr Freespuru Nr PK+ Bit 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 31,5 63 23+00 4,8 8,0 13 4 15 34 54 54 54 67 92 94 100 25+00 5,2 9,4 5 18 24 27 46 46 65 88 94 91 100 27+00 5,1 10,0 10 10 21 39 43 45 48 58 61 89 100 1 29+00 5,7 9,4 15 18 24 34 48 50 58 88 93 93 100 31+00 5,5 10,0 13 21 30 31 51 51 71 82 85 90 100 Keskm 5,3 9,4 11 14 23 33 48 49 59 77 85 91 100 Lisatav täitematerjal Ter tih Nr fr Tüüp Tootja dekl / karjäär 3 LA f C FI F t/m 2 16/32 3 4/8 Hüdrauliline sideaine Projekteeritud segu koostis Kihi paksus 0,20 Mark TAS 32,5 Materjal Materjali osakaal % Mat vajadus 4 2 Tootja / dekl Nr fr Täitematerjal Segu kg/m Bituumensideaine 1 fr puru 45 43,7 187,7 Mark C65B3 2 16/32 33 32,0 137,6 5 Tootja / dekl 3 4/8 20 19,4 83,4 Bit sisaldus % 65 4 tsem 2 1,9 8,3 Vesi 5 bit B 3,0 BE kg 4,7 Sum 100 100,0 BE % 1,1 6 6 vesi 3,2 12,1 Terastikuline koostis Nr Mat 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 12,5 16 31,5 63 1 Freespuru 9,4 11 14 23 33 48 49 59 77 85 91 100 2 16/32 1,0 1 1 1 1 1 1 5 7 15 87 100 3 4/8 2,0 2 2 2 2 4 15 97 100 4 TAS 32,5 82,8 97 99 100 Väljundnormkoostis 7 8 10 12 17 22 30 45 55 65 90 100 min 4,0 5 6 7 9 14 22 32 42 48 69 100 Norm max 10,0 12 15 20 26 34 44 57 65 72 92 100 Projekteeritud segu omadused Optimaalne Mahumass Survetugevus MPa Lõh.-tõmbetugevus, MPa niiskus % kg/m 3 7 päeva 28 päeva 7 päeva 28 päeva 3,2 2150 Norm % 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 8 16 31,5 63 12,5 mm Koostanud (nimi, allkiri, kuupäev) 23  SEGURETSEPTIS ESINEVATE TÄHISTE SELETUS Freespuru Om adus Katsestandard Freespurule tehtavad katsed Bituumensideainega sidumata katete või aluste freespurul määratakse terastikuline koostis EVS EN 933-1 Asfalt- või mustkatte freespurul määratakse ekstraheerimisel sideaine sisaldus ja terastikuline koostis. EVS-EN 12697-1 EVS-EN 12697-2 Lisatava täitem aterjali om adused EVS EN 13043 või 13242 m õistes Tähis Om adus Katsestandard fr Fraktsioon EVS EN 933-1 Tootja dekl Tootja tähis ja toote vastavusdeklaratsiooni nr Karjäär Materjali kaevanduskoht Tüüp Lihtsustatud petrograafiline kirjeldus EVS EN 932-3 Ter tih, t/m3 Terade tihedus, erimass EVS EN 1097-6 LA Purunemiskindlus, Los Angelese tegur, kategooria EVS EN 1097-2 EVS EN 933-1 f Peenosiste sisaldus, kategooria (filleril 933-10) C Purustatud pindadega terade osakaal, kategooria EVS EN 933-5 Fl Tera kuju, plaatsustegur, kategooria EVS EN 933-3 F Külmakindlus, kategooria EVS EN 1367-1 Hüdrauliline sideaine Hüdrauliline teesideaine vastavalt standardile Bituum ensideaine Mark Bituumenemulsioon või vahustatud sitke naftabituumen 160/220 või põlevkivibituumen PB 3 Bit sisaldus Kasutatava bituumenemulsiooni bituumeni sisaldus %-des. Bituumeni kasutamisel on % - 100 Projekteeritud segu koostis B Vajalik bituumeni osakaal segus BE Lisatava bituumenemulsiooni või bituumeni vajadus vesi Tihendamiseks vajalik optimaalne vee kogus, arvestamata lähtematerjalide niiskusesisaldust Terastikuline koostis Arvestatud ei ole teistkordsest freesimisest tuleneva freespuru peenenemisega Sõelte kom plekt vastavalt ISO 565:1990 R20, baasrida pluss rida 2 (m m ) 0,063 / 0,125 / 0,25 / 0,5 / 1 / 2 / 4 / 6,3 / 8 / 10 / 12,5 / 14 / 16 / 20 / 31,5 / 40 / 63 Projekteeritud segu om adused Tähis Om adus / m eetod Katsestandard Optimaalne niiskus Modifitseeritud Proctor katsel EVS-EN 13286-2 EVS-EN 13286-2 Proovikehad valmistatakse modifitseeritud Proctor-meetodil vastavalt standardile Mahumass EVS-EN 13286-2, EVS-EN 12697-6 mahumass määratakse EVS-EN 12697-6 meetodi D kohaselt (meetod D) EVS-EN 13286-2 ja Proovikehad valmistatakse modifitseeritud Proctor-meetodil, EVS-EN 12697-23 Lõh.-tõmbetugevus Lõhestus-tõmbetugevus määratakse EVS-EN 12697-23 või EVS-EN 13286-41 või EVS-EN 13286- kohaselt 42 Proovikehad valmistatakse modifitseeritud Proctor-meetodil, EVS-EN 13286-2 ja Survetugevus survetugevus määratakse EVS-EN 13286-41 kohaselt EVS-EN 13286-41 Täidab retsepti koostaja segu projekteerimisel Täidab retsepti koostaja, vastavalt katsetulemuse, deklaratsiooni või normi alusel 47 Arvväärtused retseptis on näidis 24