Riigihanke „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigu ehitamine“ (viitenumber 229786) hanketeate ja riigihanke alusdokumentide muutmine

KÄSKKIRI 21.12.2020 nr 1-23/20/929 Riigihanke „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigu ehitamine“ (viitenumber 229786) hanketeate ja riigihanke alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 lõikega 1 ja § 10 lõikega 1, muudan Maanteeameti teehoiudirektori peadirektori ülesannetes 13.11.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/855 kinnitatud ja 04.12.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/897 muudetud riigihanke „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigu ehitamine“ (viitenumber 229786) hanketeadet ja riigihanke alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan hanketeate punktidest IV.2.2) ja IV.2.7) kuupäeva „05.01.2020“ ning asendan kuupäevaga „18.01.2021“. 2. Kustutan HD II Hankelepingu projekti ja asendan tervikuna uuega. 3. Kustutan HD III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ja asendan tervikuna uuega. 4. Kustutan HD IV Kululoendi ja asendan tervikuna uuega. Muudatused riigihanke alusdokumentides on tähistatud punase värviga. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes  TEE-EHITUSE TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigu ehitamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Töövõtja poolt esitatud Kululoend. 2.1.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus (sh projekt). 2.1.3. Lisa 2.1– Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused. 2.1.4. Lisa 3 – Lepingu eritingimused. 2.1.5. Lisa 3.1 – Laboratoorsete kontrollkatsete tähtajad. 2.1.6. Lisa 3.2 – Lepingu rahalise täitmise graafik. 2.1.7. Lisa 4 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused. 2.1.8. Lisa 5 – Akt leppetrahvi määramise kohta. 2.1.9. Lisa 6 – Juhend ettenägematute tööde kasutamiseks ja bituumeni hinna korrigeerimiseks. 2.1.10. Lisa 7 – Tehtud tööde akti vorm. 2.1.11. Lisa 8 – Maksetõendi vorm. 2.1.12. Lisa 9 – Täitmistagatise garantii vorm. 2.1.13. Lisa 10 – Ettemakse garantii vorm. 2.1.14. Lisa 11 – Inseneri juhise vorm. 2.1.15. Lisa 12 – Tööde muudatuse vorm. 2.2. Juhul, kui Lepingu Loendites ja/või Tehnilises kirjelduses ja Juhendmaterjalides on sätestatud madalamad kvaliteedi nõuded võrreldes majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetega, siis Töö tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetest. 2.3. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.4. Leping on sõlmitud avatud menetlusega riigihanke „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigu ehitamine“ (viitenumber 229786) tulemusena. 2.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu  sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi; 2.6. Lepingu dokumentide tähtsusjärjekord on: 1) Leping, v.a projekt; 2) Lepingu eritingimused, väljaarvatud Lepingu eritingimustes viidatud Teetööde tehnilised kirjeldused; 3) Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused; 4) Teetööde tehnilised kirjeldused; 5) Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud vastused; 6) Projekti joonised; 7) Projekti seletuskiri; 8) Kululoend; 9) Muud projekti juurde kuuluvad dokumendid; 10) Muud Lepingusse kuuluvad dokumendid. 2.7. Töövõtja kinnitab, et on punktis 2.6 esitatud andmeid uurinud ja kontrollinud, samuti objekti (selle ümbrust) ja muud kättesaadavat informatsiooni ning see on piisav hinnapakkumise esitamiseks ja nõuetekohase Töö tegemiseks. 2.8. Tellija vastutab Tellija või teiste isikute, kelle tegevuse eest Tellija vastutab, poolt koostatud projektlahendite ja muude Lepingu aluseks olevate lähteandmete ja dokumentide õigsuse eest. 2.9. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt Tellija Projektijuhi kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamisekorraldus) märgitud kuupäeval. 3.2. Töö teostamise tähtaeg on 18 kuud alates Alustamisekorralduses märgitud kuupäevast, milliseks ajaks kohustub Töövõtja lõpetama kõik tööd ning kõrvaldama avastatud puudused. 3.3. Töö teostamine toimub alljärgneva ajakava kohaselt: 3.3.1. Põhitee vasak pool vahemikus PK 1713+00 – 1730+00 peab olema kuni bin asfaldikihini (kaasa arvatud) valmis ehitatud 2021. aasta jooksul. 3.3.2. Suurulukite läbipääsu betoonitööd sh. pealesõidud peavad olema valmis ehitatud 2021. aasta jooksul, va katend. 3.3.3. Peale põhitee ülemise asfaldikihi paigaldamist tuleb 20 kalendripäeva jooksul asfalteerida ristmikud, bussipeatuste laiendused ja mahasõidud (va. rambid), sh pool poolega ehitamisel. 3.3.4. Teepeenrad peavad olema täidetud ja tihendatud 20 kalendripäeva jooksul peale ülemise asfaldikihi paigaldamist mistahes teelõigul. 3.3.5. Katte markeerimine ja keskpiirde paigaldamine tuleb teostada 30 päeva jooksul peale ülemise asfaldikihi paigaldamist. 3.4. Juhul, kui Töö teostamine viibib Tellijast põhjustatud asjaoludel ja sellest tulenevalt ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik Tööd lõpetada enne talve saabumist, võivad Pooled Töö teostamise tähtaja kulgemise peatada kehtestades tehnoloogilise pausi ning jätkata Töö teostamist esimesel võimalusel. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelepärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt endale Lepinguga võetud kohustusi; 4.1.4. keelduda kuni mittevastavuste likvideerimiseni Töö vastuvõtmisest ja selle eest osaliselt või täielikult maksmisest, kui Töö ei ole teostatud Lepinguga ja selle lisadega määratud kvaliteeditasemel või mahus või kui Töö teostamisel on kasutatud kokkulepituga võrreldes erinevaid, Tellijaga eelnevalt kooskõlastamata materjale ja/või lahendusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. kontrollida Töövõtja esitatud ja omanikujärelevalve esindaja (edaspidi Insener) poolt kooskõlastatud hinnapakkumised hiljemalt 5 tööpäeva jooksul ning andes kirjaliku tagasiside Töövõtjale vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta; 4.2.3. tasuda viivist vastavalt Lepingule; 4.2.4. tagada Töö tegemise ajaks omanikujärelevalve; 4.2.5. korraldada garantiiaja ülevaatusi; 4.2.6. teatada Töövõtjale nii Töö tegemise ajal kui ka pärast Töö vastuvõtmist avastatud mittevastavustest Lepingule mõistliku aja jooksul pärast vastavate asjaolude avastamist. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid, mille Tellija või Insener edastab Töövõtjale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul alates Töövõtja poolt kirjalikult esitatud probleemi kirjeldusest. Olenevalt probleemi keerukusest võib Tellija vastamise aega pikendada kuni 14 tööpäevani; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu; 4.3.3. alustada ettenägematute töödega, pärast seda kui on antud Inseneri koostatud ja Tellija poolt kooskõlastatud kirjalik juhis; 4.3.4. saada täiendavat tasu ja/või aega juhul, kui Töövõtja on teostanud punktis 2.7. nimetatud kontrolli kohustuse ja punktis 2.8 loetletud Tellija riskid toovad Töövõtjale kaasa täiendavad tõendatud ja põhjendatud viivituse rohkem kui 10 tööpäeva või kulusid Tööle; 4.3.5. peatada Tööd sellest mõistliku aja jooksul ette teatades, kui Tellija ja Insener põhjendamatult viivitavad punktis 7.3 ja 7.4 toodud tähtaegadega või Tellija ei tasu punktis 7.7 nimetatud tähtajal arvet; 4.3.6. peatada Tööd kui Tellija või Insener põhjendamatult viivitab Lepingus nimetatud hinnapakkumiste ülevaatamisel/kooskõlastamisel ning sellised tööd on takistuseks Tööde teostamisel; 4.3.7. saada punktis 4.3.5 ja 4.3.6 nimetatud tingimustel, mis on põhjustatud Tellija või Inseneri tegemata jätmistest ajapikendust või täiendavat tasu nende tõendatud ja põhjendatud kulude eest koos mõistliku kasumiga kuni 5%; 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teated teede ehitamiseks, sildade ehitamiseks ja elektritööde tegemiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; 4.4.4. esitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused, siis on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8 sätestatud kõrvaldamise alus, siis Töövõtja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama; 4.4.5. esitada Tellija nõudmisel alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks alltöövõtja asukohamaa karistusregistri teade RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või alltöövõtja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument ning alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta; 4.4.6. vastutada ehitusobjektil Töö tegemisel võimaliku kaasneva kahju tekitamise eest keskkonnale, kolmandatele isikutele; 4.4.7. kasutada Töö tegemisel materjale ja tooteid, mille õigusaktidest ja Lepingust tulenevatele nõuetele vastavus on õigusaktides ja Lepingus sätestatud nõuete kohaselt tõendatud. Enne tööde algust esitatakse kõikide materjalide ja toodete dokumendid Insenerile kooskõlastamiseks ja teadmiseks Tellija Projektijuhile; 4.4.8. informeerida Tellijat Lepingu täitmisel ilmnenud Lepingu punktis 2.6. nimetatud dokumentide puudustest enne nimetatud dokumentatsiooni alusel Töö teostamist võimalikult kiiresti vastavas osas või lõigus, kuid mitte hiljem kui 20 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Peale nimetatud tähtaja möödumist kaotab Töövõtja nõudeõiguse nimetatud puudusele tuginedes; 4.4.9. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; 4.4.10. esitada 7 tööpäeva jooksul alates Alustamisekorralduse saamisest Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille kohaselt kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju kuni 100 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka Lepingu järgset Tellijat. Kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul Alustamisekorraldusel märgitud kuupäevast ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; Kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi; 4.4.11. lähtuda Tellijaga kooskõlastatud Inseneri väljastatud juhisest mahtude muutmise osas; 4.4.12. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; 4.4.13. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule; 4.4.14. kanda juhusliku hävimise vastutust või kahjustamise riisikot töölõigus, kus on vaegtööd ja puudused, kuni vaegtööde kõrvaldamiseni ja parandatud tööde vastuvõtmiseni Tellija poolt. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu p-des 5.1.-5.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Leping on ühikhindadel põhinev leping. Töö maksumus on kuni … eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk … eurot, kokku … eurot, mida Tellija kohustub Töövõtjale tasuma Lepingu tingimuste kohaselt tehtud tööde eest järgmiselt: 6.1.1. kvaliteetselt ja tähtaegselt tehtud Töö eest … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku … eurot (edaspidi Tasu); 6.1.2. ettenägemata tööde eest kuni … eurot (5% punkt 6.1.1. summast), millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku … eurot. 6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale vastavalt Lepingule. 6.3. Ettenägematu töö on Lepingu mõistes töö, mida on vaja teha Töö iseloomust ja täitmise käigust tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematute tööde summat kasutatakse juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Loendites esitatud mahtude muutmise vajadus, ettenägematute tööde tellimise vajadus. Ettenägematu tööde Lepingusse lisamine toimub vastavalt Lepingu lisale 6. 7. Arveldused, tagatised, tööde arvestus ja tööde üleandmine-vastuvõtmine 7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates Alustamiskorralduse esitamisest Täitmistagatise 10% Tasust vastavalt Lepingu lisale 9. Täitmistagatis on panga garantiikiri, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning kogu Töö kohta on väljastatud Lepingu lisas 3 juhendmaterjalid viidatud Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja kohane kvaliteeditunnistus (edaspidi Kvaliteeditunnistus). Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni Kvaliteeditunnistuse väljastamiseni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 14 päeva jooksul alates Kvaliteeditunnistuse väljastamisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50% võrra pärast Maanteeameti peadirektori käskkirja „Tee ehitustööde lõpetamise kord Maanteeametis“ kohase lisa  „Tee ehitustööde vastuvõtuakt“ vastuvõtuakti väljastamist ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. 7.2. Töövõtjal on õigus saada ettemakset. Tellija tasub Töövõtjale Töö alustamisel ettemakse arve alusel kuni 15% Tasust. Ettemakse tagatiseks on Töövõtja poolt Tellijale esitatud panga garantiikiri, milles pank võtab endale kohustuse maksta tagasi Tellija poolt tasutud ettemakse juhul, kui Töövõtja ei täida Lepinguga võetud kohustusi. Ettemakse tasutakse Töövõtjale 14 päeva jooksul pärast arve ja garantiikirja esitamist Tellijale. Ettemakse tasaarvestatakse tehtud tööde aktide alusel proportsionaalselt tehtud tööde eest esitatud arvetega. 7.3. Tehtud tööde arvestus toimub tegelikult tehtud tööde järgi. Töövõtja Projektijuht fikseerib "Tehtud tööde aktis" kalendrikuu jooksul tegelikult tehtud Tööde mahud ja arvutab ühikuhindade alusel Tööde maksumused ning juhul, kui Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustes on ette nähtud materjalide eest tasumine tööpiirkonda teenindavale laoplatsile jõudmisel, ka materjalide eest tasumisele kuuluvad summad ning esitab järgneva kuu mahtude ja maksumuste prognoosid. Materjalide eest tööpiirkonda teenindavale laoplatsile tasumise korral tuuakse „Tehtud töö aktis“ märkuste lahtris välja, millises ulatuses on tasutud materjali eest. Töövõtja Projektijuht esitab "Tehtud tööde akti", “Maksetõendi”, mõõteprotokollid ja kaetud tööde aktid “Tehtud tööde aktis” kajastatud Tööde kohta Insenerile allakirjutamiseks hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks. Insener esitab kontrollitud ja allkirjastatud “Tehtud tööde akti” ja “Maksetõendi” Tellija Projektijuhile edasi viie tööpäeva jooksul. 7.4. Tellija Projektijuht on kohustatud saadud aktid kolme tööpäeva jooksul allkirjastama või esitama kirjaliku põhjenduse allkirjastamisest keeldumise kohta. 7.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast "Tehtud tööde akti" ja “Maksetõendi” allkirjastamist Inseneri ja Tellija Projektijuhi poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. 7.6. Kui tehtud tööde vastuvõtmisel ei ole teada laboratoorsete katsetuste tulemused, on Tellijal õigus mitte tasuda kuni 50% nende tööde maksumusest kuni laboratoorsete katsetuste tulemuste saamiseni. 7.7. Tellija tasub Töövõtjale 14 päeva jooksul pärast Lepingu kohaselt vormistatud "Tehtud tööde akti", “Maksetõendi” ja arve saamist. 7.8. Objektil tehtud viimase kuu tööde kohta vormistatud "Tehtud tööde akti" ja “Maksetõendi” alusel koostatud arve eest tasub Tellija Töövõtjale pärast „Tee ehitustööde vastuvõtuakti“ allkirjastamist 14 päeva jooksul juhul, kui Töövõtja on esitanud Lepingu punktis 7.10. tähtaja jooksul vähendatud tasu ulatuses kreeditarve. Kreeditarve esitamisega viivitatud päevade võrra pikeneb tasumise tähtaeg. 7.9. Tööde vastuvõtt toimub vastavalt Lisas 3 Juhendmaterjalid viidatud „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja“ ja „Tee ehitustööde lõpetamise kord Maanteeametis“ nõuetele. 7.10. Kui Töös on avastatud puudusi ja Töövõtja ei ole viinud Tööd vastavusse Lepingu tingimustega ja avastatud puudused ei takista oluliselt ehitise kasutamist, on Tellijal õigus vähendada tasu tehtud tööde eest vastavalt Lepingu lisas 3 juhendmaterjalides viidatud dokumendile “Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ ja Lepingu lisas 3 punktis 8.2. sätestatule. Töövõtja esitab Tellijale kreeditarve vähendatud tasu ulatuses 7 päeva jooksul, pärast Vastuvõtuakti allkirjastamist. 8. Töövõtugarantii 8.1. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 5 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Vastuvõtuaktis märgitud Töö või Töö osade vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 5 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. Töö osaks loetakse seejuures terviklikult valminud teelõiku või objekti. 8.2. Garantiiaeg 5 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde ehituse osade ning konstruktsioonide kohta, v.a. juhendmaterjalides toodud erijuhud. 8.3. Garantiiajal teostatakse ülevaatusi üks kord aastas tähtajaga 30. juuni ning defektide likvideerimist ning Garantiiaegse tagatise realiseerimisel lähtutakse Lepingust. Garantiiaegse tagatise tagastab Tellija Töövõtjale 14 päeva jooksul alates Kvaliteeditunnistuse väljastamisest või arve saamisest. 9. Poolte vastutus 9.1. Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Töö ei vasta Lepingule. Töövõtja vastutab ka kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde Lepingule vastavuse eest. 9.2. Töö loetakse muu hulgas Lepingule mittevastavaks ka juhul, kui Töövõtja Töö üleandmisel ei esita Tellijale Töö juurde kuuluvat täitedokumentatsiooni. 9.3. Töövõtja on kohustatud hüvitama tõendatud Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 9.4. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 9.5. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,05% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 9.6. Kui Töövõtja leiab, et tal on käesoleva Lepingu alusel või muul moel Lepinguga seotult õigus mingile ajapikendusele ja/või täiendavale tasule, peab Töövõtja sellest teatama Insenerile ja Tellijale kirjeldades sündmust või asjaolusid, mis annavad aluse nõude esitamiseks. Sellise teate esitamise õigus on Töövõtjal 20 tööpäeva alates selle teada saamisest. Peale nimetatud tähtaja möödumist kaotab Töövõtja nõudeõiguse. 9.6.1. Töövõtjal on õigus saada täiendavat tasu ja ajapikendust vastavalt poolte vahel sõlmitud Lepingu muudatusele, kui objektil ilmnevad ettenägematud asjaolud füüsiliste tingimustega s.h. aluspinnase ja hüdroloogilised tingimused, mis erinevad Tellija lähteandmetest ning toovad kaasa vajaduse muuta Lepingut või teostada täiendavaid töid. 9.6.2. Töövõtjal on õigus saada täiendavat tasu ja ajapikendust vastavalt poolte vahel sõlmitud Lepingu muudatusele, kui objektil avastatakse fossiilid, mündid, väärtuslikud või antiiksed esemed ning konstruktsioonid või muud geoloogilised/arheoloogilised esemed, mis erinevad Tellija poolt etteantud lähteandmetest ning toovad kaasa vajaduse muuta Lepingut või teostada täiendavaid töid. 9.7. Kui Töövõtja ei täida Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus rakendada Leppetrahve vastavalt Lepingule. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 9.8. Leppetrahvi määramise kohta koostatud akti alusel esitab Tellija Töövõtjale nõude leppetrahvi tasumiseks. 9.9. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingu punktis 3 sätestatud tähtaegu sh vahetähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul hilinenud töö/töö osa üleandmisest arvates. 9.10. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele riskivastutuse sätete alusel. Kahjunõuet tõendavad muuhulgas, kuid mitte ainult, fotod/videod kahjustatud sõidukist,  liiklusjärelevalve teostaja aktid, kahju tekkimist pealt näinud isikute ütlused, ehitustöid teostavate ettevõtete hinnapakkumised jne, kusjuures sõltuvalt asjaoludest võib mõni nimetatud tõenditest ka puududa (näiteks kui politsei on keeldunud sündmuskohale sõitmast). Kahjunõude esitamisel peab Töövõtja tõendama Töö teostamise vastavuse Lepingule ja õigusaktide nõuetele, sh peab Töövõtja tõendama liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja muude Tööga seonduvate tegevuste teostamise aja. Tellija nõudel kohustub Töövõtja oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma sellega kaasnevad kulud. Samuti on Pooled kokku leppinud, et Töövõtja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju ja väljamõistetud menetluskulud; 9.11. Tööde tegemise ajal kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda Tasu tehtud Lepingu objektiks olevate tööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. 9.12. Töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb üle Tellijale valminud Töö kohta pärast Vastuvõtuakti allkirjastamist Poolte poolt. 9.13. Leppetrahvide kogusumma, välja arvatud Lepingu punktis 11.2. sätestatud leppetrahv, ei ületa 15% Tasust. 10. Poolte kontaktisikud 10.1. Töövõtja Projektijuht on isik, kes lahendab lepingust tulenevad tehnilised küsimused ning kellel on kohustus koostada „Tehtud tööde akt“, „Maksetõend“ ja neile alla kirjutada. Töövõtja Projektijuhi CV koos kontaktandmetega esitatakse vastavalt Lepingu Lisale 3. 10.2. Tellija Projektijuht, kes lahendab lepingust tulenevad küsimused ning kellel on õigus kontrollida Töövõtja kohustuste täitmist ning alla kirjutada „Tehtud tööde aktile“ ja „Maksetõendile“, on Siim Remmelgas, tel 5082585; e-post [email protected]; 10.3. Insener, kes teostab omanikujärelevalvet ja kes kirjutab alla „Tehtud tööde aktile“ ja „Maksetõendile“, kaetud tööde aktile ja mõõteprotokollile, määratakse Tellija poolt ja tehakse Töövõtjale teatavaks esimesel võimalusel. Juhul, kui Tellija ei teavita Töövõtjat Insenerist, siis allkirjastab nimetatud dokumendid Inseneri asemel Tellija Projektijuht ning Tellija Projektijuht täidab Lepingust tulenevaid Inseneri kohutusi ja õigusi. 11. Lepingu kehtivus 11.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 11.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 11.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. 11.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 11.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 11.4.2. Kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 12. Teated 12.1. Poolte vahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 12.2. Informatsioonilist teadet võib edastada nii silmast-silma, telefoni, e-posti või ehitustööde päevikusse tehtud märkuste teel. Operatiivset tegutsemist nõudvate tegevuste korral teavitab Insener, Tellija esindaja või vastava hooldefirma töötaja Töövõtjat telefoni teel. Silmast-silma ning telefoni teel teate edastamise korral Töövõtja ja Insener kajastavad teateid oma päevikutes järgmise tööpäeva kl 10.00-ks. 12.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel (vajadusel digitaalselt allkirjastatuna) või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks, v.a. juhul, kui teine Pool on teate kättesaamist e-posti teel varasemalt kinnitanud. 12.4. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast lugedes, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. 12.5. Avalikkusega ning meediaga suhtlemine töövõtulepingut puudutavates küsimustes toimub kooskõlastatult Tellijaga. 13. Isikuandmete töötlemine 13.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos Isikuandmete õigusaktid). 13.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 13.3. Lepingu alusel töödeldakse ehitusobjektiga seotud puudutatud isikute isikuandmeid. 13.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada ehitusobjektiga seotud tegevustest puudutatud isikuid. 13.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 13.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 13.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 13.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 13.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 13.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 13.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 13.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 13.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 13.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 13.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 14. Muud tingimused 14.1. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 14.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel  lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 14.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 14.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 15. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa 3 Lepingu eritingimused 1. Töövõtja ettevalmistustööde ajal kohustub: 1.1 esitama Insenerile või Tellija Projektijuhile kooskõlastamiseks 10 tööpäeva jooksul alates alustamisekorraldusest „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi tagamise plaani“ vastavalt punktis 8 Juhendmaterjalid viidatud dokumendile „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend“ ja teisi töö alustamisega seotud dokumente. Kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal Projektijuhil ja Inseneril kontrollida 5 tööpäeva. Kui 5 tööpäeva jooksul pärast Kvaliteedi tagamise plaani esitamist ei ole Tellija Projektijuht või Insener Töövõtjale teatanud mil määral esitatu ei vasta Lepingule, peab Töövõtja alustama tegevust Kvaliteedi tagamise plaani alusel, järgides kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi. Kui Tellija Projektijuht või Insener tagastab esitatud Kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 5 tööpäeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellija Projektijuhile ja Insenerile. Töövõtja on kohustatud ehitustööde käigus täiendama Kvaliteedi tagamise plaani jooksvalt ja jälgima, et see vastaks tegelikule olukorrale. Inseneri või Tellija Projektijuhi vastavasisulise nõudmise esitamisel, tuleb Töövõtjal esitada kolme tööpäeva jooksul täiendatud/korrigeeritud Kvaliteedi tagamise plaan. Tellija loeb eeltoodud Kvaliteedi plaani esitamata jätmist või mitte nõuetekohast esitamist Lepingu oluliseks rikkumiseks. 1.2 koostama ja esitama Tellija Projektijuhile ja Insenerile tööde kalendergraafiku ja maksegraafiku 10 tööpäeva jooksul pärast alustamiskorralduse saamist. 1.3 tegema Töö enda poolt esitatud ja Tellija Projektijuhi ja Inseneri poolt heaks kiidetud kalendergraafiku alusel. Töövõtja kohustub uuendama kalendergraafikut tehtava töö käigus vastavalt vajadusele ja kooskõlastama uuendatud kalendergraafiku Tellija Projektijuhiga ja Inseneriga. Kalendergraafiku uuendamine ei ole aluseks Töö lõpetamise tähtaja muutmiseks. Lisaks kogu Lepingu täitmise käigus on Töövõtja kohustus esitada Tellija Projektijuhile ja Insenerile iga järgneva kahe nädala tööde kava Inseneri töö planeerimiseks hiljemalt reede hommikul kell 10.00. Kava peab olema tabeli kujul, mis sisaldab kõiki Tööde liike ning ajalist kestvust päevade kaupa, koos ligikaudsete aadressidega, kus Tööd toimuvad. 1.4 saatma hiljemalt 5 tööpäeva enne Töö algust Tellijale ja hooldetööde teostajatele e-posti teel (aadressidel: [email protected], [email protected]) eelteate ehitustööde alustamise kohta. Muude ühistranspordiga seotud piirangutega arvestamiseks lähtuda punktis 8 Juhendmaterjalid toodud “Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord” nõuetest. 1.5 kirjutama 3 tööpäeva enne tööde algust koos Tellija ja antud piirkonnas hoolde tegija esindajaga alla "Akt hoolde tegemise kohta ehituse/remondi ajal" (vt punktis 8 Juhendmaterjalid viidatud dokument). 1.6 saatma “Eelteate ehitustööde alustamise kohta” hiljemalt 3 tööpäeva enne Töö algust Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning Tellija Projektijuhile ja Insenerile kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 tööpäeva. 1.7 omama Töö tegemisel, kaasa arvatud alltöövõtjaid kasutades olenevalt töö iseloomust, vastava töö tegemiseks nõutavat tegevusluba või registreeringut või majandustegevuse teadet. 1.8 kooskõlastama Tellija ja Inseneriga alltöövõtjate kaasamise ja muutmise enne tööde algust eelnevalt ja tööde ajal. 1.9 esitama Tellijale vajalikud dokumendid kolmepoolse lepingu sõlmimiseks Töövõtja, Tellija ja Elektrilevi OÜ vahel. Kolmepoolne leping peab olema sõlmitud vähemalt 7 tööpäeva enne vastava töölõigu töödega alustamist. 1.10 esitama Tellijale vajalikud dokumendid kolmepoolse lepingu sõlmimiseks Töövõtja, Tellija ja Telia Eesti AS vahel. Kolmepoolne leping peab olema sõlmitud vähemalt 7 tööpäeva enne vastava töölõigu töödega alustamist. 2. Töövõtja ehitustööde ajal: 2.1. Korraldab hoolde tegemise ehitusobjektil ning Tööde üleandmise ja hoolde tagasiandmise hetkeks teostab niitmistööd kogu objekti teemaal. 2.2. Töövõtja annab talihooldeks eraldi aktiga objekti tagasi tellijale/hooldajale järgmistel tingimustel: 2.1.1. Talve perioodiks peab tee jääma asfalt- või pinnatud kattega; 2.1.2. Asfaldipaanid peavad lõppema täpselt samas ristlõikes; poolikuid paane lubatud ei ole; 2.1.3. Erinevate paanide üleminekud peavad olema kõik sujuvad; 2.1.4. Aukude tekkimisel parandab need ehitaja. Sisend tuleb Teehooldajalt või Tellija esindajalt; 2.1.5. Ajutised liiklusmärgid peavad olema püsivalt maasse paigaldatud (eemaldavatel alustel märgid lubatud ei ole); 2.1.6. Ajutiste ja projektis mittesisalduvate liiklusmärkide hooldused teostab Töövõtja; 2.1.7. Kattega tee seisundinõuded peavad olema tagatud vastavalt seisunditasemele; 2.1.8. Teekattemärgistusest peab olema vähemalt tee telgjoon ja kanaliseeritud ristmikul vasakpöörderajad. 2.3. Kuni akti allkirjastamiseni peab Töövõtja vajadusel talihoolet tegema. 2.4. Kohustub objekti teenindusvedudel (pinnase-, asfaltbetooni, konstruktsioonide jne veod) kinni pidama sõidukitele (s.h. veoautodele koos haagisega või ilma, autorongidele, masinrongidele jne) kehtestatud koormuspiirangutest ja sõidukite registrimassi mitte ületama. Keskkonnaametiga õigusaktides nõutud materjalide kooskõlastuste korral hankima ise väljaveo kooskõlastused ja tasuma kõik seonduvad kulud. 2.5. Informeerib konkreetsete kaetud tööde vastuvõtmise vajadusest Tellija Projektijuhti/Inseneri vähemalt üks (1) tööpäev ette. Kaetud tööde üle andmata jätmise korral on Töövõtja kohustatud Tellija Projektijuhi /Inseneri nõude korral omal kulul avama ja sulgema vastu võtmata kaetud tööd. 2.6. Kohustub esitama igakuiselt Lepingu rahalise täitmise graafiku Tellija Projektijuhile ja Insenerile vastavalt Lepingu lisas 3.2. etteantud vormile. 2.7. Arvestab, et laboratoorsete vastuvõtukatsete eest tasub Tellija hankega väljavalitud laborile, v.a. IRI, haardeteguri, plaatkoormuse ja maaradariga mõõtmised ja Maanteeameti peadirektori 22.05.2020 käskkirja nr 1-2/20/425 punktis 3 toodud juhtudel. 2.8. Arvestab, et laboratoorsed katsetuste tulemused edastatakse Töövõtjale selliste päevade jooksul nagu see on sätestatud tabelis (Lepingu Lisa 3.1.) ja neid päevi ületades on Töövõtjal õigus nõuda täiendavat tähtaega üksnes juhul kui on tõestatud, et labori kontrollkatsete tulemuste viibimise tõttu ei saa Töövõtja tähtaegselt Tööd lõpetada ning et Töövõtja on teinud kõik endast sõltuva Töö tähtaegseks valmimiseks. Juhul kui Töid tahetakse jätkata kiiremini kui akrediteeritud katsetulemused on saabunud võib seda teha omal vastutusel tingimusel, et mittevastavuse ilmnemisel tuleb mittevastav Töö ümber teha või parandada Töövõtja kulul. Lisaks teostab kõik kontrolltoimingud ja vastuvõtukatsed vastavalt punktis 8 Juhendmaterjalid viidatud dokumendile „Tee- ehitustöödel kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“ tabelile. Töövõtja oma meeskonna ja seadmetega võtab Inseneri juuresolekul vastuvõtu proovid, mille Insener edastab väljavalitud laborisse. Stabiliseeritud segu survetugevuse (EVS-EN 13286-41) ja lõhestus-tõmbetugevuse (EVS-EN 12697-23 ja EVS-EN 13286-42) kontrollimiseks  võetavaid proovikehi ei pea hoiustama kiles (nimetatud asjaolu peab olema märgitud katseprotokolli), muus osas peavad proovikehad vastama standarditele EVS-EN 13286- 41, EVS-EN 12697-23 ja EVS-EN 13286-42. Tellija võib Lepingu lisas 3.1. toodud tähtaegu ja katse läbiviijaid ühepoolselt muuta, teavitades Töövõtjat 1 kuu ette. 2.9. Asfaltsegude B-proovide katsetamise nõudmiseks peab Töövõtja vastava soovi kirjalikult esitama mitte hiljem, kui 7 tööpäeva jooksul A-proovi tulemustest teadasaamist. Vastava tähtaja möödumisel loetakse Töövõtja nõustunuks A-proovi tulemusega koos sellest tulenevate tagajärgedega. Maanteeameti peadirektori 22.05.2020 käskkirja nr 1-2/20/425 punktis 1 nimetatud C proovi ja punktis 2 nimetatud B proovi katsetamise nõudmisest peab Töövõtja kirjalikult Tellijat teavitama 7 tööpäeva jooksul neile eelnenud proovide tulemustest teadasaamist, nimetatud tähtaja möödumisel loetakse Töövõtja nõustunuks nimetatud proovidele eelnenud proovide tulemustega koos sellest tulenevate tagajärgedega. 2.10. Kohustub omama objektil mõõtmisvahendeid, millised on vajalikud tööde kontrolltoiminguteks ja vastuvõtmisel tehtavate mõõtmiste läbiviimiseks. Vastuvõtutoimingute teostamisel Töövõtja võtab ja pakendab proovid Inseneri juuresolekul. 2.11. Tasasuse, haardeteguri ja maaradari mõõtmistulemuste visualiseerimine. Mõõteprotokollis olevaid tulemuste väärtusi peab olema võimalik vaadata tasuta veebipõhise tarkvaralahendusega tabelina, joongraafikuna, kaardivaates ja histogrammina dünaamiliselt valitavate mõõtevahemikena: valitav alg- ja lõppkaugus (vaikimisi kogu lõik) ning valitav miinimum- ja maksimumväärtus (vaikimisi kõik väärtused). Kaardil peab olema viide tehtud valikutele, sellel peab erinevaid väärtusi olema võimalik punkti värvuse järgi eristada, punktile osutades peab olema võimalik näha selle täpset väärtust. Joonisel peab olema viide tehtud valikutele, see peab võimaldama näha punkti täpset väärtust sellele osutades. Histogrammil peab olema viide tehtud valikutele, sellel peab väärtuste jaotuse nägemiseks näitama 95% piire. Valitud lõigule peab olema võimalik teha koondväljatrükki, mis sisaldab valitud lõigu andmeid: lõigu aadress, katte valmimise aeg, kattekiht, mõõtja, mõõtmiskuupäev, töövõtja, lõigu asukoht eesti kaardil, lõigu tulemuste keskmist väärtust ja standardhälvet (väärtuste hajuvust) ning trahviarvutuse lähteandmeid ja trahvisummat. Samuti peab olema võimalik valitud andmeid .xlsx ja .csv kujul alla laadida. 3. Muud tegevused: 3.1. Toimingud freespuruga. Töövõtja peab mõõdistama ja Insener kinnitama tööde mahtu ning kõik kinnitatud aruanded tuleb kajastada täitedokumentides. Juhul kui tihendustegur on erinev olemasolevas kattes ja laotatud mustkattes või lattu veetud materjalil, siis peab Töövõtja ja Insener selle vastavalt ka täitedokumentides dokumenteerima. 3.2. Tellija ei aktsepteeri materjali kadu ja kõik freespuru mis üles võetakse peab jõudma mõõdistatult ja kontrollitult vastavalt kruusateele tolmuvabaks katteks või geodeedi poolt mõõdetud laoplatsi koos Tellijale üleandmis-vastuvõtu aktiga. Ülesfreesitud materjalid dokumenteeritakse objektil jooksvalt ja esitatakse täitedokumentides. Objektist üle jäänud freespuru jääb Tellijale. 3.3. Juhul, kui projektis ei ole määratud teisiti, siis kraavide ja truupide ehitus peab toimuma enne katendikonstruktsiooni ehitamist. 3.4. Üle 6 kuulise ehitustööde kestvusega objekti korral peab Töövõtja tagama eraldi objektikontori ruumid Tellija ja Inseneri jaoks. 3.5. Töövõtja teostab ja fikseerib taasesitamist võimaldavas vormis kolmandatele isikutele kuuluva vara ehituseelse seisukorra ülevaatuse koos kinnistu omanikuga enne tööde algust vähemalt 50 m kauguselt tee servast (hooned, rajatised, kraavid, kaevud, kinnistu piirimärgid, mahasõidud, veerežiimi muutumise keldris, praod seintes jne.). 3.6. Tagab Insenerile ja tellijale igal ajal õiguse juurdepääsule Töövõtja poolt vormistatud ehitustööde dokumentatsioonile. 4. Võtmeisikud 4.1. Töövõtja Projektijuht, teede ehituse objektijuht, sillaehituse objektijuht: 4.1.1. Töövõtja nimetab Töövõtja Projektijuhi ning annab talle kõik volitused, et tegutseda Lepingust tulenevalt Töövõtja nimel. 4.1.2. Töövõtja esitab Tellija Projektijuhile ja Insenerile kooskõlastamiseks Töövõtja Projektijuhi ja teede ehituse objektijuhi, sillaehituse objektijuhi kandidaadi CV 5 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija Projektijuht ja Insener kontrollib vastava isiku vastavust alltoodud alapunktides sätestatud tingimustele 5 tööpäeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta alltoodud alapunktides toodud nõuetele. Tellija Projektijuhi või Inseneri poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellija Projektijuhile ja Insenerile kooskõlastamiseks. 4.1.3. Töövõtja Projektijuht peab vastama alljärgnevatele tingimustele: a) Töövõtja Projektijuht peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele teede ehitamiseks. (Isiku kohta kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt tasemega 7 (diplomeeritud teedeinsener), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust tee ehitamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral.); b) Töövõtja Projektijuhil peab olema vähemalt viie aastane töökogemus teede ehitamise või teede projekteerimise või teede ehituse omanikujärelevalve või teede korrashoiu valdkonnas, sh vähemalt 3 aastat teede ehituse omanikujärelevalve alal ja/või teede ehituse alal; c) Töövõtja Projektijuht peab viimase 5 aasta (11/2015-10/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee-ehituse projektis, mille ehitusmaksumus peab olema olnud vähemalt 5 000 000 eurot ilma käibemaksuta, projektijuhina või -objektijuhina või Töövõtja Esindajana, järjestiku vähemalt kahe kuu vältel (CV-le tuleb lisada Tellija tõendid eeltoodud tingimuste täitmise kohta). 4.1.4. Töövõtja teede ehituse objektijuht peab vastama alljärgnevatele tingimustele: a) Teede ehituse objektijuht peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele teede ehitamiseks. (Isiku kohta kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt tasemega 6 (teedeinsener), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust tee ehitamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral). b) Teede ehituse objektijuhil peab olema vähemalt kolme aastane töökogemus teede ehituse alal ja/või teede ehituse järelevalve alal. c) Teede ehituse objektijuht peab viimase 5 aasta (11/2015-10/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee-ehituse projektis, mille ehitusmaksumus peab olema olnud vähemalt 3 000 000 eurot ilma käibemaksuta, projektijuhina või objektijuhina või Töövõtja Esindajana olnud määratud kvaliteedikavas vastutavaks teedeehituse osa juhtimise eest, järjestiku vähemalt kahe kuu vältel (CV-le tuleb lisada Tellija tõendid eeltoodud tingimuste täitmise kohta). 4.1.5. Töövõtja silla ehituse objektijuht peab vastama alljärgnevatele tingimustele: a) Sillaehituse objektijuht peab omama õigust vastavalt oma elukohamaa seadustele sildade ehitamiseks. (Isiku kohta kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole  väljastatud ehituse valdkonna teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt tasemega 7 (diplomeeritud teedeinsener allerialaga sillaehitus), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust silla ehitamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral). b) Sillaehituse objektijuhil peab olema vähemalt kolme aastane töökogemus sildade või viaduktide ehituse omanikujärelevalve alal ja/või sildade või viaduktide ehituse alal; c) Sillaehituse objektijuht peab viimase 5 aasta (11/2015-10/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes raudteel asuva või avalikult kasutataval teel asuva silla või viadukti või tunneli või ökodukti , pikkusega vähemalt 25 meetrit ehituse projektis, ehituse objektijuhina või –projektijuhina või Töövõtja Esindajana olnud määratud kvaliteedikavas vastutavaks sillaehituse osa juhtimise ees, järjestikku vähemalt kahe kuu vältel. 4.1.6. Kui nõusolekut ei anta või see võetakse tagasi või kui nimetatud isik ei ole suuteline tegutsema võtmeisikuna või esitatud isik on kahe aasta jooksul oluliselt rikkunud objektil head tava või rikkunud Lepingu tingimusi, peab Töövõtja Tellina nõudmisel esitama teise sobiva isiku nime ja andmed. 4.1.7. Töövõtja ei tohi ilma Tellija Projektijuhi nõusolekuta võtta tagasi Töövõtja võtmeisikut ega määrata temale asendajat. 4.1.8. Töövõtja Projektijuht vastutab Lepingu täitmise korraldamise eest Töövõtja nimel vastavalt Tellija Projektijuhi ja Inseneri poolt kooskõlastatud Kvaliteeditagamise plaanile. Töövõtja juhatuse liige esitab lisaks teate kirjalikult Tellijale Töövõtja Projektijuhi vastutuse määramiseks. Töövõtja Projektijuht vastutab seni kuni määrab enda poolt ametliku uue vastutaja nii et lepingu täitmise eest vastutavaks määratud projektijuht omab edasivolitamise õigust, kuid vastutus jääb siiski Töövõtja Projektijuhile. 4.1.9. Töövõtja Projektijuht vastutab projekti üldise juhtimise eest ja täidab järgmisi põhiülesandeid: a) koordineerib töövõtja projekti organisatsiooni tööd, b) konsulteerib tööde teostamisega seotud küsimustes erinevate ametkondade ning organisatsioonidega, c) on kättesaadav igal mõistlikul ajal koosolekute ja arutelude pidamisel Inseneri, Tellija Projektijuhi ning erinevate ametkondade ning organisatsioonidega, d) tutvustab tööde kava ja progressi Insenerile, Tellija Projektijuhile, erinevatele ametkondadele ning organisatsioonidele, e) osaleb progressi, objekti- ja tehnilistel koosolekutel. f) lahendab võimalikke lepingulisi ja administratiivseid probleeme Inseneri ja Tellija Projektijuhtiga, allkirjastama tehtud tööde akte ja tööde muudatusi ning muid lepingus nimetatud dokumente. 5. Töövõtja personal: 5.1. Töövõtja personal peab olema kvalifitseeritud (oma valdkonnas või erialal), oskuste ja kogemustega. Insener ja/või Tellija Projektijuht võib nõuda Töövõtjalt kõrvaldada (või tagada kõrvaldamine) objektilt või Töö tegemiselt iga ametis oleva isiku, sh vajadusel ka Töövõtja võtmeisiku, kes: a) täidab kohustusi ebakompetentselt või hooletult; b) ei täida Lepingu sätteid; või c) oma tegevuses ei täida pidevalt ohutuse- või keskkonnakaitse nõudeid. 5.2. Seejärel peab Töövõtja vajadusel nimetama ametisse sobiva asendusisiku (või tagama ametisse nimetamise). 5.3. Töövõtjal peab olema vähemalt üks A-pädevusega elektritööde eest vastutav isik. Töövõtja esitab Tellijale ja Insenerile kooskõlastamiseks elektritööde eest vastutava isiku digitaalselt allkirjastatud CV ja pädevustunnistuse koopia vähemalt 5 tööpäeva enne pädevust nõudvate elektritöödega alustamist. Töövõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, esitab kinnituse ja võimalusel dokumendid, mis tõendavad, et elektritööde eest vastutaval isikul on olemas pädevus, mis vastab Eestis kehtivale A-pädevusele. 5.4. Kui Töövõtja kavatseb nimetatud võtmeisikuid asendada, peab asendava võtmeisiku kvalifikatsioon vastama asendatavale võtmeisikule seatud tingimustele. 5.5. Töövõtja kohustub tagama, et Töövõtja Projektijuhil ei ole Töö tegemise ajal rohkem kui üks tee ehituse objekt. 6. Tööde dokumenteerimine 6.1. Töövõtja peab dokumenteerima ehitusobjektiga seotud dokumendid (edaspidi täitedokumentatsioon) vastavalt Lepingule. Kõik täitedokumendid peavad olema allkirjastatult ühe tööpäeva jooksul ja olema üles laetud läbi interneti elektroonilisse keskkonda, millele ligipääsu tagab Töövõtja Tellijale ja Insenerile kogu ehituseperioodil ja üks aasta peale objekti vastuvõtmist. Asfaldi ja betooni saatelehed tuleb esitada Insenerile jooksvalt iga koorma järgselt. Muud materjalide saatelehed ja nende põhjal koostatud koondtabelid, k.a. asfaldi kohta (peavad sisaldama: veoki ja/või haagise numbrit, telgede arvu, veoki lubatud kaalu/kandevõimet; materjali kaalu ja nimetust) esitada hiljemalt järgmisel tööpäeval Insenerile kontrolliks. Tellijale sobiva lahenduse korral võivad saatelehed olla ka elektroonsed selleks loodud keskkonnas. Kogu muu dokumenteerimine toimub digitaalsel kujul ning on Insenerile ja Tellijale kättesaadav elektroonilises keskkonnas. Töövõtja on kohustatud tagama, et elektroonilises keskkonnas oleksid igal ajal ajakohased ja korrektsed dokumendid. Paberkandjal täitekausta üle ei anta. 7. Liiklusohutus ja liikluskorraldus objektil töö tegemisel 7.1. Ajutise liikluskorralduse planeerimisel ja elluviimisel tuleb juhinduda punktis 8 toodud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga toodud „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ja „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“ kohaselt. 7.2. Tellija Projektijuht annab Töövõtjale informatsiooni võimalikest Tellija poolsetest liikluskorralduse muutustest, mis mõjutavad Töö tegemist. 8. Juhendmaterjalid 8.1. Käesolevas loetelus toodud juhendmaterjalid ei ole toodud prioriteetsuse järjekorras. Töövõtja peab ülesannete täitmisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad, Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/, Eesti Asfaldiliidu veebilehel http://www.asfaldiliit.ee/ rubriigist “ÕIGUSAKTID” ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ sh alljärgnevatest juhendmaterjalidest. Juhul, kui Lepingu Lisa 2 kohases tehnilises kirjelduses (sealhulgas projektis) on rangemad nõuded, kui alltoodud loetelus nimetatud Maanteeameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud juhistes, juhendmaterjalides ja eeskirjades on sätestatud, siis peab Töövõtja lähtuma Lepingu lisas 2 sätestatud nõuetest. Jrk nr. Nimetus Avaldatud 1. „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“. Maanteeameti peadirektori 25.12.2017. a käskkiri nr 0325. 2. „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“. Maanteeameti peadirektori 01.04.2019. a käskkiri nr 1-2/19/197 3. „Tee-ehitustööde lõpetamise kord“. Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. a käskkiri nr 0233 4. „Riigimaanteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“. Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkiri nr 0223 5. „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend“. Maanteeameti peadirektori 25.06.2015. a käskkiri nr 0181 6. „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“. Maanteeameti peadirektori 26.09.2019 a. käskkiri nr 1-2/19/656 7. „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ning remondi juhise”. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 1 8. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkiri nr 0314, mida on täiendatud Maanteeameti Maanteeameti peadirektori 22.05.2020 käskkirjaga nr 1- koduleht 2/20/425 „Asfaltsegu lisaproovide võtmine 2020. a. ehitushooajal“ 9. „Pindamisjuhis 2017-20“ Maanteeameti peadirektori 28.12.2017. a käskkiri nr 0326 10. „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“. Maanteeameti peadirektori 22.04.2016. a käskkiri nr 0093 11. „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. MA 2018-009 Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 a käskkiri nr 458 12. „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“. Maanteeameti peadirektori 29.11.2016. a käskkiri nr 0224 13. „Teetööde garantiiaegse ülevaatuse ja puuduste kõrvaldamise juhis”. Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkiri nr 0222 14. „Geotehniliste uuringute juhis“. Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/462 15. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“. Maanteeameti peadirektori 18.01.2018. a käskkiri nr 18 16. „Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika“. Maanteeameti peadirektori 30.07.2010. a käskkiri nr 230 Maanteeameti 17. „Riigimaanteede valgustamise juhis“. Maanteeameti koduleht peadirektori 23.12.2014. a käskkiri nr 0340 18. „Kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tegemise juhis“. Maanteeameti peadirektori 12.12.2007. a käskkiri nr 255 19. „Asfaldi geotekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhis“. Maanteeameti peadirektori 30.01.2015. a käskkiri nr 0024  20. „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“. Maanteeameti peadirektori 10.01.2017. a käskkiri nr 0015 21. „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“. Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkiri nr 0215 22. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkiri nr 0215 23. Seletuskiri toodete HRB 32,5 ja TAS 22,5 kohta. Maanteeameti 03.06.2015. a kiri nr 17-3/15-00524/008. 24. Eelteade ehitustööde alustamise kohta – standardvorm 25. Proovide võtmine Maanteeameti objektidel. Kiri Asfaldiliidule 21.04.17 nr 17-2/17-00196/036 26. „Torusillad. Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“, Maanteeameti peadirektori käskkiri 01.02.2017 nr 0035 27. „Riigiteede liikluskorralduse juhis“, Maanteeameti peadirektori käskkiri 30.11.2018 nr 1-2/18/496 28. Tööinspektsiooni trükis "Tööohutus ehitusplatsil" 29. Akt teehoolde tegemise kohta ehituse/remondi ajal – standardvorm; 30. „Teetööde tehniline kirjeldus“, - 06.12.2016.a. versioon Maanteeameti koduleht Kasutatud lühendid: MA-Maanteeamet EVS-Eesti Standardikeskus 9. Ehitusobjektil liikluskatkestust põhjustava sündmuse toimumine 9.1. Teehooldaja paigaldab ajutise liikluskorralduse liikluse sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul. 9.2. Teehooldaja tagab ümbersõidumarsruudi tähistamise pärast sellekohase teate saamist tellijalt, Häirekeskusest, politseist, Päästeametist, töövõtjalt: a) tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 tunni jooksul; b) töövälisel ajal – 3 tunni jooksul.  Lisa 5 AKT LEPPETRAHVI MÄÄRAMISE KOHTA Lepingu nr ja nimetus: ..... ............... 20….a on Töövõtjale AS ............... määratud leppetrahv tööde tegemise tehnoloogilistest nõuetest / lepingulistest tähtaegadest mittekinnipidamise eest. Leppetrahvid lepingu-, kvaliteedi-, tehnoloogia- ja liikluskorraldusnõuete rikkumise puhul määratakse ja vormistatakse Tellija või Tellija Projektijuhi poolt. Leppetrahvi määramise kohta koostatud akti alusel esitab Tellija Töövõtjale nõude leppetrahvi tasumiseks. Märge Põhjus Leppetrahvi määramis suurus (eurodes) e kohta Keskkonnanõuete eiramise eest 2000 Tööde ja materjalide kvaliteedi kontrolliga seotud 1000 mõõtmiste, katsetuste ja muude tegevuste eiramise eest Tellija või Inseneri poolt tehtud pistelise proovi 2000 tulemusel kvaliteedinõuetest avastatud kõrvalekaldumiste eest, millest Töövõtja ei ole kirjalikult Inseneri teavitanud Omavoliliselt, ilma kooskõlastuseta töövõtja poolt 600 põhjustatud liikluse seiskamise eest tee(de)l vähemalt 5 minutiks iga järgmise 5 min eest 2000 Töövõtja poolt tööde ja materjalide kvaliteedi 3200 kontrolliga seotud dokumentides, tööde vastuvõtu aruannetes või objektipäevikutes olulise iseloomuga mittetõepäraste andmete esitamise eest Objektipäevikute mitteõigeaegse või ebakohase täitmise kuni 600 või mittetäitmise eest Objekti teenindusvedudel (pinnase-, asfaltbetooni, iga ületatud 1 konstruktsioonide jne veod) sõidukite (sh veoautodele kilogrammi koos haagisega või ilma, autorongidele, masinrongidele) eest 1 euro kehtestatud igakordse registrimassi ületamise eest. Kaalumise puhul on Tellija mõõtmise veaks 5% registrimassist, seda ületades nõuab Tellija leppetrahvi Järgmise etapi või tööde alustamisega viivitamise eest 1000 kalendergraafikuga võrreldes (järgmise kattekonstruktsiooni kihi paigaldamisega, märgistustöödega pärast asfaltkatte viimase kihi paigaldamist, piirde- ja tähispostide paigaldamisega pärast teepeenra vastuvõtmist jne) Tööde tegemisel puudub Tellijaga kooskõlastatud 1000 liikluskorraldusprojekt või puuduvad objekti töötsooni tähistavad liiklusmärgid või tähistus ei vasta nõuetele  Töövõtjaga seotud isikud ei kasuta objektil 300 nõuetekohaseid ohutusveste või teel töötavad mehhanismid ei kasuta vilkureid või vilkur ja selle kasutamine ei vasta LS § 44, § 84 (4) sama, teistkordselt 600 sama, iga järgneva korra puhul 1000 Liikluskorralduse muudatustest ei ole liiklejaid 300 teavitatud Kõikide muude liikluskorralduse, liikluskorralduse Kuni 300 teavitamise või tööohutuse alaste rikkumiste eest või kõrvalekaldumiste puhul sama, teistkordselt 600 sama, iga järgneva korra puhul 1000 Tee seisundinõude rikkumise eest 300 sama, teistkordselt 600 sama, iga järgneva korra puhul 1000 Garantiitööde kokkulepitud ajalise, liikluskorralduslike 2000 iga päeva või muude piirangute tähtajast mittekinnipidamise eest eest Järgmise nädala tööde graafiku esitamata jätmise või 600 vale graafiku esitamise või graafikus esitatud tööde mitteteostamise eest Puudulikest töö dokumenteerimistest tulenevad 300 rikkumised Kõik muud eelpool nimetamata rikkumised, iga 10000 rikkumise eest, kuni- Inseneri / Tellija Projektijuhi selgitused: Akti koostas: ................. (Insener /Tellija Projektijuht)  Lisa 6 Juhend ettenägematute tööde summa kasutamiseks ja bituumeni hinna korrigeerimiseks 1. Lepingus sätestatud ettenägematute tööde summat kasutatakse juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb vajadus ettenägematute tööde tellimiseks. Ettenägematu töö on Lepingu mõistes töö, mida on vaja teha Töö iseloomust ja täitmise käigust tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematu töö tegemise vajadus võib seisneda töö lisandumises, ärajäämises, vähenemises, suurenemises, töö kvaliteedi muutuses või muus asjaolus. 2. Ettenägematute tööde tegemiseks Lepingus sätestatud ettenägematute tööde summa piirides pole vaja teha Lepingu muudatust, kuna Lepingu tingimused (antud juhul Lepinguhind) ei muutu. 3. Ettenägematute tööde lisamine toimub järgmise korra kohaselt: 3.1. Ettenägematute tööde eest tasumise aluseks on tegelikult tehtud tööde mahud. Hindamisel (nt muutuste korral) lähtutakse Lepingus sisalduvatest ühikhindadest või samalaadsete tööde ühikhindadest. 3.2. Töövõtjal ja Tellijal on õigus ettenägematute tööde hindamisel Lepingus sisalduvaid ühikhindasid või samalaadsete tööde ühikhindasid muuta, kui on täidetud üks allolevatest tingimustest: 3.2.1. kui selline töö puudub, ei ole määratud ühikhinda või selle osa töömaht on muutunud enam kui 20% võrreldes kululoendis (hinnapakkumuses) tooduga. 3.2.2. kui projekti vea tõttu muudetakse projekti ning sellest tingituna muutub ehitamise tehnoloogia (töö tegemine kallineb). 3.2.3. Kui muudetakse Lepingus sisalduvaid ühikhindasid või samalaadsete tööde ühikhindasid ettenägematute tööde maksumuse arvestamisel, siis uute ühikhindade kokkuleppimisel lähtutakse turuhinnast, sh arvestades töödele juurde mõistliku kasumi kuni 5% ulatuses. Eraldi üldkulusid ettenägematute tööde maksumusele ei lisata. 3.2.4. Tellija ei ole kohustatud nõustuma ettenägematute tööde maksumusega, kui see ei vasta Lepingus sätestatule või see ei vasta turuhinnale või Töövõtja ei ole ettenägematute tööde maksumuses Tellijaga õigeaegselt kokku leppinud. Tellijal on õigus ettenägematud tööd tellida kolmandalt isikult, sellisel juhul ei vastuta Töövõtja ettenägematute tööde teostamise eest. 3.3. Ühikhinna muudatus lepitakse kokku läbirääkimiste käigus ja fikseeritakse Inseneri Juhises. 3.4. Töövõtja teeb ettenägematu töö tegemise vajaduse ilmnemisel majanduslikult kõige mõistlikuma ettepaneku töö teostamiseks. Tellija tasub ettenägematute tööde arvelt mõistliku lahendusega seotud kulud. 3.5. Ettenägematu töö tegemise vajaduse ilmnemisel teavitab Töövõtja sellest viivitamatult Inseneri ja Tellija Projektijuhti. Muuhulgas on Töövõtjal kohustus jälgida tööde teostamisel töömahte ning teavitada kirjalikult Inseneri ja Tellija Projektijuhti koheselt, kui selgub, et tegelikud tööde mahud ületavad Kululoendis määratud mahu või ilmnevad muud asjaolud, mis tingivad ettenägematu töö tegemise vajaduse. Juhul kui Töövõtja ei teavita Inseneri ja Tellija Projektijuhti sellistest asjaoludest nendest teada saamisel või siis kui ta oleks pidanud nendest teada saama, kaotab Töövõtja õiguse nõuda tasu ettenägematute tööde eest ning need teostatakse, kui lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud tööd ja ettenägematute tööde jaoks ettenähtud summat ei kasutata. 3.6. Ettenägematu töö tegemine loetakse kokkulepituks, kui Töövõtja Projektijuht on esitanud ettenägematu töö maksumusest kalkulatsiooni või pakkumise ja ettenägematu töö tegemise kohta on vormistatud Inseneri Juhis, mille on kooskõlastanud Insener ja Tellija Projektijuht. 3.7. Hiljemalt 15 päeva peale tööde teostamist vormistab Insener vastava Muudatuse ning Tellija Projektijuht kinnitab selle. Lepingus mittesisalduvatele töödele antakse sobiv tööde kirjelduse number, kinnitatud hinnapakkumusega esitatud ühikhind ja paigutatakse Tehtud tööde aktis olevasse muudatuste tabelisse. 4. Tulenevalt asjaolust, et Töö teostamise tähtaja jooksul võib teekatendi ehitustöödel kasutatavates asfaltbetoonsegudes ja katendikihtides sisalduva bituumeni turuhind märkimisväärselt kõikuda maailmamajandust mõjutavate poliitiliste ja majanduslike sündmuste tagajärjel, põhjustades sellega olulist erinevust arvestuslike ja tegelike kulude vahel, korrigeerivad Pooled nimetatud tööde maksumust vastavalt lepingus toodud tingimustele. 5. Bituumeni hinna korrigeerimist nii maksumuse suurenemise kui vähenemise suunas rakendatakse ainult nendele (Kulude) Loendites olevatele töödele, mis viitavad BHK rakendamisele. Töövõtja projektijuht teostab BHK arvestuse ja saadud summa kannab aktis ettenähtud reale. 6. Lepingu lisas 3 Juhendmaterjalid viidatud „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja“ kohaselt tööde eest makstava tasu vähendamisel (mahaarvamiste tegemisel) BHK-d ei arvestata ning „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirjas“ toodud valemite kohaldamisel lähtutakse Lepingu lisas 1 Kululoend toodud ühikuhindadest. 7. Käesolevas alapunktis on kasutatud järgmisi lühendeid, termineid ja definitsioone: bbl – Naftabarrel, toornafta mahu ühik. Maailma naftatööstus on defineerinud naftabarreli nii, et 1 naftabarrel on 42 US gallonit ehk 158,987 liitrit. BHK – Bituumeni hinna korrigeerimine Bituumen – Käesoleva alapunkti kontekstis tähendab sõna „bituumen“ naftabituumenit BMT – Bituumeni maailmaturu baashind (Maanteeameti BHK metoodika mõistes) C.E.T – Central European Time. Kesk Euroopa Aeg. EKP – Euroopa Keskpank EKP – Euroopa Keskpanga poolt avaldatud US dollari ja euro vaheline kurss, USD/EUR mis Euroopa Keskpanga andmebaasis „Statistical Data Warehouse“ päevakurss kannab nimetust „ECB reference exchange rate, US dollar/Euro, 2:15 pm (C.E.T.)“. ( http://sdw.ecb.europa.eu/quickview.do?SERIES_KEY=120.EXR.D.USD .EUR.SP00.A ) EUCRBRDT – Brenti toornafta hinnainfot kajastav indeks EUCRBRDT (European indeks Crude Dated Brent Spot) Bloombergi terminali andmebaasis, mille definitsioon muutmata kujul ja inglise keeles on alljärgnev: [EUCRBRDT Index, European Crude Dated Brent Spot Forward Dated Brent is calculated as follows: CO2 <cmdty> + Corresponding Month EFP + Average of 25 Days CFDs. Forward Dated Brent/BFOE reflects the price of North Sea Crude cargoes loading in 10-25 days from today (10-27 days on Friday). Delivery is free-on- board at the Sullom Voe terminal in the Shetland Islands, UK. Cargoes are typically 600,000 barrels. North Sea Crude is typically light, sweet oil, with gravity > 35 degrees API and sulfur content < 1 percent. The price reflects the average value of Brent contracts for differences over the 10-25 day period. Contracts for differences, or CFDs, are short- term swaps which represent the differential in price between Dated BFOE and a forward month cash contract, typically on a weekly basis.  CFDs are traded in the OTC market and quoted by several brokerage firms. CFDs values updates up to 4 times a day between 8am and 5.30pm from Mon-Fri. The value of the cash contract is derived by adding the EFP (exchange for physical) differential for a particular month (EUCSEFP <index>) to the value of the corresponding Brent futures contract traded on the intercontinental exchange, ICE ( oil futures contract CO1 <cmdty>). This notional 'cash' contract, also called the 25-day cash BFOE contract, is set against the CFD differentials over the 10-25 day period. Forward Dated Brent/BFOE is the average of the CFDs values over this period.] PMB – Polümeermodifitseeritud bituumen USD – USD ehk USA dollar on Ameerika Ühendriikide rahaühik 8. Bituumeni maailmaturu baashinna (BMT) arvutamise ja avaldamise protseduur ning Lepingus rakendatava bituumeni hinna korrigeerimise tingimused ja kord. 9. Iga lõppenud kuu BMT hinnainfo avaldatakse Maanteeameti kodulehel hiljemalt lõppenud kuule järgneva kuu 5. kuupäeval. 10. BMT arvutamisel on esimeseks arvutuskomponendiks Bloombergi terminali Brenti toornafta päeva sulgemishinnad ehk EUCRBRDT indeks ('European Crude Dated Brent Spot’, arvestusühikuks USD/bbl), mille Rahandusministeerium edastab Maanteeametile iga kuu 1. ja 5. kuupäeva vahelisel ajaperioodil. Brenti toornafta päeva sulgemishinnad USD/bbl arvutatakse Maanteeameti poolt esmalt noteerimispäevade kaupa ümber arvestusühikule EUR/t kasutades EKP USD/EUR päevakursse ja konstanti 7,55 bbl/t, mis võimaldab naftabarrelilt minna üle tonnile ning seejärel arvutatakse päevahindade aritmeetilise keskmisena välja kuu keskmine Brenti toornafta hind eurodes tonni kohta [EUR/t]. BMT arvutamisel on teiseks arvutuskomponendiks viimase kolme kuu keskmine hinnavahe B70/100 bituumeni Eesti keskmise turuhinna ja Brenti toornafta hinna vahel [EUR/t]. Maanteeameti BHK metoodika mõistes ongi bituumeni maailmaturu baashinnaks (BMT) kahe eelpool kirjeldatud arvutuskomponendi summa. Seega, igale kuule vastavaks bituumeni maailmaturu baashinnaks (BMT) on sellele kuule eelnenud kalendrikuu keskmine Brenti toornafta hind [EUR/t] millele liidetakse viimase kolme kuu keskmine hinnavahe B70/100 bituumeni Eesti keskmise turuhinna ja Brenti toornafta hinna vahel [EUR/t]. Näiteks, 2019.a. novembrikuu BMT arvutatakse 2019.a. oktoobrikuu keskmise Brenti toornafta hinna alusel ning sellele liidetakse viimase kolme kuu (2019.a. novembri, oktoobri ja septembri) keskmine hinnavahe B70/100 bituumeni Eesti keskmise turuhinna ja Brenti toornafta hinna vahel. 11. Bituumeni hinda korrigeeritakse baaskuu suhtes igakuiselt kogu Töö teostamise tähtaja jooksul. 12. Bituumeni hinna korrigeerimise baaskuuks käesolevas Lepingus on: 2020. a oktoober. 13. Baaskuule vastav bituumeni maailmaturu baashind (BMTB), bituumeni margist sõltuv hinnalisa (BHL, mis sõltuvalt bituumeni margist on tähistatud BHL1, BHL2, jne) ja nende kahe liidetava (BMTB+BHL1, BMTB+BHL2, jne) kogusumma ehk bituumeni margile vastav bituumeni baaskuu hind (H1B, H2B, jne) on määratud Tellija poolt ning näidatud Tabelis 1. TABEL 1: Bituumeni hinna korrigeerimise baasandmed  BMTB - Bituumeni mark BHL - HB = BMTB+BHL Baaskuule Bituumeni Bituumeni margile vastav bituumeni margist sõltuv vastav bituumeni maailmaturu baashind hinnalisa baaskuu hind Teebituumenid B 50/70, B 70/100, BHL1= 0 €/t H1B=279+0=279 €/t B 100/150, B 160/220, B 250/330. Polümeer- BMTB (2020 oktoober)=279 €/t modifitseeritud H2B=279+150=429 BHL2= 150 €/t bituumen (PMB), €/t kõik margid BHL määratakse bituumen- emulsioonides Bituumenemulsioonid kasutatava baasbituumeni hinnalisa järgi 14. Bituumeni margist sõltuv hinnalisa BHL (sõltuvalt bituumeni margist tähistatud BHL1, BHL2, jne) on konstantne suurus ja ei muutu Töö teostamise tähtaja jooksul. 15. Bituumeni hinnamuutusest tingitud ehitustööde maksumuse korrigeerimise ehk kulude suurenemise või vähenemise arvestus toimub aruandekuude kaupa ja nendel kuudel Lepingu kohaselt teostatud tööde kohta. 16. Bituumeni hinnamuutusest tingitud ehitustööde maksumuse korrigeerimine ehk kulude suurenemine või vähenemine arvutatakse järgmise valemi alusel: K = R x T x (HA – HB ) kus, K – Bituumeni hinnamuutusest tingitud ehitustööde maksumuse suurenemine (+) või vähenemine (-), [EUR] R – Bituumeni hinnamuutuse riski jaotuse koefitsiendi väärtuss on R=1,0. T – Aruandekuul (tööde teostamise kuul) kasutatud bituumeni kogus tonnides, [t] „T“ väärtus ehk aruandekuul (tööde teostamise kuul) kasutatud bituumeni kogus tonnides leitakse asfaltbetoonist katendikihtide ehitustööde korral järgnevast valemist: T=CxDxExF kus, C – Tööde teostamise kuul paigaldatud asfaltbetoonist katendikihi pindala, [m2] D – Asfaltbetoonsegus retseptiga ettenähtud bituumeni protsent, [%] E – Asfaltbetoonsegu projekteeritud mahumass, [t/m3] F – Asfaltbetoonist katendikihi projektijärgne kihipaksus, [m]  HA – Bituumeni margile vastav bituumeni aruandekuu (tööde teostamise kuu) tonnihind, [EUR/t] HA = BMTA + BHL = BRENTA + BHVA + BHL kus, BMTA = BRENTA + BHVA BRENTA – Aruandekuule vastav Brenti toornafta kuu keskmine hind, [EUR/t] Näiteks, kui aruandekuuks on 2020.a. november, siis BRENTA väärtuseks on 2020.a. oktoobri Brenti toornafta päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine hind [EUR/t]. Brenti toornafta hindade allikaks on Rahandusministeeriumi Bloombergi andmebaasis oleva EUCRBRDT indeksi (’European Crude Dated Brent Spot’) päeva sulgemishindade info. EUCRBRDT indeksis on Brenti toornafta hinnad noteeritud USD/bbl. Üleminekuks EUR/t (eurole tonni kohta) on kasutatud EKP USD/EUR päevakursse ja konstanti 7,55. Konstant 7,55 bbl/t võimaldab naftabarrelilt minna üle tonnile ja selle konstandi väärtus sõltub otseselt toornafta leiukoha keskmistest omadustest. Brenti toornafta tihedus API skaalal on ~38. BHVA – Aruandekuule vastav B 70/100 bituumeni Eesti keskmise turuhinna ja Brenti toornafta hinna viimase kolme kuu keskmine hinnavahe, [EUR/t] Näiteks BHVA (2020 november) arvutatakse 2020.a. novembri, oktoobri ja septembri B 70/100 bituumeni Eesti keskmise turuhinna ja vastavate kuude Brenti toornafta kuu hinnavahe põhjal ehk teisisõnu on BHVA vaadeldava kolme kuu, aruandekuu ja sellele eelneva kahe kuu, keskmine hinnavahe. Eesti turul müüdava teebituumeni B 70/100 keskmise hinnainfo andmeid kogub Maanteeamet igakuiselt Eestis naftabituumenit müüvatelt firmadelt (vähemalt kahelt). Juhul kui mingil kuul ei esita ükski eesti turul naftabituumenit müüv firma keskmise väljamüügihinna andmeid Maanteeametile, siis on vaadeldava kuu keskmiseks B 70/100 naftabituumeni hinnaks eelmine teada oleva hinnastatistikaga kuu keskmine hind. BHL – Bituumeni margist sõltuv hinnalisa konstant Tabelist 1, [EUR/t] HB – Bituumeni margile vastav bituumeni baaskuu (ehituslepingus fikseeritud baaskuu) tonnihind, [EUR/t] HB = BMTB + BHL = BRENTB + BHVB + BHL kus, BMTB = BRENTB + BHVB BRENTB – Baaskuule vastav Brenti toornafta kuu keskmine hind, [EUR/t] BHVB – Baaskuule vastav B 70/100 bituumeni Eesti keskmise turuhinna ja Brenti toornafta hinna viimase kolme kuu keskmine hinnavahe, [EUR/t] BHL – Bituumeni margist sõltuv hinnalisa konstant Tabelist 1, [EUR/t] 18. Lepingu kohase Töö teostamise tähtaja ületamisel Töövõtja süül võetakse pärast Lepingu kohase Töö teostamise tähtaja lõppu teostatud ehitustöödel bituumeni hinnamuutusest tingitud ehitustööde maksumuse suurenemise või vähenemise (K) arvutamisel aluseks Töö teostamise tähtaja järgi arvutatud viimasele Töö teostamise kuule vastavad BMTA, BHL ja HA (bituumeni margile vastav aruandekuu tonnihind) väärtused.  Lisa 9 Täitmistagatise garantii vorm GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. 2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: a. Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; b. Garandilt taotletava väljamakse summa. 4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. 5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. 6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. 7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a. Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b. Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. 8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad:  Lisa 10 Ettemakse garantii vorm GARANTIIKIRI nr ________ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: ___________________ Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellijal õigus saada Garantii saajalt ettemakset. Lepingu kohaselt on ettemakse maksmise eelduseks Garantii saajale garantii esitamine, mis tagab talle esimesel nõudel ettemaksu tagastamise. 2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni __________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: a. Garantii saaja kinnitus Garantii tellija poolt ettemakse tagastamata jätmise kohta vastavalt Lepingu tingimustele ja viide Garantiikirja numbrile; b. Garantii tellija poolt Garantii saajale tagastamata ettemaksu suurus; c. Garandilt taotletava väljamakse summa. 4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. 5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni _________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. 6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantiisumma väheneb summa(de) võrra, mis Garantii tellija on Garantii saajale ettemaksest tagasi maksnud ja/või mille ulatuses on Garantii tellija teostanud Lepingus ettenähtud töid ning mille kohta Garant on saanud Garantii saajalt kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud teate. Garantii saaja poolt esitatud teade peab sisaldama viidet Garantiikirjale ja igakordselt summat, mille võrra garanteeritud summa väheneb, näidates ära uue Garantiisumma. Pärast eespool kirjeldatud  Garantiisumma vähendamise teate saamist loeb Garant Garantiisumma vastavalt vähenenuks. 7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a. Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b. Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. 8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad:  Lisa 11 Inseneri Juhise vorm INSENERI JUHIS NR … Projekti nimi: Kuupäev: Lepingu nr: Töövõtja: peatöövõtja/ alltöövõtja Insener: OJV teostav ettevõte/ juhise andnud inseneri nimi Teema: Vastavalt omanikujärelevalve käsunduslepingu punktile … ja tee-ehituse töövõtulepingu punktile … annab Insener korralduse teostada järgnevad tööd :  Juhise andmise põhjendus, olukorra kirjeldus (sh põhjendus, miks on tegemist ettenägematute töödega);  Inseneri täpsed juhised tööde teostamiseks;  tuua välja koosoleku protokollide numbrid, kuupäevad ja punktid, kus antud teemat on eelnevalt käsitletud;  lisada tabel ettenägametute tööde mahtude kohta, vajadusel eraldi välja tuua mahumuutus, ärajäävad tööd jne. Art nr Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Ühikhind Maksumus … …………………………………………………. … … … … Kokku … Käesolev juhis kehtib ainult koos Tellija kooskõlastusega. Muudatus ei too kaasa:  Teemaa piiridest väljumist;  Tööde ajagraafiku muutust;  Tööde kvaliteedi kahanemist. Lisad: 1. Hinnakalkulatsioon nr …. 2. Projekteerija lahendus/seisukoht muudatuse osas 3. … Koostanud: Insener/ ees- ja perekonnanimi /allkirjastatud digitaalselt/ Kooskõlastanud: Tellija/ ees- ja perekonnanimi /allkirjastatud digitaalselt/ Kätte saanud: Töövõtja/ ees- ja perekonnanimi /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa 12 Muudatuse vorm MUUDATUS NR … Projekti nimi: Kuupäev: Lepingu nr: Töövõtja: peatöövõtja Insener: OJV teostav ettevõte/ inseneri nimi Koostatud Inseneri juhisele nr …/ juhise teema vastavalt: Vastavalt Inseneri Juhisele nr… on teostatud/ära jäetud järgnevad tööd: ……………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………. Muudatus tulenes asjaolust, et……………………………………………………………………. Käesoleva Muudatusega kaasneb lepingu hinna suurenemine/vähenemine …. eurot ilma käibemaksuta vastavalt reaalselt tehtud tööde mahtudele alloleva tabeli alusel: Art nr Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Ühikhind Maksumus … …………………………………………………. … … … … Kokku … Ettenägematute tööde summa (… %): ……………. eurot Eelnevalt kasutatud ettenägematute tööde summa: ……………. eurot Muudatuse maksumus: ……………. eurot Kokku kasutatud ettenägematute tööde summa: ……………. eurot Ettenägematute tööde summa jääk: ……………. eurot Insener: ees- ja perekonnanimi /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija: ees- ja perekonnanimi /allkirjastatud digitaalselt/ Töövõtja: ees- ja perekonnanimi /allkirjastatud digitaalselt/  Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigu ehitamine TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED  OSA 1 TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED Sissejuhatus Õigusaktid ja normdokumendid Lisada nõue: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/, Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/, ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ rubriigist “JUHENDID JA JUHISED” ja „ÕIGUSAKTID“. 1 Üldised Täpsemad nõuded ja tehnilised seletuskirjad on esitatud projektides.  OÜ Toner – Projekt töö nr 3/2017. Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere - Kardla lõik. Põhiprojekt.  Elektri- ja sideliinid. Eelprojekt. Koostanud OÜ Priimus – Projekt, töö nr 8-ES- 18  Mudaniku maaparandusehitise 22102 Vorbuse – Kardla tee alune kollektor ja ühenduskaevud. Põhiprojekt. Koostanud Piiber Projekt OÜ, töö nr. PP121018PP;  Kärevere maaparandusehitise drenaažisüsteemi nr 8 kollektor. Põhiprojekt. Koostanud Piiber Projekt OÜ, töö nr. PP301018PP.  Stricto Project OÜ – Töö nr S1918-1. PÕHIMAANTEE NR 2 TALLINN-TARTU VÕRU-LUHAMAA KM 170,0-174,4 LÕIGU ULUKITUNNELITE PÕHIPROJEKT. SUURULUKITUNNEL T1 PK 1708+50,75  Stricto Project OÜ – Töö nr S1918-2. PÕHIMAANTEE NR 2 TALLINN- TARTU-VÕRU-LUHAMAA KM 170,0-174,4 LÕIGU ULUKITUNNELITE PÕHIPROJEKT. SUURULUKITUNNEL T2 PK 1734+62,50  Stricto Project OÜ – Töö nr S1918-3. PÕHIMAANTEE NR 2 TALLINN- TARTU-VÕRU-LUHAMAA KM 170,0-174,4 LÕIGU ULUKITUNNELITE PÕHIPROJEKT. VÄIKEULUKITUNNEL T3 PK 1712+38  Stricto Project OÜ – Töö nr S1918-4. PÕHIMAANTEE NR 2 TALLINN- TARTU-VÕRU-LUHAMAA KM 170,0-174,4 LÕIGU ULUKITUNNELITE PÕHIPROJEKT. VÄIKEULUKITUNNEL T4 PK 1721+32  Projekte ei ole kaasajastatud seoses riigitee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa pikkuse korrigeerimisega. Töövõtja on kohustatud sellega arvestama ning nägema ette vajalikud tegevused projektse lahenduse realiseerimiseks. Täpne asukoht on 166,564-170,964. Muudatus on 3,436 km.  Pikkuse korrigeerimisega seotud tegevused on järgmised: objekti infotahvlitel (märgid 595a ja 595b) tuleb kasutada õigeid kilomeetreid, objekti viitadel tuleb kasutada õigeid kilomeetreid, teostusjoonistel tuleb kasutada õigeid kilomeetreid, objekti liikluskorralduse projektis tuleb kasutada õigeid kilomeetreid.  Töövõtja peab ehitama Kärevere poolses otsas lõunapoolsel Rambil (Ramp 2) sademevete ärajuhtimine nii, et sademevesi ei lähe PK 1+02 truubi kaudu otse Leetsi (79301:001:0925) kinnistule. Juhtida sademevesi Ramp 2 alt läbi PK 3+79 asuva truubi kaudu. Selleks tuleb projekti mahust eemaldada PK 1+02 truup, ning rajada truup bussipeatusesse mineva jalgtee alla. Muuta PK 0+73-1+26 kraavi kõrguseid nii, et vete äravool oleks tagatud.  Töövõtja peab paigaldama riigiteede alla reservtorud tehnovõrkude jaoks, mis on vajalik rajada Leetsi kinnistu (79301:001:0925) detailplaneeringu ellu viimiseks. Töövõtjal arvestada pakkumust tehes kahe A klassi kaitsetoruga, mille läbimõõt on mõlemal 160mm ja pikkus mõlemal 160m. Eeldatav asukoht PK 1706+00, samas asukoht võib täpsustuda ehituse käigus.  Mahasõitude ehitamisel Leetsi kinnistule (79301:001:0925) tuleb lähtuda hetkel koostatavast Leetsi kinnistu detailplaneeringu lahendusest. Leetsi kinnistu detailplaneeringuga nähakse ette ehitusloa esemeks oleva projektiga võrreldes teistsugune mahasõitude lahendus. Enne ehitamist koostada mahasõitude kohta tööprojektid, mis vastavad Leetsi kinnistu detailplaneeringus määratud asukohtadele. Ehitada tuleb need mahasõidud, mis on vajalikud ühenduste tagamiseks samade teedega, millega tagab ühendused ehitusloa esemeks olev projekt. Asukohad toodud joonisel 3_Leetsi_DP_p6hijoonis.  Leetsi kinnistule (79301:001:0925) projekteeritud juurdepääsu teed (Peasihi tee 8310206 – eratee) käesoleva projektiga ei ehitata. Projektist mahte välja võetud ei ole. Tööde akteerimine vastavalt teostatud töödele.  Geodeetiline märk nr 712 (Kardla-1) (GPA ID 19721) tuleb võimalusel säilitada vastavalt esitatud tehnilistele tingimustele. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale.  Geodeetilise märgi teisaldamise korral koostada geodeetilise töö projekt ning vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile.  Kui tööde käigus saab rikutud geodeetilise märgi tähistus, siis peale tööde lõpetamist tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.  Kui töid tehakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised ning vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt esitada teostatud geodeetilise töö aruanne geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks.  Kinnistule Kärevere liivaladu (83101:001:0191) tuleb projekteerida ja ehitada 10 meetri laiune mahasõit. Katend vastavalt projektis toodud tüüpsele mahasõidu katendi lahendusele.  Tammiku kinnistul (katastritunnusega 83101:001:0001) hoonete lammutamine ei kuulu antud hanke mahtu.  Suured mulded peavad seisma 3 kuud enne kui ehitatakse peale katend (suuruuluki tunnelite pealesõidud).  Tellija on ära jätnud bussiootekoda rajamise, maht on kululoendist eemaldatud  Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 166,564-170,964 Kärevere - Kardla lõigule tuleb paigaldada muutuva teabega infotabloo (edaspidi VMS infotabloo) ning teekaamera projekteerimine ja paigaldus, lisaks luua dünaamilise liiklusjuhitava lõigu valmidus. Antud tööde puhul tuleb lähtuda „Riigiteele nr 2 km 170-174 Kärevere- Kardla lõigule muutuvteabega VMS märkide, teekaamera ning neid ja perspektiivseid VMS märke ühendava kiudoptilise sidelahenduse projekteerimine ja ehitamine“ tehnilisest kirjeldusest.  Piirde ülemineku ühelt ohjeldamise tasemelt teisele ning erinevate töölaiuste ühendamisel, peab piirdetootja andma kaasa kinnituse, et valitud lahendus sobib antud olukorras kasutamiseks ning lisama vastavad tehnilised joonised.  Sõidutee metallist piiretel peab kokkupõrketugevuse tase (ASI) olema A ja betoonpiiretel B (EVS-EN 1317-2 kokkupõrke tugevuse tase).  Suundohtutuslambid peavad vastama standardile EVS-EN 12352:2006. Kasutatavate ohutuslampide näitajad peavad olema kooskõlas MKM määrusega nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ määratuga.  Minimaalsed nõuded jalakäijate piiretele (torupiiretele) vastavalt CEN/TR 16949: 1) kõrgusklass (Hp) - B (1,1m); 2) kogu konstruktsiooni koormustaluvus (Qhk) - C (1,0 kN/m) 3) elementide vahekaugused (Void Ds) a) rajatistel ja kui nõlva kõrgus on suurem kui 1 m ja kalle järsem kui 1:1.5, tohib detailide vahe olla kuni 150 mm (Ds =150); b) laugematel nõlvustel kui 1=1,5, tohib detailide vahe olla kuni 300 mm (Ds=300). 4) lumekoormus (Sn) - 2,5 kN/m2  Töövõtja kohustub koostama tööprojekti suurulukite tunnelite T1 ja T2 piirete ja müratõkkeseinte osas. Projekteerimisel peab lähtuma järgnevast: o Piirete projekteerimisel peab lähtuma „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“ o põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2. o terminalid ja üleminekud peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4 o 112 m pikkuselt enne – ja pärast suurulukite tunneleid mõlemale poole teeserva tuleb projekteerida katte pinnast 115 cm kõrgused betoonpiirded – müratõkked. o 50 meetri ulatuses enne ja pärast viadukti peab projekteerima läbipaistmatu müratõkkeseina kogukõrgusega 2,0 meetrit. Müratõke võib paigaldada betoonpiirdele või eraldi, jälgides kogukõrguse nõuet 2 meetrit.  o suurulukite tunnelitele tuleb projekteerida 2,5 meetri kõrgune läbipaistmatu müratõkkesein. o Müratõkke toimivusnõuded on esitatud mürauuringu aruandes. o Müratõkkeseinte konstruktsiooni eluiga peab olema vähemalt 30 aastat ja akustilisel elemendil (nõutav CE-märgis) 15 aastat o Müraseinte akustilised näitajad: Heliisolatsioon B3 ja helineelduvus A3, sarnaselt teistele müratõketele; Töökoosolekud Lisada nõue: Korralised objektikoosolekud toimuvad vähemalt 2 korda kuus, va kui on kokku lepitud teisiti. Tööde dokumenteerimine Lisada nõue:  Töövõtja kohustub objekti haldamisel rakendama projektijuhtimis tarkvara Bauhub või analoog. o Analoogne süsteem peab võimaldama jooniste haldamist, ehitustööde päeviku kaetud tööde akti süsteemis täitmist ja digitaalselt allkirjastamist. Lisada mõõteprotokolle, proovivõtu akte ja teostusjooniseid ning muid PDF faile ja viimastele märkmeid. Süsteem peab võimaldama kogu ehitusega seonduv kommunikatsioon haldamist üheskohas, nt üle vaade protsessi kulgemisest, vaegtööd, probleemid, küsimused, garantiitööd jne. Süsteem peab saatma teate projekti meeskonna liikmetele, kui süsteemi lisatakse uued dokumendid või projekti meeskonnal tekib ülesanne dokumente kooskõlastada või allkirjastada. Töövõtja peab tagama tasuta juurdepääsu Tellija ja Inseneri meeskonnale. o Täitedokumentatsioon antakse üle digitaalsena. o Kõik päevikud ja kaetud tööde aktid koos lisadega ning kõik mõtteprotokollid allkirjastatakse digitaalselt. o Lisaks peab Töövõtja võimaldama laadida Inseneri päeva raportid, ajutise liikluskorralduse kontrolli raportid ja labori katse tulemuste koondtabeli. o Projektijuhtimistarkvara peab toimima ilma täiendavate programmide laadimiseta arvutitesse ning ei tohi olla mahupiirnaguid tellijale, inseneri meeskonna liikmetele. o Töövõtja peab täitma kõik mõõteprotokollid digitaalselt. Nimetatud toimingu jaoks tuleb töövõtjal valitud projektijuhtimise tarkvaras (näiteks Bauhubis, Buildocsis või analoogis) luua mõõteprotokollide põhjad (kus kohustus lisada töövõtja enda kajastatud info juurde ka projekti/lepingu nõuded nimetatud töödele), mida on töövõtjal kohustus täita objektil jooksvalt ehk samal ajal kui teostatakse mõõdistusi kantakse info ka digitaalsetesse mõõteprotokolldiesse (näiteks mobiilis või tahvelarvutis) ja hiljemalt sama päeva lõpus tehtud protokollid allkirjastama. Lisada nõue:  Töövõtjal on soovi korral võimalus kasutada BIM tarkvara kiiremaks tööde üleandmiseks ja akteerimiseks allolevatel tingimustel. o Töövõtja kohustus koostada kõikidest olemasoleva projekti põhitee kihtidest (sh. ajutine tee ja loomatunnelite pealesõidud) 3d pinnamudelid, mille on kohustatud laadima Infraki või analoogi (edaspidi BIM tarkvara). o Kui Töövõtja kasutab BIM tarkvara ja teostusmõõdistuse andmed laetakse sinna koheselt ülesse peale mõõdistusi, siis on võimalik tööd ilma täiendavate 2d teostusjooniste esitamisteta igakuiselt akteerida 75% ulatuses tehtud töödest (eeldusel, et mõõteprotkollid ja kaetud tööde aktid on koostatud ja allkirjastatud). BIM tarkvara kasutamisel esitatakse 3d teostusmudelid ja eraldi teostusjooniseid ning muutuvate mahtude tööristlõikeid ei ole vaja koostada. Töövõtja kohustuseks on koostada kolmemõõtmelised ruumimudelid nii ehitamiseks (ehitusmudel) kui teostusjooniste (teostusmudel) koostamiseks ning need pevad olema ühilduvad Autocadi ja Microstationiga.  BIM platvormil peavad olema järgmised võimalused:  Juurdepääs kõikidele osapooltele (tellija, ehitaja, projekteerija, järelevalve);  Kasutamine telefonis ja tahvelarvutis, kui-selleks alla laadida äpp ehk application, kasutajatunnus ja paroolid jäävad samaks;  Süsteem näitab kõik muudatused, kes mida üles laadis/muutis. Igakordsel projektifaili muutmisel jätab süsteem uue faili esimeseks, vanemad versioonid jäävad ka alles;  Süsteem võimaldab objektil tehtud pildi kohe üles laadida, kasutades GPSi saab ka ka 2cm täpsusega asukoha juurde selle pildi panna. Võimaldab ka 360 ̊pilte teha;  Töötegemisel sisse tuua kontrollpunktid, mida saab kasutada võrdlemiseks ehitatut projektsega, ebakõla esinemisel näitab eri värviga -mustad punktid on tolerantsi sees, sinisega märgitud on madalamad ja punasega kõrgemad;  Maksimaalne faili suurus võib olla 200MB;  Võimaldab üles laadida pdf, jpeg, doc jne faile;  Andmed saab exportida / alla laadida hiljem .zip failidena  Platvorm peab võimaldama üles laadida otse masinatest/geodeedilt tulevaid mõõdistusandmeid.  Nõuded Töövõtjale:  Töövõtja peab tagama BIM platvormi litsentsid Tellijale (2 tk) ja Insenerile (3tk).  Kasutatav ehitustehnika peab kasutama masinkontrolli lahendust, mis võimaldab teostada ehitustöid 3D mudeli alusel.  Võimekus kasutada ja muuta masinjuhtimises kasutatavaid mudeleid ning kasutada neid vastavates süsteemides (minimaalselt nõutud masinjuhtimise võimekust sidumata kihtide ehitusel ja tehnika peab võimaldama väljastada teostatud töö  kohta protokolle/mõõdistus andmeid sh. rajatud kihtide kõrgusi). Töövõtja on kohustatud tegema ise ehitus-/töömudelid ja masinate jaoks vajalikud mudelid.  Masinjuhtimisel saadud protokolle/mõõdistus andmeid (mida soovitakse kasutada mõõteprotokollide asemel) tuleb kontrollida geodeetiliselt iga 100m tagant ja veenduda nende täpsuses. Juhul kui täpsus jääb tolerantsi piiresse ei tule eraldi mõõteprotokolle vormistada. Juhul kui kasutatakse masinatest saadud protokolle tuleb teostada geodeetiline teostusmõõtmine alles killustikaluse pealt (v.a. künapõhi). Mudelid koostatakse masinate andmete ja vajadusel geodeedi lisa- ning kontrollmõõtmiste alusel.  Võimekus võrrelda teostusmudelit projekteeritud mudeliga ja hankija või omanikujärelevalve soovil esitada neile võrdlused mudeli ja teostatud tööde vahel.  Teostusmõõdistamise alusel tuleb töövõtjal koostada teostusmudel (LandXML formaadis) kõikide ehitatavate kihtide ja küna põhja kohta. Teostuse esitamisel peavad olema juurde lisatud ka erinevused projektist (laius, kalle, kõrgus). Ehitatud kihi teostusmudel tuleb töövõtjal laadida BIM tarkvara keskkonda õigesse kausta (sh. laadima BIM tarkvara keskkonda ülesse ka kõik ehituseks vajalikud tööjoonised ja ehitusmudelid). Teostused tuleb teha jooksvalt, mitte objekti lõpus. Töövõtja peab olema võimeline esitama teostatud töö koha andmeid (mudeleid) vajadusel (tellija või omanikujärelevalve soovil) ka tihedamalt, et oleks võimalik hinnata teostatud tööde kulgu ja kvaliteeti. Töövõtja peab laadima ehitatud kihi teostuse (lõigu teostusmudeli) 14 päeva jooksul pärast töö teostamist BIM tarkvara keskkonda.  Töövõtja peab iga päeva õhtul laadima BIM tarkvara keskkonda samal päeval tehtud tööde kohta geodeedi mõõdistatud andmed (sobib geodeedi .txt laiendiga fail, geodeedi poolt kohustus edastada koodide nimekiri, et tellijal ja inseneril oleks võimalik aru saada mida mõõdeti).  Teostatud tööde mahu hindamine tehakse teostusmudeli alusel. Teostusmudeli üleandmisel tellijale kanduvad kõik (autori)õigused tellijale.  Töövõtja peab tagama Insenerile ja tellijale ligipääsu enda objekti mõõdistusvõrgu juurde (Roverite/GNSS vastuvõtja kasutamise võimalus tellija/insener). Töövõtja kohustub esimesel võimalusel pärast võrgu paigaldamist laadima mõõdistusvõrgu aruande BIM tarkvara keskkonda.  Töövõtja peab BIM tarkvara keskkonda üles laadima ka enda tehtud pildid ja videod – sh kaetud tööde üleandmisel tehtavad fotod  Töövõtja esitab teostusmudelitega kaasa ka kaaskirja. Kaaskirjas peavad selguma muuhulgas põhjused, miks on tehtud projektist erinevad lahendused.  Kaaskirja nõuded:  Ehitushanke nimetus ja objekti asukoht   ehitusprojekti/töömudeli koostaja  projekteerimistarkvara, millega töömudel on tehtud  töömudeli kõrvalekalded esitatud nõuetest ja kõrvalekallete põhjused  töömudeli formaat  kasutatud koordinaat- ja kõrgussüsteem  töömudeli failide nimed  töömudeli sisu kirjeldus  Töövõtja peab projekti vigadest teavitama lisaks tellijale ja omanikujärelevalvele jooksvalt ka projekteerijat.  Töövõtja peab mudelite koostamise, kontrollimisega seonduvad tegevused lahti kirjutama ka kvaliteedi tagamise plaanis koos protsesside vastutajatega ja selgelt välja kirjutama erinevate inimeste kohustused (Näiteks kes vastutab projektmudeli kontrolli eest enne kui koostatakse töövõtja poolt ehitusmudel, kes jääb mudelitega tegelema ja neid BIM tarkvara keskkonnas uuendama jne).  Hiljemalt tööde lõppedes peab töövõtja esitama iga kihi kohta ühe tervikliku teostusmudeli.  Dokumentide haldus lepingus toimub Bauhubi keskkonnas või analoogis ja jooniste haldus jääb BIM tarkvarasse. Progressifotod Lisada nõue: Töövõtja peab organiseerima ja katma kõik kulud seoses progressifotode tegemise ja üleandmisega omanikujärelevalvele, kes peale läbivaatust edastab need Tellijale. Enne ehituse algust ja ehituse käigus tehtavate progressifotode arv ja tehnilised nõuded on esitatud alljärgnevalt. Progressi- Maafoto / Fotode Min. fotode Igale Märkused fotode Aerofoto tegemise arv ühes trükitud Asukoht sagedus komplektis fotole esitatavad nõuded Kogu Maafoto 1 kord 20 - Fotode tegemise aeg ehitusobjekt kuus tuleb kooskõlastada omanikujärelevalvega. Esimene kogus fotosid tuleb teha enne ehitustööde algust ehituseelse olukorra fikseerimiseks objektil. Kogu Aerofoto 3 korda 20 - Fotode tegemise aeg ehitusobjekt ehitusperi tuleb kooskõlastada Inseneriga.  oodi jooksul 1. Progressifotode tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha professionaalse digitaalse kaameraga, mille eraldusvõime on vähemalt 12,8- megapikslit. Juhul kui omanikujärelevalve ei ole instrueerinud Töövõtjat teistmoodi, tuleb kõik digitaalsed fotod teha peegelkaamera kõrgeima resolutsiooni juures ja fotod tuleb salvestada kõrgeima kvaliteedi JPEG või TIFF formaati. 2. Autoriõigus. Töövõtja peab kinnitama, et Lepingu alusel tehtud fotode osas tekkivad kõik isiklikud ja varalised õigused kuuluvad temale ja Töövõtja loovutab kõik Lepingu alusel tehtud fotodele tekkivad varalised õigused Tellijale (Maanteeametile). Töövõtja annab Tellijale (Maanteeametile) pärast fotokomplektide esitamist ainulitsentsi kõigile autori isiklikele õigustele Lepingu alusel tehtud fotode suhtes kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks ilma territoriaalsete piiranguteta. 3. Kõik progressifotod tuleb varustada siltidega, kus on näidatud foto asukoht (koos piketaažiga), kirjeldus fotol kujutatu kohta, foto tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kõik progressifotod tuleb panna komplekti kaupa sobivas suuruses albumitesse, mille alguses on fotode kergema leidmise ja identifitseerimise eesmärgil pandud indekspilt. Kõik progressifotode digitaalsed fotofailid tuleb salvestada JPEG-formaadis nende originaalresolutsiooni juures CD-R/DVD plaadile. Digitaalsed fotofailid peavad sisaldama faili nime, foto numbrit, foto asukohta ja metaandmetes ka foto kuupäeva ja kellaaega. Progressifotode album koos digitaalsete fotofailidega CD-R/DVD plaadil tuleb esitada omanikujärelevalvele heakskiitmiseks hiljemalt 5 päeva peale fotode tegemist ehitusobjektil, misjärel omanikujärelevalve edastab selle Tellijale. 4. Omanikujärelevalve kirjalikul nõudmisel on Töövõtja kohustatud tegema täiendavaid progressifotosid. 5. Aerofotod tuleb teha minimaalselt 100 m kõrguselt maapinnast. Aerofotode tegemisel on Töövõtja kohustuseks kõikide vajalike lennulubade hankimine Lennuametist ning muude, aerofotode tegemisega seotud, lubade ja kooskõlastuste hankimine. 1.1.7 Kasutatavad materjalid Lisada nõue: Kui Projektdokumentatsioonis või Loendites või käesolevas dokumendis on nimetatud konkreetse tootja toodet, siis võib Töövõtja selle asendada teise tootja samaväärse tootega. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks. 1.2.2 Load Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa taotluste koostamise, esitamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Töövõtja peab võtma kõik ehitustööde käigus vajaminevad load sh metsateatised, kommunikatsioonide haldajate kooskõlastused ning teostama vajalikud märkimistööd (sh geodeetilised tööd, piketaaži paigaldamine jmt), proovivõtmised ja katsetamised. Kõikide lubade taotlemise ja ettevalmistamisega seotud kulud peab kandma Töövõtja. 1.2.4 Ajutised tööd Lisada nõue: Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud, täiendavad ajutised tööjoonised, arvutused, töökirjeldused ja tööprojektid/põhiprojektid (sh. elektri ja sideliinide põhiprojekt) peab Töövõtja arvestama Tööprojektide/põhiprojektide ja tööjooniste koostamise (makseartikkel nr 10213) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Tööprojektid ja põhiprojektid tuleb kooskõlastada enne töid ka omanikujärelevalve ja tellijaga. Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud täiendavad ajutised tööd, rajatised, teed (ajutised teed, rajatised, sillad, toestamised jne sh ajutiste teede ja rajatiste likvideerimine ning olemasoleva olukorra taastamine) peab Töövõtja arvestama ajutiste tööde (makseartikkel nr 10210) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu va tööd, mis on eraldi Lepingus välja toodud. Töövõtja kohustuseks on ajutiste korrashoiu ja veoteede täiendava korrashoiu teostamine (kruusateede hööveldamine ning teede kandevõime kaotanud kohta esmane likvideerimine ja veoteede tolmutõrje teostamine) 1.2.5 Kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine (edaspidi servituutide seadmine). Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste kohta. 1.2.6 Objektikontor Töövõtja kontor: Töövõtja peab enne objekti kontori rajamist selle asukoha kooskõlastama maaomanikuga, Inseneri ja Tellijaga. Objekti kontor peab omama elektrivarustust, WIFI ühendust, konditsioneeri, vastavat mööblit ja ruumi koosolekute pidamiseks (koosoleku ruumi suurus vähemalt 10 m², 10 kohaga laud, printer). Objekti kontori territoorium (territooriumil ka autode parkla ca 10 autole) peab olema korrastatud (killustikust või freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, vähemalt 1 välikäimla, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objekti kontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud makseartiklis nr 10210. Inseneri kontoriruumid: Töövõtja peab tagama ainult Inseneri kasutuses oleva ruumi. Ruum peab olema vähemalt 10 m2 lukustatav ruum, kus on vähemalt kolm eraldiseisvat kirjutuslauda. Kontor peavad peab olema varustatud elektri, side s.h. internetiühendus ja jäätmekäitlusega. Töövõtja kohustub võtma kasutusele vajalikud turvameetmed Inseneri kontoriruumide kaitseks sissemurdmise, lõhkumise või muul viisil kahjustamise eest. 2.2 Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine ja säilitatavate puude kaitse Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise ja säilitatavate puude kaitsmisega tekkinud materjalid, jäätmed jne kuuluvad Töövõtjale utiliseerimiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti.. Kogu projekti raadamise mahud tuleb eelnevalt kinnistuomanikega kokku leppida. Raadamistöödega ei tohi enne omanikult nõusoleku saamist alustada. 3.1 Kaevetööd Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Ehituseks sobiliku ja sobimatu pinnase äravedu utiliseerimiseks või taaskasutamiseks väljaspool vastavat kinnisasja tuleb Töövõtjal kooskõlastada Keskkonnaametiga. 3.4 Mullete ehitamine Kõrge mulde alumine osa (katte pinnast sügavamal kui 1,5m) rajada liiv- või kruuspinnasest, millel peab olema tagatud plastsus Rootsi WLR<25 või Vassiljevi <7. Orgaanika sisaldus ei tohi ületada muldes lubatavat piirväärtust. . 3.7 Geosünteedid Lisada nõue Projekti seletuskirja Tabelisse 20 on jäänud NGS 4 reale Tüüp 1a alla ekslik kirje "Kogu lõigul". Tüüp 1a katendi puhul ei paigaldata NGS 4. Tüüp 2 märgitud NGS 4 asemel tuleb kasutada vastavalt projektile põimitud silmaga 30 mm*30 mm geovõrguga 30kN*30kN, venivus mitte üle 12 %. 4.1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) Ehitamine ja töö Freesimine : Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0-31,5 mm (vajadusel peab Töövõtja kasutama meetmeid - sõeluma, kasutama vastavat purustusseadet jms). Kõik freesimise juurde kuuluvate tööde kulutused (s.h freesimine, materjali purustamine, laoplatsi leidmine ja materjali ladustamine, materjali vedu) on Töövõtja kanda. Freespuru ladustamiseks mõeldud plats koos objektist ülejääva freespuru hoiustamisega tuleb tagada Tellijale kuni objetki vastuvõtmiseni. Nõuded ladustuskohale: 1. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). 2. Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat sademevett ei tohi juhtida looduslikku veekogusse. 3. Enne ladustamise vahetut algust tuleb plats üles mõõdistada vastavat MTR registreeringut omava ettevõtte poolt ning koostada teostusjoonis. 4. Peale ladustamist tuleb teostada teostusmõõdistus, millega on võimalik määrata ladustatud materjali kogus. 5. Kõik koostatavad teostusjoonised peavad vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuetele“. 6. Platsil peab olema piisavalt ruumi freesmaterjali edasiseks töötlemiseks (nt: materjali sõelumine, rikastamine jne). 7. Töövõtja peab ladustuskoha eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni objekti vastuvõtmiseni. 8. Materjali ladustamise täpne asukoht kooskõlastada eelnevalt Tellija poolse projektijuhiga. Kõik kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali säilitamisega, materjali üleandmisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega. Dokumenteerimine: Toimingud freespuruga. Töövõtja peab mõõdistama ja Insener kinnitama tööde mahtu ning kõik kinnitatud aruanded tuleb kajastada täitedokumentides. Tellija ei aktsepteeri materjali kadu ja kõik freespuru, mis üles võetakse peab jõudma mõõdistatult (teostatakse ka vastav teostusjoonis) ja kontrollitult markšeideri poolt mõõdetud laoplatsi koos Tellijale üleandmis-vastuvõtu aktiga. Ülesfreesitud materjalid dokumenteeritakse objektil jooksvalt ja esitatakse täitedokumentides. Objektist üle jäänud freespuru: jääb Tellijale. 4.8 ASFALTBETOONKATETE EHITAMINE Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kogu objektil peavad ülemised kihid olema sujuvalt kokku viidud. Lisada nõue: Küüle ja Peasihi teede ning Saariku, Toome ja Metsatare m/ü juurdepääsude katend  Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) AC 16 surf 6 Lubjakivikillustikust alus 22 Dreenkiht keskliivast min Cu >3*, min filtr. 1,0 m/24h 20 Liiv- või kruuspinnas objektilt või juurdeveetav Vastavalt vajadusele * Kui ehitajal ei õnnestu hankida dreenkihi keskliiva lõimisega Cu>3, vaid näiteks Cu 2…3, tuleb katend ümber arvutada, soovitavalt suurendades killustikaluse paksust AC16 surf täitematerjalid peavad vastama vähemalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise Tabeli 1 liiklussagedusele 900≤AKÖL 20<1500 esitatud miinimumnõuetele. Leetsi juurdepääsutee katend Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) 2x pindamine (4/8 ja 8/12) materjalinõuded vastavalt Pindamisjuhisele Freespurust alus 10 Lubjakivikillustikust alus 20 Liiv- või kruuspinnas objektilt või juurdeveetav Vastavalt vajadusele Ajutiste teede minimaalne katend Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) AC 16 surf 4 AC 20 base 5 Lubjakivikillustikust alus 20 Pinnas objektilt või juurdeveetav MÄRKUS: Ramp 2 1+34R2 (ajutise tee PK 3+49)…3+35R2 (ajutise tee PK 5+50) ühtib ajutine tee plaanis ja pikiprofiilis Ramp 2-ga. Selles lõigus võib ehitada kohe välja Tüüp 4 kohane Ramp 2 katend. Ajutise tee AC16 surf ja AC 20 base täitematerjalid peavad vastama vähemalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise Tabeli 1 liiklussagedusele 900≤AKÖL 20<1500 esitatud miinimumnõuetele. Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kruntimine tuleb arvestada katte hinna sisse (sh. pikivuugid). 4.9 Peenarde kindlustamine Materjalinõuded Lisada nõue: Sõiduteede tugipeenrad kindlustada paekivikillutikust seguga fr 0/16 või 0/32( kuni h = 9cm võib kasutada fr 0/16 ja üle h=9cm peab kasutama fr 0/32) (fr 0/32 peab üle 4mm teri >50% ja fr 0/16 peab üle 4mm teri >30 ning peenisosiste sisaldus 8-15%) ja killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3. Ehitamine ja töö Lisada nõue: Peenardele tuleb vajadusel teha lõppviimistlus paekivisõelmetega tagades nõutekohase tihendamise ja kiilumise. 4.10 Äärekivid, sillutuskivikate Lisada nõue: (1) Äärekivid ja voolurennid valmistatakse looduskivist või betoonist. (3) Nõuded betoonist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². 5.7 Plast- ja r/b truupide ehitamine Truubi paigaldamisel võtta aluseks „Põhitee truubi tüüpjoonised“ Tüüpjoonis madala mulde korral: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle.pdf Tüüpjoonis kõrge mulde korral: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_korge_mulle.pdf Lisada nõue: Truubipäiste kindlustus teha munakividega (d = 15-20 cm) või killustikpuistega geokärjel II profiili geotekstiilil, murumätastusega ((h = 5-10 cm) või erosoonitõkkematiga kasvumullal (h = 5 cm, murukülv). 7.1 Liiklusmärgid Lisada nõue: Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Olevad demonteeritavad ning kõlbulikud liiklusmärgid tuleb üle anda kohalikule hoolde ettevõttele. Kogus ning nende olukord fikseeritakse enne tööde algust akti/protokolliga. Säilitatavad liiklusmärgid tuleb ehituse ajal vajadusel ümber tõsta ning pärast tagasi panna. Kõik liiklusmärgid paigaldada vundamentidele, et oleks tagatud nõutav sahkamis- ja tuule vastupidavus. 6. Konstruktsioonid Lisada nõue: Ulukitunnelite vaiade raudbetoonis kasutatava täitematerjali nõuete puhul lähtutakse projektis toodud keskkonnaklassidest. 7.5 Tähispostid Materjalivajadus Lisada nõue: Kõik tähispostid peavad olema ankurdatud ja kinnitatud kohtkindlalt. 7.9 Ajutine liikluskorraldus Liikluskorraldus ja ohutus Lisada nõue: Töövõtja peab olema likvideerinud ajutise liikluskorralduse (sh ajutine teekattemärgistus) objekti vastuvõtmiseks. Kõik ajutised ümbersõidud ja laiendused peavad olema asfaltbetoonist kattega laiusega 6,5 m. Kui see peaks osutuma tehnoloogiliselt võimatuks, siis tuleb iga situatsioon kooskõlastada täiendavalt Inseneri, Tellija projektijuhi ja vajadusel kohaliku omavalitsusega. Töövõtja peab tagama ehitustööde ajal riigimaanteel nr 2 kogu ehitusplatsi ulatuses vähemalt 1+1 asfalteeritud sõiduraja olemasolu, asfaldist katte laius min 6,5 m . Olemasolevad põristid ei tohi jääda sõidkite rattajälge, vajadusel teha põristid siledaks. Töövõtja peab teostama ajutise markeeringu sõiduteele ning eemaldama ajutist liikluskorraldust segava olemasoleva markeeringu. Vajadusel peab töövõtja laiendama olemasolevat maanteed, et tagada liikluse jaoks minimaalne asfaldist katte laius 6,5 m, samuti peab mulde laiendamistel arvestama ka ajutise piirde kasutamise vajadust. Ümberpõikekohtades tuleb märkidel 686 kasutada suunavaid ohutuslampe ja 686 märkide omavaheline kaugus ei tohi ületada 10m. Ehituse ajal peab riigiteedel kogu ehituse ajal olema tagatud tingimused vähemalt 50 km/h kiirusepiiranguga liikluse jaoks. Sõiduradadel liikluse seiskamine rohkem kui 5 minutit ei ole lubatud. Objektil peab olema tagatud läbipääs eriveostele kõrgusega kuni 5 meetrit, laiusega kuni 4,0 meetrit ja kaaluga kuni 80,0 tonni. Töövõtja peab tagama, et bussipeatuseid kasutavad bussid ei takistaks liiklust põhimaantee põhisõiduradadel. Selleks vajadusel Töövõtja ehitab ajutisi bussitaskuid. Sõltuvalt tööde tehnoloogiast Töövõtja vajadusel ehitab ka ajutisi bussipeatusi, mahasõite ja põhisõiduradade kasutamiseks võimalikke üleminekuid. Põhimaateelt ristuvatele teedele ja ristuvatelt teedelt põhimaanteele peavad olema tagatud mahasõidud. Kõikide vajalike ajutiste bussipeatuste, bussitaskute, mahasõitude, põhisõiduradade üleminekute jne maksumus tuleb arvestada ajutiste tööde (makseartikkel nr 10210) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Võimaliku ajutise rajatise ja ümbersõidu peab kiitma heaks Insener ja Tellija projektijuht. 8.1 Elektriülekande liinid Ehitamine ja töö Lisada nõue: Arvestada, et Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel (Kolmepoolne leping Elektrilevi OÜ). 8.2 Telekommunikatsioonisüsteemid Ehitamine ja töö Lisada nõue: Telekommunikatsioonitööde maht vaadatakse üle Inseneri, Tellija esindaja ja telekommunikatsioonisüsteemi omaniku poolt enne tööde algust akteerimine toimub tegelikult tehtavate tööde järgi. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Arvestada, et Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS vahel (Kolmepoolne leping Telia Eesti AS). LISAD: Lisa 1 – VMS infotabloo ja teekaamera tehniline kirjeldus Lisa 2 – Materjalide maksmine lepingus  OSA 2 TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab teetööde tegemisel juhinduma Teetööde tehniline kirjeldus, (MA peadirektori 06.12.2016.a. käskkiri nr 0234), mis on elektrooniliselt kättesaadav Maanteeameti kodulehelt.