Kiri

Lisa 1. Mälestise Asulakoht ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30211) piir Eesti põhikaardil Koordinaadid Nr X Y 1 6592723 565997 2 6592707 566088 3 6592749 566411 4 6592696 566429 5 6592597 566304 6 6592608 566173 7 6592616 566159 8 6592610 566124 9 6592704 566012  Lisa 2. Mälestise Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30212) piir Eesti põhikaardil Koordinaadid Nr X Y 1 6592455,947 566436 2 6592338 566538 3 6592274,912 566562,3545 4 6592238 566575 5 6592198 566549 6 6592169,947 566494 7 6592140,947 566388 8 6592151,966 566386,577 9 6592176,64 566383,419 10 6592199,928 566384,936 11 6592226,605 566381,81 12 6592256,411 566371,348 13 6592269,439 566367,4 14 6592284,046 566363,65 15 6592293,916 566356,939 16 6592302,207 566347,661 17 6592312,99 566333,47 18 6592328,791 566328,13 19 6592352,81 566320,57 20 6592365,02 566314,42 21 6592376,47 566306,84 22 6592389,92 566295,49 23 6592399,132 566288,59 24 6592405,251 566276,746 25 6592406,831 566262,335 26 6592406,633 566244,964 27 6592402,87 566229,91 28 6592398,66 566221,31 29 6592393,07 566214,42 30 6592382,31 566204,81 31 6592365,83 566187,43 32 6592362,873 566177,681 33 6592359,123 566168,206 34 6592354,385 566152,61 35 6592349,844 566142,937 36 6592350,634 566137,41 37 6592356,359 566132,474 38 6592363,84 566121,86 39 6592370,83 566116,44 40 6592381,78 566109,68 41 6592389,29 566102,93 42 6592402,34 566093,07 43 6592418,5 566083,52 44 6592434,94 566076,25 45 6592449,62 566071,63 46 6592471,78 566066,04 47 6592488,069 566061,376 48 6592496,726 566057,1065 49 6592465,947 566211 50 6592474,947 566236 51 6592453,947 566311  Lisa 3. Mälestiste Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30211 ja 30212), Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg-nr 30418), Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg-nr 17535) ühine kaitsevöönd Koordinaadid Nr X Y 1 6592880,463 565870,976 2 6592854,394 565914,6407 3 6592840,726 565926,3632 4 6592707,374 566090,8733 5 6592707 566088 6 6592723 565997 7 6592704 566012 8 6592610 566124 9 6592616 566159 10 6592608 566173 11 6592597 566304 12 6592696 566429 13 6592455,947 566436 14 6592453,947 566311 15 6592474,947 566236 16 6592465,947 566211 17 6592496,726 566057,1065 18 6592488,069 566061,376 19 6592471,78 566066,04 20 6592449,62 566071,63 21 6592434,94 566076,25 22 6592418,5 566083,52 23 6592402,34 566093,07 24 6592389,29 566102,93 25 6592381,78 566109,68 26 6592370,83 566116,44 27 6592363,84 566121,86 28 6592356,359 566132,474 29 6592350,634 566137,41 30 6592349,844 566142,937 31 6592354,385 566152,61 32 6592359,123 566168,206 33 6592362,873 566177,681 34 6592365,83 566187,43 35 6592382,31 566204,81 36 6592393,07 566214,42 37 6592398,66 566221,31 38 6592402,87 566229,91 39 6592406,633 566244,964 40 6592406,831 566262,335 41 6592405,251 566276,746 42 6592399,132 566288,59 43 6592389,92 566295,49 44 6592376,47 566306,84 45 6592365,02 566314,42 46 6592352,81 566320,57 47 6592328,791 566328,13 48 6592312,99 566333,47 49 6592302,207 566347,661 50 6592293,916 566356,939 51 6592284,046 566363,65 52 6592269,439 566367,4 53 6592256,411 566371,348 54 6592226,605 566381,81 55 6592199,928 566384,936 56 6592176,64 566383,419 57 6592151,966 566386,577 58 6592140,947 566388 59 6592142,126 566392,3087 60 6592131,634 566398,42 61 6592121,962 566399,802 62 6592111,168 566397,112 63 6592080,499 566397,868 64 6592069,571 566405,989 65 6592061,675 566414,674 66 6592051,445 566422,322 67 6592041,236 566422,474 68 6592023,364 566418,567 69 6592020,295 566410,209 70 6592011,215 566405,669 71 6591999,767 566391,062 72 6591991,081 566380,008 73 6591971,555 566364,899 74 6591948,05 566354,482 75 6591926,013 566344,789 76 6591913,921 566336,724 77 6591907,545 566332,4711 78 6591909,37 566136,357 79 6591914,299 566133,597 80 6591920,017 566132,611 81 6591926,721 566134,189 82 6591934,411 566136,752 83 6591945,649 566138,921 84 6591958,06 566140,34 85 6591973,545 566139,301 86 6591979,957 566134,583 87 6591985,281 566134,583 88 6591999,992 566135,888 89 6592007,022 566137,359 90 6592014,711 566137,655 91 6592022,751 566136,999 92 6592030,425 566146,345 93 6592039,009 566153,137 94 6592046,616 566158,772 95 6592057,241 566161,724 96 6592062,367 566164,879 97 6592072,817 566174,54 98 6592078,535 566182,427 99 6592080,112 566188,933 100 6592087,21 566200,566 101 6592097,669 566219,799 102 6592104,504 566226,897 103 6592110,156 566230,315 104 6592122,291 566232,314 105 6592132,149 566236,783 106 6592144,242 566242,303 107 6592154,626 566246,115 108 6592161,987 566246,246 109 6592170,524 566248,077 110 6592177,486 566250,794 111 6592190,762 566253,16 112 6592200,84 566254,32 113 6592212,29 566253,81 114 6592221,42 566251,173 115 6592226,809 566250,516 116 6592229,701 566248,15 117 6592230,752 566242,235 118 6592231,278 566233,954 119 6592232,724 566228,171 120 6592231,41 566223,307 121 6592231,45 566215,19 122 6592234,809 566197,873 123 6592234,415 566191,827 124 6592220,01 566175,12 125 6592213,15 566168,54 126 6592203,76 566158,81 127 6592196,64 566150,22 128 6592188,93 566139,51 129 6592184,42 566127,22 130 6592179,57 566109,44 131 6592177,59 566102,79 132 6592175,25 566091,75 133 6592169,613 566070,013 134 6592169,342 566051,846 135 6592174,131 566023,065 136 6592178,863 566009,92 137 6592190,168 565988,362 138 6592198,903 565978,618 139 6592203,754 565974,408 140 6592218,56 565961,56 141 6592232,542 565951,13 142 6592245,776 565940,783 143 6592254,464 565934,907 144 6592258,02 565930,07 145 6592265,76 565926,82 146 6592290,189 565918,68 147 6592302,5 565915,54 148 6592312,1 565913,56 149 6592319,63 565911,93 150 6592327,3 565910,9 151 6592337,8 565909,18 152 6592349,67 565906,93 153 6592358,44 565904,21 154 6592363,959 565902,418 155 6592370,841 565901,083 156 6592370,649 565897,816 157 6592362,768 565884,937 158 6592354,118 565872,442 159 6592344,507 565861,101 160 6592337,779 565853,412 161 6592331,82 565840,918 162 6592325,285 565833,998 163 6592320,671 565827,847 164 6592315,87 565818,19 165 6592311,97 565805,344 166 6592316,055 565798,058 167 6592321,822 565781,526 168 6592323,496 565767,217 169 6592332,9 565751,77 170 6592338,911 565740,03 171 6592356,341 565719,869 172 6592360,47 565704,84 173 6592367,67 565692,49 174 6592371,67 565681,47 175 6592374,36 565672,07 176 6592377,33 565662,15 177 6592382,47 565651,62 178 6592387,6 565644,04 179 6592395,14 565634,34 180 6592401,41 565627,14 181 6592411,07 565617,57 182 6592417,93 565611,49 183 6592424,77 565605,4 184 6592439,25 565592,22 185 6592440,53 565591,48 186 6592448,36 565586,96 187 6592457,52 565583,38 188 6592465,52 565578,76 189 6592473,08 565574,04 190 6592470,805 565553,3135 191 6592474,297 565536,1684 192 6592481,481 565524,8619 193 6592498,48 565508,1402 194 6592514,355 565502,4252 195 6592531,818 565504,9652 196 6592804,68 565578,66 197 6592839,962 565614,8747 198 6592852,941 565628,7448 199 6592860,191 565637,6301 200 6592868,6 565648,4521 201 6592879,308 565664,7175 202 6592891,774 565683,6538 203 6592906,089 565709,7937 204 6592907,856 565725,2398 205 6592906,453 565758,4417 206 6592904,263 565810,294 207 6592901,922 565831,1585 208 6592889,844 565854,8388 209 6592880,463 565870,976 210 6592779,79 565623,99 211 6592706,96 565608,1 212 6592772,84 565702,44 213 6592785,74 565754,41 214 6592783,92 565800,25 215 6592767,87 565839,64 216 6592736,42 565883,17 217 6592778,46 565899,06 218 6592815,54 565883,17 219 6592853,93 565817,13 220 6592857,9 565723,13 221 6592822,16 565668,84 222 6592779,79 565623,99 223 6592712,144 565869,6655 224 6592705,709 565652,0717 225 6592692,84 565640,0491 226 6592678,616 565638,1863 227 6592625,953 565642,9277 228 6592575,471 565643,1675 229 6592573,018 565644,6535 230 6592539,59 565664,9072 231 6592539,487 565664,9693 232 6592528,22 565675,6201 233 6592516,38 565675,7701 234 6592499,79 565681,3201 235 6592485,8 565688,9901 236 6592480,8 565701,7101 237 6592465,97 565704,9501 238 6592463,66 565717,4601 239 6592532,22 565783,2501 240 6592554,46 565812,9001 241 6592564,887 565834,5147 242 6592578,55 565848,1101 243 6592585,5 565854,5901 244 6592613,994 565851,8713 245 6592657,31 565849,9601 246 6592692,98 565858,3001 247 6592698,54 565859,6901  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 18.12.2020 nr 190 Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõigete 1 ja 6 ning § 19 lõike 1 alusel. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“: 1.1. Asulakoht ja muistsed põllujäänused (asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Linnamäe, KÜ 24505:002:0029; Kaitsejõudude lasketiir, KÜ 24505:002:0268; 11262 Ruu-Ihasalu tee, KÜ 24501:001:0153; Ida-Hansu, KÜ 24505:002:0382; Neeme kergtee lõik 6, KÜ 24505:002:0269). 1.2. Asulakohad ja muistsed põllujäänused (asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu/Jägala-Joa küla, Linnamäe, KÜ 24505:002:0029; Kaitsejõudude lasketiir, KÜ 24505:002:0268; 11262 Ruu-Ihasalu tee, KÜ 24501:001:0153; Anija metskond 9, KÜ 24505:002:0490; Anija metskond 10, KÜ 24505:002:0272; Neeme kergtee lõik 5, KÜ 24505:002:0271; Neeme kergtee lõik 6, KÜ 24505:002:0269). 2. Kehtestan käskkirja punktis 1.1. nimetatud mälestise piiri kaardi põhjal käskkirja lisas 1. 3. Kehtestan käskkirja punktis 1.2. nimetatud mälestise piiri kaardi põhjal käskkirja lisas 2. 4. Kehtestan käskkirja punktides 1.1.–1.2. nimetatud mälestistele, ehitismälestisele Linnamäe hüdroelektrijaama pais (kultuurimälestiste registri nr 30418), arheoloogiamälestistele Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg nr 17535) ühise kaitsevööndi kaardi põhjal käskkirja lisas 3. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestiste Linnamäe hüdroelektrijaama pais ja Linnus „Jägala linnamägi“ vaadeldavus ning kinnismälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 5. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 21. detsembri 2016. a käskkirja nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 2. Muinsuskaitseametil kanda mälestiste andmed kultuurimälestiste registrisse, piirid ja kaitsevöönd Maa-ameti kaardile ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Asulakohad ja muistsed põllujäänused paiknevad Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu ja Jägala-Joa külades Jägala jõe alamjooksul üles paisutatud Linnamäe paisjärve idakaldal. Muististest 300 m kaugusel läänes ja loodes paiknevad muinsuskaitse all olevad linnus „Jägala linnamägi“ (reg nr 17535), asulakoht (reg nr 17534) ja Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg nr 30418). Linnamäe paisjärve ümbruse arheoloogiapärandi uurimislugu on pikk ning selle käigus kogutud teave osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Jägala Jõesuu linnamäe lähiümbrus Jägala jõe alamjooksul on rikkalik piirkond eriaegsete muististe poolest. Jägala Jõesuu linnuse piirkonnas paiknevaid muistiseid uuris põhjalikult aastatel 2008–2013 arheoloog Aivar Kriiska. Muistsed inimasustuse ja -tegevuse jäljed Jägala jõe alamjooksul asuvad uuringute kohaselt kontsentreeritult kolmes lähestikku asuvas piirkonnas. 1) Jägala Jõesuu linnuse piirkond, kus lisaks rauaaegsele linnusele (u 350 eKr–150 pKr) ja sellele eelnenud kindlustatud asulale (u 500 eKr) on avastatud kiviaegsed asulakihid (u 4500–3700 eKr) ning fossiilsete põldude jäänused (u 6.–3. saj eKr). Linnusest 75–150 m põhja ja kirde suunas paikneb Jägala Jõesuu linnuse asulakoht, mille kultuurkiht on mattunud luiteliiva alla. Kõik need eriaegsed ühes piirkonnas paiknevad muistised on juba riikliku kaitse all. 2) Asulakoht ja muistsed põllujäänused (käskkirja p 1.1) asuvad Jägala Jõesuu linnusest u 200–600 m idas, Linnamäe paisjärve ääres paikneval 3,9 ha suurusel alal. Siit on avastatud Jägala Jõesuu V asulakoht (u 3900 eKr) ning fossiilsete põldude jäänused, mille noorim põllukiht on dateeritud aega u 750 pKr. 3) Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste (käskkirja p 1.2) muististekompleks koosneb seitsmest eriaegsest asualakohast, mille dateeringud jäävad vahemikku 6510 eKr kuni 1050 pKr, kuid põllujäänuste dateering on ebaselge. Tihedalt eriaegsete asulakohtade ja fossiilsete põllujäänustega kaetud ala suuruseks on 7,5 ha. Ettepaneku tunnistada asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska, teavitades Muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal. Muististe avastamisele järgnesid arheoloogilised välitööd aastatel 2008–2013. Ettepaneku Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv, tegi Wooluvabrik OÜ 2019. aastal. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamise vajaduse väljaselgitamiseks koostasid Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik L. Renter ja Harjumaa nõunik-arheoloog H. Kaldre eksperdihinnangu. See valmis 2019. aasta lõpus. Lähtudes esitatud ettepanekutest ja koostatud eksperdihinnangust algatas Muinsuskaitseamet menetluse asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamise ning lähestikku asuvatele mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamise kaalumiseks. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse maaomanikud ja -valdajad ning ootas nende arvamusi mälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi loomise kohta 31. jaanuariks 2020. Lisaks avaldasid soovi olla menetlusse kaasatud Eesti Kalastajate Selts ja MTÜ Jägala Kalateed. Jõelähtme Vallavolikogu nõustus muististe mälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi loomisega ega esitanud vastuväiteid. Wooluvabrik OÜ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetasid ettepanekut. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustus ettepanekuga. Elering AS-il ja Maanteeametil vastuväited puudusid. Kaitseministeerium samuti vastuväiteid ei esitanud, kuid palus täpsustada mälestiseks tunnistamisega kaasnevaid piiranguid. Keskkonnaamet ja Jägala Kalateed MTÜ küsisid täiendavat infot lõpliku seisukoha kujundamiseks. Keskkonnaministeerium pöördus Kultuuriministeeriumi poole palvega oodata enne otsuse tegemist ära vee-erikasutusloa andmise lahendus. Eraomanik A. K. arvamust ei esitanud. Eraomanik M. M.-le posti teel tähitud kirjaga saadetud teavitust ei õnnestunud kätte toimetada. Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste riikliku kaitse eelduse väljaselgitamiseks ning ühise kaitsevööndi loomiseks koostas Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik M. Veldi täiendava eksperdihinnangu. M. Veldi koostatud eksperdiarvamus täpsustas ja täiendas varasemat eksperdihinnangut arheoloogia kohta. Täiendav eksperdihinnang koos õigusakti eelnõuga saadeti menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Muinsuskaitseamet ootas arvamusi hiljemalt 20. aprilliks 2020. Keskkonnaministeerium esitas arvamuse ja ettepanekud ning palus mitte teha kaitsevööndi laiendamise otsust enne, kui on lõplikult lahenenud veeloa andmise küsimus Linnamäe paisul. Keskkonnaamet esitas täiendavad küsimused ning arvamuse, mille kohaselt ei nõustu kaitsevööndi laiendamisega Jägala jõe hoiualale. Jägala Kalateed MTÜ ei nõustunud samuti kaitsevööndi laiendamise ettepanekuga. Kaitseministeerium, Maanteeamet ja Elering AS vastuväiteid ei esitanud. Riigimetsa Majandamise Keskus kinnitas oma varasemat seisukohta ning nõustus ettepanekuga. Jõelähtme Vallavolikogu ja Wooluvabrik OÜ edastasid toetava seisukoha. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvamusi ja ettepanekuid ei olnud. Maaomanik A. K. arvamust ei esitanud. Maaomanik M. M. esitas vastuväited juba kaitse all oleva asulakoha (reg nr 17543) liitmisele kavandatava kaitsevööndiga. Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamise kohta (eelnõu p-d 1 ja 2) M. M.-il vastuväiteid puudusid. Muinsuskaitseamet kaalus laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning saatis 14. augustil 2020 täiendatud eelnõu veelkord menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Keskkonnaamet kinnitas varasemat seisukohta, milles ei nõustu kaitsevööndi laiendamisega Jägala jõe hoiualale. Jägala Kalateed MTÜ esitas täiendavad vastuväited, milles nad sisuliselt kordavad varasemat seisukohta, et ei nõustu paisjärve kaitsevööndisse haaramisega. Eraomanik A. K., kes menetluses enne arvamusi ega vastuväiteid ei esitanud, andis teada, et ei soovi kaitseala laiendamist oma kinnistutele. Menetluse käigus saatis Eesti Kalastajate Selts Muinsuskaitseametile märgukirja, milles ei nõustunud kultuurimälestistele kavandatava ühise kaitsevööndi laiendamisega Linnamäe paisjärvele. Muinsuskaitseamet käsitles märgukirja vastuväitena käsilolevas kaitsevööndi määramise menetluses. Ülejäänud menetlusosalised täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid ei esitanud. Muinsuskaitseamet kaalus esitatud arvamusi, vastuväiteid, ettepanekuid, eksperdihinnangutes esitatud argumente jm asjasse puutuvat ning leidis, et asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamine kultuuriväärtuste säilitamiseks ja lähestikku asuvatele mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamine mälestistele sobiva ja toetava keskkonna säilitamiseks on põhjendatud. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15. mai 2019. a määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Vastavus riikliku kaitse eelduste üldistele kriteeriumitele Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest kaaluti asulakohtade ja muistsete põllujäänuste puhul olulisust, selektiivsust ja originaalsubstantsi säilivust. Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused pärinevad väga pikast perioodist – mesoliitikumist kuni viikingiaja lõpuni (u 6500 eKr – 1050 pKr). Senised uuringud on näidanud, et Jägala asulakohtadelt saadud leiumaterjal on võimaldanud ümber hinnata nii mesoliitiliste asulakohtade paiknemist maastikul kui ka kiviaegsete tööriistade materjalide kasutamist. Samuti on tegemist ühe Põhja-Eesti tähtsama viikingiaja keskusega, millel on väga kõrge teaduslik potentsiaal. Tegemist on Eesti kultuuripärandile tervikuna oluliste muististega. Eesti arheoloogilise leiuainese kontekstis on Jägala jõe alamjooksu piirkond silmapaistvalt rikas arheoloogiliste muististe poolest. See on piirkond, kus suure tõenäosusega avastatakse veelgi uusi muistiseid. Muististe eriaegne pikk kasutusperiood võimaldab mikroregiooni tasandil luua ajatelje inimese ja looduse vastastikuse koosmõju uurimiseks. Jägala jõe alamjooksu muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Kaitse alla esitatavad muistised on väga hästi säilinud ajaloolise maastiku osa. Muististe originaalsubstantsi on minimaalselt lõhutud kaabeldus- ja tee-ehitustööde käigus. Muististe alale ei ole rajatud ehitisi. Vastavus arheoloogiamälestiste kriteeriumitele Arheoloogiamälestiste kriteeriumitest kaaluti Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste puhul vanust ja asukohta, teabe teaduslikku väärtust ja ainulaadsust, silmapaistvust ja erilisust ning säilitatavust. Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali, st arte- ja ökofakte, sh kvartsi- ja tulekivikillud, luufragmendid ja savinõukillud. Lisaks esemelisele materjalile on avastatud vähemalt üks kiviaegne tulease ning juhuleiuna nooleots, mis on dateeritud vahemikku 4200–2000 eKr. Jägala asulakohad ning muistsed põllujäänused on kõrge teadusliku väärtusega ning oma olemuselt ainulaadsed. Jägala jõe alamjooksu piirkond on arheoloogilise leiuainese poolest silmapaistev ja eriline ning omab kõrget kultuuriväärtust. Asulakohad ja muistsed põllujäänused on maa-alalised muistised, mida on võimalik säilitada ainult oma algses asupaigas. Mälestiste kultuurkihi teisaldamisega mälestised häviksid. Asulakohad ja muistsed põllujäänused vastavad riikliku kaitse eeldusele ja esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Riikliku kaitse alla esitatud Jägala muistsed asulakohad ja põllujäänused, mille kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani (u 6500 eKr – 1050 pKr), illustreerivad ajalist mitmekesisust ja -kihilisust. Muististe alal säilinud ehitiste või muud inimese rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed, põllujäänused) ja arheoloogilised leiud on hindamatu allikas kiviaja ühiskonna, majanduse, religiooni ning loodusolude uurimisel. Riikliku kaitseta ohustavad asulakohti detektorirüüste, salajased kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumine. Mälestiste piir Asulakohad ja muistsed põllujäänused on maa-alalised objektid, mille puhul on MuKS-i § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt vajalik määrata mälestise piir. Mälestiste piiri määramisel on lähtutud aastatel 2008–2013 Aivar Kriiska juhitud välitööde andmetest. Lisaks välitööde andmetele on piiri määramisel tuginetud katastripiiridele, teedele, loodusobjektidele ja maastiku kõrgusandmetele. Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus MuKS-i § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kuna juba kaitse all olevad mälestised linnus „Jägala linnamägi“, asulakoht ja Linnamäe hüdroelektrijaama pais ning käesoleva käskkirjaga mälestiseks tunnistatavad asulakohad ja muistsed põllujäänused paiknevad lähestikku ja moodustavad ajaloolise terviku, kehtestatakse mälestistele ühine kaitsevöönd (MuKS-i § 14 lg 6). Linnus „Jägala linnamägi“ ja asulakoht on tunnistatud arheoloogiamälestiseks kultuuriministri 27. juuli 1998. a määruse nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktidega vastavalt 164 ja 163. Mälestiseks tunnistamise õigusaktiga mälestisele kaitsevööndit ei kehtestatud. 1998. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse kohaselt oli mälestise kaitsevööndiks automaatselt 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud kaitsevööndit kehtestatud. Seega tekkis kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes. Käesoleval ajal reguleerib sellist juhtumist MuKS § 95. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndiks määrati 2016. aastal mälestiseks tunnistamise käskkirjaga Tammi maaüksus (katastritunnus 24505:002:0030). See tunnistatakse käesoleva käskkirja punktiga 5 kehtetuks ning pais haaratakse mälestiste ühisesse kaitsevööndisse. Mälestiste ühise kaitsevööndi ettepanek on tehtud lähtudes MuKS-i § 14 lõikes 2 toodud eesmärkidest. Esiteks on kaitsevööndi määramine vajalik, et tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning neid ümbritsevate mälestistega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine (MuKS § 14 lg 2 p 1). Selleks on kaitsevööndisse haaratud Linnamäe paisjärv. Paisjärv on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu lahutamatu osa, mis võimaldab hüdroenergia tootmist ja tagab sellega mälestiseks oleva paisu kasutamise algses funktsioonis, toetab mälestise säilimist ja mõistmist (ilmestab elektritootmise tehnoloogia arenemist ja kasutusvõimalusi). Ilma paisuta ei oleks paisjärve ja ilma paisjärveta ei ole pais algses kasutuses. Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku, mis iseloomustab piirkonna ajaloo aastatuhandete pikkust järjepidevust ning inimasustusest ja - tegevusest tekkinud muutusi. Kultuurmaastiku ajaline mitmekihilisus on väärtus, mida hoida. Linnamäe paisjärv toetab selle kallastel paiknevate ehitis- ja arheoloogiamälestisete säilimist olemasolevas, ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas ning on oluline Eesti ajaloo ja kultuuripärandi ja Linnamäe piirkonna identiteedi ja eripära säilitamise seisukohast. Teiseks on kaitsevööndi eesmärk MuKS-i § 14 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagada kinnismälestiste vaadeldavus. Ühine kaitsevöönd kehtestatakse kinnismälestiste Linnamäe hüdroelektrijaama pais ja Linnus „Jägala linnamägi“ vaadeldavuse tagamiseks. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul on tegemist silmapaistva, mastaapse rajatisega, mis on visuaalselt dominantne objekt maastikul ning hästi vaadeldav nii paisjärve lääne-, edela- ning lõunakallastelt. Olulised vaated avanevad paisule ka põhja suunast jõe mõlemalt kaldalt. Samuti on olulised vaated paisult linnamäele ja linnamäelt paisule. Kolmandaks on kaitsevööndi eesmärk kinnismälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lg 2 p 3). Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad paiguti erineda ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole asulakohtade kultuurkihi ulatust võimalik täpselt määrata. Kaitsevöönd aitab kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda mälestise piirist kaugemale. Ühise kaitsevööndi moodustamine aitab kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda juba kaitse all olevate mälestiste aladelt kaugemale ning jääda nende ja uute mälestiste vahele. Ühise kaitsevööndiga tagatakse mälestiste seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Arvestades kultuurkihi lasumist jõekallastel, on tõenäoline, et paisjärvepoolsetel aladel on alla langenud arheoloogilist kultuurkihti koos arheoloogiliste leidudega ja seetõttu on arheoloogiamälestiste seisukohast kaitsevööndi laiendamine paisjärve suunas põhjendatud. Asulakohad ja muistsed põllujäänused tõusevad ümbritsevast maastikust põhja-, ida- ja lõunaosas esile luiteliivadega kaetud kõrgemate aladena, on maastikul piiritletud, mistõttu need muistised ei vaja praeguses uurimisseisus laiemat kaitsevööndit põhja-, ida- ja lõunasuunas. Mälestiste ühise kaitsevööndi piiri määramisel on tuginetud katastripiiridele, Linnamäe paisjärve paiknemisele maastikul ja paisjärve kaldajoonele, teedele, loodusobjektidele, maastiku kõrgusandmetele ning mälestistele avanevatele vaadetele. Ühine kaitsevöönd kattub paisjärve piirkonnas osaliselt Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndiga. Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile ning tagada muinsuskaitseala vaadeldavus. Kuna muinsuskaitseala eesmärgid erinevad kavandatava ühise kaitsevööndi eesmärkidest, on kaitsevööndite osaline kattumine põhjendatud. Menetlusosaliste arvamused ja vastuväited Menetlusosalised on mälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluses ära kuulatud, nende argumente hinnatud ja neile vastatud. 1) Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Linnamäe hüdroelektrijaama (edaspidi Linnamäe HEJ) paisu kaitsevööndi laiendamine ja muististe mälestiseks tunnistamine ei ole põhjendatud enne keskkonnaloa vee erikasutuseks otsustamist, sest pooleliolev haldusmenetlus (veeloa menetlus) võib kultuurimälestiste kaitse alla võtmist mõjutada. Nii Keskkonnaministeerium kui ka Keskkonnaamet juhtisid tähelepanu asjaolule, et veeloa olemasoluta, kuid mille menetlus praegu käib, on kinnisasja valdajal kohustus paisutus likvideerida. Seetõttu on võimalik, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi planeeritav laiendamine võib minna vastuollu kehtivate õigusaktidega juhul, kui veeluba paisutamiseks ei väljastata. Muinsuskaitseamet selgitas vastuses, et ehitismälestise seisukohast on paisutamise jätkamine oluline. Paisjärve puhul on tegu osaga terviklikust süsteemist, mille likvideerimine seab ohtu mälestise säilimise. Paisjärve olemasolu on Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise eelduseks. Toimiv ja kasutuses olev hüdroelektrijaam tagab mälestise kasutuse ja järjepideva hooldamise. Samuti tuleb arheoloogiamälestiste kaitsel lähtuda ettevaatuspõhimõttest (MuKS § 3 lg 4), mille kohaselt võib iga laiaulatuslikum keskkonnamuutus olla pöördumatute tagajärgedega arheoloogilise kultuurkihi säilimisele. Arheoloogiamälestiste seisukohalt on oluline nende säilimine olemasolevas, ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas. 2) Keskkonnaministeerium juhtis tähelepanu, et Linnamäe HEJ paisu kaitsevööndi laiendamise menetluses peab hindama kaitsevööndi laiendamise mõju lähtudes keskkonnakaitselistest, sh loodusdirektiivi nõuetest. Esitatud eelnõu kohaselt nähakse ette muinsuskaitsealased eesmärgid, kuid ei ole kaalutud, milline mõju on muinsuskaitsevööndil keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisele. Sarnase tähelepaneku tegi ka Jägala Kalateed MTÜ oma pöördumises ning lisas, et KeHJS-i järgi on vee paisutamine olulise keskkonnamõjuga tegevus ning Natura alal tohib olulise keskkonnamõjuga tegevust teha ainult siis, kui on kohaldatud Natura erand. Nii Jägala Kalateed MTÜ kui ka Eesti Kalastajate Selts on arvamusel, et paisjärv tuleb likvideerida, sest see asub Natura kaitsealal ja on vastuolus EL-i veepoliitika raamdirektiiviga. Keskkonnaamet selgitas nimetatud vastuolu sisu järgnevalt. Loodav kaitsevöönd kattub olemasoleva Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusalaga, mille kaitse-eesmärk on muu hulgas jõelise elupaiga kaitse. Kaitsevööndi olemasolu ei saa õiguslikult välistada jõelise elupaiga taastamist tulevikus. Keskkonnaameti arusaamisel on ühise kaitsevööndi eesmärk säilitada paisjärv, kuid paisjärve olemasolu seab ohtu elupaikade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi, mistõttu on kaitsevööndi kehtestamine looduskaitseseadusega vastuolus. Vastuseks nendele argumentidele tuleb juhtida tähelepanu, et riikliku kaitse alla võtmisega ei kaasne muudatusi senises keskkonnas. Kaitsevööndi ülesanne on teenida hüve säilimist ning sealjuures saab küsimus olla ainult selles, kas kaitsevöönd täidab seda ülesannet kavandatud ulatuses piisaval määral või mitte. Keskkonnaamet on seisukohal, et kehtestatav siseriiklik haldusakt ei saa minna vastuollu liikmesriigile seatud kohustusega (näiteks loodusdirektiiviga), väites, et Euroopa Liidu õigus on siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik. Samas asutakse Keskkonnaministeeriumi enda tellitud õigusanalüüsis (Laus ja Partnerid õigusarvamus, 08.09.2020) seisukohale, et kultuuriväärtus võib olla kaalukas põhjus loodusdirektiivi nõuetest erandi rakendamiseks. Lisaks tuleb silmas pidada, et loodusdirektiivi tuleb kohaldada kooskõlas ja koostoimes selle teiste artiklitega. Näiteks peavad loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt /.../ rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Vee, sh jõgede hea seisukorra nõue tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist. Kaitsealuste vesirajatiste või muu avaliku huvi olemasolu korral on siiski võimalik teha erandeid (raamdirektiivi artikkel 4(3)), kui veekogu looduslikuna taastamine avaldaks negatiivset mõju keskkonnale laiemalt, sh kultuuripärandile või inimeste muule võrdselt tähtsale püsivale arendustegevusele. Kaalutlusõiguse näeb riigisiseses õiguses ette veeseaduse § 17 lg 4¹, mis jõustus 01.07.2016. a. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja kaitse ning seejuures kohustus kõrvaldada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, et kaitsta keskkonda, inimeste tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 21 järgi on keskkonnamõju ka mõju kultuuripärandile. Sama seaduse § 22 järgi on oluline keskkonnamõju selline, mis võib põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 3) Keskkonnaameti hinnangul on mälestiste kaitsevööndi laiendamise aluseks olevad andmed ebapiisavad ja sisaldavad vigu. Keskkonnaamet seab kahtluse alla mitmed väited Linnamäe HEJ paisu kaitsevööndi laiendamise vajaduse kohta koostatud (2019. a) eksperdihinnangus ning juhib tähelepanu, et mitmel juhul puuduvad viited teaduslikele allikatele või uuringutele. Sarnasel seisukohal on ka Jägala Kalateed MTÜ. Muinsuskaitseamet on menetluse käigus selgitanud, et 2019. a koostatud eksperdi arvamus paisu kaitsevööndi laiendamise vajaduse väljaselgitamiseks on üks tõend tõendite kogumist ning see on esitatud koostamise ajaks kogunenud informatsiooni arvestades. 2019. a eksperdihinnangu koostamise ajal oli muististe mälestiseks tunnistamine samuti alles kaalumisel. Seepärast koostas Muinsuskaitseamet täiendava eksperdihinnangu asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamise kaalumiseks, milles on veelkord analüüsitud lähestikku asetsevatele mälestistele ühise kaitsevööndi loomise vajadust. Eelnõu koostamisel on arvestatud kaalukaid tõendeid, st arheoloogia osas on arvestatud 2020. a alguses koostatud täiendavat eksperdihinnangut. 4) Keskkonnaamet palus selgitada, milliseid lahendusi näeb Muinsuskaitseamet ette olukorras, kui ettevõtja kaotab huvi paisutamise vastu (nt majanduslike raskuste korral või olukorras, kus tootmistegevust lubada pole võimalik) ning keskkonnaluba enam ei soovi. Sarnase küsimusega pöördus ka Jägala Kalateed MTÜ ning oli seisukohal, et paisuomanikele seatakse põhiseadusevastane kohustus. See tähendab, et võib tekkida olukord, kus paisu omanikku sunnitakse keskkonnaloaga loastatud paisutustegevust jätkama ka vastu omaniku tahtmist. Küsimusele, millised saavad olema lahendused muinsuskaitselisest aspektist juhul kui ettevõtja kaotab huvi paisutamise vastu (majanduslike raskuste korral või olukorras, kus tootmistegevuse lubamiseks puudub perspektiiv) või ei soovigi keskkonnaluba, on ette näha optimaalne mälestise säilimise tagamiseks kohustamine (st hooldus ja remondi kohustus) ulatuses, mis tagab mälestise säilimise. Võib arvata, et olukorras, kus puudub tootmisest saadav tulu, on see kohustus omanikule raskem kanda kui seda oleks tulutoova objekti puhul. Kuid ka see pole muinsuskaitse valdkonnas ebatavaline, sest valdav osa mälestistest ei tooda nende omanikele tulu ja see asjaolu ei mõjuta (ei leevenda) mälestise omaniku kohustust tagada objekti säilimine. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et mälestise kasutamine selle algses funktsioonis kahtlemata toetab mälestise säilimist, sh majanduslikult. 5) Nii Keskkonnaamet kui ka Jägala Kalateed MTÜ palusid selgitusi planeeritava kaitsevööndi ulatuse kohta. Muinsuskaitseamet on menetluse käigus kaalunud kaitsevööndi võimalikku ulatust. Võttes arvesse avanevaid vaateid mälestistele ja mälestistelt, katastripiire, Linnamäe paisjärve paiknemist maastikul ja paisjärve kaldajoont, teid, loodusobjekte, maastiku kõrgusandmeid ning osaliselt ka menetlusosaliste seisukohti, on kaitsevööndi ulatust võrreldes esialgse ettepanekuga vähendatud. Kaitsevööndi lõunapoolne piir, mis algul ühtis Linnamäe kinnistu piiriga, on nihutatud paisjärve kaldajooneni, sest lõunakalda kaitsevööndisse haaramine ei mõjuta oluliselt mälestistele avanevaid vaateid ning teated arheoloogiliste leidude kohta nimetatud alal puuduvad. Asulakohad ja muistsed põllujäänused tõusevad ümbritsevast maastikust põhja-, ida- ja lõunaosas esile luiteliivadega kaetud kõrgemate aladena, on maastikul piiritletud, mistõttu need muistised praeguses uurimisseisus laiemat kaitsevööndit põhja-, ida- ja lõunasuunas ei vaja. Arvestades kultuurkihi lasumist jõekallastel, on tõenäoline, et paisjärvepoolsetel aladel on alla langenud arheoloogilist kultuurkihti koos arheoloogiliste leidudega ja seetõttu on arheoloogiamälestiste seisukohast kaitsevööndi laiendamine paisjärve suunas põhjendatud. 6) Jägala Kalateed MTÜ on menetluse käigus korduvalt kahtluse alla seadnud mälestiseks oleva Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse ning viitab paisule kui destruktiivsele objektile, mis on oluliselt kahjustanud arheoloogiamälestist linnus „Jägala linnamägi“ (reg nr 17535). Jägala Kalateed MTÜ arvamuse kohaselt on Muinsuskaitseamet paisutustaseme hoidmist põhjendanud peamiselt sellega, et kui vesi paisjärvest kaob, vajub Linnamägi kokku. Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise menetlus tehti sel ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse ning Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ (edaspidi kord) järgi. Toona kehtinud korra kohaselt võeti riikliku kaitse alla võtmisel arvesse asja päritolu, kujunemist, kultuuriruumi jm ning menetluses koostasid eksperdid hinnangu asja kultuuriväärtuse kohta, menetlusse kaasati puudutatud isikud. Asja mälestiseks tunnistamise menetluses andis selle kohta arvamuse asjatundjatest koosnev Muinsuskaitse Nõukogu. Menetlus tehti kehtiva korra kohaselt, menetlusse oli kaasatud Keskkonnaamet ning menetlust ja selle tulemusena kujunenud otsust ei saa pidada meelevaldseks. Muinsuskaitseamet on paisu kultuuriväärtust puudutavates küsimustes Jägala Kalateed MTÜ-le selgitusi jaganud, sh otsustanud mitte algatada Linnamäe HEJ paisu mälestiseks olemise lõpetamise menetlust. Mälestiseks olev Linnus „Jägala linnamägi“ on aja jooksul säilimise mõttes jäänud heasse keskkonda. Ei saa nõustuda väitega, et kaitsevööndi loomise ühe peamise põhjendusena on Muinsuskaitseamet välja toonud Linnamäge ohustava erosiooni võimaluse. See väide on mälestiseks tunnistamise ja kaitsevööndi kehtestamisel väikese kaaluga argument. Lähikonnas avastatud ja kaitse alla võetavate arheoloogiamälestistega seoses on asukoha kultuurkihi potentsiaali silmas pidades otstarbekas ja kohane kehtestada ühine kaitsevöönd lähestikku paiknevatele ja omavahel seotud mälestistele, mis moodustavad üksteist toetava mitmekesise kultuurilise kihistusega ala. 7) Eesti Kalastajate Selts ei pea Linnamäe paisjärve Eesti ajaloo ja kultuuripärandi osaks, sest tegemist on tehistekkelise uusmoodustisega. Lisaks jääb seltsi jaoks selgusetuks, mil viisil aitab paisutuse säilitamine kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, samuti ollakse seisukohal, et kultuurkiht on mudasette tõttu hävimas juba praegu. Jägala Kalateed MTÜ ei nõustu paisjärve kultuuriväärtusega objektiks nimetamisega ja juhib sealjuures tähelepanu just paisjärve noorele vanusele. Vastuseks nendele argumentidele tuleb juhtida tähelepanu, et kultuur ja kultuurimälestised ongi inimtekkelised ning kultuurmaastiku ajaline mitmekihilisus on väärtus, mida hoida. Paisjärv on ehitismälestiseks tunnistatud Linnamäe hüdroelektrijaama paisu lahutamatu osa, mis kaitsevööndisse haaratuna toetab nii ehitis- kui ka arheoloogiamälestiste säilimist sobivas keskkonnas ning vaadeldavust. Linnamäe paisjärve ja selle kallastel paiknevate ehitis- ja arheoloogiamälestiste säilimine olemasolevas, ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas on oluline Eesti ajaloo ja kultuuripärandi ning Linnamäe piirkonna identiteedi ja eripära säilitamise ning mõistmise seisukohast. Kaitsevööndi piiri määramisel on arvestatud iga objekti eripäradega, et tagada maksimaalselt mälestiste säilimine sobivas keskkonnas. Arheoloogilised väärtused säilivad kõige paremini siis, kui ei sekkuta pinnasekihtide lasumisse: iga muutus võib otseselt või kaudselt kahjustada kultuurkihti (nt muutused veekasutuses muudavad pinnase omadusi). Antud kohas on kiviaja asulakohtade ja rauaaja põllujäänuste / asulakohtade arheoloogiline kultuurkiht säilimise mõttes heas keskkonnas (mattunud luiteliivade alla) ja olemasoleva olukorra säilitamine kaitseb arheoloogilist kultuurkihti hävimise eest. Paisjärve asulakohtade poolsetel aladel peab maksimaalselt hoiduma pinnasekihtide lasumisse sekkumisest. Ka muda eemaldamisel tuleb pidada silmas, et kalda lähedalt seda ei kooritaks ning kaugemates osades tagada, et ei hakkaks toimuma lihkumisi. 8) Eraisikust maaomaniku M. M.-i arvamuse kohaselt puuduvad teaduslikud tõendid asulakoha (reg nr 17534) kultuurimälestiseks olemise kohta ning ta ei pea õigustatuks asulakoha liitmist kavandatava kaitsevööndiga. Omanik tegi ettepaneku asulakoha mälestiseks olemise lõpetamiseks. Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut ning leidis, et asulakoht kultuurimälestiste registri numbriga 17534 vastab endiselt riikliku kaitse eeldusele. Mälestiseks olemise lõpetamiseks menetlust ei algatatud. Ettepaneku tegijale esitati ülevaade teadusliku informatsiooni kohta, mis näitab vajadust säilitada muistist kaitstava kultuurimälestisena. Muinsuskaitseamet selgitas, et kaitsevööndi piiri määramisel on arvestatud iga objekti eripäradega, et tagada mälestiste maksimaalne säilimine sobivas keskkonnas. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad paiguti erineda ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole asulakohtade kultuurkihi ulatust võimalik täpselt määrata. Seega aitab ühine kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda seni teadaolevatelt mälestiste aladelt kaugemale. Ühise kaitsevööndiga tagatakse mälestiste seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. 9) Eraisikust maaomanik A. K. andis teada, et ei soovi oma kinnistute kaitsealasse haaramist, sest sellisel juhul ei pea ta edaspidi võimalikuks kinnistutel oma äranägemise järgi majandamist (nt peenramaade kaevamine). Muinsuskaitseamet on menetluse käigus maaomanikku nõustanud ja selgitanud, et kaitsevööndi laiendamine ei muuda juba kehtivaid kitsendusi mälestise alal ja selle kaitsevööndis ning uue ettepaneku kohaselt laieneks kaitsevöönd mõnevõrra kagu suunas. Igapäevaelu tegevused (sh peenramaa kaevamine, ehitustööd) ning senine maakasutus on jätkuvalt võimalikud. Piirkonnas tehtud arheoloogilised uuringud on näidanud, et arheoloogiline kultuurkiht asub kohati kuni 1,5 m sügavusel, kus igapäevaelu toimingud ja senine maakasutus seda ei kahjusta ning võivad jätkuda. 10) Teised menetlusosalised vastuväiteid ei esitanud. Küll aga palus Kaitseministeerium menetluse käigus lisateavet neile kui kinnisasja valitsejale kaasnevate kohustuste, kitsenduste ja piirangute kohta mälestiseks tunnistamise ja mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamise korral. Muinsuskaitseamet vastas, et mälestise alal on ehitamiseks, haljastustöödeks, raietöödeks, pinnase teisaldamiseks, pinnase juurdeveoks ning maapinna ettevalmistamiseks metsaseaduse mõistes vajalik Muinsuskaitseameti luba (MuKS § 52). Kõigile mälestise alal kavandatavatele kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele määratakse vajaduse korral enne arheoloogiline uuring. Uuringu vajaduse ja ulatuse üle otsustab Muinsuskaitseamet esitatud taotluse põhjal. Arvestades kiviaegse arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust, tuleb tagada selle maksimaalne säilimine, mistõttu on soovitatav mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Mälestise alal on otsinguvahendiga otsimine keelatud, v.a tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Mälestiste kaitsevööndis tuleb Muinsuskaitseametit teavitada (MuKS § 58) kõrghaljastuse rajamisest, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest ning maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses. Tööde tegemise teatis tuleb esitada Muinsuskaitseametile või elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist. Vajaduse korral tehakse ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde teostamisel arheoloogiline uuring. Uuringu vajaduse üle otsustab Muinsuskaitseamet, kes ka hüvitab uuringu. Mälestiste ühises kaitsevööndis on otsinguvahendiga otsimine keelatud, v.a tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Leevendused Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine, ehitamine, ilme muutmine, haljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestiste säilimist. Muinsuskaitseseadusega sätestatud kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest vabastavate leevenduste tegemine kaitsevööndis ei ole asjakohane, sest nii ehitamine, haljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestiste säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning vaadeldavust. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 18.12.2020 nr 1.1-7/3078 Sama: Maanteeamet [email protected] Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine Muinsuskaitseamet annab teada, et kultuuriministri 18.12.2020. a käskkirjaga nr 190 tunnistati kultuurimälestiseks mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“: 1. Asulakoht ja muistsed põllujäänused (asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Linnamäe, KÜ 24505:002:0029; Kaitsejõudude lasketiir, KÜ 24505:002:0268; 11262 Ruu-Ihasalu tee, KÜ 24501:001:0153; Ida-Hansu, KÜ 24505:002:0382; Neeme kergtee lõik 6, KÜ 24505:002:0269); 2. Asulakohad ja muistsed põllujäänused (asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu/Jägala-Joa küla, Linnamäe, KÜ 24505:002:0029; Kaitsejõudude lasketiir, KÜ 24505:002:0268; 11262 Ruu-Ihasalu tee, KÜ 24501:001:0153; Anija metskond 9, KÜ 24505:002:0490; Anija metskond 10, KÜ 24505:002:0272; Neeme kergtee lõik 5, KÜ 24505:002:0271; Neeme kergtee lõik 6, KÜ 24505:002:0269) ning kehtestati ehitismälestisele Linnamäe hüdroelektrijaama pais (kultuurimälestiste registri nr 30418), arheoloogiamälestistele Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg nr 17535) ning punktides 1.–2. nimetatutele (reg nr 30211, 30212) ühine kaitsevöönd. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ave Elken kaitsekorralduse spetsialist Lisainfo: Ulla Kadakas arheoloogiapärandi valdkonna juht 5191 8285, [email protected] Lisa: Kultuuriministri 18.12.2020. a käskkiri nr 190 Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 21.12.2020 09:54 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Asulakohad mälestiseks ning ühine kaitsevöönd Manused: 190_18_12_2020_Ministri_pohitegevus.bdoc; Asulakohtade_ja_LHEJ_KK_teavitus_MKM_MaanteeA.asice From: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Sent: Friday, December 18, 2020 10:46 PM To: [email protected]; [email protected] Subject: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Asulakohad mälestiseks ning ühine kaitsevöönd Tere Muinsuskaitseamet edastab info Jõelähtme vallas asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamise ning ühise kaitsevööndi kehtestamise kohta. Lugupidamisega Ave Elken kaitsekorralduse spetsialist [email protected]