Pärnumaa Saarde vald Veelikse küla torustikuprojekti kooskõlastamine riigiteel nr 19308

KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 121/2020 Tellija: Saarde Kommunaal OÜ Peatöövõtja: Wesico Project OÜ Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Pärnumaa, Saarde vald, Veelikse küla VEELIKSE KÜLA VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD TÖÖPROJEKT Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Hanno Koha TARTU 2020  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 SISUKORD SELETUSKIRI ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................................................ 4 ÜLDOSA ...................................................................................................................................................... 5 1.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................................... 5 1.2. TEHNILISED ANDMED............................................................................................................................ 6 1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik .................................................................................................. 6 1.3. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 7 1.4. ALUSDOKUMENDID .............................................................................................................................. 7 1.5. PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD ............................................................ 7 1.6. TÄIENDAVAD KRITEERIUMID................................................................................................................... 8 1.6.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega....................................................................................... 8 1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ............................................................................ 8 1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang .................................................................. 9 2. OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................................................... 9 2.1. VEE-ETTEVÕTTE .................................................................................................................................. 9 3. PROJEKTLAHENDUS ......................................................................................................................... 10 3.1. VEETORUSTIK ................................................................................................................................... 10 3.2. ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK.................................................................................................. 11 4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................................... 11 4.1. ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED............................................................................................................... 11 4.2. TEAVITAMINE ................................................................................................................................... 12 4.2.1. Projekti infotahvlid .................................................................................................................. 12 4.2.2. Tänutahvlid .............................................................................................................................. 12 4.2.3. Objekti teabetahvlid ................................................................................................................ 13 4.2.4. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................................... 13 4.3. EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE .................................................................................................. 13 4.4. OLEMASOLEVA KÕRGHALJASTUSE KAITSMINE JA LIKVIDEERIMINE ................................................................. 14 4.5. MAHAMÄRKIMINE ............................................................................................................................. 14 4.6. LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................................................ 16 4.6.1. Üldnõuded ............................................................................................................................... 16 4.6.2. Liikluskorralduse projekt .......................................................................................................... 16 4.6.3. Liikluskorraldusvahendid ......................................................................................................... 16 4.6.4. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 17 4.6.5. Liikluse taasavamine................................................................................................................ 17 4.6.6. Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele ................................................................... 18 4.7. KOLMANDATE ISIKUTE OHUTUS ............................................................................................................ 18 4.8. TULEOHUTUS .................................................................................................................................... 19 4.9. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ......................................................................... 19 4.9.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine................................................................................................. 20 4.9.2. Geodeetiliste märkide kaitsmine ............................................................................................. 21 4.10. EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE ................................................................... 21 4.11. AJUTINE ELEKTRIVARUSTUS .................................................................................................................. 22 4.12. LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ................................................................................................................ 22 4.13. AJUTISED HÜGIEENIRAJATISED .............................................................................................................. 22 4.14. KAETUD TÖÖD .................................................................................................................................. 23 4.15. KATETE EEMALDAMINE ....................................................................................................................... 23 4.15.1. Asfaltkatte eemaldamine .................................................................................................... 23 4.15.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine .................................................................................. 24 4.15.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine ................................................................................... 24 Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 2/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 4.15.4. Äärekivide eemaldamine .................................................................................................... 24 4.15.5. Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................................... 24 4.16. KAEVE- JA MULLATÖÖD ...................................................................................................................... 24 4.17. TORUSTIKE PAIGALDAMINE .................................................................................................................. 26 4.18. TAGASITÄIDE .................................................................................................................................... 28 4.18.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel ............................................................................. 30 4.19. MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD............................................................................................... 30 4.20. KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 31 4.20.1. Haljasalade taastamine ...................................................................................................... 32 4.20.2. Kruuskatte taastamine........................................................................................................ 32 4.20.3. Asfaltkatte taastamine ....................................................................................................... 33 4.20.1. Pindamine ........................................................................................................................... 34 4.20.2. Tükkmaterjalist katte taastamine ....................................................................................... 35 4.20.3. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis ........................................ 35 4.21. EHITUSALA KORRASHOID ..................................................................................................................... 36 4.22. TEOSTUSJOONISED............................................................................................................................. 37 4.23. KESKKONNAKAITSE NÕUETE TAGAMINE .................................................................................................. 39 5. MATERJALID JA SEADMED ............................................................................................................... 40 5.1. SURVETORUSTIKUD ............................................................................................................................ 40 5.2. KANALISATSIOONITORUSTIKUD ............................................................................................................. 41 5.3. KLAPID JA SIIBRID............................................................................................................................... 42 5.4. KINNISTUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ................................................................................... 43 5.5. LÄBIPESUKAEVUD .............................................................................................................................. 43 5.6. SOOJUSTUSMATERJALID ...................................................................................................................... 44 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .......................................................................................... 44 6.1. SURVETORUSTIKE KATSETAMINE ........................................................................................................... 44 6.2. VEETORUSTIK ................................................................................................................................... 45 6.3. KANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................................................. 45 TABELID Tabel 1. Materjalide vajadus Tabel 2. Ehitustööde mahud LISAD Lisa 1. Kinnistuomanike kooskõlastused Lisa 2. Ametkondade kooskõlastused Lisa 3. Kanalisatsioonikaevude tellimislehed JOONISED Vt. jooniste loetelu Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 3/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 ASUKOHA SKEEM Ehitatav torustik Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 4/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud Staadium: Tööprojekt Töö nr: 121/2020 Objekti asukoht: Veelikse küla, Saarde vald, Pärnumaa Tellija: Saarde Kommunaal OÜ Registrikood: 10357565 Nõmme 22, Kilingi-Nõmme linn, 86304, Saarde vald, Pärnumaa tel: 4490165, 4491161 e-post: [email protected] Peatöövõtja: Wesico Project OÜ Registrikood: 10882277 Vasara 50, Tartu 50113 Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteate nr. EEP000544 Vasara 50, Tartu 50113 tel: 733 0350 e-post: [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Morten Aasaroht tel: 53 489 179 e-post: [email protected] Peatöövõtja poolt – Aivar Käis Tel: 502 3563 e-post: [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim tel: 56 478 957 e-post: [email protected] Vastutav spetsialist: Lauri Aim, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener Projekteerija: Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 5/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 1.2. Tehnilised andmed 1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: Rajatis Ehitise nimetus: Vee- ja kanalisatsioonitorustik Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: - 22221 Külmaveetorustik - 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE De 32 – 69 m 2.21 - PE De 40 – 126 m 5.04 - PE De 50 – 485 m 24.25 - PE De 63 – 92 m - PE RC De 63 – 102 m 12.22 - Ol.ol. kinnistu veeühendused – 11 tk - Uued kinnistu veeühendused – 2 tk Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PVC De 160 – 328 m 52.48 - PVC De 110 – 2 m 0.22 - Ol.ol. kinnistu kanalisatsiooniühendused – 4 tk Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 96,4 m2 - pikkus – 1204 m Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 6/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 1.3. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Saarde Kommunaal OÜ tellimusel. Töös on koostatud Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise projekt. 1.4. Alusdokumendid Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale: • Saarde Kommunaal OÜ poolt väljastatud Tellija Tingimused „Veelikse küla veemajandusprojekti projekteerimis-ehitustööd“; • OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt 11.2020 a. mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr. TM-470/20, koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis); • Europolis OÜ poolt 06.03.2020 koostatud tehnoloogiline projekt „Veelikse küla veemajandusprojekt“ (töö nr 4/20); • Europolis OÜ poolt 01.2019 koostatud Saarde valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030; • Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: • Ehitusseadustik (EhS); • Veeseadus (VeeS); • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS); • Elektroonilise side seadus (ESS); • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“; • Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; • Keskkonnaministri määrus 31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; • Sotsiaalministri määrus 24.09.2019 nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“; • Keskkonnaministri määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 835:2014 Hoone veevärk; • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 7/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 901-1:2020 Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid; • EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained; • EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Maanteeameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“, MA 2018-015; • Maanteeameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 23.12.2015; • Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016; • Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“, kinnitatud 6.12.2016.a; • RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.6. Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 1.6.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega Torustike sügavuse ja majaühendustorustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistute omanike kooskõlastustest ja olemasoleva torustiku paigaldamissügavusest. Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanikke teavitama üks kuni kaks nädalat enne vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse Tellija poolt määratavas ajalehe või omavalitsuse kodulehe vahendusel. Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja Omanikujärelevalve kooskõlastus. 1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus • Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,80 m torude peale arvestades maapinnast. • Projekteeritud suvekanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus on 1,50 m torude peale arvestades maapinnast. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 8/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 • Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast. • Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m. • Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,3 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,30 m. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. 1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE De 32....PE De 50 PN10 koos maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,3 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini (vähemalt 0,3 m) ja lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Juhul, kui liitumispunkt jääb teekatte alla, rajatakse torustik nii, et selle ots ulatub vähemalt 0,5 m teekatte alt välja. Vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Kinnistu ühendamiseks kanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust kuni kinnistu piirini PVC De 160 SN 8 toru. Toru lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veenduda olemasolevate majaühendustorustike asukohtade ja kõrguste õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeeritakse projektlahendust. 2. OLUKORRA KIRJELDUS Veelikse on küla Pärnu maakonnas Saarde vallas. Saarde valla pindala on 1056 km2 ja Saarde vallas elab 01.01.2019 aasta seisuga 4546 inimest. Saarde vallas asub Kilingi-Nõmme linn, Tihemetsa alevik ja 35 küla. Valla keskuseks on Kilingi-Nõmme linn. 2.1. Vee-ettevõtte Veelikse külas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste pakkujaks Saarde Kommunaal OÜ. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 9/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Ettevõtte osanikuks on 100% Saarde Vallavalitsus ning tegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine; haljastus- ja pinnasetööde teostamine, teede hooldus ning bussitransporditeenuse pakkumine. Saarde Kommunaal OÜ osutab teenust Saarde vallas. 3. PROJEKTLAHENDUS Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud hankedokumentidega. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Kõikide rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks on ette nähtud kinnistuühendused. Olemasolevatele ühisvee ja -kanalisatsiooni klientidele ehitatakse torustik välja kuni olemasoleva toruni ning taastatakse ka ühendus. Uutele liitujatele projekteeritakse ja ehitatakse torustik välja krundipiirini. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a. 3.1. Veetorustik Käesoleva projektiga on projekteeritud Veelikse küla veetorustike rekonstrueerimine. Veetorustiku peatorustik on projekteeritud torudest De 50 kuni De 63 ja kinnistuühendused torudest De 32 kuni De 50. Uute liitujate majaühendustorustikud ehitatakse välja kuni krundi piirini. Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigalda maakraan, mis jääb liitumispunktiks. Liitumispunktid paigaldatakse 0,3 kuni 1 m kaugusele kinnistu või kasutatava krundi piirist. Erandkorras, kui vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui peatorustik asub krundi sees, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru sõlme kõrvale. Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Uue majaühenduse puhul tuleb torule maakraani taha paigaldada otsakork (min 0,5 m kaugusel maakraanist). Kaped peavad olema nn ujuvat tüüpi ja tihedalt sulguvad (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse poltkinnistusega. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Haljasalal võib kasutada 25 t koormustaluvusega kapesid. Olemasolevatele ühisveevärgi klientidele tagatakse ühendus ühisveevärgiga. Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Ühendused olemasolevate malmtorustikega tehakse tõmbekindlate tolerantsmuhvide või -äärikutega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 10/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning suuremate torude puhul 50xDe. Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud kummikiilsiibrid spindlipikenduse ja kapega, surveklassiga PN10. Tupikharude otsa ning peatorustikele iga max 500 m tagant on ette nähtud torude läbipesu ja tühjendamist võimaldavad kaevud. Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune traadiga märkelint kirjaga „VESI“. 3.2. Isevoolne kanalisatsioonitorustik Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Torustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga De400/315 teleskoopsed plastkaevud. Torustiku algus- ja käänakukohtades ning suurematel ristmikel on ette nähtud De 560/500 teleskoopsed plastkaevud. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja üle 2,5 m kõrgusega kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”. Kanalisatsiooni majaühendustorustikud tuleb teha PVC De 160 SN8 torudest. Uued majaühendustorustikud lõpetatakse krundi piiril otsakorgiga. Olemasolevate ühenduste korral ühendatakse uus torustik olemasoleva majaühendustoruga krundi piiril või lähimas võimalikus kohas. Majaühenduste lang on üldjuhul minimaalselt 10 ‰. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate. Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada punane min 100 mm laiune märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 11/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuune garantii. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. Ehitustööde teostamisel avalikel teedel peab ehitustööde teostaja omama teehoiutööde vastavat tegevusluba. Teede taastamise Omanikujärelevalve peab omama tee ehitamise omanikujärelevalve tegevusluba. 4.2. Teavitamine 4.2.1. Projekti infotahvlid Töövõtja peab hankima, paigaldama (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), hooldama ning pärast ühe kuu möödumist ajaliselt viimase Tööde akti väljastamist eemaldama projekti infotahvli. Tahvel paigaldatakse Töövõtja poolt tööpiirkonda jääva suurema sõiduteede äärde (sissesõidu suunale) ning selle täpne asukoht tuleb Töövõtjal eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Infotahvli pleekimisel, roostetamisel vms, aga samuti selle sodimisel või lõhkumisel peab Töövõtja omal kulul tahvli taastama või asendama. Infotahvli aluskonstruktsioon peab olema metallist ning kasutuskeskkonnale vastava korrosioonikaitsega (tsingitud, värvitud). Infotahvel peab vastama KIK-i dokumendile „Toetusele viitamise juhend“. Omanikujärelevalve annab enne tahvli valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvli korrektne väljanägemine. 4.2.2. Tänutahvlid Kolme tööpäeva jooksul alates ajaliselt viimase Tööde akti Tellija poolt aktsepteerimist peab Töövõtja paigaldama objektile tänutahvli. Tänutahvel peab vastama KIK-i dokumendile „Toetusele viitamise juhend“. Tänutahvli valmistamiseks kasutatud materjalid, teostus ning paigaldus peavad tagama nende säilimise EV seadustega ettenähtud ajal. Tänutahvli asukoht lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 12/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 4.2.3. Objekti teabetahvlid Iga Ehitusplatsi osa (torustikutööde kaeviku) vahetusse lähedusse (kaeviku piirdele) tuleb paigaldada hiljemalt ehitustööde alustamise päeval objekti teabetahvel. Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel, selle miinimummõõtmed on 800 mm (b) x 600 mm (h) ning sellel peab olema järgmine info: ➢ KIK-i, Saarde Kommunaal OÜ ja töövõtjate logod; ➢ Projekti nimetus (ja number); ➢ Ehitusloa ja muude asjakohaste lubade (kaevetööde luba vms) numbrid; ➢ Tellija (ja tellija esindaja) - kontaktid; ➢ Töölõigu nimetus ning lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev; ➢ Töövõtja ja objektijuht - kontaktid; ➢ Projekteerija ja esindaja - kontaktid; ➢ Omanikujärelevalve ja esindaja - kontaktid; ➢ Alltöövõtja (kui töid teostab Alltöövõtja) – kontaktid; ➢ Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid. Kohalduvad Ehitusseadustike ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide nõuded. 4.2.4. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest Tellija poolt määratavas ajalehes üks kuni kaks nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega üks kord nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse. Töövõtja peab vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku Päästeteenistust ja kiirabi. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. 4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja fikseerima ehituseelse olukorra fotodel, mida tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja –pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 13/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Tellijale digitaalselt kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Enne kaevetöid ja teekatte freesimist/lammutamist fikseeritakse teekatte laiused aktiga, mille allkirjastavad Omanikujärelevalve ja Tellija, mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Tellijale. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Tellija. Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka. 4.4. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb need paigutada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida. Haljastust võib likvideerida ainult Tellijaga eelnevalt kooskõlastades. Puud järgata maksimaalselt 3 m pikkusteks ja anda üle Tellijale. Oksad ja raiejäätmed käitleb Töövõtja. Juhul, kui tööde käigus likivideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei näita likvideeritavana või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate puuliikide loetelu eelnevalt kooskõlastama Tellijaga. 4.5. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 14/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 15/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 4.6. Liikluskorraldus 4.6.1. Üldnõuded Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on rangelt keelatud. Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või täielikul sulgemisel tuleb järgida Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide ning Saarde Vallavolikogu määruse „Avalikult kasutatava territooriumi sulgemise kord“ nõudeid. Kõik liikluskorraldusega seotud kulud kannab Töövõtja. Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta. Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut. Tegevused riigimaanteedel tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 4.6.2. Liikluskorralduse projekt Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab omama vastavat tegevusluba). Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse töötajale heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust mõjutavate ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne liikluskorralduse projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel tuleb liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Maanteeameti nõuetele. Töövõtja võimetus esitada õigeaegselt liikluskorralduse projekti ja/või saavutada selle heakskiitmist loetakse Töövõtjapoolseks veaks viivituse tekkimisel Ehitusplatsi Töövõtja käsutusse andmisel Lepingutingimuste Eritingimuste Alapunkti 2.1. mõistes ning sellega ei kaasne Töövõtjal õigust Täitmisaja pikendamisele või Kulude kompenseerimisele. Liikluskorralduse projekt peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist ning ümbersõitude korraldamist. Heakskiidetud liikluskorralduse projekt peab olema kättesaadav Ehitusplatsil ning üks eksemplar sellest tuleb esitada pärast heakskiitmist ning enne tööde algust Tellijale. Tellijal on õigus nõuda täiendavate liikluskorraldusvahendite paigaldamist tulenevalt õigusaktidest või Tellija Tingimustest. 4.6.3. Liikluskorraldusvahendid Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele. Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel, riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja ümbersõitu Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 16/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid ennistada. Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav. Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele), peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval liiklusmärgil vastavat lisatahvlit). Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas kogu ulatuses. 4.6.4. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku (peab olema üks isik, sõltumata Alltöövõtjate kasutamisest ja nende arvust), kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; • esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.6.5. Liikluse taasavamine Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 17/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 4.6.6. Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita. Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta. Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab Töövõtja ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt Maanteeameti või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele. 4.7. Kolmandate isikute ohutus Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1500 mm kõrgusega stabiilset ja ehitusplatsi või selle osa katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud ehitusmaterjale jms. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. Piirded peavad olema ohtlikesse kohtadesse (kaevikute ümber jne) paigaldatud ka tööde katkestamisel keset tööpäeva. Töövõtja personali viibimine Ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise perioodil ei vabasta Töövõtjat ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 18/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 4.8. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. 4.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Näiteks vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Kõik ehitustöödel ettejäävad sademeveekanalisatsioonitorud, mida ei ole võimalik säilitada töötavatena, tuleb asendada uute plasttorudega. Asendava sademeveetoru läbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui olemasoleva toru oma. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 19/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.9.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 20/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid; torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. 4.9.2. Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab ehitusplatsil tähistama tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm). Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul. 4.10. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või olema vähemalt samaväärne enne igasuguste töödega alustamist. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale. Minimaalne arvutuslik veekogus torustiku läbipesuks, mille eest Töövõtja läbipesuvee võtmisel ühisveevärgist tasub, on kolmekordne läbipestava torustiku maht. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 8 tundi. Juhul, Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 21/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu. Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või - pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 4.11. Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). 4.12. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, elektrikilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.13. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatiste asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 22/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.14. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised: ✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad; ✓ alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks; ✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd; ✓ aurutõkke ja tuuletõkketööd; ✓ monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur; ✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid; ✓ reoveepumplate alus- ja tagasitäide; ✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.15. Katete eemaldamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. 4.15.1. Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul. Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub tee valdajale. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 23/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. 4.15.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.15.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. 4.15.4. Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul. 4.15.5. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. 4.16. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 24/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kuid sellistest erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Omanikujärelevalve kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud. Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 25/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust peab olema vähemalt 300 mm. Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m. Toestatud ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m. Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Omanikujärelevalve vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Omanikujärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid ning anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja. Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kaugemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. 4.17. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide tuleb teha peenkillustiku või liivaga kõrguseni 300 mm ülalpool toru lage. Algtäide tuleb tihendada tihenduastmeni 0,95; vahetult toru kohal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 26/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid: • Torustike lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm; • Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm; • Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele); • Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist); • Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. • Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega ja veekoguga. Samuti võib rajada kinnisel meetodil survetorustikke. Kinnise meetodi rajamise võimalikkuse üle otsustab Töövõtja vastavalt kohapealsetele oludele, rajatava lõigu pikkusele ja otstarbekusele. Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Tellijal on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 27/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Plasttorude ühendamiseks olemasoleva raudbetoonkaevuga tuleb kasutada spetsiaalseid läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi või järelühendussadulat. Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plasttorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmikke. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. 4.18. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 28/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Killustikalus (maks. Fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate parameetritega: • Kaal: 150...200 g/m2; • Tõmbetugevus: 10...25 kN/m. Killustikaluse rajamisel tuleb tähele panna, et iga 30-50 m tagant tuleb alusele rajada savilukud, et välistada killustikaluse dreenivat toimet. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/d. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 29/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.18.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas. Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt: • Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist; • Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Tellijaga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist. Varianti B saab rakendada juhtudel, kui: • Tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada; • Tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga. Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Tellija koos Omanikujärelvalvega. 4.19. Mahajäetavad torustikud ja kaevud Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga, et vältida pinnase sattumist torusse. Töövõtjal tuleb likvideerida varem kasutuses olnud vee- ja kanalisatsioonikaevud, mis uue torustiku lahendusega jäävad tööst välja (ka need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 30/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 piirkonda). Torude otsad tuleb sulgeda betooniga, kaev tuleb täita sobiva pinnasega, mis tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehvitatele nõuetele. Pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kaevu rakked vähemalt 1 m ulatuses maapinnast tuleb eemaldada. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, tuleb kaev likvideerida eelpool kirjeldatud viisil. Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale. Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades Omanikujärelevalve või kohaliku omavalitsuse nõudel seda tõendavad dokumendid. Töövõtja on kohustatud üleandmisele kuuluvad materjalid ja seadmed demonteerima ettevaatlikult ning nende kahjustamist vältivaid töömeetodeid kasutades. Töövõtja on kohustatud säilitama üleandmisele kuuluvaid materjale ja seadmeid kuni Tellija Tehnilisele Esindajale allkirja vastu üleandmiseni Tellija Tehnilise Esindaja poolt määratavas kohas. Juhul, kui üleandmisele kuuluvaid materjale või seadmeid kahjustatakse Töövõtja poolt (s.h. tulenevalt säilitamisest selleks mitteettenähtud tingimustes), kohustub Töövõtja kompenseerima Tellijale tekitatud kahju. 4.20. Katete taastamine Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate: • suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist; • ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0…32 mm või kiviparketist Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 31/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Teekatendi konstruktsiooni taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel. 4.20.1. Haljasalade taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada või kindlustada erosioonitõkkematiga. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavas ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. 4.20.2. Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb valmistada purustatud kruusast (fraktsioon 0...32) segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga töötlemine. Töötlemine peab toimuma kogu tee ulatuses, kulunorm 1 tonn kaltsiumkloriidi 1 km tee kohta. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 32/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 3 % kaldega. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 20±5 cm teepinnast allapoole. 4.20.3. Asfaltkatte taastamine Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“ MA 2019-XXX. Kui tööde käigus rikutakse teekatet laiemalt kui 0,5 m, tuleb kuni 7 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 7 m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 0,5 m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5 m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist. Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 10 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana. Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant. Asfaltkattega sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga: 1) pinnakiht AC12 surf , h=6 cm; 2) (kahekihilise asfaltkatte puhul) aluskiht AC16 base, h=6 cm; 3) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32 ja 32-64, h=25 cm; 4) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d), h=30 cm. Asfaltkattega kergliiklustee katte taastamise kattekonstruktsioon: 1) AC12 surf (laoturiga paigaldamisel) või AC8 surf (käsitsi paigaldamisel), h=5 cm; 2) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32, h=15 cm; Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 33/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d), h=20 cm. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul peab olema vähemalt 120 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Riigimaanteedel võivad kohalduda rangemad nõuded. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele. Jämetäitematerjalile esitatavad nõuded vastavalt juhise tabel 1 veerule 1 (AKÖL 20≤900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis EVS 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. 4.20.1. Pindamine Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. 2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon: 1) 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik; 2) purustatud kruus fraktsioon 0-32 segu 3 (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d), h=20 cm; 3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/d). Kattele laotatakse esimene sideaine kiht ja selle peale jämedam fraktsioneeritud täitematerjali kiht. Seejärel laotatakse teine sideaine kiht, mille peale peenem täitematerjali kiht. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 34/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. 4.20.2. Tükkmaterjalist katte taastamine Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt. 4.20.3. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis Maantee kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded: • Torustike ristumised maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Torustike ristumised truupide ja sademeveetorustikega on ette nähtud samuti kinnisel meetodil. Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. • Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi ning vajadusel soojustatult. Ristumisel maatee alas truupide ja sademeveetorustikega tuleb tehnovõrk paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid, maakraanid ja kaevud paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. • Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud. • Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale, vajadusel utiliseerida. • Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 35/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 • Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine. • Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. • Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Maateeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. • Lahtised kaevikud peavad olema minimaalse pikkusega, peale toru paigaldamist teostada koheselt tagasitäide. • Liikluskorraldusvahendeid nihutada jooksvalt. Liikluskorraldusjoonistel peab olema näidatud vastav situatsioon. • Liiklejate ohutuse tagamiseks tuleb tähistada lahtised kaevikud, mis asuvad teemaal või teemaa piirile lähemal kui 3 m. • Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Projektiga on ette nähtud üks torustiku ristumine maanteega kinnisel meetodil, mistõttu ei saa torustik olema takistuseks maantee ja selle rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Vt. ka Maanteeameti poolt väljastatud kooskõlastus. 4.21. Ehitusala korrashoid Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 36/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Omanikujärelevalvet ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad liiklusalad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustikutööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma. Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning ladustada. Töövõtja peab ise leidma tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnase ladustamiseks sobiva ala. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on Omanikujärelevalvel õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. 4.22. Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Juhul kui Tellija Tingimustes on detailsemad või rangemad vormistusnõuded, tuleb lähtuda neist. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 37/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee-ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks digitaalfoto JPEG (.jpg) formaadis. Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav. Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid. Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhjasuund ülespoole). Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud). Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne. Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates. Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Näiteks „Veelikse_yyy_tn_V404.jpg”. Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega CD-l või DVD-l pilveteenuses. Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või likvideeriti rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada: 1. paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist; Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 38/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 2. digitaalselt ühes eksemplaris CD-l või mälupulgal. Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta peab Töövõtja esitama teostusjoonisega andmetabeli CSV formaadis. Tabeli koostamisel juhinduda Tellija Tingimustest. 4.23. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Ladustamisplatside puhtus peale olema tagatud ehitustööde ajal ja peale tööde lõppu. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, ehitusjäätmeid, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Rajatud juurdepääsuteid peab hooldama ja tööde lõppedes likvideerima (kui ala valdajaga ei ole kokku lepitud teisiti). Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Tellija ei taga ülalnimetatud ladustuspaikade ligipääsetavust. Juhul, kui ilmastikutingimustest tulenevalt vms põhjustel ei ole lõppladustusala mingil perioodil ligipääsetav või kasutatav, peab Töövõtja omal kulul organiseerima pinnase vaheladustamise. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 39/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 5. MATERJALID JA SEADMED Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE- märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus, mis on võimeline reageerima seadmetega tekkivate probleemide korral hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.1. Survetorustikud Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Kõik PE veetorustikud peavad vastama standardile: EN 12201-3:2011+A1:2012. Veetorustike surveklass PN ≥ 10. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Tänavatel asuvatel veekaevuluukidel peab olema sisse valatud märge „VESI“. Kape kaantele peab olema kantud märge „W“. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 40/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN 12201-3:2011+A1:2012 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250µm vastavalt standardile DIN30677. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga. Rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. 5.2. Kanalisatsioonitorustikud Kõik kanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalisest PVC- st ja vastama standardile EVS- EN 1401-1. Torustike paigaldamisel kinnisel meetodil kasutatakse PE RC survetorusid. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen) või elementkaeve (nn Lego-kaeve). Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra vältiva konstruktsiooniga. Kaevuluugid peavad vastama standardi EVS-EN 124-1:2015 klassile D. Plastikust vaatluskaevud ja kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS- EN 13598-2:2016. Kaevude materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Plastikkaevud valmistatakse tehases kas täiskõrgetena või teleskoopilistena. Plastikkaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Ülekate kaevus >150 mm. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 41/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema veetihe. Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega. 5.3. Klapid ja siibrid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Tempermalmist (vähemalt GGG 40) tagasilöögiklapid peavad olema seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 μm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677. Miinimumnõuded: • võll AISI 304; • tihendid EPDM; • kinnitusvahendid, sõrmed A4; • puks Pronks CZ 132 (EN 12164/165); Kanalisatsioonitorustiku puhul on nõutavad kuuliga tagasilöögiklapid. Miinimumnõuded: • kuul kaetud NBR kummiga; • kinnitusvahendid A4. Pöördklappide minimaalsed nõuded: • korpus - hallmalm, GG – 25 (DIN 1691), kaetud 200 μm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677; • sisekate - EPDM vulkaniseerituna korpuse külge; • klapp - kuni DN 300 AISI 316, suuremad tempermalm GGG-40 (DIN 1693); • spindel ja tihvt - AISI 316. Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele: • spindlid peavad olema roostevaba terasest AISI316; • O-rõngad materjalist NBR; • spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; • tagumine tihend materjalist EPDM; • korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677; • lametihend materjalist EPDM; Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 42/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 • siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti); • kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM; • DIN 2501 äärikud; • reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. Hall- või temperamalmist maakraanid peavad vastama standardile DIN 3352. Kasutada võib ka POM plastist maakraane. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema teleskoopilised ja valmistatud galvaniseeritud terasest. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastama EN124 klassile D. Liiklusalal paiknevad kaped peavad olema „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 5.5. Läbipesukaevud Läbipesukaev rajatakse sarnaselt maa-aluse hüdrandi paigaldamisega. Kaevu korpusena kasutatakse D 500 kaevu teleskoopi, mis on varustatud malmluugiga. Luugi kandevõime 40 T. Korpuse põhja paigaldatakse geotekstiil ning korpus täidetakse pooles ulatuses killustikuga fr 8..16, et tagada liigvee imbumine pinnasesse. Toru sulgemiseks paigaldatakse maakraan DN50, mis on varustatud tühjendusklapi ja teleskoopse spindlipikendusega. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 43/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Spindlipikendus tuuakse malmluugi alla. Tõusutoru tehakse PE De 63 PN10 torust. Toru otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN50 koos pimeühendusega. Läbipesukaevu kasutamiseks tuleb eemaldada kiirliitmikult pimeühendus, ühendada voolik kiirliitmikuga ning avada maakraan. Läbipesu teostada vastavalt operaatori metoodikale. Pärast kasutamist sulgeda maakraan ning paigaldada kiirliitmikule pimeühendus. Kuna maakraan on tühjendusklapiga, ei pea tõusutoru eraldi tühjendama. 5.6. Soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada pinnasesse paigutamiseks, survetugevusega >180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standardile EN12087. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.1. Survetorustike katsetamine Paigaldatud torustik (sh on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel: • Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. • Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). • Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise. • Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar. • Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Tellija poolt valitud punkti(de)st. Tellijal on õigus kohaldada kinnisel meetodil rajatud torustikele rangemaid nõudeid. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 44/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu). 6.2. Veetorustik Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Torustiku läbipesu peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama Sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid." Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Tellija. 6.3. Kanalisatsioonitorustik Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused) tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringuprotokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Tellija lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed. Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 45/46  Veelikse küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 121/2020 • Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Omanikujärelevalvel on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsete ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse Omanikujärelevalvele kokkulepitud formaadis ja kokkulepitud andmekandjal. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku veepidavuskatset. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollmeetodina isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli: toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, aga igal juhul mitte rohkem kui 8% PVC torudel ja 9% PE torudel. Katse ebaõnnestumisel on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). Kõik katsetega seotud kulub katab Töövõtja. Vastutav spetsialist: Lauri Aim Projekteerija: Hanno Koha Keskkond & Partnerid OÜ 12.2020 46/46  Ridaelamu tee 78201:005:0119 KK-07 Ridaelamu tee 16 50.14 1)48.33 PVC De 160 71201:001:0323 KK-08 KK-12 2)48.83 PVC De 160 1.82 KK-09 KK-05 Ridaelamu tee 9 50.40 71201:001:0423 Ridaelamu tee 50.62 78201:005:0109 1)49.22 PVC De 160 1)47.42 PVC De 160 2 78201:005:0119 2)49.22 PVC De 160 50.88 2)47.42 PVC De 160 49.65 1 K1 K1 1.40 1)49.37 PVC De 160 2.98 1)47.58 PVC De 160 X X K1 PVC De 16 V1 X X X K1 0 L=53.0m 2)49.37 ASB De 150 2)47.58 PVC De 160 X X K1 K1 i=7 K1 X X X K1 1.51 3)48.24 PVC De 160 X X X K1 V1 X X K1 2.07 X X K1 1 2 78201:005:0112 K1 X X X X X K1 PVC De K1 160 L=22 X X X V-05 K1 X X X X .5 K1 m i=7 V1 X X X 1 V-07 X X K1X X 1 2 49.62 7 2 i= K1 47.77 PE De 50 5m 1 50.25 9. X V K1 47.77 PE De 50 3 48.45* PE De 50 L1= m PV 60 K 44.5 X KK-10 C 1 1 = D K1e De V 0 L X X X X X X X X X 16 C 5 PKV1 De X X X KK-11 X X X X X X X X X X X X 0L X X =2 PE X X X X X 4 V1 52.24 X K1.5m X X X X X 1)50.88 PVC De 160 X X X i= 52.24 X X X X 7 K1 X 2)51.14 De 110 X X 1.36 1)50.87 PVC De 160 X X X X KX1 X X X X V1 Ridaelamu tee 7 2)50.87 PVC De 160 3)51.17 De 110 X X XX 1 X X X X X X K1 78201:005:0128 XX X X 2 PV K1 C De 160 L=X17.0m V1 X 1.37 X XX 3 V1 X X i=7 X K1 Ridaelamu tee 10 XXX XXX PE De 50V1L= 18.5m K1 V1 X X X X 78201:005:0101 X X XX Ridaelamu tee 14 V1K1 X X X X X V-09 78201:005:0106 X X X X X V1K1 V-01 X X X X X X X 52.05 X X 26 X 52.62 X X X 50.22* PE De 50 V1K1 i= V-06 50.77* PE De 32 X X X .0 m X X X 33 50.77* PE De 63 X L= 49.43 X X X 50.77* PE De 63 X X X V1K1 1 60 47.58 PE De 50 De X X X 47.58 PE De 50 X X X X C PV X X X X MK-1 X X X V1K1 X X X X X X X PE =2 V1 V1 Ridaelamu tee 5 L X D 1.5m 52.59 X V1K1 e6 X 50.76* PE De 32 X 21 3 78201:005:0066 3 X 2 X 1 1 X X X Ridaelamu tee 12 V1 2 X 78201:005:0086 K1 V1 V1 X K1 PE V11 MK-2 K D X e5 V1 0m 69. K1 X 0L1 V1 52.51 L= 0 V1 K 50V11 i=1 78201:005:0127 =27 50.68 PE De 50 De K .5m .0m PE 37 L= X 50.68 PE De 50 V1 1 60 KK-04 0.0m V1 K1 C De =1 V1 PV 50 L V1 K1 V1 De K1 PEV1 V1 50.45 K1 V-02 3 1 1)49.09 PVC De 160 2 2)49.09 PVC De 160 V1 52.51 V11 1.36 K 50.66 PE De 50 KK-04 V11 50.66 PE De 63 K PEVD 50.66 PE De 63 V11 Olemasolev madalpingekaabel 1 K e 63 .5m Ridaelamu tee 8 L K =43V11 50.45 i=7 L=21V1 63 V-04 De .0m 1)49.09 PVC De 160 78201:005:0107 PE VK11 L=43 .0m 60 2)49.09 PVC De 160 V-03 V11 CD e1 KK-03 51.66 Olemasolev kanalisatsioonitorustik K PV 49.80 PE De 50 1.36 52.28 V11 49.80 PE De 50 Olemasolev veetorustik K 50.42 PE De 63 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik V1 49.80 PE De 63 K1 50.42 PE De 63 V11 51.66 2 1 K 1)49.46 PVC De 160 2)49.46 PVC De 160 V1 Projekteeritud veetorustik K1 .0m i=7 =30K1 K1 3)50.30 PVC De 160 V-04 e 160 L K1 PVC DK1 2.20 Toru soojustamine 3 2 1 K1 Ridaelamu tee 3 51.66 78201:005:0087 49.80 PE De 50 KK-02 49.80 PE De 50 49.80 PE De 63 KK-01 52.30 1)49.74 PVC De 160 2)49.74 PVC De 160 52.06 2.56 1)49.94 PVC De 160 2)49.94 ASB De 150 3)50.44 ASB De 150 2.12 Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] 1. Geodeetiline alusplaan Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim 2 Joonis Staadium Projektijuht 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Asendiplaan (ridaelamu tee) Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:500 AS-4-01 v01  2.98 112 -1 2 00 5:0 MK 01: 1 e 32 782 50.4 8 PE D e 32 48.5 8 PE D 48.5 X 0 V-2 X 6 e 32 V-2 5 50.3 3 PE D e 32 X X 48.5 E D 3 D e 32 3P 50.4 0* PE 48.5 X X 48.6 X X -11 KK X X 0 e 16 0 X CD XX 4 6 52.2 .87 PV C De 1 X X 4 1)50 .87 PV 110 X V-2 0 XX 2)5 .17 De X 3 2 1 De 3)51 50.3 3* PE XX X -10 X 4 8 . 4 KK 1.37 V-0 9 X XX X 0 e 16 X XX 5 D 4 CD 52.0 2* PE X V1 52.2 .88 PV 110 X XX 9 0 e X 50.2 V-1 1)5 .14 D X X X 1 X X 2)5 e 32 X X X 6 1.36 X 50.3 2 PE D e 32 X V1 X X 48.5 2 PE D e 50 X Olemasolev madalpingekaabel X X X 48.5 2 PE D 0 X e1 X X 48.5 u te 01 X X X -1 1 X MK m V1 X aela :01 X Olemasolev sademeveetorustik X X e 32 Rid 01:005 X X 2 50.3 9 PE D e 32 X Olemasolev kanalisatsioonitorustik X 78 2 X 48.4 9 PE D X X X V1 48.4 Olemasolev veetorustik V1 X X X X X 9 X 030 V1 Projekteeritud veetorustik 3 X X : X 21 005 X 1 PE V 1 X 01: X De X 2 82 X V1 7 X Toru soojustamine K1 PE 5 X 0L De X X 5 =70V1 X 0 12 X X V1 L= tee .0m X X K1 27. X mu :0086 X 0m l a ae X X 5 Rid 201:00 X 1 V-0 X X X V1 7 32 X 78 X 00 2 De X X 52.6 7* PE De 63 X X V-10 5:0 X 00 . 7 E 50 7* P De 63 X 1: X PE 7 820 50.7 7* PE 50.7 L=2 De 63 X 50.20 X X X V11.5m X V1 X X 48.34* PE De 63 X X X K-1 M 48.34* PE De 50 X V1 K1V1 X 9 e 32 V1 52.5 6* PE D 48.34* PE RC De 63 X m 50.7 V1 .0 X 10 V1 K1V1 L= -2 0 X MK e5 V1 V1 D1 L= K V31.5m e 50 X PE V 7 1 52.5 8 PE D e 50 i= tee 9 4 43 1 m L= X Hiie 01:041 . 6 D .0 -1 0 50 8 PE 3 50.6 6 MK X 0 -03 K1V1De 01: KK 0 V1 e 32 712 PE 16 0 X V1 50.6 7 PE D e 32 De .7 D e C 8 E CD X 4 7P PV 6 PE V 48.7 51.6 .46 PV C D K1V1 D1e 9 X 2 1 ) 4 P V 8 V-0 9.46 6 V-1 C V1 2)4 .30 PV 3L X e 50 3)50 =2 V 0 e 50 1 52.5 6 PE D e 63 K1V1 1.01 50.6 5 PE D e 32 2.20 X 6 m . D 48.7 5 PE D e 50 5 0 6 PE e 63 50.6 6 PE D am X 48.7 5 PE D e 32 V1 50.6 tee 8 ael 48.7 5 PE D Rid 1:0 K1V1 u 107 V1 48.7 am 0 ael :005:0-03 782 X 1 i d X 2 V-2 3 R 201 V 2 V-2 78 X K1 32 .28 e 63 e 32 V1 52 2 PE D e 63 X 5 De 6 50.5 3 PE D 50.5 2* PE .4 50 2 PE D -02 K1 KK X . 7 8 . 7 48 4 50.4 i=7 0 X .0m e 16 0 V1 30 K1 CD X = 0 6 60 L 52.3 .74 PV C De 1 X e11 9 1)4 .74 PV C DK 2)49 X PV V1 9 M K-0 2.56 K1 X 6 e 32 50.5 3 PE D e 32 X 8.7 D K1 X 4 3P E 2 3 1 48.7 X V1 81 :02 X 005 -01 X 1 : KK 72 0 V1 :00 782 X 0 e 16 0 001 CD X 01: 6 5 V1 52.0 .94 PV B De 1 50 71 0 1)49 .94 AS B De 1 X 9 2)4 .44 AS X V1 3)50 X 2.12 X X V1 X X V1 X X V1 X X X X V1 X X X V1 X X X V1 X X V1 X X X X X 1 X V-2 V1 e 32 X 4 51.1 4 PE D el X 49.3 aab X X 104 t, k atus V1 5:0 X 00 va 01: E tte 782 X V1 X X X X X X X X V1 X 63 X 6 e 51.5 0 PE D 022 V1 49.7 00 5:0 01: X 782 X 9 012 X 01: V1 V1 0 X PE De 32 L=24.5m 01: 710 X X V1 X -08 MK V1 e 32 V-1 5 X 2 51.5 9 PE D e 32 V1 22 :01 9 . 6 D 3 2 X 4 2 PE De V1 V1 7 1 : 005 49.7 51.5 4* PE . 7 V-1 4 0 X V1 9 782 4 32 5 De 51.5 2* PE V1 X V1 V1 49.7 X 7 012 V1 05: X V1 :0 201 X 78 X V1 X V1 m X X =10V.01 X X V1 X -06 X X 025 V1 MK X e 32 L X V1PE RC 5:0 X X e 32 00 X De 6 01: 2 51.5 9 PE D e 32 X V13 L= PEVD 1 782 X X 7 102.0 V-1 49.6 9 PE D X X m X V1 V1 49.6 X e 50 X 5 51.5 5 PE D e 63 V1 X X X X 49.6 5 PE D e 63 X X V1 X V1 49.6 5 PE D X X V1 X 079 X 49.6 X V1 X :0 X V1 005 X X 1: X X X V1 V1 820 X -16 X V 7 X X evik X V1 X V1 e 63 X 2 ika X 51.5 6 PE D e 32 3 X X tard V1 X X 49.6 6 PE D C De 6 43 2 X X V1 s X 49.6 6 PE R 1:0 X is e X X :00 V1 rim X X 49.6 3 X 1 Puu V1 X 0 X V1 V-1 712 X X 3 X V1 e 32 007 X V1 X 2 5: X V1 51.5 8 PE D e 40 :00 X X X X V1 9 . 6 D 01 4 8 PE e 32 X V1 X 49.6 8 PE D X 782 X 1 X V1 V-1 X X X 49.6 X X X V1 m e 32 =1261.0 X X V1X PE 4 X 40 L 50.9 9 PE D e 50 X V De 5X PE VD1e X X 0 X 2 X V1L=5 4.5mX 49.0 9 PE D e 50 V-1 X X V1 49.0 9 PE D X X e 50 X X V1 8 X 51.1 3 PE D e 40 V1 49.0 X X X X X X X 9 .3 D X V1 4 3 PE e 32 V1 X X X V1 49.3 3 PE D V1 X X X X V1 X V1 49.3 X X X X 0 V1 X V-1 X X V1 V1 X X X X 63 V1 X X X V1 0 De X X 50.2 4* PE De 50 63 X V1 X X X X 48.3 4* PE RC De X V1 X X V1 X X X V1 PE De 50 48.3 4* PE X X X V1 L=38.5m X V1 tee X X 48.3 X V1 X e X V1 X X V1 liks X X X V1 Vee V1 j a - go 038 Kar 0 9 3 08 1:005: 1 820 7 090 00 5:0 -04 01: MK 782 3 e 32 50.9 0 PE D -05 MK 49.1 32 8 e 51.1 5 PE D 49.3 37 05 :00 0 1:0 782 Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] 1. Geodeetiline alusplaan Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim 2 Projektijuht Joonis Staadium 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:500 AS-4-02 v01  Ridaelamu tee 78201:005:0119 Ridaelamu tee 16 71201:001:0323 Ridaelamu tee 9 71201:001:0423 Ridaelamu tee 78201:005:0109 2 78201:005:0119 1 K1 K1 X K1 X X K1 PVC De 16 V1 X X K1 0 L=53.0m X X K1 i=7 K1 X X X K1 X X X K1 V1 X X X K1 X K1 1 2 78201:005:0112 K1 X X X X X K1 PVC De K1 160 L=22 X X X K1 X X X X .5 K1 m i=7 V1 X X X 1 X X K1X 1 X 2 7 2 i= K1 5m 1 9. X V K1 3 L1= m PV 60 K 44.5 X C 1 1 = D K1e De V 0 L X X X X X X X X X 16 C 5 PKV1 De X X X X X X X X X X X X X X X 0L X X =2 PE X X X X X 4 V1 X K1.5m X X X X X X X X i= X X X X 7 K1 X X X X X X X KX1 X X X X V1 Ridaelamu tee 7 X X XX 1 X X X X X X K1 78201:005:0128 XX X X 2 PV K1 C De 160 L=X17.0m V1 X X X XX 3 V1 X i=7 X K1 Ridaelamu tee 10 XXX XXX PE De 50V1L= 18.5m K1 V1 X X X X 78201:005:0101 X X XX Ridaelamu tee 14 V1K1 X X X X X 78201:005:0106 X X X X X V1K1 X X X X X X X X X 26 X X X X V1K1 i= X X X .0 m X X X 33 X L= X X X X X X V1K1 1 60 De X X X X X X X C PV X X X X X X X V1K1 X X X X X X X PE =2 V1 V1 Ridaelamu tee 5 L X D 1.5m X V1K1 e6 X X 21 3 78201:005:0066 3 X 2 X 1 1 X X X Ridaelamu tee 12 V1 2 X 78201:005:0086 K1 V1 V1 X K1 PE V11 K D X e5 V1 0m 69. K1 X 0L1 V1 L= 0 V1 K 50V11 i=1 78201:005:0127 =27 PE De K 37.5m .0m L= X V1 1 60 0.0m V1 K1 C De =1 V1 PV 50 L V1 K1 V1 De K1 PEV1 V1 3 1 K1 2 V1 V11 K V11 K PEVD V11 1 K e 63 .5m Ridaelamu tee 8 L =43VK11 i=7 L=21V1 63 De .0m 78201:005:0107 PE VK11 L=43 .0m e 160 V11 CD K PV Olemasolev madalpingekaabel V11 K V1 V11 K 1 2 K1 Olemasolev kanalisatsioonitorustik .0m i=7 L=30K1 K1 e 160 PVC DK1 Olemasolev veetorustik 2 3 1 K1 K1 K1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik Ridaelamu tee 3 V1 Projekteeritud veetorustik 78201:005:0087 Haljasala taastamine Kruuskatte taastamine Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 1. Geodeetiline alusplaan Katete taastamise asendiplaan (ridaelamu tee) Lauri Aim 2 Projekteerija Fail Joonis Versioon 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:500 AS-4-03 v01  112 00 5:0 01: 782 X X X X X X X X X X X XX X X X XX X XX X X X XX X X XX X V1 X XX X X X X X X X X X X X V1 X X X Olemasolev madalpingekaabel X X X 0 X e1 X X u te 01 X X X X m V1 X aela :01 X Olemasolev sademeveetorustik X X Rid 01:005 X X X Olemasolev kanalisatsioonitorustik X 78 2 X X X X V1 Olemasolev veetorustik V1 X X X X X 9 X 030 V1 Projekteeritud veetorustik 3 X X : X 21 005 X 1 PE V 1 X 01: X De X 2 82 X V1 7 X Haljasala taastamine K1 PE 5 X 0L De X X 5 =70V1 X 0 X 2 X L= e1 V1 .0m K1 2 u te 086 X X 7. X 0m X am e l aKruuskatte 5: 0 taastamine X X Rid 201:00 X X X X V1 7 X 78 X X 00 X X X 5:0 X 00 Asfaltkatte taastamine X 01: X PE 782 L=2 De 63 X X X X V11.5m X V1 X X X X X X V1 K1V1 X V1 X m V1 .0 X 10 V1 K1V1 L= 0 X e5 V1 V1 D1 L= K V31.5m X PE V 7 i= tee 9 4 43 1 m L= X Hiie 01:041 .0 6 3 X 0 K1V1De 01: 0 V1 712 PE 16 X V1 De C X PV PE V K1V1 D1e X 6 V1 3L X =2 V K1V1 1.01 X m am X V1 e8 ael Rid 1:0 K1V1 u te 107 V1 m 0 ael a 0 782 X 5: 1 Rid 201:00 X 2 8 X K1 7 V1 X K1 X X i=7 .0m V1 30 K1 X 0 L= 16 X C DKe1 X PV V1 K1 X X K1 X 3 1 2 X V1 81 :02 X 005 X 2 01 : V1 :00 7 782 X 001 X 1 001: V1 7 X X V1 X X X V1 X X V1 X X V1 X X X X V1 X X X V1 X X X V1 X X V1 X X X X X X V1 X el X aab X X 104 t, k atus V1 5:0 X 00 va 01: E tte 782 X V1 X X X X X X X X V1 X X 022 V1 00 5:0 01: X 782 X 9 012 X 01: V1 V1 0 X PE De 32 L=24.5m 01: 710 X X V1 X V1 X V1 22 :01 X V1 V1 1 : 005 0 X V1 782 V1 X V1 V1 X 7 012 V1 05: X V1 :0 201 X 78 X V1 X V1 m X X =10V.01 X X V1 X X X 025 X V1 e 32 L X V1PE RC 5:0 X X 00 X De 6 01: X V13 L= PEVD 1 782 X X X 102.0 X m X V1 X V1 X V1 X X X X X X V1 X X V1 X V1 X 079 X X X V1 :0 X V1 005 X X 1: X X X V1 V1 820 X X 7 X X evik X V1 X X V1 ika X X X tard V1 X X 43 2 X X V1 s X 1:0 X is e X X :00 V1 rim X X X 1 Puu V1 X 0 X V1 712 X X 3 X V1 007 X V1 X 5: X V1 :00 X X X X V1 01 X V1 X X 782 X X X V1 X X X X X V1 X X 6.0m V1X PE De 5X X X 40 L=12 V1 PE VD1e X X 0 X V1L=5 X X 4.5mX X X X V1 X V1 X X X X V1 X X X X X X V1 V1 X X X X V1 V1 X X X X V1 X X V1 X X V1 X X X X V1 V1 X X X X V1 X X V1 X X X V1 X X X X X V1 X X V1 X X X X V1 PE De 50 X X V1 L=38.5m X V1 ee X X V1 t X X kse X X X V1 X V1 eeli X X V1 V1 - V goja 8 8 Kar 05:003 9 3 0 : 0 1 8201 7 090 00 5:0 01: 782 37 05 :00 0 1:0 782 Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] 1. Geodeetiline alusplaan Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim 2 Projektijuht Joonis Staadium 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Katete taastamise asendiplaan Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:500 AS-4-04 v01  51.50 51.00 50.50 50.00 49.68 49.50 PE De 32 49.33 PE De 32 49.09 49.00 PE De 32 Sademeveekanalisatsioon 48.50 48.34 PE RC De 63 De 63 Madalpingekaabel 48.00 Mhor 1:500 Veetrass Mvert 1:50 V-10 V-11 V-12 V-13 MK-07V-14 OLEMASOLEVA MAAPINNA 50.20 50.94 51.18 51.52 51.55 51.55 PROJEKTEERITUD 50.20 50.94 51.18 51.52 51.55 51.55 48.34 49.09 49.33 49.68 49.72 49.72 (m ABS) 1.86 1.85 1.85 1.84 1.83 1.83 0 14 6 3 6 54.5 38.4 125.9 6.4 PIKKUS (m) 4.6 PE De 50 - 92.9m PE De 40 - 125.9m PE De 32 - 11.0m VAHEKAUGUSED (m) 54.5 38.4 125.9 6.4 4.6 SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:50 VK-6-01 v01  51.50 51.00 50.50 50.00 49.66 49.65 49.50 PE De 32 PE De 63 49.00 48.75 Sademeveekanalisatsioon PE De 32 48.50 48.52 48.53 PE De 32 PE De 32 48.34 48.34 PE De 63 PE De 50 48.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 V-16 V-19 V-10 V-18 V-17 V-20 OLEMASOLEVA MAAPINNA 50.20 51.52 51.55 50.60 50.36 50.36 PROJEKTEERITUD 50.20 51.52 51.55 50.60 50.36 50.36 48.34 49.66 49.65 48.75 48.52 48.53 (m ABS) 1.86 1.86 1.90 1.85 1.84 1.83 7 3 6 13 150.9 70.0 101.8 6 PIKKUS (m) 1.4 1.7 PE RC De 63 - 101.8m PE De 63 - 1.4m PE De 50 - 220.9m PE De 32 - 1.7m VAHEKAUGUSED (m) 101.8 1.4 150.9 70.0 1.7 SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:50 VK-6-02 v01  52.50 52.00 V-05 H=1.85 51.50 51.00 50.50 50.44 50.42 ASB De 150 PE De 63 50.30 PVC De 160 50.00 49.94 ASB De 150 49.80 PE De 50 49.50 49.00 48.50 48.00 47.77 47.76 PE De 50 PE De 50 47.50 47 C veetoru .5 De PV 8 V1 Madalpingekaabel 1 60 47.00 Rekonstrueeritav Mhor 1:500 V1 Mvert 1:50 V1 KK-01 KK-02 KK-03 KK-04 KK-05 KK-12 Pumpla OLEMASOLEVA MAAPINNA 52.06 52.30 51.66 50.45 49.65 50.40 51.10 PROJEKTEERITUD 52.06 52.30 51.66 50.45 49.65 50.40 51.10 49.94 49.74 49.46 49.09 48.24 47.58 47.42 47.38 (m ABS) 2.12 2.56 2.20 1.36 1.41 2.07 2.98 3.72 72.9 37.4 33.2 24.3 7 7 10 26 7 5.4 PIKKUS (m) PVC De 160 - 173.2m VAHEKAUGUSED (m) 30.1 42.8 37.4 33.2 24.3 5.4 K SIRGESTATUD TRASSI K K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLAAN Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Lauri Aim Pikiprofiil: KK-01...Pumpla Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:50 VK-6-03 v01  V-07 H=1.84 V-05 H=1.85 V-06 H=1.85 50.50 50.00 49.50 49.37 ASB De 150 49.00 Toru soojustus XPS 100mm 48.50 48.24 PVC De 160 48.00 48.07 PVC De 160 47.77 47.70 PE De 50 47.50 47.58 PVC De 160 47 PVC De 160 PE .5 D 8 e4 0 47.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 Truup KK-05 KK-06 KK-07 KK-08 KK-09 OLEMASOLEVA MAAPINNA 49.65 49.43 50.14 50.62 50.88 PROJEKTEERITUD 49.65 49.43 50.14 50.62 50.88 47.58 47.70 48.07 48.33 48.83 49.22 49.37 (m ABS) 2.07 1.73 1.36 1.81 1.31 1.40 1.51 7 7 7 7 17.1 39.6 53.1 22.4 PIKKUS (m) PVC De 160 - 132.1m VAHEKAUGUSED (m) 17.1 39.6 53.1 22.4 SIRGESTATUD TRASSI K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLAAN V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Lauri Aim Pikiprofiil: KK-05...KK-09 Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:50 VK-6-04 v01  52.50 52.00 51.50 51.00 50 D .7 e 3 PE 7 50.77 PE De 63 50.66 2 50.50 PE De 50 50.43 PE De 63 50.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 V-01 V-02 V-03 OLEMASOLEVA MAAPINNA 52.62 52.51 52.28 PROJEKTEERITUD 52.62 52.51 52.28 50.77 50.66 50.43 (m ABS) 1.85 1.85 1.85 21.3 21.0 5 11 PIKKUS (m) PE De 63 - 42.2m VAHEKAUGUSED (m) 21.3 21.0 SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:50 VK-6-05 v01  6,77 14,53 6,02 6,43 Teemaa piir 51.50 Maantee telg Asfaltkate 51.00 50.50 50.00 49.50 49.00 48.50 48.34 PE De 50 & De 63 Kaevik 48.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 V-10 OLEMASOLEVA MAAPINNA 50.20 50.56 PROJEKTEERITUD 50.20 50.56 48.34 48.59 (m ABS) 1.86 1.97 13 PIKKUS (m) 23.7 PE RC De 63 - 23.7m VAHEKAUGUSED (m) 23.7 KAEVEMEETOD kinnine SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN V1 Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Lauri Aim Maanteega ristumine Projekteerija Fail Joonis Versioon 1:500 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:50 VK-6-06 v01  AC 12 surf 6 cm Haljasala taastamine Kruuskatte taastamine (kulunorm 1 kg/jm) 0,3 Purustatud kruus 20 cm, Killustikust tee alus 25 cm 0,3 fr.0...32, segu 3 >1,8 Dreenikiht k=0,5 m/d Muru >1,2 >1,2 h=30 cm Kasvupinnas 15 cm 0,3 >1,8 >1,8 k>0,5 m/d 0,3 0,3 "Kanalisatsioon" "Kanalisatsioon" "Vesi" "Vesi" Veetoru Isevoolne Isevoolne 0,3 0,3 0,3 kanalisatsioonitoru 0,3 kanalisatsioonitoru 0,3 0,15 Veetoru "Vesi" 0,15 0,15 Veetoru Aluskiht 0,3 Aluskiht Aluskiht 0,3 0,3 0,3 0,3 Toru soojustamine ristumisel truubiga Soojustusplaat XPS 100 mm 0,2 Kanalisatsioonitoru 0,2 0,15 Aluskiht 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:25 VK-6-07 v01  Kaeviku toestamine Ristuva toru/kaabli toestamine 1 Ristuva toru/kaabli toestamine 2 Tala Alustala Tugisein Tugipost 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Kaevikute ja kommunikatsioonide toestamine Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:25 VK-6-08 v01  V-01 V-02 V-03 V-04 V-05; V-06 PE De 50 Maakraan DN40 ol. ol. DN? PE De 63 Tolerantsmuhv DN50 PE De 63 Elekterkeevismuhv De 50 Elekterkeevismuhv De 50 De 50 PE De 50 PE De 50 Elekterkeevispuursadul PE De 63 PE De 63/32 De 63 D PE De 63 e5 PE De 63 PE De 50 PE De 50 PE De 50 0 PE De 63 Maakraan DN40 PE De 32 Elekterkeevissiirdmik Elekterkeevismuhv De 32 Elekterkeevispuursadul De 63/50 De 63/50 Elekterkeevispuursadul Tolerantsmuhv DN25 De 63/50 Maakraan DN25 ol. ol. DN? V-07 V-08; V-09 V-10 V-11 V-12 ol. ol. PE De 63 Elekterkeevissiirdmik Elekterkeevismuhv De 63 Elekterkeevispuursadul De 50/40 PE De 50 De 50/32 PE De 50 Ol. ol. De 40 Tolerantsmuhv DN40 Elekterkeevispuursadul PE De 50 PE De 50 PE De 50 PE De 40 De 63/50 Elekterkeeviskaelus De 50 PE De 32 PE De 32 Elekterkeevissiirdmik Kummikiilsiiber DN50 PN10 De 50/40 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De 32 Elekterkeevismuhv De 32 ol. ol. DN? PE De 50 Elekterkeevispuursadul De 50/32 Elekterkeevismuhv De 50 PE De 63 Kummikiilsiiber DN50 PN10 PE De 32 PE De 32 spindlipikenduse ja kapega Maakraan DN25 Maakraan DN25 Elekterkeeviskaelus De 63 V-13 V-14; V-15; V-21 V-16 V-17 V-18 PE De 32 PE De 50 Elekterkeevispuursadul De 50/32 Elekterkeevismuhv De 32 PE De 32 Maakraan DN25 PE De 32 Tolerantsmuhv DN25 Maakraan DN25 Elekterkeevismuhv De 32 ol. ol. DN? Elekterkeevismuhv De 32 PE De 32 ol. ol. DN? PE De 63 Tolerantsmuhv DN25 PE De 63 PE De 63 Elekterkeevismuhv De 50 Elekterkeevismuhv De 32 ol. ol. DN? PE De 50 Maakraan DN25 Tolerantsmuhv DN25 PE De 50 Elekterkeevispuursadul Maakraan DN25 PE De 40 PE De 32 De 63/50 Elekterkeevispuursadul De 63 De 63/32 Elekterkeevispuursadul PE De 63 De 50/32 Elekterkeevissiirdmik De 40/32 Elekterkeevispuursadul De 40/32 V-19 ol. ol. DN? Tolerantsmuhv DN25 Maakraan DN25 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. PE De 32 Tellija Elekterkeevissiirdmik De 50/32 Reg. nr. 11006388 121/2020 Elekterkeevismuhv De 32 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tolerantsmuhv DN25 Tel. 733 0350; [email protected] ol. ol. DN? Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald PE De 32 Lauri Aim PE De 50 Maakraan DN25 Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Elekterkeevispuursadul Projekteerija Fail Joonis Versioon De 50/32 Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 VK-7-01 v01  1 2 3 0,8 4 0,4 5 6 7 >1,8 8 9 10 12 11 KAEVU EKSPLIKATSIOON 1. Malmluuk D500 40T 3. 5. Elekterkeevismuhv De 63 6. Killustik fr 8...16 7. Geotekstiil NGS1 8. Spindlipikendus 10. Maakraan DN50 11. Veetoru PE De 63 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:25 VK-7-02 v01  Ridaelamu tee 78201:005:0119 KK-07 Ridaelamu tee 16 50.14 1)48.33 PVC De 160 71201:001:0323 KK-08 KK-12 2)48.83 PVC De 160 1.82 KK-09 KK-05 Ridaelamu tee 9 50.40 71201:001:0423 Ridaelamu tee 50.62 78201:005:0109 1)49.22 PVC De 160 1)47.42 PVC De 160 2 78201:005:0119 2)49.22 PVC De 160 50.88 2)47.42 PVC De 160 49.65 1 K1 K1 1.40 1)49.37 PVC De 160 2.98 1)47.58 PVC De 160 X X K1 PVC De 16 V1 X X X K1 0 L=53.0m 2)49.37 ASB De 150 2)47.58 PVC De 160 X X K1 K1 i=7 K1 X X X K1 1.51 3)48.24 PVC De 160 X X X K1 V1 X X K1 2.07 X X K1 1 2 78201:005:0112 K1 X X X X X K1 PVC De K1 160 L=22 X X X V-05 K1 X X X X .5 K1 m i=7 V1 X X X 1 V-07 X X K1X X 1 2 49.62 7 2 i= K1 47.77 PE De 50 5m 1 50.25 9. X V K1 47.77 PE De 50 3 48.45* PE De 50 L1= m PV 60 K 44.5 X KK-10 C 1 1 = D K1e De V 0 L X X X X X X X 16 C 5 PKV1 De X X KK-11 X X X X X X X X 0L X =2 PE X X X X X 4 52.24 X X X K1.5m V1 X X X 1)50.88 PVC De 160 X X X i= 52.24 X X X X X 7 K1 X 2)51.14 De 110 X X 1.36 1)50.87 PVC De 160 X X X X X X K1 X X X V1 Ridaelamu tee 7 2)50.87 PVC De 160 3)51.17 De 110 X X XX X X 1 X X X K1 78201:005:0128 X X XX X 2 1.37 X X PV K1 C De 160 L=17.0m X V1 X3 XX X V1 i=K17 X K1 Ridaelamu tee 10 XXX XXX X X PE X De 50 X V1 L= V1 18.5m X X 78201:005:0101 X X XX Ridaelamu tee 14 V1K1 X X X X X X X X X V-09 78201:005:0106 X X X X X V1K1 V-01 X X X X X X X 52.05 X X 26 X 52.62 X X X 50.22* PE De 50 V1K1 i= V-06 50.77* PE De 32 X X X .0m X X X 33 50.77* PE De 63 X L= 49.43 X X X 50.77* PE De 63 X X X V1K1 1 60 47.58 PE De 50 De X X X 47.58 PE De 50 X X X X C PV X X X X MK-1 X X X V1K1 X X X X X X X PE =2 V1 V1 Ridaelamu tee 5 L X D 1.5m 52.59 X V1K1 e6 X 50.76* PE De 32 X 21 3 78201:005:0066 3 X 2 X 1 1 X X X Ridaelamu tee 12 V1 2 X 78201:005:0086 K1 V1 V1 X K1 PE V11 MK-2 K D X e5 V1 0m 69. K1 X 0L1 V1 52.51 L= 0 V1 K 50V11 i=1 78201:005:0127 =27 50.68 PE De 50 De K .5m .0m PE 37 L= X 50.68 PE De 50 V1 1 60 KK-04 0.0m V1 K1 C De =1 V1 PV 50 L V1 K1 V1 De K1 PEV1 V1 50.45 K1 V-02 3 1 1)49.09 PVC De 160 2 2)49.09 PVC De 160 V1 52.51 V11 1.36 K 50.66 PE De 50 KK-04 V11 50.66 PE De 63 K PEVD 50.66 PE De 63 V11 Olemasolev madalpingekaabel 1 K e 63 .5m Ridaelamu tee 8 L K =43V11 50.45 i=7 L=21V1 63 V-04 De .0m 1)49.09 PVC De 160 78201:005:0107 PE VK11 L=43 .0m 60 2)49.09 PVC De 160 V-03 V11 CD e1 KK-03 51.66 Olemasolev kanalisatsioonitorustik K PV 49.80 PE De 50 1.36 52.28 V11 49.80 PE De 50 Olemasolev veetorustik K 50.42 PE De 63 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik V1 49.80 PE De 63 K1 50.42 PE De 63 V11 51.66 2 1 K 1)49.46 PVC De 160 2)49.46 PVC De 160 V1 Projekteeritud veetorustik K1 .0m i=7 =30K1 K1 3)50.30 PVC De 160 V-04 e 160 L K1 PVC DK1 2.20 Toru soojustamine 3 2 1 K1 Ridaelamu tee 3 51.66 78201:005:0087 49.80 PE De 50 KK-02 49.80 PE De 50 49.80 PE De 63 KK-01 52.30 1)49.74 PVC De 160 2)49.74 PVC De 160 52.06 2.56 1)49.94 PVC De 160 2)49.94 ASB De 150 3)50.44 ASB De 150 2.12 Tellija Reg. nr. 11006388 121/2020 Projekt Aadress Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected] 1. Geodeetiline alusplaan Vastutav spetsialist kanalisatsioonitorustikud Saarde vald Lauri Aim 2 Joonis Staadium Projektijuht 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Asendiplaan (ridaelamu tee) Lauri Aim Projekteerija Fail Joonis Versioon Hanno Koha 1212020_PP 18.12.2020 1:500 AS-4-01 v01  2.98 112 -1 2 00 5:0 MK 01: 1 e 32 782 50.4 8 PE D e 32 48.5 8 PE D 48.5 X 0 V-2 X 6 e 32 V-2 5 50.3 3 PE D e 32 X X 48.5 E D 3 D e 32 3P 50.4 0* PE 48.5 X X 48.6 X X -11 KK X X 0 e 16 0 X CD XX 4 6 52.2 .87 PV C De 1 X X 4 1)50 .87 PV 110 X V-2 0 XX 2)5 .17 De X 3 2 1 De 3)51 50.3 3* PE XX X -10 X 4 8 . 4 KK 1.37 V-0 9 X XX X 0 e 16 X XX 5 D 4 CD 52.0 2* PE X V1 52.2 .88 PV 110 X XX 9 0 e X 50.2 V-1 1)5 .14 D X X X 1 X X 2)5 e 32 X X X 6 1.36 X 50.3 2 PE D e 32 X V1 X X 48.5 2 PE D e 50 X Olemasolev madalpingekaabel X X X 48.5 2 PE D 0 X e1 X X 48.5 u te 01 X X X -1 1 X MK m V1 X aela :01 X Olemasolev sademeveetorustik X X e 32 Rid 01:005 X X 2 50.3 9 PE D e 32 X Olemasolev kanalisatsioonitorustik X 78 2 X 48.4 9 PE D X Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 21.12.2020 09:39 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Torustikuprojekti kooskõlastamine riigiteel nr 19308 Manused: taotlus_kooskolastada_tehnovorgu_ja_-rajatise_projekt_Veelikse.asice; 1212020_TP_VeelikseVK.zip From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, December 18, 2020 3:55 PM To: [email protected] Subject: Torustikuprojekti kooskõlastamine riigiteel nr 19308 Tere Saadan projekti koos avaldusega kooskõlastamiseks. Lugupidamisega, Hanno Koha Projekteerija 58132082 Keskkond & Partnerid OÜ TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI KOOSKÕLASTAMISEKS MAANTEEAMET Kellele Registrikood 70001490 Juriidiline aadress Tallinn 10916, Teelise 4 Asutuse või isiku nimi Keskkond & Partnerid OÜ Kellelt Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 või elukoht Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7330350 E-post [email protected] 1. Esitatavad materjalid: Dokumendi liik Dokumendi Dokumenti nimetus (ehitusprojekt või selle osa, (esitatava dokumendi täpne nimetus) nr. volitused jne) Veelikse küla vee- ja 121/2020 Tööprojekt kanalisatsioonitorustikud 2. Objekti asukoht Maakond, vald, küla: Pärnu maakond, Saarde vald, Veelikse küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 19308 Kargoja-Veelikse kõrvalmaantee km 6.48 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine risti 19308 Kargoja-Veelikse kõrvalmaanteega. Kavandatav läbiviimise aeg on 2021 a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja –rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 1581 lõige 1) Torustik ristub riigiteega, sest alternatiivset võimalust toru paigutamiseks ei ole. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Maanteeameti osakondadelt puuduvad 6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud Maanteeameti juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) - Ees- ja Taotleja Hanno Koha perekonnanimi (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /Allkirjastatud digitaalselt/ Taotluse esitamise kuupäev 18.12.2020