Harjumaa Harku vald riigitee nr 11410 Kiia-Vääna-Viti km 6…7 ääres jalgratta- ja jalgtee projekteerimisnõuded

E-mail: [email protected] Reg. nr. 10717006 MTR reg. nr. EEP003726, ELK000099 Tellija: Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu Harjumaa Objekti asukoht: Riigitee nr 11410 Kiia- Töö nr.: 19-04-05 Vääna-Viti, Harku vald Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse ESKIIS Projekteerija: Andrei Grigorjev Kutsetunnistus: 124212 TALLINN, 2019 Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS KÖITE SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................................... 2 1 TEEDEEHITUSLIK OSA.......................................................................................................... 2 1.1 Üdosa ...................................................................................................................... 2 1.2 Olemasolev olukord .............................................................................................. 2 1.3 Plaanilahendus ...................................................................................................... 3 2 KATENDIKONSTRUKTSIOONID .......................................................................................... 8 3 TEEMAA-ALA KORRASTAMINE ........................................................................................... 9 4 LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................................. 9 4.1 Liiklusmärgid .......................................................................................................... 9 5 KERGLIIKLUSTEE VALGUSTUS .......................................................................................... 9 6 PROJEKTEERIJA SOOVITUSED TRASSI KORIDORI VALIKUL.................................... 9 II JOONISED 1. Asendiplaan TL-01.01 M: 1:500 2. Tüüpristprofiilid TL-02.01...2 M: 1:50 III LISAD 1. Nõuded jalgratta- ja jalgtee rajamiseks riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse (Maanteeamet, 11.04.2019 nr 15-2/19/17757-2) 2. Vääna kergliiklustee eskiisprojektist (Muinsuskaitseamet, 21.06.2019 nr 5.1-17.9/147-1) ADETEX OÜ 1|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS SELETUSKIRI 1 TEEDEEHITUSLIK OSA 1.1 Üdosa Käesolev eskiisprojekt on koostatud vastavalt Harku Vallavalitsuse tellimusele ning Maanteeameti nõuetele. Eesmärk on määratleda kergliiklustee trassi koridor, tüüpristprofiilid ning välja selgitada projekteerimisalal kehtivaid piiranguid ja kitsendusi. 1.2 Olemasolev olukord Kavandatav kergliiklustee asub Harku vallas asuva riigitee nr 11410 (Kiia-Vääna-Viti) ääres. Olemasoleva maantee on kahesuunaline 5. klasi maantee katte laiusega ca 6 ... 7 m. Projekteeritaval lõigul on kaks olemasolevat bussipeatust („Vääna kool“, „RVääna“). Käesoleval hetkel lõigul puuduvad olemasolevad jalgteed ja kergliiklusteed. Olemasoleva maantee põhiparameetrid Katte laius: 6 ... 7 m; Kiiruspiirang: 50 km/h; Aasta keskmine ööp. liiklus: 1207 a./ööp; Katte liik: tihe asfaltbetoon/mustkate. ADETEX OÜ 2|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS Joonis 1 Objekti asukohaskeem 1.3 Plaanilahendus Riigi tee nr 11410 äärde on kavandatud rajada kergliiklustee. Projekti eesmärk on kergliiklejate liiklusohutuse taseme tõstmine. Eskiisi staadiumis on kaalutud kaks kergliiklustee alternatiivi. 1.3.1 I alternatiiv (oranž plaanil) Kergliiklustee on projekteeritud paremale poole maanteest. Kergliiklustee algab olemasolevast „Vääna kool“ bussipeatusest ning kulgeb maanteest paremal pool ca 900 m Viti suunas ning lõpeb ületuskohaga „Vääna“ bussipeatuse juures. Arvestades Vääna Mõisakooliga Vääna tee 1 kinnistul ning koolilaste liiklumissuunadega, on ette ADETEX OÜ 3|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS nähtud projekteerida ühendused kergliiklustee ja olemasolevate radade vahel. Eskiisi koostamisel on arvestatud Vääna mõisa pargi olemsoleva kiviaia säilitamisega. Vastavalt Maanteeameti nõuetele, ehitise ja riigitee vahelise eraldusriba laiuse määramisel tuleb arvestada riigitee perspektiivse laiendamise vajadusega (riigitee ristlõike vastavusse viimisest riigitee liiklussagedusele st maanteeklassile). Maantee liiklussagedus 1207 a./ööp , mis vastab IV klassi maanteele. Eskiisi koostamisel on arvestatud maantee perspektiivse laiendamise vajadusega ning kergliiklustee eraldusriba projekteerimisel on jälgitud, et selle laius jääks vahemikku 3 ... 5 m perspektiivse maantee katte servast (Maantee projekteerimisnormid, tabel 7.5, projektkiirus 60 km/h, tase rahuldav/erandlik). Projekteeritud kergliiklustee laius on valdavalt 2,5 m. Kergliiklustee on eraldatud sõiduteest eraldusribaga laiusega 3,5...5 m . Väänatammi tee 2 kinnistu olemasolevad hooned jäävad kergliiklusteele ette ja seoses sellega kergliiklustee on projekteeritud vahetult maantee äärde ning eraldatud maanteest sõidutee äärekiviga (h=12 cm). Vääna bussipeatuse juurde on kavandatud teeületuskoht. Lahendusega mõjutatud kinnistud Kat. nr Sihtotstarve Kergliiklustee mõju Märkused 19801:011:0263 Ühiskondlike Kergliiklustee osaliselt Väänamõisa tee 1 ehitiste maa asub kinnistul 100% 1980:011:1780 Elamumaa 100% Kergliiklustee osaliselt Vajalik Silvet asub kinnistul äralõige/servituut 19801:011:0066 Kaitsealune maa Kergliiklustee osaliselt Vajalik Viljapuuaia tee 2 / Viljapuuaia 70% asub kinnistul äralõige/servituut, Elamumaa 15% Alal kehtivad Maatulundusmaa Muinsuskaitse 15% piirangud (vt Muinsuskaitseameti tingimused) 19801:011:0639 Elamumaa 100% Kergliiklustee osaliselt Vajalik Viljapuuaia tee 1 asub kinnistul äralõige/servituut 19801:011:0918 Sotsiaalmaa Kergliiklustee osaliselt Vajalik Külakoja tee 2 100% asub kinnistul äralõige/servituut 19801:011:0922 Transpordimaa Kergliiklustee osaliselt Kergliiklustee piirneb Külakoja tee 100% asub kinnistul varem projekteeritud reoveepumplaga AT0801170002 Kergliiklustee osaliselt Riigi reservmaa asub kinnistul 19801:011:0526 Elamumaa 100% Kergliiklustee osaliselt Vajalik Väänatammi tee 2 asub kinnistul äralõige/servituut 19801:011:0260 Transpordimaa Kergliiklustee suures 11410 Kiia-Vääna-Viti 100% osas asub riigitee maantee teemaa-alal 1.3.2 II alternatiiv (roheline plaanil) Arvestades Kaera tee 1, Kaera tee 2, Lembi ja Lembi tee 3 maaüksuste ning lähiala kehtiva detailplaneeringuga (Joonis 1) II alternatiivina on kaalutud kergliiklustee riigiteelt vasakule. Vastavalt detailplaneeringule Kiia-Vääna-Viti maantee äärde planeeritud 12 meetri laiune transpordimaa krunt perspektiivse kergliiklustee ADETEX OÜ 4|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS rajamiseks, mis võõrandatakse tasuta vallale. Planeeritud kergliiklustee on heaks kiidetud Muinsuskaitseameti poolt. Kaera tee 1, Kaera tee 2, Lembi ja Lembi tee 3 maaüksustele on planeeritud rajada 31 ridaelamuboksi. Kaera tee 1, Kaera tee 2, Lembi ja Lembi tee 3 maaüksuste ning lähiala detailplaneering Joonis 2 ADETEX OÜ 5|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS Antud alternatiivi puhul kergliiklustee algab olemasolevast „Vääna kool“ bussipeatusest, läbib Tiigi tee 4 kinnistut (osaliselt tuleb olemasoleva kõnnitee kohale, tegemist on korterelamu kinnistuga) ning kulgeb maanteest vasakul pool ca 900 m Viti suunas ning lõpeb Vääna bussipeatuse juures. Projekteeritud kergliiklustee laius on 2,5 m. Kergliiklustee on eraldatud sõiduteest eraldusribaga laiusega 5...8 m . Kaera tee ja Tiigi tee 4 piiril olemasoleva kraavi ületamiseks (kraavi laius ca 6 m) on ette nähtud rajada puitsild. Lahendusega mõjutatud kinnistud Kat. nr Sihtotstarve Kergliiklustee mõju Märkused 19801:011:0070 Elamumaa 100% Kergliiklustee läbib Kergliiklustee suures Tiigi tee 4 kinnistut osas tuleb olemasoleva kõnnitee kohale 19801:011:0473 Maatulundusmaa Kergliiklustee läbib Kergliiklustee asukoht Kaera tee 1 100% kinnistut on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga 19801:011:0469 Maatulundusmaa Kergliiklustee läbib Kergliiklustee asukoht Kaera tee 2 100% kinnistut on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga 19801:001:3460 Sihtotstarbeta Kergliiklustee osaliselt Kaera tee 2a maa 100% asub kinnistul (riigiomand) AT1712210002 Kergliiklustee osaliselt Riigi reservmaa asub kinnistul 19801:011:0260 Transpordimaa Kergliiklustee suures 11410 Kiia-Vääna-Viti 100% osas asub riigitee maantee teemaa-alal 1.3.3 Vääna/Väänatammi bussipeatust läbivad bussid ja sõitjatearvud Vääna/Väänatammi peatust teenindavad Harjumaa avalikud liinid 109, 118, 127 ja 127A ning Harku valla siseliinid. Vääna/Väänatammi peatus on alg- ja lõpp-peatus liinil 118 ning liin sõidab Tallinna poole mööda Paldiski mnt, mille tõttu peatus koodiga 21566-1 on liinil 118 linna poole sõites sisenemise peatus, liinidel 109 ja 127 aga maakonna poole sõites sisenemise peatus. Seetõttu ma annan kaks statistikat, peatuste koodide järgi ning suundade järgi. Avalike liinide sisenemiste arvud on võetud perioodist aprill 2018 – märts 2019 (H liinide sisenemised on väiksed, mille tõttu need pole siin arvestatud). ADETEX OÜ 6|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS Peatus Kood TP NV Liin Suund Vääna/Väänatammi 21566-1 80 12 127 linnast välja Vääna/Väänatammi 21566-1 585 175 118 linna sisse Vääna/Väänatammi 21566-1 2 109 linnast välja KOKKU/aasta 667 187 Keskmine/kuu 2,6 1,7 Vääna/Väänatammi 21567-1 1012 413 127 linna sisse Vääna/Väänatammi 21567-1 231 109 linna sisse KOKKU/aasta 1243 413 Keskmine/kuu 4,9 3,7 See tähendab, et peatust koodiga 21566-1 keskmiselt kasutab tööpäeval 2,6 inimest ja nädalavahetusel 1,7 inimest. Teisel suunal peatust koodiga 21567-1 kasutavad keskmiselt 4,9 inimest TP ja 3,7 inimest NV. Peatus Kood TP NV Liin Suund Vääna/Väänatammi 21566-1 80 12 127 linnast välja Vääna/Väänatammi 21566-1 2 109 linnast välja KOKKU/aasta 82 12 Keskmine/kuu 0,3 0,1 Vääna/Väänatammi 21567-1 1012 413 127 linna sisse Vääna/Väänatammi 21567-1 231 109 linna sisse Vääna/Väänatammi 21566-1 585 175 118 linna sisse KOKKU/aasta 1828 588 Keskmine/kuu 7,2 5,3 ADETEX OÜ 7|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS Kui vaadata aga suundade kaupa, siis Vääna/Väänatammi peatustest linna poole sõidab keskmiselt 7,2 inimest TP ja 5,3 inimest NV. Väänast Keila ja Kloogaranna suunas aga inimeste arv on marginaalne. Lähtudes Maanteeameti poolt välja töötatud juhendist „Bussipeatuste, platvormide ja –paviljonide rajamise põhimõtted“ (15.10.2014) Vääna bussipeatusele on ettenähtud projekteerida ilma ootepaviljonita oslaiselt sõidurajal peatus (<200 elaniku, kuni4 väljumistmõlemassuunas, IV klass). 1.3.4 Projektalal kehtivad kitsendused Projekteerimisalal paiknevad Telia Eesti AS ja Elektrilevi OÜ side- ja elektrikaablid. Samuti Vääna bussipeatuse piirkonnas paiknevad ELASA optilised kaablid. Ehitusprojekti koostamisel tuleb küsida tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt ning kooskõlastada nendega valmis projekt. Planeeritav kergliiklustee piirneb Vääna mõisa pargiga (Muinsuskaitseala või kinnismälestise ala). Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Muinsuskaitseameti tingimustest ning kooskõlastada nendega valmis projekt. Kergliiklustee projekti realiseerimiseks on vajalikud täiendavad maaeraldused. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada, et kergliiklustee projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada kergliiklustee aluse maa kasutusõigus või omandamine (koostada kasutusõiguse plaanid isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad maade võõrandamiseks). 1.3.5 Sademevee ärajuhtimise lahendus Kergliiklusteelt on sademeveed juhitakse olemasolevatesse kraavidesse. Olemasolevast kraavist üleminekul paigaldatakse truubid. Olemasolevad kraavid puhastatakse. II aletraniivi puhul Kaera tee ja Tiigi tee 4 piiril olemasoleva kraavi ületamiseks (kraavi laius ca 6 m) on ette nähtud rajada puitsild. 2 KATENDIKONSTRUKTSIOONID Tulenevalt tüüplahendustest, tehnilistest normidest on soovitatav kasutada järgmised katendikonstruktsioonid: Kergliiklustee a/b katend  AC 8 surf 70/100 (45% graniitkill) H=5 cm  Killustikalus (fr 4/32) H=20 cm  Dreenkiht liivast Hmin=20 cm  Täitepinnas peenliivast ( Kf>0,5 m/ööp) H vastavalt vajadusele  Olemasolev aluspinnas ADETEX OÜ 8|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS Mahasõidu a/b katend  AC 16 surf 70/100 (100% graniitkill) H=5 cm  Killustikalus (fr 4/32), Emin=170MPa H=20 cm  Dreenkiht liivast Hmin=20 cm  Täitepinnas peenliivast ( Kf>0,5 m/ööp) H vastavalt vajadusele  Olemasolev aluspinnas Haljasala murukate • Kasvumuld ja murukülv H= 5 ...7 cm • Olemasoleva pinnase planeerimine / kohalik täitepinnas Ehitusprojekti koostamisel lahendada katete taastamised. Äärekiviga ristlõike puhul võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 3 TEEMAA-ALA KORRASTAMINE Kergliiklusteele ette jäävad ja nähtavust piiravad puud ja hekkid likvideeritakse. Väärtuslikud puud on ette nähtud säilitada. Likvideeritava kõrghaljastuse maht täpsustakse ehitusprojekti koostamisel. 4 LIIKLUSKORRALDUS 4.1 Liiklusmärgid Käesolevaga eskiisiga liikluskorraldus on lahendatud minimaalses mahus. Liikluskorralduse lahendust täpsustatakse ehitusprojektis. 5 KERGLIIKLUSTEE VALGUSTUS Käesolev eskiisprojekt ei käsitle kergliiklustee valgustuse lahendust. Kergliiklustee valgustuse projekteerimiseks tuleb hankida tehnilised tingimused piirkonna välisvalgustuse valdajalt. Valgustuse projekti koostamisel tuleb arvestada Maanteameti nõuetega. 6 PROJEKTEERIJA SOOVITUSED TRASSI KORIDORI VALIKUL Projekteerija soovitus planeerida kergliiklusteed riigiteest vasakule. Antud variandi puhul kergliiklustee on viidud maanteest eemale terves pikkuses ning puudutatud ainult üks elamumaa kinnistu. Seda varianti toetab ka Muinsuskaitseamet ning see oleks kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Samuti tuleb arvestada, et põhiliiklus toimub linna suunas ning maanteest vasakult poolt asuvad Tiigi tee korterelamud ja ADETEX OÜ 9|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Töö nr 19-04-05 ESKIIS Kaera tee kinnistutele on planeeritud ridaelamuboksid. Koolilaste ohutuse tagamiseks on soovitatud projekteerida ühendus Vääna mõisakooli suunas (plaanil toodud sinisega). Seletuskirja koostas: Andrei Grigorjev 01.07.2019 ADETEX OÜ 10|10 Juuli 2019 Vastutav projekteerija: Andrei Grigorjev  Olemasolev sidekaablid Proj. sild (TELIA EESTI AS, ELASA) ] 5[0 4 4 Olemasolev elektrikaabel (ELEKTRILEVI OÜ) 445[0] 43 541a 5[ 0] 541a I2 61+00 61+25 61+50 61+75 435[0] 64+00 I 62+00 62+25 435[0] 4.87 5.97 4.86 5.39 63+75 62+50 II 4.78 62+75 63+50 63+00 63+25 11410 Kiia - Vään a-Viti 4.29 4.18 3.48 4.82 2.50 I2 445[0] I 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.5 Proj. drenaaž II Olemasolev elektrikaabel 2.50 0 Olemasolev sidekaabel 2.50 (ELEKTRILEVI OÜ) Olemasolev sidekaabel (TELIA EESTI AS) (TELIA EESTI AS) VAR VÄÄNA MÕISA PARK 11410 Kiia - Vääna-Viti 67+50 67+25 67+00 66+75 66+50 66+25 66+00 65+75 65+50 65+25 65+00 III 64+75 5.02 5.31 5.13 5.01 64+50 5.00 64+25 5.17 64+00 5.00 63+75 5.00 2.50 2.50 Proj. drenaaž 2.50 III 2.50 Olemasolev elektrikaabel Olemasolev elektrikaabel 2.50 Olemasolev sidekaabel (TELIA EESTI AS) (ELEKTRILEVI OÜ) (ELEKTRILEVI OÜ) VAREM PROI. REOVEEPUMPLA TINGMÄRGID 61+00 - olemasoleva maantee telg piketaaziga - proj. kergliiklustee katte serv - olemasoleva tee persp. katte serv (IV klass) - olemasoleva tee persp. peenar Olemasolev elektrikaabel - proj. kergliiklustee peenra serv (muru) (ELEKTRILEVI OÜ) - proj. kõnnitee a/b katend, alternatiiv I - proj. kõnnitee a/b katend, alternatiiv II Olemasolev sidekaablid - proj. kõnnitee a/b katend (TELIA EESTI AS, ELASA) 541a 541a 435[0] 445[0] - proj. bussipeatuse tasku - proj. munakivisillutis - proj. teetruup 11410 Kiia - Vääna-Viti - proj. dreenitoru - proj. sõidutee äärekivi h= 12 cm 69+29 69+25 69+00 68+75 IV 68+50 68+25 68+00 67+75 67+50 - proj. sõidutee äärekivi h= 2 cm - proj. sõidutee äärekivi h= 4 cm 5.02 435[0] - proj. liiklusmärk IV KM 7,000 445[0] 2.50 Tellija Olemasolev sidekaabel Harku vallavalitsus 2.50 435[0] 445[0] Projekt Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee (TELIA EESTI AS) E-mail: [email protected] Reg. nr. 10717006 MTR reg. nr. EEP003726, ELK000099 Objekti aadress 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Harju maakonnd,Harku vald, Vääna küla Projekteeris Allkiri Kuupäev Joonise nimetus Asendiplaan ktrikaabel Andrei Grigorjev Kontrollis Andrei Grigorjev Allkiri 01.07.2019 Kuupäev 01.07.2019 Proj nr 190405 Joonise nr TL-01.01 Proj etapp ESKIIS Mõõtkava 1:500 REV REV1 LEVI OÜ)  TÜÜPRISTPROFIIL I ALT. I PK 61+10 ... PK61+90 IV klassi maantee 0.50 4.00 4.00 0.50 4.00...8.00 KERGLIIKLUSTEE 4% 2,5% 2,5% 4% 0.25 2.50 0.25 1:2 maantee telg 1:1 4% 2,0% 4% ,5. KRAAV 1:2 ..1 ,2 1:2 0.40 TÜÜPRISTPROFIIL II ALT. I PK 61+90 ... PK63+10 IV klassi maantee Olemasolev kiviaed 0.50 4.00 4.00 0.50 3.50...3.80 KERGLIIKLUSTEE 2,5% 2,5% 4% 0.25 2.50 4% 1:4 4% 2,0% 1:2 maantee telg 1:4 Proj. dreenitoru TÜÜPRISTPROFIIL III ALT. I PK 63+10 ... PK67+75 IV klassi maantee 0.50 4.00 4.00 0.50 4.25...4,60 KERGLIIKLUSTEE 2,5% 2,5% 4% 0.25 2.50 0.25 4% 1:4 4% 2,0% 4% 1:2 maantee telg 1:4 1:2 Proj. dreenitoru TÜÜPRISTPROFIIL IV PK 67+80 ... PK69+00 KERGLIIKLUSTEE olemasolev maantee 0.50 3.50 3.50 2.50 0.25 0.12 2,5% 2,5% 2,0% 4% 4% 1:2 1:2 maantee telg Tellija Harku vallavalitsus Projekt Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee E-mail: [email protected] 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Reg. nr. 10717006 Objekti aadress MTR reg. nr. EEP003726, ELK000099 Harju maakonnd,Harku vald, Vääna küla Projekteeris Allkiri Kuupäev Joonise nimetus Andrei Grigorjev 01.07.2019 Tüüpristprofiilid Kontrollis Allkiri Kuupäev Proj nr Joonise nr Proj etapp Mõõtkava REV Andrei Grigorjev 01.07.2019 190405 TL-02.01 ESKIIS 1:50 REV1  TÜÜPRISTPROFIIL I2 KERGLIIKLUSTEE ALT. II KERGLIIKLUSTEE 4.50...8.00 0.50 4.00 4.00 0.50 2,5% 2,5% 0.25 2.50 0.25 1:2 maantee telg 2,0% ,2 ,5...1 1:2 1:2 1:1 0.40 Tellija Harku vallavalitsus Projekt Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine riigitee E-mail: [email protected] 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Reg. nr. 10717006 Objekti aadress MTR reg. nr. EEP003726, ELK000099 Harju maakonnd,Harku vald, Vääna küla Projekteeris Allkiri Kuupäev Joonise nimetus Andrei Grigorjev 01.07.2019 Tüüpristprofiilid Kontrollis Allkiri Kuupäev Proj nr Joonise nr Proj etapp Mõõtkava REV Andrei Grigorjev 01.07.2019 190405 TL-02.02 ESKIIS 1:75 REV1  Tere. Saan teha eskiisile mõned esialgsed tähelepanekud. 1. Normidest kitsama vaheriba ( alla 5meetri) projekteerimise põhjuseks saab olla ainult füüsiline takistus. 2. PK 67+75 ... 69+00 - Trassi valikul tuleb arvestada tegelikke inimeste liikumisteekondi. Maanteeamet eelistaks üldjuhul 5m laiuse vaheribaga lahendust (mitte äärekivi). Kuid antud juhul võib tekkida olukord, kus kergliiklejad ei liigu kõik bussi peale vaid ka Väänatammi teele ja ei hakka ilmselt teed ületama ja kõnnivad ikkagi mööda teeserva edasi. Olukorrast parema ülevaate saamiseks palun analüüsige koos vallaga jalakäijate liikumisteekondi. Kergliiklustee tasub teha kohta, kus seda suurema tõenäosusega kasutatakse. 3. Seletuskirjas pakutakse sademevete ärajuhtimise ühe variandina välja immutusala kergliiklustee ja maantee vahele. Selline lahendus ei ole üldjuhul sobiv. Sademeveed tuleb maantee muldkehast eemale juhtida. 4. Olemasolev „Vääna“ bussipeatus. Siin on bussipeatuse tüübi määramiseks vaja projekteerijal koostöös vallaga välja selgitada – peatust läbivate busside arv (mitu bussi väljumist mõlemas suunas); mõjupiirkonnas elavate elanike arv. Selle + tee klassi põhjal saate otsustada peatuse tüübi ( kas II, III või IV). Lisan infoks lingi MA kodulehele https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/peatuste_platvormide_rajamise_pohimotted.pdf 5. Äärekiviga ristlõike lahendusest. Lisatud illustreerival ristprofiilil on katte laius 8m, mis tekitab segadust. Kas laius on olemasolev või läheb riigitee tõesti laiendamisele. Tähelepanekud praeguses eskiisi etapis ei aita edasi. Kui lahendusega konkreetsemaks lähete, saame ka meie olla konkreetsemad. Tegemist on esialgse hinnanguga, sest lõplik lahendus selgub projekteerimise protsessis ( läbi variantide võrdluse, põhjendused). Rohkem analüüsi ja põhjendusi ootame projeteerijalt, et läbi selle hinnanguni jõuda. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected]  Andrei Grigorjev From: Merike Joonsaar <[email protected]> Sent: kolmapäev, 10. juuli 2019 8:42 To: Andrei Grigorjev Subject: RE: 11410 km 6-7 kergliiklustee eskiis Tere. Tänan selgituste eest, ilmselt on eelistatud roheline variant. Maanteeametil ei ole sellele vastuväiteid. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] From: Andrei Grigorjev <[email protected]> Sent: Tuesday, July 09, 2019 11:09 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: RE: 11410 km 6-7 kergliiklustee eskiis Tere 1. Roheline variant arvestab rohkem kehtivate DP-ga. Nagu seletuskirjas toodud, roheline variant on kooskõlas Lembi DP-ga. 2. Kuna rohelise variandi poolel on rohkem arendusi ja ka täna asuvad korterelamud, siis eeldatav kergliiklijate arv on suurem rohelisel trassil. Ka bussiliikluse analüüsist selgub, et linna suunal on rohkem liiklejaid. 3. Rohelise variandi puhul jääks olemasolev teeületuskoht saarega + 2 pealesõiduteed. Kollase variandi puhul, arvestades perspektiivse arendusega peaks tulema täiendav ületuskoht saarega. 4. Projekteerija hinnangul roheline variant on turvalisem, kuna see on eraldatud sõiduteest normikohase eraldusribaga terves pikkuses. 5. Rohelise variandi puhul on vähem piiranguid (oranži variandi puhul on Muinsuskaitseala piirangud). Samuti selle variandi puhul tuleks vähem maid võõrandada (kergliiklustee koridor on ette nähtud DP-ga või kergliiklustee on riigimaal). 6. Oranž variandi puhul Muinsuskaistseala ääres eraldusriba on erandlikul tasemel, samuti selle variandi puhul on äärekiviga lõik. 7. Variandi valiku põhjendus on toodud seletuskirjas: „Projekteerija soovitus planeerida kergliiklusteed riigiteest vasakule. Antud variandi puhul kergliiklustee on viidud maanteest eemale terves pikkuses ning puudutatud ainult üks elamumaa kinnistu. Seda varianti toetab ka Muinsuskaitseamet ning see 1 oleks kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Samuti tuleb arvestada, et põhiliiklus toimub linna suunas ning maanteest vasakult poolt asuvad Tiigi tee korterelamud ja Kaera tee kinnistutele on planeeritud ridaelamuboksid. Koolilaste ohutuse tagamiseks on soovitatud projekteerida ühendus Vääna mõisakooli suunas (plaanil toodud sinisega). “ Vald oma valiku tegemisel lähtub eskiisprojekti tulemustest ning Maanteeameti ja Muinsuskaitseameti soovitustest. Muinsuskaitseameti seisukohad on lisatud eskiisprojekti koosseisu. 8. See on üks argumendidest miks Projekteerija eelistab „rohelise“ variandi. Lugupidamisega Andrei Grigorjev Teede projekteerija Tel. +372 56 804 918 ADETEX OÜ From: Merike Joonsaar <[email protected]> Sent: Tuesday, July 9, 2019 5:43 PM To: [email protected] Subject: FW: 11410 km 6-7 kergliiklustee eskiis Tere. Tänan trassi variantide eest. Sooviks projekteerijalt veidi rohkem infot, et saada aru erinevate variantide taustast. Ja mida kumbki variant endaga kaasa toob. 1. Üks argument trassi asukoha valikul on kindlasti see, kumbal pool teed on kavandatud rohkem arenguid (detailplaneeringuid). Kas saan õigesti aru, et roheline trass arvestab rohkem detailplaneeringutega (näiteks Lembi DP on sellel tee poolel)? 2. Kumbal pool riigiteed on eeldatav kergliiklustee kasutajate arv suurem? 3. Kui näites eelistada rohelist varianti, siis sooviks teada, kui palju on sel juhul vaja teha riigitee ületusi (kas ohutussaarega või ilma)? Kas rohkem teeületusi kui kollase variandi korral, või võrdselt? 4. Kumb variant on jalakäijate jaoks turvalisem? 5. Kumba varianti on lihtsam projekteerida? 6. Kas mõlema variandi puhul on kergliiklustee ja riigitee vahelise eraldusriba laius normide kohane? 7. Millist varianti projekteerija eelistab (ja mis kaalutlustel). Kas vald on oma valiku teinud, kumba varianti eelistada? 8. Üldjuhul ei ole riigitee muldesse (so äärekiviga) rajatud kergliiklustee variant Maanteeameti poolt eelistatud. Selline lahendusvariant peab olema väga hästi põhjendatud ja argumenteeritud. Üldjuhul on eelistatud vaheribaga lahendus. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist 2 Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] From: Andrei Grigorjev <[email protected]> Sent: Tuesday, July 02, 2019 12:17 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: RE: 11410 km 6-7 kergliiklustee eskiis Tere Täiendasime eskiisi, kaalusime 2 varianti. Täiendatud materjalid siin: https://www.dropbox.com/sh/2jnvbrzli74fl04/AAD5Gs_qFZQVx5edgFNwgrv3a?dl=0 Kuna tegemist on eskiislahendusega, mille eesmärk on kergliiklustee koridori valik, siis arvan, et praegu piisaks, kui Maanteeamet vaatab eskiisi läbi ja ütleb oma eelistuse variantide osas. Edasi koostatakse ehitusprojeti vastavalt Maanteeameti projekteerimistingimustele ja kooskõlastatakse juba ehitusprojekt. P.S. saan aru, et üldjuhul Maanteeamet ei kooskõlasta eskiisi, kuid Harku Vallavalitsus ootab minult Maanteeameti arvamust eskiisile. Lugupidamisega Andrei Grigorjev Teede projekteerija Tel. +372 56 804 918 ADETEX OÜ From: Merike Joonsaar <[email protected]> Sent: Monday, May 27, 2019 4:38 PM To: [email protected] Subject: RE: 11410 km 6-7 kergliiklustee eskiis Tere. Saan teha eskiisile mõned esialgsed tähelepanekud. 1. Normidest kitsama vaheriba ( alla 5meetri) projekteerimise põhjuseks saab olla ainult füüsiline takistus. 2. PK 67+75 ... 69+00 - Trassi valikul tuleb arvestada tegelikke inimeste liikumisteekondi. Maanteeamet eelistaks üldjuhul 5m laiuse vaheribaga lahendust (mitte äärekivi). Kuid antud juhul võib tekkida olukord, kus kergliiklejad ei liigu kõik bussi peale vaid ka Väänatammi teele ja ei hakka ilmselt teed ületama ja kõnnivad ikkagi mööda teeserva edasi. Olukorrast parema ülevaate saamiseks palun analüüsige koos vallaga jalakäijate liikumisteekondi. Kergliiklustee tasub teha kohta, kus seda suurema tõenäosusega kasutatakse. 3. Seletuskirjas pakutakse sademevete ärajuhtimise ühe variandina välja immutusala kergliiklustee ja maantee vahele. Selline lahendus ei ole üldjuhul sobiv. Sademeveed tuleb maantee muldkehast eemale juhtida. 4. Olemasolev „Vääna“ bussipeatus. Siin on bussipeatuse tüübi määramiseks vaja projekteerijal koostöös vallaga välja selgitada – peatust läbivate busside arv (mitu bussi väljumist mõlemas suunas); mõjupiirkonnas 3  elavate elanike arv. Selle + tee klassi põhjal saate otsustada peatuse tüübi ( kas II, III või IV). Lisan infoks lingi MA kodulehele https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/peatuste_platvormide_rajamise_pohimotted.pdf 5. Äärekiviga ristlõike lahendusest. Lisatud illustreerival ristprofiilil on katte laius 8m, mis tekitab segadust. Kas laius on olemasolev või läheb riigitee tõesti laiendamisele. Tähelepanekud praeguses eskiisi etapis ei aita edasi. Kui lahendusega konkreetsemaks lähete, saame ka meie olla konkreetsemad. Tegemist on esialgse hinnanguga, sest lõplik lahendus selgub projekteerimise protsessis ( läbi variantide võrdluse, põhjendused). Rohkem analüüsi ja põhjendusi ootame projeteerijalt, et läbi selle hinnanguni jõuda. Lugupidamisega Merike Joonsaar Taristu teenuste osakonna peaspetsialist Teelise 4, 10916 Tallinn tel: 611 9375 [email protected] From: Andrei Grigorjev <[email protected]> Sent: Friday, May 24, 2019 2:42 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: FW: Vääna kergliiklustee eskiis Tere Kas olete juba jõudnud eskiisi läbivaadata? Vahepeal Harku vallavalitsus tegi ettepaneku PK 67+75 ... 69+00 (äärekiviga lõik) viija teisele poole teed ja teha eraldusribaga. Kas Maanteeametil on veel tähelepanekud projekti täiendamise osas? Kas PK67+75...69+00 lõigu projekteerimine teisele poole teed on vastuvõetav (vastavalt projekteerimistingimusele oli soovitatud võimalikult pikas ulatuses projekteerida kergliiklusteed ühelt poolt teed, samas ka äärekiviga lahendus on lubatud ainult erandjuhtudel). Jääna ootama tagasisidet. Lugupidamisega Andrei Grigorjev Teede projekteerija Tel. +372 56 804 918 ADETEX OÜ 4 From: Andrei Grigorjev <[email protected]> Sent: Thursday, May 2, 2019 4:04 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: Vääna kergliiklustee eskiis Tere Harku vallavalitsuse tellimisel koostasime Vääna kergliiklustee eskiisi. Harku valla soov oli koostatud eskiis Maanteeametile edastada ja saada põhimõtteline nõusolek/kooskõlastus eskiisile+ vajadusel Maanteeameti tähelepanekud, millega veel tuleks arvestada ehitusprojekti koostamisel. Kergliiklustee eskiis manuses. Lugupidamisega Andrei Grigorjev Teede projekteerija Tel. +372 56 804 918 ADETEX OÜ From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, April 11, 2019 4:30 PM To: ADETEX OÜ <[email protected]> Subject: Nõuded jalgratta- ja jalgtee rajamiseks riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Tere! Teile on saadetud Maanteeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Nõuded jalgratta- ja jalgtee rajamiseks riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Registreerimise kuupäev: 11.04.2019 Registreerimise number: 15-2/19/17757-2. Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn kliendiinfo (sõiduk, juhiload) 620 1200, [email protected] teedealased küsimused 611 9300, [email protected] http://www.mnt.ee 5  Teie 09.04.2019 ADETEX OÜ Meie 11.04.2019 nr 15-2/19/17757-2 [email protected] Nõuded jalgratta- ja jalgtee rajamiseks riigitee 11410 km 6,07-6,91 kaitsevööndisse Olete taotlenud Maanteeametilt nõuded jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) rajamiseks riigitee 11410 Kiia-Vääna-Viti kaitsevööndisse lõigul km 6,07-6,91 Vääna külas Harku vallas. Taotlusele on lisatud jalgratta- ja jalgtee asukoha skeem (Lisa). Käesolev JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse või võõrandamise lepingute sõlmimist. Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOV-ile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi. Maanteeameti huvi on vastavalt EhS § 70 lg 2 punkt 1 riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab Maanteeamet nõuded 11410 lõigule km 6,07-6,91 projekti koostamiseks: Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1. JJT rajamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti (ja valgustuse projekti) koostamise pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee) sh normid. 4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maaüksust. 5. Arvestada, et JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada JJT aluse maa kasutusõigus või omandamine. Esitada kasutusõiguse plaanid (IKÕ plaanid) isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks. IKÕ plaanide koostamine vt juhis MA kodulehelt. 5.1. Isikliku kasutusõiguse seadmiseks riigitee alusele maale tuleb peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] blanketil „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“. 5.2. Võõrandamiseks esitada põhjendatud taotlus teemaa osakonnale, kuid arvestada tuleb otsuse tegemiseks vajaliku ajakuluga. Riigitee aluse maa võõrandamine on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks arvestada alljärgnevaga: 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 6.2. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid sh kraavid-truubid mahus, mis on vajalik veeviimaritele eelvoolu tagamiseks. Anda seletuskirjas hinnang olemasolevate veeviimarite sh truupide seisukorrast. 6.3. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetiline mõõdistus aktuaalne (so kehtivas kõrgussüsteemis ja kooskõlastuste vanus kuni üks aasta). 7. Juhul, kui JJT projekteerimisega kaasneb riigitee mulde laiendamise vajadus, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. 8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud projektidega. 9. Projekti kanda riigitee kaitsevööndi ulatus vastavalt EhS § 71 ning kasutada https://teeregister.mnt.ee kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Kirjeldada projekteeritud JJT paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 10. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 11410 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 1207 autot/ööp, kiiruspiiranguga 50 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 11. Plaanilahenduse koostamisel arvestada, et: 11.1. JJT tuleb projekteerida ühele poole riigiteed liigsete teeületuste vältimiseks. JJT üleviimine teisele poole riigiteed peab olema analüüsitud ja seletuskirjas põhjendatud. 11.2. JJT tuleb projekteerida riigiteest eraldatuna vaheribaga vastavalt normide tabelis 7.5 toodule. Eraldusriba on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning lume vallitamiseks. 11.3. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Maanteeameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame nõustuda (EhS § 99 lg 3 alusel) JJT projekteerimisega sõidutee muldesse lühikestel lõikudel üksnes põhjendatud vajaduse korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus. 2 (5)  11.4. Määrata riigitee perspektiivne laiendamise vajadus lähtudes riigitee liiklussageduse kasvu prognoosist 20 aasta perspektiivis. Arvestada Ehitise ja riigitee vahelise eraldusriba laiuse määramisel riigitee perspektiivse laiendamise vajadusega (riigitee ristlõike vastavusse viimisest riigitee liiklussagedusele st maanteeklassile). 11.5. Projekteerida ohutud teeületuskohad JJT lõikumisel riigiteega, vajadusel näha ette kesksaar või liikluse rahustamise meetmed. 11.6. Siduda JJT olemasolevate teede, bussipeatuste, tõmbekeskustega jms nii, et moodustuks katkestusteta teedevõrk. 11.7. Uusi mahasõite saab projektis ette näha üksnes põhjendatud juhul. Riigiteelt uute mahasõitude kavandamise aluseks on kehtivad detailplaneeringud või KOV-i poolt väljastatud jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimused, eeldusel, et kavandatud ristumiskohad on kooskõlas Normide punktis 5.2.1. Ristumiskoht tooduga ja projekteerimistingimuste eelnõu staadiumis Maanteeametiga kooskõlastatud. Uued ristumiskohad eristada tingmärkidega. 12. Projekteerida JJT katendikonstruktsioonid iseloomulikes kohtades, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest riigitee suhtes. Näidata ristlõikel riigitee aluse maa kinnistu piirid, katend, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel esitada projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva ja perspektiivse sõidutee välimisest servast, lahendus siduda riigitee teljega. 15. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus teede katetelt, muldkehast, vaheribast ja riigitee aluselt maalt. 15.1.Projekteeritud vertikaallahendus tuleb viia kokku riigitee oleva vertikaallahendusega. 15.2.Vajadusel projekteerida sademevete ärajuhtimiseks truubid ja rajada kraavid eelvoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb põhjendada seletuskirjas. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike sesoonsete suurvetega. 16. Koostada riigitee ja JJT liikluskorralduse terviklahendus, vajadusel riigitee liikluskorraldust korrigeerides. 16.1.Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 16.2.Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). 16.3.JJT ristumisel riigiteega ja mahasõitudega kanda joonistele normidele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10), milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette nähtavust piiravate takistuste likvideerimine. 16.4.Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegne liikluskorralduse projekt, mis tuleb Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastada. 16. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m2 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m2 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 17. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 18. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 19. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 3 (5)  ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 20. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 21. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 22. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 22.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 22.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 23. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 24. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 25. Näha ette riigiteega külgneva ala korrastamine ja riigitee konstruktsioonide kahjustamise korral riigitee katete, muldkeha nõlvuse, teepeenarde jne taastamine. NB! Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 26. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. 27. JJT projekteerimine riigi- või eraomandis olevatele maaüksustele kooskõlastada maaomanikega isikliku kasutusõiguse plaani (IKÕ plaan) või krundijaotuskava alusel. 28. Projekt kooskõlastada kõigi JJT rajamisest puudutatud isikutega (tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega). 29. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Maanteeamet ei teosta projekti läbivaatamisel ja kooskõlastamisel käesolevale projektile ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas, kus JJT on erandkorras projekteeritud riigitee muldesse. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. 4 (5) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa: jalgratta- ja jalgtee asukoha skeem Merike Joonsaar 6119375 [email protected] 5 (5)  Hr Andrei Grigorjev Teie 31.05.2019 Adetex OÜ Meie 21.06.2019 nr 5.1-17.9/147-1 [email protected] Vääna kergliiklustee eskiisprojektist Saatsite Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks Vääna külas projekteeritava kergliiklustee eskiisprojekti. Tee planeeritakse rajada osaliselt riikliku kaitse all oleva ehitismälestise „Vääna mõisa park, 18.-19. saj, reg nr 2710“ alasse ja selle kaitsevööndisse. Maantee ääres asub paekividest laotud mõisa pargi piirdemüür, mis markeerib ajaloolise pargi kulgemise joont. Paekivimüür on halvas seisukorras ja vajab restaureerimist. Piirdemüüri ääres kasvavad isetekkelised puud, mis ei ole väga väärtuslikud ning nende puude langetamisel ei ole dendroloogiline inventeerimine nõutav. 1. Müür säilitada ja restaureerida kui pargi oluline kujunduselement. 2. Tüüpristprofiili II alusel on kergliiklustee ja piirdemüüri vahekauguseks ca 50 cm, mis jääb väheseks talvise lumetõrje ajal. Olemasoleva müüri kõrgusmärgid plaanile peale märkida. 3. Soovitame nihutada kergliiklustee maantee poole (eralduspiire vahele) ning paralleelselt pae(kivi)müüriga projekteerida dreenitoru, et sademevesi ei valguks müüri alla. Kivimüür säilitada algses asukohas ja restaureerida. Paekivi müüri kaitsmiseks tee ekspluatatsiooni ja ehituse ajal võib kasutada erilahendusena tugimüüri. 4. Kaaluda jalgtee rajamist teisele poole maanteed, kus on rohkem ruumi. Maantee ohutuks ületamiseks võib projekteerida künnise. 5. Enne raie- ja pinnasetööde alustamist mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). 6. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka mälestise kaitsevööndis ning väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 7. Palume lisada muinsuskaitse tingimused ehitusprojekti, samuti märkida asendiplaanile, et tööd toimuvad mälestise alal ja selle kaitsevööndis. Muinsuskaitseamet ei kooskõlasta esitatud Vääna jalgtee eskiisprojekti lahendust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heli Tomps Harjumaa nõunik Tel 640 3030; 51 37 669 [email protected] Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Vääna külas riigitee nr. 11410 Kiia – Vääna – Viti äärde jalgratta- ja jalgtee projekteerimise lähteülesanne. Ehitusprojekt koostada põhiprojekti mahus; Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN); Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus; Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹”, Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus“, majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; Ehitusprojekti koostamisel lähtuda Eesti Standarditest EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 843:2016 „Linnatänavad“; Projekteerimisel arvestada, et ehitustööde järgselt tuleb teed taastada vastavalt Harku Vallavolikogu 29. jaanuar 2015 määrusele nr 3 „Harku valla kaevetööde eeskiri“ §-le 22. Projekteerimisel arvestada Adetex OÜ koostatud tööga nr. 19-04-05. Aluseks võtta riigitee paremas servas kulgev variant 1 . Teostada geodeetilised mõõdistustööd. Geodeetiline alusplaan koostada M 1:500, millele on kantud nii maapealsed kui ka maa alused tehnovõrgud, maakasutuse piirid ning geodeetilised põhivõrgu punktid (sh reeperid). Geodeetiline alusplaan kooskõlastada kõigi tehnovõrkude valdajatega ja esitada Harku Vallavalitsusele kooskõlastamiseks; Asendiplaan esitada M 1:500 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude, maakasutuse piiride, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega ajakohasel topo -geodeetilisel alusplaanil; J algratta- ja jalgtee projekteerida põhiliselt 2,0 meetri laiuse asfaltkattega arvestades piirangutega ; Lahendada tehnovõrkude paiknemine, sh vesi, kanal, side, elekter ja gaas (vajadusel). Tehnovõrgud lahendada vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja detailplaneeringutele. Projekteerimise mahtudesse kuulub tehnovõrguvaldajatelt tehniliste tingimuste hankimine ning tehnovõrguvaldajatega kooskõlastamine; Teostada geoloogilised uurimistööd teekatendi arvutamiseks vajalikus mahus. Uuring peab olema teostatud mahus, mis annab vajaliku informatsiooni tehnovõrkude kaitsmiseks või ümbertõstmiseks ning katendi arvutamiseks. Puuraugud teostada sammuga 50 - 100 meetrit, võttes arvesse kergliiklustee kõige iseloomulikumaid kohti (ristmikud, tehnovõrkude paiknemised, kõrval kinnistute kõrgused jne); Lahendada vertikaalplaneerimine koos sadevete ärajuhtimisega (kraavid ja truubid); Projekt peab sisaldama peale tee-ehitustööde ka haljastuse taastamisega seotud mahtusid (planeerimine, tihendamine, muru külv); Projekti koosseisus esitada: 1) uuringud; 2) asendiplaan, sh liikluskorraldus; 3) ristprofiilid; 4) pikiprofiil; 5) vertikaalplaneerimine; 6) rajatiste projektlahendused (ristlõiked, katendi konstruktsioon); 7) töömahuloendid kõikide projektlahenduse alusel kavandatavate tööde kohta koos eelkalkulatsiooniga 202 1 aasta prognoositavates ühikhindades; 8) krundijaotusplaanid (vastavalt maaeralduste vajadusele). Projekt kooskõlastada: 1) olemasolevate tehnovõrkude valdajatega, kelle kaitsetsoonis töid teostatakse, tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused; 2) kinnistuomanikega ; 3) Maanteeametiga; 4) Muinsuskaitseametiga; 5) teiste võimalike puudutatud osapooltega, keda eespool ei ole nimetatud; 3 ) Harku Vallavalitsusega; Ehitusprojekt koostada litsentseeritud geodeesiafirma poolt valmistatud mitte üle ühe aasta vanusel geodeetilisel alusplaanil M 1:500, millele on kantud nii maapealsed kui ka maa alused tehnovõrgud, maakasutuse piirid ning geodeetilise põhivõrgu punktid. Geodeetiline alusplaan kooskõlastada kõigi tehnovõrkude valdajatega ja esitada Harku Vallavalitsuse IT-osakonna GIS spetsialistile kooskõlastamiseks. Nõuded ehitusprojekti esitamisele: Projekt esitada 3 eksemplaris köidetult (formaadis A4) ja 1 eksemplaris digitaalselt kõigi nõutud kooskõlastustega. Projekti kausta lisada projekteerimistingimused ja võrguvaldajate tehnilised tingimused. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 22.12.2020 17:53 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: RT 11410 km 6...7 JJT Manused: Lisa 1. Vääna jalgratta- ja jalgtee projekteerimise läheülesanne.docx; Eelprojekt.zip From: Vadim Mahkats <[email protected]> Sent: Tuesday, December 22, 2020 3:32 PM To: [email protected] Subject: RT 11410 km 6...7 JJT Tere Harku Vallavalituse tellimusel koostab Keskkonnaprojekt OÜ riigitee nr 11410 Kiia-Vääna-Viti km 6…7 ääres jalgratta- ja jalgtee (JJT) projekti. Kirja manuses on projekteerimise lähteülesanne ja varem tehtud ning maanteeameti poolt heaks kiidetud eskiisprojekt (koos Maanteeameti poolt varem väljastatud nõuetega nr 15-2/19/17757-2). Maanteeameti poolt aktsepteeritud eskiislahenduse kohaselt kulges JJT riigiteest vasakul pool (läänest, eskiisprojektis alternatiiv II). Vald oma kuludega plaanib välja ehitada JJT riigiteest paremal pool, vasakul pool JJT plaanib vald lasta ehitada arendajal DP järgi. Palume väljastada nõuded JJT projekteerimiseks riigitee nr 11410 Kiia-Vääna-Viti km 6…7 paremal (ida) pool (eskiisprojektis alternatiiv I). Lugupidamisega Vadim Mahkats OÜ Keskkonnaprojekt Teede projekteerimine Tel. +372 56 220 985