Lugupeetud asjaosalised
(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/20-5
TEADE
Raasiku Vallavalitsus teatab, et Raasiku Vallavolikogu 8. detsembri 2020. a. otsusega nr 47 algatati detailplaneering Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksustel ja lähialal.
Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks (lisaks elamute teenindamiseks vajalikud transpordi, tootmis- ja ühiskondliku kasutusega katastriüksused, mis selguvad planeeringu koostamise käigus), määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 7,8 ha.
Maaüksuse osas ei ole varem detailplaneeringuid kehtestatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.
Nimetatud otsusega jäeti keskkonnamõjude strateegiline hindamine algatamata, sest planeeringuga ei kaasne eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Enne otsustamist koostati keskkonnamõjude eelhinnang ning küsiti Keskkonnaameti seisukoht. Planeeringu koostamise käigus viiakse läbi vajalikud uuringud, millede täpne maht ja nimekiri täpsustatakse vastavate ametiasutustega planeeringu koostamise käigus. Lähteseisukohtades on välja toodud radooniriski uuring, müra- ja vibratsiooniuuring ning pinnaseuuring.
Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Raasiku valla dokumendiregistris:
http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=180226
Info teadete edastamise kohta:
Raasiku Vallavalitsus on avaldanud ametlikud teadaanded planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõigete 6-8 alusel.
Teade kõnealuse detailplaneeringu osas on edastatud maaomanikele vastavalt rahvastikuregistrisse või äriregistrisse kantud andmetele, füüsilisele aadressile lihtkirjana ning e-maili aadressile.
Infopäringud palume edastada e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal Tallinna mnt 24 Aruküla Harjumaa 75201.
Lugupidamisega
Andre Sepp
vallavanem
Krista Erg-Scacchetti, 607 0444
planeeringute spetsialist
[email protected]
Lugupeetud asjaosalised
(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/20-5
TEADE
Raasiku Vallavalitsus teatab, et Raasiku Vallavolikogu 8. detsembri 2020. a. otsusega nr 47
algatati detailplaneering Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksustel ja lähialal.
Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on
jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks
(lisaks elamute teenindamiseks vajalikud transpordi, tootmis- ja ühiskondliku kasutusega
katastriüksused, mis selguvad planeeringu koostamise käigus), määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus
ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu
7,8 ha.
Maaüksuse osas ei ole varem detailplaneeringuid kehtestatud. Detailplaneeringu koostamise
eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.
Nimetatud otsusega jäeti keskkonnamõjude strateegiline hindamine algatamata, sest
planeeringuga ei kaasne eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Enne otsustamist koostati
keskkonnamõjude eelhinnang ning küsiti Keskkonnaameti seisukoht. Planeeringu koostamise
käigus viiakse läbi vajalikud uuringud, millede täpne maht ja nimekiri täpsustatakse vastavate
ametiasutustega planeeringu koostamise käigus. Lähteseisukohtades on välja toodud radooniriski
uuring, müra- ja vibratsiooniuuring ning pinnaseuuring.
Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Raasiku valla dokumendiregistris:
http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=180226
Info teadete edastamise kohta:
Raasiku Vallavalitsus on avaldanud ametlikud teadaanded planeerimisseaduse (PlanS) § 128
lõigete 6-8 alusel.
Teade kõnealuse detailplaneeringu osas on edastatud maaomanikele vastavalt
rahvastikuregistrisse või äriregistrisse kantud andmetele, füüsilisele aadressile lihtkirjana ning e-
maili aadressile.
Tallinna mnt 24 Tel 607 0348 a/a 100020260114000
Aruküla Faks: 607 0590 SEB Pank
75201 HARJU MAAKOND e- post:
[email protected]
Reg nr 75010708
Infopäringud palume edastada e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal
Tallinna mnt 24 Aruküla Harjumaa 75201.
Lugupidamisega
Andre Sepp
vallavanem
Krista Erg-Scacchetti, 607 0444
planeeringute spetsialist
[email protected]
Tallinna mnt 24 Tel 607 0348 a/a 100020260114000
Aruküla Faks: 607 0590 SEB Pank
75201 HARJU MAAKOND e- post:
[email protected]
Reg nr 75010708
OTSUS
Aruküla 8. detsember 2020. a nr 47
Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud OÜ Baurexi ja OÜ Lavka on esitanud 16. juulil
2020. a. taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Raasiku vallas, Kulli külas
Pärtlimetsa (registriosa 3306250; katastritunnus 65101:001:0115; pindala 34130 m2;
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Pärtlipõllu (registriosa 5628402; katastritunnus
65101:001:0116; pindala 38866 m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksustel ja
lähialal.
Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on
jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks
(lisaks elamute teenindamiseks vajalikud transpordi, tootmis- ja ühiskondliku kasutusega
katastriüksused, mis selguvad planeeringu koostamise käigus), määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos
lähialaga on ligikaudu 7,8 ha.
Maaüksuse osas ei ole varem detailplaneeringuid kehtestatud. Detailplaneeringu koostamise
eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise
vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega
kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS
§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise
vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning
määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega
kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud käesoleva
otsuse lisas 2. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid
negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või
valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara. Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Eelhinnangus
on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist
küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §
33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse
eelnõu. Käesoleva otsuse ja eelhinnangu eelnõu osas on oma seisukohad andnud
Keskkonnaamet (kirjaga 08.12.2020 nr 6-5/20/19308-2), kes oli seisukohal, et
detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH
algatamise vajalikkuse. Keskkonnaameti seisukohtadest tulenevalt on käesolevat otsust ning
lisasid vastavalt täiendatud.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 77, 124-128, 130 ja 142,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31
punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku
Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning
huvitatud isiku esitatud taotlusest detailplaneeringu algatamiseks,
Raasiku Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala
detailplaneeringu koostamine ligikaudu 7,8 ha ala planeerimiseks.
2. Kinnitada Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja
lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad 3 aastat, vastavalt
otsuse lisale 1.
3. Jätta algatamata Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 2 nimetatud
keskkonnameetmetega.
4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla
kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib
detailplaneering puudutada.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Rühka
volikogu esimees
Lisa 1
Kinnitatud
Raasiku Vallavolikogu
8. detsembri 2020. a.
otsusega nr 47
LÄHTESEISUKOHAD
Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
ÜLDOSA
Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on
jagada praegu maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused elamumaa katastriüksusteks
(lisaks elamute teenindamiseks vajalikud transpordi, toomis- ja ühiskondliku kasutusega
katastriüksused, mis selguvad planeeringu koostamise käigus), määrata ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,
liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos
lähialaga on ligikaudu 7.8 ha. Maaüksuse osas ei ole varem detailplaneeringuid kehtestatud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.
Joonis 1 Planeeringuala. Maa-ameti X-GIS 2
Lk 1 / 7
1. OLEMASOLEV OLUKORD
1.1. ASUKOHT
1.1.1. Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu
katastriüksustel. Planeeringuala piirneb põhja suunast munitsipaalomandis oleva
Väikekoha tee katastriüksusega, millel asub Kulli suvila tee (tee nr 6510001) ning
üle selle tee on riigi omandis olev Lasse katastriüksus. Planeeringuala vahetus
läheduses põhja/kirde suunal asub Tallinn-Tapa raudtee (Heinapõllu tee 11 //
Tallinn-Tapa 122,9-128,1 km), raudtee ristumine maanteega ning Kulli
raudteejaam. Planeeringuala piirneb kirde/ida suunas riigi omandis maanteega
(11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee), millest üle tee on Vana-Tõniste
katastriüksus. Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres on bussipeatus ning sealt kuni
raudteejaamani välja ehitatud kõnnitee. Kagu suunas on piirinaabriteks Põllu tee
10, 12 ja 14. Lõuna suunas piirneb planeeringuala munitsipaalomandis oleva Pärtli
teega, millest üle tee on Pistriku vkt 2, 1 ja 28 ning Heina katastriüksus. Lääne
suunas piirneb planeeringuala Majasoku katastriüksusega.
1.2. KATASTRIÜKSUSED
1.2.1. Pärtlimetsa (registriosa 3306250; katastritunnus 65101:001:0115; pindala
34130 m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%)
1.2.2. Pärtlipõllu (registriosa 5628402; katastritunnus 65101:001:0116; pindala 38866
m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%)
1.3. LÄHIALA
1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja
tehnovõrkude planeerimiseks.
1.4. PLANEERINGU ALA
1.4.1. Planeeringu ala moodustab Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksused ja lähiala.
1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 7.8 ha.
1.5. HOONESTUS
1.5.1. Hooneid ei ole.
1.6. TEHNOVÕRGUD
1.6.1. ELEKTER – Kinnistuid läbib elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Kulli
II:ARU (väline tunnus: K215824345)
1.6.2. VESI – Pärtlipõllu katastriüksuse lõunapoolse nurga juurde ulatub Pistriku vkt-
d teenindav Raven OÜ valduses veevõrk, mis on ühendatud puurkaevu
PRK0022553.
1.6.3. KANALISATSIOON – puudub. Piirkond on üldplaneeringu järgi hõlmatud
kavandatavasse reoveekogumisalasse aga lähiaastatel tõenäoliselt liitumise
võimalust ei teki.
1.6.4. SIDE – puudub
1.7. PIIRANGUD
Piirangu alus Kood riiklikust Piirangu ulatus
registrist
Elektripaigaldise kaitsevöönd: elektriõhuliin 1- K215824345 10 m mõlemal pool liini
20 kV (Keskpingeliin) Kulli II:ARU
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: Lagedi- 11300 10 m mõlemal pool
Aruküla-Peningi tee. (Raasiku valda jääva äärmise sõiduraja
riigitee kaitsevöönd on 30 m lai. Juhul kui välimisest servast.
maantee läbib asulat, siis loetakse asula piires
tee kaitsevööndi laiuseks 10 m.)
Lk 2 / 7
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: Kulli 6510001 10 m mõlemal pool
suvila tee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
Veehaarde sanitaarkaitseala PRK0023933 R=50 m
*Olenevalt planeeringu lahendusest võib olla 4073724, 30 m äärmise rööpme
vajalik arvestada lähedal asuva laiarööpmelise 6259749 teljest
raudtee kaitsevööndiga
2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD
ALUSMATERJALID
2.1.1. Varasemalt samale alale kehtestatud detailplaneeringuid ei ole. Arvestama peab
planeeringualaga külgnevate kehtivate ja koostamisel olevate
detailplaneeringutega, et tagada elamualade sujuv üleminek ja ühtne teede
võrgustik.
2.1.2. Raasiku valla üldplaneering
2.1.3. Harju maakonnaplaneering 2030+
2.1.4. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid
2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD
2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M
1:500 kogu planeeringuala ulatuses.
2.2.2. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.
2.2.3. Müra ja vibratsiooni uuring tervisekaitsemeetmete väljaselgitamiseks.
2.2.4. Seoses Pärtlimetsa kinnistul 2018. aastal toimunud kaevise ja jäätmete
ladustamise probleemidega (tehti ettekirjutus, rakendati sunniraha, ei pikendatud
jäätmekäitleja registreerimistõendit) ning planeeringu vaatluse ajal märgatud
lõhnahäiringuga on vaja läbi viia pinnase uuringud ning analüüsida, kas
planeeringuala pinnas vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26
„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud ohtlike ainete
piirväärtustele elamumaal.
2.2.5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus
selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.
2.2.6. Uuringu tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus.
Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta.
2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
2.3.1. Päästeamet
2.3.2. Terviseamet
2.3.3. Keskkonnaamet – seoses varasemate keskkonnahäiringutega ning tundliku
piirkonna suures mahus muutmisega
2.3.4. Maanteeamet
2.3.5. *vajaduse ilmnemisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
2.3.6. Elektrilevi OÜ
2.3.7. Raven OÜ
3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS
3.1. ÜLDNÕUDED
3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata
moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,
Lk 3 / 7
tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu
põhijoonisel tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse
ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele “Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete
ehitamist. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava,
milles on järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused,
vastutajad ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised
kohustused seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele
ega ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele
omanikele. Moodustavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima
toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ning teed kuni kruntide piirideni ning
välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki
teisest sõltuma.
3.2. KRUNDIJAOTUS
3.2.1. Moodustada elamumaa sihtotstarbega krundid. Neid teenindavate teede ja
tehnovõrkude jaoks moodustada vastavate vajalike sihtotstarvetega krundid.
3.2.2. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 2500 m2.
3.2.3. Kruntidel lubatud täisehitusprotsendi määramisel lähtuda piirkondlikust tavast.
3.2.4. Uute tänavate kavandamisel arvestada teemaa laiuseks 18 m. Reserveerida
piisavalt ruumi standarditele vastava kahesuunalise sõidutee, kõnniteede ning
hooldusalade rajamiseks isegi siis, kui planeering ei näe ette nende kohe
maksimaalses laiuses välja ehitamist.
3.2.5. Määrata ehitiste absoluutsed kõrgused.
3.2.6. Kui krundile kavandatakse paarismaja, siis planeerida krundi kuju selliselt, et
kui see mõtteliselt pooleks jagada, tekiks kaks mõistliku kujuga osa.
3.3. HOONESTUS
3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures
kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja
ilmakaartega.
3.3.2. Antud detailplaneeringu alal on lubatud üksik- ja kaksikelamud, eluhoone max
kõrgus 10 m, max korruselisus 2, eluhoone max ehitusalune pind nii üksik- kui ka
kaksikelamu puhul 240 m2.
3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ja kuni kaks abihoonet. Abihoone võib
olla eluhoonega kokku ehitatud.
3.3.4. Iga elamuüksuse juurde planeerida krundi siseselt vähemalt kaks parkimiskohta.
3.3.5. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,
madalakvaliteetne laudis.
3.3.6. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.
3.3.7. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.
Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.
3.4. HALJASTUS JA HEAKORD
3.4.1. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele
ja Raasiku valla jäätmehoolduskorrale.
3.4.2. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised
vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
3.4.3. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.
Lk 4 / 7
3.4.4. Krunte on lubatud piirata kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva
taraga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku. Läbipaistmatu tara
kõrgus on max 1,4 m.
3.4.5. Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii
väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.
3.4.6. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama
kõrged hekid. Kinnistute vahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.
3.4.7. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.
3.5. TURVALISUS
3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.
3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada
avaliku ruumi planeerimisel naabrite vahelist suhtlust.
3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt
suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.
3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND
3.6.1. Hooneid ja avalikke alasid planeerides võtta arvesse erinevate
ühiskonnagruppide vajadusi.
3.6.2. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis
eelistatavalt takistusteta liikumise põhimõtetel.
3.6.3. Kavandada ja välja ehitada planeeringuala teenindav ühiskondlik ala, kus on
muu hulgas laste mänguväljak. Kui väikelastele mõeldud väljak on autotee
läheduses, peab see olema madala aiaga piiratud.
3.7. TEED
3.7.1. Juurdepääs planeerida Kulli suvila teelt ja Pärtli teelt. Lagedi-Aruküla-Peningi
maanteele uusi mahasõite mitte kavandada.
3.7.2. Vältida tupikteede loomist.
3.7.3. Garanteerida ligipääs ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja
päästeautodele.
3.7.4. Määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid.
3.7.5. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad.
3.7.6. Reserveerida piisavalt ruumi standarditele vastava kahesuunalise sõidutee,
kõnniteede ning hooldusalade rajamiseks isegi siis, kui planeering ei näe ette nende
kohe maksimaalses laiuses välja ehitamist.
3.7.7. Üldplaneering näeb ette kergliiklusteede rajamist Lagedi-Aruküla-Peningi
maantee kõrvale ning Kulli suvila teele. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb
täpsustada, kummale poole sõiduteed on kergliiklusteede rajamine Kulli suvila teel
mõistlikum.
3.7.8. Planeerida ja välja ehitada kergliiklusteede võrgustik nii, et praegustele
ümberkaudsetele elanikele ning planeeringualale elama asuvatele inimestele oleks
mugav ja turvaline läbi planeeringuala rongijaama ja bussipeatuse juurde liikuda.
3.7.9. Teed ja taristu peab välja ehitama enne elamukruntide ühe kaupa müümist.
3.8. TEHNOVÕRGUD
3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega
kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada
vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.
3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.
Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.
3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.
3.8.4. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid
teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud.
Lk 5 / 7
3.8.5. ELEKTER
3.8.5.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös
Elektrilevi OÜ-ga.
3.8.6. VALGUSTUS
3.8.6.1. Avalikku ruumi kavandada tänavavalgustus.
3.8.6.2. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse
ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks.
3.8.6.3. Tänavavalgustus planeerida pigem madalate postidega, kasutada
valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.
3.8.6.4. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K.
Vältida sinist tooni valgusallikaid.
3.8.6.5. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis-
ja valgustugevuse andureid.
3.8.7. VESI
3.8.7.1. Liituda ühisveevärgiga. Kui see ei ole võimalik, siis lahendada veega
varustatus võimalikult vähese arvu uute puurkaevude rajamisega.
3.8.7.2. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS 812-
6:2012+A1+A2.
3.8.8. KANALISATSIOON
3.8.8.1. Piirkond on üldplaneeringu järgi hõlmatud kavandatavasse
reoveekogumisalasse aga lähiaastatel tõenäoliselt valla poolt liitumise
võimalust ei teki. Kuna planeeringuala on suur ning kogu Kulli külal on
probleem ühisveevärgi puudumisega, siis tuleb arutada Raven OÜ-ga, kas
oleks võimalik leida koostöös lahendus suuremat piirkonda teenindava
reoveepuhasti ehitamiseks.
3.8.8.2. 11.novembril 2020 tehtud planeeringuala vaatlusel oli peaaegu kogu
planeeringuala ulatuses ning kõrvalkinnistutel, eriti kraavide ligidal, tunda
reovee haisu. Selle päritolu, kestvus või juhuslikkus pole hetkel teada, kuid
vajab välja selgitamist. Võimaliku reostuse olemasolu, ulatus ja
leevendusmeetmed on vaja koostöös valla keskkonna- ja
järelevalvespetsialistidega ning asjaomaste ametitega välja selgitada ning
lahendada.
3.8.8.3. Kanalisatsiooni lokaalselt lahendamise korral võtta arvesse, et tegemist
on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, millest tulenevalt on imbväljakute
rajamine välistatud. Lekkekindlad mahutid on lubatud, biopuhasti sobivust
saab kaaluda olenevalt konkreetsest asukohast.
3.8.8.4. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee
naaberkruntidele suunamine ning maantee kraavidesse on keelatud.
3.8.8.5. Vertikaalplaneeringu koostamisse kaasata diplomeeritud
hüdrotehnikainsener, et välistada naaberkruntidel ning planeeringualas
liigniiskusega seotud probleeme.
3.8.9. SIDE
3.8.9.1. Võimalusel planeerida liitumine kaabliga. Kui kaabliga ühendus pole
võimalik, siis lahendada mobiilside baasil.
4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest
seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.
Lk 6 / 7
4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,
milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad
majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
4.4. Joonistest esitada:
4.4.1. situatsiooniskeem,
4.4.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega
mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool
4.4.3. fotod olemasolevast situatsioonist,
4.4.4. põhijoonis 1:500,
4.4.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,
4.4.6. kavandatavat keskkonda illustreeriv materjal.
4.5. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt .pdf-formaadis vallavalitsusele
kooskõlastamiseks.
4.6. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada
paberkandjal ühes eksemplaris värviline köide ja kokku murdmata detailplaneeringu
põhijoonis.
4.7. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:
4.7.1. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.
4.7.2. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:
4.7.2.1. seletuskiri .doc- ja .pdf formaadis,
4.7.2.2. joonised .dwg- ja .pdf formaadis.
5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.
Lk 7 / 7
Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu
katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
planeeringute spetsialist: Krista Erg-Scacchetti
keskkonnaspetsialist: Katrin Vene
Koostatud: November 2020
Täiendatud vastavalt asjaomaste asutuste märkustele: 8. detsember 2020
Sisukord
1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3
2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................... 3
3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga .......................................................... 3
3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +.............................................................................. 3
3.2. Raasiku valla üldplaneering......................................................................................... 3
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus......................................................................................... 4
4.1. Geoloogia ja hüdroloogia ............................................................................................ 4
4.1.1. Pinnakate................................................................................................................ 4
4.1.2. Aluspõhi................................................................................................................. 4
4.1.3. Hüdrogeoloogia ...................................................................................................... 4
4.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund ............................................................................... 4
4.1.5. Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 5
4.1.6. Geodeetilised punktid .............................................................................................. 5
4.1.7. Ehitusgeoloogilised uuringud ................................................................................... 5
4.1.8. Maavarad ............................................................................................................... 5
4.1.9. Radoon .................................................................................................................. 5
4.2. Taimestik ja loomastik ................................................................................................. 5
4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................. 6
4.4. Muinsuskaitse .............................................................................................................. 6
4.5. Jääkreostus ................................................................................................................... 6
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ................................................................................ 6
5.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ................. 6
5.2. Mõju rohealadele, ulukitele ......................................................................................... 7
5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 7
5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus ............................................. 7
5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus ................................................................................ 8
5.6. Mõju kultuuriväärtusele ............................................................................................... 8
5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus .......................................... 8
5.8. Valgus .......................................................................................................................... 8
5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele.................................................................... 8
5.10. Avariiolukorrad ........................................................................................................ 8
5.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule .......................................................................... 8
5.12. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................... 9
5.13. Piiriülene mõju ......................................................................................................... 9
5.14.Mõju suurus ja ruumiline ulatus ..................................................................................... 9
1. Asjaomaste asutuste seisukohad......................................................................................... 9
2. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 11
2 / 12
1. Sissejuhatus
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud OÜ Baurexi ja OÜ Lavka on esitanud 16. juulil
2020. a. taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Raasiku vallas, Kulli külas
Pärtlimetsa (registriosa 3306250; katastritunnus 65101:001:0115; pindala 34130 m2;
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Pärtlipõllu (registriosa 5628402; katastritunnus
65101:001:0116; pindala 38866 m2; sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksustel ja
lähialal. Planeeringuala suurus on ca 7,8 ha.
Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni arendamist.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise
vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega
kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS
§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise
vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning
määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.
KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega
kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kavandatakse maksimaalselt kahekorruseliste elamutega elurajooni rajamist. Sellega kaasneb
muu hulgas teede ja tehnovõrkude välja ehitamine. Kruntide arv ja vajalik taristu selgub
planeerimisprotsessi käigus ning peab vastama Raasiku valla üldplaneeringust tulenevatele
tingimustele.
3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga
3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +
Kavandatav tegevus on vastavuses Harju maakonnaplaneeringuga. Kavandatakse kompaktset
elamuala, arvestades olemasolevat infrastruktuuri ning väljakujunenud asulat.
3.2. Raasiku valla üldplaneering
Kavandatav tegevus on vastavuses Raasiku valla üldplaneeringuga, mis näeb kõnealustel
kruntidel ette elamurajooni rajamist. Tegemist on tiheasustusalaga, millel on tänu raudteele hea
ühendus valla ja maakonna keskustega ning igapäevaeluks vajalike teenustega.
3 / 12
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Geoloogia ja hüdroloogia
4.1.1. Pinnakate
Hilis-Pleistotseenis mandriliustike liikumise või sulamise tulemusel moodustunud pinnavorm:
Oos: glatsiofluviaalsetest setetest koosnev seljaku või vallilaadne positiivne pinnavorm. Kõige
ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) litoloogiline iseloomustus: Kruus; urdsete valdava osiste
läbimõõduga 2...64 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette
mahust. Kõige ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) stratigraafilis-geneetiline iseloomustus:
Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted. Indeks: Q1jrVr_fg. ärva kihistu Võrtsjärve
alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (veerised ja munakad, kruus, liiv). Vastavalt trassi
uuringule nr 30769 on tegemist moreentasandikuga (muld, liiv, saviliivmoreen).
4.1.2. Aluspõhi
Aluspõhja avamused (Kõige ülemised (maapinnal või vahetult pinnakatte all paiknevad)
aluspõhja üksused (kihistud). Vanust iseloomustavad indeksid): Viivikonna kihistu (indeks:
O3vv), Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi
vahekihtidega.
4.1.3. Hüdrogeoloogia
Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi isohüps. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna
samakõrgusjooned, kõrgusega merepinnast (EH2000). Kõrgus 40(m). Piirkond, kus maapinnalt
esimese põhjavee veekihi/veekompleksi üldraua sisaldus ületab 1,0 mg/l. Karbonaatsete
kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-
Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-
1m-1. Vastavalt trassi uuringule nr 30769 on pinnasevee tase 01.09.2006: Süg.min: 2.8
süg.max: 3 abs.min: 38.55 abs.max: 41.05.
4.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund
Suures plaanis peaks liikuma põhjavesi Raasiku vallas suunal kagust loodesse või põhja suunal.
Samas jääb planeeringuala asukohta, millest põhjas märgitud põhjavee tasemeks 40 ja edelas
35. Ka samakõrgusjooned näitavad edelasuunalist kallakut. Üldjuhul eeldatakse, et põhjavesi
liigub samas suunas maapinna loomuliku kaldega ning antud juhul toetab seda ka põhjavee
tasemete erinevus planeeringuala lähipiirkonnas. Seega võiks veehaarete ja
kanalisatsioonirajatistele asukohti valides arvestada põhjavee liikumise suunaga põhjast/kirdest
edelasse.
Seoses pinnase tõstmisega Pärtlimetsa kinnistul on naaberkinnistute omanikud 2019. aastal
täheldanud liigvee probleemi.
4 / 12
4.1.5. Põhjavee kaitstus
Nõrgalt kaitstud ala. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud
maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
4.1.6. Geodeetilised punktid
Planeeringualal ei ole geodeetilisi punkte. Lähim punkt nimega 7892 asub kõrvalkinnistul
(https://gpa.maaamet.ee/?refnr_id=227003).
4.1.7. Ehitusgeoloogilised uuringud
Kavandataval elamualal ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi viidud. Planeeringuala idapiiril
kulgeval teel on läbi viidud trassi uuring nr 32486 „Lagedi-Aruküla-Peningi mnt (T-11300) km
0,0-8,1 ja Lagedi-Kostivere mnt (T-11302) km 0,0-
1,6“(https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=32486). Planeeringualast lõuna pool
on läbi viidud trassi uuring nr 30769 „Trassid Pärtli Mü Kulli küla Raasiku vald
Harjumaa“ (https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=30769).
4.1.8. Maavarad
Kruusalasundi leviala (Kulli). Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus
väljaeraldatud kruusalasundi ala, mis ei ole registreeritud keskkonnaregistris ja mille kvaliteet
ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Kasuliku kihi moodustab üksikute
veeristega kruusliiv. Leviala on seotud 7 km pikkuse glatsiofluviaalse radiaalse ahelikuga.
Vallide kõrgus on ca 2 m. Kruusa ja veeriste sisaldus on tõenäoliselt väiksem kui Seli maardla-
alal levivates oosisetetes.
4.1.9. Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi
(https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f
6dcd) kohaselt asub planeeringuala kõrge radooniriskiga pinnasel (50-100 kBq/m3). Eesti
Geoloogiakeskuse 2008. a. koostatud Harjumaa pinnase radooniriski kaardi
(https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt asub
planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150 kBq/m3).
Radoonisisalduse ja ohutusmeetmete täpsustamiseks on vaja planeeringualal läbi viia radooni
mõõtmine.
4.2. Taimestik ja loomastik
Pärtlimetsa kinnistut on kasutatud pinnase ladustamiseks. Kõrghaljastus on vaid osaliselt
säilunud kinnistu piiride lähedal (eriliigiline võsa, haab, lepp, sarapuu) kuid suurem osa
krundist on haljastuseta. Ka olemasolevatest puudest on paljud kahjustatud. Pärtlimetsa
kinnistult on varasemalt leitud karuputke, kuid seda on sealt hävitatud.
Pärtlipõllu katastriüksus on olnud kasutusel põlluna ning sellel on vaid üksikud puud ühes
5 / 12
krundi servas. Põllul kasvab valdavalt ristik.
Planeeringualast põhja suunas, pärast raudtee ülesõitu, on Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus
2009-2018 kaardile märgitud kolm liiklusõnnetust metskitsedega. Planeeringualal on loomade
tegutsemise jälgi ning radasid. Sellest, ning Kulli küla ümbritsevast rohevõrgustikust võib
eeldada, et piirkonnas liigub erinevaid loomi, sh suurulukeid.
4.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik
Planeeringualal ega selle vahetus läheduses pole kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku ega
Natura 2000 võrgustiku kaitsealasid.
Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule on Kulli külakeskus põhimõtteliselt ümbritsetud
rohevõrgustiku aladest. Planeeringuala, kuhu on kavandatud elurajoon ei asu rohevõrgustikus.
4.4. Muinsuskaitse
Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid.
Pärandkultuuri objektid puuduvad.
Planeeringualast lõunas asuval naaberkrundil asub pärandkultuuri objekt: Kulli kuivati (reg. Nr:
653:KUI:001). Tegemist on hästi säilunud maakivist lahusrehe hoonega
(https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-
294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-1932231918).
4.5. Jääkreostus
Kulli külas ei ole registreeritud ühtegi keskkonnaohtlikku objekti.
11. novembril 2020. a. tehtud planeeringuala vaatlusel oli peaaegu kogu planeeringuala ulatuses
ning kõrvalkinnistutel, eriti kraavide ligidal, tunda reovee haisu. Selle päritolu pole hetkel teada,
kuid vajab välja selgitamist. Selle päritolu, kestvus või juhuslikkus pole hetkel teada, kuid vajab
välja selgitamist. Võimaliku reostuse olemasolu, ulatus ja leevendusmeetmed on vaja koostöös
valla keskkonna- ja järelevalvespetsialistidega ning asjaomaste ametitega välja selgitada ning
lahendada.
Seoses Pärtlimetsa kinnistul 2018-2019 aastal toimunud kaevise ja jäätmete ladustamise nõuete
rikkumise ning pinnase tõstmise probleemidega (kinnistule ladustati lubatust suuremas koguses
ja lubatust erinevaid jäätmeliike, viidi läbi haldusmenetluse toiming, tehti ettekirjutus, rakendati
sunniraha, ei pikendatud jäätmekäitleja registreerimistõendit) ning planeeringu vaatluse ajal
märgatud lõhnahäiringuga on vaja Keskkonnaameti ja Terviseametiga konsulteerida pinnase
uuringute vajaduse osas. Praeguseks on menetlus lõpetatud, olukord paranenud ning nähtavaid
rikkumisi ei ole.
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
5.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele
6 / 12
Mõju kaitsealustele loodusobjektidele puudub.
5.2. Mõju rohealadele, ulukitele
Ulukite liikumine läbi Kulli külakeskuse tõenäoliselt väheneb, sest asustus muutub tihedamaks
ning rajatakse piirdeaedu. Raasiku valla üldplaneeringu järgi on rohevõrgustik sisuliselt ümber
Kulli külakeskuse ning kavandatav tegevus ei häiriks selle toimimist. Planeeringuala on
suhteliselt raudtee ülesõidu juures, kus oleks tegelikult liikluse turvalisuse huvides hea ulukid
eemale peletada. Kompaktsem ja tihedam krundistruktuur suunaks ulukid tõenäolisemalt
liikuma külakeskusest ringiga mööda, rohevõrgustikuks määratud aladele ja hoiaks ära
olukordi, kus loom satub hoonetest ümbritsetud soppi. Ulukite turvalisust silmas pidades peaks
planeeringualal keelama teravate otstega metallist piirdeaedade rajamise.
Tüüpilises aedlinnas on ühest küljest eeldatav rohelus, kõrghaljastus ja liigirikkus
kultuurtaimede näol, kuid samas loomuliku liigirikkuse vähenemine seoses ehitustegevusega ja
murupindade rajamisega. Pärtlipõllu kinnistu on olnud kasutusel põlluna. Pärtlimetsa kinnistut
on suures osas kasutatud pinnase ladustamiseks ning kõrghaljastus on säilinud kitsa ribana
krundi piiride läheduses. Aedade rajamisega suureneb planeeringuala bioloogiline
mitmekesisus.
5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele
Põhjaveele eeldatavat mõju ei ole, kui järgitakse seadusest tulenevaid nõudeid. Kõikide
tegevuste läbiviimise käigus peab arvestama, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkonnaga, mille reostamist tuleb vältida.
Joogivesi lahendataks olemasolevate puurkaevude baasil, uusi puurkaeve ei kavandata ning
seega eeldatavasti põhjavee reostusoht ei suurene.
Planeeringu koostamise käigus on soovitatav arutada ja püüda leida koos valla vee-ettevõttega
reovee käitluseks selline lahendus, millega ei kaasneks igal krundil lokaalset mahutit ning
sellest tulenevalt vähendada reostusohtu. Ühise suurema reoveepuhasti loomine on aga
praeguste teadmiste juures nii ebatõenäoline, et KSH eelhinnang ei käsitle antud teemat
detailsemalt. Kui selle objekti rajamine peaks reaalselt päevakorda tulema, peab uuesti kaaluma
lisauuringute, KMH või KSH läbiviimist.
5.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus
Ehitamise ajal on tavalisest suurem müra, vibratsiooni ja võimalik, et ka muid õhusaaste vorme,
kuid need ei tohi ületada seaduses lubatud piire. Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha.
Planeeringu koostamise käigus peab tegema radooni mõõtmise pinnasest, et välja selgitada
vajalikud kaitsemeetmed eluruumides radooniohutu keskkonna tagamiseks. Kuna
planeeringuala on vähem kui 100m kaugusel raudteest, tuleb teha planeeringu koostamise
käigus müra- ja vibratsiooni mõõtmine ning võtta tarvitusele vajalikud leevendusmeetmed
tervisekaitsenõuete täitmiseks. Kanalisatsioonirajatised ei tohi tekitada lõhnahäiringuid.
7 / 12
5.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus
Kõik ehitamise ning hoonete kasutamise ajal tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivatele seadustele ning Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete teke nii ehitamise,
kui ka hoonete kasutamise ajal suureneb. Energiakulu antud piirkonnas suureneb
elektritarbimise ja kütte mõjul. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.
5.6. Mõju kultuuriväärtusele
Mõju puudub.
5.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus
Maatulundusmaa muudetakse elamumaaks, seega kaob põllumajanduse võimalus. Samas
võimaldab kompaktsete tiheasustusalade loomine hoida põllumaid kasutuses haja-asustuses ja
seega suuremas plaanis optimeerida looduvarade kasutust.
5.8. Valgus
Elurajooni ja tänavavalgustuse rajamisega tekib juurde valgusreostust, kuid detailplaneeringuga
on võimalik määrata tingimusi selle mõjude minimaalsena hoidmiseks (lambivarjud,
reguleerimine, valgustemperatuur).
5.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
Olulist mõju ilmastikuoludele ei ole ette näha. Raasiku valla üldplaneeringu põhimõtteid
järgides on vaja kõrghaljastust säilitada võimalikult palju ning pakkuda sellega kaitset muu
hulgas ka ilmastikuolude ja nende muutumise eest. Kõnealusel planeeringualal aga eriti
kõrghaljastust pole ning selle rajamise võiks planeeringuga ette näha. Kõrghaljastuse
rajamisega väheneks planeeringualal tuulisus ning temperatuuri kõikumine. Asfalteeritud tänav
omab kumulatiivset mõju temperatuurile aga kuna tegemist on aedlinnakuga, siis ei ole see
tõenäoliselt tuntav muutus ning kõrghaljastus hoiab ära soojasaare efekti.
5.10.Avariiolukorrad
Kavandatav ei sisalda tavapärasest ehitustööst ohtlikumaid tegevusi. Planeeringu käigus
lahendatakse tuleohutuse küsimused nagu päästeautode ligipääs ja tuletõrjevee kättesaadavus.
Tupiktänavate loomist võimalusel välditakse. Ehitustegevuse käigus ega hoonete kasutuse
käigus ei tohi tekitada keskkonnareostust. Tööde käigus on vaja arvestada, et tegemist on
nõrgalt kaitstud põhjavee alaga ning tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks.
5.11.Mõju inimese tervisele ja heaolule
Üldiselt selle piirkonna elanike heaolu peaks kasvama, sest neile tekib parem infrastruktuur,
suureneb kogukond ning tõuseb turvatunne. Uutele elanikele peaks valmima meeldivalt
maalähedane, kuid heas logistilises asukohas asuv tervislik ja turvaline elukeskkond. Naabruses
elavate inimestele mõjub negatiivselt ehitusmüra, kuid see peab jääma normide piiridesse ning
8 / 12
on ajutine. Tööde käigus peab hoolikalt jälgima põhjavee kvaliteedi kaitsemeetmeid.
5.12.Kumulatiivsed mõjud
Osaliselt on tegemist linnastumisele iseloomuliku arenguga. Teiselt poolt on uued elanikud
tõenäoliselt paljuski tihedalt seotud töökohtadega Tallinnas, mis tähendab pendelrännet.
Raasiku valda on viimastel aastatel kolinud peresid, kes soovivad elada looduslikus piirkonnas
pealinna läheduses, kuid ei jaksa osta kinnisvara pealinna vahetus läheduses. Kuna
planeeringuala kõrval on raudteejaam, mugava ja kiire ühendusega Tallinnaga, siis osa elanikke
valib tõenäoliselt rongi kasutuse, mis on keskkonnasäästlikum ja kiirem. Teised jällegi
suurendavad linnast maale kolimisega oma ökoloogilist jalajälge. Pikas perspektiivis, kui Kulli
küla kasvab, tekib sellesse ka töökohti ning teenuseid juurde ning väheneb vajadus
pendelrändeks. Kumulatiivse mõjuna võib käsitleda ka seda, et kui kavandatakse piisavalt uusi
elupindasid kompaktselt tiheasustusse, siis selle võrra võiks väheneda arendussurve
hajaasustusse, mida on soovitatav hoida looduslähedasena. Ka omavalitsuse teenuste ja
hooldustööde osutamine on tiheasustuses ökonoomsem, kui hajaasustuses.
5.13.Piiriülene mõju
Mõju puudub.
5.14.Mõju suurus ja ruumiline ulatus
Kavandatud tegevuse täideviimine muudab pöördumatult ja täielikult planeeringuala, sest
praegusest põllumaast saab tiheasustusega elurajoon. Planeeringualast väljapoole ulatuvad
mõjud on küla tasandil ning kohaliku omavalitsuse tasandil elanikkonna suurenemine,
liikluskoormuse ja teenuste tarbimise ja vajaduse suurenemine. Kulli küla mõistes on tegu suure
mõjuga, sest planeeringuala on võrreldes juba väljakujunenud külakeskuse suurusega
tähelepanuväärne. Eeldatavasti suureneb rongiliiklejate arv ja autoliiklus Aruküla-Kulli-Tallinn
suunal, kuid mitte märgataval määral. Kulli küla mõistes on tegemist suure muutusega, valla
tasandil on tegemist keskmise muutusega ning maakonna ning riigi tasandil jääb muutus
märkamatuks.
1. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste
asutuste seisukohta. Kuna planeeringualal ei ole muinsuskaitsealuseid objekte, siis ei küsita
arvamust Muinsuskaitseametilt. Ka keskkonnakaitselisi objekte piirkonnas eeldatavasti ei ole,
kuid selle kinnitamiseks ning muude keskkonnaalaste aspektide koosmõju osas on vaja küsida
Keskkonnaameti seisukohta.
Keskkonnaamet andis oma 08.12.2020 nr 6-5/20/19308-2 kirjas seisukoha:
Keskkonnaamet tutvus esitatud materjalidega ning on seisukohal, et arvestades planeeringuala
asukohta, kavandatavat tegevust ning asjaolu, et elamurajooni arendamisel ei kaasne eeldatavalt
olulist keskkonnamõju, ei ole KSH algatamine eeldatavalt vajalik. Samas tuleb
9 / 12
Keskkonnaameti hinnangul detailplaneeringu koostamise käigus kindlasti läbi viia pinnase
uuringud, et välja selgitada võimalik pinnasereostuse esinemine (täpsemalt vt kirja punkti 5
Samuti vajab enne otsuse tegemist KSH eelhinnang järgnevate ettepanekute alusel täiendamist.
Keskkonnaamet palub arvestada järgnevate ettepanekutega:
1. KSH eelhinnangus on kirjutatud, et kuna KSH eelhinnangu koostamise ajal esines Maa ameti
kaardirakenduste töös tõrkeid, vajab kohalik omavalitsus Keskkonna ameti kinnitust, kas
planeeringualal ei asu looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte. Eesti Looduse
Infosüsteemi (andmetele tuginedes ei ole kinnistutel Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kaitstavaid
loodusobjekte. (täiendus sisse viidud)
2. KSH eelhinnangu p s 5.10 „Avariiolukorrad“ on kirjutatud, et „ Tööde käigus on vaja
rõhutada, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga .“ Keskkonnaamet palub teksti
korrigeerida. Tööde käigus on vaja arvestada, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjavee alaga
ning tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks. (parandatud)
3. KSH eelhinnangu p s 5.11 „Mõju inimese tervisele ja heaolule“ tuleks arvestada ka sellega,
et uue arendusala rajamisel (täitetöödel) tuleb tagada, et vertikaalplaneerimise tulemusena ei
valguks sademeveed naaberkinnistutele ning põhjus taks seal üleujutusi ja liigniiskuse
probleeme. KSH eelhinnangu p s 5.3 on kirjutatud reoveekäitluse lahendamisest, kuid täielikult
on käsitlemata, kuidas lahendatakse veevarustus ning millised mõjud sellega võivad kaasneda.
(täiendatud)
5. Pärtlimetsa kinnistul on tuvastatud jäätmetega maa ala täitmise nõuete rikkumised. KSH
eelhinnangu p s 4.5 on kirjutatud , et detailplaneeringu alal on märgatud lõhnahäiringuid ning
vajadusel tuleb läbi viia pinnase uuringud. Detailplaneeringu ala asub nõrgalt kaitstud
põhjaveega piirkonnas. Detailplaneeringuga kavandatakse elurajooni rajamist.
Keskkonnaameti hinnangul tuleb planeeringu koostamise käigus läbi viia pinnase uuringud
ning analüüsida , kas planeeringuala pinnas vastab keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr
26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud ohtlike ainete piirväärtustele
elamumaal. (uuringu vajadus planeeringu lähteseisukohtadesse sisse viidud)
6. Otsuse eelnõus on kirjutatud: Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.
Eelhinnangus on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu
koostamisel.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KSH eelhinnangus vajaks kokkuvõttev osa
täiendamist nende meetmetega, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Hetkel ei ole kokkuvõtvas osas meetmeid eraldi välja toodud (kuigi eelhinnangus on käsitletud
radooniuuringu vajadust, pinnase uuringut jm teemasid ), mistõttu on keeruline aru saada, mida
planeeringu koostamisel arvestada tuleb. (täiendatud)
7. Keskkonnaamet palub veenduda, et KSH eelhinnang on koostatud vastavalt KeHJS § 33 lg
3-5 esitatud kriteeriumidele. Keskkonnaamet palub täiendada eelhinnangut KeHJS § 33 lg 5 p
3 nõutud infoga. Esitatud KSH eelhinnangus ei ole esitatud infot mõju suuruse ja ruumilise
10 / 12
ulatuse , sealhulgas geograafilise ala ja eeldatavalt mõjutatava elanikkonna kohta. (täiendatud
punktiga 5.14.)
8. Lähteseisukohtade lk 2 p 1.7 „PIIRANGUD“ vajab täiendamist. Maa ameti kitsenduste
kaardirakenduse andmetel ulatub Pärtlipõllu kinnistule u 5 m ulatuses puurkaevu ( PRK0023
933 ) sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealast tulenevate piirangutega tuleb arvestada
planeeringulahenduse koostamisel. (info on olemas)
9. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused (edaspidi määrus nr 133) § 2 lg 2 kohaselt teeb
planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu asutustega, kelle
valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, vastavalt määruse § s 3 sätestatule.
Määruse nr 133 § 3 p 2 k ohaselt tuleb planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga, kui
planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud punktis 3
nimetatud juhtudel, samuti kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava
looduse üksik objekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium
algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise
menetluse. Määruse nr 133 § 2 lg 3 annab võimaluse põhjendatud juhul teha koostööd ja
kooskõlastada planeering ka §-s 3 nimetamata juhtudel, kuid sellisel juhul tuleb
kooskõlastamise vajadust põhjendada ning selgitada selle asjakohasust ning kuulumist vastava
asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Lähteseisukohtade p i 2.4 „Nõutavad
detailplaneeringu kooskõlastused“ palub Keskkonnaamet täiendada ning lisada põhjused, miks
konkreetne planeering vajab Keskkonnaametiga kooskõlastamist, sest määruse nr 133 § 3 lg s
2 sätestatud kooskõlastamise vajadust Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kinnistuste ja lähiala
detailplaneeringuga ei kaasne. (täiendatud)
2. Kokkuvõte
Raasiku vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kinnistutel
kavandatava tegevuse puhul KSH läbiviimist. Keskkonnameetmed on võimalik välja töötada
detailplaneeringu koostamise käigus ning vajadusel erialaspetsialiste kaasates ning üksikuid
lisauuringuid läbi viies.
Meetmed, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:
1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks.
2. Müra ja vibratsiooni uuring tervisekaitsemeetmete väljaselgitamiseks.
3. Pinnaseuuring ohtlike ainete sisalduste piirväärtustele vastavuse kohta elamumaal.
4. Rakendada meetmeid nõrgalt kaitstud põhjavee kaitseks.
5. Vertikaalplaneerimise tulemusel välistada liigniiskuse probleemide tekitamine
planeeringualal ning selle naabruses.
6. Karuputke taimede leidmisel tuleb need nõuetekohaselt hävitada.
7. Piirdeaedade kavandamisel arvestada rohevõrgustiku lähedusega. Ulukite turvalisust
silmas pidades peaks planeeringualal keelama teravate otstega metallist piirdeaedade
rajamise.
11 / 12
8. Planeeringu koostamise käigus on soovitatav arutada ja püüda leida koos valla vee-
ettevõttega reovee käitluseks selline lahendus, millega ei kaasneks igal krundil lokaalset
mahutit ning sellest tulenevalt vähendada reostusohtu.
9. Detailplaneeringuga määrata tingimusi valgusreostuse mõjude minimaalsena
hoidmiseks (lambivarjud, reguleerimine, valgustemperatuur).
12 / 12