Kiri

EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 28 alusel KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral on keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik. KeHJS § 6 lg 21 kohaselt, juhul kui KeHJS § 6 lg 1 p-des 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING keskkonnaloa taotlusmaterjalid (registreeritud keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS 08.09.2020 nr DM-109918-6 all); 2. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba nr L.ÕV/332069 ja Keskkonnaameti 05.02.2019 korraldus nr 1-3/19/214 „Õhusaasteloa andmine“; 3. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327147 ja Keskkonnaameti 01.02.2016 korraldus nr 1-3/16/196 „Vee erikasutusloa andmine“; 4. OÜ Inseneribüroo STEIGER „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri keskkonnaseire programm“ (Töö nr 20/2871, Tallinn 2020); 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER „Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist ära juhitava veehulga hindamine“; 6. Jäätmete käitlemise keskkonnaluba nr L.JÄ/331740 ja Keskkonnaameti 04.12.2018 korraldus nr 1-3/18/2895 „KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGule jäätmeloa nr L.JÄ/331740 andmine“; 7. Maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-105 ja Keskkonnaministeeriumi 27.01.2011 käskkiri nr 165 „Maavara kaevandamise loa andmine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le“. 1. Kavandatav tegevus KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 10186158, aadress Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43125 Ida-Viru maakond; edaspidi ettevõte või KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING) põhitegevusalaks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) klassifikatsiooni alusel põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine (EMTAKi kood 06101). KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-ule on väljastatud Keskkonnaameti poolt paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba nr L.ÕV/332069 (edaspidi õhusaasteluba või keskkonnaluba), vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327147 (edaspidi veeluba või keskkonnaluba), jäätmete käitlemise keskkonnaluba nr L.JÄ/331740 (edaspidi jäätmeluba või keskkonnaluba) ning maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-105 (edaspidi maavara luba või keskkonnaluba) Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tuule (katastritunnus 44201:001:0401), Kendi (katastritunnus 75101:002:0360), Turba (katastritunnus 75101:002:0088), Rohemetsa (katastritunnus 75101:002:0131), Lilleste (katastritunnus 75101:002:0130), Sonda (katastritunnus 75101:002:0092), Kukulinnu (katastritunnus 75101:002:0073), Pärna (katastritunnus 75101:002:0080), Toominga (katastritunnus 75101:002:0053), Vainu (katastritunnus 75101:002:0070), Kivilehte (katastritunnus 44201:001:0380), Oruvälja (katastritunnus 44201:001:0405), Vasa (katastritunnus 44201:001:0424), Linnu (katastritunnus 44201:001:0402), Männi (katastritunnus 44201:001:0407), Mäeotsa (katastritunnus 44201:001:0397), Mäe (katastritunnus 44201:001:0395), Mesila (katastritunnus 75101:002:0038), Toomekivi (katastritunnus 75101:002:0102), Oru (katastritunnus 75101:002:0018), Vihma (katastritunnus 75101:002:0095), Nurga (katastritunnus 75101:002:0076), Nurga (katastritunnus 75101:002:0075), Haavikuemanda (katastritunnus 75101:002:0007), Jänese (katastritunnus 75101:002:0019), Pendi (katastritunnus 75101:002:0036), Rute (katastritunnus 75101:002:0078), Tihnu (katastritunnus 75101:002:0060), Käärti (katastritunnus 75101:002:0014), Rohtmaa (katastritunnus 75101:002:0140), Allika (katastritunnus 75101:002:0170), Sistu (katastritunnus 75101:002:0135), Sistukivi (katastritunnus 75101:002:0104), Rahe (katastrituunus 75101:002:0109), Raju (katastritunnus 75101:002:0111), Tormi (katastritunnus 75101:002:0112), Pikse (katastritunnus 75101:002:0105), Kõue (katastritunnus 75101:002:0106), Vanatalu (katastritunnus 75101:002:0150), Pihlaka (katastritunnus 75101:002:0081), Koskla (katastritunnus 75101:002:0123), Rähni (katastritunnus 75101:002:0121), Tormilinnu (katastritunnus 75101:002:0119) kinnistutel asuvale käitisele (edaspidi Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaeveväli). Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg-le 4 annab Keskkonnaamet ühe keskkonnaloa, kui KeÜS § 41 lg-s 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Ettevõttele väljastatud veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba ning maavara luba on ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud, seega taotleb ettevõte ühtset keskkonnaluba, milles on kajastatud kõik ettevõte tegevusega seotud valdkonnad (antud juhul vee erikasutus, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamine). Muuhulgas KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING taotleb keskkonnaloas järgmiseid muudatusi: Vee erikasutus Veeloa nr L.VV/327147 alusel on KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-ul õigus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaeveväljalt karjäärivee ärajuhtimiseks Uuemõisa ojja maavara kaevandamise eesmärgil koguses 8 647 215 m3/aastas. Veeluba on antud perioodiks 05.04.2016 - 27.01.2036. KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING taotleb Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatava ja suublasse ärajuhitava karjäärivee koguste suurendamist kuni 16 000 000 m3/aastas. Muutmise eesmärk on kehtestada uued karjäärist väljapumbatavad veekogused kaevandamise piirkonnas hüdrogeoloogiliste ja ilmastiku tingimuste ümberhindamise tõttu. Saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-ule on Keskkonnaameti poolt antud tähtajalise kehtivusega kuni 27.01.2036 õhusaasteluba nr L.ÕV/332069 materjali purustamiseks ja sorteerimiseks ning purustus-sorteerimissõlme seadmetes kütuse kasutamiseks. Õhusaasteloa muutmist taotletakse, sest karjääris teostatakse lisaks materjali purustamisele, sorteerimisele ja laadimisele ka lõhkamistöid ja puurimistöid, mida kehtival õhusaasteloal käsitletud ei ole. Mobiilse purustuskompleksi tootmismaht Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris on 57 000 t/a lubjakivi killustiku aastas. Materjali purustamisel ja sorteerimisel kasutatakse diiselkütusel töötavaid mootoreid võimsusega 0,47 MWth ja 0,257 MWth, diislimootorite kütusekulu on 43,423 t/a. Kaevandamisel kasutatakse vastavalt vajadusele katendi kobestamiseks lõhkamistöid. Lõhketööde teostamiseks kasutatakse aastas maksimaalselt kuni 285 tonni lõhkeainet ANFO ja ANFO initsiaatorina dünamiit kuni 37 t/a. Lõhkamistöid tehakse 1 kuni 2 korda nädalas, arvestuslikult kuni 104 korda aastas. Lõhkamiseks puuritakse kuni 7 300 puurauku keskmise kiirusega 90 m/h puuraugu kohta. Maavara raimamist lõhketöödega käsitletakse kaevandamistegevuses kui üht alternatiivi mehaanilisele raimamisele. Jäätmekäitlus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le on Keskkonnaameti 04.12.2018 korraldusega nr 1-3/18/2895 antud jäätmeluba nr L.JÄ/331740 kehtivusajaga kuni 03.12.2023. Jäätmeloa andmise hetkel kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni kohaselt on jäätmeluba antud jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 75 lõike 1 punktile 12 ning tekkiva aheraine taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2. Tekkivateks jäätmeteks on põlevkivi kaevandamisel tekkiv kasvukiht jäätmekoodiga 01 01 02, kuivrikastamisel tekkiv C/D lubjakivikiht ehk kaksikpaas (aheraine) jäätmekoodiga 01 01 02 01 ning kaksikpaasist killustiku tootmisel tekkivad sõelmed jäätmekoodiga 19 12 09. Aheraine tekkivateks ja käideldavateks kogusteks on kuni 376940 tonni. Aheraine, kasvukihi ja sõelmete tekitamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu osas ettevõte muudatusi ei taotle ning käesolev eelhinnang käsitleb ettevõtte praegust tegevust karjääris. Maapõu KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING esitatud taotluse kohaselt ei taotleta keskkonnaloa muutmist maapõuevaldkonnas. Tuginedes KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING 26.10.2020 kirjale nr 1.1-10.1/120 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.11.2020 numbriga DM-109918-9) märgib Keskkonnaamet, et ettevõttel tuleb esitada taotlus keskkonnaloa nr KMIN-105 5. eriosa (maapõu) muutmiseks hiljemalt 31.03.2021. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING tootmisterritooriumiks on Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaeveväli (vt katastritunnused peatükis 1). Maa-ameti maainfo kaardirakenduse kohaselt Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaevevälja territooriumi sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Ettevõte toomisterritoorium on ümbritsetud valdavalt maatulundus-, transpordi- ja mäetööstusmaadega. Lähimad elamud asuvad tootmistooriumi piirist ca 200 m kaugusel. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS-e) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt ettevõtte tootmisterritooriumile Natura 2000 võrgustiku alasid, kultuurimälestisi ega muid muinsus-, pärandkultuuri- ja looduskaitseobjekte ei jää. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähimad: lääne suunas, umbes 2,7 km kaugusel asuv Uljaste maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000654); kagu suunas, umbes 3,3 km kaugusel asuv Kiviõli looduskaitse ala (keskkonnaregistri kood KLO1000687); lõunaedela suunas, umbes 5 km kaugusel asuv Sirtsi looduskaitse ala (keskkonnaregistri kood KLO1000076) ja umbes 600 m kaugusel liik - hiireviu (keskkonnaregistri kood KLO9124817); põhja suunas, umbes 2,7 km kaugusel asuv Arupealse hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000055); lääne suunas, umbes 100 m kaugusel asuv liik - pruunikas pesajuur (keskkonnaregistri koodid KLO9341142 ja KLO9341141) ning lõuna suunas, umbes 200 m kaugusel asuv liik - kasetriibik (keskkonnaregistri kood KLO9120152). Lähim kultuurimälestis on käitise tootmisterritooriumi piirist ca 3,9 km kaugusel edela suunas paiknev mälestis Linnus (registrinumber 10378) ning ca 5 km kaugusel kagu suunas paiknev mälestis Koolihoone Kiviõlis Vabaduse t. 6, 1936-1938 (registrinumber 13872) ja ca 4,9 km kaugusel põhja suunas paiknev arheoloogiamälestis Asulakoht (registrinumber 8958). Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Ettevõtte territooriumil kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, siis ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. Vee erikasutus KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING teostab pinna- ja põhjaveeseire OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) poolt koostatud keskkonnaseire kava alusel. Keskkonnaseire kavas (edaspidi seirekava) on arvesse võetud Keskkonnaministeeriumi 04.03.2005. aasta keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise otsuses nr 13-3-3/10198- 3, maavara kaevandamise keskkonnaloas KMIN-105 ja veeloas nr L.VV/327147 seatud tingimusi. Keskkonnaseire programmi näol on tegemist esialgselt 2011. aastal koostatud seirekavaga, mida on järgnevatel aastatel vastavalt uuendatud (viimane versioon on koostatud 2020 aastal, Töö nr 20/2871). Sama seirekava alusel jälgitakse jälgitakse kaevandamise ajal Uljaste järve veetaset ja teostatakse pinnavee seire (Satsu oja, Ilmaste peakraavi, Uuemõisa oja ja Erra jõe seire) ning välisõhu kvaliteedi seire. Seire aruanne esitatakse Keskkonnaametile sagedusega üks kord aastas keskkonnaloa nr KMIN-105 kõrvaltingimuste alusel. Pinnavesi Põlevkivi kaevandamistööde käigus suure hõljumi sisaldusega karjäärivesi pumbatakse Põhja- Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise alalt Põhja-Kiviõli I põlevkivi karjääri veekanaalisse (edaspidi settetiiki). Osa settetiigis selitatud karjääriveest kasutatakse Põhja-Kiviõli I põlevkivikarjääri hüdroloogilise režiimi reguleerimiseks, ülejääk juhitakse Uuemõisa ojja (keskkonnaregistri kood VEE1070600, väljalasu kood IV148) ja edasi Erra jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1070200). Väljalasu IV148 koordinaadid on X: 6583746 ja Y: 665102. Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist (edaspidi ka karjäär) ärajuhitava vee kvaliteeti seiratakse Põhja-Kiviõli II karjääri väljalasus. Selleks, et hinnata karjäärivee mõju eesvooludele, seiratakse vee keemilist koostist ja saasteainete sisaldusi ka Satsu ojas, Ilmaste peakraavis, Uuemõisa ojas ja Erra jões. Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 istungi protokolliga nr 1 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (edaspidi VMK) Uuemõisa oja seisundiklass pole hinnatud. VMK kohaselt kuulub Erra jõgi halva seisundiklassi. Mõlemad veekogud kuuluvad tugevasti muudetud veekogude hulka. Vastavalt pinnaveekogumite koondseisundile 2019 jääb Erra_1 veekogumi seisundiklass samaks kõrgenenud saasteainete, Zn, 1-al.fen, PAH (antratseen, benso(k)fluoranteen, benso(a)püreen settes), benso(g,h,i)perüleen pinnavees 2013), sisalduse tõttu. Ettevõtte omaseire ja riikliku seiretulemuste alusel (2016-2020 seireperiood) suublasse juhitav karjäärivesi vastab karjääriveele kehtestatud nõuetele. Karjäärivees (peale settebasseine) seiratavate ohtlike ainete (ühe- ja kahealuselised fenoolid ning naftasaadused) sisaldused jäävad pidevalt alla kehtestatud piirväärtuse. Samuti ei ole püsivalt halvenenud eesvoolude (Satsu oja, Ilmaste peakraav, Uuemõisa oja ja Erra jõgi) vee kvaliteet määratud näitajate sisalduste alusel. Üldlämmastiku ja orgaanilise aine sisaldused on näidanud vähest langustrendi. Põhjavesi Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist vee väljapumpamine (veevõtt) toimub pumbajaamaga nr 3 (veehaarde kood POH0023986), mille võimsus on ca 2500 m3/h (ca 60 000 m3/ööp). Pumbajaama võimsuse valikul lähtuti geoloogilise uuringu aruande modelleerimise tulemustest, mille kohaselt kaevandamise lõpp perioodil maksimaalne karjäärivee juurdevoolu hulk on 41 600 m3/ööp ehk 1 733 m3/h. Pumbajaama asukoha koordinaadid on X: 6584181 ja Y: 662683. Karjääri vee juurdevool moodustub põhiliselt Keila-Kukruse veekihi põhjavee juurdevoolust, mille toitumine sõltub ilmastiku tingimustest. Mäetööd mõjutavad otseselt Kvaternaari veekompleksi ja Ordoviitsiumi veekompleksi Keila-Kukruse veekihti. Veeloaga nr L.VV/327147 on lubatud veevõtt Ordoviitsiumi põhjaveekihist, mis kuulub Ordoviitsiumi Ida- Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi, koguses 8 647 215 m3/aastas (45 096 m3/ööp). VMK kohaselt on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas seisundis. Vastavalt põhjaveekogumite koondseisundile 2019 jääb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund samaks. Põhjavee kvaliteet vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele ainult 65% seirekaevudest. Kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevanduspiirkondades, mis mõjutab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme ning veevõtt ületab looduslikku põhjaveeressurssi. Põhilised koormused, mis mõjutavad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit on punktkoormus, hajukoormus, muu vee sissetung (kaevanduste vesi), veevõtt kaevandustest, kaevandusvee heide põhjavette. Põhjaveekogumi hea seisundi saavutamine ei ole lähema paarikümne aasta jooksul võimalik põlevkivi kaevandamise jätkamise tõttu. Kaevandamise mõju välja selgitamiseks seiratakse Keila-Kukruse veekihti avavates puurkaevudes põhjavee taset ja kvaliteeti. Lisaks seiratakse sügavamal leviva Lasnamäe-Kunda veekihi vee kvaliteeti. Seireperioodil 2018 - 2019 vastas Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse veekihtide vesi enamike seiratud näitajate osas sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Keila- Kukruse veekihi vees esinesid kõrged raua sisaldused, Lasnamäe-Kunda veekihi vees raua sisaldust seireperioodil ei analüüsitud. Samuti esines Keila-Kukruse veekihi vees kõrgenenud sulfaatide sisaldust ning PHT väärtuseid. Ohtlike ainete sisaldused olid mõlema veekihi vees väiksemad kui keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud piirväärtused. Seireandmete kohaselt vee kvaliteedi halvenemist seireperioodil tuvastatud ei ole. Kaevetööde edasi liikumisel võib põhjavesi muutuda sulfaatide- ja rauarikkamaks, kuna põhjaveetaseme alandamisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon, mille tulemusena muutub põhjavesi ajutiselt sulfaatide- ja rauarikkamaks. Seireperioodi 2018 - 2019 veetasemete mõõtmise tulemused näitavad, et veetasemed on märgatavalt alanenud Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel olevates Keila-Kukruse veekihti avavates kaevudes, kuid veetaseme alandamise mõju ulatub ka mäeeraldisest väljapoole. Seirekaevu U- 2, mis asub mäeeraldise piirist ~800 m kaugusel, veetasemete mõõtmistulemused on näidanud langustrendi. Veetase kaevus on langenud ~4 m. Seega on karjääri tegelik mõjuraadius suurem arvutuslikust (400 m) mõjuraadiusest. OÜ Inseneribüroo STEIGER töös „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri sulgemisel“ on välja toodud, et ümber Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri on seireandmete kohaselt kujunenud veetaseme alanduslehter ulatusega ~1 km. Veetaseme alanduslehter ei ulatu Uljaste järveni, mis jääb karjäärist ~2400 m kaugusele. Salvkaevudes veetaseme seire tulemused näitavad, et Kvaternaari veekihi veetase ei ole aastate jooksul märgatavalt muutunud, esineb vaid sesoonne veetaseme kõikumine ~1 m. Seega Kvaternaari setete veetase sõltub sademete hulgast ning Keila-Kukruse veekihi veetaseme alandamine ei avalda olulist mõju salvkaevude veetasemele. Samuti ei ole kaevandamistegevuse tagajärjel muutunud halvemaks salvkaevude vee kvaliteet. Karjäärist ärajuhitava veehulga suurendamine ei too kaasa olulist mõju veerežiimile ja - kvaliteedile. Uljaste järve Uljaste järv kuulub Uljaste maastikukaitsealale (keskkonnaregistri kood KLO1000654), millele on koostatud kaitsekorralduskava (edaspidi KKK). Vastavalt KKK-le Uljaste järves on suurimad ohutegurid (ehk koormusallikad) kallaste erosioon, turbakaldaga lõikedel turba ladestamine, eutrofeerumine puhkajate tegevus ja kaevandustegevus. Karjäärist vee välja pumpamine alandab veetaset ka karjääri ümbritsevatel aladel, mistõttu jälgitakse Uljaste järve veetaset. Kaevandamistööd ei ole mõjutanud Uljaste järve veetaset. Kuna karjääri lääneosas on käesoleval ajal kaevandamistööd lõpetatud, siis veetaseme alandamise mõju selles suunas ei suurene. Uljaste järve veetasemetes esineb selge sesoonne muutlikkus ehk veetasemed muutuvad vastavalt aastaajale. Kevadisele lumesula perioodile järgneval ajal on veetase kõrgem ning sademetevaesele perioodile järgneval ajal on veetase madalam. Üldine suundumus näitab vähest veetaseme tõusu. Alla kriitilise piiri oli veetase 2015. aasta septembrist detsembrini. Keskkonnaagentuuri teostatud ekspertiis kohaselt oli madal veetase põhjustatud suurvee puudusest kevadel ja vähestest sademetest sügisel. Samuti täheldati vee vähesust ka teistes sama piirkonna veekogudes. 2019. a oktoobris mõõdeti ühekordselt veetaseme abs kõrguseks 67,24 m. Ülejäänud mõõtmiskordadel on Uljaste järve veetase olnud üle kriitilise piiri. Saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku Mõju välisõhule ja õhukvaliteedile, sh koosmõju on hinnatud KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING lubatud heitkoguste projektis (edaspidi LHK projekt). LHK projekti kohaselt ei ületa ühegi saateaine arvutuslik kontsentratsioon välisõhus keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) saasteainele kehtestatud piir- ega sihtväärtust. LHK projekti kohaselt koosmõju hindamisel arvestati ainult KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING heiteallikatega, kuna samu saasteaineid väljutavad käitised väljaspool tootmisterritooriumit lähiümbruses puuduvad. Võrreldes LHK projektis toodud arvutuslikke saastetasemeid määruses nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustega (ÕPV), moodustab vesiniksulfiidi arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi 23,8% saasteainele kehtestatud 1 tunni keskmisest piirväärtusest (ÕPV1). Lämmastikdioksiidi arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi moodustab 21% saasteainele kehtestatud ühe tunni keskmisest piirväärtusest (ÕPV1). Peente osakeste (PM10) arvutuslik saastetase väljaspool tootmisterritooriumi 13,6% saasteainele kehtestatud 24 tunni keskmisest piirväärtusest (ÕPV24). Teiste saasteainete ning keskmistamisaegade osas jäävad saastetasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Eelnevast nähtub, et saasteainetele määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuseid ei ületata. Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” (edaspidi määrus nr 81). Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. LHK projektis on antud hinnang lõhnaaine esinemise võimalikkuse kohta. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnangus selgus, et KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-ul võivad lõhnahäiringu põhjustada lõhkamistööde ajal eralduv vesiniksulfiid. LHK projektis lõhnaainete hetkelised heitkogused on leitud arvutuslikul teel ning saadud andmetega teostati lõhnaaine hajumise modelleerimist. Modelleeringust selgus, et ettevõtte tootmistegevusega kaasnev lõhnatundide osakaal on 0,16%. Tulenevalt eeltoodust ei saa ettevõtte tootmistegevusega kaasnevat lõhna lugeda määruse nr 81 mõistes oluliseks keskkonnahäiringuks. Lisaks eelnevale objekti kontrollimise andmekogu süsteemis OKAS puuduvad ka vastavasisulised kaebused, mis viitaksid lõhna häiringutele. Välisõhu müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 01.02.2017 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Vastavalt Sonda Valla üldplaneeringule mõõtepunktid, kus teostati müra mõõtmisi kuuluvad II mürakategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad, rohealad) alla. Määruse nr 71 lisa 1 kohaselt, II kategooria maa-ala tööstusmüra piirväärtusteks päeval on 60 dB ning öösel 45 dB. Ettevõte teostas 18.09.2019-19.09.2019 tootmisterritooriumi läheduses müra mõõtmised (protokollid registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.11.2019 nr 12- 1/19/19143 all). Mõõtmiste protokolli nr 19/562 STL kohaselt müra mõõdeti Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaevevälja territooriumi läheduses, kokku 3 mõõtmiskohta. Igas mõõtepunktis tehti 3 mõõtmist ning saadud tulemused keskmistati. Vastavalt mõõtmiste protokolli esitatud andmetele keskmine mõõdetud müratase ettevõte territooriumi läheduses päeval oli esimeses mõõtekohas - 43,6 dB; teises - 49,6 dB ning kolmandas - 47,7 dB, öisel ajal oli esimeses mõõtekohas - 35,0 dB; teises - 38,2 dB ning kolmandas - 44,0 dB. Eelnevast nähtub, et määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtuseid ei ületata. Ettevõte on teostanud müra mõõtmisi ka varasematel aastatel (2016-2017) (protokollid registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjade nr 15-2/17/12656, ja 15- 2/16/459 all), millede kohaselt on mõningatel juhtudel määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtused ületatud. Eelnevast tulenevalt Keskkonnaamet peab vajalikuks kehtestada keskkonnaloa nr KMIN-105 tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“ (edaspidi tabel A7) müra mõõtmise tingimuse, müra piirväärtuste ületamise korral nõuda ettevõttelt rakendada müra vähendamise abinõusid, tagamaks müra piirväärtusele vastavust. Nii tööstuslikust tegevusest kui ka liiklusest tingitud pinnasevibratsiooni hindamisel lähtutakse sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest. Eeldatavalt ettevõtte tegevusega ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas või mõjutaks elanike heaolu. Samuti objekti kontrollimise andmekogu süsteemis OKAS puuduvad ka vastavasisulised kaebused, mis viitaksid vibratsiooni häiringutele. Siiski, arvestades asjaolu, et käitises/käitise piiril/lähimate elumajade juures vibratsiooni Keskkonnaametile teadaolevalt mõõdetud ei ole, peab loa andja vajalikuks kehtestada keskkonnaloa nr KMIN-105 tabelisse A7 tingimuse, et Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel ettevõte seda teeks. Ettevõtte tegevusega ei kaasne valgusest, soojusest või kiirgusest põhjustatud mõju määral, mis võiks põhjustada piirkonnas negatiivset mõju ümbruskonnale, keskkonnamõju või keskkonnahäiringuid. Eelnevast tulenevalt Keskkonnaamet peab oluliseks kehtestada keskkonnaloale nr KMIN-105 tingimused, mis tagaksid keskkonnaloas kehtestatud tingimustest kinnipidamise. Jäätmekäitlus Põlevkivikiht paljandatakse kattekihtidest vastavalt mäetööde edasiliikumisega 40- 60 m laiuste lõikudena. Esimesena eemaldatakse ülemine viljakas kasvukiht (soomullad, turvas), mis esialgu ladustatakse puistangutes teenindusmaa piires, arvestades seejuures mullakäitlusnõudeid. Hiljem taaskasutatakse katendit karjääriala korrastamisel ja puude istutamisel. Järgmisena eemaldatakse viljaka kasvukihi all lasuvad moreeni, liiva ja saviliiva setted ning seejärel lubjakivist kaljukatend. Viimati nimetatud kattekihid lükatakse buldooseriga vahetult tööfrondi taha kaevandatud alasse vaaludesse ehk tekkinud tühimik täidetakse kobestatud kattekihtidega. Alates 2018.aastast kasutatakse lisaks mehaanilisele kobestamisele kaljukatendi eemaldamiseks ka lõhketöid. Põlevkivi kihindi väljamine toimub selektiivselt (ülevalt alla) mistõttu leiab aset lubjakivi kihtide eemaldamine põlevkivist juba kaevandamise käigus. Selektiivse kaevandamise käigus eraldatakse põlevkivilasundi vahekihtides olevad lubjakivikihid (C/D kihid), ehk kaksikpaas. Lubjakivi lasundi tükid (kaksikpaas) suurusega 600 x 600 mm purustatakse rootor- ja lõugpurustis ning sõelutakse neljaks fraktsiooniks suurusega 0-8 mm, 8-16 mm, 16-32 mm ja 32-64 mm. Kaksikpaasist valmistatakse sertifitseeritud lubjakivikillustikku. Killustiku tootmisel tekkivad sõelmed taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel. Kasulik kaevis, ehk põlevkivi veetakse pärast raimamist kalluritega mäeeraldise teenindusmaalt välja. Maapõu KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING ei taotle keskkonnaloa muutmist maapõuevaldkonda puudutavas osas. Seega jätkub maavara kaevandamine vastavalt kehtivale maavara kaevandamise keskkonnaloale nr KMIN-105. Maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-105 anti Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27.01.2011 käskkirja nr 165 alusel. Maavara kaevandamise keskkonnaluba on muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 23.12.2014 käskkirjaga nr 1084 ja Keskkonnaameti 06.06.2019 korraldusega nr 1-3/19/1092. Maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-105 andmise menetluse käigus viidi läbi KMH. KMH aruandes „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolt Põhja-Kiviõli II mäeeraldisel kavandatava põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne.“ (töö nr 04/0012, Tallinn 2004) on välja toodud leevendusmeetmed, mille rakendamisel on võimalik Põhja- Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldisel põlevkivi kaevandada. Tuginedes KMH aruandele, esitatud taotlusele ja muule asjakohasele informatsioonile on KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-ule antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-105 kehtivusega kuni 27.01.2036. Nimetatud keskkonnaloa alusel kaevandab KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING 743,21 ha suurusel mäeeraldisel põlevkivi maksimaalse aastamääraga 1,5 miljonit tonni (kusjuures KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-ule antud kõikide põlevkivi kaevandamise keskkonnalubade alusel ei tohi aastas kokku kaevandada rohkem kui 1,98 miljonit tonni põlevkivi). Kaevandatava maavara kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. Tulenevalt asjaolust, et käesoleva menetluse käigus ei taotleta keskkonnaloa muutmist maapõueosas, KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING-u tegevus jätkub kehtiva maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-105 alusel ning keskkonnaloa nr KMIN-105 andmisel on eelnevalt läbi viidud KMH, puudub Keskkonnaameti hinnangul maapõueosas kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Ettevõtte territooriumil ja mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad territooriumil teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub otsene mõju ka nendele. 2. Ettevõte tegevusega ei kaasne olulist mõju Uljaste järve veetasemele. 3. Ettevõte tegevusega ei kaasne olulist mõju ümbruskonnale müra ega vibratsiooni osas. 4. Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinna- ja põhjaveele. 5. Ettevõtte tegevusega ei ületata keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ühegi saasteaine osas. 6. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. 7. Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Lähtudes määruse nr 31 § 5 lg 2 ning eelhinnangus väljatoodust, kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KMIN-105 täiendavad tingimused, mis tagaksid keskkonnaloas kehtestatud tingimustest kinnipidamise.  KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING [email protected] 21.12.2020 nr DM-109918-19 Muudetud keskkonnaloa nr KMIN-105, keskkonnaloa muutmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja ettepanekute/vastuväidete esitamiseks KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING esitas Keskkonnaametile keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.05.2020 numbriga DM-109918-1 ning korrigeeritud taotlus 08.09.2020 numbriga DM- 109918-6). Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 edastame Teile keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise korralduse ja keskkonnaloa eelnõud ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja ettepanekute/vastuväidete esitamiseks. Palume esitada enda arvamus eelnõude osas kahe nädala jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 05.01.2021. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 49 lõike 1 õhusaasteloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul. KeÜS § 59 lõike 4 kohaselt keskkonnaloa muutmise taotluse vaatab keskkonnaloa andja läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. HMS § 41 annab võimaluse pikendada haldusmenetluse läbiviimise tähtaega, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul. Lähtuvalt eeltoodust pikendab Keskkonnaamet HMS § 41 alusel keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise / muutmata jätmise otsuse tegemise tähtaega eelnõude avalikustamiseks kuluva aja võrra, määrates uueks tähtajaks 20.01.2021. Lugupidamisega Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KMIN-105 eelnõu 3. KMH_eelhinnang_lisa 3.pdf Teadmiseks: Maa-amet, Maanteeamet, Põllumajandusamet, Riigimetsa Majandamise Keskus Lilli Tamm 5699 2028 [email protected] Julia Dubova 5693 4908 [email protected] Merlin Kriisk 332 4417 [email protected] Kaisa Kivila 325 8410 [email protected] 2(2)  Keskkonnaluba EELNÕU 21.12.2020 Keskkonnaloa registrinumber KMIN-105 Loa omaja Ärinimi / Nimi KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING andmed Registrikood / 10186158 Isikukood Tegevuskoha Tegevuskoha Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär andmed nimetus Tegevuskoha Lüganuse vald, Ida-Viru maakond aadress Katastritunnus Tuule (katastritunnus 44201:001:0401), Kendi (katastritunnus 75101:002:0360), Turba (katastritunnus 75101:002:0088), Rohemetsa (katastritunnus 75101:002:0131), Lilleste (katastritunnus 75101:002:0130), Sonda (katastritunnus 75101:002:0092), Kukulinnu (katastritunnus 75101:002:0073), Pärna (katastritunnus 75101:002:0080), Toominga (katastritunnus 75101:002:0053), Vainu (katastritunnus 75101:002:0070), Kivilehte (katastritunnus 44201:001:0380), Oruvälja (katastritunnus 44201:001:0405), Vasa (katastritunnus 44201:001:0424), Linnu (katastritunnus 44201:001:0402), Männi (katastritunnus 44201:001:0407), Mäeotsa (katastritunnus 44201:001:0397), Mäe (katastritunnus 44201:001:0395), Mesila (katastritunnus 75101:002:0038), Toomekivi (katastritunnus 75101:002:0102), Oru (katastritunnus 75101:002:0018), Vihma (katastritunnus 75101:002:0095), Nurga (katastritunnus 75101:002:0076), Nurga (katastritunnus 75101:002:0075), Haavikuemanda (katastritunnus 75101:002:0007), Jänese (katastritunnus 75101:002:0019), Pendi (katastritunnus 75101:002:0036), Rute (katastritunnus 75101:002:0078), Tihnu (katastritunnus 75101:002:0060), Käärti (katastritunnus 75101:002:0014), Rohtmaa (katastritunnus 75101:002:0140), Allika (katastritunnus 75101:002:0170), Sistu (katastritunnus 75101:002:0135), Sistukivi (katastritunnus 75101:002:0104), Rahe (katastrituunus 75101:002:0109), Raju (katastritunnus 75101:002:0111), Tormi (katastritunnus 75101:002:0112), Pikse (katastritunnus 75101:002:0105), Kõue (katastritunnus 75101:002:0106), Vanatalu (katastritunnus 75101:002:0150), Pihlaka (katastritunnus 75101:002:0081), Koskla (katastritunnus 75101:002:0123), Rähni (katastritunnus 75101:002:0121), Tormilinnu (katastritunnus 75101:002:0119) Territoriaalkood 0442 EHAK Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 2/24 Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär Keskkonnaregistrikood JKK4400156 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Pendi, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3252467 75101:002:0037 X: 6582815, Y: 660770 Rute, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3263692 75101:002:0078 X: 6584967, Y: 661154 Tihnu, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3260139 75101:002:0060 X: 6583214, Y: 662205 Käärti, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3288197 75101:002:0014 X: 6583674, Y: 662551 Rohtmaa, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3234671 75101:002:0140 X: 6584017, Y: 662453 Allika, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3233539 75101:002:0170 X: 6584105, Y: 661968 Sistukivi, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3272572 75101:002:0104 X: 6583291, Y: 662834 Raju, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3249748 75101:002:0111 X: 6585780, Y: 661375 Tormi, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3275165 75101:002:0112 X: 6584058, Y: 661804 Pikse, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3285025 75101:002:0105 X: 6583304, Y: 663304 Kõue, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3267720 75101:002:0106 X: 6583233, Y: 662608 Orkaani, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3273324 75101:002:0118 X: 6584560, Y: 660783 Pihlaka, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3281947 75101:002:0081 X: 6584069, Y: 663052 Koskla, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3288214 75101:002:0123 X: 6583363, Y: 662003 Rähni, Ilmaste küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3256943 75101:002:0121 X: 6583726, Y: 662348 Tormilinnu, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3294060 75101:002:0119 X: 6583670, Y: 661212 Rahe, Satsu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 3290916 75101:002:0109 X: 6584750, Y: 662132 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava 3/24 liikumise kohta kalendriaasta jooksul J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a) kokku antakse teistele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse ettevõtjatele (ettevõtjatelt, Kogus R-kood Kogus D- asutustelt, isikutelt) kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 291 060 291 060 291 060 kaevandamisjäätmed 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade 376 940 376 940 376 940 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille sealhulgas rikastusjäätmed tulemuseks on pinnase taaskasutamine 376 940 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 11 000 11 000 11 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus4/24 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Toimingukood R5m tähendab keskkonnaloal põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkinud C/D 376 940 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste lubjakivikihist ehk kaksikpaasist sertifitseeritud lubjakivikillustiku tootmist. Ettevõttel on keskkonnaloa (põlevkivikihtide vaheline C/D ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja alusel lubatud toota kaksikpaasist ehk aherainest (tähistatud keskkonnaloa tabelis J2 jäätmekoodiga lubjakivikihi ehk kaksikpaasi) pinnase puhastamine, mille 01 01 02 01) sertifitseeritud lubjakivikillustikku, mida on võimalik kasutada tootena ehitus- ja killustikuna ringlussevõtt tulemuseks on pinnase teedeehitusmaterjalina. taaskasutamine 2. Mittemaaksete maavarade R5t - jäätmete taaskasutamine Toimingukood R5t tähendab keskkonnaloal põlevkivi kaevandamise käigus tekkinud C/D lubjakivikihi 376 940 kaevandamisjäätmete tagasitäitena, mille korral sobivaid ehk kaksikpaasi, sh sellest valmistatud killustiku täitematerjalina taaskasutamist karjääriala (põlevkivikihtide vaheline C/D jäätmeid kasutatakse maa-alade territooriumil. Ettevõttel on keskkonnaloa alusel lubatud taaskasutada kaksikpaasi ehk aherainet lubjakivikihi ehk kaksikpaasi) täitmiseks, taastamiseks või (tähistatud keskkonnaloa tabelis J2 jäätmekoodiga 01 01 02 01) täitematerjalina karjäärisiseste teede taaskasutamine karjääri kaevandatud maa-ala korrastamiseks ja platside ehitamiseks ja korrastamiseks. territooriumil 3. Mineraalijäätmete (sõelmete) R5t - jäätmete taaskasutamine Toimingukood R5t tähendab keskkonnaloal C/D lubjakivikihi ehk kaksikpaasi (aherainest) 11 000 taaskasutamine karjääri ala tagasitäitena, mille korral sobivaid lubjakivikillustiku tootmisel tekkivate mineraalijäätmete, ehk sõelmete jäätmekoodiga 19 12 09, mis ei korrastamisel jäätmeid kasutatakse maa-alade kvalifitseeru tooteks, taaskasutamist kaevandatud karjääri ala korrastamisel. Ettevõttel on täitmiseks, taastamiseks või keskkonnaloa alusel lubatud taaskasutada killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid karjääriala täitmisel, kaevandatud maa-ala korrastamiseks taastamisel, korrastamisel. J4. Jäätmete ladustamine 5/24 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise materjal ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6583471, Y: 661806; X: Kasvukiht jäätmekoodiga 01 01 02 kooritakse ning ladustatakse kuni 3 m Karjääriala 291 060 194 040 01 01 02 - Ei 291 060 194 040 6583604, Y: 661684; X: kõrgustes aunades mäeeraldise teenindusmaal. Säilitamaks kasvukihi korrastamisel Mittemaaksete 6583638, Y: 660609; X: bioloogilist aktiivsust aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja maavarade 6585455, Y: 660431; X: vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal ja loodusliku niiskuse juures. kaevandamisjäätmed 6586331, Y: 661473; X: Kasvukihi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud 6586120, Y: 662659; X: jäätmehoidla järelhooldust ja -valvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu 6585090, Y: 663501; X: eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav materjal on geotehniliselt ja 6584037, Y: 663258; X: geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas 6583505, Y: 663900; X: raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke 6583261, Y: 663912; X: taustakontsentratsioone ning sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. 6582906, Y: 662803; X: Aunadesse ladustatud kasvukiht taaskasutatakse ära karjääri ala 6582806, Y: 661994 korrastamisel korrastamisprojekti valmides. Seotud failid Failid Lisa 1: Lisa 3. Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri piir_kasvukihi ladustamine mäeeraldise teenindusmaal.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 6/24 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Mittemaaksete maavarade Kaksikpaasist toodetav aherainest lubjakivikillustik peab vastama ehitustoodetele kehtestatud nõutele, seal hulgas standardile EVS Pidev kaevandamisjäätmete (põlevkivikihtide EN13242:2006+A1:2008 , ehitustöödel ja tee ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid. Materjal, mis vaheline C/D lubjakivikihi ehk kaksikpaasi) nimetatud standardile ja teistele ehitus ja keskkonnanormidele ei vasta, kvalifitseerub jäätmeks ning tuleb käidelda vastavalt ette killustikuna ringlussevõtt nähtud jäätmekäitlusnõuetele. Kasvukihi ladustamine ja edasine Kasvukihi (mullasegune pinnas) jäätmekoodiga 01 01 02 käitlemisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § 44 p 1 ja 2 sätestatud Pidev käitlemine mullakaitsenõuetest. Kasvukiht tuleb ladustada eraldi aunadesse ning selle lükkamine kaevandatud alale läbisegi mineraalse materjaliga on keelatud. Kasvukihti on lubatud mäeeraldise teenindusmaal ladustada ning edasiseks käitlemiseks üle anda. Juhul, kui kaevandaja soovib hakata kasvukihti taaskasutama karjääri ala korrastamisel, siis tuleb sellele eelnevalt koostada korrastamisprojekt, mis käsitleb muuhulgas ka kasvukihi taaskasutamist ning esitada projekt koos vastava keskkonnaloa muutmise taotlusega Keskkonnaametile. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Tegevuse Maavara kaevandamise lõpetamisel tuleb varasemalt tekkinud jäätmed (kasvukiht, kaksikpaas, sõelmed) ära käidelda või anda edasiseks käitlemiseks üle vastavat Tegevuse lõpetamine tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. Karjääri territoorium tuleb vastavalt korrastamisprojektile korrastada. Jäätmeid karjäärialale maha jätta ei ole lubatud. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Vorm ei ole asjakohane J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 7/24 Vorm ei ole asjakohane J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Vorm ei ole asjakohane J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Vorm ei ole asjakohane Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri pumbajaam nr 3 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023986 Puurkaevu katastri number --- Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6584181, Y: 662683 Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_viru - Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp as is Karjäärist väljapumbatav 2020 2036 4 500 000 3 500 000 3 500 000 4 500 000 16 000 000 43 836 0.507 vesi V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 8/24 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatav veekogus (m3) leitakse arvutuslikult äravoolukanalis pidevalt mõõdetud kiiruse ja sügavuse kuulise perioodi sees aritmeetiliselt keskmistatud andmete alusel. Karjäärist väljapumbatavate veekoguste mõõtmisandmed säilitatakse elektroonselt käitaja mõõtesüsteemi andmebaasis, veekogused fikseeritakse kuuliselt elektroonselt. Juhul, kui mõõteseadmed ei toimi korrektselt või on hoolduses kasutatakse tagavaravariandina võetava vee koguse fikseerimiseks pumpade töövõimekuse ja töötundide korrutis. Uuemõisa ojja heidetava ja põlevkiviõli tootmisprotsessi suunatava karjäärivee kogused fikseeritakse eraldi elektroonselt. Uuemõisa ojja heidetava heitvee kogus peetakse endise settetiiki ülepumbatud koguste järgi vastavalt pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Sademete rohkel perioodil, kui P-K I põlevkivikarjääri settebasseinis on veetaseme tõusu oht üle kõrgusmärgi 49,3 m abs avatakse isevoolne ülevoolu regulaator Uuemõisa ojja. Ülevoolu regulaatori kaudu heidetav veekogus ja sellega tekkiv suubla saastatus määratakse arvutuslikult mõõtmise ja analüüsiakti tulemuste järgi. Põhjaveetaseme mõõtmine - Proovivõtunõuded - Analüüsinõuded - Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks - V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Põhja-Kiviõli karjääri settebassein Väljalaskme kood IV148 Reoveepuhasti nimetus Põhja-Kiviõli karjääri settebassein Reoveepuhasti kood PUH0441480 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Uuemõisa oja 9/24  Suubla kood VEE1070600 Veekogumi nimetus Erra Veekogumi kood 1070200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6583746, Y: 665102 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2036 16 000 000 4 500 000 3 500 000 3 500 000 4 500 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse 2020 2036 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine Suurim lubatud Puhastus​‐ Lubatud kogused tonnides algus lõpp nimetus CAS nr sisaldus (mg/l) aste % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2020 2036 pH 6-9 pH 9 2020 2036 Kahealuselised FEN2 15 67.50 52.50 52.50 67.50 fenoolid 2020 2036 Ühealuselised FEN1 0.10 0.45 0.35 0.35 0.45 fenoolid 2020 2036 Nafta NAF 1 4.50 3.50 3.50 4.50 2020 2036 Heljum HEL 40 180 140 140 180 2020 2036 Üldfosfor (Püld) P 1 4.50 3.50 3.50 4.50 2020 2036 KHT KHT 125 562.50 437.50 437.50 562.50 2020 2036 BHT7 BHT7 15 67.50 52.50 52.50 67.50 2020 2036 Üldlämmastik Nyld 45 202.50 157.50 157.50 202.50 (Nüld) V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 10/24 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi Pinnaveekogumi Seire kood (L‑Est) nimetus kood Seiratav näitaja Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Põhja-Kiviõli karjääri IV148 X: 6583746, Y: 665102 Erra 1070200_1 BHT5 Üksikproov Üks kord kvartalis settebassein Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Karjäärivee enne settebasseini IV148 X: 6583961, Y: 663262 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis Täiendavad nõuded väljalaskme seire - läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed 11/24 Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood koordinaadid Seiratavad Proovi Proovi võtmise aeg (L‑Est) näitajad võtmise sagedus Uuemõisa VEE1070600 Erra 1070200_1 Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise X: 6583315, Y: Ammoonium Üks kord 1 kord kvartalis, kui on oja kohast ülesvoolu 665996 (NH4+) kvartalis võimalik võtta esinduslik BHT7 proov Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Uuemõisa VEE1070600 Erra 1070200_1 Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise X: 6585310, Y: Ammoonium Üks kord 1 kord kvartalis, kui on oja kohast allavoolu enne oja suubumist Erra 667100 (NH4+) kvartalis võimalik võtta esinduslik jõkke BHT7 proov Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 12/24 Erra VEE1070200 Erra 1070200_1 Erra jõgi, pärast Uuemõisa oja suubumist X: 6585611, Y: Kahealuselised Üks kord Erra jõkke 668394 fenoolid aastas Ühealuselised fenoolid Ammoonium Üks kord (NH4+) aastas BHT7 Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Erra VEE1070200 Erra 1070200_1 Erra jõgi enne Uuemõisa oja suubumist X: 6585539, Y: Kahealuselised Üks kord Erra jõkke 668410 fenoolid aastas Ühealuselised fenoolid Ammoonium Üks kord (NH4+) aastas BHT7 Heljum Kaltsium (Ca) Kloriid (CL) Magneesium (Mg) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 13/24  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks - V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 14/24ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Muud asjakohased Tagada settetiigi korrasolek ja normaalne töö ning hooldus pidev meetmed 2. Toimingud avarii Avariidest ja loodusereostusest teatada koheselt Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaametile ja Lüganuse Vallavalitsusele. Võtta koheselt tarvitusele avarii korral korral abinõud reostuse leviku likvideerimiseks. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe nr esitamise sagedus 1. Teave meetmete Keskkonnaametile tuleb esitada teave veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest või teistest leevendusmeetmetest, mis on seotud vee erikasutusega Meetmete rakendamise kohta rakendamise juhul 2. Võetava vee arvestus Andmed veevõtu kohta kuude kaupa esitada Keskkonnaametile koos vee erikasutusõiguse tasu deklaratsiooniga läbi KOTKAS-süsteemi. Üks kord kvartalis 3. Väljalaskme omaseire Väljalaskme omaseire tulemused (analüüsiaktid) esitada Keskkonnaametile koos veesaastetasu deklaratsiooniga läbi KOTKAS-süsteemi. Üks kord tulemused kvartalis 4. Veekogu omaseire Suubla seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS-süsteemi. Üks kord tulemused aastas 5. Saastetasu ja vee Vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu arvutuste tulemused tuleb esitada keskkonnatasu deklaratsiooniga läbi KOTKAS-süsteemi vastavalt kehtivale Üks kord erikasutusõiguse tasu korrale. kvartalis teave 6. Veekasutuse Veekasutuse aruanne esitada läbi KOTKAS-süsteemi vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastaaruanne aastas 7. Muu vajalik 1. Vee erikasutusloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud, kohe teavitada loa andjat. Olukorra informatsioon 2. Keskkonnaloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule. Keskkonnaloas loa tekkimisel omaja andmete muutmiseks tuleb esitada keskkonnaloa andjale loa omaja ja loa taotleja ühine taotlus vastavalt kehtivale korrale. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine 15/24 Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 0.727 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 43.423 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud Ei kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja LHK projekti koostaja Nimi Hendrikson & Ko Registrikood/isikukood 10269950 Postiaadress Raekoja plats 8, 51004 Tartu Telefon +372 7409 800 16/24 E-posti aadress [email protected] A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0005628 001 Mobiilne purustusseade (koonuspurusti, sõelur ja hoiuplats) 6585001,661971;6585050,662000 HEIT0005629 002 Mobiilne purustusseade (lõugpurusti) 6584215,662394;6584230,662400 HEIT0005630 003 Mobiilne purustusseade (koonuspurusti ja sõeluri diiselmootor) 6585025,661985 HEIT0005631 004 Mobiilne purustusseade (lõugpurusti diiselmootor) 6584202,662402 HEIT0009199 M1 Mobiilne purustusseadme (koonuspurusti, sõeluri) mahuti 6585025,661985 HEIT0009200 M2 Mobiilne purustusseadme (lõugpurusti) mahuti 6584202,662402 HEIT0009073 LP Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär, lõhketööd 6583602,660632;6585698,662969 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus Aastas Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2020 3.683 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2020 124.698 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2020 10.945 t 74-82-8 Metaan 2020 0.026 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2020 0.286 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2020 0.592 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2020 0.008 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2020 5.576 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2020 2.558 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2020 0.467 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika Välisõhku väljutatud saasteaine kood CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​väärtus, Hetkeline Mõõtühik mg/Nm³ kogus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär, lõhketööd HEIT0009073 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 56.178 g/s 10102-44- Lämmastikdioksiid Tavaheide 19.627 g/s 0 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.60 g/s 17/24  74-82-8 Metaan Tavaheide 0.039 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.889 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 7.639 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.075 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.229 g/s Mobiilne purustusseade (koonuspurusti, sõelur ja hoiuplats) HEIT0005628 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.069 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.408 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.109 g/s Mobiilne purustusseade (lõugpurusti) HEIT0005629 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.121 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.055 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.021 g/s Mobiilne purustusseade (koonuspurusti ja sõeluri HEIT0005630 10102-44- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.052 g/s diiselmootor) 0 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.02 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.019 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.002 g/s ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Mobiilne purustusseade (lõugpurusti diiselmootor) HEIT0005631 10102-44- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.029 g/s 0 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.011 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.01 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.001 g/s ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Mobiilne purustusseadme (koonuspurusti, sõeluri) mahuti HEIT0009199 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.004 g/s ühendid Mobiilne purustusseadme (lõugpurusti) mahuti HEIT0009200 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.004 g/s ühendid 18/24 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud nr puhastusaste Põhja-Kiviõli II HEIT0009073 Puurseadmel filtritest koosnev 1 Seadme kasutamisel teostatakse pidevat visuaalset kontrolli ja PM- Tahked osakesed, 95 põlevkivikarjäär, lõhketööd püüdesüsteem vastavalt vajadusele hooldust sum summaarsed PM10 Peened osakesed 95 (PM10) PM2,5 Eriti peened osakesed 95 (PM2,5) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava 19/24 A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Seireperiood Sagedus Rakendamise Eritingimuse kirjeldus tähtaeg Müra seire Pisteline 1. Teostada müra (päeval ja öösel) mõõtmised kaks korda aastas käitise töötamisel normaalkoormusega. Mõõtmisi teostada Põhja-Kiviõli II mäeeraldise regulaarne lähimate elamumaade juures, mõõtepunktide valikul arvestada mäetööde/kaevandamistegevuse paiknemist ning valitud mõõtepunktid eelnevalt kooskõlastada Keskkonnametiga. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Aruandes tuleb fikseerida mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus. Mõõtmiste protokollid edastada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt. Välisõhu Pisteline 2. Teostada Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kvaliteedi seire regulaarne kaebuste esinemisel) mõõtmised vibratsiooni osas. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga (vajadusel mõne muu asjaomase ametkonnaga). Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt. Muu seire Pisteline 3. Teostada välisõhu kvaliteedi seiret peente osakeste (PM10) osas üks kord kvartalis perioodil 01.04-31.09. Mõõtmisi teostada Põhja-Kiviõli II mäeeraldise regulaarne lähimate elamumaade juures, arvestades mäetööde/kaevandamistegevuse paiknemist ning valitud mõõtepunktid eelnevalt kooskõlastada Keskkonnametiga. Mõõtmiste ajal käitis peab töötama normaalkoormusel. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt. Töökorralduslikud Pidev 4. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel (kuivade ja tuuliste ilmadega) tuleb purustusseadme tööaega võimalikult piirata või vältida killustiku tootmist. nõuded Muu Pidev 5. Täiendavate negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemisel õhusaasteloa kehtivuse ajal (k.a. asukoha muutmise korral) kohustub arendaja koostöös mõjutatud alale jäävate majapidamiste omanike või kasutajatega ja Lüganuse valla esindajatega selgitama välja kaasnevad häiringud ning leppima kokku rakendatavad meetmed mõjude ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks. Kokkuleppe vormistatakse kirjalikult ning allkirjastatakse kolmepoolselt: arendaja, Lüganuse Vallavalitsus ja häiringute mõjutsooni jäävate majapidamiste omanikud või kasutajad. Kokkuleppe täitmise kontrolli tagab vallavalitsus. Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 30 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Põhja-Kiviõli uuringuväli 20/24 Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 743.21 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 743.21 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve kütus ja keemiatööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 1 500 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 500.14 tuh t 18.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 2 091.214 tuh t 18.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 2 240.137 tuh t 18.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2011 2036 1 500 tuh t 21 966 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon 21/24 Põlevkivi 2011 2036 0442 Lüganuse vald 59 540 743.21 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Põhja - Kiviõli uuringuvälja geoloogilise uuringu aruanne" Geoloogiafondi number 7401 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. enne Ilmaste tee ning tee nr T 13201 aluse maa kaevandamist peab loa omanik rajama uued teed, mis võimaldaksid ligipääsu mäeeraldisest põhja pool asuvatele kinnistutele, ja tagama nende avaliku kasutamise. Satsu, Magasi ja Kaubastu teed tuleb vajadusel ümber tõsta või rajada samaväärsed teed selliselt, et oleks tagatud ligipääsud kinnistutele, mis seni toimus nimetatud teede kaudu. Olemasolevate teede ümbertõstmine ja/või uute rajamine tuleb kooskõlastada Sonda Vallavalitsusega; 2. kui kaevandamise tulemusena katkeb mäeeraldisele jääva maaüksuse juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis tuleb see tagada loa omaniku valduses oleva territooriumi kaudu, kus kaevandamist ei toimu. Loa omanikul lasub kohustus enne maaüksuselt avalikult kasutatavale teele juurdepääsutee likvideerimist oma kulul ehitada välja uus juurdepääsutee; 3. mäeeraldisel olevat metsa võib korraga langetada ainult ulatuses, mis on vastavalt mäetööde arengukavale vajalik kaevandamise järgmise etapi ettevalmistustöödeks. Vahetult väljaspool mäeeraldist olev mets tuleb säilitada (vähemalt 200 m ulatuses mäeeraldise piiridest väljapoole), et tõkestada tootmisprotsessidest tekkiva tolmu ja müra levikut mäeeraldise piiridest väljapoole või rakendada teisi tõhusaid meetmeid, mis tagavad sama eesmärgi täitmise ja müra- ja õhukvaliteedinormide täitmise. Vajadusel tuleb rajada täiendav roheline riba (mets) vastavalt keskkonnamõju hindamise aruande joonisele 6.2.; 4. kattekivimite ja põlevkivi kobestamisel tuleb eelistada mehaanilist raimamist. Puur-lõhketöid võib kasutada vaid siis, kui mehaaniline kobestamine ei ole katendi omaduste tõttu võimalik. Lõhkelaengute suuruste määramisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruandes toodud soovitustest (keskkonnamõju hindamise aruande alapeatükk 6.2.2). Lõhkamistel peab arvestama tuule suuna, kiiruse ning muude ilmastikutingimustega, et vältida tolmu kandumist majapidamisteni; 5. enne lõhketööde alustamist peab loa omanik korraldama lõhkamistööde ohutsooni jäävate elamute ja hoonete ehitusliku seisundi hindamise Sonda Vallavalitsuse ja loa omaniku poolt aktsepteeritud eksperdi poolt. Hoonete ekspertiisid koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone või elamu omanikule ja teised kaks säilitatakse loa omaniku juures ning Sonda Vallavalitsuses; 6. puur-lõhketööde tegemisel tuleb üks kord kuus karjääri lõunapiiril lõhketööde ohutsooni jäävate lähemate elamute juures mõõta vibratsioonitaset ning hinnata selle vastavust kehtestatud normidele. Mõõtmiste läbiviimise juurde tuleb kaasata Sonda Vallavalitsuse poolt volitatud esindaja. Ülenormatiivse vibratsioonitaseme esinemisel tuleb lõhkelaengute suurust vähendada. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Käesolevas punktis sätestatu kehtib ka mäeeraldisele jäävate hoonestatud kinnistute suhtes; 7. kaks korda aastas tuleb karjääri lõunapiiril lähemate elamute juures mõõta karjääri tööst lähtuvat mürataset ning hinnata selle vastavust kehtestatud normidele. Mõõtmiste läbiviimise juurde tuleb kaasata Sonda Vallavalitsuse poolt volitatud esindaja. Ülenormatiivse müra korral tuleb võtta kasutusele meetmed selle vähendamiseks. Tulemused esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Käesolevas punktis sätestatu kehtib ka mäeeraldisele jäävate hoonestatud kinnistute suhtes; 8. müra leviku vähendamiseks mäeeraldisele jäävatele hoonestatud maaüksustele lubatud piirtasemeni tuleb kaevandamise projektis ette näha ja kaevandamisel tagada müratõke (vall, müratõkkesein, kasvava metsa riba vms) nimetatud maaüksusest väljapoole 22/24 kaevandatavale alale; müratõke (vall, müratõkkesein, kasvava metsa riba vms) nimetatud maaüksusest väljapoole kaevandatavale alale; 9. kaevandamine ei tohi takistada mäeeraldisele ja sellest väljapoole jäävate maaüksuse varustamist vee, elektri ja muude olemasolevate kommunikatsioonidega; 10. enne kaevandamise alustamist tuleb määrata Sonda Vallavalitsuse ja loa omaniku poolt kokkulepitud kaevudes kaevude veetase ja fikseerida kvaliteedinäitajad. Mõõdistamiseks kokkulepitud kaevud peavad teiste vabalt valitud asukohtade hulgas paiknema Vana-Sondas, Sonda aleviku idaosas, keskel ja lääneosas. Määrata tuleb: pH, ammooniumi, nitraatide, nitritite, üldraua, sulfaatide, kloriidide, fenoolide ja naftaproduktide sisaldus, hägusus, kuivjääk, üldleelisus, üldkaredus, PHT ja värvus (Keila-Kukruse veekiht). Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile; 11. kaevandamise ajal tuleb kolm korda aastas Sonda Vallavalitsuse poolt volitatud esindaja juuresolekul mõõta käskkirja punkti 4.2.8.10 alusel seireks määratud kaevude veetaset. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile; 12. kaevandamise ajal tuleb kaks korda aastas käskkirja punkti 4.2.8.10 alusel seireks määratud kaevudes kontrollida Keila-Kukruse veekihi vee kvaliteedinäitajaid. Määrata tuleb: pH, ammooniumi, nitraatide, nitritite, üldraua, sulfaatide, kloriidide, fenoolide ja naftaproduktide sisaldus, hägusus, kuivjääk, üldleelisus, üldkaredus, PHT ja värvus. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile; 13. kaevandamise ajal tuleb üks kord kvartalis kontrollida Uljaste järve veetaset ning hinnata, kas ja kui palju võib karjääri veekõrvaldus mõjutada järve veetaset. Kui seire tulemuste alusel selgub, et Uljaste järve veetase alaneb, tuleb karjääri töö peatada või karjääri läänepiirile rajada filtratsioonitõke. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile; 14. väljapumbatav vesi tuleb juhtida Erra jõkke läbi eelneva settebasseini. Settebasseinist väljapumbatava heitvee reostusnäitajaid tuleb kontrollida üks kord kvartalis ja need ei tohi ületada lubatavaid piirväärtusi. Määrata tuleb: heljuvainete, sulfaatide, fenoolide, üldlämmastiku, üldfosfori ja naftasaaduste sisaldus vees, KHT-keemiline hapnikutarve. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile; 15. kaks korda aastas tuleb kontrollida Ilmaste veekraavist ja Satsu ojast väljuva ja Erra jõkke suubuva vee (enne suubumist Erra jõkke) kvaliteedinäitajate vastavust jõevee vastavale veeklassile kehtestatud füüsikalis-keemilistele kvaliteedinäitajatele. Määrata tuleb: heljuvainete, sulfaatide, fenoolide, üldlämmastiku, üldfosfori ja naftasaaduste sisaldus vees, KHT-keemiline hapnikutarve. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile; 16. kaevandamise tagajärjel salv- või puurkaevude kuivaksjäämisel tuleb kaevandajal viivitusteta tagada elanike veega varustamine sõltumata kaevu tüübist ja ka juhul, kui puurkaevul puudub katastri number. Veevarustuse täielik taastamine (vana kaevu taastamine, nõuetele vastava kaevu sügavamasse veekihti rajamine, uue veevärgi ehitamine vms) peab toimuma viivituseta, arvestades seejuures õigusaktides sätestatud kohustuslikeks menetlusteks kuluvat aega; 17. karjääri veeärastussüsteem ei tohi kahjustada põlevkivi kihindi alust veepidet, et vältida alumiste veekihtide reostusohtu ja vee juurdevoolu Lasnamäe-Kunda veekihist; 18. transporditeede ja laadimisplatside tolmamise vältimiseks tuleb teid alates 1. aprillist kuni 30. septembrini sademeteta ajal veega kasta; 19. 1. aprillist kuni 30. septembrini tuleb üks kord kuus kontrollida välisõhus tolmu sisalduse vastavust kehtivatele normidele, kui sellel perioodil toimub kivimite kobestamine, laadimine ja transport. Kui sademeteta perioodi pikkus on olnud pikem kui 5 päeva, tuleb õhus tolmu sisalduse vastavust kehtivatele normidele kontrollida üks kord nädalas; 20. mäetöödel ja põlevkivi vedamisel tekkiva tolmu leviku vähendamiseks lubatud piirtasemeni mäeeraldisele jäävate hoonestatud ja hoonestamata maaüksustele tuleb kaevandamisprojektis ette näha ja kaevandamisel rakendada asjakohaseid abinõusid (näiteks teede ja töötsooni kastmine veega); 21. pinnase saastumise vältimiseks on mobiilsete masinate hooldus ja remont lubatud vaid reostuskindlatel remondi- ja hooldusplatsidel (asfalteeritud väljakul, mis tuleb pinnasesse võimaliku saasteainete lekke vältimiseks isoleerida savi ekraani, valli vms abil). Väheliikuvate suuremate masinate (ekskavaatorite) hooldusel tuleb tagada seisuplatsi puhtus. Kütuse- ja määrdeõli laod peavad olema projekteeritud selliselt, et võimaliku lekke korral oleks kütuse ja õli pinnasesse sattumine välistatud (teenindusplatsidele tuleb paigaldada piirded, teha betoonist alused). Asetleidvate võimalike avariide jaoks tuleb koostada tegevuskava, määrates tegevused ja kasutatava tehnika, et vältida reoainete vette ja pinnasesse sattumist; 22. loa omanikule laekunud kaevandamise mõjusid puudutavad pretensioonid, sealhulgas mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse jäävate kinnisasjade ja neile 23/24 seatud piiratud asjaõiguste omajatelt laekunud pretensioonid, tuleb lahendada mõistliku aja jooksul ja õigusaktides sätestatud korras. Pretensioonide lahendamisel tuleb võimalus arvamuse andmiseks anda ka Sonda Vallavalitsusele. 23. loa omanik peab esitama Keskkonnaministeeriumile kaevandamise projekti vähemalt kaks nädalat enne kaevandamise alustamist. 24. enne kaevandama asumist karjääri põhjaossa jääval loomade matmispaigaga kattuval maa-alal tuleb täiendavalt hinnata matmispaiga seisundit ning seejärel jäänused paigutada enne kaevandama asumist ümber rekultiveeritavale alale või kooskõlastatult Sonda Vallavalitsusega käidelda muul ohutul viisil. 25. kaevandamisega rikutud ala korrastamisel tuleb maastiku taastamisel ära kasutada katendis olev lubjakivi, liiv, moreen ja kasvupinnas. Korrastamisel tuleb rajada territooriumit läbivale vooluveele uued sängid, mis kindlustaks vee äravoolu Erra jõkke. Pärast korrastamist peab olema ala sobiv metsastamiseks, soostumist tuleb vältida Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa, tehisveekogu 24/24  EELNÕU (21.12.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD 1.1. Kehtivad keskkonnaload Ettevõttele KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 10186158, aadress Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43125 Ida-Viru maakond; edaspidi ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) on seoses Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise tööpiirkonnas maavara kaevandamisega antud järgnevad keskkonnaload: - Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27.01.2011 käskkirjaga nr 165 "Maavara kaevandamise loa andmine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le" antud maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) nr KMIN-105; - Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja 01.02. 2016 korraldusega nr 1-3/16/196 „Vee erikasutusloa andmine“ antud vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/327147 (muudetud Keskkonnaameti Põhja regiooni juhataja 17.03.2017 korraldusega nr 1-3/17/651 "Vee erikasuusloa muutmine" ja 31.08.2018 korraldusega nr 1-3/18/2179 "Vee erikasutusloa nr L.VV/327147 muutmine"); - Keskkonnaameti 05.02.2019 korraldusega nr 1-3/19/214 "Õhusaasteloa andmine" antud paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaluba (edaspidi õhusaasteluba) nr L.ÕV/332069; - Keskkonnaamet 04.12.2018 korraldusega nr 1-3/18/2895 "KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGule jäätmeloa nr L.JÄ/331740 andmine" antud jäätmete käitlemise keskkonnaluba (edaspidi jäätmeluba) nr L.JÄ/331740. 1.2. Keskkonnaloa muutmine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldis pindalaga 743,21 ha asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) õhusaastelubade nr L.ÕV/320678, L.ÕV/332069 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.03.2020 nr DM- 108962-1 all ning menetluse nr M-108962 all). Keskkonnaamet teavitas ettevõtet 13.04.2020 kirjaga nr DM- 108962-2, et keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 ”Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt väljastatakse alates 01.01.2020 omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele ühine keskkonnaluba. Eelnevast lähtuvalt palus Keskkonnaamet esitada täismahus keskkonnaloa taotluse, milles oleks kajastatud käitise kõikide valdkondadega seotud asjakohased andmed. Samuti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas Keskkonnaametile 08.04.2020 veeloa nr L.VV/327147 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.04.2020 numbriga DM-109332-1) ning Keskkonnaamet palus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l 17.04.2020 kirjaga nr DM-109332-2 määruse nr 56 § 2 lõigetest 1 ja 2 lähtuvalt esitada keskkonnaloa muutmise taotluse, milles oleks kajastatud käitise kõikide valdkondadega seotud asjakohased andmed. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnaloa nr KMIN-105 (kehtivusaeg kuni 27.01.2036) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.05.2020 numbriga DM-109918- 1), Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa muutmise taotluse vastavust jäätmeseaduse (edaspidi JääTS), veeseaduse (edaspidi VeeS), atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) ja määruse nr 56 nõuetele. Esitatud materjalid ei olnud piisavad keskkonnaloa muutmise taotluse edasiseks menetlemiseks ning Keskkonnaamet küsis 12.06.2020 kirjaga nr DM-109918-3 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt taotluse kohta lisateavet. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas 08.09.2020 keskkonnaloa muutmise täiendatud taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.09.2020 numbriga DM-109918-6). Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa muutmise taotluse vastavust JääTS, VeeS, AÕKS, KeÜS ja määruse nr 56 nõuetele ning pidas esitatud materjale piisavaks, et lugeda keskkonnaloa muutmise taotlus nõuetele vastavaks ning taotluse menetlemiseks. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotleb keskkonnaloale nr KMIN-105 kehtivate keskkonnalubade L.ÕV/332069 (õhusaasteluba), L.VV/327147 (veeluba) ning L.JÄ/331740 (jäätmeluba) tegevusandmete liitmist. Õhusaasteloas nr L.ÕV/320678 kajastatud seadmed (purustuskompleks) on konserveeritud ning tootmistegevust enam ei toimu, seetõttu ettevõte ei taotle õhusaasteloa nr L.ÕV/320678 liitmist kehtivate keskkonnalubadega KMIN-105, L.ÕV/332069, L.VV/327147 ning L.JÄ/331740. Muuhulgas taotleb Kiviõli Keemiatööstuse OÜ järgmisi muudatusi: Vee erikastus Veeloa nr L.VV/327147 alusel on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l õigus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaeveväljalt karjäärivee ärajuhtimiseks suublasse (Uuemõisa ojja; keskkonnaregistri kood VEE1070600) maavara kaevandamise eesmärgil koguses 8 647 215 m 3/aastas. Veeluba on antud perioodiks 05.04.2016 - 27.01.2036. 01.10.2019 kehtima hakanud VeeS § 187 punkti 9 kohaselt on veeluba vajalik, kui juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotleb Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatava ja suublasse ärajuhitava karjäärivee koguste suurendamist kuni 16 000 000 m3/aastas. Muutmise eesmärk on kehtestada uued karjäärist väljapumbatavad veekogused kaevandamise piirkonnas hüdrogeoloogiliste ja ilmastiku tingimuste ümberhindamise tõttu. Saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast välisõhku Õhusaasteluba nr L.ÕV/332069 on ettevõttele antud materjali (kaevise) purustamiseks ja sorteerimiseks ning purustus-sorteerimissõlme seadmetes kütuse kasutamiseks. Õhusaasteloa muutmist taotletakse, sest karjääris teostatakse lisaks materjali purustamisele, sorteerimisele ja laadimisele ka lõhkamistöid ja puurimistöid, mida kehtival õhusaasteloal käsitletud ei ole. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ põhitegevusalaks on põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine (EMTAKi kood 06101). Käitise heiteallikateks on kütusemahutid (2 tk), lõugpurusti, koonuspurusti ja sõelur, lõugpurusti mootori heitetoru ning koonuspurusti ja sõeluri mootorite heitetoru ning lõhkamistööd. Kokku käitises on seitse heiteallikat. Killustiku tootmise kompleksi (mobiilne paekivi purustus-ja sorteerimissõlm) kasutatakse paekivi kaksikpaekihi purustamiseks. Paekivi purustamiseks kasutatakse lõug- ja koonuspurusteid. Paekivi purustamine toimub kolmes etapis: I etapis suured paekivitükid purustatakse lõugpurustis, II etapis paekivitükid purustatakse koonuspurustis, III etapis materjal jaotakse neljaks fraktsiooniks. Killustiku aastatoodang on 57 000 tonni. Purustussõlme käitamisel (purustid, sõelur) kasutatakse diiselmootoreid nimisoojusvõimsusega 0,47MWth ning 0,25 MWth. Diislikütuse maksimaalne aastane kulu on 43,423 tonni. Kaevandamisel kasutatakse vastavalt vajadusele katendi kobestamiseks lõhkamistöid. Lõhketööde teostamiseks kasutatakse aastas maksimaalselt kuni 285 tonni lõhkeainet ANFO ja ANFO initsiaatorina dünamiit kuni 37 t/a. Lõhkamistöid tehakse 1 kuni 2 korda nädalas, arvestuslikult kuni 104 korda aastas. Lõhkamiseks puuritakse kuni 7 300 puurauku keskmise kiirusega 90 m/h puuraugu kohta. Maavara raimamist lõhketöödega käsitletakse kaevandamistegevuses kui üht alternatiivi mehaanilisele raimamisele. Maapõu Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitatud taotluse kohaselt ei taotleta keskkonnaloa muutmist maapõue osas. Tuginedes Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 26.10.2020 kirjale nr 1.1-10.1/120 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.11.2020 numbriga DM-109918-9) esitatakse taotlus keskkonnaloa nr KMIN-105 5. eriosa (maapõu) muutmiseks hilejmalt 31.03.2021. Jäätmete käitlemine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le on Keskkonnaameti 04.12.2018 korraldusega nr 1-3/18/2895 antud jäätmeluba nr L.JÄ/331740 kehtivusajaga kuni 03.12.2023. Jäätmeloa andmise hetkel kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni kohaselt on jäätmeluba antud jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 75 lõike 1 punktile 12 ning tekkiva aheraine taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2. Aheraine tekkivateks ja käideldavateks kogusteks on kuni 376940 tonni. Jäätmete (aheraine, kasvukiht, sõelmed) tekitamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu osas ettevõte muudatusi ei taotle. 1.3. Menetlusosaliste ärakuulamine Tuginedes KeÜS § 46 lõikele 1 teavitas Keskkonnaamet Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d ning kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise taotluse menetlusse võtmisest 13.11.2020 kirjaga nr DM-109918-10. Avalikkust teavitas Keskkonnaamet taotluse menetlusse võtmisest teate avaldamisega 17.11.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tuginedes KeÜS § 43 lõigetele 1 ja 2 saatis Keskkonnaamet 17.11.2020 kirjaga nr DM-109918-11 kohaliku omavalitsuse üksusele keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise taotluse tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 1 kuu jooksul. Lüganuse Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmisega 17.12.2020 otsusega nr 296 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.12.2020 numbriga DM-109918-18). Tuginedes asjaolule, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotleb Uuemõisa ojja väljapumbatava vee koguse suurendamist, edastas Keskkonnaamet 17.11.2020 kirjaga nr DM-109918-11 taotluse kooskõlastamiseks Põllumajandusametile, määrates arvamuse esitamise tähtajks 18.12.2020. Nimetatud tähtajaks Keskkonnaametile ei olnud Põllumajandusameti poolt esitatud ettepanekuid ega vastuväeteid taotluse kohta. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dega 48 ja 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Tuginedes HMS § 49 lõikele 1 küsis Keskkonnaamet XX.XX.XXXX kirjaga nr XX menetlusosalistelt arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus keskkonnaloa muutmiseks HMS § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal. Tulenevalt KeÜS § 41 lõikest 5 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba nr KMIN-105. KeÜS § 41 lõige 4 sätestab, et kui vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku, jäätmete käitlemine ja maavara kaevandamine on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Sellest tulenevalt liidab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KMIN-105 jäätmete, vee ja õhu eriosad. Keskkonnaloa nr KMIN-105 andmisega tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud veeluba nr L.VV/327147, jäätmeluba nr L.JÄ/331740 ja õhusaasteload nr L.ÕV/332069 ja L.ÕV/320678. KeÜS § 59 lg 2 p 3 kohaselt võib keskkonnaloa andja muuta keskkonnaloa tingimusi juhul, kui KeÜS § 53 lg 1 p 5-11 nimetatud tingimuse aluseks olnud õigusnorm on kaotanud kehtivuse. Veeloa nr L.VV/327147 andmise ajal kehtinud VeeS ja selle alamaktid kaotasid kehtivuse 30.09.2019 ning 01.10.2019 jõustus uus VeeS. Seoses uue VeeS jõustumisega ja VeeS alamaktide muutumisega otsustas Keskkonnaamet lisaks taotluse (KOTKASe 12.05.2020 nr DM-109918-1 ning korrigeeritud taotlus 08.09.2020 nr DM-109918-6) põhjal algatatud menetlusele algatada omal initsiatiivil menetlus veeloa vastavusse viimiseks VeeS-s ning VeeS alamaktides sätestatud nõuetega. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jätab keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 1 lg 3, § 11 lg 2 ja lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). KeHJS § 6 lg 1 p 28 alusel KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral on KMH kohustuslik. KeHJS § 6 lg 21 kohaselt, juhul kui KeHJS § 6 lg 1 p-des 1–34 1 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta on kajastatud peatükis 1.3). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg-te 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (vt lisa 3), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Ettevõtte territooriumil ja mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad territooriumil teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub otsene mõju ka nendele. 2. Ettevõte tegevusega ei kaasne olulist mõju Uljaste järve veetasemele. 3. Ettevõte tegevusega ei kaasne olulist mõju ümbruskonnale müra ega vibratsiooni osas. 4. Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinna- ja põhjaveele. 5. Ettevõtte tegevusega ei ületata keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ühegi saasteaine osas. 6. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale. 7. Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene. Keskkonnaamet peab vajalikuks lähtudes keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg-st 2, KeHJS § 11 lg-st 8 1 ja § 6 1 lg-st 1 p 6 ning eelhinnangus väljatoodust, kehtestada keskkonnaloale eritingimused, mis tagaksid keskkonnaloas kehtestatud tingimustest kinnipidamist (vt peatükk II). 2.3. Vee erikasutus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le on Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja 01.02.2016 korraldusega nr 1-3/16/196 antud veeluba nr L.VV/327147 kehtivusajaga kuni 27.01.2036. Veeloa andmise hetkel kehtinud veeseaduse redaktsiooni kohaselt on veeluba antud Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist vee väljapumpamiseks (veevõtt) ja suublasse (Uuemõisa ojja; keskkonnaregistri kood VEE1070600) juhtimiseks koguses 8 647 215 m3/aastas (45 096 m3/ööp). Valdkondlike lubade liitmise menetluse käigus ühtseks keskkonnaloaks Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotleb Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatava ja suublasse ärajuhitava karjäärivee koguste suurendamist kuni 16 000 000 m3/aastas. Käesoleva menetluse raamides kannab loa andja veeloal olevad andmed ning veeloa nõuded üle ühtsele keskkonnaloale ning ajakohastab ja täpsustab loa nõudeid ja tingimusi vastavalt muutunud seadusandlusele. 2.3.1. Keskkonnaluba nr KMIN-105 annab selle omajale õiguse: Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaeveväljalt karjäärivee ärajuhtimiseks väljalasu koodiga IV148 kaudu Uuemõisa ojja (keskkonnaregistri kood VEE1070600) maavara kaevandamise eesmärgil koguses 16 000 000 m3/aastas (43 836 m3/ööp) vastavalt VeeS § 187 punktile 9. 2.3.2. Keskkonnaloa tabeli V2 nõuded ja tingimused Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist vee väljapumpamine (veevõtt) toimub pumbajaamaga nr 3 (veehaarde kood POH0023986), mille võimsus on ca 2500 m3/h (ca 60 000 m3/ööp). Pumbajaama võimsuse valikul lähtuti geoloogilise uuringu aruande modelleerimise tulemustest, mille kohaselt kaevandamise lõpp perioodil maksimaalne karjäärivee juurdevoolu hulk on 41 600 m3/ööp ehk 1 733 m 3/h. Pumbajaama asukoha koordinaadid on X: 6584181 ja Y: 662683. Karjääri vee juurdevool moodustub põhiliselt Keila-Kukruse veekihi põhjavee juurdevoolust, mille toitumine sõltub ilmastiku tingimustest. Mäetööd mõjutavad otseselt Kvaternaari veekompleksi ja Ordoviitsiumi veekompleksi Keila-Kukruse veekihti. Veeloaga nr L.VV/327147 on lubatud veevõtt Ordoviitsiumi põhjaveekihist koguses 8 647 215 m3/aastas (45 096 m3/ööp). Sama veehulk on lubatud juhtida suublasse (Uuemõisa ojja; keskkonnaregistri kood VEE1070600). Keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise raames Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotleb Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatava ja suublasse ärajuhitava karjäärivee koguste suurendamist kuni 16 000 000 m3/aastas. Muutmise eesmärk on kehtestada uued karjäärist väljapumbatavad veekogused kaevandamise piirkonnas hüdrogeoloogiliste ja ilmastiku tingimuste ümberhindamise tõttu. Muutmise asjaolud on kirjeldatud taotlusega esitatud ekspertarvamuses (OÜ Inseneribüroo STEIGER, "Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist ära juhitava veehulga hindamine"). Arvestades eksperdiarvamuses on toodud põhjendustega, kehtestab loa andja muudetud keskkonnaloaga nr KMIN-105 Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatavaks vee koguseks 16 000 000 m3/aastas (43 836 m3/ööp). Sama veehulk määrab loa andja tabelis V4 "Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa". Kuna karjäärist väljapumbatavast veest moodustab enamiku sademevesi, mille kogused on sõltuvad ilmastikutingimustest ja seetõttu raske neid prognoosida kvartalite kaupa, seetõttu karjäärivee kogused KOTKASs reguleeritakse kvartalite kaupa (m3 ), kuid limiidiarvestus on aastane. 2.3.3. Keskkonnaloa tabeli V3 nõuded ja tingimused Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatav veekogus (m 3) leitakse arvutuslikult äravoolukanalis pidevalt mõõdetud kiiruse ja sügavuse kuulise perioodi sees aritmeetiliselt keskmistatud andmete alusel. Karjäärist väljapumbatavate veekoguste mõõtmisandmed säilitatakse elektroonselt käitaja mõõtesüsteemi andmebaasis, veekogused fikseeritakse kuuliselt elektroonselt. Juhul, kui mõõteseadmed ei toimi korrektselt või on hoolduses kasutatakse tagavaravariandina võetava vee koguse fikseerimiseks pumpade töövõimekuse ja töötundide korrutis. Uuemõisa ojja heidetava ja põlevkiviõli tootmisprotsessi suunatava karjäärivee kogused fikseeritakse eraldi elektroonselt. Uuemõisa ojja heidetava heitvee kogus peetakse endise settetiiki ülepumbatud koguste järgi vastavalt pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Sademete rohkel perioodil, kui P-K I põlevkivikarjääri settebasseinis on veetaseme tõusu oht üle kõrgusmärgi 49,3 m abs avatakse isevoolne ülevoolu regulaator Uuemõisa ojja. Ülevoolu regulaatori kaudu heidetav veekogus ja sellega tekkiv suubla saastatus määratakse arvutuslikult mõõtmise ja analüüsiakti tulemuste järgi. Veeloa nr L.VV/327147 tabeli V3 kohaselt põhjaveetaseme mõõtmine tuleb "teostada vastavalt maavara kaevandamise loa nr KMIN-105 punktide 9.10 ja 9.11 tingimustele", "jätkata kooskõlas maavara kaevandamise loa nr KMIN-105 punktide 9.13 ja 9.15 nõuetega Uljaste järve veetaseme muutuste ja Satsu oja, Ilmaste peakraavi ning Erra jõe seisundi jälgimist" ja "vee kvaliteedi kontrollimine: teostada vastavalt maavara kaevandamise loa nr KMIN-105 punktide 9.10 ja 9.12 tingimustele". Põhja-Kiviõli II põlevkivi karjääri kaeveväljal kaevandusega seotud võimaliku keskkonnamõju taseme väljaselgitamiseks teostab Kiviõli Keemiatööstuse OÜ keskkonnaloa KMIN-105 kõrvaltingimuste punktide 13 ja 15 alusel Uljaste järve veetaseme muutuste ja Satsu oja, Ilmaste peakraavi ning Erra jõe seisundi jälgimist. Samuti kooskõlas keskkonnaloa KMIN-105 kõrvaltingimuste punktide 10, 11 ja 12 nõuetega jälgitakse Keila-Kukruse, Lasnamäe-Kunda põhjaveekihtide ja pinnavee (salvkaevud) kvaliteedi ning vee tasemete seisundit. Seetõttu ei pea loa andja vajalikuks need seire tingimused dubleerida keskkonnaloa KMIN-105 tabelis V3. 2.3.4. Keskkonnaloa tabeli V4 nõuded ja tingimused Põlevkivi kaevandamistööde käigus suure hõljumi sisaldusega karjäärivesi pumbatakse Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise alalt Põhja-Kiviõli I põlevkivi karjääri veekanaalisse (edaspidi settetiiki).Osa settetiigis selitatud karjääriveest kasutatakse Põhja-Kiviõli I põlevkivikarjääri hüdroloogilise režiimi reguleerimiseks, ülejääk juhitakse Uuemõisa ojja (keskkonnaregistri kood VEE1070600, väljalasu kood IV148) ja edasi Erra jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1070200). Väljalasu koodiga IV148 koordinaadid on X: 6583746 ja Y: 665102. Tuginedes käesoleva korralduse punktis 2.3.2. toodule määrab loa andja väljalasu koodiga IV148 kaudu suublasse juhitava kärjäärivee vooluhulgaks 16 000 000 m3/aastas (43 836 m3/ööp). Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Määruse nr 61 § 9 lõike 5 alusel tuleb kaevandus- ja karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Põlevkivikaevanduste ja -karjääride veele tuleb määruse nr 61 § 9 lõike 6 kohaselt lisaks sama paragrahvi lõikes 5 sätestatule määrata loaga ka sulfaatide seirenõuded. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas kaevandusest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Uuemõisa ojja (väljalasu kood IV148) juhitavate karjäärivee saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatakse keskkonnaloaga nr KMIN-105 määruse nr 61 § 9 lõike 1, lõike 5 ja lõike 6 alusel: BHT7 - 15 mg/l, KHT - 125 mg/l, heljuvaine - 40 mg/l, Püld - 1 mg/l, N üld – 45 mg/l, ühealuselised fenoolid = 0,1 mg/l, kahealuselised fenoolid - 15 mg/l, naftasaadused - 1 mg/l ja pH – 6-9 pH ühikut. SO4 sisaldust suublasse juhitavas karjäärivees ei limiteerita, aga veesaastetasu arvutatakse. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 20 lõike 2 kohaselt on karjäärivee väljalasul koodiga IV148 suubla KeTS kohaseks koefitsiendiks 1. 2.3.5. Keskkonnaloa tabeli V7 nõuded ja tingimused Vastavalt määruse nr 61 § 16 lõikele 1, kui reoveepuhasti koormus on alla 2000 ie või kui hinnatakse sademe-, kaevandus-, karjääri-, jahutus- või muust saasteallikast ärajuhitava vee saasteainete sisaldust või hinnatakse ohtlike ainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga. Tuginedes määruse nr 61 § 16 lõikele 1, määrab loa andja karjäärivee väljalasule koodiga IV148 seiresageduseks üks kord kvartalis. Seiratavad saasteained: BHT7 , KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftasaadused, pH, sulfaadid. Määruse nr 61 § 16 lõike 2 kohaselt tuleb settebasseini puhastusefektiivsuse hindamiseks võtta proovid ühel ajal nii settebasseini sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest. Lähtuvalt sellest settebasseini puhastusefektiivsus tuleb hinnata üksikproovide alusel. Proovide võtmise sagedus on 1 kord kvartalis. Seiratav näitaja - heljum. 2.3.6. Keskkonnaloa tabeli V8 nõuded ja tingimused Suubla seisundi seire eesmärk on heitvee väljalasu mõju hindamine veekogu seisundile. Vastavalt määruse nr 61 § 10 lõikele 1 määrab loa andja loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale kaevandusveele. Määruse nr 61 lõike 4 kohaselt määratakse suubla seire sagedus ärajuhitava kaevandusvee korral vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata seire sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Lähtuvalt eeltoodust tuleb võtta pinnavee proovid järgmistes seirepunktides: Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise kohast allavoolu enne oja suubumist Erra jõkke (koordinaadid X: 6585310 ja Y: 667100). Seiratavad näitajad: pH, BHT7, Hõljuvaind, N üld, NH4+, NO2-, NO3-, Püld, SO42-, Cl, Fe üld, Ca, Mg, üldkaredus, kuivjääk. Seire sagedus: üks kord kvartalis, kui on võimalik võtta esinduslik proov. Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise kohast ülesvoolu (koordinaadid X: 6583315.3 ja Y: 665996.2). Seiratavad näitajad: pH, BHT7, Hõljuvaind, N üld, NH4+, NO2-, NO3-, Püld, SO42-, Cl, Fe üld, Ca, Mg, üldkaredus, kuivjääk. Seire sagedus: üks kord kvartalis, kui on võimalik võtta esinduslik proov. Erra jõgi, pärast Uuemõisa oja suubumist Erra jõkke (koordinaadid X: 6585611 ja Y: 668394). Seiratavad näitajad: pH, BHT7, Hõljuvaind, N üld, NH4+, NO2-, NO3-, Püld, SO42-, Cl, Fe üld, Ca, Mg, üldkaredus, kuivjääk. Seire sagedus: üks kord aastas. Seiratavad näitajad: ühe- ja kahealuselised fenoolid. Seire sagedus: üks kord aastas. Erra jõgi enne Uuemõisa oja suubumist Erra jõkke (koordinaadid X: 6585539 ja Y: 668410). Seiratavad näitajad: pH, BHT7, Hõljuvaind, N üld, NH4+, NO2-, NO3-, Püld, SO42-, Cl, Fe üld, Ca, Mg, üldkaredus, kuivjääk. Seire sagedus: üks kord aastas. Seiratavad näitajad: ühe- ja kahealuselised fenoolid. Seire sagedus: ükskord aastas. 2.3.7. Proovivõtu- ja analüüsinõuded VeeS § 236 lõike 2 kohaselt veeuuring on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, keskkonnaloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, keskkonnaloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning keskkonnaloaga nõutava omaseire eesmärgil. Vastavalt VeeS § 236 lõikele 7 on vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringute käigus tehtavate analüüside kvaliteedinõuded ning veeuuringuteks kasutatavad põhja-, pinna-, mere-, heit- ja reovee ning reoveesette proovivõtumeetodid ja analüüsi referentmeetodid kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“ ja keskkonnaministri 03.10.2019 määrusega nr 49 „Proovivõtumeetodid“. VeeS § 243 lõike 1 alusel kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. VeeS § 237 lõike 1 kohaselt peab katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove, olema akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt VeeS § 236 lg 7 nimetatud veeuuringu valdkonnas proovide võtmiseks ja näitajate analüüsimiseks. VeeS § 237 lõike 2 alusel peab katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis-keemilisi ja keemilisi analüüse, vastama VeeS § 237 lõike 4 alusel kehtestatud katselabori nõuetele ning sooritama vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed. Proovivõtu- ja analüüsinõuete määramisel (tabel V7 "Väljalaskme seire nõuded" ja tabel V8 "Veekogu sh suubla seire") lähtus loa andja VeeS § 236 lõikest 7, § 237 lõigetest 1 ja 2, § 243 lõikest 1 ja lõikest 5 ning määruse nr 61 § 14 lõigetes 1, 2 ja 6 sätestatud nõuetest: Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. 2.3.8. Karäärivee kasutus jahutusveena Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l oli plaanides kasutada osa karjääriveest jahutusveena KKT OiL OÜ (registrikood 12453072; omab keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-171223) ringtsükli süsteemis, millal süsteemi läbinud karjäärivesi suunatakse tagasi Põhja-Kiviõli I põlevkivikarjääri kogumisbasseinisse. Sellisel juhul tsirkuleerib karjääri vesi kinnises süsteemis, kus Põhja-Kiviõli I põlevkivikarjääri lõunatranšee bassein täidab jahutaja funktsiooni. Kuivõrd see süsteem ei ole hetkel kasutusse viidud, siis ei pea andja vajalikkuks kanda veeloa nr L.VV/327147 tabelist V7 "Väljalaskme seire nõuded" seirepunkt "Jahutusvee ringtsükli tagasivool" keskkonnaloale nr KMIN-105. 2.3.9. Keskkonnaloa tabeli V16 nõuded ja tingimused Pidevalt peab olema tagatud settetiigi korrasolek ja normaalne töö ning hooldus; Avariidest ja loodusereostusest tuleb koheselt teatada Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaametile ja Lüganuse Vallavalitsusele. Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse leviku likvideerimiseks. Keskkonnaloa nr KMIN-105 kõrvaltingimuste punkti 16 kohaselt kaevandamise tagajärjel salv- või puurkaevude kuivaksjäämisel tuleb kaevandajal viivitusteta tagada elanike veega varustamine sõltumata kaevu tüübist ja ka juhul, kui puurkaevul puudub katastri number. Veevarustuse täielik taastamine (vana kaevu taastamine, nõuetele vastava kaevu sügavamasse veekihti rajamine, uue veevärgi ehitamine vms) peab toimuma viivituseta, arvestades seejuures õigusaktides sätestatud kohustuslikeks menetlusteks kuluvat aega. Tingimuse dubleerimise vältimiseks ei pea loa andja vajalikuks kanda veeloa nr L.VV/327147 tabelist V16 "Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad" nõue "Tootmistegevuse tagajärjel tekkiva põhjavee alanemise ja kvaliteedi halvenemise mõjupiirkonnas kindlustada elanikud joogiveega, vajadusel puurida uued sügavamad kaevud" keskkonnaloale nr KMIN-105. 2.3.10. Keskkonnaloa tabeli V17 nõuded ja tingimused Keskkonnaloa nr L.VV/327147 tabeli V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale nõuded ajakohastatakse ja sõnastatakse keskkonnaloa nr KMIN-105 järgmiselt: Keskkonnaametile tuleb esitada teave veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest või teistest leevendusmeetmetest, mis on seotud vee erikasutusega. Meetmete rakendamise juhul; Andmed veevõtu kohta kuude kaupa esitada Keskkonnaametile koos vee erikasutusõiguse tasu deklaratsiooniga läbi KOTKAS-süsteemi üks kord kvartalis; Väljalaskme omaseire tulemused (analüüsiaktid) esitada Keskkonnaametile koos veesaastetasu deklaratsiooniga läbi KOTKAS-süsteemi üks kord kvartalis; Suubla seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Keskkonnaametile läbi KOTKAS-süsteemi üks kord aastas; Vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu arvutuste tulemused tuleb esitada keskkonnatasu deklaratsiooniga läbi KOTKAS-süsteemi vastavalt kehtivale korrale üks kord kvartalis; Veekasutuse aruanne esitada läbi KOTKAS-süsteemi vastavalt kehtivale korrale üks kord aastas; Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud, kohe teavitada Keskkonnaametit. KeTS § 333 lõike 1 järgi esitab KeTS § 31 lõike 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333 lõike 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise kord kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22 “Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord”. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus. KeTS § 334 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsioon posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone e-teenuste keskkonnas. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu arvutused tuleb esitada ka juhul, kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud ja see kajastub veearvesti näitude vahes ja saasteainete kogustes. VeeS § 195 lõik 1 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas veekasutuse aruanne, mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 “ Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ esitatud nõuetele. Kehtiva keskkonnaloa nr L.VV/327147 tabelist V17 punkti 9 allpunkti 2 kohaselt „Vee erikasutusega seotud ehitise valduse muutmisel on vee erikasutajal õigus vee erikasutusluba uuele valdajale üle anda. Valduse üleandmisest ja vee erikasutusloa üleandmisest teatab uus valdaja vee erikasutusloa andjale hiljemalt ühe nädala jooksul alates valduse muutumisest. Sel juhul kehtib vee erikasutusluba uue valdaja suhtes neli kuud alates valduse üleandmise hetkest“. See nõue oli kehtestatud keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) § 22 alusel. Määrus nr 18 on kehtetu alates 01.10.2019. Keskkonnaloa üleandmise nõuded on kehtestatud KeÜS §-s 60. KeÜS § 60 lg 1 sätestab, et keskkonnaloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule. KeÜS § 60 lg 2 kohaselt keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. Lähtuvalt eeltoodust keskkonnaloa nr KMIN-105 vormi V17 9 allpunkti 2 tingimus sõnastatakse järgmiselt: keskkonnaloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks tuleb esitada keskkonnaloa andjale loa omaja ja loa taotleja ühine taotlus vastavalt kehtivale korrale. Keskkonnaloa KMIN-105 kõrvaltingimuste punkti 11 kohaselt "kaevandamise ajal tuleb kolm korda aastas Sonda Vallavalitsuse poolt volitatud esindaja juuresolekul mõõta käskkirja punkti 4.2.8.10 alusel seireks määratud kaevude veetaset. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile" ja punkti 12 kohaselt "kaevandamise ajal tuleb kaks korda aastas käskkirja punkti 4.2.8.10 alusel seireks määratud kaevudes kontrollida Keila-Kukruse veekihi vee kvaliteedinäitajaid. Määrata tuleb: pH, ammooniumi, nitraatide, nitritite, üldraua, sulfaatide, kloriidide, fenoolide ja naftaproduktide sisaldus, hägusus, kuivjääk, üldleelisus, üldkaredus, PHT ja värvus. Andmed tuleb kahe nädala jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist esitada Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile". Tingimuse dubleerimise vältimiseks ei pea loa andja vajalikuks kanda veeloa nr L.VV/327147 tabelist V17 "Nõuded teabe esitamiseks loa andjale" nõuded "Põhjaveetaseme mõõtmise tulemused esitada loa andjale 14 päeva jooksul peale mõõtmise teostamist" ja "Põhjavee seiretulemused (analüüsiaktid) esitada loa andjale 14 päeva jooksul peale labori poolt analüüsitulemuste kättesaamist" keskkonnaloale nr KMIN-105. 2.3.10. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). Eestis kinnitati Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 istungi protokolliga nr 1 kolme vesikonna VMK-d perioodiks 2015-2021. VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm. Iga-aastase riikliku seire ja uuringute tulemuste põhjal uuendab Keskkonnaministeerium kord aastas veekogumite seisundite hinnangud. Kaevandusvee suublaks on Uuemõisa oja (keskkonnaregistri kood VEE1070600) mis suubub ca 4200 m pärast Erra jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1070200). Uuemõisa oja seisundiklass VMK-s pole hinnatud. VMK kohaselt kuulub Erra jõgi halva seisundiklassi. Mõlemad veekogud kuuluvad tugevasti muudetud veekogude hulka. Vastavalt pinnaveekogumite koondseisundile 2019 jääb Erra_1 veekogumi seisundiklass samaks kõrgenenud saasteainete, Zn, 1-al.fen, PAH (antratseen, benso(k)fluoranteen, benso(a)püreen settes), benso(g,h,i)perüleen pinnavees 2013), sisalduse tõttu. Erra_1 veekogumi suhtes VMK pinnavee meetmeprogrammis on ette nähtud meetmetena karjäärivee väljalaskme IV148 täiendav järelevalve õigusaktide nõuete ja vee-erikasutusloa tingimuste täitmise üle (heitvee väljalask). Meetme rakendaja on Keskkonnainspektsioon. Ettevõtte omaseire ja riikliku seiretulemuste alusel suublasse juhitav karjäärivesi vastab karjääriveele kehtestatud nõuetele. Karjäärivees (peale settebasseine) seiratavate ohtlike ainete (ühe- ja kahealuselised fenoolid ning naftasaadused) sisaldused jäävad pidevalt alla kehtestatud piirväärtuse. Lähtuvalt eeltoodust ei määra Keskkonnaamet ettevõttele karjäärivee juhtimisel suublasse rangemaid nõudeid, kuid peab ettevõte tagama karjäärivee juhtimisel suublasse keskkonnaloaga seatud piirväärtustele vastavuse. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju pinnaveekogumi seisundile, on Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Vastavalt VMK põhjavee meetmeprogrammile 2015-2021 on veevõtul veemajanduse eesmärgiks põhjaveevaru taastumise tagamine. Peamisteks probleemseteks koormusallikateks on põhjaveevõtt joogiveeks asulates ning põhjavee ärajuhtimine kaevandustest. VMK kohaselt on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas seisundis. Vastavalt põhjaveekogumite koondseisundile 2019 jääb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund samaks. Põhjavee kvaliteet vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele ainult 65% seirekaevudest. Kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevanduspiirkondades, mis mõjutab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme ning veevõtt ületab looduslikku põhjaveeressurssi. Põhilised koormused, mis mõjutavad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit on punktkoormus, hajukoormus, muu vee sissetung (kaevanduste vesi), veevõtt kaevandustest, kaevandusvee heide põhjavette. Põhjaveekogumi hea seisundi saavutamine ei ole lähema paarikümne aasta jooksul võimalik põlevkivi kaevandamise jätkamise tõttu. VMK põhjavee meetmeprogrammis on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi hea seisundi saavutamiseks ettenähtud meetmed, mis on kättesaadavad aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad (link on aktiivne korralduse koostamise ajal). Kiviõli Keemiatööstus OÜ teistab põhjaveeseire OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) poolt koostatud keskkonnaseire kava alusel. Keskkonnaseire kavas (edaspidi seirekava) on arvesse võetud Keskkonnaministeeriumi 04.03.2005. aasta keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise otsuses nr 13-3- 3/10198-3, maavara kaevandamise keskkonnaloas KMIN-105 ja veeloas nr L.VV/327147 seatud tingimusi. Keskkonnaseire programmi näol on tegemist esialgselt 2011. aastal koostatud seirekavaga, mida on järgnevatel aastatel vastavalt uuendatud (viimane versioon on koostatud 2020 aastal, Töö nr 20/2871). Sama seirekava alusel jälgitakse jälgitakse kaevandamise ajal Uljaste järve veetaset ja teostatakse pinnavee seire (Satsu oja, Ilmaste peakraavi, Uuemõisa oja ja Erra jõe seire) ning välisõhu kvaliteedi seire. Seire aruanne esitatakse Keskkonnaametile sagedusega üks kord aastas keskkonnaloa nr KMIN-105 kõrvaltingimuste alusel. Põhjaveeseire eesmärk on välja selgitada, kas ettevõtte tegevus põhjustab muudatusi Keila-Kukruse, Lasnamäe- Kunda ja Kvaternaari veekihtide põhjavee tasemetes või keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju pinnaveekogumi seisundile, on Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused arvestades VMK põhjavee meetmeprogrammis tooduga. 2.4. Saasteainete väljutamine paiksest heitallikast välisõhku Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l on keskkonnaluba vajalik vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) § 2, mis sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Määruse lisas on toodud, et summaarsete osakeste künniskogus on >1 tonn aastas. Ettevõte tegevuse käigus tekkivad osakesed (kõik fraktsioonid kokku sh peenosakesed PM10 ja eriti peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid), mille aastane heitkogus on kokku 5,576 tonni, mistõttu määruses nr 67 kehtestatud künnis on ületatud. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84) § 17 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitise andmetest. Lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) kohaselt koosmõju hindamisel arvestati ainult KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING heiteallikatega, kuna samu saasteaineid väljutavad käitised väljaspool tootmisterritooriumit lähiümbruses puuduvad. Koosmõju hinnangus selgus, et keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) kehtestatud piirväärtuseid ei ületata. Hajumisarvutuste tulemusi põhjalikumalt on kajastatud eelhinnangus (vt lisa 3). Välisõhu müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 01.02.2017 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Vastavalt Sonda Valla üldplaneeringule mõõtepunktid, kus teostati müra mõõtmisi kuuluvad II mürakategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) alla. Määruse nr 71 lisa 1 kohaselt, II kategooria maa-ala tööstusmüra piirväärtusteks päeval on 60 dB ning öösel 45 dB. Ettevõte teostas 18.09.2019-19.09.2019 tootmisterritooriumi läheduses müra mõõtmised (protokollid registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.11.2019 nr 12-1/19/19143 all). Mõõtmiste protokolli nr 19/562 STL kohaselt müra mõõdeti Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaevevälja territooriumi läheduses, kokku 3 mõõtmiskohta. Igas mõõtepunktis tehti 3 mõõtmist ning saadud tulemused keskmistati. Vastavalt mõõtmiste protokolli esitatud andmetele keskmine mõõdetud müratase ettevõte territooriumi läheduses päeval oli esimeses mõõtekohas - 43,6 dB; teises - 49,6 dB ning kolmandas - 47,7 dB, öisel ajal oli esimeses mõõtekohas - 35,0 dB; teises - 38,2 dB ning kolmandas - 44,0 dB. Eelnevast nähtub, et määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtuseid ei ületata. Ettevõte on teostanud müra mõõtmisi ka varasematel aastatel (2016-2017) (protokollid registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjade nr 15-2/17/12656, ja 15-2/16/459 all), millede kohaselt on mõningatel juhtudel määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtused ületatud. Eelnevast tulenevalt Keskkonnaamet sätestab keskkonnaloale nr KMIN-105 järgmise eritingimuse: 1. Punkt 1 „Teostada müra (päeval ja öösel) mõõtmised kaks korda aastas käitise töötamisel normaalkoormusega. Mõõtmisi teostada Põhja-Kiviõli II mäeeraldise lähimate elamumaade juures, mõõtepunktide valikul arvestada mäetööde/kaevandamistegevuse paiknemist ning valitud mõõtepunktid eelnevalt kooskõlastada Keskkonnametiga. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Aruandes tuleb fikseerida mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus. Mõõtmiste protokollid edastada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt.“ Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. LHK projekti kohaselt ei kaasne võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Lõhnaaine võimaliku esinemist põhjalikumalt on kajastatud eelhinnangus (vt lisa 3). Nii tööstuslikust tegevusest kui ka liiklusest tingitud pinnasevibratsiooni hindamisel lähtutakse sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest. Eeldatavalt ettevõtte tegevusega ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas või mõjutaks elanike heaolu. Samuti objekti kontrollimise andmekogu süsteemis OKAS puuduvad ka vastavasisulised kaebused, mis viitaksid vibratsiooni häiringutele. Siiski, arvestades asjaolu, et käitises/käitise piiril/lähimate elumajade juures vibratsiooni Keskkonnaametile teadaolevalt mõõdetud ei ole, peab loa andja vajalikuks kehtestada keskkonnaloale nr KMIN-105 tingimuse, et Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel ettevõte seda teeks. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KMIN-105 järgmise eritingimuse: 2. Punkt 2 „Teostada Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kaebuste esinemisel) mõõtmised vibratsiooni osas. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga (vajadusel mõne muu asjaomase ametkonnaga). Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt." Menetluse käigus vaatas Keskkonnaamet üle õhusaasteloa nr L.ÕV/332069 tabelis 8 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise ja muud eritingimused“ (edaspidi tabel 8) kehtestatud eritingimused. Seoses õhusaasteloa muutustega (vt peatükk I) ning arvestades LHK projektis toodud ettepanekutega tuleb keskkonnaloal kajastuvaid eritingimusi ajakohastada. Seega Keskkonnaamet sõnastab ümber punktis 8.1 kajastatud nõude järgmiselt: 3. Punkt 3 „Teostada välisõhu kvaliteedi seiret peente osakeste (PM 10) osas üks kord kvartalis perioodil 01.04- 31.09. Mõõtmisi teostada Põhja-Kiviõli II mäeeraldise lähimate elamumaade juures, arvestades mäetööde/kaevandamistegevuse paiknemist ning valitud mõõtepunktid eelnevalt kooskõlastada Keskkonnametiga. Mõõtmiste ajal käitis peab töötama normaalkoormusel. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt.“ Keskkonnaamet jätab keskkonnaloale nr L.ÕV/332069 alles punktis 8.2 ning 8.3 kajastatud korralduslikud meetmed, muutes ainult meetmete numbreid. Punkti 8.2 uueks numbriks on 4 ning punkti 8.3 - 5. Kõik eritingimused, mis on kajastatud käesoleva korralduse peatükis 2.4 „Saasteainete väljutamine paiksest heitallikast välisõhku“ kantakse keskkonnaloa nr KMIN-105 tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa andmise taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu AÕKS ja muude sellest seadusest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja väljastada keskkonnaloa. Ettevõte peab järgima AÕKS-i ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. 2.5. Jäätmete käitlemine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le on Keskkonnaameti 04.12.2018 korraldusega nr 1-3/18/2895 antud jäätmeluba nr L.JÄ/331740 kehtivusajaga kuni 03.12.2023. Jäätmeloa andmise hetkel kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni kohaselt on jäätmeluba antud jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel vastavalt JäätS § 75 lõike 1 punktile 12 ning tekkiva aheraine taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2. Tekkivateks jäätmeteks on põlevkivi kaevandamisel tekkiv kasvukiht jäätmekoodiga 01 01 02, kuivrikastamisel tekkiv C/D lubjakivikiht ehk kaksikpaas (aheraine) jäätmekoodiga 01 01 02 01 ning kaksikpaasist killustiku tootmisel tekkivad sõelmed jäätmekoodiga 19 12 09. Jäätmete tekke ja taaskasutamise asukohaks on Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär, mis asub Ida-Viru maakonnas, Satsu ja Ilmaste külas. Põlevkivikarjääri territoorium hõlmab kinnistuid: 75101:002:0036 Pendi; 75101:002:0078 Rute; 75101:002:0060 Tihnu; 75101:002:0014 Käärti; 5101:002:0140 Rohtmaa; 75101:002:0170 Allika; 75101:002:0103 Sistu; 75101:002:0104 Sistukivi; 75101:002:0109 Rahe; 75101:002:0111 Raju; 75101:002:0112 Tormi; 75101:002:0105 Pikse; 75101:002:0106 Kõue; 75101:002:0150 Orkaani (Sonda metsatükk nr 5); 75101:002:0081 Pihlaka; 75101:002:0123 Koskla; 75101:002:0121 Rähni ja 75101:002:0119 Tormilinnu. Valdkondlike lubade liitmise menetluse käigus ühtseks keskkonnaloaks ettevõte jäätmete valdkonnas muudatusi ei taotle. See tähendab seda, et Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris jäätmete tekitamise ja taaskasutamise osas midagi muutunud ei ole. Sellest lähtuvalt kannab loa andja jäätmeloal olevad andmed ning loa nõuded üle ühtsele keskkonnaloale olulisi sisulisi muudatusi tegemata, kuid ajakohastab ja täpsustab loa nõudeid ja tingimusi vastavalt muutunud seadusandlusele. 2.5.1. Keskkonnaluba nr KMIN-105 annab selle omajale õiguse: 1. Jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel, vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 7. 2. C/D lubjakivikihist ehk kaksikpaasist (aherainest) jäätmekoodiga 01 01 02 01 sertifitseeritud lubjakivikillustiku tootmiseks karjääri territooriumil toimingukoodiga R5m, vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2. 3. C/D lubjakivikihi ehk kaksikpaasi (aheraine) jäätmekoodiga 01 01 02 01 täitematerjalina taaskasutamiseks karjääri territooriumil toimingukoodiga R5t, vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2. 4. C/D lubjakivikihist ehk kaksikpaasist (aherainest) lubjakivikillustiku tootmisel tekkivate mineraalijäätmete, ehk sõelmete jäätmekoodiga 19 12 09, mis ei kvalifitseeru tooteks, taaskasutamiseks toimingukoodiga R5t kaevandatud karjääri ala korrastamisel, vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2; 5. Kasvukihi jäätmekoodiga 01 01 02 ladustamiseks mäeeraldise teenindusmaal toimingukoodiga R13, vastavalt jäätS § 73 lõike 2 punktile 2. 2.5.2. Keskkonnaloa kehtivad nõuded Vastavalt JäätS § 81 lõike 2 punktile 3 on loa andjal õigus keskkonnaloaga määrata tegevusele esitatavad keskkonnanõuded, lähtudes keskkonnaloa taotlusest, esitatud lisateabest, JäätS-st ja selle alamaktidest, samuti võttes arvesse teised keskkonnaalased õigusaktid ning keskkonnamõju eelhindamisest. Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded ning tabelisse J7 nõuded kaevandamistegevuse lõpetamisel rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete kohta. 2.5.2.1. Keskkonnaloa tabeli J6 nõuded ja tingimused: 1. Kaksikpaasist toodetav aherainest lubjakivikillustik peab vastama ehitustoodetele kehtestatud nõutele, seal hulgas standardile EVS EN13242:2006+A1:2008 , ehitustöödel ja tee ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid. Materjal, mis nimetatud standardile ja teistele ehitus ja keskkonnanormidele ei vasta, kvalifitseerub jäätmeks ning tuleb käidelda vastavalt ette nähtud jäätmekäitlusnõuetele. 2. Kasvukihi (mullasegune pinnas) jäätmekoodiga 01 01 02 käitlemisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § 44 p 1 ja 2 sätestatud mullakaitsenõuetest. Kasvukiht tuleb ladustada eraldi aunadesse ning selle lükkamine kaevandatud alale läbisegi mineraalse materjaliga on keelatud. Kasvukihti on lubatud mäeeraldise teenindusmaal ladustada ning edasiseks käitlemiseks üle anda. Juhul, kui kaevandaja soovib hakata kasvukihti taaskasutama karjääri ala korrastamisel, siis tuleb sellele eelnevalt koostada korrastamisprojekt, mis käsitleb muuhulgas ka kasvukihi taaskasutamist ning esitada projekt koos vastava keskkonnaloa muutmise taotlusega Keskkonnaametile. 2.5.2.2. Keskkonnaloa tabeli J7 nõuded ja tingimused: 1. Maavara kaevandamise lõpetamisel tuleb varasemalt tekkinud jäätmed (kasvukiht, kaksikpaas, sõelmed) ära käidelda või anda edasiseks käitlemiseks üle vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. Karjääri territoorium tuleb vastavalt korrastamisprojektile korrastada ja jäätmeid karjäärialale maha jätta ei ole lubatud. 2.6. Maapõu Kiviõli Keemiatööstuse OÜ saatis Keskkonnaametile 26.10.2020 kirja nr 1.1-10.1/120, milles selgitas, et soovib käesoleval hetkel jätta muutmata keskkonnaloa nr KMIN-105 5. eriosa (maapõu), kuna kõikide osapoolte hinnangul vajavad põhjalikku ülevaatamist maapõueosaga seotud kõrvaltingimused. Samas kirjas tõi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ välja, et maapõueosaga seotud kõrvaltingimused vaadatakse üle hiljemalt 31.03.2021. Tulenevalt asjaolust, et nimetatud kõrvaltingimused vajavad ajakohastamist, märgib Keskkonnaamet, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ peab hiljemalt kuupäevaks 31.03.2021 esitama taotluse keskkonnaloa nr KMIN-05 5. eriosa (maapõu) muutmiseks. III. OTSUS Lähtudes eeltoodust, KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGu 08.09.2020 esitatud taotlusest ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 64 lg-le 1, § 68 lg-le 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 11 ja lg-le 4, § 6 1 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 2 2, 23, 4, 8 ja 8 1, § 12 lg 1 1 p-le 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 10 p-le 1, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“,eelnimetatud õigusaktidele ja Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1- 1/19/205 "Regioonide põhimääruste kinnitamine" lisa 1 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p-le 2.2, otsustab Keskkonnaamet: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGu (registrikood 10186158, aadress Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43125 Ida-Viru maakond) keskkonnaloa taotluse menetluse käigus. 2. Muuta KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING keskkonnaluba nr KMIN-105 vastavalt käesoleva korralduse peatükidele 2.3 "Vee erikasutus"; 2.4 " Saasteainete väljutamine paiksest heitallikast välisõhku"; 2.5 "Jäätmete käitlemine" ning 2.6 "Maapõu". 3. Määrata keskkonnaloa nr KMIN-105 tabelis V2 "Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa" ja tabelis V4 "Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa" Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist väljapumbatavaks ja suublasse juhitavaks lubatud vee koguseks 16 000 000 m3/aastas (43 836 m3/ööp). 4. Kehtestada keskkonnaloa nr KMIN-105 tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“ järgmised eritingimused: 4.1 Punkt 1 "Teostada müra (päeval ja öösel) mõõtmised kaks korda aastas käitise töötamisel normaalkoormusega. Mõõtmisi teostada Põhja-Kiviõli II mäeeraldise lähimate elamumaade juures, mõõtepunktide valikul arvestada mäetööde/kaevandamistegevuse paiknemist ning valitud mõõtepunktid eelnevalt kooskõlastada Keskkonnametiga. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Aruandes tuleb fikseerida mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus. Mõõtmiste protokollid edastada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt." 4.2 Punkt 2 "Teostada Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, kohaliku omavalitsuse või mõne muu asjaomase ametkonna põhjendatud nõudmisel (näiteks kaebuste esinemisel) mõõtmised vibratsiooni osas. Mõõtmiste asukoht ja kestus objektiivsete andmete saamiseks leppida eelnevalt kokku mõõtmiste teostajaga ning kooskõlastada Keskkonnametiga (vajadusel mõne muu asjaomase ametkonnaga). Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt." 5. Sõnastada ümber keskkonnaloa nr L.ÕV/332069 eritingimus 8.1 ning kanda keskkonnaloa nr KMIN- 105 tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“ järgmiselt: 5.1 Punkt 3 "Teostada välisõhu kvaliteedi seiret peente osakeste (PM 10) osas üks kord kvartalis perioodil 01.04-31.09. Mõõtmisi teostada Põhja-Kiviõli II mäeeraldise lähimate elamumaade juures, arvestades mäetööde/kaevandamistegevuse paiknemist ning valitud mõõtepunktid eelnevalt kooskõlastada Keskkonnametiga. Mõõtmiste ajal käitis peab töötama normaalkoormusel. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus. Andmed esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale vastavate andmete saamist laborilt." 6. Jätta kehtivaks keskkonnaloa nr L.ÕV/332069 eritingimused 8.2 ja 8.3 ning kanda keskkonnaloa nr KMIN-105 tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“, muutes ainult eritingimuste numbrid: 6.1 Punkt 4 "Ebasoodsatel ilmastikutingimustel (kuivade ja tuuliste ilmadega) tuleb purustusseadme tööaega võimalikult piirata või vältida killustiku tootmist." 6.2 Punkt 5 "Täiendavate negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemisel õhusaasteloa kehtivuse ajal (k.a. asukoha muutmise korral) kohustub arendaja koostöös mõjutatud alale jäävate majapidamiste omanike või kasutajatega ja Lüganuse valla esindajatega selgitama välja kaasnevad häiringud ning leppima kokku rakendatavad meetmed mõjude ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks. Kokkuleppe vormistatakse kirjalikult ning allkirjastatakse kolmepoolselt: arendaja, Lüganuse Vallavalitsus ja häiringute mõjutsooni jäävate majapidamiste omanikud või kasutajad. Kokkuleppe täitmise kontrolli tagab vallavalitsus." 7. Tunnistada kehtetuks veeluba nr L.VV/327147, jäätmeluba nr L.JÄ/331740 ja õhusaasteload nr L.ÕV/332069 ja L.ÕV/320678. 8. Avalikustada keskkonnaloa nr KMIN-105 muutmise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9. Jätta KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING keskkonnaloa muutmise teade maakondlikus ajalehes avaldamata. 10. Käesolev korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest. Keskkonnaluba nr KMIN-105 on kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis kotkas.envir.ee. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tiit Rahe maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 22.12.2020 08:41 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-109918-19.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, December 21, 2020 6:00 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109918-19 Muudetud keskkonnaloa nr KMIN- 105, keskkonnaloa muutmise otsuse ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja ettepanekute/vastuväidete esitamiseks. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/39036- a472b62ec159feb5b432fc7ee2e2b963f38d2ae6a394ddf1d0fb7a0c88004907 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist