Kuusalu vallas Torni tn äärse jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

0 7+0 PK N W MÕIS E NR. 111 RIIGI 5 A TE 6+7 T E 07 E + PK 5 E S PK 05 K I PK 0 25 +50 PK 5+50 IU 5+ -SOO PK 5+75 PK 6 PK +0 0 PK 6+25 PK 6+00 DLA/ PK 0+ Puurkaev (PRK0005148) PK 0+50 25 RIIG MÕ ITEE PK 0+75 ISA NR TEE . 111 05 PK 1+00 221 KIIU -SO O 834 DLA PK 1+25 / PK 1+50 PK 1+75 PK 2+00 PK 2+25 PK 2+50 PK 2+75 PK 3+00 PK 3+25 PK 3+48 ETAPP II ETAPP I 2 8.00 1 4.00 573 R5. R5 4.00 993 R5 .0 00 0 993 .00 166 Kultuurimälestis: 993 993 993 R5. 2.00 "Kiiu tornlinnus, 16. saj", tunnus: 2840 .00 R5 00 2.00 R5 00 .00 2.00 4.75 R7. 3 3.70 2 1 4.00 4.60 18.60 5 5.00 2.00 4 541a R17.0 4.27 2.00 KIIU 4.40 R7 64 tee R7 2.00 MÕ .00 4 64 tee .00 Olemasolev ISA 0 142Ü 64 I tn 4 142 4 ISA infotahvel MÕ N TOR TOR N 64 I tn ümbertõsta 4 3 2.00 Ettevaatust sidekaabel. 4 Kui olemasolevate kaablite sügavused ei vasta praegustele normidele, 5.00 5 siis süvendada kaablid normatiivsetele kõrgustele või Kivihunnik likvideerida 166Ü kaitsta N450 tugevusklassi kaitsetoruga. Ettevaatust sidekaabel. Ettevaatust sidekaabel. Kui olemasolevate kaablite sügavused ei vasta praegustele normidele, Kui olemasolevate kaablite sügavused ei vasta praegustele normidele, 644 644 siis süvendada kaablid normatiivsetele kõrgustele või 644 OJA tn OJA tn siis süvendada kaablid normatiivsetele kõrgustele või kaitsta N450 tugevusklassi kaitsetoruga. 166 TORNI tn kaitsta N450 tugevusklassi kaitsetoruga. 834 211 Ettevaatust sidekaabel. TORNI tn Kui olemasolevate kaablite sügavused ei vasta praegustele normidele, 644 Kiiu oja 644 siis süvendada kaablid normatiivsetele kõrgustele või VESKI tn VESKI tn 644 kaitsta N450 tugevusklassi kaitsetoruga. ehituske Kiiu oja Keskkonnakaitseline objekt: "Kiiu mõisa park", tunnus: KLO1200380 ehitusk eluvöön Kiiu oja Kiiu oja eeluvö d veekait 221 önd veekait sevöön sevöön 834 d d Kalda ehituskeeluvöönd Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud sõidutee ab-ülekate (konstruktsioon 1) Projekteeritud kindlustus munakividega või killustikuga (fr 63/120) Koordinaadid: LEST97 TINGMÄRGID Olemasolev tee telgjoon Projekteeritud tugipeenar Olemasolev liiklusmärk Projekteeritud sõidutee ab-katte taastamine (konstruktsioon 2) betoonisegul ja geotekstiilil (NGS II) Geoalus Autor: Raxoest OÜ Töö nr: GE-77-20 Kõrgused: EH2000 221 Katastriüksuse piir Ümbertõstetavad objektid Tellija Töö nimetus Töö nr Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=10 cm) Projekteeritud renniga liivapüüdur ja sademeveetoru De=110mm Projekteeritud jalgtee ab-katend (konstruktsioon 3) Via Infra OÜ Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Etapi piir Ümbertõstetav liiklusmärk Likvideeritavad objektid 20094 Ülejõe tee 2 Reg kood: 12432118 Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (kahe kivi ulatuses Projekteeritud nõlv 221 Projekteeritud killustikkatend (konstruktsioon 4) Tiigi 78, 50410 Tartu Keila 76603 Objekti asukoht Keskkonnakaitselise objekti kaitseala piir Registrikood: 14221153 üleminek 0cm-10cm) [email protected] Torni tänav, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju Joonise nr www.roadplan.ee maakond Projekteeritud valge puidust piire Projekteeritud haljasalade murukate Ümbertõstetava liiklusmärgi uus asukoht Kultuurimälestise kaitsevöönd (50m mälestise väliskontuurist) Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=0 cm) Joonise nimetus 3 924 221 Ü Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Projekteeritud teekattemärgistus Projekteeritud mätastamine Asendiplaan Veehaarde sanitaarkaitseala Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (olemasoleva künnise Projekteerija Kristel Liblik (allkirjastatud digitaalselt) Staadium Mõõtkava Kuupäev juures äärekivi, h=muutuv kõrgus) Projekteeritud liiklusmärgipost Likvideeritav liiklusmärk Kontrollija Erki Lember (allkirjastatud digitaalselt) Põhiprojekt 1:500 11.12.2020 Veekaitsevöönd 221 - - (allkirjastatud digitaalselt)  1/15 I SELETUSKIRI Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 3 2. Olemasolev olukord ......................................................................................................................... 3 2.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 3 2.2. Liiklusõnnetuste statistika ......................................................................................................... 3 2.3. Olemasolevad bussipeatused ..................................................................................................... 3 3. Projektlahendus ................................................................................................................................ 4 3.1. Üldandmed ................................................................................................................................ 4 3.2. Plaanilahendus ........................................................................................................................... 4 3.3. Vertikaalplaneering ................................................................................................................... 5 3.4. Muldkeha................................................................................................................................... 5 3.4.1. Mulded ja nõlvad ............................................................................................................... 5 3.5. Katend ....................................................................................................................................... 5 3.5.1. Projekteeritud katendikonstruktsioonid ............................................................................. 6 3.5.2. Äärekivid............................................................................................................................ 6 3.6. Tee-ehitusmaterjalid .................................................................................................................. 7 3.6.1. Nõuded materjalidele ......................................................................................................... 7 3.7. Veeviimarid ............................................................................................................................... 8 3.7.1. Sademevee ära juhtimine ja kraavid .................................................................................. 8 3.8. Konstruktsioonid ....................................................................................................................... 8 3.9. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ......................................................................................... 8 3.9.1. Liiklusmärgid ..................................................................................................................... 8 3.9.2. Teekattemärgistus .............................................................................................................. 9 3.9.3. Piirded ................................................................................................................................ 9 3.10. Tehnovõrgud ........................................................................................................................... 10 3.11. Keskkonnakaitse...................................................................................................................... 10 3.12. Maastikukujundustööd ............................................................................................................ 10 3.12.1. Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine ....................................................................... 10 3.12.2. Puude kaitsmine ehitustööde ajal ..................................................................................... 11 3.12.3. Projekteeritud haljastus .................................................................................................... 11 3.12.4. Rajamisaegne hooldus ..................................................................................................... 12 3.12.5. Hilisem hooldus ............................................................................................................... 12 4. Tööde teostamine ........................................................................................................................... 12 4.1. Üldosa...................................................................................................................................... 12 4.2. Ettevalmistustööd .................................................................................................................... 12 4.2.1. Teetööde lühikirjeldus ..................................................................................................... 12 4.2.2. Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele .......................................... 13 4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus ................................................................................................... 13 4.4. Muinsuskaitse .......................................................................................................................... 13 5. Hooldusjuhend ............................................................................................................................... 14 Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  2/15 II JOONISED III TEETÖÖDE KOONDMAHUD Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  3/15 1. ÜLDOSA Vt Kaust 1. Üldosa. Käeolev projektlahendus on jagatud kahte ehitusetappi: • ehitusetapp I – PK 0+40 -PK 3+25; • ehitusetapp II – PK 5+07 - PK 6+25 ning PK 0+00 – PK 0+40. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus Projekteeritav jalgtee asub Kiiu alevikus, Kuusalu vallas, Harju maakonnas. Projekteeritava jalgtee algus on riigitee nr. 11105 Kiiu-Soodla/ Mõisa tee tänava äärsest „Kiiu“ bussipeatusest mööda Torni tänava äärt Veski tänava ristumiseni. Olemasolev katte laius Torni tänaval on 4-5m. Vaadeldavas lõigus jalgtee puudub. Olemasolev katte laius riigiteel on 7.7-8m. Vaadeldavas lõigus jalgtee puudub. Riigiteel on 2019. a mõõdetud AKÖL 898 autot ööpäevas, millest 84% moodustas sõiduautosid. Riigitee mustkate on Teeregistri andmetel ehitatud 1977. aastal ning viimati on seda pinnatud 2010. aastal. 2.2. Liiklusõnnetuste statistika Vastavalt Eesti Liikluskindlustuse Fondile vaadeldavad lõigus aastatel 2018-2020 ei ole juhtunud. 2.3. Olemasolevad bussipeatused Olemasolevad bussipeatused asuvad järgnevates kohtades: • km 0,608 „Kiiu“ bussipeatus paremal pool sõiduteed sõidurajal. Ooteplatvorm ja ootekoda on olemas; • km 0,619 „Kiiu“ bussipeatus vasakul pool sõiduteed sõidurajal. Ooteplatvorm ja ootekoda puudu. Olemasolevad bussipeatused on kohalikul omavalitsusel planeeritud ümber tõsta uude asukohta (planeeritud aastal 2025). Bussipeatuste uus asukoht ning lahendus lahendatakse eraldiseisva projekti koosseisus (mitte käesoleva projektiga). Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  4/15 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Üldandmed Projekteeritav lahendus on jagatud kahte ehituse etappi: Etapp I – jalgtee Torni tänaval PK 0+40 (kinnistu Mõisa tee 17 juurdepääsust) kuni Veski tänavani; Etapp II – jalgtee riigitee nr 11105/ Mõisa tee ääres kuni Torni tänaval PK 0+40 (kinnistu Mõisa tee 17 juurdepääsuni). Projekteeritava jalgtee põhilised näitajad: • jalgtee katte laius 2,0 m • tugevdatud alusel haljastusega tugipeenar 0,25 m Sealjuures Torni tänava sõidutee laiuseks on projekteeritud 4,0m ja riigitee sõidutee laiuseks 8,0m. 3.2. Plaanilahendus Jalgtee on projekteeritud, laiusega 2,0m, riigitee äärest Kiiu parkla kinnistu piirist ja parkla juurdepääsust kuni Torni ja Veski tänava ristumiseni. Jalgtee on sõiduteest eraldatud äärekiviga. Torni tänaval on mahasõitude juures on jalgtee äärekivid katkestatud ning need lõppevad paralleelselt sõiduteega alla lastud olekus. Riigitee ääres on projekteeritud ka mahasõitude raadiuse osad äärekiviga. PK 5+83 on pikendatud alla lastud äärekivi, et võimaldada jalakäijatele ülekäigukoht. Äärekivi äärde on ettenähtud sõidutee katte taastamine ning lõigu aluses katte laiendamine selliselt, et oleks tagatud sõidutee olemasolevast teljest 4,0m laiune sõidutee osa. Mahasõitude katete taastamine on ettenähtud minimaalses vajalikus ulatuses. Torni tänava ääres PK 0+52 on vajalik olemasolev infotahvel ümber tõsta projekteeritud jalgtee nõlva kõrvale. PK 1+52 kuni PK 1+58 on vajalik olemasolevat truubi päist kõrgemaks laduda, seejuures jälgides olemasolevat päise stiili (vt foto 1). Päis laduda minimaalselt projekteeritud maapinna kõrgusteni (uued kõrgused välja toodud joonisel nr.4). Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  5/15 Foto 1. Kohalikul omavalitsusel on plaanis eraldiseisva projektina lisada ka alaline asfaltkattega trapetsikujuline künnis riigiteele. Seda ei lahendata käesoleva projektiga (planeeritud aastal 2025). 3.3. Vertikaalplaneering Jalgteele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2,0%. Jalgtee äärsele tugevdatud alusel haljastusega tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4,0%. Jalgtee pikikalded lõigus, kus sõidutee põikkalle on äärekivi poole, on projekteeritud vahemikus 0,5..2,9%. Lõikudes, kus sõidutee põikkalle on äärekivist eemale võib pikikalle olla ka tulenevalt olemasolevast olukorrast väiksem kui 0,5%. 3.4. Muldkeha 3.4.1. Mulded ja nõlvad Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2. PK 1+23 ja PK 1+50 ehitada nõlvus lokaalselt järsem, et tagada puude ellu jäämine. Puu juurekaelal tuleks säilitada endine maapinna kõrgus. Mulla kuhjamine juurekaelale hävitab puu. Antud lokaalne järsem nõlv kindlustada erosiooni kaitseks mätastamisega. 3.5. Katend Sõiduteede katte taastamise konstruktsiooni valimisel on lähtutud Tallinna tüüpkatendite juhendist. Valitud on tüüp E5, mis vastavalt juhendile vastab madala liiklussagedusega teedele (kuni 500 a/ööp). Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  6/15 3.5.1. Projekteeritud katendikonstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvidega. Konstruktsioon 1. Sõidutee ab-ülekate • AC 12 surf 70/100 hkesk = 6 cm • olemasolev tasandusfreesitud asfaltbetoonkate Konstruktsioon 2. Sõidutee ab-katte taastamine* • AC 12 surf 70/100 h = 6 cm • killustikust alus h = 25 cm • liivalus ** h = 25 cm • olemasolev aluspinnas * Kui lahtikaevamisel selgub, et olemasolev kate on projekteeritust paksem, siis tuleb kate taastada olemasoleva katte paksusega. ** Rajada ainult lõikudes, kus katet tuleb taastada laiemalt kui 0,5m. Konstruktsioon 3. Jalgtee ab-katend • AC 8 surf 70/100 h = 5 cm • killustikust alus h = 15 cm • liivalus h = 20 cm • täitepinnas (vajadusel) • olemasolev aluspinnas Konstruktsioon 4. Killustikkatend • sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) h = 10 cm • liivalus h = 20 cm • olemasolev aluspinnas Konstruktsioon 5. Tugipeenra kate • sidumata segu (segu 6) hkesk = 5 cm • projekteeritud katendikonstruktsioon Konstruktsioon 6. Haljasalade murukate • Murukülv (klass I) • Kasvualus h = 15 cm 3.5.2. Äärekivid Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290 mm) peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  7/15 Üldised nõuded projekteeritud äärekivi paigaldamisele ja materjalidele on toodud määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Lisaks määruses esitatud nõuetele tuleb projektis juhinduda järgnevast: • Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm. • Äärekivid rajada kogu pikkuses täis betoonalusele h≥5cm, betooni klass C16/20 (nn. pätsikeste kasutamine pole lubatud). Betoonist äärekivide (150x290mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt: • 10 cm – üldiselt läbivalt jalgtee ääres; • 0 cm – äärekivi lõikude otstes ja ülekäigukohal. Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe kivi ulatuses. 3.6. Tee-ehitusmaterjalid 3.6.1. Nõuded materjalidele Kihi MATERJALIDE paksus, Konstruktsiooni NÕUDED: Materjal [cm] nr Materjali minimaalsed nõuded Asfaltbetoonsegud AC 8 surf 5 3 AKÖL 20 < 900 (AKEJ) ; AC 12 surf 6 1, 2 AKÖL 20 900 - 1500 (AKEJ) Killustik Paekillustik 15 3 AKÖL 20 <500 (KKEJ) Paekillustik 25 2 AKÖL 20 500-3000 (KKEJ) Minimaalne filtratsioonimoodul Juurde- Liivalus Tm_90 25 2 0,5 m/ööp veetavad Minimaalne filtratsioonimoodul liiv- Liivalus Tm_90 20 3 0,5 m/ööp pinnased Minimaalne filtratsioonimoodul Täitepinnas (vajadusel) Tm_90 muutuv 3 0,5 m/ööp sidumata segu Purunemiskindlus ≤LA35 ; Tugipeenrad ja fr 0/31,5 [segu 5-10 4, 5 külmakindlus F4 ; TEKN; killustikkattega teed nr 6 (TEKN)] Märkused: • Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi. • Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid. Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  8/15 • Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901- 1:2009 tabelis 12. • Raskeliikluse osakaal riigiteel >10%. • AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis • KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis • TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded • Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. • Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. • Killustikalused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Lubatud ei ole kasutada sidumata segusid. • Projektis on sätestatud geotekstiilide profiilid. Projekteerija on lähtunud NorgeoSpec spetsifikatsioonist. Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid. 3.7. Veeviimarid 3.7.1. Sademevee ära juhtimine ja kraavid Sademeveed on juhitud sõidutee ja jalgtee kõrval asuvatele haljasaladele. Lõikudes, kus sõidutee kalle on rajatava äärekivi poole on lisaks projekteeritud äärekivi ette restiga liivapüüdurid ja koos sellega läbilasketorud jalgtee alt läbi selle kõrval asuvatele haljasaladele. Sademeveed kogutakse ja immutatakse haljasalal Mõisa tee 17 kinnistul (35201:003:0294). Läbilasketorud (De=110mm) koos renniga (L=50cm) on ettenähtud paigaldada kahte kohta: - Torni tn ja Mõisa tee ristumisele; - Torni tn äärde PK 1+62. Paigaldatav renn on arvestatud sügavusega h=50cm. Paigaldatav renn peab sobima liiklusega aladele ning pidama vastu liikluskoormusele. Plastikust torudel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8. Torude väljavoolud tuleb kindlustada munakividega või killustikuga (fr 63/120) betoonisegul (C 16/20) ja geotekstiilil (spetsifikatsiooniprofiil II). 3.8. Konstruktsioonid Käesoleva projekti puhul ei kohaldu. 3.9. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 3.9.1. Liiklusmärgid Projektiga ümber tõstmiseks määratud liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada projektis ette nähtud kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  9/15 hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesoleva projektis sätestatud nõuetele. Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Minimaalsed koormuste nõuded on toodud Riigiteede liikluskorralduse juhise tabelis II-1.4b. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni. Betooni keskkonnaklassid valida vastavalt Riigiteede liikluskorralduse juhise punktile 1.5.6. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatusi, mida tuleb vaadata koos esmaväljaandega: • EVS 613:2001/A2:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. • EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ 05.08.2019 jõustunud redaktsiooni. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. 3.9.2. Teekattemärgistus Teekattemärgistus 993 märkida äärekividele värviga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine”. 3.9.3. Piirded Jalgtee äärde PK 1+50 kuni PK 1+61 on projekteeritud valge puidust piire. Piire rajada analoogselt mõisa pargis olemasoleva purde piirdega (vt foto 2). Piirde kõrgus peab olema 1,1m. Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  10/15 Foto 2. 3.10. Tehnovõrgud Vt üldosa seletuskirja 3.11. Keskkonnakaitse Vt üldosa seletuskirja 3.12. Maastikukujundustööd 3.12.1. Ettevalmistus ja haljastuse likvideerimine Tee maa-ala tuleb puhastada põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal. Raietööde ulatus on toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus. Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult likvideeritava puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal kinnistu omanikuga. Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega. Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  11/15 3.12.2. Puude kaitsmine ehitustööde ajal Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldada puudele tüvekaitsed. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 2,5cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda ega rebida (nt kopaga). Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja juured läbi lõigata kas oksalõikuri või saega (kooskõlastada enne läbi haljastusspetsialistiga). Lõige teha võimalikult väikese lõikepinnaga, kaldega allapoole tüve suunas. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. 3.12.3. Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada taastatavad haljasalad murukülviga (klass I). Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 15cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Mätastamine Sobivaim mätastamise aeg on suve lõpp. Kuival ajal mätastades tuleb maa-ala enne mätaste lõikamist kasta. Mättad tuleb lõigata vahetult enne paigaldamist. Vajadusel, võib mättaid säilitada kuni 3 päeva, kui neid hoitakse niiskena ning otsese valguse ja tuule eest kaitstuna. Transportimisel tuleb mättaid üksteise otsa ladudes paigaldada nende vahele vineertahvel vms materjal. Kui mätastataval kohal Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  12/15 kasvukiht puudub, peab mätaste ja rajatava kasvualuse paksus kokku olema vähemalt 15 cm. Mättad tuleb laduda tihedalt üksteise kõrvale ja suruda vastu mulda. Vajadusel tuleb mättad kinnitada puutikkudega või toestada puitsõrestikuga. Peale mätastamist tuleb mätastatud ala kasta. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 3.12.4. Rajamisaegne hooldus Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima praktika kohaselt. 3.12.5. Hilisem hooldus Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, piirkonnale sobival hooldustasemel ja parimat haljastuse hoolduse praktikat järgides. Kuival ajal kasta puid ja muru. Puude toestust kontrollida pidevalt. Hukkunud puud asendada istutamiseks sobival aastaajal. Puudele teha hoolduslõikust. 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. Üldosa 4.2. Ettevalmistustööd Vt üldosa seletuskirja 4.2.1. Teetööde lühikirjeldus • Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus • Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus) • Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste tingimustest • Märkida välja tee geomeetrilised elemendid • Eemaldada likvideeritavad puud, kännud, kivid • Freesida või lammutada asfaltkate vajalikus ulatuses • Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas. Projektis on arvestatud 0,3 m paksuse kasvupinnase kihiga. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas. • Paigaldada projekteeritud rennid ning sademeveetorud • Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas • Rajada liivalused • Rajada killustikalused • Paigaldada äärekivid • Paigaldada asfaltbetoonkate Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  13/15 • Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud. • Paigaldada killustikkate • Teostada haljastus ja heakorrastus • Teostada kattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid • Paigaldada väikevormid (olemasolev infotahvel) • Puhastada teemaa-ala • Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine 4.2.2. Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele Nõuded muldkeha tihendustegurile: • muldkeha tihendustegur peab selle ülemise 0,4 m ulatuses olema ≥ 0,98; • muldkeha tihendustegur peab katendi põhjast rohkem, kui 0,4 m sügavusel olema ≥0,96. Nõuded kandevõimele sõiduteel: • liivaluse elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega peab olema ≥65 MPa; • killustikaluse elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega peab olema ≥ 170 MPa. Nõuded kandevõimele kõnniteed: • liivaluse elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega peab olema ≥ 65 MPa; • killustikaluse elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega peab olema ≥ 140 MPa. 4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus Vt üldosa seletuskiri. 4.4. Muinsuskaitse Projekteeritav ala jääb osaliselt järgnevate kaitsealuste objektide kaitsevööndisse: • Kiiu tornlinnus, 16. saj. (registri nr 2840). Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. Kaitsevööndi ulatust võib muuta. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1. ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  14/15 2. kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Projektialadel, mis jäävad Kiiu tornlinnusest 50 m raadiusse (selle kaitsevööndisse), tuleb kõikidel kaevetöödel, mis väljuvad olemasoleva tee muldkehast, tagada arheoloogilise uuringu (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine) läbiviimine. Siia alla kuuluvad muuhulgas jalgtee, nõlvade ja kraavide rajamisega seotud kaevetööd kui ka likvideeritavate puude juurimine. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja. Juriidilisele isikule on uuringud hüvitatavad 50 % ulatuses (1500 euro piires). Tööde tegemise teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Sellegipoolest ei ole töödega lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. Pinnase-ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool kultuurimälestise ja selle kaitsevööndi ala. Kui töid tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sh inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest MKA-le (MuKS § 31 ja § 60 ). 5. HOOLDUSJUHEND Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee seisundinõuded. Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutav isik on kohustatud hoidma tee seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras. Käesolevas seletuskirjas on tähelepanu juhitud projekti peamistele eripäradele, muus osas kehtivad üldised hooldamise tingimused, mis tulenevad tee omaniku ja töövõtja vahelisest lepingust. Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (sademeveetorud, liiklusmärgid, piirded vms) tootjapoolsed hooldus- ja kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest. Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad peamised täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • Sademeveetorude ja rennide olukorda (ummistumist, otsade kindlustust) tuleb süstemaatiliselt kontrollida, eriti pärast tugevaid vihmaperioode. Avastatud puudused likvideerida. • Piirde korrasolekut kontrollida regulaarselt ning vajadusel kõrvalda tekkinud puudused. • Kattemärgistus tuleb uuendada, kui selle peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. • Jalgtee hoida talvisel perioodil lumevabad. Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  15/15 • Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid ja äärekive. Vigastatud liikluskorraldusvahendid tuleb koheselt asendada. • Sulaperioodil ei tohi lund lükata hange kindlustamata teepeenardele, kuna see takistab vee äravoolu sõiduteelt ning nõrgestab tugipeenra kandevõimet. Seletuskirja koostaja: Erki Lember (Allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 22.12.2020 Seletuskirja koostaja: Kristel Liblik (Allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 22.12.2020 Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt Töö nr 20094 TEEDEEHITUSLIK OSA / PÕHIPROJEKT  Roadplan OÜ Teie 22.12.2020 [email protected] Tiigi 78 Meie 23.12.2020 nr 15-2/20/48917-5 50410, Tartu Kuusalu vallas Torni tn äärse jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu alevikus riigitee nr 11105 Kiiu-Soodla km 0,53-0,63 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud Torni tn äärse jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga on kavandatud riigiteest äärekiviga eraldatud JJT ehitus teelõigul km 0,53-0,63 riigitee kaitsevööndisse ning osaliselt riigitee transpordimaale. Projekti koosseisus on lahendatud riigiteelt sademevete ärajuhtimine jalgtee alla km 0,55 projekteeritud läbilasketoruga. Projekti seletuskirjas on toodud info, et olemasolevad „Kiiu“ bussipeatused on kohalikul omavalitsusel kavas ümber tõsta uude asukohta (planeeritud aastal 2025). Bussipeatuste uus asukoht ja lahendus antakse eraldiseisva projekti koosseisus. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab Roadplan OÜ koostatud töö nr 20094 „Kiiu, Torni tn äärse jalgtee projekt“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: 1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks. Selleks palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 2. JJT ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse lepingute sõlmimist. Palume kaasata Maanteeamet ehitusloa menetlusse. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. 4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: asendiplaan ja seletuskiri Merike Joonsaar 58627078 [email protected] 2 (2)