Haapsalu linnas Mäekülas asuva kinnistu reg nr 188632 detailplaneeringu kooskõlastamine

5486400 -12065 Töö nr 3 8 3 Lääne maa kond , Haapsalu linn, Mäeküla Kinnistu reg istri osa n umbriga 188632 , Mäeküla , Haapsalu linn DETAILPLANEERING TELLIJA: Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504 Haapsalu 472 5300; HUVITATUD ISIK : Peeter Ross PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik 56 64 2622 PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Planeeringu koostamise alused PAGEREF _Toc59550909 \h 3 2. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA KOKKULEPPED PAGEREF _Toc59550910 \h 3 3. PLANEERITAVA ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc59550911 \h 3 3.1. Planeeringuala asukoht ja suurus PAGEREF _Toc59550912 \h 3 3.2. Krundijaotus PAGEREF _Toc59550913 \h 4 3.3. Olemasolevad hooned PAGEREF _Toc59550914 \h 4 3.4. Kasutusotstarbed PAGEREF _Toc59550915 \h 4 3.5. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc59550916 \h 4 3.6. Haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc59550917 \h 4 3.7. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc59550918 \h 4 3.8. Tehnovõrkudega varustatus PAGEREF _Toc59550919 \h 4 3.9. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc59550920 \h 4 3.10. Ruumilise keskkonna analüüs ja planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc59550921 \h 5 3.10.1. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc59550922 \h 5 4. Planeeringulahenduse põhjendus PAGEREF _Toc59550923 \h 5 5. Planeeringu ettepanek PAGEREF _Toc59550924 \h 6 5.1. Krundijaotus PAGEREF _Toc59550925 \h 6 5.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc59550926 \h 6 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc59550927 \h 6 5.4. Piirded PAGEREF _Toc59550928 \h 6 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc59550929 \h 7 5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc59550930 \h 7 5.7. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc59550931 \h 8 5.8. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc59550932 \h 8 5.9. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc59550933 \h 8 5.10. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc59550934 \h 9 5.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc59550935 \h 9 5.10.2. Elektrivarustus PAGEREF _Toc59550936 \h 10 5.10.3. Sidevarustus PAGEREF _Toc59550937 \h 11 5.10.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc59550938 \h 11 6. Keskkonnatingimused ja võimalikU keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc59550939 \h 11 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc59550940 \h 11 8. Planeeringu elluviimise tegevuskava PAGEREF _Toc59550941 \h 11 9. VASTAVUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGULE PAGEREF _Toc59550942 \h 12 10. Kehtiva detailplaneeringu muutmine PAGEREF _Toc59550943 \h 13 11. PLANEERINGUALA NÄITAJAD PAGEREF _Toc59550944 \h 13 LISAD Tehnilised tingimused: Imatra Elekter AS poolt14.05.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr 132-20. Teostatud uuringud: geodeetiline alusplaan M=1: 10 00 on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 20 . 04 .20 20 , töö nr M060420 . JOONiSED AS-01 Asukohaskeem M 1: ~ AS-0 2 Tugiplaan M 1:1000 AS-0 3 Põhijoonis M 1:1000 AS-0 4 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA seletuskiri Planeeringu koostamise alused Koostamise alused P laneerimisseadus ; Haap salu Linnavalitsuse korraldus 08. aprill 2020 nr 295 „Detailplaneeringu alga tamine (k innistu registriosa numbriga 188632 , Mäeküla, Haapsalu linn) ” . Koostamise lähtedokumendid R idala valla üldplaneering, kehtestatud; Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud 31.05.2019 määrusega nr 45; Eesti s ta ndard EVS 843:2016 „Linnatänavad ” ; siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõ uded tuletõrje veevarustusele”; Ridala vallas Mäeküla külas kinnistu nr 1886 detailplane ering, kehtestatud 13.12.2007 . a; Lääne maakond , Haapsalu linn, Mäeküla 67401:002:0863 maa-ala plaan tehnovõrkudega, koostas OÜ Ad erGeo, töö nr M060420 , 20.04.2020; n aaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud ; m uud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA KOKKULEPPED Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toiminguteja planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringuala võib hoonestada etap p i de kaupa . Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp tagama juurdepääsu ja ohutu liikluse ning etappide vahepealsel perioodil peab olema ümbrus heakorrastatud. Võimalikud t egevuskava etapid on järgmised: kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnisturaamatusse kandmine; kinnistute ja lähiala maa-ala koos tehno võrkude trassi koridoride mõõdistuse tellimine; avalikult kasutatava teede, tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamisek s. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. avalikult kasuta vate teede ja hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade taotlemine; enne ehituslubade väljastamist teha servituutide kanded kinnistusraamatusse; realiseeritakse kavandatud ehitusõigus; teede rajamine ja nähtavust piiravate takistuste kõrvaldamine (enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist); tehno rajatiste ja hoonete teostusjooniste koostamine ning kasutusloa taotlemine. PLANEERITAVA ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuala asukoht ja suurus Pla neeringuala asub Haapsalu linna Mäekülas . Mäeküla jääb Topu lahe äärde . Planeeringualal on ühine p iir Topu lahega edelas ja riigi kõrvalmaanteega 16118 Mäeküla tee ga loodes . Planeeringuala suurus on 9,0 3 ha. Krundijaotus Planeeritav al a koosneb : Kinnistu registriosa numbriga 188632 katastritunnusega 67 4 01:002 : 0863 , suurusega 88 4 0 0 m² ; Kinnistu registriosa numbriga 2761732, Veepiiri tee katastritunnusega 67401:002:0592, suurusega 1444 m². Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks (16118 Mäeküla tee) . Olemasolevad hooned Plane eritav maa-ala on hoonestamata. Kasutusotstarbed K innistu registriosa numbriga 188632 koosseisus asuva katastriüksuse 67401:002:0863 sihtotstarve on maatulundusmaa 100% . Kinnistu registriosa numbriga 2761732 koosseisus asuva katastriüksuse 67401:002:0592 Veepiiri tee sihtotstarve on transpordimaa 100%. Kinnistu registriosa numbriga 14448550 koosseisus asuva katastriüksuse 67401:002:2050 Mäeküla tee sihtotstarve on transpordi maa 100%. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on suures osas tasane, tõusuga kirde sse. P laneeringuala lõunapoolses osas on k olm liigniisket lohku u 20 – 60 cm madalamad kui ümbritsev maapind. Maapinna absoluutkõrgused mere ääres kuni Veepiiri teeni on 0,10 – 1,9 0 m ja teisel pool Veepiiri teed jäävad absoluutkõrgused vahemikku 2 . 2 0 – 7.0 0 m . Haljastus ja keskkond Planeeritav ala on kõrghaljastusega. Ala on kaetud tiheda puuderägastikuga. Väärtuslikuks kõrghaljastuseks on lõunaosas Veepiiri tee ja mere ääres olevad männid. Lisaks on kogu planeeringualal väärtuslikud puud suuremad kased ja üksikud männid. Olemasolev puistu koosneb suures osas lehtpuudest: kased, lepad, saared jne. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs pl aneeritaval e alale on tagatud. Planeeringu alale jäävale k innistule on juurdepääs 16118 Mäeküla teelt, mis saab alguse 16113 Rohuk üla - Ahli- Ridala teelt, mis ühendab piirkonda Haapsalu linnaga. Planeeritavat ala läbivad kruusakattega teed, lõunas Veepiiri tee ja põhjas Kingu (Kiviküla tee) tee . Tehnovõrkudega varustatus Planeer ingu ala s t idas kulgeb Mäeküla tee, mille ääres paikneb kesk- ja madalpinge õhuliin . Planeeringu ala loode poolse t osa läbib kesk- ja madalpinge õhuliin . Maaüksuse põhjaosas paikneb alajaa m ja jaotusseade Kiviküla ja lõunaosas (Veepiiri tee ääres) alajaam ja jaotusseade Mäeküla . Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad piirangud: tehnorajatiste kaitsevööndid: e lektriõhuliin alla 1 kV ; e lektriõhuliin 1 – 20 kV , seatud isiklik kasutusõigus Ima tra Elekter Aktsiaselts kasuks; elektrimaakaabel; elektripaigaldis Kiviküla alajaam-jaotusseade; elektripaigaldis Mäeküla alajaam-jaotusseade; a valikult kasutatava tee kaitsevöönd Mäeküla tee (tee nr 16118, riigitee); Veepiiri tee (tee nr 6740131, linna tee) Kingu tee (tee nr 6740 068, eratee, mida hool dab linn); veekaitselised piirangud: ranna või kalda piiranguvöönd 200 m , ranna või kalda ehituskeeluvöönd vastavalt kehtivale üldplaneeringule; veekaitsevöönd 20 m , kallasrada 10 m . Ruumilise keskkonna analüüs ja planeeringu eesmärk Planeeritav maa-ala paikneb Haapsalu linnas (endine Ridala vald) Mäekülas , jäädes Topu lahe äärde ja Haapsalu linnastu 10 k m kaugusele. Planeeritav ala piirneb: edela s – Topu laht , idas – maatulundus maa sihtotstarbega kinnistu Sooba-Siimu , suurusega 11,71 ha, põhjas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Suve, suurusega 5004 m² ja läänes kulgeb 16118 Mäeküla tee. Planeeringuala lähipiirkonnas on hoonestatud kinnistud Mere ja Topuranna, kus paiknevad ühepereelamud kõrvalhoonetega. Lähim tiheda lt hoonestatud ala jääb u 500 m k augusele itta, kus k innistud on e lamumaa sihtotstarbega ja suuruste ga vahemik us 2000 – 8000 m². Planeeritavale alale tagab juurdepääsu Mäeküla tee. Riigitee nr 16118 Mäeküla tee algab riigiteelt nr 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala tee ja lõpeb planeeringuala lõunanurgas. 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala teele annab ühenduse põhimaanteega 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla. Planeeringu ala läbib kruusa katteg a juurdepääsutee Kingu tee ja planeeringu ala lõunapiirilt saab alg use Veepiiri tee, mis kulgeb pi ki Topu lahte. Seega käsitletaval alal on ühendus lähipiirkondadega ja ka Haapsalu linnaga. Lähim bussipeatus asub Mäeküla tee ja Rohuküla - Ahli-Ridala tee ristumisel u 800 m kaugusel. Peamised äri-, teenindus- ja sotsiaalkeskused paiknevad Haapsalu linnas. Samuti lähimad koolid ja lasteaiad asuvad Haapsalu linnas. Piirkonda iseloomustab metsaga kaetud rannikuala. Leidub omapärased kadastik k e, puis- ja rannan iite. R annikule jäävad laiud, kus pesitseb palju merelinde. Mäeküla rannikuala jääb Väinamere hoiuala piiridesse. Piirkond on sobilik el amute ehitamiseks: on olemas infrastruktuur , hea ühendus nii valla kes kuse kui ka sotsiaalobjektidega ja mitmekesine puhkamisvõimaluste olemasolu . Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krun tideks, määrata kruntidele ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendada kruntide juurdepääsud, haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorraldus. Planeeringulahenduse põhjendus Ridala valla üldplaneeringu(kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 84)kohaselt on planeeringualasuures osas perspektiivsel elamualal (E3), mis on detailplaneeringu kohustusega ala ja osaliselt maatulundusmaa funktsiooniga alal. Planeeringulahenduses on ette nähtud olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu jagamine kruntideks sihtotstar b e ga elamumaa ja merega piirnevale alale sihtotstarbega üldkasutatava maa krunt . Planeeringulahendus lähtub valla üldplaneeringus väljatööta tud arengusuundadest. Elamuala väljaarendamine piirkonnas, kus on puhta loodusega tervislik elukeskkond ja kus on mitmekülgseid võimalusi liikumisharrastusteks ning rekreatsiooniks, annab võimaluse suurendada küla elanikkonda, mis omakorda tagab ettevõtluse arengu , kuna piirkonnas on tööjõudu. Avali k ke huve arvestab üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi planee rimine merega piirnevale alale. A lal on kaunis ja m itmekesise loodusega mererannik, kuhu on juurdepääs Veepiiri teelt kui ka Mäeküla teelt. Vaadeldaval alal on üldplaneeringu järgi rohelise võrgustiku koridor K3, kuhu planeeringu - lahendusega pole ette nähtud hoonestust. Samuti on arvestatud riigile kuuluva teega, kuhu on planeeritud üks mahasõit (vaadeldaval alal kehtivas detailplaneeringus kaks mahasõitu) . Planeeritud on olemasolev riigi teega ristuva Kiviküla tee mahasõidu rekonstrueerimine . Planeeringulahendus väärtustab olemasolevat looduslikku keskkonda ning aitab kaasa üldplaneeringuga sätestatud ruumilise arengu eesmärkide saavutamisele. Planeeringu ettepanek Krundijaotus Planeeringu maa-ala le jääv maatulund usmaa sihtotstarbega kinnistu o n ette nähtud planeeringu lahendus es jagada 1 1 krundiks: p os 1 krunt suurusega 10 00 7 m², siht otstarve elamumaa; p os 2 krunt suurusega 10012 m², siht otstarve elamumaa; p os 3 krunt suurusega 10050 m², siht otstarve elamumaa; p os 4 krunt suurusega 10 004 m², siht otstarve elamumaa; p os 5 krunt suurusega 10010 m², siht otstarve elamumaa; p os 6 krunt suurusega 1 0 125 m², siht otstarve elamumaa; p os 7 krunt suurusega 10753 m², sihtotstarve elamumaa; p os 8 – 9 krundid suurus t ega 13 70 m² ja 1149 m², sihtotstarve transpordimaa; p os 10 krunt suurusega 25 m², sihtotstarve transpordimaa; p os 11 krunt suurusega 1489 5 m², sihtotstarve üldkasutatav maa. Krundi ehitusõigus P os 1 – 7 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 3 (elamu + 2 abihoone t ) Hoonete suurim lubatu d ehiti s e alune pind 30 0 m² Hoonete suurim lubatud kõr gus 8,5 m elamu; 4, 5 m abihoone Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 1 0 – 45 ° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 8 ,5 m – elamu; 4,5 m – abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – elamu; 1 – abihoone Välisviimistlus: puit, klaas, tellis, krohv , kivi, palk Katusematerjal: katusekivi, rullmaterjal, plekk, roog, puit- või bituumensindel jms Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imit eerivate materjalide kasutamine, nt hoonete fassaadidel plastvooder , kat usel kivi-immitatsiooniga plekk . Hoone fassaadide värvitoonid valida naturaalsed. Hoonete arhitektuurne lahendu s täpsus tad a eraldi eskiisprojektina , eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ühel krundil peavad hooned moodustama terviku, olema ühe arhitektuurse laadiga. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Haapsalu linna arhitektiga eskiisi staadiumis. Piirded Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1, 5 m . Õuealadele rajada piirdeaiad looduslikust materjalist, soovitatav taastada vanad kiviaiad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist j a naaberkinnistute lahendusest. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine piki trassi on keelatud. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale riigi maanteelt 16118 Mäeküla tee, mis on kohalikku liiklust teenindav tee, millel puuduv ad riigi kõrvalmaantee omadused ja Veepiiri teelt ja Kingu teelt ( kohalik ud tee d ). Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 2 on riigi maantee (16118 Mäeküla tee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Vastavalt Ridala valla üldplaneeringule on k õigile kohalikele maanteedele kehtestatud kaitsevöönd 20 m mõlemale poole arvestatuna tee teljest. Detailplaneeringu lahenduses tehakse ettepanek kohalike teede Kingu tee (6740068) ja Veepiiri tee (6740131) teekaitsevööndi vähendamiseks 10 meetrile teemaa piirist. Olemasoleva avaliku huviga kruusakattega Kingu teele (Kiviküla tee le ) nr 67400 6 8 on moodustatud transpordimaa sihtotstarbega krunt p os 8 . Planeeritud krundil p os 8 paiknev Kingu tee läbib planeeringuala põhjaosa ja läbib veel mitmeid kinnistuid ning lõpeb suvilatega hoonestatud Kiviküla väikekoha s . Krun t pos 8 paiknev tee nähakse ette rekonstrueerida ja on plan eeritud pärast detailplaneeringu kehtestamist ja katastriüksuse moodustamist üle anda linnale avalikuks kasutamiseks. P laneeringuala lõuna osa läbi b olemasolev juurdesõidutee Veepiiri tee (nr 6740 131 ) . Suures osas jääb Veepiiri tee olemasolevale kinnistule, katastritunnus 67401:002:0592 ja väike osa teest kinnistule registriosa numbriga 188632, kuhu on moodustatud krun t pos 10 . Juurdepääs planeeritavatele kruntidele pos 1, 2 ja 3 on ette nähtud Veepiiri teelt. Juurdepääs planeeritud krundile pos 7 on ette nähtud Kingu teelt. Tagamaks juurdepääsu planeeritud kruntidele pos 4, 5, ja 6 on ette nähtud transpord imaa sihtotstarbega krunt p os 9 , mis saab alguse mahasõiduga Mäeküla teelt ja on tupiktee . Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mis tahes hoone kasutusloa väljastamist. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti s ta ndard i EVS 843:2016 nõudeid. Parkimine: Ehitise otstarve Norm arvutus Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv Väike elamute ala Planeeritud eramu 7 × 3 = 21 21 21 Kümn ele üksi kelamule on planeeritud kokku 21 parkimiskohta. Igale üksikelamule on tagatud 3 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse koos elamu projektiga. Parkimiskohad võib projekteerida õue või hoonesse. Linna omandis oleva Veepiiri tee äärde on ette nähtud neli kruusakattega parkimiskohta avalikus kasutuses oleva mereäärse ala külastajatele. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti s tandard i EVS 843:2016 nõuetele. Elamumaa sihtotstarbega kruntidel säil itada kõrghaljastus vähemalt 30 % ulatuses v.a pos 1 – 3, kus rohelise võrgustiku koridorist tulenevalt peab väljaspool hoonestusala kõrghaljastus maksimaalselt säilima. Haljastuses tuleb säilitada maksimaalselt säilitamiskõlblik ja likvideerida võsa. Säilitada heas korras puud, kadastikud ja piiriäärne haljastus. Puude ja põõsaste mahavõtmine on lubatud hoonete , moodustuval õuealal , teede ja tehnovõrkude alal . Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele, ehitustegevuse käigus ei tohi pinnast kuhjata juurekaela ümber. Planeeritud kruntide haljastamisel istutada erinevaid põõsa- ja puuliike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob atraktiivse elukeskkonna. Hoonestuse iseloomust lähtuvalt oleksid aiakujundus e lahendused looduslähedased (maakivid, puidust aiainventar, pindakatvad igihaljad põõsad). Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite asukoht täpsu statakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt jäätme käitlejat ega sõlmitud lepingutele. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud kompostris või aunas oma kinnistu piirides. Vertikaalplaneerimine Maapinna absoluutkõrgused mere ääres kuni Veepiiri teeni on 0 . 10 – 1 . 9 0 m ja teisel pool Veepiiri teed jäävad absoluutkõrgused vahemikku 2 .2 0 – 7.0 0 m, langusega kirdest edelasse. Elamute e hituse käigus vajadusel maapinda tõstetakse. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja korrastatakse. Vertikaalplaneerimise ga tuleb tagada sademevee mittev al g umine naaberkinnistutele. Vältim a ks sademe- ja pinnasevee va lgumist naaberkruntidele, vajadusel paigaldada kruntide piirile drenaažtorustik või rajada tugimüüritised. Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ” . Planeeringulahenduses on kinnistule kantud võimalik hoonestusala, mis lubab hooned ehitada minimaalse tuleohu tus klassiga TP3. Kui on vajadus ehitada hooned piirile lähemale või ühele kinnistule ehitatakse mitu hoonet, tule b lähtuda kehtivatest tuletõrje- eeskirjadest. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje vee varustus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus ” . Välise tulekustutusvee tarbeks on krun t i de le pos. 3 ja 9 planeeritud tuletõrjevee mahuti d , mahtuvusega 36 m³, mis kindlustab 15 0 m raadiuses tulekustutuse ks vajaliku vooluhulga. Lisaks tuleb projekteerimisel lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest muudest normatiividest. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja se a da järgmised servituudid: P os 1 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. P os 2 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väli skontuurist võrguvaldaja kasuks. P os 3 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väli skontuurist võrguvaldaja kasuks. planeeritud veetrassile 2 m mõlemale poole trassi ja tuletõrje veemahutile 2 m laiuselt väliskontuurist tuletõrjevee süsteemivaldaja kasuks. P os 4 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuur ist võrguvaldaja kasuks. P os 5 Planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väli skontuurist võrguvaldaja kasuks. P os 6 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri madalpinge kaabli liinile 1 m mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks . P os 7 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; o lemasolevale elektriõhuliini le alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; o lemasolevale elektripaigaldisele 2 m laiuselt väliskontuurist võrguvaldaja kasuks ; p lanee ritud madalpinge kaabli trass ile 1 m teljest mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; p laneeritud veetrassile 2 m mõlemale poole trassi ja tuletõrje vee mahutile 2 m laiuselt väliskontuurist tuletõrjevee süsteemi valdaja kasuks. P os 8 Olemasolevale elektriõhuliini le kuni 20 kV liini teljest 10 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; o lemasolevale elektriõhuliini le alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks ; planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks . P os 9 Olemasolevale kuni 20 kV õhuliinile 10 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri maa kaabe l li in il e 1 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. planeeritud veetrassile 2 m mõlemale poole trassi ja tuletõrje veemahutile 2 m laiuselt väliskontuurist tuletõrjevee süsteemivaldaja kasuks. Pos 11 Olemasolevale kuni 20 kV õhuliinile 10 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; olemasolevale elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; olemasolevale elektripaigaldisele 2 m laiuselt väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; olemasolevale elektri maakaabelliinile 1 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; planee ritud elektri madalpinge kaabli liinile 1 m mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 2 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Veepiiri tee (67401:002:0592) Planeeritud elektri maakaabelliinile 1 m liini teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks ; p laneeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendus es t tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimu stega. Vaadeldavas piirkonnas ei ole vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike, lähim ad olemasolev ad alajaa m ad jäävad planeeringualale, plan eeringuala põhjaosa läbiva Kiviküla tee äärde ja planeeringuala lõunaosa läbiva Veepiiri tee äärde . P laneeringuala le jääv k innistu registriosa numbriga 188632 (67401:002:0863 ) ei ole liitunud elektrivõrguga. Täiendavad tehnovõrgud planeeritakse vastavalt normidele ja võrgu valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude ja rajatiste paiknemise põhimõtteline lahendus. Ehitusprojekti koostamise käigus täpsu stuvad tehnovõrkude lahendused. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritud on puurkaev ud igale elamumaa sihtotstarbega krundile . Puurkaevu täpsed karakteristikud määratakse projekteerimistööde järgmistes etappides. Puurkaevu rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkae vu lammutamise teatise vormid ” . Planeeritud puu rkaevu de hooldusala Ø 10. Puurkaevu hooldusalas keelatud tegevused on antud Veeseaduses § 154 lg 5. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine; maavara kaevandamine. Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Planeeritud on iga krundi le reovee omapuhasti ja imbs üsteem. Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringuid. Reoveepuhasti asukoha valik ul arvestada: kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett; kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes asulast allatuult; mida ei ohusta üleujutused; maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Väljaku asukohta võib planeeringus projektdokumentatsiooni koostamisel muuta lähtuvalt hoonete projekteeritud asukohast. Reovete käitlus hajaasustuses toimub Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 29.11.2012 „ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ” alusel. § 7 lg 1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal võihooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Elamukruntidel on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet. Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule. Elektrivarustus Elektrivarustuse koostamise aluseks on Ima tra Elekter AS poolt 14 .0 5.2020 . a väljastatud elektrivarustuse tehnilised tingimus ed detailplaneeringuks nr 132-20 . Planeeringuala elektrivõrgu ühenduse ks on Mäeküla- ja Kiviküla 10/0,4 kV alajaam 0,4 kV võrguga. Vastavalt tehnilistele tingimustele on ette nähtud Mäeküla ja Kiviküla alajaamas vahetada trafod, mõlemas alajaamas seadistatakse uus 0,4 kV fiider. Krunt i de pos 1, 2 ja 3 elektriga varustami n e : Mäeküla alajaama uuest fiidrist on planeeritud madalpinge õhuliin i trass krundini pos 2 vastas oleva postini ja olemasoleva õhuliini posti de st kruntide pos 1, 2 ja 3 liitumiskil p i de ni maakaabelliin id . Planeeritud maakaabelliini de le on määratud servituudivajaduse ala 1 m mõlemale p oole trassi teljest võrguvaldaja kasuks. Kruntide pos 5, 6 ja 7 elektriga varustamine: Kiviküla alajaama uuest fiidrist on planeeritud maakaablitrass paralleelselt Mäeküla teega mööda elamumaa krunte (pos 7 ja 6) transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 9, kuhu on ette nähtud liitumiskilbid kruntidele pos 4, 5 ja 6. Sidevarustus Lähipiirkonnas ja ka p laneeringuala l puuduvad siderajatised. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon, tahke küte, gaasiküte (vedelgaa si maa-aluste mahutite baasil). Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte elemendid). Kütteallikan a võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. Õli- ja kivisöekütte kasutamine planeeritud hoonete kütmiseks ei ole soovitavad, et tagada keskkonna säästlikku kasutamist. Keskkonnatingimused ja võimalik U keskkonnamõju hindamine Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringus planeeritav tegevus ei sisalda KeHJS § 6 lg 2 toodud tegevusvaldkonda (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine), mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju st rateegilise hindamise vajadust. Kavandatav t egevus on oma iseloomult (üksik elamu te planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta kes kkonnas pöördumatuid muudatusi. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine ” . Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine ; hea va lgustus hoonele, sissepääsudele; territooriumi korrashoid; vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; tulekindlate materjalide kasutamine; paigaldada tulet õrje- ning valvesignalisatsioon; s oovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga . Planeeringu elluviimise tegevuskava Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; k runt pos 8, sihtotstarbega transpordimaa, antakse peale katastriüksuse vormistamist üle linna omandisse. Krundil pos 8 paikneb osa Kingu teest ( avaliku huviga tee ) , mis tagab juurdepääsu ca 12 elamukinnistule, kus pooltes elatakse püsivalt. krunt pos 10 osas sõlmida kokkulepe kinnistu omaniku ja Haapsalu linna vahel üleandmiseks linnale, eesmärgiga moodustada ühtne Veepiiri tee kinnistu. tee, tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; tehnovõrkude ja rajatiste ehitamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine; planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Detailplaneeringuga ettenähtud elamu krunt i dele hoonete ehitamiseks ehitusloa taotlusi ei esitata Haapsalu Linnvalitsusele enne, kui krunt e teenindav taristu on saanud kasutusloa. Maanteeameti tingimuse d seoses planeeringu elluviimisega: Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks; Maanteeamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse remondi- ja hooldustöid (sh libeduse- ja tolmutõrjet) ; Maanteeamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringut (müra, vibratsioon, õhusaaste) e leevendusmeetmete rakendamiseks. VASTAVUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERINGULE Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringu algatamist taotletav maa põhiliselt perspektiivsel elamualal (E3), mis on detailplaneeringu kohustusega ala. Detailplaneeringu lahendusega nä h akse ette kinnistu jagamine seitsm eks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks ja kolme ks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse ehitusõigus ühepereelamute ehitamiseks. Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Plan.ala Väljavõte kehtivast Ridala valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Reserveeritud elamumaa (E3) ‒ e lamute ehitamiseks ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud maa-ala , kus krundi minimaalseks suuruseks on 2500 m². Kinnistu mereäärsel alal on üldplaneeringu järgi rohelise võrgustiku koridor K3 ja kinnistut läbival rannaäärsel Veepiiri teel on üldplaneeringus märgitud ilmekas vaatekoht, mis eeldab selle tee avalikku kasutust. Planeeringualale, mis jääb mere ja Veepiiri tee vahele on ette nähtud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ja elamumaa sihtotstarbega krundid, mis on plane eritud Veepiiri tee äärde , on suure ma d kui 1 ,0 ha. Antud planeeringulahendus tagab rohelise võrgustiku koridoritoimimise. Veepiiri tee avalik kasutus säilib, mis tagab vaatekoha säilimise ja juurdepääsu ranna alale. Kehtiva detailplaneeringu muutmine Ridala vallavolikogu otsus 13.12.2007 nr 299 kehtesta s kinnistu nr 1886 detailplaneeringu, asukohaga Mäe külas Ridala vald , Noltones t Projekt OÜ töö nr DP 002/06 , millega on ka vandatud 11,9 ha maa-ala kinnistu nr 1886 jagamine, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmi ne kinnistu jagamisel tekkinud 1 4 elamukrunt i dele kuni kahekorruseliste üksikelamute ehitamiseks . Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud, kinnistu katastritunnusega 67401:002:0862 osas , mille suurus 2,88 ha . Antud kinnistule ( k innistu registriosa numbriga 12663350 )on koostatud detailplaneering , mis on kehtestatud Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega 30. dets. 2019 nr 1068. Detailpl aneering on koostatud 9 , 0 3 ha suurusele maa-alale, kuhu koostata vas detailplaneeringus on ette nähtud 7 elamumaa sihtotstarbega krunti, kolm transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt . Säilib mereäärne üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt . Planeeritud on seitse elamumaa siht otstarbega krunti (suurustega u 1 ha), kuhu on planeeritud juurdepääsud Mäeküla teelt, Kiviküla teelt ja Veepiiri teelt. Planeeritud on kolm transpo rdimaa sihtotstarbega krunt i , millest üks (pos 8 ) moodustatakse p laneeringuala läbivale Kingu teele ja teine on tupiktee (pos 9) , mis saab alguse mahasõiduga Mäeküla teelt ja kolmas Veepiiri teel suurusega 25 m 2 . Detailplaneeringu lahenduses on elamumaa sihtotstarbega kruntidele määratud ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Planeeringulahenduses kruntide le määratud kasutamise tingimused ja ehitusõigused on piirkonna elamukrunti dele iseloomulikud ja kooskõlas Ridala valla üldplaneeringuga. Kehtiva detailplaneeringu muu tmise vajaduse põhjuseks on kinnistu omaniku soov muuta kehtivat detailplaneeringu lahendust, viia see vastavusse Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 38 kehtestatud Ridala valla üldplaneeringuga, millega vähendati ehituskeeluvööndit kinnistul ja määrati minimaalseks elamukrundi suuruseks 2500 m² . Planeeritakse piirkonda sobivam, suuremate kruntide ja hõ redama hoonestusega maakasutus. Avalik huvi rannaäärsete elamukruntide soetamiseks on Haapsalu linnas suur ja hinnatud on just hea juurdepääsuga ning väl ja arendatud taristuga krundid. PLANEE RINGU ALA NÄITAJAD Planeeritava maa-ala suurus 9 , 0 3 ha Kavandatud kruntide arv 11 Krundit ava maa bilanss: e lamumaa 7 0 9 6 1 m² 8 0 , 3 % ü ldkasutatav maa 14895 m² 16,8% t ranspordimaa 2544 m² 2 , 9 % Külli Samblik arhitekt Optimal Projekt O Ü 22 . 1 2 .20 20   Haapsalu Linnavalitsus Teie 02.12.2020 nr 6-1/2/20-24 [email protected] Meie 28.12.2020 nr 15-2/20/18483-5 Haapsalu linnas Mäekülas asuva kinnistu registriosa numbriga 188632 detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud kooskõlastamiseks Mäekülas asuva kinnistu registriosa numbriga 188632 detailplaneeringu (katastritunnus 67401:002:0863, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamute rajamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Maanteeametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: detailplaneering Anna Palusalu 58507716 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)