Tartumaa Kastre vald Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteemi ehitusproejkt

7 R1 A SD pi vik e ka htis 10 u 56 .65 PN La 1.5 13 e 57 C 2 . ir 0R 10 PE 7,6 24 7 m i27 L= DR1 m 24 5/D S L= e31 10 PN D CR 00 E1 P ,8 i96 pi vik e 0/D ka ahtis u 11 L e De ir A 58 .20 1.7 50 60 0 . Tellija Kastre Vallavalitsus Pikk 12, 51009 Tartu. Tel 7409 361 Juhataja Toomas Kooskora Ehitusprojekt Projektijuht Joonise nimetus Meelis Viirma Asendiplaan 3 Projekteerija Staadium Leht Lehti Maarika Muuli 18.12.2020 1:500 2021 VK-4-03 X  JOONWERK OÜ Reg. Nr. 11043780 Rosma küla, Põlva vald, 63309 Põlvamaa Tel. 53461133; E-mail: [email protected] MTR reg.nr.: TEL001040, FPR000171 Töö nr. 20116 Tellija: Kastre Vallavalitsus Registrikood: 77000370 Aadress: Vallamaja, Kurepalu küla Kastre vald Tartumaa 62113 Telefon: 7446524 E-post: [email protected] Peaprojekteerija: Eesti Veeprojekt OÜ Registrikood: 10913769 Aadress: Pikk tn 12 Tartu, Tartu Tartumaa 51009 Telefon: 5044655 E-post: [email protected] Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Osa 2 TUGEVVOOL põhiprojekt Projektijuht: M. Viirma Projekti koostas: J. Tuuling Vastutav spetsialist: J.Tuuling (Pädevustunnistus nr. EP-689-16-B, kehtiv kuni 26.09.2021) Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Tugevvool. Põhiprojekt. Seletuskiri. Joonwerk OÜ töö nr . 20116; 18.12.2020.a. Vastutav spetsialist. J.Tuuling. Leht 1/5 SISUKORD 1. SELETUSKIRI 1.1. Üldosa. 1.2. Normdokumendid. 1.3. Elektripaigaldise üldandmed. 1.4. Elektrivarustus. 1.5. Jaotuskeskused. 1.6. Elekterkütte- ja kuumutusseadmed. 1.7. Maanduspaigaldis, potentsiaaliühtlustus. 1.8. Juhtimissüsteem. 1.9. Kasutuselevõtt. 2. Põhiliste elektrimaterjalide spetsifikatsioon JOONISED Joonis 1. Asendiplaan 1. Joonis 2. Asendiplaan 2. Joonis 3. Asendiplaan 3. Joonis 4. Asendiplaan 4. Joonis 5. Asendiplaan 5. Joonis 6. Asendiplaan 6. Joonis 7. Magistraalliinide skeem. Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Tugevvool. Põhiprojekt. Seletuskiri. Joonwerk OÜ töö nr . 20116; 18.12.2020.a. Vastutav spetsialist. J.Tuuling. Leht 2/5 1. SELETUSKIRI 1.1. Üldosa. Töö objektiks on Vooremäe terviseradade lumetootmissüsteemi elektrivarustus. Tööde käigus rajatakse I ja II astme veepumplad ning kahurite veevõtu hüdrandid ning toitepunktid. Tööd on jagatud kahte etappi. Esimeses etapis ehitatakse välja pumplad ning kahe kahuri ühenduspunktid. Perspektiivis on plaanis süsteemi lisada veel kaks lumekahurit. Praegune projekt käsitleb I etappi. Elektrivarustuse planeerimisel on arvestatud ka perspektiivsete lumekahurite ning teenindushoone lisandumisega. Projekti koostamisel on aluseks võetud tellija lähteülesanne, Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteemi eelprojekt (Eesti Veeprojekt OÜ 2018) ja põhiprojekt (Eesti Veeprojekt OÜ töö nr. 2021, 18.12.2020). Käesolev projekt on koostatud põhiprojekti mahus. Töövõtja peab hinnapakkumises arvestama tööprojekti ja teostusjooniste koostamisega. Tööprojekt tuleb kooskõlastada tellijaga. Elektritööde ettevõtja peab omama elektritööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas ning olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR), ta peab omama piisavalt resurrsi tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ning kontrolltoimingute korraldamiseks. Ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt heale ehitustavale. Tööde teostamisel järgida tööohutuse, töötervishoiu ja elektriohutuse nõudeid. Paigaldatavad elektriseadmed ja materjalid peavad vastama Euroopa Liidu direktiivide 2006/95/EÜ “Madalpingeseadmed” ja 2004/108/EÜ “Elektromagnetiline ühildatavus” alusel kehtestatud tootestandarditele ja omama CE vastavusmärki lähtudes “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse” nõuetest. Projektis toodud seadmeid ja materjale võib asendada tehnilistelt parameetritelt samaväärsete või parematega. 1.2. Normdokumendid. Tugev- ja nõrkvoolu osa projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid: Seadme ohutuse seadus Toote nõuetele vastavuse seadus MTMm nr. 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile; EVS 932:2017 Ehitusprojekt; EVS-HD 60364 „Madalpingelised elektripaigaldised“ EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.“ EVS 843 „Linnatänavad“ 10421629-JV ST „Eesti Energia (0,4…20 kV) võrgustandard“ EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“ Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:  Eesti Vabariigi seadused;  Eesti Vabariigi valitsuse määrused;  Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad;  Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt. Nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud standardid;  Juhendid; Paigaldatavad elektriseadmed peavad olema uued ja vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „ Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi. 1.3. Elektripaigaldise üldandmed. Lumetootmissüsteemi I etapp: Installeeritav võimsus kokku: 214 kW Max. Tarbimisvõimsus 150 kW Arvutuslik vool 3x250 A Pingesüsteem 3*400/230V, ~50Hz Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Tugevvool. Põhiprojekt. Seletuskiri. Joonwerk OÜ töö nr . 20116; 18.12.2020.a. Vastutav spetsialist. J.Tuuling. Leht 3/5 1.4. Elektrivarustus. I astme pumpla toide võtta Sillaotsa põhikooli peajaotuskilbist. Pumpla toiteks paigaldada pinnases kaks kaablit AXPK 4G185. Kooli peajaotuskilpi näha pumpla jaoks ette sobiv kaitseseade ja arvestussüsteem. Lume tootmisel peab arvestama võimalusega, et koolihoone tarbimisvõimsuse tippaegadel võib tekkida vajaliku võimsuse puudujääk (nt. hommikuti, kui töötab kooli köök) ja sel ajal ei pruugi olla võimalik I astme pumplat töös hoida. II astme pumpla ja lumekahurite toiteks tuleb II astme pumpla juurde paigaldada uus alajaam. Olemasolev terviseradade valgustuse liitumispunkt Kullapaja alajaamas jääb planeeritavast lumetootmissüsteemist kaugele ning paigaldatud olemasolevad kaablid ei võimalda planeeritud lumetootmissüsteemile tagada piisavat toidet. Samuti peab arvestama tulevikus planeeritava teenindushoone lisanduva võimsusega. Uue alajaama ehitamisel on otstarbekas sinna üle viia ka olemasolev terviseradade valgustusvõrgu liitumispunkt. Alajaama ja uue liitumispunkti projekteerib ja ehitab võrguettevõte vastavalt liitumislepingule. Elektritarnija ja tarbija vahelised suhted reguleeritakse vastavalt lepingule. II astme pumpla ja lumekahurite toiteks ehitada uued kaabelliinid vastavalt plaanile ja magistraalvõrkude skeemile. Olemasoleva jaotuskilbi JK3 juurde paigaldatava lumekahuri toite saaks esimeses etapis võtta ka olemasolevast kilbist, kuid lumekahurite lisandumisel olemasolevast võimsusest enam ei piisa ja peaks ikka paigaldama uue kaabli alates II astme pumplast. Otstarbekas on uus kaabel paigaldada kohe koos veetoru ja automaatika sidekaabli paigaldusega. Kaablite paigaldamine. Kaablipaigaldustöödel järgida (0,4-20)kV võrgustandardis 10421629-JV ST 5-6:2001 tabelis 6.4.1 toodud madalpingekaabli ja tehnorajatiste vahelisi väiksemaid lubatavaid vahekaugusi. Kaablist kõrgemale 30 cm paigaldada kollane veniv hoiatuslint (võrgustandard joon.EE2.4-07). Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0,7m sügavusel, sõiduteede all vähemalt 1,0m sügavusel. Sõiduteede all kaitsta kaablid A tugevusklassi kaablikaitsetorudega. Kaablite otsad kinnastada termokahanevate sõrmikotsmuhvidega, soonte ühendamiseks kasutada kaablikingi. Pumplate toitekilpidesse näha ette kohad reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete paigaldamiseks. Kompensaatorseadme(te) vajalik võimsus täpsustada projekteerimise järgmistes etappides. 1.5. Jaotuskeskused. Paigaldada seadmetele vajalikud toite- ja juhtimiskilbid. I astme pumpla juures paikneb juhtimiskilp JK-1 ja mahuti juures juhtimiskilp JK-2. Kilpide vahele paigaldatakse andmesidekaabel. Konteinerpumpla valmistatakse koos juhtimiskilbiga ja tarnitakse valmis tootena. Kõrgsurvehüdrantide juhtimine toimub kõrgsurvepumpla juhtimissüsteemi kaudu. Juhtimiskilpide JKK, JK-1 ja JK-2 sidumine tervikuks lahendatakse tööprojektiga vastavalt seadmestiku parameetritele. Kilbid välialadel monteerida pinnasesse paigaldatavatele raamvundamentidele. Hoonetesse paigaldatavad kilbid pinnapealselt seinale. Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1-ja 3- faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpidesse monteeritakse lisaks elektriseadmete kaitseaparatuurile ka seadmete juhtimisseadmed ning kilpide sisevalgustus ja küte. Kilbid valmistada topeltustega, sisemisel uksel paiknevad juhtpaneelid. Kilpide uksed peavad avanema vähemalt 135°. Kaablite ühendamiseks paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse. 1.6. Elekterkütte- ja kuumutusseadmed. Kilpidesse paigaldada termostaadiga kütteelemendid võimsusega ~200W. 1.7. Maanduspaigaldis, potentsiaaliühtlustus. Kilpidele ehitada korduvmaandused. Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide jutivate osade puutepinge jääb alla 50V. Maanduslatiga (PE) ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad, teenindusplatvormide metallkonstruktsioonid, juhtivad torud jms. Elektriseadmete ühendamiseks potentsiaaliühtlustussüsteemiga kasutada toitekaabli kollarohelist soont. Maandusjuhtide ristlõiked valida standardi EVS-HD HD 60364-5-54 (Madalpingelised Elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid”) kohaselt. 1.8. Juhtimissüsteem. Pumpade juhtimiseks ja jälgimiseks paigaldada automaatikasüsteem. (vt. Tehnoloogiline kirjeldus projekti veevarustuse osas). Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Tugevvool. Põhiprojekt. Seletuskiri. Joonwerk OÜ töö nr . 20116; 18.12.2020.a. Vastutav spetsialist. J.Tuuling. Leht 4/5 Süsteemi peab saama jutida kilpidest ning võrgu kaudu teenindushoonest. Kilpidesse paigaldatavate automaatikakontrollerite ühendamiseks paigaldada kilpide vahele sidekaabel. Kaabli tüüp ja soonte ristlõige täpsustada vastavalt kasutatavale tehnoloogiale. Kaablid kilpide vahel paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes. Kaablid paigaldada pinnases vähemalt 0,7m sügavusel, sõiduteede all vähemalt 1,0m sügavusel. Sõiduteede all kasutada kaablite kaitseks A tugevusklassi kaablikaitsetorusid. I astme pumpla elektrikatkestuse korral saadetakse sõnum mobiilile ja signaal keskusesse. I astme pumpla elektrivarustuse taastumisel tuleb pumpla taaskäivitada kas kilbist JK-1 või keskuse kilbist JK-2. I astme pumpla käivitamine ja juhtimine peab olema võimalik pumpla juures asuvast kilbist JK-1 ja keskuses asuvast kilbist JK-2. I astme pumpla tööd juhitakse automaatselt jälgides veetaset mahutis (juhtimisrežiim 1) või I astme pumpla kilbist JK-1 lähtudes pumpla survetorustikul olevast rõhust juhtimisrežiimil 2. 1.9. Kasutuselevõtt. Töövõtja peab läbiviima kõik kontrolltoimingud vastavalt standardile EVS-HD 60364-6 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6. Kontrolltoimingud” ning teostama elektripaigaldise auditi vastavalt seadme ohutuse seadusele. Üleandmisdokumendid antakse üle kahes eksemplaris. Töövõtja peab koostama teostusjoonised ja kinnitama neid elektritööde juhi allkirjaga. Töövõtja peab koostama kaetud tööde aktid ja esitama need Tellijale siis kui on võimalik visuaalselt veenduda tehtud tööde nõuetele vastavuses. Töövõtja peab üle andma järgmised mõõtmis- ja kontrollimistööde protokollid: visuaalkontrolli kohta, kaise- ja potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontrolli kohta, isolatsioonitakistuse kontrolli kohta, kaitseseadmete automaatväljalülituse kontrolli kohta, rikkevoolukaitsmete kontrolli kohta. Vooremäe Tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Uniküla, Kastre vald, Tartu maakond Tugevvool. Põhiprojekt. Seletuskiri. Joonwerk OÜ töö nr . 20116; 18.12.2020.a. Vastutav spetsialist. J.Tuuling. Leht 5/5  Madalsurvetorustik Proj. madalsurvetorustiku sõlme tähis VS-X 00.00 ol.ol. maapinna kõrgus Isevoolutorustik (00.00) (proj. maapinna kõrgus) 00.00 toru põhja kõrgus Kõrgsurvetorustik 0.00 toru põhja sügavus proj. maapinnast Tuletõrjeveetorustik De... Proj. madalsurvetorustiku mõõt L=... torustiku pikkus (m) Elektrivarustuskaabel V-X Proj. kõrgsurvetorustiku sõlme tähis Juhtimiskaabel 00.00 ol.ol. maapinna kõrgus (00.00) (proj. maapinna kõrgus) Torustiku/tehnovõrgu kaitsehülss 00.00 toru põhja kõrgus 0.00 toru põhja sügavus proj. maapinnast DN... Proj. kõrgsurvetorustiku mõõt Projekteeritud madalsurvehüdrant L=... torustiku pikkus (m) Projekteeritud veetorustiku kaev 00.00 ol.ol. maapinna kõrgus Projekteeritud kõrgsurvehüdrant (00.00) (proj. maapinna kõrgus) 00.00 toru põhja kõrgus Projekteeritud tuletõrjehüdrant 0.00 toru põhja sügavus proj. maapinnast Projekteeritud elektrivarustuse kilp K-X Proj. õhueralduskaevu tähis Projekteeritud piirdeaed, värav Ø... kaevu läbimõõt (mm) maapind 00.00 maapinna kõrgus toru 00.00 toru põhja kõrgus Projekteeritud kivikindlustus H-X Proj. tuletõrjeveetorustiku sõlme tähis 00.00 ol.ol. maapinna kõrgus (00.00) (proj. maapinna kõrgus) Projekteeritud kruuskate 00.00 toru põhja kõrgus 0.00 toru põhja sügavus proj. maapinnast Projekteeritud murukindlustus (erosioonitõkkematt + murukülv kasvupinnasel) Proj. tuletõrjeveetorustiku mõõt De... Projekteeritud murukindlustus L=... torustiku pikkus (m) (murukülv kasvupinnasel) Projekteeritud killustik-kindlustus Kinnisel meetodil hülsis Proj. hülsi mõõt ja pikkus De.../Di... L=... m De... Proj. isevoolutorustiku mõõt Olemasolev elektrivarustusekaabel L=... torustiku pikkus (m) 00.00 Proj. isevoolutorustiku kõrgus Olemasolev truup Olemasolev sidekaablitorustik (ELA SA) Maantee kaitsevöönd km 12+315 Maantee kilomeetripunkt Tellija Kastre Vallavalitsus Töö nimetus Pikk 12, 51009 Tartu. Tel 7409 361 Tartu maakond Kastre vald Uniküla Juhataja Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Toomas Kooskora Ehitusprojekt Projektijuht Joonise nimetus Meelis Viirma Leppemärgid ja tähised Projekteerija Kuupäev Staadium Mõõt Töö nr Leht Lehti Maarika Muuli 18.12.2020 Põhiprojekt 2021 VK-7-01 VK-7-08  Lõige C-C 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (18502:005:0018) km12+315 Kullapaja 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee Meelise 18502:005:0106 18502:005:0018 18502:005:0105 VS-11 4 3 5,1 6,9 3,9 1,5 1 2,3 VS-12 61.00 61.00 60.20 60.00 60.00 59.00 59.00 Projekteeritud hülss PE De110/Di96,8 1,9 1,2 PN10 SDR17 2,5 2,5 0,4 57.65 1,8 58.00 Projekteeritud juhtimiskaabel 58.00 2,9 1,4 57.00 57.48 57.00 1,8 Lahtise kaeviku piir 56.00 56.00 Projekteeritud veetoru PE De225 Projekteeritud Lahtise kaeviku 55.60 Sidekaablitoru 55.00 hülss PE De315/Di277,6 piir 55.00 Kinnistu piir Kinnistu piir Hülsi piir Hülsi piir 54.00 54.00 Märkused 1) Lõike asukoht on näidatud Asendiplaanil 4 (joonis leht VK-4-06). 2) Ühikuta mõõtmed on toodud meetrites. Tellija Kastre Vallavalitsus Töö nimetus Pikk 12, 51009 Tartu. Tel 7409 361 Tartu maakond Kastre vald Uniküla Juhataja Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Toomas Kooskora Ehitusprojekt Projektijuht Joonise nimetus Meelis Viirma Ristlõige C-C maanteel Projekteerija Kuupäev Staadium Mõõt Töö nr Leht Lehti Maarika Muuli 18.12.2020 Põhiprojekt 2021 VK-6-04 VK-6-09  2.0 3 L= (5 .2 4 36 5 55 S-1 L= e22 .2 53 5.2 0 2.0 .15 0) V D 5 (5 .3 3 55 S-1 53 5.3 0 2.0 .25 0) V 5 28 5 L= e22 .0 56 -10 D .60 PA AP-7 17 R C SD pi evik se 10 (5 .6 2 u ka ahti 57 S-1 56 .65 PN 55 7.6 5 AP-6 2.0 .60 5) 1.5 13 L V 57 10 sis C 2 . ir 0R PE hül 5 5 1 7,6 dil +3 AP-5 m i27 eto 12 L= DR sis 24 5/D me km 24 17 S ül L= 31 sel 10 il h m De inni PN od C eet K AP-4 27 5 0R m L= e22 .7 10 sel D PE ni ,8 Kin AP-3 i96 pi evi se 0/D ir ku ka ahti 11 L De AP-2 (6 0.20 11 6 S- 2.7 7.48 20) V 5 0. C 58 .20 2 AP-1 1.7 50 60 0 . 60 -11 3.0 0 L= e11 i Ø K- 0 PA tor nd 6 120 2 .6 D u 5 0.2 0 7.4 0 7 ap 66 5 ma L= e22 .7 D 56 58.9 5 2.0 .90 5) 24 5 ( 8.9 L= e22 .5 5 14 5 D L= e22 .7 5 D Märkused (5 9.05 10 (5 9.85 9 5 S- 5 S- 2.0 7.00 05) 2.0 7.80 85) V V 1) Joonis on seletuskirja ja selle lisade lahutamtu osa. 5 9. 5 9. 5 2) Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Alt ja Ülevalt OÜ poolt koostatud "Vooremäe tervise- ja suusaradade 5 geodeetiline mõõdistus lumetootmise veetorustiku projekteerimiseks", töö nr G54/2020. Tellija Kastre Vallavalitsus Töö nimetus Pikk 12, 51009 Tartu. Tel 7409 361 Tartu maakond Kastre vald Uniküla Juhataja Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Ehitusprojekt 98 5 Toomas Kooskora L= e22 .0 D Projektijuht Joonise nimetus Meelis Viirma Asendiplaan 4 Projekteerija Kuupäev Staadium Mõõt Töö nr Leht Lehti Maarika Muuli 18.12.2020 Põhiprojekt 1:500 2021 VK-4-06 VK-4-09  Eesti Veeprojekt OÜ Töö nr. 2021 Pikk 12, 51009 Tartu Staadium: Põhiprojekt [email protected] Reg. nr. 10913769 Tellija: Kastre Vallavalitsus Tel 740 9361 62113 Kurepalu küla Kastre vald, Tartumaa EK10913769-0001 17.03.2003 EP10913769-0001 17.03.2003 Reg nr 75008255 MP0068-00 29.06.2004 531MA MM002211 EEG000015 09.09.2004 ISO 9001:2008 29.06.2004 TEL001494 19.05.2010 Teehoiutööde tegevusluba nr 13051 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla VOOREMÄE TERVISESPORDIKESKUSE KUNSTLUME TOOTMISSÜSTEEM Osa 1 Veevarustus EHITUSPROJEKT Juhataja: TOOMAS KOOSKORA Vastutav spetsialist Projektijuht: MEELIS VIIRMA Kutsetunnistus 109047 Projekteerijad: MAARIKA MUULI Kutsetunnistus 124396 PRIIT TAMM Kutsetunnistus 108037 Tartu, 18.12.2020 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Seletuskiri Sisukord 1 Üldandmed .............................................................................................................. ......7 2 Alusdokumendid ..................................................................................................... ......9 2.1 Lähteandmed ...................................................................................................... 9 2.2 Normdokumendid .............................................................................................. 9 2.3 Ehitusuuringud ................................................................................................. 10 2.3.1 Geodeetiline alusplaan ................................................................................. 10 2.3.2 Ehitusgeoloogilised andmed ........................................................................ 10 2.3.3 Hüdroloogilised andmed .............................................................................. 10 3 Ehitiste eluiga .......................................................................................................... ....11 4 Arvestamine edaspidi rajatavate ehitistega ............................................................. ....11 5 Veevarustuse lahendus ............................................................................................ ....11 5.1 Üldine kirjeldus ................................................................................................ 11 5.2 Veehaare .......................................................................................................... 12 5.3 I astme pumpla ................................................................................................. 13 5.4 Madalsurvetorustik .......................................................................................... 14 5.5 Mahuti .............................................................................................................. 14 5.6 Jahuti ................................................................................................................ 15 5.7 Kõrgsurve pumpla ............................................................................................ 15 5.8 Kõrgsurvetorustik ............................................................................................ 15 5.9 Lumekahurid .................................................................................................... 15 6 Juhtimise ja elektrivarustuse kirjeldus .................................................................... ....16 6.1 Üldine kirjeldus ................................................................................................ 16 6.2 Juhtimisrežiim 1 ............................................................................................... 17 Eesti Veeprojekt OÜ 2/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 6.3 Juhtimisrežiim 2 ............................................................................................... 18 6.4 I astme pumpla (pumba) sujuv käivitamine ..................................................... 20 6.5 Töötamine tuletõrjevee mahutitena.................................................................. 21 7 Nõuded materjalidele .............................................................................................. ....22 7.1 Torustike materjalid ......................................................................................... 22 7.1.1 Madalsurvetorustikud ja isevoolsed torustikud ........................................... 22 7.1.2 Kõrgsurvetorustik ........................................................................................ 22 7.1.3 Kaevud ja I astme pumpla............................................................................ 23 7.1.4 Toruarmatuur ja liitmikud ............................................................................ 24 7.1.5 Kilpsiibrid .................................................................................................... 25 7.2 Tuletõrjehüdrant ja madalsurvetorustiku hüdrandid ........................................ 26 7.3 Betoonmahuti ................................................................................................... 26 7.4 Soojustusmaterjalid .......................................................................................... 27 7.5 Puit ................................................................................................................... 27 7.6 Kivimaterjalid .................................................................................................. 27 7.7 Teraselemendid ................................................................................................ 27 7.8 Kinnitusvahendid ............................................................................................. 28 7.9 Piirdeaed .......................................................................................................... 28 8 Ehitustööd ............................................................................................................... ....29 8.1 Üldised tingimused .......................................................................................... 29 8.1.1 Tööde teostaja valik ja tööde teostamise aeg ............................................... 29 8.1.2 Järelevalve teostamine ................................................................................. 30 8.1.3 Projektlahenduse väljaehitamine etappide kaupa ........................................ 30 8.1.4 Projektiga tutvumine, puudustest teatamine ja nende kõrvaldamine ........... 30 8.1.5 Töövõtja personal......................................................................................... 31 Eesti Veeprojekt OÜ 3/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8.1.6 Töövõtja objektikontor................................................................................. 31 8.1.7 Load ja kooskõlastused ................................................................................ 31 8.1.8 Ehitusaegsed Töövõtja hügieenirajatised ..................................................... 32 8.1.9 Ehitusaegne elektrivarustus ......................................................................... 32 8.2 Ehitusgeoloogiliste tingimustega arvestamine ................................................. 32 8.3 Üldised nõuded materjalidele ja seadmetele .................................................... 33 8.4 Projektikohased raied ....................................................................................... 34 8.5 Objekti pildistamine ......................................................................................... 34 8.6 Ehitusplatsi ohutus ja keskkonnakaitse ............................................................ 35 8.6.1 Ehitusplatsi piiramine .................................................................................. 35 8.6.2 Tööohutus .................................................................................................... 35 8.6.3 Tuleohutus.................................................................................................... 36 8.6.4 Jäätmed ja keskkonnakaitse ......................................................................... 36 8.7 Mahamärkimine ............................................................................................... 36 8.8 Veetõrjetööd ..................................................................................................... 37 8.9 Kaeviku toestamine .......................................................................................... 37 8.10 Maapinna täitmine, süvendite ja nõlvade rajamine.......................................... 38 8.11 Teostusmõõdistuste koostamine ...................................................................... 39 8.12 Kasutus- ja hooldusjuhendid ............................................................................ 39 8.13 Torustike rajamine ........................................................................................... 41 8.13.1 Plasttorustik.............................................................................................. 41 8.13.2 Terastorustik ............................................................................................ 42 8.14 Betoonitööd ...................................................................................................... 42 8.15 Teed ja platsid .................................................................................................. 42 8.16 Maakivikindlustised ......................................................................................... 43 Eesti Veeprojekt OÜ 4/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8.17 Torustike ehitus riigimaantee osas ................................................................... 43 9 Ekspluatatsioon ja hooldamine ............................................................................... ....43 10 Materjalide ja ehitustööde mahud ....................................................................... ....44 10.1 Üldosa .............................................................................................................. 44 10.2 Tööd ja materjalid ............................................................................................ 45 10.3 Mõõtmise meetodid ......................................................................................... 47 10.4 Loendite täitmine ............................................................................................. 47 11 Ehitustööde loend................................................................................................ ....48 Eesti Veeprojekt OÜ 5/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Joonised 1. Mahuti piirkonna plaan, I ehitusjärgu rajatised VK-4-01 2. Mahuti piirkonna plaan, I ja II ehitusjärgu rajatised VK-4-02 3. Asendiplaan 1 VK-4-03 4. Asendiplaan 2 VK-4-04 5. Asendiplaan 3 VK-4-05 6. Asendiplaan 4 VK-4-06 7. Asendiplaan 5 VK-4-07 8. Asendiplaan 6 VK-4-08 9. Asendiplaan 7 VK-4-09 10. Lõige 1-1 VK-6-01 11. Lõige 2-2 VK-6-02 12. Lõiked 3, 4, 5, A, B VK-6-03 13. Ristlõige C-C maanteel VK-6-04 14. Pikiprofiil 1 VK-6-05 15. Pikiprofiil 2 VK-6-06 16. Pikiprofiil 3 VK-6-07 17. Pikiprofiil 4 VK-6-08 18. Pikiprofiil 5 VK-6-09 19. Leppemärgid ja tähised VK-7-01 20. Katete taastamine VK-7-02 21. Torustiku paigaldamine VK-7-03 22. Tehnovõrkude toestamine VK-7-04 23. Sõlmede skeemid VK-7-05 24. Mahuti, kõrgsurvepumpla ja jahuti VK-7-06 25. Võrekaev, I astme pumpla, siibrikaev VK-7-07 26. Võre VK-7-08 Lisad Lisa 1 Topogeodeetlised uuringud Lisa 2 Ehitusgeoloogilised uuringud Lisa 3 Materjalide näidised Lisa 4 Tehnoloogiline skeem Eesti Veeprojekt OÜ 6/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 1 Üldandmed Töö nimetus: Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem Ehitusprojekt Töö nr: 2021 Objekti asukoht: Tartu maakond, Kastre vald (vt joonis 1.1) Joonis 1.1. Objekti asukohaskeem Käesoleva töö eesmärk on projekteerida Vooremäe tervisepordikeskuse tehislume tootmiseks vajalike rajatiste esimene etapp. Rajatised on kavandatud tabelis 1.1 loetletud katastriüksustele, rajatiste paiknemise skeem on joonisel 1.2. Elektrivarustus ja juhtimine on lahendatud osas 2. Tabel 1 Katastriüksuste nimekiri Jrk nr Katastriüksuse nimi Katastriüksuse number 1 Suusabaasi 29101:001:0022 3 Kullapaja 18502:005:0106 4 Tõrvandi-Roiu-Uniküla 18502:005:0018 kõrvalmaantee nr 22140 5 Meelise 18502:005:0105 6 Terviseraja 18502:005:0169 7 Sillaotsa põhikool 18502:003:0342 Eesti Veeprojekt OÜ 7/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Sillaotsa põhikool Veehaare I astme pumpla Mahuti Kõrgsurve pumpla Joonis 1.2 Rajatiste paiknemise skeem Eesti Veeprojekt OÜ 8/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 2 Alusdokumendid 2.1 Lähteandmed Projekt on koostatud lähtudes objekti ülevaatusest ning alljärgnevatele lähtematerjalidele tuginedes. • K&H AS poolt koostatud Vooremäe tervisekeskuse detailplaneering, töö nr 05DP97; • Head Load OÜ poolt koostatud „Vooremäe tervisespordi keskuse elektrivarustuse projekt“, töö nr 01-10; • K&H AS poolt koostatud „Vooremäe tervise- ja suusaradade välisvalgustuse teostusmõõdistus“, töö nr 10G5731; • Arhitektuuribüroo Siim&Põllumaa OÜ poolt koostatud Vooremäe tervisespordi keskuse teenindushoone projekt; • Piiber Projekt OÜ poolt koostatud Kurepalu paisjärve korrastamise eeluuring, töö nr PP11/30U. • Alkranel OÜ poolt koostatud Kurepalu järve paisu juurde kalapääsu rajamise eelprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. • Eesti Veeprojekt OÜ poolt koostatud „Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, eskiisprojekt“, töö nr 27-17. • Tariston AS poolt koostatud „Vooremäe tervisespordikeskuse suusatunneli projekt“, töö nr PP 17-1. 2.2 Normdokumendid Projektlahenduse koostamisel on kasutatud asjassepuutuvas ulatuses järgmisi standardeid ja juhendeid: • Eesti Standard EVS 921-1:2014 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. • EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Eesti Veeprojekt OÜ 9/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 • EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1992-1-1:2005+A:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreegli ja reeglid hoonetele. • EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. • EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. Elektrivarustuse normdokumente käsitletakse elektrivarustuse osas. 2.3 Ehitusuuringud 2.3.1 Geodeetiline alusplaan Geodeetilise alusplaan on koostatud OÜ Alt ja Ülevalt poolt 2020 aasta septembris ja oktoobris (töö nr G54/2020, vt lisa 1). 2.3.2 Ehitusgeoloogilised andmed Ehitugeoloogilised uuringud on tehtud Rakendusgeoloogia OÜ poolt novembris 2020 (töö nr 20-116, vt lisa 2). 2.3.3 Hüdroloogilised andmed Piiber Projekt OÜ poolt koostatud Kurepalu paisjärve korrastamise eeluuringus on märgitud järgmised andmed. • Mõra jõe valgala pindala Roiu paisjärve väljavoolul on 67 km². • Mõra jõe vooluhulgad Roiu paisjärve ristlõikes on orienteerivalt järgmised: 2% ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk on 15,2 m³/s 5% ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk on 11,7 m³/s 30 päeva 95% ületustõenäosusega minimaalne vooluhulk on 0,20 m³/s. Eesti Veeprojekt OÜ 10/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Kavandatav veehaare asub ca 2,5 km Roiu paisjärvest ülesvoolu ja projekteeritud veehaarde ristlõikes on valgala ja voolhulgad ca 5% võrra väiksemad. 3 Ehitiste eluiga Ehitiste kavandatav üldine tööiga on 50 aastat, klass S4. • Elektripaigaldised 20 aastat • Pumbad ja ajamid 20 aastat • Aiad, väravad 30 aastat Kavandatava tööea tagamise eelduseks on: - Projekti järgselt on teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja järgides töö teostamise nõudeid ning ehitus on nõuetekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud. - Ehitise sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, sh. toodete valmistaja juhiste järgimine. 4 Arvestamine edaspidi rajatavate ehitistega Projekti koostamisel on arvestatud perspektiivse teenindushoone ja suusatunneli paiknemisega vastavalt joonistel näidatule. Hoone ja tunneli projekteerimine ei kuulu käesoleva töö mahtu. Kõrgsurvetorustiku ja kõrgsurvepumpla kavandamisel on arvestatud torustiku pikendamisega piki suusaradasid ja mäesuusanõlva laiendamisega. 5 Veevarustuse lahendus 5.1 Üldine kirjeldus Veevarustussüsteem abajasveehaardest (tiigist), võrekaevust, I astme pumplast, madalsurvetorustikust (minPN10), mahutist (kahekambriline), veejahutist (sh jahuti pump koos seadmestiku ja torustikuga), kõrgsurvepumba etteandepumbast koos torustikuga ning kõrgsurvepumplast (konteinerpumpla koos juhtimiskilbiga), Eesti Veeprojekt OÜ 11/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 kõrgsurvetorustikust (minPN40) ja kõrgsurvehüdrantidest (minPN40). Vee võtmiseks madalsurvetorustikust paigaldatakse torustikule (madalsurve) hüdrandid. I astme pumpla paikneb ca 1,3 km kaugusel eesvooluks olevast mahutist (keskusest). Kõrgsurvepumpla, mahuti ning veejahuti paiknevad keskuses st suusakeskuse teenindushoone (hetkel rajamata) juures. I astme pumpla võtab vee Mõra jõest läbi võrekaevu ja pumpab selle mahuti kambrisse 1. Mahuti kambris 1 paiknev jahuti pump pumpab vee jahutisse, millest vesi nõrgub mahuti kambrisse 2. Kambrist 2 pumpab kõrgsurvepumpla etteandepump (toitepump) vee konteinerpumplas olevale kõrgsurvepumbale. Kõrgsurvepumpla pumpab vee kõrgsurvetorustiku kaudu kaugjuhitavatesse kõrgsurvehüdrantidesse. Lume tootmine toimub kahte erinevat tüüpi lumekahuritega: • eraldiseisva teisaldatava kõrgsurvepumbaga võetakse vett I astme pumpla ja mahuti vahelisel torustikul paiknevatest madalsurvehüdrantidest ja pumbatakse lumekahuritesse. • Lumekahurite jaoks võetakse vett kõrgsurvetorustikust kõrgsurvehüdrantide kaudu. Mahuti ümbrus täidetakse ning täitele rajatakse kruuskattega plats mahuti, kõrgsurvepumpla ja jahuti teenindamiseks. Mahuti toimib ka perspektiivse teenindushoone tuletõrevee mahutina. Keskuse juurde rajatav mahuti ja pumpla tuleb aiaga piirata. Tuletõrjehüdrant peab jääma aiast väljapoole. 5.2 Veehaare Veehaare rajatakse abajasveehaardena, millesse sissevool jõest toimub toru kaudu. Toru jõepoolne ots kindlustatakse kivikindlustusega. Abajasveehaardest võetakse vesi sängiveehaarde abil: torustiku kaudu juhitakse vesi kaldakaevu (kaevpumplana rajatav I astme pumpla). Veekasutus veehaardest toimub ajutiselt. Kasutus toimub eelkõige siis kui loodusliku lumikatte paksus ei võimalda suusaradade rajamist. Peamiselt toimub veekasutus lume tootmiseks hilissügisel ja talve alguses, vajadusel ka talve kestel. Veehaarde kaudu tagatakse ka perspektiivse teenindushoone tuletõrjeveemahuti täitmine. Eesti Veeprojekt OÜ 12/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Veehaarde alal levivad lammisetted, mudad ja orgaanilise ainega liivpinnas, millesse rajatud süvendi kuju säilimine ei ole ilma kindlustamiseta tagatud. Veehaarde süvendi stabiilsus tagatakse kivimaterjaliga. Täitmiseks kasutatava kivimaterjali kohaliku pinnasega segunemise vähendamiseks (ja seeläbi kohaleveetava kivimaterjali mahu vähendamiseks) on lubatud kasutada geotekstiili eraldamaks paigaldatav kivimaterjal kohalikust pinnasest. Otsus jääb töö teostaja teha lähtudes ehitamise ajal valitsevatest oludest ja kasutatavast tehnikast. Pinnase väljakaevamine veehaarde rajamisel peab toimuma järkjärgult ja süvendi rajamiseks kasutatav kivimaterjal tuleb paigaldada koheselt laiendades järk-järgult kivimaterjaliga täidetavat ala. Võimaliku geteotekstiili paigaldamisest tulenev viivitus kivimaterjali paigaldamisel ei tohi põhjustada jõesängi deformeerimist. Arvestada tuleb, et veetaseme alandamine lammil ei ole veehaarde süvendi rajamiseks võimalik ning kaevamine ja täitmine kivimaterjaliga tuleb teha vee all. Väljakaevatud pinnast ei tohi paigaldada lammile vältimaks jõe kallaste ning kivimaterjaliga stabiliseerimata süvendi nõlvade deformeerumist. Juurdepääsutee alt tuleb eemaldada kihid 2 (muld) ja 3 (liiv-möllmuda) kogu kihi paksuses lähtudes tegelikust levikust. Väljakaevatav materjal ei sobi kasutamiseks kohapeal täitepinnasena ning tuleb ära vedada. Töö kavandamisel tuleb arvestada, et tegemist on nõlva jalamiga ning jõe lammiga, kus geoloogilised tingimused on väga muutlikud ning väljaspool uuringupuurauke võib olukord olla erinev. Täpsemalt vt ehitusgeoloogilised tingimused lisast 2. 5.3 I astme pumpla I astme pumpla on kompaktpumpla, milles paikneb võre ja pump. Pump peab olema sobiv pinnavee pumpamiseks. Pumpla kõrvale rajatakse siibrikaev, millesse paigaldatakse siibrid ja tagasilöögiklapp. Pumpla arvutuslik minimaalne vooluhulk on 28 l/s. Pumpla kilp JK-1 tuleb paigaldada niisugusele kõrgusele, et see jääks suurvee ajal veepinnast kõrgemale. Samuti peab suurvee tasemest kõrgemale jääma pumpla luuk. Pumpla juurde rajatakse kruuskattega teenindusplats, mis võimaldab manööverdada tõstetehnikaga varustatud autoga. Eesti Veeprojekt OÜ 13/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Pumpla ja siibrikaev tuleb rajada porsunud liivakivile või nõrgalt tsementeerunud liivakivile (kihid 10a, 10b või 11). Muud pinnased tuleb pumpla alt eemaldada ja asendada killustikuga. 5.4 Madalsurvetorustik I astme pumpla survetorustik on ette nähtud rajada läbimõõduga De225 PN10, materjal PE100. Vesi pumbatakse I astme pumplast suusakeskuse teenindushoone juurde rajatavatesse mahutitesse. Torustiku ja keskuse juures asuva mahuti tühjendamine on võimalik läbi siibrikaevu. Torustik on kavandatud paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele maapinnast avatud kaevikus. Ristumisel Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteega tuleb torustik paigaldada kinnisel meetodil. Torustikust veevõtmiseks paigaldatakse maa-alused hüdrandid. 5.5 Mahuti Mahuti rajatakse kahekambrilise raudbetoonkonstruktsioonina. Mahuti ühele kambrile rajatakse raudbetoonist lagi, kamber soojustatakse ning viimistletakse väljast plastlaudisega (näiteks http://www.kilekeskus.ee/cms/eesti/hinnakiri/plastprofiilid). Mahuti teine kamber kaetakse pealt eemaldatavate klaaskiust kinniste vormitud restidega (näiteks http://fiiberplast.ee/wp-content/uploads/2014/04/Restide- kasutusvaldkonnad.pdf), mis toetatakse terastaladele. Mahuti küljed kaetakse plastlaudisega analoogselt soojustatud osaga. Mahutile rajatakse ülevool, mille kaudu juhitakse vesi avariiolukorras immutusalale. Mahuti tühjendamine toimub valdavalt isevoolselt läbi I astme pumpla juures oleva võrekaevu. Tühjendamiseks tuleb mahuti ja I astme pumpla vaheline torustik seada tööle sifoonina. Selleks tuleb tõkestada õhu pääs torustikku läbi õhueralduskaevudes asuvate kahesüsteemsete õhueraldajate (õhueraldaja ja torustiku vaheline siiber tuleb sulgeda). Tuletõrjeveega varustamiseks jääb mahuti vähemalt minimaalses vajalikus ulatuses veega täidetuks aastaringselt. Eesti Veeprojekt OÜ 14/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 5.6 Jahuti Jahuti paigaldatakse mahuti seintele toetatud terastaladele. Kavandatud on paigaldada jahuti voolhulgale 20 l/s (näiteks tüüp LS https://www.demaclenko.com/en/total- solutions/cooling-system/57-64170.html). Jahuti veega varustamiseks paigaldatakse mahutisse pump (jahuti pump) arvutusliku vooluhulgaga 20 l/s. Vajadusel on võimalik jahutatava vee vooluhulka suurendada täiendava jahuti ja pumba lisamisega. 5.7 Kõrgsurve pumpla Kõrgsurvepumpla konteiner paigaldatakse mahuti betoonlae peale. Pumplasse paigaldatakse kõrgsurvepump arvutusliku vooluhulgaga 20 l/s ja survega 220 m, automaatselt puhastuv mehaaniline filter, vooluhulga mõõtja, õhueraldus- ja tagasilöögiklapid, kompressor, õhukuivati, kütte- ja ventilatsiooniseadmed. Filtripesuvesi juhitakse mahuti tühjendustorustikku, samasse on võimalik tühjendada kogu pumpla torustik. Pumpla tarnitakse valmis tootena konteinerpumplana koos juhtimiskilbiga (JKK). Kõrgsurvepumpla veega varustamiseks paigaldatakse mahutisse pump (kõrgsurvepumpla etteandepump) arvutusliku vooluhulgaga 20 l/s ja rõhuga 4 baari. 5.8 Kõrgsurvetorustik Kõrgsurvetorustik rajatakse kõrgsurvetorudest läbimõõduga DN150 ja klassiga PN40. Kasutatakse tsingitud terastorusid. Torustiku pöörded tuleb toestada betoonist tugedega. Torustiku minimaalne paigaldussügavus ilma soojustuseta rajamisel on 1,4 m toru peale. Kahurite veevarustuseks paigaldatakse maapealsed hüdrandid läbimõõduga DN50, mis on varustatud killustikprismasse isetühjeneva maakraaniga. Kraani avamine ja sulgemine on võimalik käsitsi või automaatselt mootori abil. 5.9 Lumekahurid Kavandatud on kasutada mobiilseid turbiinkahureid koguvõimsusega kuni 24,5 kW. Kahurid on tööle seadistatavad nii automaatselt kui käsitsi režiimis. Iga hüdrandi juures paikneb lumekahuri elektrivarustuse ja juhtimiskilp (näiteks Demaclenco Evo-3.0 Eesti Veeprojekt OÜ 15/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 (http://www.demaclenko.com/en/fan-guns/evo-3-0/41-1167.html või https://www.demaclenko.com/en/snow-guns/ventus-4-0/41-1170.html). Madalsurvehüdrantidest vee võtmiseks tuleb kasutada teisaldatavat mootorpumpa (näiteks Demaclenco MPS 15V) ja mobiilset elektrigeneraatorit pumba ja kahuri elektriga varustamiseks. Esimeses etapis (käesoleva projektiga kavandatu) hangitakse 2 lumekahurit ja üks teisaldatav mootorpump koos generaatoriga. 6 Juhtimise ja elektrivarustuse kirjeldus 6.1 Üldine kirjeldus I astme pumpla juures paikneb juhtimiskilp JK-1 ja mahuti juures juhtimiskilp JK-2. Kilpide vahele paigaldatakse andmesidekaabel. Konteinerpumpla valmistatakse koos juhtimiskilbiga ja tarnitakse valmis tootena. Kõrgsurvehüdrantide juhtimine toimub kõrgsurvepumpla juhtimissüsteemi kaudu. Juhtimiskilpide JKK, JK-1 ja JK-2 sidumine tervikuks lahendatakse tööprojektiga vastavalt seadmestiku parameetritele. Jahuti pumba ja kõrgsurvepumpla etteandepumba juhtimine ja elektrivarustus liidetakse vastavalt kas kilpi JK-2 või JKK. I astme pumplas oleva pumba jõudlust muudetakse sagedusmuunduri abil. I astme pumpla töötamisel on kaks eeldatavat töörežiimi: • Töörežiim 1: Vee pumpamine keskuses asuvasse mahutisse ja veetaseme hoidmine mahutis ette antavas vahemikus. • Töörežiim 2: Madalsurve hüdrantide veega varustamine olukorras, kus vett võetakse veevõrgust kõrgsurvepumbaga varustatud lumekahuri(te) tarbeks. Võimalik on ka kahe töörežiimi kombinatsioon, kus osa veest juhitakse mahutisse ja osa veest võetakse vahetult I astme pumpla ja mahuti vahelisel torustikul olevatest madalsurvehüdrantidest. I astme pumpla elektrivarustuseks rajatakse elektrikaabel Sillaotsa põhikooli kilbist. I astme pumpla elektrikatkestuse korral saadetakse sõnum mobiilile ja signaal keskusesse. I astme pumpla elektrivarustuse taastumisel tuleb pumpla taaskäivitada kas kilbist JK-1 või keskuse kilbist JK-2. Eesti Veeprojekt OÜ 16/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 I astme pumpla käivitamine ja juhtimine peab olema võimalik pumpla juures asuvast kilbist JK-1 ja keskuses asuvast kilbist JK-2. I astme pumpla tööd juhitakse automaatselt jälgides veetaset mahutis (juhtimisrežiim 1) või I astme pumpla kilbist JK-1 lähtudes pumpla survetorustikul olevast rõhust juhtimisrežiimil 2. 6.2 Juhtimisrežiim 1 I astme pumpla pumpab vee tavaolukorras suusakeskuse juures asuvasse mahutisse. I astme pumplas on tasemeandur (LT1), madala veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSL1) ja survetorustikul rõhuandur (PT1). I astme pumpla tasemeandurile LT1 määratakse minimaalne veetase, mille juures saab pumba keskusest (JK-2) või pumpla kilbist (JK-1) käivitada. Info veetaseme kohta pumplas edastatakse keskusesse (JK-2). Madala veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSL1) abil lülitatakse pump ebapiisava veetaseme korral välja. LSL1 signaal välistab pumba käivitamise olukorras kus pumplas pole piisavalt vett, et pump saaks töötada. LSL1 rakendub sõltumata andmeside olemasolust keskusega. Piisava veetaseme olemasolul või veetaseme taastumisel võimaldab LSL1 pumba (taas) käivitamist keskusest (JK-2) või pumpla kilbist (JK-1) kui toimub operaatori poolt uus lülitamine. I astme pumpla tööd juhitakse lähtudes veetasemest mahutis. Mahutis on tasemeandur (LT2) ja kõrge veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSH1). Tasemeandurile LT2 määratakse maksimaalne veetase (LH2) ja minimaalne veetase (LH1). Juhul kui tasemeandurile LT2 määratud ülemine veetase LH2 on saavutatud, vähendatakse I astme pumpla pumba pöörlemissagedust nii, et veetase jääks vahemikku LH2 +/- x cm ja hoitakse veetaset nendes piirides vastavalt pöörlemissagedust suurendades või vähendades. Kui pumba pöörlemissagedust on vaja vähendada alla ette antud vähima pöörlemissageduse (pöörlemissageduse, mille juures pump veel suudab mahutisse vett pumbata), siis lülitatakse pump ajutiselt välja. Pump taaskäivitatakse automaatselt, kui veetase on mahutis alanenud veetasemeni LH1. Eesti Veeprojekt OÜ 17/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Kõrge veetaseme saavutamisel mahutis st kõrge veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSH1) rakendumisel peab I astme pumpla seiskuma sõltumata keskuse elektrivarustuse olemasolust ja /või kaabliga andmeside toimimisest I astme pumpla (JK-1) ja keskuse (JK-2) vahel. I astme pumpla taaskäivitamine on võimalik ainult keskusest käsitsi lülitades. Liiga kõrge rõhu korral survetorustikus tuleb I astme pumpla seisata. Pumpla seisatakse anduril PT1 ette antud väärtusest püsivalt kõrgema rõhu korral (p4), st juhul kui torustikus on rõhk kõrge etteantud aja jooksul sõltumata andmesidest keskusega. Kaitseb olukorras, kui survetorustik on suletud (jäätunud, siiber suletud vms) ja pump on pandud tööle. I astme pumpla taaskäivitamine on võimalik ainult keskusest (JK-2) või pumpla kilbist JK-1 käsitsi lülitades. Keskuse juhtimiskilbis (JK-2) peab olema näha veetaseme kõrgus (sh absuluutkõrgusena) I astme pumplas ja pumba tööparameetreid (rõhk, pumba olek, pöörlemissagedus, % nimipöörlemissagedusest töötunnid, pinge, töövool jms). Juhul, kui täheldatakse I astme pumplas veetaseme (tavapäratut) suurt alanemist (sh püsimist tavapärasest madalamal tasemel, tuleb kontrollida veehaaret, võret ja I astme pumplat. Pumpla võre võib olla ummistunud, jõest veehaardesse sissvool võib olla ummistunud jne. Kuni olukorra lõpliku selgitamise ja lahendamiseni veehaardes ja I astme pumplas saab operaator vajadusel vähendada lumetootmiseks kasutatavat vooluhulka selliselt, et I astme pumpla pump töötaks lubatud piires. 6.3 Juhtimisrežiim 2 I astme pumpla pumpab vee torustikku ja suusakeskuse juures asuvasse mahutisse. Mahuti töötab veetornina. Juhtimisrežiimi 2 kasutamine on mõeldud kasutamiseks ühe võimalusena juhul kui vett võetakse I astme pumpla ja mahuti vahelisel torustikul olevatest madalsurvehüdrantidest. I astme pumpla tööd juhitakse lähtudes torustikus olevast rõhust. I astme pumplas on tasemeandur (LT1), madala veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSL1) ja survetorustikul rõhuandur (PT1). Mahutis on kõrge veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSH1). Eesti Veeprojekt OÜ 18/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 I astme pumpla tasemeandurile LT1 määratakse minimaalne veetase, mille juures saab pumba keskusest (JK-2) või pumpla kilbist (JK-1) käivitada. Info veetaseme kohta pumplas edastatakse keskusesse. Madala veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSL1) abil lülitatakse pump ebapiisava veetaseme korral välja. LSL1 signaal välistab pumba käivitamise olukorras kus pumplas pole piisavalt vett, LSL1 rakendub sõltumata andmeside olemasolust keskusega. Piisava veetaseme olemasolul või veetaseme taastumisel võimaldab pumba LSL1 (taas) käivitamist keskusest (JK-2) või pumpla kilbist (JK-1) kui toimub operaatori poolt uus lülitamine. I astme pumpla tööd juhitakse lähtudes rõhuandurist (PT1). I astme pumpla abil pumbatakse vesi torustikku ning vähesel määral satub vett mahutisse. Mahutisse satub vett vaid sellisel määral, mis on võimalik rõhuanduri poolt ülempiiriks määratud rõhu korral ja minimaalse veevõtu korral madalsurvehüdrantidest. Võimalik on vähesel määral vee voolamine mahutist tagasi survetorustikku, olukorras kus madalsurvehüdrantidest võetav vooluhulk põhjustab survetaseme alanemist mahuti juures. Mahuti töötab kui veetorn (puhvermahuti). Juhul kui määratud rõhu ülemine piir (p2) on saavutatud vähendatakse I astme pumpla pumba pöörlemissagedust kuni rõhu tõus on peatunud ja hoitakse rõhku vahemikus p2 +/- muut vastavalt pöörlemissagedust suurendades või vähendades. Kui vooluhulk väheneb nii plaju, et pumba pöörlemissagedust on vaja vähendada alla pumbale ette antud vähima lubatud pöörlemissageduse, siis lülitatakse pump ajutiselt välja. Pump taaskäivitatakse automaatselt, kui rõhk torustikus on langenud alla rõhuanduriga PT1 ette antud väärtuse (p3). Kõrge veetaseme saavutamisel mahutis st kõrge veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSH1) rakendumisel peab I astme pumpla seiskuma sõltumata keskuse elektrivarustuse olemasolust ja /või kaabliga andmeside toimimisest I astme pumpla (JK-1) ja keskuse (JK-2) vahel. I astme pumpla taaskäivitamine on võimalik ainult kilbist käsitsi lülitades. Liiga kõrge rõhu korral survetorustikus tuleb I astme pumpla seisata. Pumpla seisatakse anduril PT1 ette antud väärtusest püsivalt kõrgema rõhu korral (p4), st juhul kui torustikus on rõhk kõrge etteantud aja jooksul sõltumata andmesidest keskusega. Kaitseb olukorras, kui survetorustik on suletud (jäätunud, siiber suletud vms) ja pump on pandud Eesti Veeprojekt OÜ 19/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 tööle. I astme pumpla taaskäivitamine on võimalik ainult keskusest (JK-2) või pumpla kilbist JK-1 käsitsi lülitades. 6.4 I astme pumpla (pumba) sujuv käivitamine Pumpla käivitamise eelduseks on vajaliku veetaseme olemasolu pumplas (LT1) 1. Olukord 1 (algolukord): Survetorustik on praktiliselt tühi või vähesel määral veega täidetud. Rõhuanduri (PT1) mõõtmistulemus on väiksem, kui on ette antud (p1). Pumba käivitamine toimub sujuvalt (ette antava aja jooksul (t1 nt 20 min) pumba pöörlemissagedust suurendades alates minimaalsest pumba lubatud pöörlemissagedusest (nt 30% nimipöörlemissagedusest) kuni nimipöörlemissageduseni (100%) ja lülitutakse valitud juhtimisrežiimile ( juhtimisrežiimil 1 , kus hakatakse lähtuma mahuti veetasemest või juhtimisrežiimil 2 kus hakatakse lähtuma rõhuandurist). 2. Olukord 2: Pumba käivitamine pärast ajutist seisakut, survetorustik on veega enamjaolt täidetud. Rõhuanduri (PT1) mõõtmistulemus on suurem või võrdne, kui on ette antud väärtus (p1). Pumba käivitamine toimub sujuvalt pumba pöörlemissagedust suurendades elektrivõrgule ülemäärast koormust põhjustamata ja lülitutakse valitud juhtimisrežiimile 1 või 2. Arvutuslikult peab pumba (Grundfos DWK.E.10.150.300.5.1D korral) pöörlemissagedus olema vähemalt ca 80% nimipöörlemissagedusest, et pumba poolt tekitatav surve oleks piisav vee juhtimiseks mahutisse. I astme pumpla üldised parameetrid Pumpla kontroller peab olema varustatud autonoomse toiteallikaga (UPS). Kontroller peab olema varustatud operaatorpaneeliga, millelt saab jälgida mõõdetavaid suurusi, häireid jne ning muuta seadeparameetreid. Lisaks pumba juhtimisele ja tööhäirete kogumisele peab kontroller koguma ja operaatorpaneelil kuvama ning keskusesse (JK-2) edastama järgmist informatsiooni: • hetke veetase; • hetke rõhk (rõhuandurilt); • pumba töötundide arvestus (kumulatiivne, nullitav); Eesti Veeprojekt OÜ 20/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 • pumpade lülituskordade arvestus (kumulatiivne, nullitav); • pumbajaama staatus – kas valve all või ei; • pumba olek. Kontroller peab SMS sõnumitena mobiiltelefonidele edastama järgmisi häireid: • elektritoite kadumine; • elektritoite taastumine; • sissetung valve all olevasse pumplasse, kilpi või võrekaevu (andurid AS1, AS2, AS3); • pumba tööhäired (kõrge rõhk, madal veetase pumplas, kõrge veetase mahutis, termokaitse rakendumine jne) ja hooldusteated. Pumplat peab olema võimalik valvestada ja valvest maha võtta pumpla kui keskuse kilbist. 6.5 Töötamine tuletõrjevee mahutitena Mahuti täidetakse I astme pumplast käsitsi juhtimisega. Tasemeandurile LT2 määratakse veetase (LTV1) mille korral on minimaalne tuletõrjevee varu (teadaolevalt 108 m³) tagatud. Varu tuleb tagada ka lumetootmise ajal. Kui veetase mahutis langeb alla taset LTV1, saadetakse operaatorile sõnum. Peale teenindushoone rajamist peab hoone kilbis süttima ka märgutuli kui veetase mahutis langeb alla taset LTV1. Lumetootmise välisel ajal peab mahutisse jääma vähemalt tuletõrjevesi (soovitav on jätta mahuti täis normaaltasemele) ja mahuti teine kamber tuleb katta kinniste restidega. Tasemeanduri dubleerimiseks paigaldatakse minimaalselt vajalikust tuletõrjevee mahust lähtuva madala veetaseme lüliti e. avariilüliti (LSL3). Alumise asendi korral saadetakse operaatorile sõnum. Peale teenindushoone rajamist peab hoone kilbis mõlemal puhul süttima ka märgutuli. Kui vee tase tuletõrjevee mahutis langeb saab mahuti täita pumpa käsitsi sisse lülitades. Eesti Veeprojekt OÜ 21/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 7 Nõuded materjalidele 7.1 Torustike materjalid 7.1.1 Madalsurvetorustikud ja isevoolsed torustikud Lahtise kaevikuga rajatavate torustike materjal või kinnisel meetodil paigaldatavate survetorustike materjal peab vastama standardile EN12201 nõuetele. Torustiku paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita tuleb kasutada PE100 RC valmistatud survetorusid. Veetorude surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikuse klass vähemalt SN8 (8 kN/m²). Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. 7.1.2 Kõrgsurvetorustik Torustik on kavandatud rajada AB Alvenius poolt toodetavatest kiirlukustusklambritega ühendatavatest terastorudest ja nendega ühilduvatest torustikuelementidest. Torustiku rajamisel tuleb kasutada vähemalt PN40 rõhuklassiga torustikuelemente (http://www.alvenius.com/pipes-and-pipe-fittings.aspx), termoplastist pinnakate 500 μm (korrodeeruvuse kategooria lm3 vastavalt standardile ISO 12944). Märkus: DN150=Dvälis168.3 mm ja DN100=Dvälis114.3 mm vastavalt tootja nomenklatuurile, vt lisa 3. Selleks, et vältida torustiku liikumist on torustiku käänakutele (15o ja rohkem) ette nähtud kohapeal valmistada monoliitbetoonist C25/30 XC2 toed, mille võib ehitusprotsessi kiirendamiseks asendada eelnevalt valmistatud samade tugevusnäitajatega betoonplokkidega. Tugede mõõtmed sõltuvad pöördenurgast, pöördenurgale vastavad tugede gabariidid on esitatud alljärgnevas tabelis. Enne kohapeal betoneerimist tuleb torustikuelemendid katta eralduskilega betooniga kokkupuutuvas osas, et betoon ei nakkuks torustikuelementide külge. Torustiku toed pöördenurk pikkus kõrgus paksus m m m 15 0,6 0,55 0,3 30 0,8 0,75 0,3 Eesti Veeprojekt OÜ 22/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 45 1,0 0,75 0,3 90 1,2 1,15 0,3 umbäärik 1,0 0,95 0,3 Hüdrantide rajamiseks on kavandatud kasutada Demaclenco toodangut (https://www.demaclenko.com/en/total-solutions/tapping-points/22-12450.html). Hüdrandi püstik peab ulatuma 1,0-1,2 m maapinnast kõrgemale. Hüdrandi tühjendusklapi väljavool juhtida killustikprismasse (min 0,4x0,4x0,4 m) fraktsioon 8-16 mm. Ümber killustikprisma paigaldada geotekstiil klassiga NGS3 selliselt, et pinnas ei satuks killustikku. Hüdrantide ülaosa tuleb fikseerida betoontoega. 7.1.3 Kaevud ja I astme pumpla Tuleb kasutada tehases toodetavaid PE kaevpumplaid. Pumplate ja mahutite korpused valmistada topeltseinaga, sisepind peab olema heledas toonis. Kasutatava torumaterjali rõngasjäikus vähemalt SN4. Valmistaja peab järgima standardeid: • EVS-EN 1778:2000 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel“; • prEN 12579-2 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2 osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused“. (näiteks Innovative Water Systems OÜ tooted, http://www.iwsgroup.ee/et/products ,) või Krah Pipes OÜ tooted, http://www.krah-pipes.ee/est/tooted/). Korpuse ankurdamine alusplaadile teha vastavalt tootja ettekirjutustele (poltide ja/või ankrute arv). Kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest, vähemalt A4, vähemalt M20, tugevusklass 8.8. Korpus peab olema konstrueeritud vastu pidama konkreetse kasutuskoha pinnasetingimustest tulenevatele koormustele (sh pinnasevee üleslükkejõud ja ebaühtlane pinnasesurve). Korpuse ülaosa peab olema valmistatud soojustusega (min 50 mm), mis on kaetud PE kattekihiga (I astme pumpla ja võrekaevu soojustus vt joonistel). Korpusele paigaldada lukustatav ja soojustatud luuk. Maapind kaane ümbruses planeerida selliselt, et oleks Eesti Veeprojekt OÜ 23/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 välistatud pinnavee sissevool. Pumpla ja kaevude põhi tuleb valmistada armeeritud topeltpõhjana. Redel peab olema kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma põhjani. Redel peab olema libisemiskindel (astmed karestatud). Pumplas ja kaevudes kasutada (torustik, redel, võre jms) roostevabast terasest EN 1.4301 (AISI 306) valmistatud elemente. Ankurdusplaadid valmistada betoonist C25/30, keskkonnaklass XC2; sarrusteras B500B, võrk 10710/150/150, min kaitsekiht 40 mm. 7.1.4 Toruarmatuur ja liitmikud Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima projektis toodud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Alljärgnevad nõuded ei käsitle kõrgsurvetorustiku armatuuri ja liitmikke Kummikiilsiibrid ja tagasilöögiklapid Kasutatavad siibrid peavad sobima reoveele ja need peavad vastama standarditele EN558-1, EN1092-2, surveklass PN10 Kasutatav tagasilöögiklapp peab olema reoveele sobiv kuulklapp, mis on kaetud NBR kummiga. Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga EN-GJS500. Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 µm vastavalt standardile EN14901. Siibrite spindlid peavad olema valmistatud happekindlast roostevabast terasest. Siibri äärikud peavad olema korpuse suhtes liigutatavad. Ühenduse surveklass peab olema vähemalt PN10, tihendid. Siibrid peavad olema elastse tihenduspinnaga. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Kaevu paigaldatavad siibrid peavad olema varustatud käsirattaga. Äärikud ja tolerantsliitmikud Eesti Veeprojekt OÜ 24/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Äärikud peavad vastama vastava surveklassi PN10 nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne) ja olema sobivad konkreetselt kasutatavate siibrite, klappide jms osade ühendamiseks. Kasutada tuleb epoksiidkattega (min 250 µm vastavalt EN14901) malmäärikuid (vastavalt EN-GJS400...500). Tolerantsliitmikud peavad olema tõmbekindlad (tõmbekindel rõngas AISI316). Kaevudes olevate põkk-keevisühendustes võib kasutada PP kattega terasäärikuid (S235JR). Õhueraldusklapid Kasutatavad õhueraldusklapid peavad olema kombineeritud tüüpi reoveele sobivad automaatklapid mõõduga DN100 (nt AVK large combination air valve PN 16). Klapid peavad olema testitud ja vastama standardile EN 1074-1 and 4 / EN 12266. 7.1.5 Kilpsiibrid Kavandatud on kasutada malmkilpsiibreid, töörežiim kinni/lahti (näiteks Friedrich Köster GmbH & Co. KG toodang). • Siiber peab olema äärikühendusega, poldiavad vastavalt PN10 surveklassile • Siiber peab olema mittetõusva spindliga • Siibri materjalid peavad olema vähemalt samaväärsed allolevate materjalidega: • Raam, kilp ja juhtsiinid malmist EN-GJL-250 • Kilbi tihend pronksist Cu Al 8 • Siibri võll roostevabast terasest EN1.4305 • Spindlipikendus roostevabast terasest EN1.4301 • Poldid, mutrid, seibid roostevabast terasest A2 • 2 siibrivõtit käsitsi avamiseks (kõrgus 1000....1200 mm) • Siibri korpus kaetud neljakordse epoksiidkattega (üks kiht SikaCor Zinc R ja kolm kihti SikaPoxitar SW). Siibri spindel tuua läbi mahuti betoonlae, laele paigaldada malmkape. Eesti Veeprojekt OÜ 25/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 7.2 Tuletõrjehüdrant ja madalsurvetorustiku hüdrandid Tuletõrjevee võtmiseks mahutist paigaldatakse maapealne tuletõrjehüdrant. Tuletõrjehüdrandi paigaldamine, tähistamine ja korrashoid tuleb teostada vastavalt Siseministri 18.08.2010. a määrusele nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ ja standardile EVS 812-6:2012 ning EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Kasutava hüdrandi mark tuleb Töövõtjal enne tarnimist kirjalikult kooskõlastada Lõuna päästekeskusega. Hüdrant peab olema maapealne, surveklass vähemalt PN10, varustatud teleskoopse tõusutoruga, soojustatud ja varustatud siibriga. Hüdrandi jalg (poogen) tuleb toestada. Hüdrandi ühendustoru ei tohi olla väiksem kui DN100. Paigaldatav hüdrant peab olema varustatud tühjendusklapi ja -toruga. Paigaldatava hüdrandi tõusutoru peab külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada geotekstiiliga ümbritsetud killustikprismasse. Madalsurvetorustikust lumetootmiseks veevõtmiseks paigaldada samadele nõuetele vastavad maa-alused hüdrandid. 7.3 Betoonmahuti Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus standardile EVS 814:2003. Armatuurteras peab vastama standardile EN 10080:2006 ja EVS-EN 1992-1 Kasutatava betooni klass C30/37, keskkonnaklass XC2, XF3 KK3 ja armatuuri klass B500B (kui konkreetse konstruktsiooni kirjelduses ei ole märgitud teisiti). Torustiku läbiviigud teha sissebetoneeritavate kiudtsemendist seinahülsside (tüüp FZR, näiteks http://www.langeproon.ee/wp-content/uploads/Seinahülsid-survelisele-ja- mittesurvelisele-veele.pdf ja EPDM tihendite abil, näiteks http://www.langeproon.ee/wp-content/uploads/Hauff- Technik_Torude_labiviigud_Kataloog_2014.pdf). Eesti Veeprojekt OÜ 26/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 7.4 Soojustusmaterjalid Kaevude ja mahuti soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevusega min 180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK, veeimavusega alla 0,2% ja paksusega min 100 mm kui joonisel pole näidatud teisiti. 7.5 Puit Puidu kvaliteediklass vähemal B, karkassi tugevusklass C24, laudisel C16 (EN 338). Puit peab olema sügavimmutatud vastavalt standardile EN351 immutusklassiga A (näiteks Tanalith E). Kasutusklass 4 (UC4) vastavalt standardile EVS-EN 335:2013. Immutuse penetratsiooni klass NP5 (vastavalt EVS-EN 351-1:2007). 7.6 Kivimaterjalid Kivikindlustiste rajamisel kasutada looduses ümardunud graniitkive. Kindlustise alla ja täiteks paigaldatav killustik on paekivikillustik (külmakindlust ei normeerita). Veehaarde rajamisel täitepinnasena kasutatav kivimaterjal võib olla ehitiste lammutamisel saadud purustatud betoon, millest armatuurteras peab olema eemaldatud. Lammutusjääkidest valmistatud kivimaterjal ja peab tööde lõpetamisel jääma pinnast vähemalt 0,5 m sügavusele. Nõuded teede ja platside rajamisel kasutatavad materjalid on kirjeldatud teede ja platside ehitamise osas. 7.7 Teraselemendid Kasutatavad materjalid peavad vastama standardites EVS-EN 10025; EVS-EN 10027 ja EVS-EN 1993 „Eurokoodeks 3“ esitatud nõuetele. Keevistööd peavad vastama standardile EN-ISO 15609. Korrosioonivastased katted pevad vastama standardi EVS- EN-ISO 12944-5:2018 nõuetele vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2017 keskkonna klassifikatsioonile. Pinnakatte kvaliteeti tuleb hinnata vastavalt standarditele EVS-EN ISO 4624:2016 ja EVS-EN ISO 19840:2012. Korrosiooni tõkestamisel arvestada Eesti Veeprojekt OÜ 27/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 keskkonnaklassiga C3. Kõik mehaanilised kinnitused peavad vastama standardile EVS- EN 15048-1:2016. 7.8 Kinnitusvahendid Poldid vastavalt standardile SFS-ISO4014, tugevusklass 8.8, mutrid SFS-ISO 4032 kuuskantmutrid, tugevusklass 8, seibid SFS-ISO 7091 tugevusklass 100HW, materjal roostevaba teras A2, pumplate ja kaevude ankurdamisel A4 (kui konkreetse konstruktsiooni kirjelduses ei ole märgitud teisiti). Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter vähemalt kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poltliited peavad olema koostatud 2 seibiga. 7.9 Piirdeaed Kavandatud on keevispaneelaed kõrgusega 1,6 m. Paigaldatava aia parameetrid on: • 3D teraspaneel, kõrgusega 1,53 m, silm 50x200 mm, traat d=4 mm; • kuumtsingitud teraspost 60x40 mm, tmin =2,0 mm, posti samm 2,5 m. Kahepoolsete tiibväravate parameetrid: • raam: toru 40x60 mm tmin =2,0 mm; • tiibvärava postid 100x100 mm tmin=3 mm (väravapostid pinnasesse betoneeritud min 1,2 m sügavuselt d=0,4 m, reapostid min 1,0 m sügavuselt d=0,3 m); • raami täide: keevispaneel silmaga 50x100 mm, traat d=4 mm; • lukustatavad, tiibväravatel lisaks maariivid. Kõikide postide otsad peavad olema suletud plastikkorkidega. Kõik aia rajamisel kasutatavad paneelid, postid, raamid jms teras materjalid kuumtsingitud, keskkonnaklass C3. Eesti Veeprojekt OÜ 28/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8 Ehitustööd 8.1 Üldised tingimused Projektis kirjeldatud tolerantsid on lubatud tingimusel, et ehitis jääb sihtotstarbepäraselt ja nõuetekohaselt kasutatavaks ning ei minda vastuollu konkreetse seadme, toote või materjali tootja poolt esitatavate tingimustega. Lisaks kehtivad vastavates osades ja punktides kirjeldatud nõuded ning konkreetse tootja poolt lisatavad tingimused ja nõuded. Ehitustööde kvaliteet peab vastama MaaRYL2010 ja TarindiRyl2010 nõuetele, kui projektdokumentatsioonis või töövõtulepingus ei ole märgitud teisiti. Käesolevas punktis esitatud nõuded ja tingimised kehtivad kõikide projekti osade kohta. 8.1.1 Tööde teostaja valik ja tööde teostamise aeg Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja oskused projektiga kavandatud ehitiste ehitamiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde teostaja on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde maksumuse arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega. Tööde tellijal tuleb arvestada, et konkursi korras leitud odavaim ehituspakkumine ei pruugi ehitise projekteeritud eluiga arvestades olla majanduslikult soodsaim. Ehitustööde hankekonkursil tuleb võrdväärselt pakkumise hinnaga hindamiskriteeriumina arvesse võtta tegelikult tööd teostama hakkavate ehitustööliste kogemust ja kvalifikatsiooni. Käesoleva projektiga kavandatud rajatisi ei tohi ehitada isikud, kellel puudub vastav ehitusalane haridus ning sellel baseeruvad praktilised oskused ja kogemused. Tööde teostamine tuleb jaotada piisava pikkusega ajaperioodile ning seejuures tuleb arvestada aastaaegade vaheldumise ja muude tööde teostamise kiirust mõjutada võivate asjaoludega. Enne iga hanke läbiviimist tuleb koostada tegelikust projektlahendusest ja objekti spetsiifikast lähtuv ehitustöödehanke plaan ja hankel osalemise tingimused. Kui nimetatud dokumendid on valminud enne projekti valmimist, tuleb need hiljem projektlahenduse eripäraga kooskõlla viia. Kui tööde käigus muutuvad olud (ilmastik, õnnetused jms) nõuavad, tuleb tööde teostamise perioodi pikendada ilma selle eest Eesti Veeprojekt OÜ 29/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 asjaosalistele sanktsioone rakendamata. Veehaarde rajamine tuleb planeerida veevaesele perioodile, arvestades siiski asjaoluga, et töö tehakse regulaarselt üleujutataval jõelammil. 8.1.2 Järelevalve teostamine Omanikujärelevalve (edaspidi Inseneri) valimisel peab järelevalve üheks tööülesandeks olema seatud igapäevane füüsiline kohalolek ehitusplatsil tööprotsessi (kontrollmõõdistused enne tööde alustamist, mahamärkimised, tööde teostamine, teostusmõõdistused jms) kontrollimise eesmärgil. Järelevalve peab tööde teostajaga samaväärse põhjalikkusega ennast kurssi viima rajatava ehitise eripära ja selle rajamiseks koostatud uurimis-projekteerimistööde materjalidega. Järelevalve teostajal peab olema reaalne järelevalvatava ehitise või selle osa projektide koostamise ja väljaehitamise kogemus. Järelevalve teostamiseks tuleb kasutada mitut oma ala spetsialisti (elektrivarustus, teed, vesiehitised, veevarustus ja kanalisatsioon jne). 8.1.3 Projektlahenduse väljaehitamine etappide kaupa Käesolev projekt on tervik ning selle ehitusetappideks jaotamisel ja etappide kaupa ehitamiseks tuleb etappideks jaotajal veenduda, et iga etapp on iseseisvalt väljaehitatav. Seda asjaolu tuleb silmas pidada ka ehitusplaani koostamisel olenemata sellest, kas projektiga kavandatud rajatised ehitatakse valmis ühes või mitmes etapis. Eriti oluline on see olukorras, kus projekteeritud terviklahendus on jagatud erineval ajal ehitatavateks osadeks (näiteks hangetesse või ehitusetappidesse jaotamisel). Käesoleva projekti seletuskiri tuleb muutmata kujul lisada kõikidele ehitusetapi materjalidele (kui tehakse etappidesse jaotamine) ja vajadusel lisada sellele täiendavad selgitused. 8.1.4 Projektiga tutvumine, puudustest teatamine ja nende kõrvaldamine Tööde teostaja peab tööde mahu hindamisel ja maksumuse arvutamisel lähtuma põhimõttest, et tellija sooviks on saada sihtotstarbepäraselt kasutamiskõlblik ja ohutult ekspluateeritavad ehitised. Ehituspakkumise tegijal lasub kohustus enne hinnapakkumise Eesti Veeprojekt OÜ 30/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 tegemist projektlahendus juhuslike vigade avastamiseks (näiteks ebakõla seletuskirjas ja joonisel näidatud rajatise parameetrite vahel) üle kontrollida, et tagada pakkumise vastavus lahenduse põhimõtte ja eesmärkidega. 8.1.5 Töövõtja personal Pakkumise maksumuse tegemisel tuleb arvestada, et käesoleva projektiga kavandatud ehitiste rajamiseks tuleb komplekteerida inseneridest ja oskustöölistest meeskond, kellel on vastav ehitusalane haridus ning sellel baseeruvad praktilised oskused ja kogemused. Pädevuse otsustamise aluseks on vastavad diplomid, kutsetunnistused vms, mis tuleb Insenerile esitada enne iga konkreetse töölõigu alustamist. Kvalifitseerimata tööjõu kasutamine ei ole lubatud. 8.1.6 Töövõtja objektikontor Töövõtja kohustus on organiseerida ehitustööde tegemise ajaks ehitusplatsile objektikontor koos vajalike töö- ja sidevahenditega. Töövõtja peab hoidma ühte projektdokumentatsiooni pabereksemplari objektikontoris kättesaadavana. 8.1.7 Load ja kooskõlastused Töövõtja peab järgima kõikide asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kõik lubade ja kooskõlastuste hankimisega seotud kulud kannab Töövõtja. Kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist tuleb fikseerida ning kooskõlastada Inseneriga, kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega jne. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui alalistele töödele. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemiseks ja saamiseks koostab Töövõtja kõik vajalikud dokumendid ja korraldab vajalikud toimingud. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa. Töövõtja peab osutama Tellijale igasugust abi ja tagama vajaliku informatsiooni eelnimetatud loa Eesti Veeprojekt OÜ 31/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 saamiseks. Kasutusloa saamiseks vajaliku riigilõivu tasub Töövõtja. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid. Detailsemaid juhiseid kasutusloa saamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks annavad Insener ja/või Tellija. 8.1.8 Ehitusaegsed Töövõtja hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb piisava sagedusega ja vastavalt nõuetele hooldada. 8.1.9 Ehitusaegne elektrivarustus Elektrivarustus on ehitusplatsil piiratud võimalustega (spordiradade valgustus) ja veehaarde piirkonnas puudub. Töövõtja tagab vajadusel ajutise elektrivarustuse objektil ajutiste generaatoritega ja katab kõik sellega seotud kulud. 8.2 Ehitusgeoloogiliste tingimustega arvestamine Töövõtjal tuleb arvestada, et lisas 2 esitatud uuringutes näidatud puuraugud iseloomustavad pinnaseid ainult konkreetses kohas, kus puurauk on puuritud ja uurimistööde ajal. Puuraukude vahel võib olukord olla puuraukudes näidatust oluliselt erinev. Ehitusmaksumuse kalkuleerimisel tuleb arvestada, et puuraukude vahelisel alal tuleb kaevetöid teha pinnastes, mida uuringupunktides ei esinenud. Tööde tegemise ajal võib pinnasevee tase olla erinev uuringuaegsest. Ehitustöödel tuleb arvestada ehitustöödega liivakivi kihis. Ehitusgeoloogiliste tingimuste (s.h. veetaseme) erinevus puuraukudes märgitust väljaspool uuringupunkte ei loeta ettenägematuteks füüsilisteks tingimusteks, need ei saa olla aluseks töö täitmisega viivitamiseks, lepingu täitmise ajapikenduse taotlemisel ja kaasnevaid erinevusest tulenevaid kulusid ei loeta täiendavateks kuludeks. Eesti Veeprojekt OÜ 32/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8.3 Üldised nõuded materjalidele ja seadmetele Ehitustööde pakkumise tegija peab materjalide valikul tutvuma tootja nõuetega keskkonnale, kus materjale plaanitakse kasutada, lubatavatele koormusolukordadele, nõuetega materjali paigaldustehnoloogiale ja muude nõuetega, mis on vajalikud materjali ja paigaldustehnoloogia valikuks. Kõik materjalid tuleb paigaldada vastavalt tootja nõuetele (nõuded paigalduse tehnoloogiale, sobivus antud keskkonnatingimustesse jms). Arvestada tuleb nii projektis esitatud nõuetega kui materjalide tootjate nõuetega. Juhul kui esineb vastuolusid projektiga esitatud nõuete ja tootja poolt esitatud nõuete vahel, tuleb tööde teostajal sellest pakkumise tegemise ajal koheselt kirjalikult informeerida projekti koostajat. Projektis esitatud ja tootja poolt kehtestatud nõuete analüüsimata jätmisega võtab pakkumise tegija riski teha alapakkumine ning ta peab arvestama, et pakutud maksumuse ja tellija poolt tellitud kvaliteetse ehitise ehitusmaksumuse vahe ei kuulu peale lepingu sõlmimist kompenseerimisele ei projekteerija, tellija, järelevalve või mõne muu projekti realiseerimisega seotud isiku või ettevõtte poolt. Projektis on seadmete margid, tooted ja kasutatavad materjalid määratud arvestades nende sobivust konkreetsetesse tingimustesse ning kirjeldamaks ühtlasi kvaliteedinõudeid. Kõikide niisuguste materjalide ja seadmete juures on lubatud kasutada samaväärseid seadmeid, tooteid ja materjale, olenemata sellest, kas konkreetses osas on sellekohane viide täiendavalt lisatud või mitte. Materjali, toote või seadme samaväärsus tuleb alapakkumise tegemise vältimiseks kooskõlastada Tellijaga pakkumise tegemise ajal. Arvestada tuleb, et projektis märgitud materjali või seadme muutmiseks võib tellija projektis toodule olenevalt muudetava materjali või seadme tegelikest spetsiifilistest parameetritest esitada täiendavaid nõudeid tagamaks võrdväärse kvaliteediga seadme või materjali paigaldamist. Seejuures tuleb lisaks arvestada, et eesmärgiga hoida kokku tellija kulutusi varuosade laoseisule ning hooldusele, tuleb projektis märgitud tootja seadmete ja materjalide asendamise soovi korral kasutada võimalikult suurel määral ühe tootja seadmeid ja materjale. Kõik rajatiste ehitamisel püsivasse kasutusse antavad materjalid ja seadmed peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb Inseneri nõudel ehitusplatsilt Eesti Veeprojekt OÜ 33/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist peab Töövõtja esitama Insenerile lõplikuks heakskiitmiseks materjalide/toodete nimekirja ning töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Tuleb arvestada, et lisaks projektis esitatud nõuetele võib Insener nõuda tootejooniste esitamist enne seadme, toote või materjali kasutamise kooskõlastamist. Ühtki materjali, toodet ega seadet ei tohi hankida ega kasutada Inseneri kirjaliku kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Inseneri poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Töövõtja võib kasutada ainult Inseneri ja Tellija poolt heaks kiidetud materjale. 8.4 Projektikohased raied Raied tuleb teha projekteeritud rajatiste ehitamiseks vajalikus ulatuses. Raiete teostamiseks tuleb võtta raieluba. Raiete tegemisel ei tohi kahjustada säilitatavaid puid. Likvideeritavad puud ja võsa tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta. Masinate töötsoonis säilitatavad puud tuleb vigastuste vältimiseks kaitsta puitprussidega. 8.5 Objekti pildistamine Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine (ja/või filmimine). Materjal on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Ehituseelsel pildistamisel peab osalema Insener. Fotod peavad olema digitaalsed, sisaldama pildistamiskoha koordinaate ning olema salvestatud välisele kõvakettale või mälupulgale. Need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Eesti Veeprojekt OÜ 34/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8.6 Ehitusplatsi ohutus ja keskkonnakaitse 8.6.1 Ehitusplatsi piiramine Ehitustööde ajaks tuleb piirata töötsoon ohutuspiirdega, et vältida kõrvaliste isikute sattumist objektile. Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad, kus toimub ehitustööde teostamine või kus ehitustööde tulemusena on tekkinud täiendav oht võrreldes ehituseelse olukorraga, peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1500 mm kõrgusega stabiilset ja ehitusplatsi või selle osa katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud ehitusmaterjale jms. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Töövõtja personali viibimine ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise perioodil ei vabasta Töövõtjat ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest. Ala läbivad Vooremäe terviserajad. Ajutise tähistusega tuleb radade kasutajad tööde tsoonist ümber suunata. 8.6.2 Tööohutus Ehitusobjektil peab tööde teostamise ajal pidevalt viibima tööohutuse eest vastutav isik. Töövõtja peab ehitustööde käigus maksimaalselt vähendama ehitustööde negatiivset mõju keskkonnale. Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Kõikidel töödel tuleb rakendada töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste ja Eesti Veeprojekt OÜ 35/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 keskkonna turvalisus. Tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning selle rakendusaktidest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud kõikide tööde teostamisel osalevate isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Rakendada tuleb kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, hoiatussilte, ohutusvärvid ja muud sarnaseid meetmeid. 8.6.3 Tuleohutus Töövõtja peab rakendama kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil. Erakordselt kuival ajal tuleb keskuse juures vajadusel tööd peatada. Tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi ja ehitusjäätmete põletamine ei ole lubatud. 8.6.4 Jäätmed ja keskkonnakaitse Tööde käigus tekkivad või ilmnenud jäätmed (s.h. ohtlikud jäätmed) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Tellijat. 8.7 Mahamärkimine Kõrgusvõrgu ja riikliku plaanilise geodeetilise võrgu punktide kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest. Eesti Veeprojekt OÜ 36/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi reepereid. Ajutiste reeperite kõrguse säilimist tuleb tööde käigus regulaarselt üle kontrollida. Töö tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või tahhümeeterkäiguga Inseneri poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Mõõdistusvõrgu rajamise aruanne tuleb esitada Insenerile enne ehitustööde alustamist. Katastripiirid on geodeetilisele alusplaanile kantud Maa-ametist saadud katastrikaardi väljavõtte põhjal. Kinnistu piiri paiknemine tuleb ehitustööde ajal koostöös kinnistu omaniku/esindajaga täpsustada. Mahamärkimise aruanne peab olema vormistatud vastavalt Majandus- ja taristuministri määruses nr 34 14.04.2016 toodud nõuetele. Torustike mahamärkimisest Juhul, kui projektis on ette nähtud rajada vee torustik ja kaablid ühises kaevikus, on vektorjoonistel (*.dwg) oma õiges plaanilises asendis kujutatud torustik ning kaablid on sellisel juhul plaani loetavuse tagamiseks nihutatud eemale, ebaõigele kaugusele. 8.8 Veetõrjetööd Ehituskaevik tuleb hoida kuivana (välja arvatud veehaarde rajamisel jõe lammil). Töövõtjal tuleb hankida ja kasutada piisava võimsusega (jõudlusega) seadmeid (pumpasid) ja masinaid, et teha vajalikud operatsioonid kaevikute kuivana hoidmiseks. Geoloogilise uuringu aegsed põhjavee tasemed on esitatud geoloogilises uuringus, ehitustööde ajal võib see olla erinev – Töövõtja peab sellega arvestama. 8.9 Kaeviku toestamine Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada ja sellega peab ehitusmaksumuse kalkuleerimisel arvestama. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud spetsiaalselt selleks otstarbeks toodetud toestuselemente, sügavates lõikudes ka eriprofiilidest Eesti Veeprojekt OÜ 37/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali. Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esineva pinnase olemus, jms) võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi, ilma et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine. Toestus jäetakse kaevikusse pärast tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Inseneril on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Kõikides kaevikutes peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad kaeviku servast kõrgemale. 8.10 Maapinna täitmine, süvendite ja nõlvade rajamine Täitepinnasest nõlvade rajamisel tuleb vältida nõlva lihkeid. Täited tuleb rajada projekteeritud nõlvusega, veepinnast kõrgemal tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Eesti Veeprojekt OÜ 38/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Täiteid ei tohi rajada varikaldenurgaga kavandades nende planeerimist projekteeritud nõlvuseni peale täite projekteeritud kõrguse saavutamist. 8.11 Teostusmõõdistuste koostamine Käesoleva projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb pärast väljaehitamist mõõdistada. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja taristuministri määruse 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” nõuetele. Teostusmõõdistuse koostamisel tuleb arvestada asjassepuutuvate ametkondade erinõuetega. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab positsioneerida ehitatud rajatiste asukoha looduses (ka kõrguslikult). Mõõdistus peab sisaldama infot rajatiste üksikosade kohta ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ja tehniliste parameetrite kohta. Ehitiste maa- ja vee alla (kui paigaldatakse avatud kaevikus) jäävate osade teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Kinnisel meetodil paigaldatavate torude puhul määratakse torude asendiline ja kõrguslik paiknemine ehitaja poolt sõltuvalt kinnise meetodi tehnoloogiast. Mõõdistuse aruanne peab sisaldama vastavat märget. Kinniselt paigaldatud torustike puhul mõõdistatakse lõigu algus- ja lõpp-punktid ning esitatakse puurimisprotokoll. Teostusjoonistel peavad olema näidatud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, tunnused ja lähiaadressid. Töövõtjal tuleb lisaks järgida omavalitsuse ja tehnovõrkude valdajate tingimusi/nõudmisi ning arvestada nendest tingimustest/nõudmistest tulenevate kulutustega. 8.12 Kasutus- ja hooldusjuhendid Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Samuti Eesti Veeprojekt OÜ 39/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 peavad juhendid sisaldama asjakohasel juhul seadmete, toodete jms paigalduse ja demontaazi kirjeldusi. Eelkõige on see lumetootmisseadmete puhul. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud peavad olema eestikeelsed. Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist: • juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust; • kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid; • tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse; • töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduure; • hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise. Juhendid peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Materjal tuleb anda üle paberkandjal (eksemplaride arv kooskõlastada) ning digitaalselt PDF formaadis. Töövõtja peab andma Tellija personalile koolitust, mis puudutab kõikide projekti kohaselt tarnitud seadmete ja protsesside opereerimist, seadmete hooldust ja remonti. Töövõtja peab tagama praktiliste protsessi opereerimise, hoolduse ja remondi kogemustega koolitajad ja instruktorid. Koolitajad peavad valdama heal tasemel eesti keelt või omama heal tasemel tõlke, kes suudavad sõnumi õigesti edasi anda. Töövõtja peab enne koolituse algust kooskõlastama Tellijaga koolitajad ja koolitusprogrammid. Töövõtja koolitusprogramm peab sisaldama koolitusmetoodikat, ajakava, nimekirja koolitatavatest ja soovitusi oskuste ja teadmiste kohta, mida koolitatavad peaks eelnevalt teadma ehk nende taset ning iga koolitusprogrammi osa kirjeldust. Täielik instrueerimine tuleb läbi viia kasutus- ja hooldusjuhendite ning käsiraamatute kasutamise kohta. Eesti Veeprojekt OÜ 40/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8.13 Torustike rajamine 8.13.1 Plasttorustik Plasttorustikud ehituskaevikus paigaldatakse vastavalt juhendile RIL77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“. Kaasnevalt arvestada tootja juhiseid. Kaevetöödel jälgida EVS848:2013 lisa G nõudeid. Avatud kaevikus paigaldatud plastttoru kohale 0,3...0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge paigaldada märkelint. Paigaldatav märkelint peab olema vähemalt 100 mm laiune. Märkelindil peab olema vastav selgitav kiri „VESI“. Kinnisel meetodil paigaldada koos toruga plastkattega tsingitud tross läbimõõduga vähemalt 3 mm. Valmis ehitatud isevoolsel torustikul lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist kui need ehitise nõuetekohane toimimine on tagatud: Isevoolse torustiku lubatud hälbed Projekteeritud toru lang ‰ Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm) >5 1.5 50 3÷5 1.0 30 <3 1.0 20 • kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 5mm/m; • asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. • lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Survetorustike lubatud hälbed on järgmised: • kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±100 mm; • asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±500 mm (tingimusel, et teiste ehitiste rajaamine ei saa takistatud ja torustiku nõuetekohane toimimine on tagatud). Madalsurvetorustik katsetada rõhul 8 baari. Eesti Veeprojekt OÜ 41/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 8.13.2 Terastorustik Kõrgsurvetorustiku paigaldamisel ja katsetamisel järgida tootja nõudeid (https://www.alvenius.se/uploads/media/EN/Installation/PUB-EN-0020- 1911_Installation_manual.pdf). Paigaldustäpsuse asukoha osas järgida plasttorustiku nõudeid. 8.14 Betoonitööd Betooni paigaldamisel arvestada EVS-ENV 13670-1:2010 (tolerantsiklass 1) nõudeid, samuti Betooniühingu juhendi BÜ2 ja BÜ6 nõudeid. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt standarditele EVS-EN 12350, ning EVS-EN 12390 ning EVS- EN12504. Kohapeal valatavate raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid asukoht plaanis ± 30 mm alapinna ja ülapinna kõrgusmärgid ± 15 mm sirgjoonelisus 5 mm meetri kohta, max 20 mm 10 m kohta. kõrvalekalle vertikaalist max 20 mm kogu kõrguse ulatuses Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Eesti Betooniühingu BÜ4 juhendile („Betooni pinnad): - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass A - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Nähtavad servad peavad olema faasitud 45 kraadi all kaateti pikkusega 20 mm. Mahuti katsetada veetihedusele. 8.15 Teed ja platsid Teede ja platside katendite aluspinnas peab olema tihendatud elastsusmoodulini vähemalt 45 MPa. Katendikonstruktsioonide arvutamisel on arvestatud aluspinnasena pinnast elastsusmooduliga 45 MPa. Kõik killustikkatted ja killustikalused tuleb tihendada elastsusmoodulini vähemalt 130 MPa. Kruuskatte rajamisel kasutada optimaalse terakoostisega segu (segu 6, TEKN) Eesti Veeprojekt OÜ 42/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Katendikonstruktsioonis kasutada paekillustikku fr 32/63 (AKÖL 20500-3000, KKEJ) Dreenikihi rajamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/d, mulde rajamisel kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/d. Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Lubatud ei ole kasutada sidumata segusid. Lubatud ei ole kasutada ridakillustikku. 8.16 Maakivikindlustised Maakivide ladumisega tuleb alustada kindlasti nõlva alt liikudes üles poole. Kindlustis tuleb rajada laotisena kive ükshaaval paigaldades. Keelatud on kindlustise rajamine kivipuistena. Kividevahelised tühikud tuleb täis kiiluda sobiva terasuurusega killustikku või kruusa. Lubatud on kasutada vahetäiteks kuivbetooni segu C12/15. Olenemata vahetäite materjalist peavad olema täidetud ka kivikihi alapind jäävad tühikud. Täite tegemine laotud kivikihile materjali puistates ei ole lubatud, sest nii ei ole tagatud alapinnas olevate tühikute täitmine. Kindlustise serv peab jääma ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele. Lubamatu on jätta kivikindlustist ümbritsevast maapinnast kõrgemale, sest niisugusel juhul kindlustise serva kivid nihkuvad ja kindlustis laguneb. 8.17 Torustike ehitus riigimaantee osas Projektis on ette nähtud veetorustik ja juhtimiskaabel paigaldada 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla tee kaitsevööndisse ja tee kinnistust läbi. Torustikud rajada kinnisel meetodil asendiplaanidel näidatud ulatuses ja ristlõigetel (vt joonis VK-6-04) näidatud sügavustele. Kaevetööd maaneele lähemal kui joonistel näidatud ei ole lubatud. Riigiteealusel maal tehnovõrgu paigaldamisel pole kõrvalekalded projektist lubatud. 9 Ekspluatatsioon ja hooldamine Projekteeritud lahenduste häireteta ja efektiivse töö tagab korrapärane ja asjatundlik hooldamine. Pärast rajatiste valmimist tuleb määrata hooldaja või sõlmida Eesti Veeprojekt OÜ 43/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 hooldusteenust osutava ettevõttega töövõtuleping. Projekteeritud rajatisis tuleb vaadata üle vähemalt korda aastas ja seadmeid vastavalt tarnija hooldusjuhendile. Kõikide tehtavate tööde kohta tuleb pidada hoolduspäevikut. Mahutit tuleb tühjendada kord aastas soovitavalt sügisel enne järgmise lumetootmishooaja algust. Mahutist tuleb eemaldada sete ja mahuti tuleb survepesuriga pesta. 10 Materjalide ja ehitustööde mahud 10.1 Üldosa Töömahuloendis on toodud põhilised ehitustööde ja -materjalide mahud. Järgnevad juhised määratlevad loendites toodud tööde ja nende mahtude tõlgendamise põhimõtted, loendite täitmise ja kulude jaotamise põhimõtted. Loend on projekti seletuskirja, jooniste ja lisade osa. Käesolevas punktis esitatud nõuded ja tingimised kehtivad kõikide projekti osade kohta. Töömahuloendite aluseks olev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja oskused projektiga kavandatud ehitiste rajamiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde teostaja on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde maksumuse arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega. Pakkuja pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki makse ja lõive, mida vastavalt Eesti Vabariigi seadustele kohaldatakse kaupade tootmisele, kokkupanekule, müügile ja transpordile ning seadmetele, materjalidele, agregaatidele ja tootmisüksustele, mida kasutatakse ehitustöövõtja poolt antud ehituslepingu täitmisel, samuti kõiki makse, lõive ja lisakulusid, mis on seotud valuuta konverteerimisega ning muid teenustasusid. Vaatamata sõnastusele või väljendusviisile, millega antud töömahuloendi tabelites kirjeldatakse üksikuid objekte, peab Pakkuja andma iga objekti kohta maksumuse, mis garanteerib, et nõutud objekt on täielikult lõpetatud igas mõttes. Tehes pakkumust, peab Pakkuja arvestama täielikult kõiki nõudeid ja kohustusi, mida on väljendatud ja millele on viidatud antud projekti ükskõik millises osas ja lisades. Maksumus peab seejuures sisaldama kõiki juhuslikke ja ettenägematuid kulusid, igasugust riski, mis on seotud Eesti Veeprojekt OÜ 44/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 antud lepingu kõigi tarnete, teenuste ja tööde tegemise, lõpetamise ja puuduste kõrvaldamisega. Kui töömahuloendi tabelites ei ole mingi vajaliku objekti tarbeks eraldi kohta antud, tuleb selle objekti täielik maksumus lisada teistele objektidele. Maksumuse suurused, mida Pakkuja pakub erinevatele objektidele loendites, peavad omama õiget suhet antud objektis sisalduvate tööde, teenuste ja tarnete tegelikku maksumusse. Kõik vajalikud lisakulud, üldkulud, kasum tuleb jaotada ühtlaselt üle kõigi objektide, kuid kulud, mis on seotud ainult teatud objekti või objektidega tuleb jaotada ainult nendele objektidele. Loendite täitmisel tuleb lähtuda eeldusest, et loendite põhjal kujunev kogusumma peab katma kõikide lepingu raames tehtavate tööde kulud. Loendid ei tarvitse olla ammendavad - eeldatakse, et Töövõtja kohustuste hulka kuulub ka selliste tööde tegemine, mis ei ole otseselt loendis esitatud või kirjeldatud, kuid on defineeritud projekti seletuskirjas või on möödapääsmatult vajalikud Töövõtja muude lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning Tööde lõpuleviimiseks ja kõikide puuduste kõrvaldamiseks. Kõikide loendites esitatud tööde hulka kuuluvad (kui ei ole sätestatud teisiti) lisaks otseselt kirjeldatud töö tegemisele kõik abi- ning lisatööd (lammutamine, kinnikatmine, toestamine, veetõrje jne), kõikide materjalide tarne, tööde tegemiseks vajaliku tööjõu, tehnika ning abivahendite (tõstevahendid, piirded jne) hankimine ja kasutamine ning kõik muud tegevused, mis on vajalikud loetletud tööde tegemiseks ja lõpuleviimiseks vastavalt seadusandlusele, lepingule ja heale ehitustavale. Üldkulud, mida ei ole loendites eraldi välja toodud, kuid mis on vajalikud lepingust või seadusandlusest tulenevate kohustuste täitmiseks (nt kulud lubade või kooskõlastuste hankimiseks, kulud ehitusplatsi valvele ja korrashoiule jne), tuleb arvesse võtta ühikhindades. 10.2 Tööd ja materjalid Tööd on reeglina kirjeldatud antud töö tulemusena saavutatava eesmärgi kaudu. Pakkuja peab tööde mahu hindamisel ja maksumuse arvutamisel lähtuma põhimõttest, et Tellija soovib saada sihtotstarbepäraselt kasutamiskõlblikku ja ohutult ekspluateeritavat ehitist. Eesti Veeprojekt OÜ 45/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Pakkuja peab materjalide valikul peab tutvuma tootja nõuetega keskkonnale, kus materjale plaanitakse kasutada, lubatavatele koormusolukordadele, nõuetega materjali paigaldustehnoloogiale ja muude nõuetega, mis on vajalikud materjali ja paigaldustehnoloogia valikuks. Arvestada tuleb nii projektis esitatud nõuetega kui materjalide tootjate nõuetega. Tulemuse saavutamiseks vajalikke abitöid ei ole eraldi kirjeldatud, kuid eeldatakse nende kuulumist vastava töö koosseisu. Kui ei ole sätestatud teisiti, sisaldab iga töö kõiki selle töö tegemiseks vajalikke materjale, tööjõudu, ehitustehnikat ja muid seadmeid, transporti, abivahendeid (tellingud, redelid, raketised, piirded jne), ettevalmistustöid, ajutisi töid, kinnitusvahendeid jm materjale. Materjalide, seadmete, toodete jms ehitamiseks vajaliku puhul on eeldatud nende soetamist, transporti ehitusplatsile, peale- ja mahalaadimist ning paikapanemist koos tõsteseadmete kasutamisega. Lammutus- ja ülejääva materjali äraveol on eeldatud materjali tükeldamist, pealelaadimist, transporti ladustuspaika, ladustamise eest tasumist, ladustuspaiga ettevalmistamist, mahalaadimist, materjalide laialiplaneerimist, heakorrastamist jne. Materjalide kadusid transpordil, ladustamisel ja paigaldamisel (nt standardsete mõõtudega torumaterjali kaod mõõtulõikamisel jne) pole töömahuloendi tabelites eraldi välja toodud. Materjalide kadudega tuleb arvestada igas materjalide kasutamisega seotud ühikhinnas. Tööde puhul on eeldatud kõikide töö tegemiseks vajalikku tööjõudu, abivahendite (tellingud, redelid jne) ja seadmete (pumpade, elektrigeneraatorid, ketaslõikurid jne) kasutamist, s.h. nende seadmete soetamist (nt rentimist), transporti ehitusplatsile ja sealt ära, ülesseadmist ja demonteerimist, valvet ning hooldamist. Töölõigud on loendis esitatud ehitustehniliselt ühtsete tervikutena. Seadmete, toodete ja materjalide hind peab sisaldama ka katsetusi, kontrolltoiminguid, vajadusel optimeerimist, ning teostusjooniste koostamist. Samuti peab üksikute seadmete ühikhind sisaldama seadmete koostöö katsetusi ja toimimise tagamist. Konstruktsioonide, katete, viimistluse, tehnovõrkude jne täiendavad materjalid ja tooted, mida ei ole loetletud ega nimetatud töökirjeldustes (nt kinnitusvahendid, torumuhvid jne), kuid on kirjeldatud või kujutatud muudes lepingu dokumentides või on vajalikud antud töö täielikuks lõpuleviimiseks vastavalt seadusandlusele ja heale ehitustavale, Eesti Veeprojekt OÜ 46/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 loetakse töömahtude mõttes vastavate rajatiste osaks ning nende maksumus peab sisalduma vastavas ühikhinnas. 10.3 Mõõtmise meetodid Mõõtmise reeglid määratlevad, kuidas määratakse vastava töö maht. Kõik mõõtmised tehakse SI süsteemi ühikutes või nende kordsetes. Kui ei ole sätestatud teisiti, on kõik mõõtmed ja mahud loendites netokogustena. Tööde ühikud on valitud selliselt, et need kajastavad Töö lõpptulemust ega sõltu Töövõtja poolt kasutatavatest töömeetoditest. Kogumina kirjeldatakse töid, mille tulemust on otstarbekas mõõta kasutusvalmis tervikuna. Tehtud tööde ulatuse määramise aluseks on tehtud töö tegelik netomaht vastavalt loendile. 10.4 Loendite täitmine Kõik hinnad tuleb Loendites anda ilma käibemaksuta. Kõik hinnad tuleb esitada eurodes (EUR) täpsusega 2 kohta pärast koma. Maksumuste, vahesummade jne ümardamine on keelatud. Loendite täitmisel tuleb täita kõik loetelu read. Tellijal on õigus pakkumus, milles sisalduv loend on täidetud vaid osaliselt, tagasi lükata. Eesti Veeprojekt OÜ 47/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 11 Ehitustööde loend Jrk. nr Töö Ühik Kogus 1 Veehaare 1.1 Abajasveehaarde kaevamine, kujundamine juurdeveetava pinnasega, väljakaevatava pinnase äravedu kompl 1 1.2 Abajasveehaarde sissevoolutorustik De630 PE PN10 m 14 1.3 Sissevoolutorustiku kivikindlustus kompl 1 1.4 I astme pumpla sissevoolutorustik De450 PE PN10 m 11 1.5 Võrekaev / I astme kompaktpumpla PE, Di=2.4 m ja H= 4.1 m sh betoonist ankurdusplaat kompl 1 1.6 I astme pumpla elektrivarustuskaabel m 370 1.7 I astme pumpla elektri ja juhtimiskilp JK-1 kompl 1 1.8 I astme pumpla juhtimiskaabel kaablikaitsetorus m 1365 1.9 Siibrikaev PE, Di=1.6 m ja H=2.9 m sh betoonist ankurdusplaat kompl 1 1.10 I astme pumpla ja siibrikaevu vaheline torustik De160 PE PN10 m 4 1.11 Siibrikaevu tühjendustoru veehaardesse De63 PE PN10 m 7 1.12 Kruuskattega teenindusplats 400 m² tk 1 2 Torustik I astme pumpla ja kõrgsurvepumpla vahel 2.1 Torustik De225 PE PN10 m 1365 2.2 Õhueralduskaev Di=1.2 m sh betoonist ankurdusplaat kompl 2 2.3 Madalsurvehüdrant DN100 kompl 4 2.4 Torustik De110 PE PN10 m 10 2.5 Hülsstoru De315/Di277.6 PE 100RC PN10 SDR17 (torustiku De225 paigalduseks kinniselt maantee alt läbi) m 24 Eesti Veeprojekt OÜ 48/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Jrk. nr Töö Ühik Kogus 2.6 Hülsstoru De110/Di96.8 PE 100RC PN10 SDR17 (I astme pumpla juhtimiskaabli paigalduseks kinniselt maantee alt läbi) m 24 3 Mahuti, jahuti, kõrgsurvepumpla 3.1 Raudbetoonist mahuti (sh katmine, luugid, redelid, kilpsiibrid, välisviimistlus) tk 1 3.2 Kõrgsurve konteinerpumpla sh juhtimisautomaatika kompl 1 3.3 Jahuti kompl 1 3.4 Jahuti pump (sh torustik) kompl 1 3.5 Kõrgsurvepumpla etteande pump (sh torustik) kompl 1 3.6 Ülevoolu ja tühjendustorustik mahutis kompl 1 3.7 Kõrgsurvetorustiku tühjenduskaev PE Di=1.2 m (sh betoonist ankurdusplaat, tühjendustoru PE De110 PN10) kompl 1 3.8 Tühjendustorustik De225 PE PN10 m 38 3.9 Immutusala rajamine kompl 1 3.10 Kõrgsurvepumpla elektri- ja juhtimiskilp JK-2, elektrivarustuskaabel alajaamast 55 m, liitumiskilp kompl 1 3.11 Teenindushoone elektrivarustuskaabel (töömaa piirini, tehnilised parameetrid vastavalt hoone projektile) m 35 3.12 Teenindushoone juhtimiskaabel kaablikatsetorus (töömaa piirini tehnilised parameetrid vastavalt hoone projektile ) m 35 3.13 Tuletõrjeveetorustik De225 PE PN10 m 18 3.14 Tuletõrjehüdrant DN100 kompl 1 4 Lumekahurite tehnovõrkude ehitustööd 4.1 Kõrgsurvetorustik DN100 ja DN150 PN40, sh torustiku betoontoed sõlmedes m 225 4.2 Maapealne hüdrant 2" koos isetühjeneva maakraaniga ja mootoriga automaatseks avamiseks kompl 2 4.3 Maapealne kilp lumekahuri elektrivarustuseks ja juhtimiseks kompl 2 4.4 Lumekahurite elektrivarustuskaabel m 250 4.5 Lumekahurite juhtimiskaabel kaablikaitsetorus m 250 Eesti Veeprojekt OÜ 49/50 Tartu maakond, Kastre vald, Uniküla Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem, osa 1, veevarustus Töö nr 2021 Jrk. nr Töö Ühik Kogus 4.6 Rajavalgustuse elektrivarustuse peajaotuskilbi PKJ ümberühendamine, elektrivarustuskaabel 150 m kompl 1 5 Lumekahurid kompl 2 6 Mobiilne kõrgsurvepump kompl 1 7 Mobiilne elektrigeneraator kompl 1 Märkus: Elektrivarustuse ja juhtimise tehniline lahendus vt osa 2. Eesti Veeprojekt OÜ 50/50  ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE PLAAN M 1:500 Aadress: ala, pindala 55,4 Projekteeritud veetorustik, alal 15,8 m Projekteeritud juhtimiskaabel, alal 15,8 m A4  Priit Tamm Teie 23.12.2020 Eesti Veeprojekt OÜ [email protected] Meie 28.12.2020 nr 15-2/20/59320-3 Vee- ja elektriprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22140 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja elektrirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22140 km 12,32 kinniselt, kaitsetorus, km 12,32-12,45 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Eesti Veeprojekt OÜ töö nr 2021 „Vooremäe tervisespordikeskuse kunstlume tootmissüsteem“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 20116_PP_EL-4-03_AP3.pdf 20116_PP_EL-3-01_Seletuskiri-Vooremae.pdf 2021_PP_VK-7-01_leppemargid.pdf 2021_PP_VK-6-04_ristloigeC-C.pdf 2021_PP_VK-4-06_asendiplaan4.pdf 2021_PP_VK-3-01_seletuskiri.pdf IK_maantee22140.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)