Kiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 29.12.2020 nr 12-1/20/59771-1 Vaidlustaja: OÜ Lääne Teed Registrikood: 10879306 Tallinna mnt 70, 90401 Haapsalu Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Alar Urm Advokaadibüroo BLESSNER Uus-Kalamaja 2/2-14, 10415 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Maanteeamet Registrikood: 70001490 Asukoht: Teelise 4, 10916 Tallinn E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Andry Palu Õigusosakonna riigihangete talituse juhataja e-post: [email protected] Hankija vastuväited vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ (viitenumber 227797) 1. Hankija seisukohad 1.1. Vaidlustaja väide, et hankija ei ole mingit meetodit „arvutusliku miinimum vajaduse riigimaanteede korrashoiuks vajaminevale korrashoiutehnikale“ välja töötanud, on vale. Hankija esitas 16.12.2020 vastuses vaidlustusele punktis 2.5, et metoodika on välja töötatud ja seda kasutatakse. Hankija on kehtestanud masinate ühikute arvu nõuded samadel arvutuslikel tingimustel kõikides käimasolevates Maanteeameti korrashoiuhangetes ( 4 hanget on riigihangete registris, mille menetlus käib). Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1.2. Hankija ei ole kuskil väitnud, et seda metoodikat, mida hankija esitas, kasutati viidatud 2019 aastal alustatud korrashoiuhangetes, mille võrdlusanalüüsi vaidlustaja oma täiendavates seisukohtades esitas ( Järva, Valga ja Hiiu). Alates 02.11.2020 Lääne hooldepiirkonna korrashoiuhankest (korrashoiulepingud 2021-2026) on hankija ühtlustanud arvutusmetoodikat baasautode ja traktorite miinimumühikute koguse arvutamiseks. Seega vaidlustaja on 23.12.2020 VAKO-le esitanud lisad 1-7, mis on varasemate hangete kohta ja ei ole siinkohal asjakohased. 1.3. Ebaõige on vaidlustaja väide, et hankija määratud traktorite arv sõltub üksnes teepikkusest, mitte ühestki muust tee looduslikust või ehituslikust omadusest ja mitte üldse ohtlikest teelõikudest. Vastus vaidlustusele lisa 1 on hankija lisanud ka rajatised ( mahasõidud, bussipeatused, piirded ja ristmikud) tükkide arvuna, mida tuleb traktoritega hooldada. seega on arvestatud ehituslikke omadusi ja ohlikke teelõike. Ristmik on ohtlik teelõik. Kõikde nimetatud rajatiste hooldamise vajaminevat aega on arvestatud traktori keskmise sõidukiiruse määramisel, sest nimetatud rajatiste hooldamist ei ole võimalik teostada kiirusel 40 või enam kilomeetrit tunnis. Seda kinnitab ka tegelik faktiline olukord. Nimelt hankija on sõlmitud korrashoiulepingutes pannud teehooldajale nõude, et korrashoiutöödeks kasutatav tehnika peab olema varustatd GPS seadmetega masinatega teostatud töid peab olema võimalik jälgida kaardilt. Hankija esitab tõendina väjavõtte Lääne piirkonna korrashoiutööde tegemise kaardilt ( Lisa 1). Nimetatud kaardilt on näha 6 traktoriga ja 1 traktoriga samaväärse masinaga ( Vormsi saarel) korrashoiutööde tegemine (talihoolde tegemine) kehtiva täitmisel oleva lepingu raames ajavahemikul 25.02-28.02.2020. Masinate läbisõit 4 päeva joooksul, mis olid vajalikud lepingus sätestatud seisunditasemete täitmiseks, on nähtavad iga masina juures. Samuti on toodud välja iga traktori kiirus tööde tegemisel, mis on nähtav iga masina graafikus ( Lisad Traktor 1-7). Graafik kinnitab, et keskmine kiirus vastavatel masinatel hooldetööde tegemisel on ca 20 km/h. Juhime tähelepanu, et samal ajal olid korrashoiutööde tegemisel kasutuses ka baasmasinad, mis tegid samas piirkonnas talihooldetöid suurematel selle piirkonna maanteede, talihoolde tegemisel, mitte kitsaste teede ja rajatiste talihoolde tegemisel. 1.4. Hankija arvates peaks vaidlustaja taipama, et tabelisse lisatud komponentidest sõltub hooldetehnika liikumiskiirus ning see on otseselt seotud tehnika vajadusega. Kahjuks vaidlustaja hämab tehnika vajadusega, et saavutada talle sobiv või majanduslikult jõukohane traktorite arv. Lisatud komponendid (täpsemalt nende komponentide hooldus) on olulised saavutamaks nõutud tee seisundit hooldustsükli aja jooksul. Tellija ei saa lubada seda, et traktorite ebapiisava arvu tõttu jääb tegemata eelpoolnimetatud komponentide hooldus ja tekib hulgaliselt hooldamata ja liiklusohtlikke kohti. 1.5. Võimalik, et nõuete allapoole viimisega võiksimegi saada odavama hanke hinna. Kuid see toimuks kvaliteedi arvel ning ebapiisava valmisoleku arvel erandlikeks ilmaoludeks. Lähtudes riigihangete üldistest põhimõtetest soovib hankija jõuda majanduslikult soodsaima pakkumiseni, mis kindlasti ei tähenda arvutusliku tehnika arvu vähendamist. 1.6. „Riigiteede sõidetavuse tagamise“ puhul on tegemist ühega 14-st Eesti riigile elutähtsast teenusest, mis peab olema tagatud igal ajal igal riigiteel 24/7 olenemata ilmaoludest. Hankija ei saa lubada kümne aasta taguste „Padaoru“ sündmuste kordumist. 1.7. Korrashoiulepingu eesmärk on saavutada teedel nõutud seisund (olulisemad seisundinäitajad on nõutava haardeteguri tagamine ja kriitiline lumekihi paksuse mitteületamine, mis mõlemad sõltuvad otseselt ilmaoludest). Kui palju tegelikult tehnikat seisundi tagamiseks vaja läheb, selgub lepingu täitmise käigus igal konkreetsel juhul. Korrashoiulepingu kohaselt teeb lõppotsuse teehooldaja, millise arvu tehnikaühikutega ta tagab konkreetses ilmaoludes seisundinõuete täitmise. Hankija etteantud miinimum arv on on etteantud arvutustega, et alla selle ei ole võimalik lepingut kohaselt täita. Reaalne ja fakitiline olukord näitab, et tegelikult teostatakse korrashoiutöid kõigis hankija piirkondades suurema tehnika arvuga, kui hankija on minimaalsete nõuetena ette näinud. Vajalik tehnika arv sõltub sel ajal valitsevast olukorrast (haardetegur, lumekihi paksus, sademed jm ilmaolud jm). Võimalik rakendatav tehnika arv ei tohi aga olla väiksem kui hankija poolt etteantud ja väärtuspunktide saamiseks lisatud autode arvu summa. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andry Palu juhataja riigihangete talitus Andry Palu 6119309 [email protected] 3 (3)