Läänemaa Lääne-Nigula vald Rõude küla ühisveevarustustorustiku projekt

MIRIDON OÜ Rehepapi tee 31, Soinaste küla, Kambja vald, 61709 Tartumaa Reg. nr. 10288255 MTR nr. EEP000528 www.miridon.ee Töö nr: 201056 Tellija: Lääne-Nigula Vallavalitsus, registrikood 75038598, Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Peatöövõtja: Mäffy OÜ registrikood 11643333, Laane, Kuivastu küla, Muhu vald, Saare maakond Projekteerija: Miridon OÜ Projekteerimine – EEP000528 Ehitamine – EEH000608 Elektritööd – TEL002397 TÖÖ NIMETUS: RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK OBJEKTI ASUKOHT: RÕUDE KÜLA, LÄÄNE-NIGULA VALD, LÄÄNE MAAKOND STAADIUM: PÕHIPROJEKT Vastutav projekteerija: Liina Liinak /allkirjastatud digitaalselt/ Projektijuht: Martti Hoop /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: 04.12.2020 TARTU 2020  Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond SISUKORD 1 ÜLDOSA..................................................................................................................... 3 1.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................................... 3 1.2 EHITISE ASUKOHT .................................................................................................................... 4 1.3 PROJEKTI EESMÄRK JA EHITISTE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................... 4 1.4 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.5 ALUSDOKUMENDID (PROJEKTEERIMISTINGIMUSED, TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED) ...................................................................................................................................... 5 1.6 PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD ............................................ 5 1.7 ERITINGIMUSED ...................................................................................................................... 7 1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ..................................................................................................... 7 1.9 EHITUSUURINGUD................................................................................................................... 8 1.9.1 Ehitusgeodeetilised uuringud ............................................................................................. 8 1.9.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ............................................................................................. 8 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ....................................................................................... 9 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD........................................................................................................... 9 2.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ................................................................................................ 9 2.2.1 Veevarustuse liitumispunktid ........................................................................................... 10 2.3 TORUSTIKUD JA ARMATUUR ................................................................................................... 10 2.4 LÄBIPESUKAEV ..................................................................................................................... 13 3 PAIGALDUSNÕUDED ................................................................................................ 13 3.1 TÖÖDE TEOSTAMISE AEG JA ARUANDLUS .................................................................................. 13 3.2 EHITUSTÖÖDE KORRALDAMINE ............................................................................................... 13 3.3 ETTEVALMISTUSTÖÖD ........................................................................................................... 14 3.3.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ...................................................................... 14 3.3.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine .......................................................... 14 3.3.3 Torustike paigaldamine riigitee nr 31 Haapsalu-Laiküla tee teemaal ja kaitsevööndis ... 15 3.3.4 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ............................ 16 3.3.5 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis............................... 16 3.3.6 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine.............................................................. 17 3.3.7 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine ................................................................. 17 3.4 KAEVETÖÖD ......................................................................................................................... 17 3.4.1 Kaeviku täide .................................................................................................................... 19 3.4.2 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................. 20 3.4.3 Ehituskaeviku toestamine................................................................................................. 20 3.5 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS......................................................................................... 20 3.5.1 Veetorustiku paigaldus ..................................................................................................... 21 3.5.2 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon ................................................................................... 21 3.5.3 Olemasolevate ja projekteeritud torustike ühendamine ................................................. 21 3.5.4 Torustike tähistamine, märkelint ..................................................................................... 22 3.5.5 Kinnisel meetodil torude rajamine ................................................................................... 22 3.6 EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE.................................................... 23 3.7 LIKVIDEERITAVAD RAJATISED .................................................................................................. 23 4 KONTROLLTOIMINGUD ............................................................................................ 24 4.1 KAEVIK ................................................................................................................................ 24 4.2 SURVETORUSTIKU KATSETAMINE ............................................................................................. 24 4.3 VEETORUSTIKE LÄBIPESU........................................................................................................ 24 4.4 TEOSTUSMÕÕDISTUSTE KOOSTAMINE ...................................................................................... 24 Miridon OÜ 07.12.2020 1 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 5 KESKKONNAKAITSE.................................................................................................. 25 5.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED .......................................................................................... 25 5.2 KORISTAMINE ...................................................................................................................... 26 5.3 JÄÄTMEKÄITLUS.................................................................................................................... 27 6 EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................... 27 6.1 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID ............................................................................................ 27 7 KATENDITE TAASTAMINE ......................................................................................... 28 7.1 ÜLDIST ................................................................................................................................ 28 7.2 TEETÖÖDE TEHNOLOOGIA ...................................................................................................... 29 Miridon OÜ 07.12.2020 2 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 1 ÜLDOSA 1.1 ÜLDANDMED Projekti nimetus: Rõude küla veetöötlusjaam ja ühisveevarustustorustik Töö nr: 201056 Staadium: Põhiprojekt Objekti asukoht: Rõude küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Tellija: Lääne-Nigula Vallavalitsus, registrikood 75038598 Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Peatöövõtja: Mäffy OÜ registrikood 11643333, Laane, Kuivastu küla, Muhu vald, Saare maakond Projekteerija: Miridon OÜ, registrikood 10288255, MTR nr. EEP000528 (projekteerimine) Rehepapi tee 31, 61709 Soinaste küla, Kambja vald, Tartu maakond Vastutav projekteerija: Liina Liinak (Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 - 149327) Projektijuht: Martti Hoop (Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - 138103) Kontaktisikud: Peatöövõtja poolt – Ivo Puhkan tel: +372 5400 5900 Projekteerija poolt – Martti Hoop tel: +372 528 9759 Miridon OÜ 07.12.2020 3 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 1.2 EHITISE ASUKOHT Projekteeritav objekt asub Rõude külas, Lääne-Nigula vallas, Lääne maakonnas. Joonis 1. Projekteeritava ala skeem 1.3 PROJEKTI EESMÄRK JA EHITISTE LÜHIKIRJELDUS Käesoleva töö eesmärk on koostada projekti ala piires asuvate veetorustike rekonstrueerimise projekt põhiprojekti staadiumis. Projektis määratakse kaevude ja torude materjal, nende läbimõõt, rajamissügavus, vajalikud seadmed ja rajatised. Esitatakse nõuded ehituskvaliteedile. Järgnevalt on toodud käesoleva projektiga projekteeritud ligikaudsed tööde mahud. • Projekteeritud veetorustik – 1050 m Projekteeritud rajatised ja nende põhinäitajad (paiknemine, läbimõõdud, sügavused) on näidatud asendiplaanil. Miridon OÜ 07.12.2020 4 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 1.4 SISSEJUHATUS Käesolev projekt on koostatud osaühing Miridon poolt. Projekti on tellinud peatöövõtja Mäffy OÜ. Käesolev töö kirjeldab ühisveevarustustorustiku rajamise projekti. 1.5 ALUSDOKUMENDID (PROJEKTEERIMISTINGIMUSED, TEHNOVÕRKUDE VALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED) Kasutatud on järgmisi lähtematerjale: • Infragate Eesti AS poolt koostatud tehnoloogiline projekt, töö nr MV15/21-20 „Rõude küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise“; • Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020 – 2032; • Geodeetiline uuring, koostaja Mau ja Pojad OÜ, töö nr nt TJ 132/20. • Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). • Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 2011802/07039 Projekti koostamisel on lähtutud järgnevate ametkondade tehnilistest tingimustest: • Maanteeamet • AS Connecto Eesti • Muinsuskaitseamet 1.6 PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: - Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; - kohalike võimuorganite otsused; - järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised Projekteerimisel on järgitud järgmisi seaduseid, määruseid, seadusandlike akte ja normdokumente: EVS Eesti Vabariigi standardid: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • EVS 835:2014 Hoone veevärk; • EVS 843:2016 – Linnatänavad; • EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus; • EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • EVS-EN 545:2010 Kõrgtugevast malmist torud, toruarmatuur, lisaseadmed ja nende liitmikud veetorustikele. Nõuded ja katsemeetodid; • EVS-EN 12201 Plastics piping systems for water supply, and for drainage and sewerage under pressure - Polyethylene (PE); • EVS-EN 16932-1:2018 (osad 1, 2, 3) Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Pumpamissüsteemid; Miridon OÜ 07.12.2020 5 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Eesti Vabariigi seadused: • Riigikogu 11. veebruar 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv; • Riigikogu 18. veebruar 2015. a seadus RT I, 23.03.2015, 3 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020026?leiaKehtiv • Riigikogu 28. jaanuar 2004. a seadus RT I, 2004,9,52 „Jäätmeseadus1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019006?leiaKehtiv • Riigikogu 30. jaanuar 2019. a seadus RTI, 22.02.2019, 1 „Veeseadus1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv • Seadme ohutuse seadus - RT I, 23.03.2015, 4; • Riigikogu 10. veebruar 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018055?leiaKehtiv . Eesti Vabariigi määrused: • Majandus- ja taristuministri määrus 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007; • Keskkonnaministri määrus nr. 31, 31.07.2019, „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008?leiaKehtiv • Vabariigi Valitsuse määrus nr. 17, 30.märts 2017, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv • Siseministri määrus nr. 39, 30. august 2010, „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; https://www.riigiteataja.ee/akt/13354853?leiaKehtiv • Sotsiaalministri määrus nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1”, https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv . • Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus nr 49, 26. juuli 2013, „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord1“, https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019005?leiaKehtiv • Majandus- ja taristuminister 11.04.2016 määrus nr 74, RT I, 24.09.2014, 5 „Tee- ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/124092014005?leiaKehtiv • Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101, RT I, 07.08.2015, 1 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015001?leiaKehtiv • Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003 • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 • Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.juuni 2018 määrus nr 30 „Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/429062018002?leiaKehtiv • Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.juuni 2019 määrus nr 16 „Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/405072019013 Kvaliteedinormid, juhendid, eeskirjad: Miridon OÜ 07.12.2020 6 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond • RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend • Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; • RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” • MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd “ • EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine.“ • muud kvaliteedinõuded. Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks: • torustikud ja liitmikud (siibrid, maakraanid, jne): 50 aastat; • elektripaigaldised 20 aastat; • automaatikaseadmed 15 aastat; • kütte- ja ventilatsioonisüsteemid 20 aastat; • mehhaanikaseadmed (s.h. pumbad ) 15 aastat. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Veetöötlusjaama ja sellega kaasnevate rajatiste, torustike ehitamisel tuleb kasutada parimat võimaliku tehnikat. 1.7 ERITINGIMUSED Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele asub projekti piirkonnas looduskaitseobjekt:  Matsalu rahvuspark KLO1000300  Väinamere linnuala EE0040001  Väinamere loodusala EE0040002 Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele asuvad projekti piirkonnas kultuurimälestiste objektid:  Asulakoht. Mälestise nr 10049 Kaitse alla kuulub kirjeldatud ala ja kaitsetsoonina selle lähim ümbrus, vähemalt 100 m laiuses vööndis. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Enne tööde algust mälestise kaitsevööndis tuleb Muinsuskaitseametile esitada loataotlus. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametit ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 1.8 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Põhiprojekt on koostatud vastavalt lähteandmetele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), tabelid (3). Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused  Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,8 m toru peale. Miridon OÜ 07.12.2020 7 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond  Olemasolevate teadmata kõrgustega elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 m kaablite peale. Maantee alt läbiminekul 1,0m.  Olemasolevate Telia Eesti AS sidekaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,5- 0,6m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist. 1.9 EHITUSUURINGUD 1.9.1 Ehitusgeodeetilised uuringud Geodeetiline uuring, koostaja Mau ja Pojad OÜ, töö nr nt TJ 132/20. 1.9.2 Ehitusgeoloogilised uuringud Käesoleva projekti raames eraldi ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi ei viidud. Kasutatud on varem teostatud uuringut, töö nr 73010 „Haapsalu raj. Rõude asula veevarustus ja kanalisatsiooni uurimistöö aruanne“. Uuring on kätte saadav Maaameti ehitusgeoloogia kaardirakenduselt https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=7405 Lühikokkuvõte uuringust Uuritud objekt asub Rõude asulas, nõrgalt lainja reljeefiga moreenmaastikul. Geoloogiline läbilõige kogu trassi ulatuses on ühesugune: 0,5-1,0m paksuse mullakihi all lamab kerge saviliiv- moreen. Saviliiv on beeži värvi, plastse konsistentsiga, jämepurdse materjali sisaldus kuni 1,5m, sügavuseni 30-60%, sügavamal üle 70%. Moreeni kihi alumises osas on suuri paelahmakaid. Ilmselt on 2,5-3,0m sügavusel lamava lubjakivi pealispind tugevasti porsunud.Puuraukudes 1-7, mis asuvad reljeefi kõrgemates kohtades, välitööde ajal (07.05.1973) pinnasevett ei fikseeritud, vaid pa-de 4-5 ümbruses maapinnal oli lumesulavett. Ülejäänud puuraukudes oli vesi 0,1-0,5 maapinnast, kusjuures puuraukude ümbrus on suurvete ajal üleujutatud. Puuraukude läbilõige: 1. Muld 2. Saviliiv-moreen 1,5m sügavuseni maapinnast jämepurdu 30-70%, sügavamal 1,5m-st jämepurdu üle 70% 3. Peenliiv 4. Lubjakivi Miridon OÜ 07.12.2020 8 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud tingimused/märkused. 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Väljavõte dokumendist „Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020 – 2032“. Rõude külas on üks veevarustussüsteem, mis ammutab vett küla keskuses asuvast Siluri veekihi puurkaevust ning varustab veega korrusmaju, eramuid, külamaja ja kauplust. Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 1.0 km, sellest ligikaudu 210 m on malmtorustik DN100 mm ja 790 m terastorustik DN 80 mm. Olemasolevat veetorustikku on renoveeritud 3-korruselise elumaja juures, kus vanasse torusse on sisse veetud uus plasttorustik. Kogu ülejäänud ühisveevõrgu torustikud on amortiseerunud ning vajavad renoveerimist. 2.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS Torustike projekteerimisel on arvestatud eelkõige üldkasutatava maa kinnistupiiridega ning teiste olemasolevate kommunikatsioonide paiknemisega. Kõikide olemasolevate tarbijate ühendamiseks ühisveevõrku on vajalik osa ühisveevärgitorustikust rajada ka erakinnistutele. Isikliku kasutusõigusega koormatakse järgmised kinnistud: 1. Siimu tee 6 kat.nr 45203:002:0189 2. Siimu tee 2 kat.nr 45203:002:0224 Ühisveevarustustorustik on planeeritud järgnevatele munitsipaalomandis asuvatele kinnistutele: 1. Rõude rahvamaja kt.nr 45203:002:0184 2. Siimu tee kat.nr 45201:001:0274 3. Kiige kat.nr 45203:002:0187 4. Niidu kat.nr 45201:001:0555 5. Vana tee kat.nr 45201:001:0273 6. Puhasti tee kat.nr 45201:001:0511 Ühisveevarustustorustik on planeeritu järgnevatele riigiomandis asuvatele kinnistutele: 1. 31 Haapsalu-Laiküla tee kat.nr 45203:002:0350 Käesoleva projekti mahus on projekteeritud veevarustuse peatorustikud läbimõõduga De63 ja kinnistute liitumistorustikud De40, De32mm. Projekteeritud veetorustiku eluiga on 50 aastat. Projekteeritud torustik on planeeritud rajada peamiselt kinniselt suundpuurimisega. Rajamismeetodid on märgitud veetorustike asendiplaanil. Projekteeritud veetorustiku rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Juhul kui veetoru peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,8 m, tuleb torustik nendes lõikudes soojustada, kui projektis ei ole ette nähtud teisiti. Veetorustiku läbipesuks on projekteeritud läbipesukaevud. Läbipesukaevude asukohad veevarustuse välisvõrkude asendiplaanidel. Veetorustiku lõikude sulgemiseks on ette nähtud siibrid. Siibrite asukohad vastavalt asendiplaanile. Miridon OÜ 07.12.2020 9 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Isevoolse torustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või altpoolt isevoolset torustikku, kas painutades või kasutades põlvi. Torustike sõlmed on projekteeritud arvestades töö lõppeesmärgiks oleva lahendusega. Töövõtja peab arvestama töökorraldusest tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt.), mis projektis ei kajastatu ning teostama tööd oma kuludega. 2.2.1 Veevarustuse liitumispunktid Kinnistu veevarustuse majaühendustorustiku miinimum läbimõõt on De32 mm. Igale kinnistule kinnistu piirist väljapoole (kuni 1,0 m) on paigaldatud maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T sõidutee alla, haljasalal 25T. Veetorustiku rekonstrueerimisel ühendatakse olemasolev PE veetoru uue veetoruga elekterkeevismuhviga. Uue rajatava PE veetorustiku ühendamisel olemasoleva mitte PE veetoruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. 2.3 TORUSTIKUD JA ARMATUUR Veetorustiku materjalina kasutada polüetüleentorusid (PE torud), mis peavad vastama standardile EVS-EN 12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Veetorustike rajamisel kasutatavad PE torud ja liitmikud peavad vastama min surveklassile PN10. Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevis ühendusega. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Olemasolevate, mitte PE materjalist torustike, ühendamiseks rajatavate PE torustikega kasutada tõmbekindlaid tolerantsmuhve, mille üks ühendusots on universaalne ja teine ots mõeldud spetsiaalselt PE torustikule. Käänakud pöördenurgaga 30°, 45° ja 90° paigaldatakse elekterkeevis- või PE poognate abil. Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 30°) tekitatakse torustikku sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=40 x De (läbimõõdud 20...63 mm), mõõdud ≥ 63 mm - 50 x De. Elekterkeevituse töid võib teostada vastavat tunnistust omav isik. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega (veetorustikel sinine hoiatuslint tekstiga Veetorustik). Torustik ja torustiku ühendused tuleb madalal temperatuuril rajada vastavalt RIL 77-2013 ja tootja nõuetele. Miridon OÜ 07.12.2020 10 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Liitmikud peavad vastama standardile EN 12842:2012: Ductile iron fittings for PVC-U or PE piping systems-Requirements and test methods. Nõuded siibritele DN20-DN50 (maakraan):  Surveklass vähemalt PN10.  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2.  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266.  Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50.  Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras.  Pressrullitud keere DIN 103.  Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga. MALMIST juhtmutriga varustatud siibrite kasutamine on KEELATUD.  Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; EPDM kummist mansett ehk survetihend.  Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 μm, vastavalt DIN 30677-2  Muhvi tõmbekindel tihendi süsteem PE torudele: Tõmbekindel rõngas atsetaalplastikust ; Survetihend : EPDM kummist mansett tüüpi profiil, O-ring tihendi kasutamine ei ole lubatud.  Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: o Tootja nimi või logo. o Toote number. o Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm). o Surveklass (PN). o Korpuse materjal.  Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga. Kummikiilsiibrid DN50 – DN150  Surveklass vähemalt PN10;  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266.  Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);  Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);  Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);  Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103  Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N  Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga  Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:  Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;  NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel;  EPDM kummist mansett ehk survetihend;  Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 μm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK heakskiitu  Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: o Tootja nimi või logo, o Toote number, Miridon OÜ 07.12.2020 11 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond o Nimiläbimõõt (DN), o Surveklass (PN), o Korpuse materjal, o Kummikiilu materjal;  Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga.  Esitada tootja poolne paigaldusjuhend.  NB! Kõik siibrid ja tuletõrjehüdrandid peavad olema avatavad ja suletavad ühe ja sama võtmega.  Plastkorpusega siibrid on keelatud. Maakraanid, spindlipikendused, kaped Miinimumnõuded:  malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352;  peavad vastama surveklassile vähemalt PN 10;  peavad olema elastse tihenduspinnaga;  seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 μm epoksüüdkattega (DIN30677);  korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN;  spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13), teleskoopset tüüpi;  spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud;  spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.  Spindlipikenduse ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja. Kaitsetoru ümbrus peab olema tihendatud liivaga.  Spindlipikendus peab olema tsentreeritud kaitsetoru keskele tsentreerimisrõngastega.  Spindlipikenduse ülemise osa kaugus “kape” luugist peab olema vahemikus 10-15 cm.  Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid „kapesid“.  Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid „kapesid“ või projekteerida “kape” alla betoonist tugirõngas.  „Kape“ puhasava peab olema minimaalselt 140mm.  Poltkinnitustega „kape“ luukide kasutamine on keelatud.  Haljasaladel paigaldada „kapede“ alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas.  Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi  Äärikud, poltliited, tihendid Kasutada võib epoksiidkattega malmäärikuid. Poltliited peavad olema kuumtsingitud terasest või roostevabast terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede tugevusklass peab olema D400 (EVS-EN 124). Kaped peavad olema “ujuvat” tüüpi. Ühenduste tegemisel olemasolevate torudega võib kasutada tõmbekindlaid mehaanilisi või ISO- liitmikke, mis vastavad Tellija tingimustele. Siibrite ekspluatatsioonil (avamine ja sulgemine) ei tohi rakendada jõudu üle 200 N. Siibrite avamine toimub vastupäeva. Pinnasesse paigaldatavate siibrite ja maakraanide avamiseks ja sulgemiseks peab Töövõtja andma Tellijale üle vähemalt kaks (2) võtmete komplekti. Miridon OÜ 07.12.2020 12 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 2.4 LÄBIPESUKAEV Veetorustiku läbipesuks on projekteeritud läbipesukaevud (2 tk). Läbipesukaevude asukohad vaata veevarustuse välisvõrkude asendiplaanidel. Kaevud valmistada PE materjalist läbimõõduga De630, kaevukaaneks on malmluuk D500 40t. Kaev on põhjata 800mm sügavusega. Kaevu täpsem lahendus on toodud joonisel VK-7-02. Asfaltkattega ja pinnatud teekattega tänavatel ja teedel peavad kaevude luugid jääma teetasapinnaga ühele kõrgusele (lubatud erinevus ±3 mm). Kruuskattega tänavate puhul paigaldada kaevude luugid 15 cm teekattest allapoole ja kruuskatte alla. Haljasalal tuleb luuk paigaldada maapinnast 50 mm kõrgemale kõrgemale vältimaks pinnavee valgumist kapede ja kaevuluukide peale, maapind planeerida luugist eemale kaldega 1:20. 3 PAIGALDUSNÕUDED 3.1 TÖÖDE TEOSTAMISE AEG JA ARUANDLUS Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 3.2 EHITUSTÖÖDE KORRALDAMINE Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. ÜVK torustikke omab Lääne-Nigula Vallavalitsus. Veekatkestuste tingimused peab eelnevalt Lääne-Nigula Vallavalitsusega kokku leppima. Taotluse esitamise- ja sellele järgnev päev peavad olema tööpäevad. Lääne-Nigula Vallavalitsus saadab taotlejale vastuseks kirjaliku kinnituse katkestuse lubamise kohta. Ilma kinnituseta on ehitajal katkestuse korraldamine keelatud. Sulgemisest tulenevad kulud (näit. tarbijate teavitamine, tarbeveega varustamine, reovee ja sademevee ümberpumpamine) kannab tööde Teostaja. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb kooskõlastada maaomanikega enne tööde algust. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas (vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada ehitusplatsilt ja tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5m pikkuse kaevikulõigu või vastavalt kooskõlastustele, tehnilistele tingimustele, konkreetsele olukorrale ehituslõigul. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Miridon OÜ 07.12.2020 13 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 3.3 ETTEVALMISTUSTÖÖD Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Enne tööde alustamist on vajalik saada ehitamist alustavad load ka kõikidelt asjasse puutuvatelt asutustelt nt Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet jne. Lisaks peab olema saavutatud kokkuleppe erakinnistute valdajatega. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. 3.3.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuminister 13.07.2018 nr 43 ” Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab Töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Tellijale ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 3.3.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Miridon OÜ 07.12.2020 14 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Ehituskaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1,0 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, kanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud ja kõrgused täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 3.3.3 Torustike paigaldamine riigitee nr 31 Haapsalu-Laiküla tee teemaal ja kaitsevööndis Torustike paigaldamisel riigitee teemaal ja riigitee kaitsevööndis järgida Maanteeameti projekteerimistingimusi nr 15-2/20/42705-2. Projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamisel riigitee teemaal juhinduda Maanteeameti nõuetest „Nõuded tehnovõrkude ja rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel“ (MA 2018-015). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva Maanteeameti informatsiooni ja nõuetega:  Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.  Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.  Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama Miridon OÜ 07.12.2020 15 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.  Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.  Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.  Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 3.3.4 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:  Elektroonilise side seadus1;  Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded;  Ehitusseadustik1. Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS-i kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia Eesti AS-i liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Eesti AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel sidevõrgu kaitsevööndis lähtuda Telia Eesti AS-i dokumendist „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis.“ https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/juhendid  Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) EstWin elektroonilise side võrgu liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise lubasid ja järelevalve toiminguid teostavad AS Connecto Eesti järelevalve töötajad. Täiendav info telefonil 5336 4150;  tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud;  lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu;  peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid;  Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 3.3.5 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel;  enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja;  mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2,0 m elektrikaablist;  ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada; Miridon OÜ 07.12.2020 16 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond  torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2,0 m ulatuses;  tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine;  kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja. Töövõtja hangib kõik seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:  tänava sulgemise luba;  liikluse ümbersuunamise luba;  kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. 3.3.6 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm). Geodeetiliste märkide kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul. 3.3.7 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m. 3.4 KAEVETÖÖD Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Tellija esindaja kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Tellija esindaja poolt. Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt ebamugavusi jalakäijatele ja kohalikele elanikele või takistab juurdepääsu hoonetele ja muudele rajatistele. Vajadusel ja võimalusel tagab Töövõtja vastavalt Tellija poolsele kooskõlastusele Miridon OÜ 07.12.2020 17 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond ajutise juurdepääsutee nii jalakäijatele kui ka liiklusele. Kogu väljakaevatud materjal tuleb ära vedada või võimalusel ladustatakse hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või juurdepääsu alalistele rajatistele. Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, valgustuse, hoiatavad märgid, kaitsereelingud, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab valve vastavalt Tellija esindaja soovile ja muudele spetsifikatsioonides sisalduvatele nõuetele. Enne kaevetööde alustamist tuleb informeerida kõiki vajalikke instantse ja kohalikke elanikke. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaeveloa alusel ja kaevetöödel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast. Ehituskaeviku kaevamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:  RIL 77-2013 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”;  Eesti Vabariigi Standarditest (EVS). Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja pinnasevee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Põhjendamatult laia ehituskaeviku tegemist tuleb vältida, kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Külma ilmaga tuleb vältida ehituskaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Vältida tuleb ka ehituskaeviku seina jäätumist ehituskaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Külmunud pinnas tuleb ehituskaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks. Ehituskaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevett. Ülearuse kaevamise korral Töövõtja poolt peab ta taastama vajaliku taseme vastavalt Tellija juhistele. Selline täiendav töö teostatakse Töövõtja poolt ja tema enda kulul Tellijat rahuldaval moel. Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuse viivitamatult omal kulul kõrvaldama. Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Miridon OÜ 07.12.2020 18 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. 3.4.1 Kaeviku täide Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Vajadusel tööolude parandamiseks ja takistamaks aluskihi, tasanduskihi või algtäite materjali segunemist aluspinnasega on ette nähtud killustik- või kruusaalus (maks. fr 0...32 mm) ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:  kaal: 150...200 g/m2;  tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Tasanduskiht Ehituskaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust minimaalse paksusega 150mm. Pärast tasanduskihi / aluskihi valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust Tellijale ette ja peab Tellijalt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De >600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Filtratsiooni määramise metoodika on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Juhul kui aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite tihedus tuleb saavutada minimaalselt 90%. Algtäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi materjal. Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (sõidu- ja jalakäijate teede/platside all) tagasi täita liivaga (lõpptäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi materjal), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, Miridon OÜ 07.12.2020 19 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 3.4.2 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Tellijaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 3.4.3 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Kaevandites, mis on sügavamad kui 1,2 meetrit, tuleb võtta tarvitusele meetmed varingu ohu vähendamiseks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Toestused võib eemaldada alles siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid või ehituskaevikusse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Toestus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes Tellija vastava nõude korral. Alati, kui toestus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on Tellijal õigus juhiseid anda. Kui ehituskaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. 3.5 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud, liitmikud ja muud tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele. Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja poolt esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul. Miridon OÜ 07.12.2020 20 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile RIL 77. Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui pärast paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse puhastamiseks sobivat lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast ühenduse tegemist. Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil juhul ei tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude. Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et vesi, pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei liiguks kaeviku täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni võõrkeha või toru on oma asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse asukohta. 3.5.1 Veetorustiku paigaldus Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Torustike rajamisel peab arvestama minimaalsete püstkujadega, mis on veetoru ja survekanalisatsiooni ristumisel 100mm ning veetoru ja isevoolse torustiku ristumisel 100mm. Torustike horisontaalsed puhaskaugused on survetorustike puhul 200mm ning veetorustiku ja isevoolse torustiku vahel 200mm. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. Enne kaeviku kinni ajamist tehakse paigaldatud kaevudest, sõlmedest fotod. Fotodelt peab olema muu hulgas väljaloetav kaevu või sõlme tähis ja pildistamise suund (ilmakaared või 2 pilti – üks pilt objektist ja teine samas suunas tehtud pilt koos taustal olevate objektidega) ning sõlmede sügavused. Fotol peab olema kuvatud vesimärk, mis näitaks pildistamise asukohta ning kuupäeva. 3.5.2 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,8 m. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootjate juhistele. 3.5.3 Olemasolevate ja projekteeritud torustike ühendamine Ühendus malm- ja terastoruga: rajatava PE veetorustiku ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat äärikliitmikku või tõmbekindlat tolerantsmuhvi. Miridon OÜ 07.12.2020 21 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Ühendus PE toruga: rajatava PE survetorustiku ühendamine olemasoleva PE torustikuga teostada kasutades keevismuhvi. Ühendus kinnistusisese torustikuga: rajatava PE veetorustiku ühendamisel olemasoleva torustikuga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Ühendus betoontoruga: Ühendus olemasoleva betoontoru ja plasttoru vahel teostatakse tõmbekindla tolerantsmuhviga survetorude puhul, isevoolsete torustike puhul kuumkahanev ühendus. 3.5.4 Torustike tähistamine, märkelint Veetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks (ca 300...400 mm toru laest) integreeritud traadiga märkelint (min 2,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad). Kinnisel meetodil tõmmatakse koos toruga maasse 4 mm² r/v tross. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla. Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:  veetorustikul sinine, kirjaga VESI; 3.5.5 Kinnisel meetodil torude rajamine Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus). Töövõtja peab arvestama, et stardi- ja vastuvõtukaeviku asukoha muutmisel uued kaevikute asukohad kooskõlastama kõikide asjakohaste asutuste ja isikutega. Paralleelsete suundpuurimisega rajatavate torustike paigaldamisel peab Töövõtja arvestame, et keelatud on mõlemat toru tõmmata samasse laienduskanalisse. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Tellija järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Tellijale heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Tellija. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse põkk- keevitusega. Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama toru tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. Suundpuurimise teostaja peab valima sellise puurimismeetodi, et hülssi paigaldatavat torustikku on hilisemal ekspluatatsiooniperioodil võimalik ka hülsist kätte saada ning asendada uue toruga. Toru tsentreerimiseks hülsis kasutada selleks ette nähtud rõngaid. Hülsiotsad sulgeda nii, et ei toimuks pinnase uhtumist hülsi ja toru vahele, nt mähkida hülsi ümber geotekstiilkangas (minimaalselt 3 ringi). Suundpuurimise teostaja peab tagama õige puurimismeetodiga selle, et puurimise käigus pinnasest välja imbuv bentoniitsavi ei satuks loodusesse. Miridon OÜ 07.12.2020 22 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 3.6 EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteedile. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Tellija poolt igal juhtumil eraldi. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Juhul, kui teenust on vaja lühiajaliselt katkestada, sh näiteks ajutisele veevarustusele ümberühendamiseks, tuleb lähtuda järgnevast:  Töövõtjal ei ole õigust vett omavoliliselt sulgeda, välja arvatud avariiolukorras, sel juhul tuleb peale vee sulgemist Tellijat koheselt teavitada asjaoludest;  Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja vähemalt 36 tunni jooksul elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks. Töövõtja peab teenuse katkestamise soovist andma aegsasti teada Tellijale, vähemalt 7 tööpäeva ette. Plaaniliste tööde korral määrab Tellija katkestuse protseduuri, andes ette nädalapäeva ja kellaaegade vahemiku ning teavitab sellest kliente kodulehel avaldatava info, e-posti ja/või telefoni teel. Vajadusel kohustab Tellija Töövõtja kliente täiendavalt informeerima. Juhul, kui pole kokkulepitud teisiti, sulgeb ja avab vee Tellija esindaja. Juhul, kui Töövõtja omavolilisest veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse sulgemisest tulenevad kahjud, sh klientide kahjunõuded Tellija vastu, kompenseerib Töövõtja kõik kahjud. Ühtlasi tuleb Töövõtjal kompenseerida kõik kahjud, mis kaasnevad katkestuse pikenemisega üle kokkulepitud ja klientidele edastatud kellaaja. 3.7 LIKVIDEERITAVAD RAJATISED Kõik olemasolevad veetorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida. Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida. Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale. Veetorustiku likvideerimine teostada vahetult peatorust hargnemise juures. Torude otsad tuleb sulgeda betooniga. Töövõtjal tuleb teostada olemasolevate veetorude sulgemised naaberkinnistutel, juhul kui toru tuleb hetkel naaberkinnistult ja kinnistu saab endale uue ühenduse. Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale. Miridon OÜ 07.12.2020 23 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 4 KONTROLLTOIMINGUD 4.1 KAEVIK Kontrollida tuleb iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms. Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m³ tihendatud pinnase kohta. 4.2 SURVETORUSTIKU KATSETAMINE Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud survetorudele. Korraga testitava torustiku soovituslik pikkus on 300 m. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. Enne surveproovi peab torud võimalusel katma täitematerjaliga, et vältida maapinna muutustest põhjustatud lekkeid. Ühenduste katmine täitematerjaliga ei ole kohustuslik. Surveproovil tekkiva rõhujõu vastuvõtmiseks peab rajama püsivad toendid või ankurduse. Betoonplokid peavad olema saavutanud vajaliku tugevuse enne surveproovi algust. Kõik otsakorgid või muud ajutised sulgurid peavad olema ankurdatud ning koormus jaotatud toestatava pinnase tugevuse alusel. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 10 barini ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 1 tunni jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Kui rõhukadu ületab määratud suuruse või kui tuleb esile lekkeid, peab süsteemi kontrollima ja vajadusel teostama parandustöid. Katsetust tuleb korrata kuni rõhulang ei ületa lubatud suurust. Kui torustiku katsetatakse lõiguti, siis tuleb lõpuks survestada kogu süsteem töörõhuni vähemalt kaheks tunniks. Veetorustikud tuleb katsetada vastavalt standardile EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk, SFS 3115, EN-805. 4.3 VEETORUSTIKE LÄBIPESU Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste ja organoleptiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama Sotsiaalministri määrusele nr 61, 24.09.2019, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid 1”. 4.4 TEOSTUSMÕÕDISTUSTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatised/ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Miridon OÜ 07.12.2020 24 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitatama kontrolliks. Tellijal on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms). Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. 5 KESKKONNAKAITSE Kuna ehitustööd toimuvad osaliselt looduskaitselisel objektil või selle läheduses, siis peab Töövõtja eriti rangelt jälgima, et ehitustsooni jäävad objektid ei saaks kahjustatud. Selleks tuleb haljastust kaitsta vastavalt ptk 5.1 toodud meetoditele. Antud projektiga ei ole ette nähtud ühegi puu likvideerimist looduskaitsealal. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. 5.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt Lääne-Nigula Vallavalitsuse eeskirjadele. Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse Miridon OÜ 07.12.2020 25 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond eest. Kui Tellija esindaja arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või Tellijaga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Pärast trassi mahamärkimist ja enne kaevetöödele asumist tuleb trassi koridor koos haljastusspetsialistiga üle vaadata. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-) tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib Tellija nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). Ehitustööde ajal kasutada puudel tüvekaitsmeid ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt. Puude kasvutsoonis läbiviidavate ehitustööde ajal tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:  puu kaitsetsoonis teostatud kaevetööd tuleb läbi viia eriala spetsialisti juuresolekul;  suuremaid kui 4 cm juuri ei tohi läbi raiuda vaid need tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku).  maa-aluste tehnovõrkude paigutamisel juurestiku kaitsealale tuleb nende kahjustamise vältimiseks kasutada juuretõkkeid.  puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ehitustööde ajal.  võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse või kinnistu omaniku poolt näidatud kohta. 5.2 KORISTAMINE Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt või Tellijaga kokkulepitud korras. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Tellija ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud. Miridon OÜ 07.12.2020 26 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Lõpp-koristus Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõppkoristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. 5.3 JÄÄTMEKÄITLUS Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena. 6 EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE 6.1 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Juhendid ja käsiraamatud peavad olema eestikeelsed. Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:  juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;  kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;  elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust;  tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;  töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;  hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise. Miridon OÜ 07.12.2020 27 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud kasutajasõbralikult ja eesti keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada kaks eksemplari paberkandjal ja üks eksemplar PDF formaadis CD-l või DVD-l. Töövõtja peab korraldama Tellijale ühekordse koolituse objekti üleandmisel. Tabel 6.1. Kokkuvõtlik tabel Välisvõrk Hooldeva Hooldada Märkus ba Vähemalt kord poole aasta jooksul Vähemalt kord kvartalis Vähemalt 1 kord aastas Vähemalt kord kuus Veetorustik, X survetorustik (PE) Siibrid ja maakraanid X Keerata, kontrollida vee pidavust 7 KATENDITE TAASTAMINE 7.1 ÜLDIST Peale ehitustööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus, liiklusmärgid, piirdepostid, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Omanikujärelevalve ja kohaliku omavalitsuse nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiirsti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 ``Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab ehituskaeviku tagasitäide olema tehtud Miridon OÜ 07.12.2020 28 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond kruusliivaga, mille filtratsioonimoodul on min. 0,5 m/ööp.Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrusest nr 82 ”Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded” (vastu võetud 02.07.2015), Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saadavad Maanteeameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Lõige erinevatest katendikonstruktsioonidest on näidatud ristlõigete joonisel VK-7-06. 7.2 TEETÖÖDE TEHNOLOOGIA Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: - Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsusele; - kohaliku omavalitsuse otsustele ja määrustele; - kontrollitavate ametkondade vastavatele määrustele ja juhistele; - Eesti vabariigis kehtivaile ehitusnormidele ja –standarditele; - kvaliteetse ehitustöö teostamise üldkehtivaile põhimõtetele ja arusaamadele. Geodeetilise teenistuse objektil organiseerib töövõtja. Geodeetilisi töid on õigus teha vaid vastavat tegevusluba omavatel isikutel. Geodeetiliste teenuste alla kuuluvad järgmised tööd: - ehitise mahamärkimine - kõrguste kontrollimine - teostusjooniste koostamine (ehitiste asukohad, mõõtmed ja kõrgused). Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1”. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Kandvale ja ettenähtud kalletega alusele ehitatakse kuivsegatud tsementmördist sängituskiht, millele peale silumist ja tihendamist laotakse sillutiskivid. Sillutuskivide vuugid täidetakse ca ¼ ulatuses seguga ja tihendatakse täiendavalt vibroplaadiga (80-100 kg), mille alla on paigaldatud kummimatt, lõplikult paigale asetunud sillutuskivide vuugid täidetakse veelkord seguga ning peale vuukide täitmist pind puhastatakse (harjatakse). Detailsemad nõuded sillutuskivikatte ehitamiseks leiab teetööde tehniline kirjeldus punktis 4.12. (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/ehitus/teetoode_tehniline_kirjeldus_19_01_2016kodulehele_0.pdf) Mulde alt eemaldatakse kasvupinnas ja viiakse ajutistele laoplatsidele. Kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel. Täitepinnast kasutada juhtudel, kui konstruktiivsetest kihtidest ei piisa. Täitepinnas tihendada kihtide kaupa, arvestades kasutatavat pinnasetihendajat. Tihendatavad kihid, kaasa arvatud Miridon OÜ 07.12.2020 29 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak Töö nr. 201056 RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK PÕHIPROJEKT Rõude küla Lääne-Nigula vald, Lääne maakond alumise kihi all olev kobestatud pinnas, ei tohi olla paksemad sellest, mida tihendusmasinad nõuetekohaselt tihendada suudavad. Täitepinnas tihendada vähima tihendustegurini 0,98. Killustikalus tuleb tihendada vastavalt nõutud tulemuseni mõõdetuna seadmega Inspector või Loadman. Miridon OÜ 07.12.2020 30 / 30 vastutav projekteerija Liina Liinak  KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIKED KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIGE NR. 1 KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIGE NR. 3 TOESTAMATA KAEVIK, 1 TORU TOESTAMATA KAEVIK, 2 TORU lõpptäide lõpptäide märkelint märkelint algtäide algtäide α α proj. toru proj. torud tasanduskiht tasanduskiht min 0,4 min 0,4 min 0,4 min 0,4 De De De min 1,0m min 0,2m KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIGE NR. 2 KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIGE NR. 4 TOESTATUD KAEVIK, 1 TORU TOESTATUD KAEVIK, 2 TORU lõpptäide lõpptäide märkelint märkelint algtäide algtäide proj. toru proj. torud tasanduskiht tasanduskiht min 0,4 min 0,4 min 0,4 min 0,4 De De De min 0,2m min 1,2m M RKUSED 1. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde (a) määrab töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. 2. Torustikele paigaldada märkelint toru kohale 0,3 m kõrgusele. 3. Joonis on tehnilise kirjelduse ja selle lisade lahutamatu osa. veetöötlusseadmed  RS U E K MMU K S DE ES M E R K K R EE SE KU E E K MMU K S DE ES M E K K MÄRKUSED: veetöötlusseadmed  TAASTATAV SÕIDUTEE ASFALTKATEND TAASTATAV JALGTEE ASFALTKATEND TAASTATAV PINNASKATE TAASTATAV HALJASALA ASFALTBETOON AC 12 surf 6cm, ASFALTBETOON AC 8 surf 5cm, (LA 30), EVS 901-3:2009 p 5.4.8 (LA 35), EVS 901-3:2009 p 5.4.7 KILLUSTIKALUS 25cm, fr.31,5/63, kiilutud KILLUSTIKALUS 20cm MURUKÜLV fr. 16-31,5mm ja fr. 4-16mm (E=170 MPa) fr. 0/31,5 (E=140 MPa) KASVUPINNAS 15cm KESKLIIV 20cm (k=0,98; Kf>2 m/ööp) KESKLIIV 20cm (k=0,98; Kf>2 m/ööp) TÄITEMATERJAL TÄITEMATERJAL TÄITEMATERJAL (k=0,98; Kf>0,5 m/ööp) TÄITEMATERJAL (k=0,98; Kf>0,5 m/ööp) (k=0,98; Kf>0,5 m/ööp) (k=0,92; Kf>0,5 m/ööp) OL.OLEV PINNAS (k=0,95) OL.OLEV PINNAS (k=0,95) OL.OLEV PINNAS (k=0,95) OL.OLEV PINNAS LAIUS VASTAVALT PLAANILE LAIUS VASTAVALT PLAANILE LAIUS VASTAVALT PLAANILE LAIUS VASTAVALT PLAANILE 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 3:1 3:1 3:1 3:1 MÄRKELINT MÄRKELINT MÄRKELINT MÄRKELINT 3:1 3:1 3:1 3:1 PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD TRASS TRASS TRASS PROJEKTEERITUD TRASS TAASTATAV KRUUSAST- VÕI TAASTATAV SÕIDUTEE BETOONKIVIKATEND TAASTATAV JALGTEE BETOONKIVIKATEND KILLUSTIKUST KATE SETTEKIVIMI RIDAKILLUSTIK 12cm BETOONKIVIKATE 8cm BETOONKIVIKATE 6cm fr. 4/32 (E=170 MPa) KUIV LIIVTSEMENT SEGU 5:1 3cm TASANDUSLIIV 3cm AHERAINE KILLUSTIKUST ALUS 40cm KILLUSTIKALUS 25cm, fr.31,5/63, kiilutud KILLUSTIKALUS 20cm fr. 0/100 segatuna liivaga (60%) fr. 16-31,5mm ja fr. 4-16mm (E=170 MPa) fr. 0/31,5 (E=140 MPa) TÄITEMATERJAL KESKLIIV 20cm (k=0,98; Kf>2 m/ööp) KESKLIIV 20cm (k=0,98; Kf>2 m/ööp) (k=0,98; Kf>0,5 m/ööp) TÄITEMATERJAL (k=0,98; Kf>0,5 m/ööp) TÄITEMATERJAL (k=0,98; Kf>0,5 m/ööp) OL.OLEV PINNAS (k=0,95) OL.OLEV PINNAS (k=0,95) OL.OLEV PINNAS (k=0,95) LAIUS VASTAVALT PLAANILE LAIUS VASTAVALT PLAANILE LAIUS VASTAVALT PLAANILE 0.3 0.3 0.3 0.3 3:1 0.3 0.3 3:1 MÄRKELINT MÄRKELINT MÄRKELINT PROJEKTEERITUD 3:1 3:1 3:1 3:1 PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD TRASS TRASS TRASS veetöötlusseadmed MÄRKUSED: 1. Kaevikud ehitada vastavalt RIL-77 2013 toodud juhistele.Sealhulgas täitekihtide materjali soovitused. 2. Haljastuseks kasutatav muld: pool kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (PH 6.5-7.0). Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga. Seemne külvamistihedus 12-15 g/m².  X V1 V2 V2 X V2 V3 X V2 V3 X V2 Veetorustiku ristumine teega nr 31 V2 V3 Haapsalu-Laiküla tee -31,455 km V2 V2 V2 V2 V2 V2 X V2 X X V2 X V2 X V2 X X V2 X V2 X X V2 X X V2 X V2 X X V2 X X V2 X M 1:500 X V2 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN TINGMÄRGID 31 Haapsalu-Laiküla tee km 31,455 V2 V2 V2 Katastriüksusele projekteeritud ühisveevarustustorustik Katastriüksus: 31 Haapsalu-Laiküla tee, 45203:002:0350 Isikliku kasutusõiguse ala Isikliku kasutusõiguse ala suurus: IKÕ ala 42m² Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir Veetorustiku pikkus: 21,2m Katastriüksuse piirid Miridon OÜ töö nr 201056 Projekteeritud kaitsetoru Koostaja: Liina Liinak  MIRIDON OÜ Teie 07.12.2020 [email protected] Meie 29.12.2020 nr 15-2/20/42705-4 Torustike projekti kooskõlastamine riigitee nr 31 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustike rekonstrueerimine ja paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 31 Haapsalu-Laiküla km 31,45 kinniselt, kaitsetorus; km 31,41-31,45 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis; km 31,46 olev veetoru jääb kasutusest välja. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 09.10.2020 kirjaga nr 15-2/20/42705-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Miridon OÜ töö nr 201056 „RÕUDE KÜLA VEETÖÖTLUSJAAM JA ÜHISVEEVARUSTUSTORUSTIK. Põhiprojekt Läänemaa, Lääne- Nigula vald, Rõude küla”. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Ristlõike joonis, Seletuskiri, IKÕ ala plaan Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)