Tallinna vangla · 14. märts 2025
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
14.03.2025 nr 1-1/1-25/36
Avavanglas gripi leviku tõkestamiseks
meetmete kohaldamine
Vangistusseaduse § 41 lg 2 alusel koostoimes § 69 lg-ga 4, justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92
„Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel ning tõkestamaks gripi levikut vanglakeskkonnas
ja tuginedes Terviseameti juhistele
otsustan:
kohaldada avavanglas paiknevate kinnipeetavate suhtes nakkusohu leviku tõkestamiseks meetmeid
alljärgnevalt:
1. Gripi positiivse testi andnud kinnipeetavad jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonituppa, -kambrisse
või -osakonda. Isoleeritud kinnipeetava suhtes kohaldada nakkusohu lõppemiseni järgmisi piiranguid:
1.1. peatada avavangla poolt vangistusseaduse (VangS) § 22 ja § 32 alusel kinnipeetavatele väljaspool
vangla territooriumit liikumiseks antud load;
1.2. lõpetada kinnipeetavate saatmised sh üksusesisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla
igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks;
1.3. peatada Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud „Tallinna Vangla
avavangla kodukord“ kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;
1.4. võimaldada jalutuskäik teistest kinnipeetavatest eraldatult; kehakultuuriga tegelemine spordiväljakul
on lubatud, kui selleks on andnud loa tervishoiuteenuse osutaja;
1.5. keelata toast väljumine ja osakonnas liikumine, v.a järgimisteks toiminguteks:
1.5.1. hügieenitoiminguteks või vee keetmiseks tualettruumi kasutamiseks;
1.5.2. helistamiseks vastavalt avavangla juhi kehtestatud graafikule;
1.5.3. lühiajaliseks kokkusaamiseks VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega;
1.5.4. duši kasutamiseks ja pesu pesemiseks vastavalt avavangla juhi kehtestatud graafikule;
1.5.5. külmkapist toiduainete võtmiseks üks kord päevas. Erisusena kodukorra punktist 8.1.2. on
lubatud isiklikke toiduaineid hoida ka toas, järgides elementaarseid hügieeninõudeid ja vältides
parasiitide teket;
1.5.6. jalutamiseks vastavalt avavangla juhi kehtestatud graafikule;
1.6. toas vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool tuba liikumisel tuleb kanda vangla poolt väljastatud
kaitsemaski. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peavad olema nina ja suu. Toast väljumisel
tuleb desinfitseerida käed. Kaitsemaski kandmisest ja/või käte desinfitseerimisest keeldumisel ning
maski mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud
juhul, kui kinnipeetava elu või tervis on ohus;
1.7. võimaldada helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele.
2. Vangla loeb nakkuskahtlusega kinnipeetavaks gripi positiivse testi andnud kinnipeetava toakaaslase.
Gripi positiivse testi andnud kinnipeetav või nakkuskahtlusega kinnipeetav paigutatakse toakaaslasest
eraldi. Nakkuskahtlusega kinnipeetaval on tungivalt soovituslik eluosakonnast väljumisel desinfitseerida
käed ja kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski.
3. Vanglal on õigus vajadusel kinnipeetavaid testida. Haigustunnustega kinnipeetavad, kes testimisest
keelduvad, isoleeritakse ja neile kohaldatakse isolatsioonimeetmeid vastavalt käskkirja punktis 1
sätestatule;
4. Käskkiri jõustub 14.03.2025 ja kehtib kuni vajaduse äralangemiseni.
5. Teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt avavangla juhile, vanglateenistuse
ettevõtluskeskusele ja Lääne-Tallinna Keskhaiglale. Avavangla juhil tutvustada käskkirja oma üksuse
teenistujatele ja korraldada käskkirja tutvustamine avavangla kinnipeetavatele.
Põhjendused:
Gripp on piisknakkus, mis levib peamiselt aevastamise või köhimise teel, aga ka kokkupuutel erinevate
pindadega. Gripi nakkusallikaks on haige inimene. Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist,
nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Gripiviirus püsib: kõvadel pindadel – 24-
48 tundi; poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi; niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi; kätel
massiivse saastumise korral kuni 3 tundi. Gripi tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv
köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu.1 Gripi riskirühma arvatakse puuduliku
immuunsüsteemiga inimesed, kes on gripiviiruse suhtes vastuvõtlikumad, sealhulgas: igas vanuses
inimesed, kes põevad kroonilist haigust (vere, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse
süsteemi haigust (eeskätt diabeeti)); 65-aastased ja vanemad inimesed; immuunpuudulikkusega inimesed,
sh pahaloomulise haigusega, immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud.2
Seega on põhjendatud grippi haigestunud ja nakkuskahtlusega kinnipeetavate vanglasisese liikumis- ja
suhtlemisvabaduse piiramine kuni nende tervenemiseni või nakkusohu lõppemiseni. Isiku tervenemise üle
otsustab tervishoiutöötaja.
Kuna isikud viibivad vanglas piiratud ruumis, on oht vanglas viibivatele isikutele nakatumiseks kõrge. Samuti
tuleb arvestada, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad erinevatel põhjustel haiguse riskirühma ja
haigestumine võib muude haiguste tõttu kulgeda oluliselt raskemalt. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just
asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides ja kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse
leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Vangla on üks sellistest asutustest, kus ka järelevalvemeetmete tõttu
ei ole võimalik tagada nt kinnipeetava, ametniku või muude vanglas viibivate isikute vahel igal ajal
kaugdistantsi. Seetõttu on vajalik viiruse leviku tõkestamiseks ja selle ulatuslikuma leviku ennetamiseks
nakatunud kinnipeetava liikumisvabaduse piiramine. Nimelt vangla peab kehtestama režiimi, mis on tõhus
ega sõltu kinnipeetava subjektiivsest otsustusest, kas ta soovib parajasti viibida toas või väljaspool tuba ja
olla teistele potentsiaalne nakkusoht. Kinnipeetavatele kui haavatavas olukorras olevatele isikutele, peab riik
looma tervist hoidvad tingimused, mistõttu on grippi nakatunud kinnipeetava isolatsioon teistest
kinnipeetavatest eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede.
Grippi nakatunud inimeselt eritub viirus eeskätt välja hingatavas õhus olevatel piiskadel, aga ka aevastades
ja köhides, siis tõhusaim kaitse, kuidas vähendada õhku paisatavate viiruseosakeste hulka, on kaitsemaski
kasutamine. Kaitsemask püüab kinni väljahingamisel õhku paisatavad veepiisad ja koos nendega ka
viiruseosakesed, mistõttu ümbritsevasse keskkonda jõuab neid vähem. Kaitsemaski kandmise kohustus
aitab võimalikku nakkuse levikut vältida. Arvestades viiruse levikuga kaasnevat riski, on tegemist
proportsionaalse meetmega. Kuna grippi haigestumise sümptomid ja kulg on individuaalsed, ei ole
põhjendatud gripi positiivse testi andnud kinnipeetavate jalutuskäikude ära jätmine.
Vanglal peab jääma õigus vajadusel kinnipeetavaid testida. Kuivõrd viiruse levik on vanglale ettenägematu
tegur, siis testimise sagedus ja ulatus toimub vastavalt vanglasisesele nakkusolukorrale.
Nakkuskahtlusega kinnipeetavaks loetakse nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse (NETS) § 2
lg 1 p 5 kohaselt isikut, kes on nakkushaigega samades tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid
arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud isik.
Nakkuse leviku tõkestamiseks ja samas nakkuskahtlusega kinnipeetava tavapärase elurütmi jätkamiseks, on
leevendanud vangla nakatunud kinnipeetava lähikontaktsetele kohaldatud meetmeid. Gripi positiivse testi
andnud kinnipeetav või nakkuskahtlusega kinnipeetav paigutatakse üksteisest eraldi. Nakkuskahtlusega
kinnipeetaval on tungivalt soovituslik väljaspool eluosakonda kaitsemaski kandmine. Soovituslik käte
desinfitseerimine on abinõu nakkuse vältimiseks, kuna eluosakonnas on ühiskasutatavaid esemeid kui ka
pindu ning nakatuda võib nakkusohtliku pinna katsumise järel oma nägu ja silmi puudutades, desinfektant
aga lõhub viiruse ja/või bakteri kesta ning haigustekitaja hukkub.
Kinnipeetavate üksikute õiguste piiramise aluste ammendava loetelu andmine seaduse tasandil ei ole
võimalik.3 Sel põhjusel sätestab vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, et kinnipeetava, arestialuse või
vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut,
võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla
või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Üldklausli näol annab seadusandja täitevvõimule alused tegutsemiseks
seaduses nimetamata ohtude korral. Kuna VangS § 41 lg 2 teine lause kujutab endast seadusandja
tegutsemisvolitust ettenägematute julgeolekuohtude puhuks, siis on käsitletav norm sellest tulenevalt kõrge
1
Nakkushaigused „Gripp“, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/gripp
2
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ülevaade gripist, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ecdc.europa.eu/en/seasonal-
influenza/facts/factsheet/
3
L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 34, p 4.1
abstraktsusastmega.4 Julgeolek hõlmab lisaks rünnetele ja jms ohtudele ka muid olukordi, mis võivad isiku
tervist või elu ohtu seada. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse (NETS) § 17 sätestab riigi
ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud
vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, ning
võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused vahistatutele ja kinnipeetavatele. Lisaks vaieldamatule
ohule kinnipeetavate ja teenistujate elule ja tervisele, seaks vanglateenistujate suurearvuline nakatumine
muuhulgas ohtu ka vangla julgeoleku tagamise ja vanglateenistusele pandud ülesannete täitmise. Meetmega
tagatakse seega ka vangla igapäevaseks toimimiseks vajalikud tingimused.
Kuivõrd liikumispiirangu näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga VangS § 69 mõttes, siis tulenevad
vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel VangS
§ 66 lg-st 1. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva
seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Julgeolek ehk turvalisus
tähendab kaitstust ohtude vastu. Kahtlemata hõlmab see igasuguseid elu või tervist ohustada võivaid
asjaolusid.
Jätkuvalt on aktuaalne käsitlus, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16 sätestatud õigust elule võib pidada
kõige olulisemaks põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele. 5
Seadusandja eesmärk vangistuse täideviimise ja inimväärikuse põhimõtte (VangS § 6 lg 1) kehtestamisel on
mõeldud teenima neid põhiõigusi, mille suhtes riigil on positiivne soorituskohustus. PS § 28 lg 1 paneb riigile
soorituspõhiõigusena kohustuse kaitsta inimese elu ja tervist. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt
nakkushaigustesse) ja surma.6 Seega, riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus kaaluvad
oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õiguse liikumisvabadusele), mille eelduseks need
on. Nende hüvede kaitsmisel väljub vanglateenistus kitsalt karistuse täideviimisega seotud ülesannete
täimise piiridest ja täidab õiguskorra kaitsmise eesmärki laiemas mõttes – teiste isikute elu ja tervise kaitse
eesmärgil piiratakse vangistuses viibivate isikute erinevaid õigusi, mis täidavad vangistuse täideviimise
eesmärke ja mida vanglateenistus tavaolukordades oleks kohustatud järgima. 7 Vangistusseaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kinnipeetava subjektiivsete õiguste määratlemisel lähtub
seadusandja põhiseaduslikke väärtusi kandvatest kaalutlustest. Olukorras, kus riigile on teada, et võimalik
oht tervisele ja teatud juhtudel koguni elule on reaalne, rakendub riigile kaitsekohustus võtta kasutusele
tarvilikud meetmed kõikide isikute kaitseks. Seda on mööndud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
praktikas8. EIK on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad
adekvaatselt tema tervise ja heaolu.9
Vangla selgitab, et käesoleva käskkirjaga seatud piiranguid võib vangla muuta, sh seada täiendavaid
piiranguid kui tervishoiualane olukord muutub, tekib täiendav oht vangla julgeolekule või saabub täiendavat
teavet viiruse kohta.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel on käskkiri antud menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid
ära kuulamata, kuna puudutatud isikute arv ületab 50, mis teeks kõigi ärakuulamise äärmiselt ajamahukaks
ja ei võimaldaks avalikes huvides viivitamatult tegutseda.
Käskkirja on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile 30 päeva jooksul
käskkirja kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andreas Kliimant
Direktor
4
L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak,Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 35, p 4.2
5
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 16 kommentaar, p 1. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://pohiseadus.ee/sisu/3487/paragrahv_16
6
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 28 kommentaar, p-d 5, 8. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://pohiseadus.ee/sisu/3499
7
Vt „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud
meetmed)“ eelnõu 170 SE seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4
8
Vt nt EIK 27.11.2014. a otsus, Karsakova vs Venemaa, avaldus nr 1157/10, kättesaadav arvutivõrgus:
http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-148183 või EIK 09.10.2012. a otsus, Çoşelav vs Türgi, avaldus nr 1413/07, kättesaadav
arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-113767
9
Vt nt viidatud praktika Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-57-12.