Strateegia 2017-2020 uuenduse kinnitamine

KINNITATUD Lennuameti peadirektori 04.06.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/163 Lisa 1 LENNUAMETI STRATEEGIA 2017-2020 Tallinn 2018  SISSEJUHATUS Strateegia eesmärk on toetada Lennuameti eesmärkide elluviimist, pidades silmas visiooni ja missiooni ning sätestades põhisuunad Lennuametit ja Lennuameti tegevusest sõltuvat tsiviillennundust puudutavate arengute koordineerimiseks lähemaks neljaks aastaks. Strateegia aitab kaasa organisatsiooniga seonduvate muudatuste juhtimisele ning võimaldab Lennuameti töö igapäevasel korraldamisel lähtuda pikemaajalistest sihtidest ja eesmärkidest. Kogu strateegiaga hõlmatud tegevuste kompleks on ellu kutsutud eesmärgiga tagada ohutu lennundus Eestis ja Eestis registreeritud käitajate ja õhusõidukite rahvusvaheline tegevus. Strateegia elluviimise eest vastutab Lennuameti peadirektor, kes rakendab selleks vajalikke juhtimistegevusi ja tagab organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sihipärase kasutamise maksimaalse efektiivsusega. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike üksiktegevuste ohjamiseks kindlustab peadirektor Lennuametile Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) koordineeritud tööplaani olemasolu igaks kalendriaastaks, milles sisalduvad struktuuriüksuste eesmärgid. Strateegia on üheks lähtepunktiks Lennuameti eelarve planeerimisel. Strateegia kuulub ülevaatamisele vähemalt kord aastas MISSIOON ARENDAME KOOS PARTNERITEGA OHUTUT JA KESKKONNASÄÄSTLIKKU LENNUNDUST VISIOON LENNUOHUTUSE TAGAMISEL OLEME KÕRGEIMAT ERIALAST KOMPETENTSI OMAV, TUNNUSTATUD JA TULEVIKKU VAATAV ORGANISATSIOON Põhiväärtused:  Professionaalsus – hoiame ja arendame oma kompetentsust, väärtustame erialast asjatundlikkust, oleme eeskujuks teistele.  Koostöö – oleme orienteeritud tulemustele, peame oluliseks partnerite ootusi lennunduse arendamisel, peame oluliseks meeskonna- ja ühtekuuluvustunnet, peame kinni lubadustest, tunnustame initsiatiivi.  Hoolivus – oleme hoolivad iseenda, töökaaslaste ja partnerite suhtes, peame oluliseks motiveerivat töökeskkonda ning töö ja eraelu tasakaalu.  Avatus - hindame ausust ja läbipaistvust, oleme uuendusmeelsed. LENNUAMET AD 101 Leht 2/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 I ÜLEVAADE 1.1 Lennuamet Lennuamet on valitsusasutus MKM-i valitsemisalas, mille põhiülesandeks on lennuohutuse ja lennundusjulgestuse tagamine riikliku järelevalve teostamise ja riikliku sunni kohaldamise kaudu. Eelnevale lisaks Lennuamet (oma vastutusalas): o edastab klientidele ja muudele huvigruppidele informatsiooni nõuetest ja standarditest ning aitab neid tõlgendada ja rakendada; o kaasab huvigruppe reguleerimisesemete kaardistamiseks ja seeläbi põhimääruseliste ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; o abistab teisi riiklike institutsioone lennundusega seotud õigusloomes ning lennundusega seotud arengukavade väljatöötamisel; o osaleb riikliku lennundusohutusprogrammi väljatöötamisel ning juurutamisel (SSP); o koordineerib lennundusalaste projektide elluviimist ja osaleb neis. Lennuamet on Eesti valitsusasutus, kes otseselt vastutab Eesti riigi poolt lennuohutuse valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest. Seetõttu sõltub just Lennuameti töö tulemuslikkusest see, kas Eesti riigi lennuohutuse tase ning sellealane järelevalve vastab liikmelisuse kohustusega kaasnevatele standarditele. Lennuameti tegevuse põhirõhk langeb rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ICAO) ja Euroopa Liidu standardite kohaldamise järelevalvele kõikides tsiviillennundusega seotud Eesti organisatsioonides. Lennuameti töömaht sõltub otseselt nii Eesti lennundusturu arengust tervikuna kui ka selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete arvust, arengust ja aktiivsusest ning samuti Euroopa Liidu, ICAO ja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) juhiste, suuniste ja regulatsioonide mahust. Lisaks lennuohutuse tagamisele on Lennuameti vastutusala otseselt seotud ka lennundusjulgestusalase tegevuse koordineerimise ning selle valdkonna üle järelevalve teostamisega. Lennundusjulgestuse valdkond on muutunud üha olulisemaks valdkonnaks, hõlmates täna kogu lennundussektorit. Lennuameti suurimaks väärtuseks on tema teenistujad. Panustame teenistujate arendamisse, töökoha ergonoomiasse ja teenistujate rahulolu kindlustamisse, parandades seeläbi töö tulemuslikkust. Tunnustame teenistujate initsiatiivi tööprotsesside efektiivsemaks ja säästlikumaks muutmisel. Väärtustame erialast asjatundlikkust, meeskonna- ja ühtekuuluvustunnet, objektiivsuse ja neutraalsuse säilitamist tööülesannete täitmisel, eetikapõhimõtete järgimist, avatust, ausust ja läbipaistvust. Teenistujate motiveerimisel peame neid meeles oluliste perekondlike sündmuste või tähtpäevade puhul ning võimaldame töötasu säilitamisega vaba aega pühendumaks perekondlikele tegevustele, tunnustame pikaaegseid kolleege ning võimaldame töötada kaugtöö vormis. 1.2 Lennunduskeskkond Eesti ja ka Euroopa lennundus on viimastel aastatel teinud läbi suuri muutusi. Ohutu tsiviillennunduse tagamiseks on tarvis kindlustada adekvaatne siseriiklik järelevalve, täita LENNUAMET AD 101 Leht 3/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 kõik riigile lennunduse vallas võetud kohustused, tagada tööjõu ja teenuste vabast liikumisest tulenevate mõjudega (õhusõidukite lisandumine registrisse, uute lennuettevõtjate teke, eralennunduse kasv, täienevate ohutus- ja julgestusnõuete rakendamine riigis, jne) toimetulek ning teha koostööd EL/EASA ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lennuameti järelevalve alla kuuluvate organisatsioonide kohta leiab informatsiooni Lennuameti kodulehelt. Lennuameti töömaht on viimastel aastatel kasvanud. Lisandunud on nii lennuettevõtjaid kui ka teisi organisatsioone, samuti kasvab huviliste arv üld- ja eralennunduses, mis on seletatav õhusõidukite parema kättesaadavusega sissetulekute kasvades. Aasta aastalt on kasvanud eralennunduse mahtude hulk, olles täna juba võrdväärne ärilisele lennutegevusele. Samas vaatamata lennundussektori olulisele kasvamisele on seni Lennuameti isikkooseis jäänud suuresti samasse suurusjärku. Siinkohal seab piirangud suuretsi Lennuameti finantsvõimekus. Seda nii inimeste hulga osas, kui ka atraktiivsuse osas. Tänasel päeval on lennundussektori palgatase oluliselt kõrgem, kui seda suudab pakkuda riigi amet. Aasta aastalt on kasvanud nende ettevõtete hulk, kes tulevad „õnne proovima“ sooviga sertifitseerida lennundusettevõte või registreerida õhusõiduk Eestis, samas seda protsessi lõpuni viimata. Selline tegevus võtab Lennuametilt palju ressurssi reaalset tulemust saavutamata. Mehitamata õhusõidukid on endiselt suur valdkond, millega Lennuamet igapäevaselt tegeleb. Aastast aastasse on kasvanud lennutajate hulk ning mehitamata lennuvahendid on muutunud igapäevaseks. 2017 aasta lõpus algatas Lennuamet koostöös MKM-ga IT arendusprojekti, mille raames viiakse kogu mehitamata lennundusega seotud lubade haldus ühte infosüsteemi, mis valmib 2018 aasta teises pooles. Infosüsteemi tänased kolm kõige olulisemat kasutegurit on: lihtne ning operatiivne lubade taotlemine, ohutuse kasv ning lennutajate ning teiste õhuruumi kasutajate teadlikkus. Näeme vajadust pöörata suuremat tähelepanu kommunikatsioonile lennundussektoriga eesmärgiga kindlustada ohutus ning huvigruppide teadlikkus kehtivatest nõuetest ja standarditest. Üheks informatsiooni jagamise meetodiks on korraldada teabepäevi, kus kajastatakse päevakohaseid teemasid. 2016 aastal viidi läbi mitteärilise lennutegevuse tutvustav teabepäev ning 2017 aastal viidi läbi erilendudega seotud teabepäevad. Samuti tuleb koos asjaomaste keskkonnateenistustega adresseerida lennundustegevusest tingitud keskkonnamõjusid, seda eriti tiheasustusega piirkondades. Alates 2018 aastast kutsub Lennuamet Eesti lennundusorganisatsioonid ühise laua taha, et läbi viia lennunduse ümaralud, mille raames leiavad käsitlust olulised ning murekohti põhjustavad kitsaskohad erinevatel teemadel. Riigikaitseliste struktuuridega teeb Lennuamet koostööd vastavalt vajadusele ja peamiselt Kaitseministeeriumi ning Siseministeeriumi ettepanekul. Üks tähtsamaid ülesandeid on koordineerida õhuruumi kasutamise põhimõtteid ja tingimusi ning koostööd tsiviil- ja militaarlennunduse vahel. 1.3 Õigusraamistik Regulatsioonide väljatöötamise ning kohaldamisega on Lennuametis seotud valdav osa järelevalveametnikest. Uute lennualaste õigusnormide kohaldamine on toonud kaasa mitmete LENNUAMET AD 101 Leht 4/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 uute menetlusprotseduuride juurutamise ning seetõttu on olnud vajadus lisakoolituste, töörutiinide olulise muutmise jms järele. Suurema murekohana saab välja tuua regulatsioonide siseriikliku juurutamise sest siiani ei ole lahenenud olukord kus nii seaduse kui ka määruste muudatused võtavad aega aastaid ning mitmetel kordadel on tekkinud situatsioone, kus EL õigus hakkab juba kehtima, kuid siseriiklik õigus ei ole veel viidud vastavusse EL õigusega. Üldiselt võttes eksisteerib ja toimib õigusraamistik kahes olulises liinis: 1) õigusaktid, mis reguleerivad Lennuameti tööd haldusorganina tsiviillennunduse alal; 2) lennundustegevust reguleeriv õigusraamistik (lennundusspetsiifiline regulatsioon). Lennuameti haldussuutlikkuse ja seeläbi kogu lennuohutuse tõstmiseks omab tähtsust pädevate isikute teenuste kasutamise reguleerimine seaduse tasandil. Juhul kui Lennuametil endal puudub vastav pädevus, on lennundusseaduse ja organisatsiooni siseprotseduuride kohaselt võimalik osaliselt kasutada tsiviilõhusõidukite, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrollimisel organisatsiooni väliseid pädevaid isikuid. Lennuametit mõjutab positiivselt EASA üha aktiivsem tegevus ohutusregulatsioonide väljatöötamisel, kuna regulatsioonide keskne väljatöötamine EASA poolt ja kehtestamine EL tasemel võimaldab Lennuametil rohkem keskenduda otsese riigisisese lennundusohutusalase järelevalve teostamisele, panustades sellevõrra vähem ressursse siseriiklike lennuohutusnormide loomisse. Samas ei tohi reguleerimisel tähelepanuta jätta valdkondi, kus tuleb arvestada Eesti eripärasid ja kus EL lennuohutusnormid on kehtestamata. Järelevalve sisulise poole ehk töömahu osas on EL/EASA suurem reguleerituse tase kaasa toonud järgitavate normide kasvu ning regulatsioonide suurema keerukuse astme, mis avaldab mõju järelevalve tegevustele. Komplitseeritumaks muudab olukorra veelgi see, et siseriikliku regulatsiooni väljatöötamise kiirus ning võimekus on oluliselt piiratud. 1.4 Eelarve Lennuameti eelarve moodustavad täiel määral eraldised riigieelarvest. Riigieelarveline jäik finantseerimine teeb keeruliseks lennundussektori arenedes ja ettevõtete-õhusõidukite lisandudes teenuste kvaliteedi säilitamise, seda enam veel tõstmise. Lähtudes missioonist ja visioonist teeb Lennuamet maksimaalseid pingutusi töötulemuslikkuse efektiivsemaks ja säästlikumaks muutmisel, et piiratud ressurssidega täita seatud ohutuseesmärgid, so tõsta lennuohutuse taset ja seadusandluse kvaliteeti. Ülesannetega toimetuleku võtmeküsimuseks on efektiivsemate töövõtete juurutamine. Lennuameti ametnikud on kõrgharidusega erialaspetsialistid, kellelt eeldatakse pikka valdkondlikku töökogemust (reeglina minimaalselt 5 aastat) ja kelle äraminek ettevõttesse toob kaasa vajaliku kvalifikatsiooni puudujäägi vastavas järelevalvevaldkonnas. Võrreldes Lennuameti järelevalveametnike töötasusid mistahes järelevalvatavate ettevõtete vastavate erialade spetsialistidega, võib turul nõutud spetsialistide puhul, nagu piloodid, lennujuhid ja tehnikud, tõdeda palkade kohati paarikordset erinevust. Siiski suudab Lennuamet täna osutada pea kõiki ettenähtud teenuseid, kuid probleemiks on saamas tähtaegade pikenemine ettevõtetele teenuste osutamisel, mis toob viimastele kaasa täiendavaid kulusid. LENNUAMET AD 101 Leht 5/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 ICAO dokumendis nr 8335 kohaselt ei tohiks riikide lennundusadministratsioonide palga- ja muude hüvituste tase alla jääda kontrollitavate ettevõtete vastavate töötajate tasutingimustele. Dokumendis kirjeldatu eesmärkideks on kindlustada järelevalve kõrge kvaliteet, viia miinimumini korruptsioonioht ja tagada järelevalve ametnike piisav pädevuse tase ning ideaalis ka järelkasv. Eesti lennundusohutusele annavad regulaarselt hinnangu EASA audiitorid, kellel on volitused teha ettepanekuid Euroopa Komisjonile mittevastavaks tunnistatud riigi sanktsioneerimiseks. Lennuameti kohatist võimetust piisavas mahus kontrolli teostada on tuvastanud kõik seni läbiviidud välisauditid. Samalaadse olukorra jätkudes ei ole võimatu, et Euroopa Komisjon kaalub tõsiselt Eesti suhtes rikkumismenetluse algatamist. 2015. aasta lõpus külastas Eestit EASA peadirektor. Visiidi käigus kohtus EASA peadirektor nii Lennuameti kui ka lennundussektori erinevate juhtidega ning üheks oluliseks osaks oli ka kohtumine majandus- ja taristuministriga. Visiidi tulemiks saab pidada seda, et ministri suunisel alustas Lennuamet sisulist analüüsi võimaluste kaardistamiseks viia Lennuamet alternatiivsetele rahastamisvõimalustele. Tänaseks on analüüs valminud ning seda on tutvustatud nii eelmisele ministrile kui ka Rahandusministeeriumi juhtkonnale. Mõlemalt poolt on saadud analüüsile ning ideele positiivset tagasisidet. Seoses valitsuse vahetusega tuleb antud ideed nüüd uuesti hakata tutvustama uuele ministrile ning positiivse asjade käigu korral saab hakata tegema vajalike ettevalmistusi, et muuta Lennuameti finantseerimine suuresti teenustasude põhiseks ning vähendada riigieelarveliste vahendite osakaalu eelarves. Kahjuks antud kava ei ole rakendamist leidnud ning Lennuameti finantseerimine toimub senini 100% riigi eelarvest. Hetkel ei ole näha, et selline olukord oleks lähitulevikus muutumas. LENNUAMET AD 101 Leht 6/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 II SWOT ANALÜÜS Tugevused Nõrkused - Järelevalve ametnike ebapiisav arv, mis ei - Kvalifitseeritud teenistujad; arvesta sektori kasvu; - kaasaegsed töövahendid ja keskkond; - madal konkurentsivõime võrrelduna - väiksearvuline organisatsioon – lihtne toimiv erasektoriga spetsialistide tööturul ; juhtimissüsteem, kiire ja paindlik probleemide - ebapiisavad võimalused erialakoolitusteks lahendamine, muudatuste juhtimine on lihtne, (aeg ja ressursid); võimudistantsi puudumine; - valdkondade pädevus enamasti vaid ühel - lennuohutuse ja lennundusjulgestuse riikliku järelevalveametnikul; järelevalve teostamise üle toimuvad - vähene töökogemus asutuses (alla 2-aastase regulaarsed välisauditid; staažiga ametnikke ligi 1/3) tööjõu voolavus; - erialane võimekus osaleda õigusloomes; - lennundusvaldkonna ebaühtlane reguleeritus - hea koostöö ja infovahetus MKM-ga. ei taga adekvaatset reageerimise võimekust - osakondade vaheline koostöö; - ebapiisavatest pädevustest tulenev konkurentsivõime kaotus; Võimalused Ohud - Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, - Maine langus; standardiseerimiste välisriikide lennundus-administratsioonide ning ebaõnnestumine; rahvusvahelise tunnustuse era- ja mitteärilisesektoriga; äravõtmine; - erinevatest lisaallikatest finantseeritavad abi- ja - lennundussektori kasvu tingimustes kasvava arendusprojektid; töökoormusega mittetoimetulek; - täienev ja paranev (kvaliteetsem ja ajakohane) - lennundusvaldkondi puudutava regulatsiooni õiguskeskkond; ebapiisavus või selle hiline juurutamine - infovahetuse parendamine partneritega; siseriiklikus õigusruumis; - võlaõigusliku lepingu alusel järelevalve - sektori poolt pädevate ametnike üle tegevustesse nõuetekohaste pädevustega isikute ostmine. kaasamine ekspertidena; - finantseerimise reorganiseerimine; - eeldused heade IT lahenduste juurutamiseks. Põhjalik tegevusriskide analüüsimine toimub juhttöögrupis, mis kohtub regulaarselt, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. LENNUAMET AD 101 Leht 7/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 III EESMÄRGID Üldeesmärk 2017-2020 Eestis registreeritud õhusõidukitega ega Eesti lennundusettevõtete tegevusest tingituna ei toimu lennuõnnetusi Võimalused lennuohutuse kindlustamiseks seisnevad Lennuameti seisukohalt eelkõige ohutusalase info süsteemses analüüsimises, korrektses järelevalves, ennetavas suhtumises tõenäolistesse probleemidesse ning tõhusas infovahetuses huvigruppidega. Tulemuslikkuse Seos strateegilise Eesmärk Vahend mõõdik Indikaator Mõõtmise sagedus eesmärgiga (mida mõõdame) Kliendi rahulolu LA pädevuse ja aruande sisukusega see näitab LA Soovitusindeks MAINE Tõsta klientide rahulolu Lennuameti töö kvaliteeti ohutuse tagamisel. Recommy Soovitusindeks suureneb aastas Kord kvartalis järelevalvetegevustega Tagasiside on sisendiks vähemalt 10% teenusekvaliteedi parendamiseks. Lennuameti töötajad on rahulolevamad ja Rahulolu tase on Töötajate rahulolu Vähemalt kord 2 aasta TÖÖKESKKOND JA pühendunumad kui avaliku sektori keskmine Töötajate rahulolu avaliku sektori uuring jooksul PERSONAL töötaja Personali pädevuse hoidmine, keskmisest kõrgem Töötajate motiveeritus teha tööd kvaliteetselt Vabatahtlik voolavus Vähendada personali vabatahtlikku voolavust Personalistatistika Personali voolavus Kord aastas kuni 10% kohest sekkumist puuduvad kohest Välisauditite käigus tuvastatud kohest sekkumist Välisauditite nõudev sekkumist nõudvad Kord aastas nõudvad mittevastavused puuduvad raportid Mittevastavuste arv puudused (ISC) ICAO valdkondlikult (AIR, AIG, ORG, OPS jt) LEI vähenemine VASTAVUS nõuete vähese rakendatuse näitajad langemas, ICAO USOAP ja Järelevalve kvaliteet ja LEI valdkondades (trend Kord aastas LEI (lack of effective implementation) vähenemine USAP CMA nõuete/standardite rakendamine negatiivne) valdkondades Planeeritud siseauditid täidetud TPIS Teostatud siseaudit Teostatud 100% Kord aastas Sisemised mittevastavused on tähtaegselt suletud Siseauditi aruanne Teostatud siseaudit Trend langev Kord kvartalis LENNUAMET AD 101 Leht 8/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Põhjendamatult ei ole Taotluste tähtaegu Taotluste tähtaegne 0% menetletud Delta, LOIS, MÕS IS Kord kvartalis menetlemisel ületatud menetlemine taotluste koguarvust JÄRELEVALVE SUUTLIKUS Potentsiaalne risk, et võib tekkida Järelevalve Puuduste tähtaegne Puuduvad tähtaegselt sulgemata puudused ebaseaduslik tegevus ja/või Langev trend Kord kvartalis aruanded jälgimine lennuõnnetus Planeeritud järelevalved on teostatud Järelevalve plaan Teostatud järelevalve Teostatud 100% Kord aastas Eesmärkide mõõtmine toimub lähtuvalt konkreetse eesmärgi mõõtmise sagedusest. LENNUAMET AD 101 Leht 9/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  04.06.2018 nr 1.1-1/18/163 KÄSKKIRI Tallinn Lennuameti strateegia 2017-2020 uuenduse kinnitamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. Lennuameti strateegia 2017-2020 uuenduse – lisa 1 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 11.04.2017 a käskkirja nr 1.1-1/17/71 p 1.1. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Telve peadirektor