Kliimaministeerium
[email protected] Meie 11.11.2024 nr 5-2/24-353-2
Suur-Ameerika 1
Tallinn
Ettepanekud määruse nr 35 muudatuse kohta
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT) tänab Kliimaministeeriumit
keskkonnaministri määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud
kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ muudatuste eelnõu
saatmise eest.
Esitame järgnevad ettepanekud:
1. Nõuetega koos sooviksime juhiseid, kuidas hankijad kavandavate nõuete täitmist saavad sisuliselt
kontrollida, sest riigihangete seadus (edaspidi RHS) nõuab nõuete sisulist kontrollimist. Eelnõus on
kavandatud 11 uut kohustuslikku nõuet, osadel ka alamnõuded. Kas kontrolli aluseks on pakkuja kinnitus
sobiv? Kui tahta päriselt sisuliselt kontrollida neid nõudeid, siis tuleks igal juhul küsida ka demoseadet ning
omada vastavat kompetentsi. Väiksematele hankijatele võib nõuete sisuline kontrollimine vastava
kompetentsi puudumise tõttu osutuda keeruliseks.
2. Palume selgitada, kas muudatused tulenevad Euroopa Liidu õigusest või on see vabatahtlik "Green Public
Procurement" initsiatiiv? Soovime teada, kas keskkonnahoidlikele tingimustele vastavuse kohustuse täitmise
jälgimist on kaalutud anda ka maaletoojatele? Kavandatavad muudatused mõjutavad eelkõige asutusi, kellel
võib tekkida vajadus hankida marginaalses koguses näiteks printereid. Nende hankimiseks peab edaspidi
tekitama ning hoidma kompetentsi, mida kavandatavad muudatused eeldavad. Arvestades RITi kogemust
printerite hanke läbiviimisel ning kavandatavaid muudatusi, eeldab see märkimisväärset tööd.
3. RITil ja suure tõenäosusega ka teistel hankijatel tekivad raskused keemiliste ühendite kontrollimisega.
Nende üksikute ühendite kontrollimise nõudmise asemel võiks nõuda konkreetsete sertifikaatide olemasolu,
mis katavad nende ühendite nõuded. On olemas spetsiaalsed asutused, mis neid kontrolle teevad ja
sertifikaate väljastavad. Euroopa Liidus müügile tulemiseks on nõutav printeritel CE markeering. CE
markeering ise endas hõlmab palju nõudeid ning selle markeeringu kasutamist ja vastavust peab kontrollima
liikmesriigis turujärelevalveasutus (või -asutused). Kas RIT (või hankijad) hakkavad olema selles mõttes
turujärelevalve asutused, et hankimisel peavad nendele nõuetele vastavust kontrollima?
Meile teadaolevalt CE-markeering juba nõuab ise RoHS direktiivile vastavust, mis sätestab nõuded, milliseid
keemilisi ühendeid ei või toodetes olla ja millised on erandid. Praegu pole selge, mis ühendeid me veel
soovime täpsemalt kontrollida, mida RoHS juba ei kata? Seega piisaks üksnes CE markeeringu nõudmisest
(CE-ga RoHS vastavusnõue juba kehtib automaatselt). Märgise olemasolu on hankijatel kontrollitav.
Eesmärk oleks vältida topeltkontrolli.
Teeme ettepaneku analüüsida, kas poleks võimalik taandada vastavuse kontrollimist sertifikaatide ja
kinnituste (Blue Angel, RoHS, WEEE, CE vm) tasemele, et lihtsustada kontrollimist (ja ka pakkumist)?
Näiteks praktikas vabatekstiga esitatud pakkumus näitab, et kirjeldatud sisu on ebaühtlane, väiksematel
ettevõtetel puuduvad tõenäoliselt vastava pädevusega inimesed. Millegi tõendamiseks peaksid pakkujad
esitama sertifikaate, deklaratsioone, vastama küsimustele JAH/EI vms.
Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613
4. Lisa 1 (§ 10 lg 1 sissejuhatavas lauses) sätestab, et „(1) Pildindusseadmed käesoleva määruse tähenduses
on tooted, mis on mõeldud kasutamiseks kontoris või kodus või mõlemas ning millel on üks või mitu järgmist
funktsiooni:“. Palume selgitada, kas nõue kohaldub laevadel või ka näiteks autodes kasutatavaid seadmeid
(kaasaskantavad)? Teeme ettepaneku välja jätta lauseosa, kus need kasutamiseks on mõeldud ning sätestaks
pigem läbi seadme funktsioonide.
5. Lisa 1 (§ 10 lg 1 p 1) sätestab, et „1) märgistusprotsessi käigus võrgu/kaardiliidese kaudu saadud
digikujutised või paberkandjalt skännimise/kopeerimise teel prinditud kujutise tootmine paberdokumendi
või fotona;“. Palume selgitada, mida täpsemalt tähendab „märgistusprotsessi käigus“ ning teeme ettepaneku
välja jätta lauseosa, mille kaudu on saadud digikujutis, sest neid allikaid, mille kaudu seadmed suudavad
digikujutisi saada, on palju. Kavandatava sõnastuse kohaselt jääksid osad printerid välja. Põhiline funktsioon
on digikujutise või skaneeritud kujutise tootmine paberdokumendi või fotona.
6. Lisa 1 (§ 10 lg 1 p 2) sätestab, et „digikujutise loomine paberkandjalt skännimise/kopeerimise teel.“.
Teeme ettepaneku kopeerimine välja jätta. Kopeerimine käib paber või muu skännitav materjalilt paberile.
Ilmselt on mõeldud skännerit, kopeerimisega ei looda ju digikujutist (vt lg 2 p 2 koopiamasin). Sõnastuses
võiks kasutada näiteks „digikujutise loomine paberkandjalt skännimise teel“. Küll aga tekib küsimus, miks
piiritleda üksnes paberkandjaga. Skännerid suudavad skännida kõigelt, mida nad näevad või endast läbi lasta
suudavad.
7. Lisa 1 (§ 10 lg 2 p 1) sätestab, et „Printer“ on toode, mille põhifunktsioon on valmistada elektroonilisest
sisendist paberkandjal väljund. Printer suudab vastu võtta infot ühe kasutajaga või võrku ühendatud arvutitest
või muudest sisendseadmetest (nt digikaamerad). See määratlus hõlmab tooteid, mida müüakse printeritena,
ning printereid võib saada kohapeal ajakohastada nii, et need vastavad multifunktsionaalse seadme
määratlusele.“.
Juhime tähelepanu, et võrku ühendatus ei tee arvutit mitme kasutaja omaks. Võrgus olev arvuti või olla ühe
kasutaja oma. Parem sõnastus oleks "printeriga otse ühendatud või printeri võrku ühendatud arvutitest",
kasutajat poleks vaja mainida.
Lisaks palume täpsustada sõna „info“. Info on "Elektrooniline sisend", mis võrdub digikujutisega ja mida
saab prindikäsklusega printida. Printimise võimalusi on veel, printerid suudavad ka välistelt andmekandjatelt,
võrguketastelt, e-posti kaudu, NFC kaudu, Bluetoothi kaudu saada infot. Selleks, et katta kõik ära oleks parem
"sisendseadmetest" asendada "sisenditest".
8. Lisa 2 (punkt 1.6.3) on sätestatud, et „plastosad, mille mass on kuni 25 grammi. Need ained ei tohi sisaldada
polübromiidbifenüüle (PBB), polübroomitud difenüüleetreid (PBDE) ega klooritud parafiine (see erand ei
puuduta juhtpaneeli koode);“. Palume täpsustada, mida tähistab lauseosa „see erand ei puuduta juhtpaneeli
koode“.
9. Lisa 2 (punkt 1.11.4). Tekkis küsimus, kui pakkuja ei esitle pakkumuses 1.11.4 veebipõhist videokoolitust
või keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi kasutusjuhendit tootja veebilehel, mis sisaldab "parem
olelusringi lõpu haldus", kas siis on pakkumus mittevastav? Sellise nõudena tundub ebaproportsionaalne.
10. Lisa 2 (punkt 1.11) on sissejuhatavas lauses sätestatud, et „Koolitus peab see sisaldama vähemalt järgmisi
elemente:“. Palume kontrollida, kas sõna „see“ on asjakohane?
11. Lisa 2 (punkt 1.7) esimene lause vastuolus ülejäänud punktiga. Esimene lause ütleb, et püsivara
värskendus ei tohi takistada, aga järgnevad laused kirjeldavad olukorda, kus tuleb kasutada vanemaid
versioone tarkvarast. Palume sätte sõnastused üle kontrollida.
12. Lisa 2 (punkt 2.8), sätestab, et „Hankelepingu täitmiseks kasutatavad pildindusseadmed peavad olema
teise ringi seadmed ehk korduskasutatud.“. Palume selgitada, kas tegemist on uute printerite hankimise
keeluga? Sellisel juhul ei ole antud nõue mõistlik.
13. Kavandatud eelnõul on lisa 3. Kes seda peab täitma?
14. Oleme valmis oma kirjeldatud ettepanekuid täiendavalt arutama.
2/3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mirjam Virosiim-Kuhi
osakonnajuhataja
Jaanus Põldmaa
[email protected]
3/3