Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1031898

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Ahto Orav Taotluse koostaja kontaktisik Ahto Orav Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 2 Käitise tegevuse algusaeg 31.03.2026 Uuringuruumi andmed Nimetus Kõrgemäe III Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 3.71 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0255 Järva vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kõrgemäe Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 752 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv 225 tuh m³ Kruus, 225 tuh m³ ehituskruus Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 8 Puuraukude arv 15 Uuringukaeveõõnte arv 15 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: KORGEMAE_III_GULT_SELETUSKIRI.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_KORGEMAE_III_UURINGUPLAAN.asice Maaomanike nõusolekud Lisa 3: notar_SF_090126_154232.asice  AHTO ORAV KÕRGEMÄE III UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Kõrgemäe kruusamaardla, Vetepere küla, Järva vald, Järva maakond 2026 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Ahto Orav taotleb maaomanik Reet Heldt’i volituse alusel Kõrgemäe III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Järva vallas 27,26 hektari suuruse Sae maaüksuse (katastriüksuse tunnus 12902:001:0320) lõunaosas (graafiline lisa 1). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 3,71 ha. Teenindusala jääb osaliselt Kõrgemäe kruusamaardla nr 752 ehituskruusa aktiivse reservaru esimesele plokile ja ehituskruusa prognoosvaru plokile 2 P. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis levivate setete (kruus, liiv) maht ja kvaliteet. Loa taotleja soovib kasutada Kõrgemäe III uuringuruumis leiduda võivaid maavarasid (kruus, liiv) piirkonna teede ehitusel ja ehitustöödel. Taotletav uuringuruumi teenindusala (graafiline lisa 1) jääb metsamaale ja on ümbritsetud Saani, Sae ja Kõrgemäe maaüksuse metsamaaga. Lähimad elamud Unistustemaa ja Ussipesa maaüksustel jäävad teenindusala piirist ligikaudu 0,35 km kaugusele kagu ja edela poole. Üle teenindusala edelanurga kulgeb mitteavalik Kõrgemäe ringtee. Kõrgemäe ringteele uuringukaevandeid ei rajata. Teenindusala paikneb loode-kagusuunalisel oosahelikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad 80–95 m vahemikku.. Lääne poole jääb Ussimäe kraav, mis dreenib piirkonna põhjavett ja veetase on ligikaudu 74–75 m abs. kõrgusel. Teenindusala asub küll täies ulatuses maaparandussüsteemi Kõrgemäe ÜP-146 maa- alal, kuid kuivenduskraave selle piiresse ei jää ja geoloogilise uuringuga maaparandussüsteemi ei kahjustata. Teenindusalale jääb geodeetiline märk Kõrvenurga (vid nr 38164). Geoloogilise uuringu punkte geodeetilise märgi kaitsevööndisse ei rajata ja märki ei kahjustata. Teenindusalal teised ehitised ja kommunikatsioonid puuduvad. Teenindusalal ja lähiümbruses puuduvad kaitsealused objektid ja kaitsealad. Kaitsealuste linnuliikide (laanepüü, metsis, kaljukotkas) elupaigad jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Taotletava Kõrgemäe III uuringuruumi piirkonnas on ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate alguses (EGF 4193), kuid otseselt taotletava uuringuruumi teenindusala piiresse uuringupunkte pole rajatud. Teenindusalast kirdesse jääb vana karjääri põhja rajatud puurauk Pa 1, kus väga jämepurrurikka materjali tõttu on munakaid sisaldava, veeriselise kruusa lasundit avatud vaid pooleteise meetri sügavuseni. Kaugemale kirdesse jäävas puuraugus Pa 2 on kruusaka liiva lasund läbitud 4,8 m ulatuses. Kattekihiks on seal mullakiht ja kasulikule kihile lamamiks saviliivmoreen. 1984. a geoloogilise uuringu tulemuste põhjal on moodustatud Kõrgemäe kruusamaardla, mille ehituskruusa aktiivse reservvaru esimese ploki pindala on 11,87 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 8,0 meetrit. Reservvaru plokist ida ja lõuna poole jääb ehituskruusa prognoosvaru plokk 2 P, mille pindala on 17,73 ha ja kihi keskmine paksus 4,5 meetrit. Kõrgemäe maardlal asunud omaaegse Järvamaa Metsamajandi karjääri materjali on pika aja jooksul kasutatud piirkonna teede ehitusel. Maavara täpsem esinemine Kõrgemäe III uuringuruumi piires, selle kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatava uuringu käigus. Uuringute käigus selgitatakse välja maavara kasutamisvõimalused teede ehituses ka Maanteeameti poolt kehtestatud nõuete valguses. Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhindutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Kõrgemäe III uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 15 uuringukaevandit. Kaevandite kasulikust kihist võetakse proovid granulomeetrilise koostise ja jämepurdsest materjalist valmistatava killustiku purunemiskindluse määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomaniku esindaja. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:1000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Geoloogilise uuringu ajakava on prognoosne ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda. Ettevalmistused välitöödeks – 7 kuud; välitööd (topogeodeetiline mõõdistamine, kaevandite rajamine, proovide ettevalmistamine laboratooriumi saatmiseks) – 12 kuud; laboratoorsed uuringud – 5 kuud; uuringu- materjali töötlemine, aruande koostamine – 8 kuud, uuringuaruande kinnitamine – 4 kuud. Välitööde kalenderplaan sõltub ekskavaatoriteenust pakkuvate firmade töögraafikust, ilmastikust, uuringupunktidele juurdepääsude rajamisest töö tellija poolt jms. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masina tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB. Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46 Kõrgemäe III uuringu puhul jääb lähim elamu ligikaudu 0,35 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Sama saab öelda ka mõju kohta looduskeskkonnale – kaitsealuste linnuliikide elupaigad jäävad teenindusalast vähemalt poole kilomeetri kaugusele ja teenindusala ning elupaikade vahele jäävad müra summutavad metsamassiivid. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim loodus- ja linnuala Kõrvemaa maastikukaitsealal jääb uuringuruumi teenindusalast vähemalt poole kilomeetri kaugusele lõuna poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. 26.01.2026 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Geoloogilise uuringuloa taotleja: Ahto Orav /allkirjastatud digitaalselt/ Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected]  12902:001:0017 Mootorsae 14002:003:0290 Paunküla metskond 2 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000  JÄ GA 69.4 P L 81.6 AJ 72.5 õh 12902:001:0012 80.6 67.6 Kõrgemäe III uuringuruumi teenindusala ja Sambla 87.2 12902:001:0320 nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m ku Sae 85.0 oja so Nr X Y o Sae Käpa Pa 4 71.4 0,0 71.8 1 6556637,19 583729,30 2 6556470,53 583844,32 järve 1,5+ 80.4 3 6556445,37 583818,18 oja 12902:001:0018 -Sae Arpo 12902:001:0310 Se 86.6 4 6556289,63 583930,22 pa ga Sae-Hansu 80.8 Kõrgemäe tee Paunküla ur kruusamaardla 5 6556252,72 583898,44 en ka 75.8 e 65.0 6 6556379,66 583794,01 Kõrgemäe ringte na rv 12902:001:0352 Kõ Pa 9 l Mudajärve 75.2 7 6556443,71 583766,54 0,3 1,2+ Plokk 1 aR Pa 2 72.2 8 6556512,90 583659,62 80.8 0,2 85.7 Kõrgemäe III 9 6556555,76 583624,20 Põ Pirita j 12902:001:0320 4,8 78.0 uuringuruumi 10 6556614,85 583621,06 hja Sae teenindusala 75.8 11 6556634,71 583606,83 12902:001:0007 ku al Saha Pindala 3,71 ha n 25501:001:0924 ka Maaparandussüsteemi maa-ala 80.4 85.5 77.7 Väike-Sae soo Pa 8 Kiruvere (vid nr 4108350011050001) la 583800 0,5 nkü 0,5+ Kiruvere jv au LEPPEMÄRGID 1 e-P 12902:001:0122 77.6 a 76.3 2 v6556800 6556800 v v 6556800 Nurga Sa ioj Kautla Saarejärv Kutniku jv 81.1 Kõrgemäe III uuringuruumi 12902:001:0320 st Katastriüksuse tunnus, 583600 12902:001:0001 Ri 583400 67.9 Vankri teenindusala piir, Sae lähiaadress, piir 12902:001:0002 nurgapunkt, nr Saani 77.2 4 3 Pa 89.0 Palgissaare 83.5 Ka ut Kõrgemäe kruusamaardla nr 752 ploki Kavandatud kaevandi un oj Plokk 2 P la a 12901:001:0363 kü 88.2 orienteeruv asukoht Kautla-Viki 12902:001:0042 la so 1 aR piir, number ja varu kategooria Väätsa metskond 117 82.0 12902:001:0002 ve 75.5 o Pa 1 Varasema geoloogilise uuringu puurauk, nr Pa 1 Saani 85.5 eh Kõrvenurga 80.4 Kõrgemäe kruusamaardla juurde Kattekihi paksus, m 1 oid 0,0 10 0,0 73.3 la 2P kuuluva prognoosvaru ploki piir ja nr 1,5+ Kasuliku kihi paksus, m Maaparandussüsteemi maa-ala 1,5+ 86.7 (vid nr 4108350011041001) v v v Mudajärv 77.6 LignaMets OÜ taotletav Maaparandussüsteemi maa-ala piir Hiieveski paisjärv 78.4 81.2 Kõrgemäe II uuringuruumi 77.1 Ardu Hiie 80.6 teenindusala piir Geodeetiline märk 9 vesk i k ana kaitsevööndiga l Märkus: Kõrgemäe ringte 80.3 8 78.4 Nõmme jv Kõrgemäe maardla piir on kajastatud ülevaatekaardil. 12902:001:0003 Ree 2 Taotletav uuringuruumi teenindusala jääb kogu ulatuses maaparandussüsteemi maa-alale (vid nr 4108350011050001). 12902:001:0002 Saani soon An 7 3 Kasutatud materjalid: Alus: Eesti Baaskaart, leht 6342 d rek 12902:001:0320 Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1984. a projekt). EGF 4193. e se Sae v v Katastriüksuste ja Kõrgemäe maardla piirid Maa- ja Ruumiametist. pk 6 Alus: põhikaart Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendusest. r Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 12902:001:0004 Kõrgemäe KÕRGEMÄE III UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN 4 Graafiline lisa 1 M 1:5000 12901:001:0379 Töö: Kõrgemäe III geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 26-929 Ussimäe 5 584000 Pa 10 12901:001:0304 Ussinõmme 0,0 0 50 100 200 m 5,0+ 6556200v v6556200 Asukoht: Järva maakond, Järva vald, Vetepere küla, Kõrgemäe kruusamaardla 583800 0m 200 m Tellija: Ahto Orav Tellija esindaja: 12901:001:0380 e-mail: [email protected];, tel. 5030414 Ahto Orav Ussipesa 12901:001:0252 Kaarna MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar Liiva 41, 50303, Tartu 2026 Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753  NOTARIAALMÄRGE. Digitaalne originaaldokument. TALLINNA NOTAR TIIT SEPP NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 131 VOLIKIRI Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Tiit Sepp’a asendaja Indra Schmidt, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Rävala pst 3 / Kuke tn 2, Tallinn, üheksandal jaanuaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (09.01.2026.a) ning selles notariaalaktis osaleja on Reet Heldt, isikukood 44104130269, aadress Kalda põik 6, Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond, e-posti aadress puudub, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal. Osaleja avaldab, et ta on perekonnaseisult lahutatud ning annab välja alljärgneva volituse: Käesolevaga volitan Ahto Orav’at, isikukood 36908202730, andma nõusoleku ning taotlema kinnistu nimetusega Sae, asukohaga Sae, Vetepere küla, Järva vald, Järva maakond, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 774436 all, piires geoloogilise uuringu luba ja läbi viima ehitusmaavara (nt liiv, kruus) geoloogiline uuring, seejuures kuid mitte ainult saatma uuringuaruande Eesti Geoloogiateenistusse, varu maavarade registrisse kandmiseks. Selleks volitan esindajat volitaja nimel nõudma, saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, esitama avaldusi, sõlmima volitaja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud kokkuleppeid ja lepinguid ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. Volikiri on kehtiv kolm (3) aastat ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. Käesolevaga annan nõusoleku, et volitataval on õigus käesoleva volikirja alusel teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajana ta samaaegselt tegutseb. Notariaalakti tõestaja on allakirjutanule selgitanud, et:  Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud.  Volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused (näiteks tehingu rahaline väärtus, raha tasumise kord jne) ning notariaalakti tõestaja on volitajale selgitanud ohtusid, mis kaasnevad volikirja välja andmisega ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovib volitaja anda välja käesoleva sisuga volikirja. Käesolev volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on volitajale kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Volitaja soovil väljastatakse talle paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. Käesolev notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu volikirja tõestamise eest 25,50 eurot (notari tasu seadus § 31 p 2). Kaugtõestamise notari tasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1). Käibemaks 10,92 eurot. Kokku 56,42 eurot. IS Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt) Reet Heldt Harjumaa /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tiit Sepp’a asendaja Indra Schmidt, tegutsedes notari ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/