Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1031822

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1031822 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber KL-514852 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Kontaktisik Ole Sein Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesoleva taotlusega on muudetud ploki 11 maavaravaru kasutusala ehituskruusast ehitusliivaks vastavalt "Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2025, töö nr 25/5347). Muid sisulisi muudatusi ei ole Massiaru II liivakarjääri keskkonnaloas tehtud. Ploki 11 varu uuesti ei arvutatud ning mäeeraldise või plokkide piire ei ole muudetud. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja OÜ Eesti Killustik omab Massiaru II liivakarjääri maavara kaevandamise luba. Maavaravaru on põhjendus kasutatav teede- ja tsiviilehituses täitematerjalina. Tegevusega kaasneda võivate Massiaru II liivakarjääris kaevandamise keskkonnamõju hinnati keskkonnamõju hindamise käigus, keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, mille aruande „Massiaru II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise tolm jne) kirjeldus aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2511) tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 17.08.2021. a kirjaga nr 6-3/21/3613-14. Käitis/tegevuskoht Nimetus Massiaru II liivakarjäär Aadress Orajõe metskond 4, Penu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 6103 Katastritunnus(ed) 21303:001:0512 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6430305, Y: 532220 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Massiaru liivakarjäär 1 (21401:001:0814), Massiaru liivakarjäär 2 (21401:001:0815), Metsatuka (21302:002:0018), Orajõe metskond 4 (21401:001:0813), Orajõe metskond 46 (21401:001:0816), Orajõe metskond 63 (21303:001:0228). Puudutatud veekogud: Kadaka oja (VEE1151700), Priivitsa jõgi (VEE1151800). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 04.05.2037 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Häädemeeste vald, Pärnu maakond 0214 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/10 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/10 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4/10 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5/10 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 6/10 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 853 Maardla nimetus Massiaru Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Massiaru II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 77.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 82.38 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 345 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 153 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja tsiviilehituses täitematerjalina Minimaalne tootmismaht aastas 7/10 Keskmine tootmismaht aastas 100 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 211 tuh m³ 15.09.2018 6 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 883 tuh m³ 15.09.2018 7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 105 tuh m³ 15.09.2018 8 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 250 tuh m³ 15.09.2018 9 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 299 tuh m³ 15.09.2018 10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 504 tuh m³ 15.09.2018 11 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 100 tuh m³ 16.01.2026 12 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 101 tuh m³ 15.09.2018 13 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 73 tuh m³ 15.09.2018 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 1 322 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 1 094 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 329131 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.04.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimustöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) Geoloogiafondi number 8917 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/18/1391 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.07.2018 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number KL-514852 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 04.05.2037 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 8/10  Geoloogiafondi number - Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-4 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.01.2026 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Karjääri põhjaosa lahustükk metsamaaks ja lõunaosa veekoguks. 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kaevandatav_varu.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Maa_ameti_peadirektori_09._juuli_2018_kaskkirjas_nr_1_1181391__Parnu_maakonna_Massiaru_liivamaardla_registrikande_muutmine__ilmse _ebatapsuse_parandamine.bdoc Lisa 6: Parnu_maakonna_Massiaru_liivamaardla_registrikande_muutmine.bdoc Lisa 7: 13_526_4_16.01.2026_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 8: Aruanne__Massiaru_II__2018_06_01.pdf Lisa 9: Seletuskiri_ja_graafika__Massiaru_.asice GIS ja CAD failid Lisa 10: Massiaru_II_lamam.dgn Lisa 11: Massiaru_II_maapind.dgn Lisa 12: Massiaru_II_piirid.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Massiaru II liivakarjääris kaevandamise keskkonnamõju hinnati keskkonnamõju hindamise käigus, mille aruande „Massiaru II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2511) tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 17.08.2021. a kirjaga nr 6-3/21/3613-14. 8. Taotluse lisad 9/10 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud esmataotluse lisad Lisa 13: Massiaru_II_esmataotluse_lisad.asice RMK kooskõlastus Lisa 14: koosk_teenindusmaa_steiger_2913.bdoc 10/10  2 8 30.39 29.74 31.03 31.48 26.23 30.17 26.57 28.52 5' 31.47 31.81 6 430 600 27.28 29.36 30,26 31.67 31.47 26.31 4' 30,46 4 31,02 26.69 3' 3 8' V 2 29,75 31,78 6' 31.03 7 31,43 32,48 26.39 28,17 29,29 31,44 5 Metsatuka 28,78 31,65 Š-7 0,3 31,27 21302:002:0018 27 2' 29,70 31,68 31,54 27,57 30,23 3,2 1,7 EL30,78 28,13 29,57 29,90 1,5 EK 30,75 7' 31,60 32,65 2 26,73 1' 29,15 6 8 31,33 31,54 Š-11 27,30 30,41 31,29 0,4 31,93 26,42 27,56 1 29,67 29,96 30,31 32 30,69 27,17 28,25 28,99 2,6 1,6 EL 28,91 31,46 27,16 22' 25,74 27,40 28,10 25,99 1,0 EK 32,72 27, 30,51 31,61 Š-17 28,45 28,71 09.01.2018 31,04 16 30,03 31,53 27,08 29,28 30,28 PA-13 0,7 32,04 I Š-9 30,24 Š-6 0,4 I 26,60 1,2 31,64 PA-14A ' 27, 27,39 0,3 30,63 0,2 32,72 4,3 55 26 31,78 4,3 EL 26,90 - 28,55 29,23 30,06 3,2 3,2 TL 31,39 32,00 27, 28,88 3,1 3,1 EK 30,16 27,03 4,2 4,2 EL 27,72 27, 29,80 36 - 27,22 26,66 30,51 27,60 32,23 25 30,06 29,87 31,47 31,01 28,16 2 32,00 31 7 27,27 27,44 31,77 29 14 31,88 31,79 31,01 31,79 27,23 28,87 30 29,14 30,46 29,66 31,56 30,03 31,53 27,79 26,70 6 430 400 31,73 31,17 31,33 32 31,75 31,85 29,20 30,75 28,28 30,35 30,07 27,78 Š-3 Plokk 6 aT Plokk 5 aT 31,86 0,3 29,82 PA-14 31,92 Plokk 6 aT 0,5 27 28,61 31,55 Kaardilehe nr 5314 Häädemeeste 1,4 30,46 26,91 1,4 EL 31,48 3,2 3,2 EL 31,52 28,92 31,34 31,47 27,85 27 32,18 13 30,84 30,41 29,33 29,73 28,09 28,84 PA-12 31,84 31,15 31,65 0,1 PA-8A 31,30 27,16 0,5 3,3 3,3 EL 29,20 30,47 31,74 27,90 29 31,31 2,8 2,8 EL 31,71 27,17 32,04 30,47 29,58 26.95 Š-4 30,24 31,10 31,57 28,64 0,3 32 29,21 31,30 29,36 31,91 2,7 2,7 EK 26,36 31,27 27,25 PA-8 31,31 31.61 0,4 31,18 30,76 3,1 1,6 EL 29,36 27,26 1,5 TL 27,42 30,40 31,64 31 28,86 31,47 29,17 31,19 30,45 31,39 31,30 31,25 29,78 34,86 Orajõe metskond 4 27,98 32 6 430 200 21303:001:0512 27 29,49 31,87 30,28 30,08 31,51 28 31,24 27 31,25 31,52 29,80 29,15 30,94 32,00 9' 31,00 27.08 29,69 Š-12 0,5 PA-15 I I' 27 0,3 30,49 32 31,35 30,24 31,41 31,70 4,5 4,5 EL 3,0 3,0 TL 30,50 31,82 28,05 31.75 29,56 30,78 31,60 31,41 26,70 8 30 29,75 31,65 29,62 21' 30,13 28,63 29,36 31,04 31,16 29, 28, 29, 30,52 31,81 29,90 29 03 27.71 38 31,15 29, 70 31,29 30,78 PA-7 30,28 0,3 32 32,20 31,45 31.59 PA-3 3,2 3,2 TL 29,82 0,5 27,95 32,25 30,08 30,66 30,72 2,8 2,8 EL 30,90 26,78 30,38 30,69 31,21 PA-11 31,96 0,4 29, 28, 29, I I 31.34 32,12 29, 44 28, 29, 29,15 16 51 28 4,0 1,6 ??? 66 31,66 57 58 30,59 27,72 N 28,61 30,38 30,81 2,4 EL 27,65 27,23 29,92 31,59 31,71 28 31,73 27 32 30,86 31,09 Plokk 7 aT 30,40 31,13 6 430 000 20' 29,95 30,40 31,55 Plokk 8 aT 32,10 31,12 Š-5 28, 30, 30, 0,3 63 02 4130, 31,56 30,41 32,13 29, 29, 29,60 3,7 30,93 06 31,53 04 32,13 82 29,10 1,7 EL 28,57 26,41 2,0 EK 31,01 31,75 31,88 28,05 31 29,33 31.39 29 30,31 PA-6 30,38 30,40 0,3 Š-16 0,8 31.64 31,65 4,0 31,34 3,2 31 Plokk 14 P 27,35 4,0 TL 31,54 3,2 EL 29,59 30,75 27,34 30,76 31,79 28.63 31,65 Plokk 14 P 19' 30,54 30,46 31,38 31,52 30,34 30, 31, 30, 29, 30,85 29, 30, 78 30, 12 31 30,89 78 39 20 21 52 30,20 29.43 30,49 31,20 31,50 31,46 30,79 31,19 30,25 29,80 30,31 31,70 Orajõe metskond 4 PA-2 0,3 32 31.58 30,56 30,29 30, 29, 30, 21303:001:0512 2,9 2,9 EL 87 63 59 31,12 27,09 30,71 29.14 30,68 32,22 32,09 30,52 31,57 31.30 30, 18' 31,07 31,10 30 88 30,52 29.84 2 30,46 8 30, 30,62 58 30, 32,00 31,95 31,24 48 31,99 PA-5 31,67 0,3 30,75 31,99 31,31 30,31 30,79 4,3 2,7 EL 29.30 31,81 27,39 1,6 TL 30,62 PA-10 10' 31,23 31,87 0,5 6 429 800 31,12 30,58 30,88 30,93 27 1,6 17' 31,06 30,43 28,48 30,89 30, 30.27 Metalltoru 31,28 1,6 TL 32,56 92 31,93 32,11 30,65 30,63 30,79 32,98 33.39 12 11' 9 31,81 29,34 30,50 16' 31,39 30, 30, 09.01.2018 30.56 31,63 30, 30, 31,73 91 86 30,35 30 45 29.43 31,48 32,14 33.07 30.02 32 3 PA-1 30,84 27'18 0 30,24 0,3 Š-10 a j 30,21 3,0 3,0 EL 30,40 30,39 Kadakao 28' 30,60 0,3 30,38 30,56 30,49 15' 26,91 31,07 31,06 30,45 29,68 31,07 32.46 3,7 1,0 TL 30.05 27,06 31 30,21 30,08 30,81 30, 31,08 2,7 EL Š-27 29,56 0,3 29, 30, 28, 30,83 81 31.41 33.46 29.43 30,43 80 30,27 37 74 14' 30,26 30,14 30,21 32,72 4,2+ 2,2 TL Orajõe metskond 62 29,35 30,41 2,0 EL 21301:001:0103 11 10 30 30,03 30,11 29,20 29,79 30,10 30,12 30.66 32,16 28,22+ 29,45 29.63 09.01.2018 29,11 Š-28 29,34 13' 12' 29,68 29,72 29,79 30,08 0,8 29, Š-29 29,05 33.22 0,6 26 29,89 29 30,75 28,30-28,17 ¨ 1600 Met 29,79 29,96 29,94 30,14 31,36 31,22 2,0 2,0 EK 28,45 29,32 Kadak ao a j 29,79 28,94-28,94 ¨ 600 Bet 30,30 30,46 1,2 1,2 TL 30,74 30,79 30,98 28,56 19 30, 29,28 29,23 30 29,86 28.76 09.01.2018 29, 29,78 29,37 28,66 75 77 29,13 3 31,63 30,18 1 30,93 31,86 30,20 29' 29, 31,68 32,15 24'25' 26' 22 28.52 30,79 30,09 31,73 29,99 30,10 30,11 30,88 30,95 30' Š-37 30,71 33.37 0,4 33 30,24 28 29, 28, 30, 30,27 30,46 31,06 30, 30,17 28 31,69 31,76 31.43 48 63 82 17 30,23 3,1 3,1 TL 40 28.68 15 16 30,70 31,56 30,19 30,56 20 31 29 31,74 30,23 30,50 26,73 30,20 31,05 29,32 32.98 23' 31,71 31,77 32.58 33.73 6 429 600 29.54 30,37 30,07 Š-13 30,85 30,75 30,50 0,5 28 30,53 32,08 31,78 4,9 4,9 EL 30,49 31.58 32,15 29.76 30,36 31,60 26,68 31 30,98 33.43 30,42 29,19 PA-1A 31,24 Š-30 27 0,4 65 31,79 71 0,4 29, 09.01.2018 30, 02 Š-38 01 29.96 32,02 30,66 31,02 31, 31,05 31, 31,25 0,3 31,13 3,6+ 3,6 TL 32.64 3,1 3,1 EL 31,79 31,05 I II 27,55 60' 31,78 30,61 32 30,67 30,26 31,43 3,0 3,0 TL 30,77 27,13+ 30,41 32,12 30,79 31,63 31,76 27,31 30,41 30,49 30,52 33.53 34.14 31 32 29.60 30,88 30,17 32 31,34 Š-26 30,49 27 31,13 31,17 0,3 34 30 31,78 09 37 30,50 32,96 4,2+ 82 01 51 12 31, 11 30, 30, 31, 29, 31, 2,7 ??? 31, 31,45 31,00 30,91 31,75 32,11 30,73 28,46+ 1,5 TL I II ' 59' 31,12 28 31,45 33,25 29.95 30.16 31,17 30,68 33.86 31,35 30,63 32,44 31,24 28 31,76 30,93 31,83 31 31,79 30,60 31,81 31 41 31 31,35 32,19 31,16 31,76 34.56 30,73 53' Plokk 9 aT 33,41 30.65 58' 31,02 31,55 31,67 31,80 31,65 PA-3/08 30,77 30,63 30.21 31,42 30,62 30,65 Plokk 10 aT 31,58 31,26 31,9831,90 31,63 32,01 40 31,35 31,44 33.79 33,45 33,61 33,03 PA-1/08 30,84 52' 31,37 8 57' 31,51 30,85 2 43 55' 33 31,03 33,99 31,63 39 30,85 Š-31 33,01 31,57 31,16 0,4 32,14 29.86 32,63 31,52 51' 44 56' 31,28 30,77 31,17 31,09 31,34 38 31,67 3,3+ 1,6 TL 32.60 30,87 6 429 400 31,76 1,7 EK 33.39 31,48 27,97+ 34.43 32.10 PA-2/08 31,09 31,04 50' 31,39 Š-35 0,9 31,14 30.75 37 30,86 1,6+ 1,6 TL 32,18 31,73 32,02 31,46 49' 31,03 21 31' 28,36+ 32,81 32,87 31.17 30.24 31.30 32.48 KLO9113818 31,41 30,99 Š-25 0,3 22 32' põld 31 30,71 31,55 32,86 4,4+ 1,9 TL 33,58 31.38 36 8 2,5 EK 28,16+ 2 31,18 31.16 31.46 31,08 32,57 34.29 31.62 28 PA-6/08 30.55 48' 23 33' 31.29 31.21 35 Plokk 9 aT 32 PA-4/08 31.00 47' Plokk 11 aT 33,21 32,47 KLO9401075 31,23 Š-34 1,0 33.78 PA-5/08 31,00 1,2 1,2 TL 30.74 31.17 31,13 32,72 34' Š-32 34.34 28,80 31,48 0,3 24 31 31.72 31.24 31.06 30.91 31,90 3,9+ 1,5 TL ' 30.48 27,70 2,4 EK IV 33.58 31.40 34 31.79 31.44 31,24 31,07 31,10 Orajõe metskond 63 30,97 31,68 32,91 33.46 31.93 Š-24 0,3 6 429 200 33,10 4,2+ 1,7 TL 101854 30,968 m Plokk 1 aT 31.03 2,5 EL 34.12 28,60+ 30.69 Plokk 3 aT KLO9113841 31.38 31,63 28 31,21 33,40 31.29 33.11 31.95 32,70 31.23 31.64 46'34 32,93 31,01 31,72 34.52 PA-7/08 32,68 PA-8/08 Š-33 0,3 30,94 30.75 31.89 31,34 2,8+ 1,3 TL Š-23 0,4 PA-9/08 KLO9338623 1,5 EK 33,57 30.39 28,24 31,52 32,64 4,1+ 1,6 EL 33.09 31.13 31,99 30.95 34 2,5 EK 31.16 28,14+ 33,19 30,99 30.95 32,71 30.82 31.55 28 31.43 33.92 30.40 30.58 Massiaru liivakarjäär 33.27 25 35' 33,36 33,15 31.25 32,18 32,03 31.13 31,35 32,95 34 30.94 31.20 31,03 Š-21 31.61 33,55 0,5 31.12 31,63 31 30.46 Plokk 2 aT 32,34 33,01 33,55 33,55 4,5+4,5 EL 32,67 Š-22 33.01 KLO9700847 0,5 28,55+ Plokk 4 aT 34.43 32 32,33 4,2 1,5 EL 33 PA-11/08 33 31,23 2,7 EK PA-10/08 30,94 27,63 28 31,99 30.99 31.02 31.80 33.42 6 429 000 30.33 31.36 31,86 32,45 32,78 33,64 32.71 533 400 533 600 32,21 31,13 31.38 32,26 Plokk 12 aT 34.34 31,39 30,98 Plokk 13 aT 32.09 PA-12/08 32,54 31.04 45' Š-14A 31,59 0,3 33,11 33,43 33 44' 33 31,30 31,59 3,7 1,2 TL 32,09 33,73 33.28 26 36' 2,5 EK 31.73 32 27,59 33,22 32.33 Š-20 33,40 31,78 32,02 0,4 43' 33,34 4,6 4,6 EL 32.75 31.04 32,90 31,25 31,95 28,34 Š-19 0,5 34 30.88 32.49 Mäeeraldise piir 27 30,96 2,5 2,5 TL 31,63 37' 28 27,96 32,19 Mäeeraldise teenindusmaa piir 31.23 31,26 32,27 34.32 33 33,10 33,11 33,56 Külgneva mäeeraldise piir 31.36 V I 32.39 31,08 32,47 31,45 33 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 31.17 31,82 33,39 33,09 34.39 Nõlvaterviku alumine piir (illustratiivne, vt Märkused) 31,34 32,67 31.41 32.36 33,29 32 6 428 800 Š-15 31,00 32,16 33,10 31.23 Maardla piir (asendiplaanil) PA-16/08 0,4 32,88 32,80 534 200 31,85 31,30 31.09 31,80 3,2+ 3,2 EL Kuusiku Š-14 0,5 29,20+ Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 33.39 21302:002:0070 42' 31,26 3,5 1,0 TL 29 28 38' 31.75 31.42 30,95 31 27,26 31,26 2,5 EK 31,64 39' 32,70 31 Maapinna samakõrgusjoon, m 331,86 30 40' 33 2 31 30.91 41' 31,09 Saadu 28 Mäeeraldise põhja samakõrgusjoon, m 31,08 21302:003:0003 33.66 32.51 31.19 I I' Geoloogilise läbilõike joon V' 31.61 31 33.19 31.19 31.23 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 30.60 KESKUSE (MASSIARU) 31.33 31.10 30.47 põld Prognoosvaru ploki piir (P) Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide piiripunktide koordinaadid koordinaadid RMK Raudtee metsatee 30 m laiune teekaitsevöönd Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1' 6 430 511,38 533 331,48 40' 6 428 761,48 533 904,15 1 6 430 509,47 533 449,53 40 6 429 452,17 533 721,77 Kaitseobjekti piirangud 2' 6 430 531,78 533 433,27 41' 6 428 767,81 533 853,16 2 6 430 552,88 533 672,69 41 6 429 496,36 533 704,56 3' 6 430 566,09 533 609,68 42' 6 428 772,55 533 826,90 3 6 430 565,10 533 730,29 42 6 429 443,23 533 622,63 4' 6 430 552,88 533 672,69 43' 6 428 920,51 533 799,81 4 6 430 576,60 533 784,66 43 6 429 438,59 533 622,14 Ranna või kalda piiranguvöönd 5' 6 430 576,65 533 784,71 44' 6 428 920,11 533 825,30 5 6 430 550,13 533 834,08 44 6 429 425,19 533 524,32 6' 6 430 550,13 533 834,08 45' 6 428 924,04 533 832,99 6 6 430 508,95 533 863,86 7' 6 430 508,95 533 863,86 46' 6 429 170,48 533 930,31 7 6 430 555,88 534 070,83 Pindala 77,06 ha Maaparandushoiuala 8' 6 430 561,98 534 097,38 47' 6 429 319,43 533 899,52 8 6 430 151,78 533 995,92 9' 6 430 148,82 534 020,80 48' 6 429 327,71 533 842,26 9 6 429 797,02 533 976,78 10' 6 429 800,93 534 002,03 49' 6 429 380,50 533 849,54 10 6 429 711,60 533 538,41 2017 a. üldgeoloogilise uurimistöö puurauk 11' 6 429 797,02 533 976,78 50' 6 429 420,56 533 800,38 11 6 429 714,63 533 529,15 12' 6 429 711,60 533 538,41 51' 6 429 428,50 533 729,22 12 6 429 777,38 533 517,00 2008 a. geoloogilise uuringu puurauk 13' 6 429 714,63 533 529,15 52' 6 429 452,17 533 721,77 13 6 430 339,81 533 383,54 14' 6 429 716,71 533 516,39 53' 6 429 496,36 533 704,56 14 6 430 431,90 533 406,84 PA-10 0,5 Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m Märkused: 15' 6 429 727,42 533 515,47 54' 6 429 443,23 533 622,63 15 6 429 603,85 533 533,74 30,58 1,6 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) 16' 6 429 775,14 533 506,23 55' 6 429 438,59 533 622,14 16 6 429 603,77 533 543,69 28,48 Lamami abs kõrgus, m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 17' 6 429 796,29 533 501,52 56' 6 429 425,19 533 524,32 17 6 429 610,27 533 576,79 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 2017 a. üldgeoloogilise uurimistöö kaevand 18' 6 429 861,71 533 485,88 57' 6 429 421,45 533 488,56 18 6 429 736,08 534 223,27 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER ajavahemikul 05.-06.02.2018 . 19' 6 429 917,78 533 472,93 58' 6 429 463,68 533 501,70 19 6 429 655,24 534 214,92 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Š-22 0,5 Kaevandi nr Katendi paksus, m 20' 6 429 999,30 533 452,77 59' 6 429 499,99 533 511,13 20 6 429 655,40 534 206,86 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 32,33 4,2 1,5 EL Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 21' 6 430 115,95 533 424,68 60' 6 429 548,54 533 518,76 21 6 429 375,61 534 176,51 2,7 EK (EK - ehituskruus, TL - täiteliiv) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuse piiriandmeid (seisuga 14.09.2016); 27,63 Lamami abs kõrgus, m 22' 6 430 492,90 533 335,45 22 6 429 341,54 534 171,82 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 23' 6 429 606,01 533 522,85 Pindala 82,38 ha 23 6 429 318,44 534 168,63 - Keskkonnaregistri Massiaru liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 23.03.2018). 78,55 24' 6 429 603,85 533 533,74 24 6 429 258,17 534 162,51 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 6. Uute varuplokkide koordinaadid on toodud tekstilisas 10. 25' 6 429 603,77 533 543,69 25 6 429 077,34 534 144,07 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 26' 6 429 610,27 533 576,79 26 6 428 920,17 534 106,66 8. Plaanile on kantud illustratiivne nõlvaterviku alumine piir, kuna õige piiri asukoht jääb 27' 6 429 736,08 534 223,27 27 6 428 898,42 534 093,17 mäeeraldise ja plokipiiri tähistusjoone alla. 28' 6 429 742,13 534 249,02 28 6 428 783,06 534 028,61 29' 6 429 654,34 534 239,96 29 6 428 779,75 534 009,72 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 30' 6 429 655,21 534 214,92 30 6 428 761,48 533 904,15 31' 6 429 375,61 534 176,51 31 6 428 767,81 533 853,16 Massiaru II liivakarjäär 32' 6 429 341,54 534 171,82 32 6 428 920,11 533 825,30 Mäeeraldise plaan Pärnu maakond, Häädemeeste vald 33' 6 429 318,44 534 168,63 33 6 428 924,04 533 832,99 34' 6 429 258,17 534 162,51 34 6 429 170,48 533 930,31 Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 1/3 35' 6 429 077,34 534 144,07 35 6 429 319,43 533 899,52 36' 6 428 920,17 534 106,66 36 6 429 327,71 533 842,26 Tallinn, Harju maakond 37' 6 428 898,42 534 093,17 37 6 429 380,50 533 849,54 [email protected] Mõõtkava H 1 : 2 000 38' 6 428 783,06 534 028,61 38 6 429 420,56 533 800,38 0 80 160 m 39' 6 428 779,75 534 009,72 39 6 429 428,50 533 729,22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 02.09.2021 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2284  Läbilõige V-V' 003:0003 Saadu N S 21302: m m 34 Š-15 34 PA-11 Š-22 32,80 33 32,12 Š-32 32,33 33 Š-16 Š-31 Plokk 5 aT Plokk 7 aT Orajõe metskond 4 Š-30 31,67 31,90 31,34 0,4 Orajõe metskond 4 PA-8 21303:001:0512 31,13 15-1 32 P11-1 22-1 32 21303:001:0512 0,4 PA-10 32-1 0,5 Kr. 21,9 30,76 Kr. 4,2 0,3 Kr. 7,6 PA-8A vt. 31,22 m 30,58 31-1 vt. 31,30 m St. 1,8 0,4 Kr. 1,2 30,47 16.10.2017 St. 2,7 30-1 Kr. 20,9 St. 1,2 Plokk 12 aT 22.11.2017 M. 1,6 31 St. 1,4 31 2 M. 1,2 Kr. 1,5 M. 1,3 K16-1 0,4 St. 1,2 Plokk 9 aT EL 1: P8-1 0,8 M. 1,2 vt. 30,27 m vt. 30,26 m 0,4 TL vt. 30,28 m St. 0,9 M. 1,2 vt. 30,33 m EL Š-11 16.10.2017 16.10.2017 Kr. 2,9 2,0 Kr. 1,7 16.10.2017 P10-1 vt. 30,17 m vt. 30,10 m TL 22.11.2017 2,0 2,5 30 0,5 St. 1,7 0,5 M. 0,2 22.11.2017 TL 23.11.2017 1,8 15-2 30 28,99 St. 2,8 Kr. 8,2 TL 22-2 Kr. 18,4 P11-2 M. 1,3 vt. 29,53 m 2,0 32-2 23.11.2017 1,6 :2 P8A-1 M. 1,3 St. 5,6 31-2 Kr. 41,3 St. 1,7 1: Kr. 4,9 EL EL M. 0,9 Plokk 14 P 30-2 Kr. 41,4 Kr. 40,0 Plokk 13 aT 1 29 Kr. 11,8 St. 3,0 2,5 St. 1,5 Plokk 11 aT St. 0,7 3,6 M. 1,4 29 Plokk 8 aT 2 K11-1 2,0 TL Kr. 22,9 Plokk 10 aT St. 0,5 EL 0,4 St. 7,2 P8-2 M. 1,3 K16-2 M. 1,5 M. 1,4 Kr. 1,2 2,1 St. 2,6 M. 1,1 Nõlvus M. 1,4 Kr. 1,9 EL Kr. 17,1 EK EK 28 St. 1,8 2,2 M. 1,0 EK 28 1 : 2 M. 1,5 Plokk 6 aT EL St. 2,5 4,4 St. 1,3 TL 3,7 4,7 M. 1,0 M. 1,3 4,2 EL 3,5 4,5 4,0 4,8 3,3 TL EL 27 2,0 3,6 4,1 27 4,0 K11-2 3,5 Kr. 39,8 26 3,0 St. 2,8 26 3,2 M. 1,5 EK 25 25 24 24 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Prognoosvaru ploki piir (P) Kaevandamise eelne veetase Kaevandamise järgne veetase 1 : 2 skond 4 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' 0512 W E W E 001: m m m m õe m et Kasvukiht 34 34 34 34 21303: Š-17 32,72 aj PA-14A Ülipeeneteraline 33 33 33 Š-12 33 Or 32,00 PA-7 orgaanikarikas liiv 31,70 Plokk 5 aT 31,45 Orajõe metskond 4 PA-15 32 0,7 K17-1 32 32 21303:001:0512 32 Orajõe metskond 4 PA-13 0,2 31,35 Kr. 0,7 PA-3 Ülipeene- ja väga 21303:001:0512 30,63 vt. 31,20 m K12-1 Š-6 16.10.2017 St. 2,3 30,08 Plokk 5 aT 0,3 P7-1 0,5 Kr. 4,2 vt. 31,05 m peeneteraline liiv (M<1,3) 31 31 31 16.10.2017 0,3 31 30,06 M. 1,6 vt. 30,75 m Kr. 0,6 St. 1,4 vt. 30,43 m 14A-1F vt. 30,52 m 16.10.2017 2,2 EL St. 1,4 16.10.2017 0,4 P13-1 Kr. 3,3 23.08.2017 M. 1,1 Plokk 7 aT M. 1,4 P15-1 Väga peene kuni 30 Kr. 11,2 St. 2,1 30 30 EL Kr. 3,1 30 0,3 6-1 K17-2 P3-1 TL peene teraline liiv (M>1,3) St. 4,5 M. 1,4 0,5 2,0 St. 2,4 2 Kr. 38,1 Kr. 14,4 Kr. vt. 1,1 29,28 m 2,0 K12-2F Plokk 14 P 1: Orajõe metskond 4 M. 1,2 2 vt. 29,06 m St. 2,3 EL St. 1,4 16.10.2017 P7-2 Kr. 11,8 M. 1,1 Kruusakas liiv (kruusa St. 1,2 1: 29 21303:001:0512 23.11.2017 TL 29 29 Kr. 4,6 TL 29 M. 1,6 M. 1,4 M. 1,4 Plokk 6 aT St. 1,4 2,0 Plokk 6 aT Plokk 8 aT fr. sisaldus looduslikus 1: EK P13-2 EL St. 3,7 M. 1,6 Š-9 EL M. 1,1 materjalis 10%<Kr<35%) 2,0 Kr. 9,4 EL 2 28 28 28 2,1 3,5 28 26,90 6-2 St. 6,3 5,0 P3-2 TL 4,0 3,3 Kr. 73,7 4,4 Plokk 14 P Kr. 22,7 K12-3 Kruus (kruusa fr. sisaldus M. 1,1 4,5 5,2 St. 0,4 3,6 St. 3,5 4,0 Kr. 15,6 looduslikus materjalis Kr>35%) 27 27 27 27 1: TL 3,4 M. 1,9 3,3 M. 1,7 St. 1,0 3,8 2 3,4 EL 5,0 M. 1,3 3,5 EK 26 26 26 EL 26 Saviliivmoreen Plokk 14 P 25 25 25 25 Plokk 14 P Ranna või kalda piiranguvöönd 24 2,5 24 24 24 Tee kaitsevöönd PA-7 Puuraugu nr 31,45 Suudme abs kõrgus, m Proovi number Veetaseme abs kõrgus, m vt. 30,75 m Kruusa sisaldus, % Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV' Mõõtmise kuupäev 16.10.2017 Savi- ja tolmusisaldus, % W E SW NE Liiva peensusmoodul m m EL - ehitusliiv 0123 0123 m m Sügavus maapinnast, m P7-1 EK - ehituskruus a a 0,3 j j 36 36 36 36 eväl eväl TL - täiteliiv 003: 003: Kr. 0,6 St. 1,4 Proovitud intervall, m t t Tuul Tuul M. 1,1 21302: 21302: 35 35 35 35 skond 63 TL 0228 2,0 Š-24 34 Š-26 34 34 Orajõe metskond 4 34 Puuraugu sügavus, m Š-22 Š-23 33,10 001: 32,96 21303:001:0512 Orajõe metskond 4 Š-13 õe m et 32,33 32,64 33 21303:001:0512 33 33 33 Š-14A 21303: 32,08 0,3 24-1 3,5 Š-30 0,3 31,59 23-1 Kr. 5,2 PA-1A Š-19 0,4 St. 0,8 Š-14A Kaevandi nr 31,13 26-1 22-1 4,0 aj 32 Š-38 32 32 Kr. 28,7 32 31,05 30,96 K14/1-1 0,5 Kr. 7,6 M.1,0 Or Kr. 5,1 St. 0,6 31,59 Suudme abs kõrgus, m 0,5 K13-1 30,61 Plokk 9 aT St. 1,5 Kr. 0,8 St. 1,2 TL 0,3 M. 1,4 vt. 31,10 m 30-1 M. 1,1 St. 1,2 M. 1,3 22.11.20172,0 2 31 Kr. 1,4 31 31 Plokk 9 aT EL 31 Kr. 1,5 Proovi number 1: 0,4 P1A-1 St. 1,7 0,4 TL M. 1,1 EL vt. 30,64 m Sügavus maapinnast, m St. 0,9 22.11.2017 2,0 24-2 Kruusa sisaldus, % 0,5 K14/1-2 vt. 30,33 m vt. 30,05 m Kr. 1,8 M. 1,4 0,3 TL 22.11.2017 2,0 23-2 Kr. 29,4 30 38-1 M. 0,2 vt. 29,96 m 30 30 19-1 1,5 Kr. 28,9 30 Savi- ja tolmusisaldus, % 16.10.2017 St. 0,9 EL 22.11.2017 3,0 26-2 St. 3,9 TL vt. 29,59 m St. 1,1 22-2 Kr. 48,9 Liiva peensusmoodul 1 : 2 M. 1,4 2,5 Kr. 1,7 vt. 29,53 m Kr. 6,4 Kr. 12,6 M. 1,6 K13-2 23.11.2017 1,6 23.08.2017 St. 3,2 EL - ehitusliiv EL St. 1,4 St. 1,4 St. 1,2 M. 1,2 Kr. 41,3 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 29,59 m 30-2 EL Plokk 2,5 Plokk 11 aT M. 1,4 :5 29 Kr. 8,5 29 29 St. 0,7 29 K14/1-1 EK - ehituskruus 2,2 M. 0,7 Kr. 22,9 M. 1,1 M. 1,0 K14/1-3TL Mõõtmise kuupäev 23.08.2017 0,3 P1A-2 St. 1,4 Plokk 10 aT M. 1,4 EK TL - täiteliiv 1 TL Kr. 0,8 Kr. 10,4 M. 1,6 St. 2,6 TL TL 10 aT Kr. 40,1 EK 4,5 1 : 5 vt. 28,11 m 4,5 St. 0,8 St. 1,2 28 23.11.2017 2,5 M. 1,0 28 28 3,0 28 St. 2,8 EL 38-2 M. 1,2 4,5 M. 1,1 Proovitud intervall, m TL 4,7 1,5 3,5 M. 1,3 4,5 Kr. 25,2 3,2 TL 3,6 EL K13-3 3,3 St. 0,8 4,0 EK 4,8 27 Kr. 27,9 27 27 27 M. 1,5 4,0 Kaevandi sügavus, m 5,4 St. 1,2 2,5 EL 5,5 M. 1,3 4,1 26 Plokk 14 P EL 26 26 26 4,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Massiaru II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Pärnu maakond, Häädemeeste vald I - I' ... V - V' Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 2/3 Märkused: Tallinn, Harju maakond H 1 : 2 000 [email protected] Mõõtkava V 1: 100 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 0 80 160 m 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 02.09.2021 3. Katastriüksuste piirid ühtivad teenindusmaa piiriga Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2284  2 8 30.39 29.74 31.03 31.48 26.23 30.17 26.57 28.52 5' 31.47 31.81 6 430 600 27.28 29.36 30,26 31.67 31.47 4' 30,46 4 2 31,02 8 26.31 26.69 3' 3 8' 32 2 29,75 31,78 6' 31.03 7 31,43 32,48 26.39 28,17 29,29 31,44 5 28,78 31,65 27 2' 31,68 31,54 27,57 32,65 28,13 7' 1' 27,30 6 31,29 31 27,17 26,42 27,56 1 9 30 2 27,16 28 22' 25,74 27,40 32,72 27, 09.01.2018 16 32,04 27,08 26,60 27, 27,39 27 55 27, 27, 36 27,22 25 2 8 27,27 27,44 14 31,79 28 27,23 31,53 27,79 27 26,70 6 430 400 32 31,85 27,78 27 Kaardilehe nr 5314 Häädemeeste 31,52 13 30 28,09 31,15 27,16 27 28 29 26.95 31,57 28,64 27,25 31,18 31 28 27,42 28,86 31,25 27,98 6 430 200 27 31,51 Orajõe metskond 4 21303:001:0512 29,15 Metsamaa kõlvik 51 ha 9' 31,00 27.08 8 2 8 21' 28,63 29,36 31,04 31,16 29, 28, 29, 29 03 27.71 38 31,15 29, 28 70 27 29,82 30,90 31,96 29, 28, 29, 29, 44 28, 29, 29,15 16 51 66 57 58 N 28,61 27,65 27,23 29,92 31,59 28 28 28 6 430 000 20' 29,95 31,12 28, 30, 30, 63 02 4130, 32,13 29, 29, 29,60 30,93 06 31 04 82 29,10 28,57 28,05 29,33 27 29 30,38 31.64 29,59 28.63 19' 30,34 30, 31, 30, 29, 30,85 29, 30, 78 30, 12 30,89 78 39 20 21 52 30,20 29.43 31,19 30,25 29,80 Orajõe metskond 4 30, 29, 30, 21303:001:0512 87 63 59 29.14 28 2 30,52 8 31.30 30, 18' 30 88 30,52 29.84 30,46 30, 29 58 30, 48 31,31 30,31 29.30 10' 31,23 6 429 800 30 30,88 30,93 17' 30,89 30, 30.27 Metalltoru 32,56 92 32,11 30,65 30,63 30,79 30 32,98 33.39 12 11' 9 29 31,81 30,50 16' 31,39 30, 30, 30, 30, 31,73 91 86 30,35 30 45 29.43 33.07 30.02 3 30,84 27'18 0 30,24 a j 30,40 30,39 Kadakao 28' 30,60 30,38 30,56 30,49 15' 30,45 29,68 31,07 32.46 30,08 30,81 30.05 30,21 30, 31,08 29,56 29, 30, 28, 30,83 81 33.46 29.43 30,43 80 30,27 37 74 14' 30,26 30,14 30,21 Orajõe metskond 62 29,35 30,41 21301:001:0103 11 10 30 30,03 30,11 29,20 29,79 30,10 30,12 30.66 29,45 29.63 29,34 09.01.2018 29,11 13' 12' 29,68 29,72 29,79 30,08 30 29, 29,05 33.22 29 26 29,89 30,75 29,79 29 28,30-28,17 ¨ 1600 Met 29,96 29,94 30,14 28,45 29,32 Kadak ao a j 29,79 28,94-28,94 ¨ 600 Bet 30,30 19 30, 29,28 29,23 30 29,86 28.76 09.01.2018 29, 29,78 29,37 75 77 29,13 3 31,63 30,18 1 30,93 31,86 29' 29, 31,68 24'25' 26' 22 28.52 30,79 30' 33 31,73 30,10 29,99 33.37 30,71 30,24 29, 28, 30, 30, 31,69 31,76 48 63 82 17 40 28.68 29 15 16 30,70 20 29,32 32.98 23' 33.73 6 429 600 29.54 28 29.76 33.43 29,19 65 71 29, 09.01.2018 30, 02 01 29.96 31, 31, 30,26 60' 29.60 33.53 34.14 30,17 30,88 34 30 09 37 82 01 51 12 31, 11 30, 30, 31, 29, 31, 31, 28 28 31,00 29.95 30.16 59' 33,25 33.86 31,24 31,79 31 41 34.56 31,16 53' 33,41 30.65 58' 31,65 31,42 30.21 31,9831,90 31,63 32,01 40 33.79 33,45 33,61 29 30,84 30 33,03 57' 52' 31,37 43 55' 39 33,99 31,63 31 31,03 33,01 31,57 31,16 29.86 32,63 31,52 51' 44 56' 31,28 31,09 38 31 31,17 31,34 30,87 6 429 400 31,76 33.39 34.43 31,48 32.10 31,09 31,04 50' 31,39 30.75 32,02 31,46 37 Veekogu pindala 21 31' 31,73 49' 31 ha Veetase 31.17 30,00 m KLO9113818 30.24 31.30 32.48 31,41 22 32' põld 33,58 31.38 36 30 31.16 31.46 29 34.29 31.62 48' 23 33' 29 30.55 31.29 31.21 35 32 31.00 31 47' 33,21 31,23 33.78 KLO9401075 32 30.74 31.17 31,13 34' 34.34 24 33 31 31.72 31.24 31.06 30.91 30.48 33.58 31.40 34 31.79 31.44 31,07 31,10 Orajõe metskond 63 30,97 33.46 31.93 6 429 200 101854 31.03 34.12 30,968 m 30.69 KLO9113841 31.38 31,21 33,40 31.29 33.11 31.95 31.23 31.64 46'34 31,01 34.52 30,94 30.75 31.89 KLO9338623 33,57 33.09 30.39 31.13 30.95 34 31.16 30,99 30.95 30.82 31.55 31.43 33.92 30.40 30.58 33.27 25 35' 33,36 31.25 31.13 31,35 34 30.94 31.20 31,03 31.61 33,55 31.12 31 30.46 33.01 KLO9700847 34.43 33 30,94 30.99 31.02 31.80 33.42 6 429 000 30.33 31.36 32.71 533 400 533 600 31.38 34.34 28 32.09 31,39 30,98 31 31.04 45' 29 28 30 33 44' 33 33,73 33.28 Mäeeraldise piir 31.73 32 26 36' 32.33 Mäeeraldise teenindusmaa piir 43' 31.04 32.75 Külgneva mäeeraldise piir 34 30.88 32.49 27 37' Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 31.23 34.32 33,10 29 33,56 31.36 Kõlviku piir (korrastatud metsamaa 51 ha) 32.39 31,08 Maardla piir (asendiplaanil) 33 31.17 Kuusiku 33,09 33,39 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 21302:002:0070 34.39 28 31.41 32.36 33,29 32 31 Maapinna samakõrgusjoon, m 31.23 6 428 800 31,00 33,10 32,88 534 200 30 32 31 31.09 29 Veekogu põhja samakõrgusjoon, m 33.39 42' 29 28 38' 31.75 31.42 30,95 31 31,26 31,64 39' 32,70 331,86 30 40' 33 2 31 30.91 RMK Raudtee metsatee 30 m laiune teekaitsevöönd 41' 31,09 Saadu 31,08 21302:003:0003 33.66 32.51 31.19 Kaitseobjekti piirangud 31.61 31 33.19 31.19 31.23 30.60 Ranna või kalda piiranguvöönd 31.33 KESKUSE (MASSIARU) 31.10 30.47 põld Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Maaparandushoiuala piiripunktide koordinaadid koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y Veekogu 1' 6 430 511,38 533 331,48 40' 6 428 761,48 533 904,15 1 6 430 509,47 533 449,53 40 6 429 452,17 533 721,77 2' 6 430 531,78 533 433,27 41' 6 428 767,81 533 853,16 2 6 430 552,88 533 672,69 41 6 429 496,36 533 704,56 3' 6 430 566,09 533 609,68 42' 6 428 772,55 533 826,90 3 6 430 565,10 533 730,29 42 6 429 443,23 533 622,63 4' 6 430 552,88 533 672,69 43' 6 428 920,51 533 799,81 4 6 430 576,60 533 784,66 43 6 429 438,59 533 622,14 5' 6 430 576,65 533 784,71 44' 6 428 920,11 533 825,30 5 6 430 550,13 533 834,08 44 6 429 425,19 533 524,32 6' 6 430 550,13 533 834,08 45' 6 428 924,04 533 832,99 6 6 430 508,95 533 863,86 7' 6 430 508,95 533 863,86 46' 6 429 170,48 533 930,31 7 6 430 555,88 534 070,83 Pindala 77,06 ha 8' 6 430 561,98 534 097,38 47' 6 429 319,43 533 899,52 8 6 430 151,78 533 995,92 9' 6 430 148,82 534 020,80 48' 6 429 327,71 533 842,26 9 6 429 797,02 533 976,78 10' 6 429 800,93 534 002,03 49' 6 429 380,50 533 849,54 10 6 429 711,60 533 538,41 11' 6 429 797,02 533 976,78 50' 6 429 420,56 533 800,38 11 6 429 714,63 533 529,15 12' 6 429 711,60 533 538,41 51' 6 429 428,50 533 729,22 12 6 429 777,38 533 517,00 13' 6 429 714,63 533 529,15 52' 6 429 452,17 533 721,77 13 6 430 339,81 533 383,54 14' 6 429 716,71 533 516,39 53' 6 429 496,36 533 704,56 14 6 430 431,90 533 406,84 15' 6 429 727,42 533 515,47 54' 6 429 443,23 533 622,63 15 6 429 603,85 533 533,74 16' 6 429 775,14 533 506,23 55' 6 429 438,59 533 622,14 16 6 429 603,77 533 543,69 Märkused: 17' 6 429 796,29 533 501,52 56' 6 429 425,19 533 524,32 17 6 429 610,27 533 576,79 18' 6 429 861,71 533 485,88 57' 6 429 421,45 533 488,56 18 6 429 736,08 534 223,27 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 19' 6 429 917,78 533 472,93 58' 6 429 463,68 533 501,70 19 6 429 655,24 534 214,92 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 20' 6 429 999,30 533 452,77 59' 6 429 499,99 533 511,13 20 6 429 655,40 534 206,86 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER ajavahemikul 05.-06.02.2018 . 21' 6 430 115,95 533 424,68 60' 6 429 548,54 533 518,76 21 6 429 375,61 534 176,51 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 22' 6 430 492,90 533 335,45 22 6 429 341,54 534 171,82 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 23' 6 429 606,01 533 522,85 Pindala 82,38 ha 23 6 429 318,44 534 168,63 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuse piiriandmeid (seisuga 14.09.2016); 24' 6 429 603,85 533 533,74 24 6 429 258,17 534 162,51 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 25' 6 429 603,77 533 543,69 25 6 429 077,34 534 144,07 - Keskkonnaregistri Massiaru liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 23.03.2018). 26' 6 429 610,27 533 576,79 26 6 428 920,17 534 106,66 6. Uute varuplokkide koordinaadid on toodud tekstilisas 10. 27' 6 429 736,08 534 223,27 27 6 428 898,42 534 093,17 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 28' 6 429 742,13 534 249,02 28 6 428 783,06 534 028,61 29' 6 429 654,34 534 239,96 29 6 428 779,75 534 009,72 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 30' 6 429 655,21 534 214,92 30 6 428 761,48 533 904,15 31' 6 429 375,61 534 176,51 31 6 428 767,81 533 853,16 Massiaru II liivakarjäär 32' 6 429 341,54 534 171,82 32 6 428 920,11 533 825,30 Korrastatud ala plaan Pärnu maakond, Häädemeeste vald 33' 6 429 318,44 534 168,63 33 6 428 924,04 533 832,99 34' 6 429 258,17 534 162,51 34 6 429 170,48 533 930,31 Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 3/3 35' 6 429 077,34 534 144,07 35 6 429 319,43 533 899,52 36' 6 428 920,17 534 106,66 36 6 429 327,71 533 842,26 Tallinn, Harju maakond 37' 6 428 898,42 534 093,17 37 6 429 380,50 533 849,54 [email protected] Mõõtkava H 1 : 2 000 38' 6 428 783,06 534 028,61 38 6 429 420,56 533 800,38 0 80 160 m 39' 6 428 779,75 534 009,72 39 6 429 428,50 533 729,22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 02.09.2021 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2284  Massiaru II liivakarjääri kaevandamisele kuuluvate varude määramine Massiaru II liivakarjääri mäeeraldisel viidi 2025. aastal läbi maavara kvaliteedi ümberhindamine (“Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine”, OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5347), mille tulemusena muudeti maavaravaru kasutusala plokis 11 aT ehituskruusast ehitusliivaks. Mahtusid ei muudetud. Käesolevaga on esitatud Massiaru II liivakarjääri loa muutmistaotlus, millega on muudetud varu kasutusala loa vormil. Kogu varu ei ole kaevandatav. Mäeeraldise piirile tuleb jätta nõlvatervik, mis tagab külgnevate alade maapinna stabiilsuse ka pärast maavaravaru ammendamist. Kadu tervikus on arvutatud selle pikkuse ja ristlõike pindala korrutisena. Sealjuures on kasutatud järgmiseid nõlvuseid: katend 1:2, ehitus- ja täiteliiv veepeal 1:2 ehitus- ja täiteliiv vee all 1:5. Tabel 1 Massiaru II liivakarjääri maavaravaru (varu seisuga 16.01.2026. a) Kadu Pind- Taotletav varu Kaevandatava varu Maavara Plokk nõlvatervikus, ala, ha kogus, tuh m³ suurus, tuh m³ kategooria tuh m³ 5 (aT) 23,15 211 2 209 EL 6 (aT) 33,86 883 28 855 EL 7 (aT) 10,57 105 1 104 TL 8 (aT) 10,57 250 8 242 TL 9 (aT) 28,45 299 6 293 TL 10 (aT) 23,42 504 49 455 TL 11 (aT) 5,03 100 3 97 EL 12 (aT) 4,18 101 4 97 EL 13 (aT) 4,18 73 9 64 EL Kokku 2526 110 2416 EL, TL sh ehitusliiva 1368 46 1322 EL sh täiteliiva 1158 64 1094 TL  KÄSKKIRI 17. juuli 2018 nr 1-1/18/1439 Maa-ameti peadirektori 09. juuli 2018 käskkirjas nr 1-1/18/1391 „Pärnu maakonna Massiaru liivamaardla registrikande muutmine“ ilmse ebatäpsuse parandamine OÜ Eesti Killustik esitas Maa-ametile Massiaru liivamaardla täiendava ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 19.06.2018, kirja registreerimise nr 9-3/18/10295). Aruanne on koostatud üldgeoloogilise uurimistöö tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 21.04.2017 andnud üldgeoloogilise uuringu loa nr 329131). OÜ Inseneribüroo STEIGER tegi aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehitusliiva aktiivne tarbevaru kogumahus 1268 tuh m3, täiteliiva aktiivne tarbevaru kogumahus 1158 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru mahus 100 tuh m3. Varu arvutus tehti kokku üheksas plokis (5. – 13. plokk). Maa-ameti peadirektori 09.07.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/1391 kanti Massiaru II üldgeoloogilise uurimistöö varu Massiaru liivamaardla koosseisu. Varu kandmisel keskkonnaregistrisse selgus, et ekslikult on keskkonnaregistrisse kandmiseks esitatud 10. ploki pindalaks käskkirja märgitud 23,45 ha. Aruande kohaselt on 10. ploki tegelik pindala 23,42 ha. Eeltoodut arvestades on vaja parandada Maa-ameti peadirektori 09.07.2018 käskkirja nr 1- 1/18/1391 punkti 1.6 ja märkida 10. ploki pindalaks 23,42 ha. Tegemist on haldusakti ilmse ebatäpsuse parandamisega, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Tuginedes eeltoodule ja lähtudes keskkonnaregistri seaduse § 4 lõikest 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 käskkirja nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktidest 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ §-st 31 ja HMS §-st 59 parandan 09.07.2018 käskkirja nr 1-1/18/1391 „Pärnu maakonna Massiaru liivamaardla registrikande muutmine“ punktis 1.6 ilmse ebatäpsuse ja ning sõnastan punkti 1.6 järgmiselt: 1. „1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 23,42 ha – 504 tuh m3 (10. plokk, 9. ploki lamamis, allpool põhjavee taset).“. 2. Käskkiri teha teatavaks Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Eesti Killustik OÜ-le, Keskkonnaametile, Häädemeeste vallavalitsusele. Käskkirja peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor  KÄSKKIRI 9. juuli 2018 nr 1-1/18/1391 Pärnu maakonna Massiaru liivamaardla registrikande muutmine OÜ Eesti Killustik esitas Maa-ametile Massiaru liivamaardla täiendava ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 19.06.2018, kirja registreerimise nr 9-3/18/10295). Aruanne on koostatud üldgeoloogilise uurimistöö tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 21.04.2017 andnud üldgeoloogilise uuringu loa nr 329131). OÜ Inseneribüroo STEIGER on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehitusliiva aktiivne tarbevaru kogumahus 1268 tuh m3, täiteliiva aktiivne tarbevaru kogumahus 1158 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru mahus 100 tuh m3. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 5. - 13. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Urissaare ja Massiaru külas riigile kuuluval kinnisasjal Orajõe metskond 4 (katastritunnus 21303:001:0512), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 käskkirja nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 6 alusel,: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne“ alusel seisuga 01.06.2018 keskkonnaregistri maardlate nimistus Massiaru liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 23,15 ha – 211 tuh m3 (5. plokk), 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 33,86 ha – 883 tuh m3 (6. plokk, osaliselt 5. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,57 ha – 105 tuh m3 (7. plokk), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,57 ha – 250 tuh m3 (8. plokk, 7. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.5. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 28,45 ha – 299 tuh m3 (9. plokk),  1.6. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 23,45 ha – 504 tuh m3 (10. plokk, 9. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.7. ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 5,03 ha – 100 tuh m3 (11. plokk, 9. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.8. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,18 ha – 101 tuh m3 (12. plokk), 1.9. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,18 ha – 73 tuh m3 (13. plokk, 12. ploki lamamis, allpool põhjavee taset). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0853) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. 3. Käskkiri teha teatavaks Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Eesti Killustik OÜ-le, Keskkonnaametile, Häädemeeste vallavalitsusele. Käskkirja peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor  KORRALDUS 16.01.2026 nr 13-5/26-4 Pärnu maakonna Massiaru liivamaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Osaühing Eesti Killustik tellimisel Eesti Geoloogiateenistusele Massiaru liivamaardlas Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise plokk 11 maavara kvaliteedi ümberhindamise aruande „Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri“ (registreeritud 14.11.2025 nr-ga 13-2/25-1825, edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 16.12.2025 kirjaga (registreeritud 16.12.2025 nr-ga 13-2/25- 1983). Aruanne on koostatud kameraaltööna 2018 a (Tammekänd jt, 2018) geoloogilise uuringu ning 2025 a tehtud kahe uue kaevandi andmete põhjal. Aruandes tehakse maavara kvaliteedi ümberhindamise tulemusena ettepanek muuta ploki 11 varu liik ehituskruusast ehitusliivaks. Kuna olemasoleva ploki pindala ja maht ei muutu, ei muutu ka arvele võetud varu kogus. Sellest lähtuvalt uut maavaravaru kogust ei arvutatud. Massiaru liivamaardla ehitusliiva 11 plokk asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Massiaru külas riigile kuuluval katastriüksusel Massiaru liivakarjäär 2 (katastritunnus 21401:001:0815), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Aruandes ümber hinnatud plokk asub täielikult kehtiva määeraldise Massiaru II liivakarjäär piires (keskkonnaluba nr KL-514852, loa omaja Osaühing Eesti Killustik, luba kehtiv kuni 04.05.2037). Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2018 maavarade registris Paluküla-Möldripalu registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,03 ha – 100 tuh m³ (11. plokk), 2. Viia registrisse (registrikaart nr 853) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Osaühingule Eesti Killustik, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja Häädemeeste Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Valdo Tohver Maavarade registri osakonna spetsialist 5309 4459 [email protected] 2 (2)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) Töö nr 18/2178 Tallinn 2018 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 2 Kinnitan: Erki Niitlaan ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd .......................... Geoloogiainsener Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 Maardlate uurimine, projekteerimine (kutsetunnistus nr 116663) Marge Uppin .......................... Hüdrogeoloog (Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) Erki Vaguri .......................... Mäeinsener Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 Maavarade pealmaakaevandamine ja projekteerimine (kutsetunnistus nr 127132) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 3 ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Massiaru II üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018). Aruanne ühes köites, teksti 37 lk, 12 tekstilisa, 4 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2018. Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER üldgeoloogilise uurimistöö loa nr 329131 alusel. Uuringuruum teenindusala pindalaga 346,79 ha asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas nii Penu küla kui ka Massiaru küla territooriumil vastavalt riigimaadel Orajõe metskond 4 (katastritunnus 21303:001:0512, pindala 1437,00 ha) ja Orajõe metskond 63 (katastritunnus 21303:001:0228, 12,79 ha). Massiaru II uuringuruum jääb Massiaru liivamaardlast (registrikaart nr 0853) (sh Massiaru liivakarjäärist) vahetult põhja, ida ja lääne suunda, mis kanti 2009. a keskkonnaregistri maardlate nimistusse kohaliku tähtsusega liivamaardlana. Üldgeoloogilises uurimistöös rajati 38 kaevandit ja 20 puurauku. Uuringupunktide võrk oli tihedam uuringuruumi kesk- ja lõunaosas. Uuringuakudest võeti kokku 99 proovi materjali terastikulise koostise ja 8 proovi filtratsiooniomaduste määramiseks ning üks koondproov kruuskillustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate määramiseks. Uuringuruumi teenindusala osalisel pindalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Kõikide uuringuaukude suudmete absoluutkõrgused mõõdistati instrumentaalselt. Massiaru II uuringuruum paikneb madalal ja lamedal, üsna ulatuslikul Antsülusjärve rannavallil. Uuringuruumis levib liivsavimoreenil liiva, kohati kruusaka liiva ja kruusa kompleks, kus kihi paksus ulatub 5 m-ni. Uuringuruumi katendi paksus jääb vahemikku 0,1 - 1,2 m, keskmiselt 0,4 m. Katend on esindatud kasvukihiga, ülipeene- teralise orgaanikarikka liivaga või valkjashalli tolmliivaga. Kasuliku kihi paksus jääb uuringuruumi kesk- ja lõunaosas vahemikku 1,2 - 4,9 m, ida ja lääne suunas aga väheneb 1 meetrini, suidudes täielikult välja uuringuruumi lääneosas. Kasuliku kihi lamam jääb uuringuruumi piires abs kõrguste vahemikku 24 - 31 m, järgides maapinnareljeefi ning olles tõusuga ida ja kirde suunas. Uuringuaegne põhjaveetase jääb abs kõrguste vahemikku 23,6 - 33,5 m. Suurem osa kasulikust kihist uuringuruumi kesk- ja lõunaosas jääb põhjaveetasemest madalamale. Tellija lähteülesanne geoloogilistele töödele oli otsida ja uurida kavandatava Rail Balticu raudtee muldkeha ja teenindava infrastruktuuri ehitustöödeks sobivat täitematerjali. Tehtud töödega selgitati välja Massiaru II uuringuruumis paiknev liiva ja kruusa varu ja levik ning kvaliteet. Tööde tulemuste kohaselt rahuldab leiduv maavara ehitustöödeks nõutud kvaliteedinormid. Üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena piiritleti Massiaru II uuringuruumi teenindusala kesk- ja lõunaosas kogupindalal 77,06 ha 9 maavaravaru plokki nii üleval- kui ka allpool keskmist uuringuaegset põhjaveetaseme abs kõrgust 30,0 m. - Plokis 5 pindalaga 23,15 ha hinnati veepealset ehitusliiva varu 211 tuh m3 ja selle lamamis plokis 6 pindalaga 33,86 ha veealust ehitusliiva varu 883 tuh m3; - Plokis 7 pindalaga 10,57 ha hinnati veepealset täiteliiva varu 105 tuh m3 ja selle lamamis plokis 8 pindalaga 10,57 ha veealust täiteliiva varu 250 tuh m3; OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 4 - Plokis 9 pindalaga 28,45 ha hinnati veepealset täiteliiva varu 299 tuh m3 ja selle lamamis plokis 10 pindalaga 23,42 ha veealust täiteliiva varu 504 tuh m3 ning plokis 11 pindalaga 5,03 ha veealust ehituskruusa varu 100 tuh m3; - Plokis 12 pindalaga 4,18 ha hinnati veepealset ehitusliiva varu 101 tuh m3 ja selle lamamis plokis 13 pindalaga 4,18 ha veealust ehitusliiva varu 73 tuh m3. Lisaks eraldati ülejäänud Massiaru II uuringuruumi 236,23 ha pindalal täiteliiva prognoosvaru 4016 tuh m3, mis on aluseks edasise geoloogilise uuringu suunamisel. Alates 01.01.2017. a hakkas kehtima uus maapõueseadus. Kuna antud seaduse määrus, mis käsitleb üldgeoloogilise uurimistöö korda ning nõudeid, ei ole seisuga 31.05.2018. a veel ilmunud, siis kasutatakse käesolevas töös kuni 31.12.2016. a kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44 määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõudeid, mille järgi on üldgeoloogiline uurimistöö maavarade otsing, mille käigus uuritakse otsinguala piires maavara levikut ja omadusi, rajatakse kaevandeid ja puurauke, võetakse proove laborimääranguteks, piiritletakse ja arvutatakse maavara reservvaru ning prognoosvaru ning antakse soovitusi uuringutöödeks. Kuna Massiaru II uuringuruumi kesk- ja lõunaosas piiritletud maavara varu uuringuvõrgu tihedus on piisav maavara hindamiseks tarbevaruna, kasuliku kihi materjal vastab nii ehitusliivale, täiteliivale kui ka ehituskruusale esitavatele nõuetele ning piirangud kaevandamiseks alal puuduvad, siis uurimistöös hinnatud varu soovitatakse kinnitada vastavalt ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa aktiivse tarbevaruna ning lülitada saadud varu Massiaru liivamaardla (registrikaart nr 0853) koosseisu. Nimetatud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks keskkonnaregistri maardlate nimistus. Võtmesõnad: Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Massiaru liivamaardla, Massiaru II uuringuruum, ehituskruus, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS.... 7 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ......................................................................... 11 3.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine .................................................................. 11 3.2 Proovide võtmine ja laboratoorsed uuringud ..................................................... 11 3.3 Topograafilised tööd .......................................................................................... 12 3.4 Kameraaltööd ..................................................................................................... 12 3.5 Uuringu keskkonnamõju .................................................................................... 13 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..................................................................................... 15 4.1 Geoloogiline ehitus ............................................................................................ 15 4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ......................................................................... 18 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 22 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 25 7. VARU ARVUTUS ............................................................................... 27 8. KOKKUVÕTE .................................................................................... 36 9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 37 TEKSTILISAD 1. Tellimiskiri ........................................................................................................... 38 2. Üldgeoloogilise uurimistöö luba 329131 ............................................................. 39 3. Kaevandite ja puuraukude kataloog ..................................................................... 41 4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (GOST 8735) .................. 45 5. Väljasõelutud liiva fr. sisalduse ja keskmiste näitajate tabel (GOST 8735) ........ 50 6. Kaevandite ja puuraukude geoloogilised kirjeldused ........................................... 60 7. Katseprotokoll nr 18/2289 K (OÜ Inseneribüroo STEIGER) .............................. 78 8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............... 94 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 99 10. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise akt…………………………………………100 11. Varu arvutuse tulemused ………………………………………………………………….102 12. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ……………………………………………………105 GRAAFILISED LISAD 1. Ülevaateplaan. Mõõtkava 1 : 10 000 2. Geoloogiline läbilõige A - A’. Mõõtkava hor. 1 : 10 000, vert. 1 : 100 3. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 4. Geoloogilised läbilõiked I - I’...V - V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 6 1. SISSEJUHATUS Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER osaühingu Eesti Killustik tellimusel (lisa 1) ja üldgeoloogilise uurimistöö loa nr 329131 alusel (lisa 2). Pärnust lõunas, Massiaru II uuringuruumist riigipiirini jääv ala on liiva ja kruusa leviku suhtes piiratud ning potentsiaalsed maavara levikualad on valdavalt looduskaitse all (nt Laulaste looduskaitseala, Kiusumetsa hoiuala jt). Massiaru II üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk oli ulatuslikum ehituseks sobiliku maavara, st liiva ja kruusa otsing piirkonnas selgitamaks, kas antud koht või osa sellest on perspektiivne Massiaru liivamaardla laiendamiseks. Uurimistöö käigus selgitati välja uuringuruumi geoloogiline ehitus, maavara potentsiaalne levik, kasuliku kihi paksus ja kvaliteet. Uuringuruum valiti suurem seetõttu, et oleks võimalik täpsustada kasuliku kihi levikut ja välja suidumist rannaastangu servaaladel ning piiritleda uuringuruumis väiksemal pindalal kaevandamiseks kõige perspektiivsem asukoht. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine oli ajendatud suurte ehitusmaavara koguste vajadusega Rail Balticu raudtee ehitamisel, mille trassikoridor jääb uuringuruumist ~1,8 km kaugusele loode suunda. Seetõttu oli oluline otsida ja uurida uusi ehitus- maavarade (liiva-kruusa) leiukohti või olemasolevate maardlate laiendamisvõimalusi. Üldgeoloogilise uurimistöö välitööd tehti kolmes etapis, mille raames rajati uuringuruumi 38 kaevandit ja 20 puurauku. Puurtööd telliti OÜ-lt Geotehnika Inseneribüroo G.I.B, ekskavaatori rent AS-ilt Zebra. Uuringuakudest võeti kokku 99 proovi materjali terastikulise koostise ja 8 proovi filtratsiooniomaduste määramiseks ning üks koondproov kruuskillustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringuruumi keskosas, piiritletud perspektiivsemal alal tehti topograafiline mõõdista- mine mõõtkavas 1 : 2000. Kõikide uuringuaukude suudmete absoluutkõrgused mõõdistati instrumentaalselt. Topogeodeetilise mõõdistamise tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Uurimistöid juhtis, kameraaltööd tegi ning aruande koostasid geoloogiainsener Mairy Tammekänd ja hüdrogeoloog Marge Uppin. Uuringuruumi topograafilise plaani koostas markšeider Peeter Koll ja graafilised lisad joonestaja Kaja Paat. Käesolevas töös kasutatakse kuni 31.12.2016. a kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44 määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõudeid, mille järgi käsitletakse liiva (välja arvatud tehnoloogiline liiv) ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - ehitusliiv – peensusmoodul vähemalt 1,3, savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10% ja osakesi üle 5 mm mitte rohkem kui 35%; - ehituskruus – savi- ja tolmusisaldus mitte üle 20% ja osakesi üle 5 mm mitte vähem kui 35%; - täiteliiv – peensusmoodul väiksem kui 1,3; savi- ja tolmusisaldus üle 10% ja osakesi üle 5 mm mitte rohkem kui 35%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Massiaru II uuringuruum teenindusala pindalaga 346,79 ha asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu ja Massiaru külade territooriumitel riigimaadel Orajõe metskond 4 (katastritunnus 21303:001:0512, pindala 1437,00 ha) ja Orajõe metskond 63 (katastritunnus 21303:001:0228, 12,79 ha), millede kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa, valitsejaks Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Massiaru II uuringuruum paikneb Häädemeeste alevikust ~12 km kaugusel kagus ning Massiaru külast ~500 m kaugusel läänes. Uuringuruumist ~50 m kaugusel lõunas kulgeb Kabli-Massiaru riiklik kõrvalmaantee (nr 19336) ja ~600 m kaugusel põhja suunas Jaagupi-Urissaare riiklik kõrvalmaantee (nr 19335), mis mõlemad ühinevad Tallinn-Pärnu-Ikla riikliku põhimaanteega (T-4) uuringuruumist ligikaudu 4 km kaugusel idas. Uuringuruumist põhja suunas kulgeb avalikus kasutuses olev Pendi- Veski tee nr 2130224, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb uuringuruumi piirist ~5 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala keskosa läbib kohalik metsatee Raudtee (nr 7560543), mis on kunagi 1920ndatel olnud peamiselt Laiksaare metsade veoks rajatud kitsa- rööpmeline raudtee (Foto 2.1). Nimetatud tee ääres paikneb kunagine Massiaru raudteejaam (213:RTR:002), mille esialgsest funktsionaalsusest on säilinud tänaseks alla 20%. Uuringuruumi lõunaosas paikneb ehitisel olev geodeetiline märk n/ta (VID kood 101854) kaitsevööndiga 0,5 m. Uuringuruumi teenindusalal hooneid ei asu. Lähim hoonestus asub ~200 m kaugusel kagus Massiaru külas Saadu kinnistul (katastritunnus 21302:003:0003) ja ~300 m kaugusel kirdes Urissaare külas Metsatuka kinnistul (katastritunnus 21302:002:0018). Foto 2.1. Vaade Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt Massiaru II uuringuruumile ja uuringuruumi läbivale metsateele (Raudtee). N 57º59´51´´; E 24º33´41´´; Foto: Google Maps, Street View. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 8 Massiaru II uuringuruum külgneb lõunast vahetult Massiaru liivamaardla (reg nr 0853) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 3 plokiga, täiteliiva aktiivse tarbevaru 2 ja 4 plokiga ning kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldisega Massiaru liivakarjäär (loa nr L.MK/320352; loa omaja Riigimetsa Majandamise Keskus) ja selle teenindusmaaga. Uuringuruumi keskosa läbib Kadaka oja (keskkonnaregistri kood VEE1151700) kalda piiranguvööndiga 50 m veekogu kaldast. Uuringuruum kattub põhjanurgas ~0,6 m ulatuses maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 6115150020100001. Uuringuruum külgneb lõunast ja kagust Priivitsa jõe (keskkonnaregistri kood VEE1151800) kalda piiranguvööndiga. Uuringuruumi põhjaosas paiknevad vääriselupaigad VEP nr 117036 (keskkonna- registri kood VEP117036) ja VEP nr 117056 (keskkonnaregistri kood VEP117056), kus tuleb hoiduda majandamisest ja kuivendamisest. Uuringuruumi lõunaosasse ja vahetus lähedusse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Carex disperma (õrn tarn; keskkonnaregistri kood KLO9338490), Carex irrigua (sagristarn; KLO9338495) ja III kategooria kaitsealuste liikide Huperzia selago (harilik ungrukold; KLO9338623), Menegazzia terebrata (harilik poorsamblik; KLO9700847), Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik; KLO9700866) kasvukohtadega ning III kategooria kaitsealuse liigi Dryocopus martius (musträhn; KLO9113818) elupaigad. Uuringuruumist ~20 m lõunas asub vääriselupaik VEP nr 117001 ning ~60 m lõunas Laulaste looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000318). Massiaru II uuringuruumi teenindusalal ja selle ümbruses kasvab valdavalt segamets. Kohati jääb alale raiesmikke ning heinamaad (Foto 2.2). Maapinna reljeef on tõusuga ida suunas, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 24 - 34 m. Maapind on paiguti pehme ja liigniiske. Foto 2.2. Vaade Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt Massiaru II uuringuruumi lõunaosale. N 57º59´51´´; E 24º33´8´´; Foto: Google Maps, Street View. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) Joonis 2.1 Massiaru II uuringuruum, selles moodustatud varuplokid ja alale ning ümbrusesse jäävad piirangud (aluskaardina kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 5314. Ala keskosa geograafi- lised koordinaadid on 580'29'' pl ja 2433'53'' ip. Massiaru II uuringuruum jääb osaliselt 1982 - 1984. a ENSV Geoloogia Valitsuse Keila Geoloogiaekspeditsiooni Ehitusmaterjalide töökonna teostatud Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde alale (Jõgi, V., jt 1984). Uuringuruum kattub osaliselt töö raames eraldatud prognoosse ressurssi alaga. Uuringu andmete põhjal moodustab ala kasuliku kihi peene- kuni keskmiseteraline kruusakas liiv ja lamamiks on liivsavi. Aastal 2008 tehti Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel Massiaru uuringuruumis 22,78 ha alal geoloogiline uuring, mille käigus selgitati uuringuruumis kaevandamiseks sobiliku maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi. Uuringu tulemuste alusel eraldati Massiaru uuringuruumis 22,07 ha pindalal kokku kaks aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2, millest esimeses pindalaga 10,12 ha hinnati ehitusliiva aktiivset tarbevaru 375 tuh m3 (sh 343 tuh m3 allpool keskmist põhjaveetaset) ja teises pindalaga 11,95 ha eriotstarbelise liiva aktiivset tarbevaru 448 tuh m3 (sh 333 tuh m3 allpool keskmist põhjaveetaset). Töö alusel võeti Massiaru arvele keskkonnaregistri maardlate nimistus kohaliku tähtsusega liivamaardlana. 02.05.2011. a väljastas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon RMK-le maavara kaevandamise loa nr L.MK/320352 Massiaru liivakarjääris, kehtivusega kuni 01.05.2032. a. Massiaru II uuringuruum külgneb lõunast vahetult Massiaru liivakarjääri mäeeraldisega. Keskkonnaregistri maardlate nimistu põhjal on seisuga 04.12.2017. a Massiaru liivamaardlas (22,08 ha) arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 373,683 tuh m3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 447,7 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 11 3. UURIMISTÖÖ METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU 3.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine Üldgeoloogilise uurimistöö välitööd tehti kolmes etapis ajavahemikel 22. - 25. august 2017, 16. - 20. oktoober 2017 ja 22. - 24. november 2017. Kõigepealt rajati Massiaru II uuringuruumi teenindusalale 13 kaevandit (Š-1, Š-2, Š- 8...Š-14, Š-14a, Š-16...Š-18) iseloomustamaks ja piiritlemaks kasuliku kihi üldist levikut. Kaevandite sügavused jäid vahemikku 2,0 - 5,5 meetrit ja vahekaugus 300 - 900 m. Kaevandid rajati olemasolevatele metsasihtidele pöördkopp- ekskavaatoriga Komatsu 210LC. Kaevandid rajati ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni või kuni kasuliku kihi lamamini. Kuna uurimistöö ala põhjaosas on kasulikuks kihiks peeneteraline liiv ja põhjavee tase kõrgel, siis kaevandid varisesid ning kõikjal ei suudetud avada lamamit. Tööde esimese etapiga sai selgeks, et kasuliku kihi paksus on kõige perspektiivsem uuringuruumi kesk- ja lõunaosas ning kasuliku kihi paksus väheneb idaosas ja suidub välja uuringuruumi lääneosas. Sellest tulenevalt planeeriti järgnevad uurimistöö etapid, kus keskenduti peamiselt uurimistöö ala kesk- ja lõunaosale, kus kasulik kiht oli eelduste kohaselt kõige esinduslikum. Kuna uuringuruumi keskosas levib valdavalt peeneteralist liiva, siis teises etapis rajati uuringuruumi keskosasse 20 puurauku. Puuraukude sügavused jäid vahemikku 2,2 - 5,0 m, puurimise kogumetraaž oli 68,9 m. Kõikide puuraukudega avati kasuliku kihi lamam. Puurimine toimus 1,8 m pikkuste šnekkidega, mille puurotsmiku läbimõõt on 135 mm. Puuraukude vahekaugused uurimistöö ala keskosas varieeruvad valdavalt 60 - 200 m piires. Puuraugud rajas tigupuurimise meetodil Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga. Kolmandas etapis rajati uurimistöö alale 25 kaevandit. Kaevandid rajati peamiselt uuringuruumi lõunaosasse (Š-15, Š-19...Š-38), kus esimese etapi välitööst lähtuvalt levib liiv ja kruus. Lisaks tehti mõned kaevandid uurimistöö ala põhjaosasse (Š-3...Š-7). Kuna ka seal oli eeldada materjali teralisuse jämenemist, siis oli puurimine seal mõnevõrra raskendatud. Kaevandite sügavused jäid vahemikku 1,8 - 5,0 meetrit ja vahekaugus jäi vahemikku 100 - 200 m. Kaevandid rajati ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni või kuni kasuliku kihi lamamini. Mitmes kaevandis ei olnud võimalik avada lamamisetteid, kaevandiseinte varisemise tõttu. Kaevandite varisemine toimus põhjaveetaseme ilmnemisel. Kõikides uuringupunktides fikseeriti põhjaveetase. Kõikide välitööde etappide kaevandid ja puuraugud likvideeriti koheselt pärast proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist pinnasega täitmise teel ning ümbrus korrastati (foto 3.1, 3.2, lisa 5). 3.2 Proovide võtmine ja laboratoorsed uuringud Proovid on võetud kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa. Proovide võtmiseks kaevanditest tõsteti iga proovi jaoks materjal kopaga kuhilasse ning proovid (1 - 2 proovi ühest kaevandist) võeti punktmeetodil. Puuraukudest võeti proovid (1 - 2 proovi ühest puuraugust) šnekilt kasuliku kihi ulatuses. Välitöödel võeti 99 proovi materjali terakoostise määramiseks, millest 69 proovi võeti kaevanditest ja 30 proovi puuraukudest. Proovid on võetud pikkusega 0,8 - 4,2 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 12 (keskmine 1,7 m), proovitud üldpikkus 171,6 m. Suurema intervalliga proovid on võetud puuršnekilt, kus materjal oli ühtlane ja mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (3 - 4 kg). Liiva filtratsioonikoefitsiendi määramiseks võeti kokku kaheksa proovi kaevanditest Š-12, Š-13 (2 proovi), Š-14a, Š-17, Š-30, Š-33 (üksikproovid kas kogu kasuliku kihi ulatuses või puhta ja kruusaka liiva erimitest) ning üks koondproov kaevandite Š-24; Š-25 ja Š-26 ülemiste intervallide ühtlase liiva erimist. Üks koondproov võeti kõikidest kaevanditest välja tõstetud veeriste ja munakate osas, millest määrati kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad (purunemiskindlus ja külmakindlus). Kõik laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Terakoostise määramiseks kasutati vastavalt GOST 8735 ja GOST 8269 standarditele sõelu ava läbimõõduga: >70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16 ja 0,05 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS 901- 20. Kruuskillustiku (fraktsioon 10/14) purunemiskindlus määrati Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2:2010) ja külmakindlus (fraktsioon 8/16 mm) vahetul külmutamisel (EVS-EN 1367-1:2007). Laboratoorsete analüüside tulemused ja arvutused on esitatud lisades 4 – 5, 7. 3.3 Topograafilised tööd Topograafiline mõõdistamine uurimistöö ala kesk- ja lõunaosas, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 2018. a veebruaris. Mõõdistamistööd (GPS-mõõdistus ja tahhümeetriline) tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas 1 : 2000. Lähte- koordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 9). 3.4 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik ning varasemate uuringute tulemused. Alates 01.01.2017. a hakkas kehtima uus „Maapõueseadus“. Kuna antud seaduse määrus, mis käsitleb geoloogilise uuringu korda ja nõudeid, ei ole seisuga 31.05.2018. a veel ilmunud, siis kasutatakse käesolevas töös kuni 31.12.2016. a kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44 määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõudeid, mille alusel käsitletakse liiva ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peensusmoodul üle 1,3; - savi- ja tolmuosakesi mitte üle 10%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm (kruus) alla 35%. Kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm mitte alla 35%; - savi- ja tolmuosakesi mitte üle 20%. Kruusa hulka on loetud ka veerised ja munakad. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui eriotstarbelist kruusa (täitekruusa) ja eriotstarbelist liiva (täiteliiva). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 13 Kameraaltööde käigus koostati uuringuruumi ülevaateplaan ja geoloogiline läbilõige ning uuringuruumi kesk- ja lõunaosa topograafiline ning varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Nii ülevaateplaan (mõõtkava 1 : 10 000), varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) kui ka geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni- meetodiga. 3.5 Uuringu keskkonnamõju Üldgeoloogilise uurimistöö raames tehtud välitööd – topogeodeetilised tööd, kaevandite ja puuraukude rajamine ning nende likvideerimine − ei muutnud märkimis- väärselt looduskeskkonda. Tööde tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutus- tehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator ja puurmasin olid tehniliselt korras. Geoloogilise uuringu tegemisel keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põhjavett ei reostatud. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Kaevandid ja puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite ja puuraukude likvideerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati. Maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund (foto 3.1, 3.2). Likvi- deerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 10). Foto 3.1. Likvideeritud kaevand Š-23. N 58º0´8´´; E 24º34´35´´; Foto: Mairy Tammekänd; 22.11.2017. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 14 Foto 3.2. Likvideeritud puurauk PA-5. N 58º0´30´´; E 24º34´14´´; Foto: Mairy Tammekänd; 16.10.2017. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 15 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 4.1 Geoloogiline ehitus Massiaru II uuringuruum paikneb madalal ja lamedal, üsna ulatuslikul kirde- ja edelasuunalisel Antsülusjärve rannavallil. Rannaastangu piires levib liivsavimoreenil liiva, kohati kruusaka liiva ja kruusa kompleks. Kasuliku kihi paksus väheneb uuringuruumi ida- ja lääneosas, suidudes lääne- ja loodeosas välja. Kasuliku kihi paksus ulatub uuringuruumi keskosas kuni 4,9 m, millest keskmiselt 1 - 3 m jääb allapoole põhjaveetaset. Maapinna reljeef on tõusuga ida ja kirde suunas, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 21 - 34 m. Kasuliku kihi lamam järgib maapinnareljeefi, olles tõusuga ida ja kirde suunas, jäädes vahemikku 22 - 31 m. Maapind on paiguti liigniiske. Massiaru II uuringuruumi ülevaateplaan mõõtkavas 1 : 10 000 on toodud graafilisel lisal 1 ja sinna juurde kuuluv geoloogiline läbilõige graafilisel lisal 2. Kuna uurimistöö algfaasis selgus, et kasulik kiht suidub välja uuringuruumi äärealadel, siis keskenduti edasi detailsemalt uuringuruumi kesk- ja lõunaosale, kus kasuliku kihi paksus ja kvaliteet olid eelduste kohaselt kõige perspektiivsemad. Järgnevalt antakse ülevaade uuringuruumi kesk- ja lõunaosa üldistatud geoloogilisest ehitusest. Katendi paksus on 0,1 - 1,2 m (keskmine 0,4 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,2 m. Ülejäänud osa katendist moodustab ülipeeneteraline orgaanikarikas punakaspruun liiv või valkjashall tolmliiv. Kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni peeneteralise (peensusmoodul 0,7 - 1,8, keskmine 1,3), vähese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (0,8 - 7,2%, keskmine 2,2%) liivaga. Vertikaalses läbilõikes on kasuliku kihi materjal kohati ühtlane, kohati mitte, olles rohkem või vähem kruusakam (Foto 4.1; 4.2; 4.3). Uuringuruumi keskosas võib läbilõikes täheldada terasuuruse jämenemist sügavuti, kus kasulik kiht on sügavamates intervallides esindatud kohati kõrgendatud kruusafraktsiooni sisaldusega liivaga (sisaldus üksikproovis 30,7%) või veeristerohke kruusaga (kruusafr sisaldus üksikproovis 82,2%). Kruusaterad on hästi ümardatud, valdavalt karbonaatse, väiksema läbimõõduga terad kristalliinse koostisega. Uuringuruumi keskosas esines mitmes kaevandis (Š-4, 6, 7) veeriserohke kruus, kus munakad olid läbimõõduga kuni 10 cm, kohati kuni 40 cm, moodustades põhimassiast ~10%. Kasuliku kihi levik ja terasuuruse muutus on vastavuses maapinnareljeefiga. Reljeefi kõrgemates kohtades ala keskosas (PA-6, 7, 8, 10, 11) lasuvad üli- ja väga peeneteralised liivad (peensusmoodul keskmiselt 1,1), natukene madalamal väga peene ja peeneteralised liivad keskmise peensusmooduliga 1,5 (PA-1, 2, 3, 12, 14, 14a; Š-3, 4, 5, 10, 11, 12, 16) ning madalamates kohtades kohati veeriselised kruusad (Š-4, 6, 7). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 16 Foto 4.1 Puhas väga peeneteraline liiv (Š-12). N 58º0´41´´; E 24º34´22´´; Foto: Mairy Tammekänd; 23.08.2017. Nii võib ka ala lõunaosas täheldada materjali terasuuruse jämenemist sügavuti, kus kohati esineb sügavamates intervallides kõrgendatud kruusafraktsiooni sisaldusega liiva (sisaldus üksikproovis 33,0%) või kruusa. Vastupidiselt uuringuruumi keskosaga, levivad siin pinnavormi kõrgemas kohas ala kagunurgas (Š-15, 20, 21, 22, 24) ja loodenurgas (PA-1A, Š-13) väga peeneteralised liivad (peensusmoodul 1,4) ning ülejäänud alal, reljeefi madalamates kohtades (Š-14, 14a, 19, 25, 26, 27, 29, 30, 31, 33, 34, 35, 37, 38) ülipeene- ja väga peeneteralised liivad (peensusmoodul 1,1). Kasulik kiht suidub välja uuringuruumi lääneosas (Š-1, 2, 8, 9) ja kihipaksus väheneb kirde- ja edelasuunas (PA-M1, M2, M3, 20) (Foto 4.4). Kasuliku kihi paksus uuringuruumi kesk- ja lõunaosas jääb vahemikku 1,2 - 4,9 m, olles keskosas keskmiselt 3,1 m ja lõunaosas 3,4 m. Põhjaveetase jääb keskmiselt 1,3 m sügavusele maapinnast ja sellest tulenevalt keskmiselt 2,2 m kasulikust kihist lasub allpool põhjaveetaset. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 17 Foto 4.2 Kruusakas liiv (PA-13). N 58º0´51´´; E 24º34´16´´; Foto: Mairy Tammekänd; 16.10.2017. Foto 4.3 Kruusakas liiv (Š-31). N 58º0´17´´; E 24º34´34´´; Foto: Mairy Tammekänd; 22.11.2017. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 18 Foto 4.4 Kasuliku kihi välja suidumine uuringuruumi põhjaservas (Š-9). N 58º0´52´´; E 24º33´53´´; Foto: Mairy Tammekänd; 23.08.2017. Kasuliku kihi lamamiks on pruun, kohati pruunikashall liivsavimoreen, milles jämepurdu on suhteliselt vähe. Lamam avati käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö kõikide puuraukudega. Lamamit ei õnnestunud avada kõigi kaevanditega (Š-15, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 30, 31) kaevandiseinte varisemise tõttu. Lamam tõuseb ida suunas, järgides maapinna reljeefi, varieerudes uuringuruumi piires abs kõrguste vahemikus 22,2 - 31,5 m (keskmine 27,4 m). Uuringuruumi keskosas jääb lamam uuringupunktide põhjal absoluutkõrguste vahemikku 26,0 - 29,5 m (keskmine 27,3 m) ja lõunaosas 26,7 - 28,8 m (keskmine 27,8 m). 4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Hüdrogeoloogilises läbilõikes on piirkonnas maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Veekompleksi ülemine osa koosneb kunagisest Antsülusjärve rannavalli moodustavatest liivadest ning kruusakatest liivadest. Liivakate setete lamamiks on vähese veeandvusega liustikusetted (liivsavimoreen). Vahetult pinnakatte all levivad Aruküla lademe liivakivid moodustavad maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi − Kesk-Devoni veekompleksi, mis on peamiseks veevarustusallikaks piirkonnas. Geoloogilise uuringu raames mõõdeti 2017. a augustis ja novembris veetasemed kaevandites ning 2017. a oktoobris mõõdeti veetasemed puuraukudes. Veetaseme abs kõrgus jäi vahemikku 27,2 - 31,3 m, olles keskmiselt 1,3 m sügavusel maapinnast (tabel 4.1). Keskmiselt jäi põhjaveetase uuringuruumis abs kõrgusele 30 m, mis võeti aluseks ka varuplokkide määramisel. Sellest lähtuvalt on uuringuruumis hinnatud maavaravarust 72% veealune. Veealuse varu keskmine paksus on kogu veealuse varu ja pindala jagatisest tuletatuna ~2,2 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 19 Tabel 4.1. Mõõdetud veetasemed uuringupuuraukudes ja -kaevandites. Kaevandi/puuraugu Veetaseme suudme lamami sügavus sügavuse mõõtmise nr abs, m abs, m maapinnast, abs, m aeg EH2000 EH2000 m EH2000 Š-3 28,61 26,91 1,4 27,21 23.11.2017 Š-4 29,36 26,36 0,8 28,56 23.11.2017 Š-5 30,41 26,41 1,8 28,61 23.11.2017 Š-6 30,06 26,66 1,0 29,06 23.11.2017 Š-7 30,23 26,73 1,0 29,23 23.11.2017 Š-10 31,06 27,06 1,3 29,76 23.08.2017 Š-11 28,99 25,99 - - 23.08.2017 Š-12 31,70 26,70 - - 23.08.2017 Š-13 32,08 26,68 - - 23.08.2017 Š-14 31,26 27,26 - - 23.08.2017 Š-14a 31,59 27,59 2,0 29,59 23.08.2017 Š-15 32,80 29,20 1,5 31,30 22.11.2017 Š-16 31,34 27,34 - - 23.08.2017 Š-17 32,72 27,72 2,2 30,52 23.08.2017 Š-19 30,96 27,96 - - 22.11.2017 Š-20 33,34 28,34 2,5 30,84 22.11.2017 Š-21 33,55 28,55 2,5 31,05 22.11.2017 Š-22 32,33 27,63 2,0 30,33 22.11.2017 Š-23 32,64 28,14 2,0 30,64 22.11.2017 Š-24 33,10 28,60 2,0 31,10 22.11.2017 Š-25 32,86 28,16 2,2 30,66 22.11.2017 Š-26 32,96 28,46 3,0 29,96 22.11.2017 Š-27 32,72 28,22 2,5 30,22 22.11.2017 Š-28 31,36 28,56 1,5 29,86 23.11.2017 Š-29 30,46 28,66 1,1 29,36 23.11.2017 Š-30 31,13 27,13 1,6 29,53 23.11.2017 Š-31 31,67 27,97 1,5 30,17 22.11.2017 Š-32 31,90 27,70 1,8 30,10 23.11.2017 Š-33 31,34 28,24 1,6 29,74 24.11.2017 Š-34 31,00 28,80 1,4 29,60 23.11.2017 Š-35 30,86 28,36 0,9 29,96 23.11.2017 Š-37 30,23 26,73 2,0 28,23 23.11.2017 Š-38 30,61 27,31 2,5 28,11 23.11.2017 PA-1 30,21 26,91 0,5 29,71 16.10.2017 PA-1A 31,05 27,55 1,0 30,05 16.10.2017 PA-2 30,29 27,09 0,5 29,79 16.10.2017 PA-3 30,08 26,78 0,8 29,28 16.10.2017 PA-5 31,99 27,39 1,4 30,59 16.10.2017 PA-6 31,65 27,35 0,8 30,85 16.10.2017 PA-7 31,45 27,95 0,7 30,75 16.10.2017 PA-8 30,76 27,26 0,5 30,26 16.10.2017 PA-8A 30,47 27,17 0,2 30,27 16.10.2017 PA-10 30,58 28,48 0,3 30,28 16.10.2017 PA-11 32,12 27,72 0,9 31,22 16.10.2017 PA-12 31,30 27,90 0,2 31,10 16.10.2017 PA-13 30,63 27,03 0,2 30,43 16.10.2017 PA-14 31,55 27,85 0,5 31,05 16.10.2017 PA-14A 32,00 27,60 0,8 31,20 16.10.2017 PA-15 31,35 28,05 0,3 31,05 16.10.2017 PA-1/08 31,03 26,73 1,0 30,03 23.09.2008 PA-3/08 31,31 27,51 1,0 30,31 23.09.2008 Min 28,6 26,0 0,2 27,2 Maks 33,6 29,2 3,0 31,3 keskm 31,3 27,6 1,3 30,0 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 20 Veetaseme abs kõrgus uuritud alal järgib üldiselt maapinnareljeefi, tõustes ida suunas ning on madalaim välja eraldatud varuplokkide loodeosas. Erinevatel uuringuetappidel mõõdetud veetasemete väärtustes olulisi muutuseid ei täheldatud ehk märgatavat veetaseme sesoonset kõikumist ei esinenud. Seega võib järeldada, et veetase püsib maapinna lähedal kogu aasta vältel. Veealust varu saab väljata karjääri kogunevat vett ära juhtimata ning põhjaveetaset alandamata, tõstes materjali selleks ettenähtud kohta nõrguma, kust vesi infiltreerub tagasi karjääri kujunenud veekokku. Siiski alaneb kaevandamise ajal karjääris kvaternaarisetete veetase väljatava maavaravaru arvelt. Vee hulk setetes sõltub materjali poorsusest (liivade puhul ~30 - 45%). Samas kogu materjalis olev vesi tagasi ei infiltreeru, kuna liivade veeand on ~0,26, lisaks osa veest nõrguma pandud materjalis aurustub. Arvestades veealuse varu paksust ja kaevandamise aastast mahtu, on veetaseme alanemine karjäärialal ja selle vahetus läheduses minimaalne (kuni 1 m) ja lühiajaline ning see kompenseeritakse sademe ja lumesula veega. Arvestades uuringuala maapinna ja maavaravaru lamami abs kõrguseid, maapinna kallakust ja põhjaveetaset, on karjääriala tulevikus soovitatav korrastada tehis- veekoguks ja osaliselt metsamaaks. Varuplokid piirnevad põhjast ja lõunast Massiaru II uuringuruumi keskosa läbiva Kadaka ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1151700), mille valgala suurus on üle 25 km2 ja millele on kehtestatud Looduskaitseseaduse § 37 järgi 100 m laiune kaldapiiranguvöönd (veekogu kaldast mõlemas suunas 50 m), kus maavara kaevandamine ei ole lubatud. Kuna maavara kaevandamisel veetaset ei alandata ning veetase alaneb karjäärialalal vaid vähesel määral ning lühiajaliselt väljatava maavaramahu arvelt, siis eeltoodud kaldapiiranguvöönd on piisav, et vältida karjääris veetaseme alanemise mõju ulatumist Kadaka ojani. Kadaka ojas oli uuringu ajal veetase abs kõrgustel ~28,5 - 29,5 m, langedes lääne suunas. Uuringuruumi loodeosas olevas kraavis mõõdeti veetaseme abs kõrguseks 25,74 m ning lääneosas olevas teeäärses kraavis 29,34 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 21 Joonis 4.1 Massiaru II uuringuruumi kesk- ja lõunaosa hüdroisohüpside skeem (aluskaardina kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 22 5. MAAVARA KVALITEET Massiaru II uuringuruumi teenindusala kesk- ja lõunaosas moodustab kasuliku kihi ülipeene- kuni peeneteraline, vähese savi- ja tolmusisaldusega, kohati kruusakas liiv, mis vastab kas ehitusliivale esitatavatele nõuetele või kvalifitseerub täiteliivaks ning kohati kruus, mis kvalifitseerub ehituskruusaks. Uuringuruumi kesk- ja lõunaosas piiritletud maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati 2017. a geoloogilise uuringu kaevanditest ja puuraukudest võetud proovide tulemusi (90 proovi) ja osaliselt 2008. a Massiaru geoloogilise uuringu puuraukude andmeid (4 proovi). Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 4 – 5, 7 ja kokkuvõtlikud tulemused on tabelis 5.1. Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad uuringuruumi kesk- ja lõunaosas kaevanditest ja puuraukudest võetud 94 (välja on jäetud puuraugud ja kaevandid, mis jäävad väljapoole varu kontuuri) proovi põhjal on toodud alljärgnevas tabelis 5.1. Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Massiaru II uuringuruumi kesk- ja lõunaosas puuraukude ja kaevandite kaalutud keskmiste põhjal. Näitajad Ehituskruus Ehitusliiv Täiteliiv Proovide arv 17 41 36 Proovide pikkus, m 29,6 72,0 61,2 Loodusliku materjali koostis kogu materjali peale (kesk- ja lõunaosa) Kruusa sisaldus 2,0 - 66,0 (keskmine 17,8) (fraktsioon >5 mm), % Liiva sisaldus 33,0 - 96,3 (keskmine 80,1) (0,05 - 5,0 mm), % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,8 - 7,2 (keskmine 2,1) (<0,05 mm), % Liiva peensusmoodul 0,7 - 1,8 (keskmine 1,3) Liiva filtratsioon, m/ööp 1,3 - 3,6 (2,3) Alljärgnevalt iseloomustatakse maavara kvaliteeti eraldi uuringuruumi kesk- ja lõunaosas, mida eraldab Kadaka oja ning selle kaldapiiranguvöönd 50 m veekogu kaldast. Uuringuruumi keskosas moodustab kasuliku kihi vähese savi- ja tolmusisaldusega, ülipeene- kuni peeneteraline liiv, mille kruusasisaldus on üldiselt madal, aga muutlik ning mis vastab kas ehitusliivale esitatavatele nõuetele või kvalifitseerub täiteliivaks. Liiv on uuringupunktide geoloogiliste läbilõigete vertikaalses ulatuses (nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal) suhteliselt ühtlase terastikulise koostisega. Kohati võib täheldada teralisuse jämenemist sügavuse suunas, kus loodenurgas üksikutes kaevandites (Š-4, 6, 7), maapinnareljeefi madalamas kohas, on kasulik kiht esindatud veeristerohke kruusaga (kaalutud keskmine kruusafraktsiooni sisaldus kaevandis 39 - 66%). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 23 Uuringuruumi keskosa kasuliku kihi kvaliteet 25 puuraugu ja kaevandi kaalutud keskmiste põhjal on järgmine: - kruusafraktsiooni sisaldus 2,1 - 66,0% (keskmiselt 15,1%); - savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0 - 7,2% (keskmiselt 2,6%); - väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,9 - 1,8 (keskmiselt 1,4 ehk väga peeneteraline liiv). Kruusaterad on hästi ümardatud, valdavalt karbonaatse, väiksema läbimõõduga terad ka kristalliinse koostisega. Uuringuruumi keskosas esines mitmes kaevandis (Š-4, 6, 7) veeristerohke kruus, kus munakad olid läbimõõduga kuni 10 cm, moodustades põhimassiast ~10%. Materjali pinnase omaduste iseloomustamiseks võeti kahest uuringuaugust (Š-12, Š-17) kaks proovi filtratsioonimooduli määramiseks, mille tulemustel on uuringuruumi keskosa materjali filtratsioon 2,4 - 2,7 m/ööp. Uuringuruumi lõunaosas moodustab kasuliku kihi valdavalt vähese savi- ja tolmusisaldusega, ülipeene- kuni peeneteraline liiv, mille kruusasisaldus on üldiselt madal, vastates kas ehitusliivale esitatavatele nõuetele või kvalifitseerudes täiteliivaks. Uuringuruumi lõunaosa äärmises kaguservas, reljeefi kõrgemates kohtades esineb üksikutes uuringupunktides (Š-15, 20, 21, 22, 23, 24) puhast väga peeneteralist liiva (peensusmoodul keskmiselt 1,3) ja keskosas (Š-14A, 22, 23, 24,25, 31, 32, 33) peamiselt allpool keskmist põhjaveetaset abs 30,0 m esineb kruusa, kus kruusafraktsiooni sisaldus looduslikus materjalis üksikproovis ulatub 49%-ni. Ülejäänud alal on on liiv vertikaalses ulatuses (nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal) suhteliselt ühtlane, olles peensusmooduliga 1,1 ja kruusafraktsiooni sisaldusega 16,5%. Uuringuruumi lõunaosasse jääva 26 uuringupunkti kaalutud keskmiste põhjal on kogu lõunaosa kasuliku kihi kvaliteet järgmine: - kruusafraktsiooni sisaldus 2,0 - 41,0% (keskmiselt 18,9%); - savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,8 - 4,0% (keskmiselt 1,6%); - väljasõelutud liiva peensusmoodul 0,7 - 1,6 (keskmiselt 1,2 ehk väga peeneteraline liiv). Kruusaterad on hästi ümardatud, valdavalt karbonaatse, väiksema läbimõõduga terad ka kristalliinse koostisega. Materjali pinnaseomaduste iseloomustamiseks uuringu- ruumi lõunaosas võeti seitsmest kaevandist (Š-13, 14, 24, 25, 26, 30, 33) kuus proovi filtratsioonimooduli määramiseks, mille tulemustel on uuringuruumi lõunaosa materjali filtratsioon 1,3 - 3,6 m/ööp (keskmine 2,2 m/ööp). Kruusa purunemiskindluse ja külmakindluse määramiseks võeti uuringuruumi kesk- ja lõunaosa kaevandite peale üks koondproov veeristest ja munakatest. Katsete jaoks vajaminevate fraktsioonide saamiseks proov purustati laboratooriumis lõugpurustis. Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) oli fraktsioonis 10 - 14 mm kaalukadu 29% (kategooria LA30) ja vahetul külmutamisel (EVS-EN 1367-1) fraktsioonis 8 - 16 mm kaalukadu 3,1% (kategooria F4) (lisa 7). Massiaru II uuringuruumi teenindusala kesk- ja lõunaosas piiritletud varuplokkide liiv on ühtlase koostisega, madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega, hea filtratsiooniga ja sobib kasutada teede ehituses mullete rajamiseks, drenaažialuseks kihiks ning ehitusalustes täiteks. Uuringuruumis esinevat kruusa (veeriseid ja munakaid) saab kasutada kruuskillustiku valmistamiseks. Vastavalt kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilistele näitajate (purunemiskindluse kategooria LA30 ja külmakindluse kategooria F4) alusel saab kruusast valmistatud killustikku kasutada teedeehituses peamiselt täitematerjalina. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 24 Lähtuvalt filtratsioonimoodulist (1,3 - 3,6 m/ööp) sobib materjal kasutamiseks teedeehituses nii muldkeha kui ka katendi ehitamisel. Majandus- ja taristusministri määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning tee katendi ehitamisel peab dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Samuti sobib materjal filtartsioonimooduli kohaselt kasutamiseks Rail Balticu raudtee muldkeha ehitustöödeks (filtratsioon >0,5 m/ööp). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 25 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäenduslikud tingimused Massiaru II uuringuruumis välja eraldatud varuplokkide piires asuva liiva ja kruusa kaevandamiseks on soodsad - geoloogiline ehitus ja hüdro- geoloogilised tingimused on kaevandamiseks soosivad. Samuti paikneb võimalik tulevane karjäär logistiliselt heas asukohas, kus metsa- ja kohalike teedevõrk on tihe. Juurdepääsu tee saab rajada uuringuruumi keskosa läbivalt kohalikult metsateelt Raudtee (nr 7560543), millelt on väljasõit põhjaosas Jaagupi-Urissaare kõrvalmaanteele (tee nr 19335) ja lõunaosas Kabli-Massiaru kõrvalmaanteele (tee nr 19336), mis on ühendatud ~4 km kaugusel idas kulgeva Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaanteega (T-4). Nimetatud metsateelt on sissesõit ka olemasolevasse Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluva Massiaru liivakarjääri mäeeraldisele (maavara kaevandamise loa number L.MK/320352). Kuna Massiaru II uuringuruumi geoloogilised tööd on otseselt ajendatud kavandatava Rail Balticu ehitustöödest, siis on mõistlik tulevasel kaevandamise loa taotlejal välja pakkuda lahend otseühenduse rajamiseks raudteetrassile. Sellisel juhul vähendatakse oluliselt kohaliku teedevõrgu koormust ja soosivatel asjaoludel on võimlik rajataval ligipääsuteel, vähemalt ehitustööde vältel, kasutada suurema kandevõimega vedukeid, kui seda on lubatud avalikel teedel. Sarnast lahendust on kasutatud Tallinn-Tartu maantee ehitustöödel, kus sarnaselt kõnealusele olukorral paiknevad karjäärid ehitusobjekti vahetusläheduses. Massiaru II uuringuruumi lähedus raudteetrassile annab võimaluse optimeerida ehitustööde kulukust. Ehitustööde valmimise järgselt saab rajatud teed kasutada riigimetsa majandamiseks. Võimalikul tulevasel kaevealal kasvab sega- ja okaspuumets, kohati jääb alale raiesmikke ja heinamaad. Maapind on paiguti liigniiske. Maapinna reljeef on tõusuga ida suunas, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 29 - 34 m. Seega enne kaevandamise alustamist tuleb teha metsaraie ja rajada vahetult uuritud alale teed, kuna looduslik maapind ei ole liigniisketest piirkondades kandev. Kaevandamistehniliselt sobib uuritud liiva- ja kruusalasund kaevandamiseks. Kasuliku kihti katab keskmiselt vaid 0,4 m paksune katendikiht, mis on 0,2 m ulatuses muld. Kuigi katendikiht ulatub kuni 1,2 m, paikneb see vaid uuritud piirkonna servaalade, kus kasulik kiht suidub välja. Uuritud kasuliku kihi keskmine paksus on 3,3 m, samas ulatub see kuni 4,9 m. Kasulikust kihi on keskmiselt 2,2 m vee all. Prognoositud kaevandamise järgse keskmise veetaseme (abs 30,0 m) korral ulatub veealuse varu maksimaalne paksus ~ 4 m. Arvestades uuritud liiva- ja kruusalasundi geoloogilist ja hüdrogeoloogilist situatsiooni on mõistlik maavara kaevandamiseks kasutada kombineeritult ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Pinnasepumba kasutamine on võimalik suuremal osal uuritud alast. Vaid ala loodeosas, kus levib kruusa, milles suurimad kivid on läbimõõduga ~ 40 cm, ei ole võimalik pumba kasutamine. Samas, kuna antud piirkonnas on kasuliku kihi paksus ~ 2 m, saab varu väljata ekskavaatoriga. Lõpliku kaevandamise lahend määratakse vastavas projektis, arvestades juba ka kaevandatava materjali kvaliteedijuhtimist ja majanduslikke aspekte. Maavara varu ammendamise järgselt kujuneb uuritud alale kaks eraldisseisvat regiooni, mida eraldab uuringuruumi keskosa läbiv Kadaka oja (keskkonnaregistri kood VEE1151700) ja selle 100 m laiune kaldapiiranguvööndi laiune tervik. Kuna Looduskaitseseaduse § 37 järgi on kaldapiiranguvööndis maavara kaevandamine keelatud, siis ei ole võimalik antud maa-ala kasutusele võtta kui karjääri. Samas antud OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 26 terviku olemasolu võimaldab reguleerida uuritud ala põhja- ja lõunaosa veekogude taset, selliselt, et varu ammendamise järgselt saab kogu ala korrastada vastavalt kehtivale praktikale. See tähendab lõunaosasse saab rajada veekogu, mille keskmine veesügavus on üle 2 m ja põhjaosa kas kuivendada või siis täita, selliselt, et sinna saab istutada metsa. Põhjaosasse veekogu moodustamisele seab piiranguid asjaolu, et looduslik maapind langeb idast läände ja põhjavee tase jälgib maapinna reljeefi. Kuna põhjaosa lahustüki loodeosa maapinna kõrgused on madalamad kui sama lahustüki idaosa lamamikõrgused, siis kogu maavaravaru väljamisel ei saa nõuete kohast veekogu rajada. Samas on võimalik põhjaosa lahustükile rajada kaevandamise järgselt kuivendussüsteemi, millega saab alanda veetaseme kõrgusele ~ 25 - 26 m. Sellisel juhul tuleb ammendatud ja kuivendatud ala katta vaid eemaldatud katendiga. Kuivendussüsteemi välja ehitamise aeg tuleb määrata kaevandamise projektis sõltuvalt majanduslikest kaalutlustest, kuna teatud tingimustel (maavara kvaliteedi tõstmine, suurema tootlikkuse tagamine, ligipääsuteede rajamine) on maavara kaevandamise pinnasepumbaga veealt soodam, kui kuivendatud alalt liiva ja kruusa kaevandamine ekskavaatoriga. Kadaka ojast põhjapoolse ala korrastamisel võib kaaluda ka madalates veekogudes elavate liikide elupaiga moodustamisele. Juttselg-kärnkonn ehk kõre eelistab sigimiseks madalaveeliseid laugete kallastega ja vähese taimestikuga veekogusid, mis on päikesele avatud. Harivesilikule sobib kudemiseks ka enam kui 0,5 m sügavune vesi. Karjäärialast loode suunda jäävate madalamate alade liigniiskeks muutumist saab vältida kaevandatud alale tammide või kuivenduskraavide rajamisega (Rammul jt, 2017). Korrastatava maa plaan esitatakse kaevandamise loa taotluses. Kaevandamise loa taotluses ja karjääri kaevandamisprojektis täpsustatakse kaevandmisjärgselt kujuneva veekogu piire ja vajadusel võimalusi vee osaliseks ärajuhtimiseks, samuti kaevanda- mise võimalikku mõju inimeste elukeskkonnale ja ümbritsevale looduskeskkonnale. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 27 7. VARU ARVUTUS Maavaravaru arvutus on pindalaliselt tehtud ainult Massiaru II uuringuruumi (pindala 346,79 ha) kesk- ja lõunaosas 77,06 ha pindalal. Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 3) ja 2008. a geoloogilise uuringu ning 2017. a üldgeoloogilise uurimistöö välitöö andmed ja laboratoorsete määrangute tulemused. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus tehtud puuraukudes ja kaevandites avatud lamamini või uuritud sügavuseni (Joonis 7.2). Lisaks on eraldi arvutatud veepealne ja -alune varu vastavalt üleval- ning allpool uuringuaegset keskmist põhjaveetaset, milleks on abs kõrgus 30,0 m. Maavara levik on Massiaru II uuringuruumi kesk- ja lõunaosas vahelduv ning vastavalt maavara omadustele ja kvaliteedile on moodustatud 73,00 ha pindalal kokku 9 aktiivse tarbevaru plokki (Joonis 7.1): - plokk 5 (23,15 ha), mille lamamis veealune plokk 6 (33,86 ha); - plokk 7 (10,57 ha), mille lamamis veealune plokk 8 (10,57 ha); - plokk 9 (28,45 ha), mille lamamis veealune plokk 10 (23,42 ha) ja plokk 11 (5,03 ha); - plokk 12 (4,18 ha), mille lamamis veealune plokk 13 (4,18 ha). Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati maapinna ja kasuliku kihi lasumi ning lamami (uuritud sügavuse) mudelid. Nimetatud mudelite alusel arvutati uuringuruumi kesk- ja lõunaosas varu maht (lisa 12). Uuringuruumis moodustatud plokkide kontuurid on toodud joonisel 7.1. Moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 8. Kuna Massiaru II üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena ilmnes, et maavara levik jätkub valdavalt ka väljapool uuringuruumis piiritletud varu, siis eraldati ülejäänud uuringuruumis leviv maavara kui prognoosvaru. Prognoosvaru võimaldab tulevikus hinnata maardla varu suurendamise võimalust ning on aluseks edasise geoloogilise uuringu suunamisel. Prognoosvaru ei hinnatud vaid Massiaru II uuringuruumi loodenurgas, kus rajatud kaevandite põhjal (Š-1, 2, 8) kasulik kiht puudub. Prognoosvaru on arvutatud kasuliku kihi keskmise paksuse ja pindala korrutisena. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) Joonis 7.1 Massiaru II uuringuruumis moodustatud varuplokid ja kontuuritud prognoosvaru (aluskaardina kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) Joonis 7.2 Kasuliku kihi paksus Massiaru II uuringuruumi varuplokkides . OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 30 Plokk 5 (pindala 23,15 ha) ja 6 (pindala 33,86 ha) Plokid 5 ja 6 on kontuuritud uuringuruumi keskosasse, millest plokk 5 veepealne ja 6 veealune. Plokid on piiritletud uuringuruumi piiriga, Kadaka oja kaldapiirangu- vööndiga, puuraukude ja kaevanditega, uuringuruumi läbiva tee (Raudtee) kaitse- vööndiga ja ploki 6 loodenurgast kasuliku kihi paksuse 1,0 m järgi. Kuna maavara levik jätkub uuringuruumi idaosas, siis ploki piiri lihtsustamiseks tugineb see uuringupunktidele Š-17 ja PA-15. Lähtuvalt nii maapinnareljeefist kui ka üksikutest idaosasse tehtud uuringupunktidest (Š-18 ja PA-20) võib eeldada maavara jäkumist ida suunas. Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad (uuringupunktide PA-2, 5, 6, 7, 8, 10, 12, 13, 14, 14A, Š-5, 10, 17 põhjal) plokis 5 on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 0,4 - 21,0% (keskmine 6,4%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 77,4 - 98,2% (90,7%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 1,3 - 5,6% (2,9%); - liiva peensusmoodul 0,9 - 1,7 (1,3). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab enamus materjal ehitusliivale esitavatele nõuetele. Varu arvutuse tulemusena on veepealses plokis 5 pindalaga 23,15 ha: - katendi maht 92 tuh m3 ning keskmine paksus: 92 tuh m3 / 23,15 ha = 0,4 m; - ehitusliiva maht 211 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus: 211 tuh m3 / 23,15 ha = 0,9 m. Plokk 6 on piiritletud Massiaru II uuringuruumi keskosasse allpool keskmist uuringuaegset põhjaveetaset pindalale 33,86 ha. Kuna maapinnareljeef uuringuruumi keskosas langeb loode suunas allapoole abs kõrgust 30,0 m, siis sinna veepealset plokki 5 ei moodustatud. Seega esineb veealuse ploki 6 loodeosas 10,72 ha pindalal ploki lasumis ka kattekiht, mille keskmine paksus on 0,4 m. Vertikaalses lõikes on varu arvutatud ploki 6 varu uuringuaegsest keskmist põhjaveetaset kuni lamamini või uuritud sügavuseni, mis jääb plokki jäävate uuringupunktide põhjal vahemikku 26,0 - 28,5 m (keskmine 27,2 m). Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad (PA-1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 8A, 10, 12, 13, 14, 14A, 15 ja Š-3, 4, 5, 6, 7, 10, 11, 17) plokis 6 on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 2,3 - 66,0% (keskmine 16,8%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 33,0 - 95,5% (80,4%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 1,0 - 7,2% (2,8%); - liiva peensusmoodul 0,9 - 1,8 (1,4). Isegi kui kasulik kiht allpool põhjaveetaset on esindatud üksikutes kaevandites veeristerohke kruusaga, vastab materjal plokis 6 kaevandite ja puuraukude kaalutud keskmiste näitajate andmetel enamuses ehitusliivale esitavatele nõuetele. Veealuses plokis 6 pindalaga 33,86 ha: - katendi maht osalisel ploki pindalal (10,72 ha) 48 tuh m3 ning keskmine paksus: 48 tuh m3 / 10,72 ha = 0,5 m; - ehitusliiva maht 883 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus: 883 tuh m3 / 33,86 ha = 2,6 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 31 Plokk 7 ja 8 (pindala 10,57 ha) Plokid 7 ja 8 on kontuuritud uuringuruumi keskosasse, millest plokk 7 veepealne ja plokk 8 veealune. Plokid tuginevad puuraukudele ja kaevanditele ning on kontuuritud uuringuruumi keskosasse eraldi varuna, kuna plokkidesse jäävate uuringupunktide kaalutud keskmiste põhjal ei vasta kasulik kiht ehitusliivale esitavatele nõuetele madala peensusmooduli tõttu ning seetõttu käsitletakse materjali kui täiteliiva. Kuna maavara levik jätkub uuringuruumi idaosas, siis ploki piiri lihtsustamiseks tugineb see uuringupunktidele PA-15 ja PA-10. Nii maapinnareljeefi tõusu kui ka üksikute idaosasse tehtud uuringupunktide põhjal (Š-18 ja PA-20) võib eeldada maavara jäkumist ida suunas. Plokkide 7 ja 8 piiresse jääb kokku kaheksa 2017. a uuringu puurauku ja kaevandit (PA-6, 7, 8, 10, 11, 15 ja Š-12, 17), millest 0,1 - 1,7 m (keskmiselt 0,9 m) jääb ülespoole keskmist uuringuaegset põhjaveetaset ja 1,5 - 3,3 m (keskmiselt 2,4 m) allapoole. Kattekihi paksus nimetatud uuringupunktide põhjal on 0,3 - 0,7 m (keskmiselt 0,4 m). Kuigi tegemist on sama liivaga, siis mõnevõrra erinevad veepealse ja veealuse materjali kvaliteedinäitajad. Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 7 (uuringupunktide PA-6, 7, 8, 10, 11, 15 ja Š- 12, 17 põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 0,5 - 8,2% (keskmine 3,2%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 86,2 - 98,2% (94,4%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 1,3 - 5,6% (2,4%); - liiva peensusmoodul 0,9 - 1,4 (1,2). Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 8 (uuringupunktide PA-6, 7, 8, 10, 11, 15 ja Š- 12, 17 põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 2,3 - 12,3% (keskmine 6,0%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 86,2 - 95,5% (91,4%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 1,3 - 5,6% (2,6%); - liiva peensusmoodul 0,9 - 1,5 (1,2). Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 7 pindalaga 10,57 ha: - katendi maht 53 tuh m3 ning keskmine paksus 53 tuh m3 / 10,57 ha = 0,5 m; - täiteliiva maht 105 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 105 tuh m3 / 10,57 ha = 1,0 m. Veealuse ploki 8 maht arvutati uuringuaegse keskmise põhjaveetaseme ja varu lamami/uuritud sügavuse (plokki jäävate uuringupunktide põhjal 26,7 - 28,5 m, keskmine 27,7 m) vahelises ruumis. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 8 pindalaga 10,57 ha - täiteliiva maht 250 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 250 tuh m3 / 10,57 ha = 2,4 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 32 Plokk 9 (pindala 28,45 ha), 10 (pindala 23,42 ha) ja 11 (pindala 5,03 ha) Plokid 9, 10, 11 on kontuuritud Massiaru II uuringuruumi lõunaosasse, millest plokk 9 veepealne ja selle lamamis plokid 10, 11 veealused. Plokid tuginevad valdavalt uuringuruumi piirile ja puuraukudele ning kaevanditele. Plokid on piiritletud pindalaliselt Kadaka oja kaldapiiranguvööndiga põhjast ja kaitsealuste liikide levikualadega idast. Plokk 9 piiresse jääb 22 2017. a puurauku ja kaevandit (PA-1A, Š-13, 14, 14A, 15, 19, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38) ning piiri vahetus lähedusse kaks 2008. a puurauku (PA-1/08, 3/08), millest keskmiselt 1,2 m jääb ülespoole keskmist põhjaveetaset. Kuna piiritletud ploki keskosas on maapind madalam ja liigniiske, siis jääb mõne üksiku uuringupunkti lasum abs kõrgusele ~30 m, st keskmisele põhjaveetasemele) – Š-29, 34, 35, 37. Kuna tegemist on üksikute kaevanditega, siis ei hakatud neid punkte veepealsest plokist eraldi välja kontuurima. Katendi paksus plokis uuringupunktide põhjal on 0,3 - 1,0 m (keskm 0,5 m). Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 9 (ploki piiresse jäävate uuringupunktide põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 0,9 - 36,3% (keskmine 10,4%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 62,9 - 98,7% (88,2%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,8 - 3,3% (1,4%); - liiva peensusmoodul 0,2 - 1,6 (1,1). Kasuliku kihi kaalutud keskmised näitajad plokis 9 ei vasta ehitusliivale esitavatele nõuetele madala peensusmooduli tõttu ning seetõttu kvalifitseerub materjal täite- liivaks. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 9 pindalaga 28,45 ha: - katendi maht 133 tuh m3 ning keskmine paksus 133 tuh m3 / 28,45 ha = 0,5 m; - täiteliiva maht 299 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 299 tuh m3 / 28,45 ha = 1,1 m. Ploki 9 lamamisse allapoole keskmist põhjaveetaset on kontuuritud kaks varuplokki vastavalt kasuliku kihi omadustele ja kvaliteedile – plokk 10 pindalale 23,42 ha ja plokk 11 pindalale 5,03 ha. Plokk 10 piiresse jääb kokku 19 2017. a uuringu puurauku ja kaevandit (PA-1A, Š-13, 14, 14A, 15, 19, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38) ning piiri vahetus lähedusse kaks 2008. a geoloogilise uuringu puurauku (PA-1/08, 3/08), milles 1,2 - 3,3 m (keskmiselt 2,2 m) jääb allapoole keskmist uuringuaegset põhjavee taset. Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 10 (ploki piiresse jäävate uuringupunktide põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 2,0 - 43,0% (keskmine 21,2%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 56,0 - 95,8% (77,2%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,6 - 4,0% (1,6%); - liiva peensusmoodul 0,8 - 1,5 (1,2). Kasuliku kihi veealune (plokk 10) osa ei vasta kaalutud keskmiste näitajate andmetel ehitusliivale esitavatele nõuetele madala peensusmooduli tõttu ning seetõttu kvalifitseerub täiteliivaks. Veealuse ploki 10 maht arvutati uuringuaegse keskmise OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 33 põhjaveetaseme ja varu lamami/uuritud sügavuse (plokki jäävate uuringupunktide põhjal 26,7 - 29,2 m, keskmine 27,9 m) vahelises ruumis. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 10 pindalaga 23,42 ha: - täiteliiva maht 504 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 504 tuh m3 / 23,42 ha = 2,2 m. Plokk 11 piiresse jääb kaheksa 2017. a uuringu kaevandit (Š-14A, 22, 23, 24, 25, 31, 32, 33), milles 1,3 - 2,4 m (keskmiselt 1,8 m) jääb allapoole keskmist põhjaveetaset. Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 11 (ploki piiresse jäävate uuringupunktide põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 29,4 - 48,9% (keskmine 37,6%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 47,9 - 69,2% (60,9%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,6 - 3,9% (1,5%); - liiva peensusmoodul 1,1 - 1,6 (1,4). Kasuliku kihi materjal plokis 11 vastab kaevandite kaalutud keskmiste näitajate andmetel ehituskruusale esitavatele nõuetele. Veealuse ploki 11 maht arvutati keskmise põhjaveetaseme ja varu lamami/uuritud sügavuse (plokki jäävate uuringupunktide põhjal 27,6 - 28,6 m, keskmine 28,0 m) vahelises ruumis. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 11 pindalaga 5,03 ha: - ehituskruusa maht 100 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 100 tuh m3 / 5,03 ha = 2,0 m. Plokk 12 ja 13 (pindala 4,18 ha) Plokid 12 ja 13 on kontuuritud uuringuruumi kagunurka, millest plokk 12 veepealne ja plokk 13 veealune. Plokid tuginevad uuringuruumi piirile ja kaevanditele ning on kontuuritud uuringuruumi kagunurka eraldi varuna, kuna plokkidesse jäävate uuringupunktide kaalutud keskmiste põhjal vastab kasulik kiht ehitusliivale esitavatele nõuetele, mis eristab kvaliteedi poolest seda plokki uuringuruumi lõunaosa materjalist (valdav enamus täiteliiv). Plokkide 12 ja 13 piiresse jääb kokku seitse 2017. a kaevandit (Š-14A, 15, 20, 21, 22, 23, 24), millest 0,8 - 3,0 m (keskmiselt 2,3 m) jääb ülespoole keskmist uuringuaegset põhjaveetaset ja 1,3 - 2,4 m (keskmiselt 1,8 m) allapoole. Kattekihi paksus nimetatud uuringupunktide põhjal on 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kuigi tegemist on sama materjaliga, siis mõnevõrra erinevad veepealse ja veealuse liiva kvaliteedinäitajad. Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 12 (ploki piiresse jäävate uuringupunktide põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 13,2 - 34,2% (keskmine 21,4%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 64,5 - 85,7% (77,0%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 1,1 - 2,1% (1,6%); - liiva peensusmoodul 0,6 - 1,6 (1,3). Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad plokis 13 (ploki piiresse jäävate uuringupunktide põhjal) on järgmised: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 20,3 - 48,9% (keskmine 34,7%); - liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus 47,9 - 78,0% (63,5%); OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 34 - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,7 - 3,9% (1,8%); - liiva peensusmoodul 1,2 - 1,6 (1,5). Kuigi kaevandite üksikproovide põhjal vastab kohati materjal ehituskruusale esitavatele nõuetele või kvalifitseerub täiteliivaks, siis kaalutud keskmiste põhjal vastab kasulik kiht plokkides ehitusliivale esitavatele nõuetele, mistõttu hinnatakse plokkides olev varu ehitusliivana. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 12 pindalaga 4,18 ha: - katendi maht 19 tuh m3 ning keskmine paksus 19 tuh m3 / 4,18 ha = 0,5 m; - ehitusliiva maht 101 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 101 tuh m3 / 4,18 ha = 2,4 m. Veealuse ploki 13 maht arvutati uuringuaegse keskmise põhjaveetaseme ja varu lamami/uuritud sügavuse (plokki jäävate uuringupunktide põhjal 27,6 - 29,2 m, keskmine 28,3 m) vahelises ruumis. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 13 pindalaga 4,18 ha: - ehitusliiva maht 73 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 73 tuh m3 / 4,18 ha = 1,8 m. Kokkuvõte Massiaru II uuringuruumi kesk- ja lõunaosa maavaravaru arvutuse tulemustest on toodud tabelis 7.1. Tabel 7.1. Massiaru II uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemused. Kasuliku Katendi Maavara- Katendi Pindala, kihi maht / sh varu Materjali Plokk paksus / sh ha paksus, kasvukihi, kogus, nimetus kasvukiht, m m tuh m³ tuh m³ 5 (aT) 23,15 0,4 / 0,2 0,9 92 / 46 211 EL 6 (aT)* 33,86 0,5** / 0,2 2,6 48** / 21 883 EL 7 (aT) 10,57 0,5 / 0,2 1,0 53 / 21 105 TL 8 (aT)* 10,57 - 2,4 - 250 TL 9 (aT) 28,45 0,5 / 0,2 1,1 133 / 57 299 TL 10 (aT)* 23,42 - 2,2 - 504 TL 11 (aT)* 5,03 - 2,0 - 100 EK 12 (aT) 4,18 0,5 / 0,2 2,4 19 / 8 101 EL 13 (aT)* 4,18 - 1,8 - 73 EL EL, TL, Kokku 345 / 153 2526 EK sh ehitusliiva 1268 EL sh täiteliiva 1158 TL sh ehituskruusa 100 EK *varu allpool uuringuaegset keskmist põhjavee taset abs 30,0 m ** katend esineb vaid osalisel ploki pindalal (10,72 ha) EL – ehitusliiv; TL – täiteliiv; EK – ehituskruus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 35 Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena piiritleti uuringu- ruumi kesk- ja lõunaosas 9 maavaravaru plokki, milles hinnati ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa varu. Kuna piiritletud plokkide uuringuvõrgu tihedus on piisav maavara hindamiseks ja keskkonnaregistris arvele võtmiseks tarbevaruna, kasuliku kihi materjal vastab nii ehitusliivale, täiteliivale kui ka ehituskruusale esitavatele nõuetele ning piirangud kaevandamiseks alal puuduvad, siis saadud varu soovitatakse kinnitada vastavalt ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa aktiivse tarbevaruna ning hinnata Massiaru liivamaardla koosseisu. Kuna üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena selgus, et maavara levik jätkub osaliselt ka väljapool uuringuruumis piiritletud varu, siis eraldati ülejäänud uuringuruumi alal (236,23 ha) välja prognoosvaru. Prognoosvaru ei hinnatud vaid Massiaru II uuringuruumi loodenurgas, kus rajatud kaevandite põhjal (Š-1, 2, 8) kasulik kiht puudub. Prognoosvaru on arvutatud kasuliku kihi keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Prognoosvaru ploki kasuliku kihi keskmine paksus on uuringupunktide alusel 1,7 m ja sellest tulenevalt prognoosse ressursi maht 1,7 × 236,23 ha = 4016 tuh m3. Prognoosvaru on aluseks järgnevate geoloogiliste uuringute planeerimisel piirkonnas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 36 8. KOKKUVÕTE Üldgeoloogilise uurimistööloa nr 329131 alusel teostas OÜ Inseneribüroo STEIGER uurimistöö Massiaru II uuringuruumis (pindala 346,79 ha), mille eesmärk oli ehituseks sobiliku maavara st liiva (sh täiteliiva) ja kruusa otsing, selgitamaks välja, kas antud koht või osa sellest on perspektiivne Massiaru liivamaardla laiendamiseks. Uuringu- ruum asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas riigimaadel Orajõe metskond 4 (katastritunnus 21303:001:0512) ja Orajõe metskond 63 (katastritunnus 21303:001:0228). Uurimistöö käigus selgitati välja uuringuruumi geoloogiline ehitus, maavara potentsiaalne levik, kasuliku kihi paksus ja kvaliteet ja selle kasutatavus Rail Balticu raudteetrassi muldkeha ehitustöödeks ning lasundi kaevandamise perspektiivsus. Üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena piiritleti Massiaru II uuringuruumi teenindusala kesk- ja lõunaosas kogupindalal 77,06 ha 9 maavaravaru plokki nii üleval- kui ka allpool keskmist uuringuaegset põhjaveetaseme abs kõrgust 30,0 m. - Plokis 5 pindalaga 23,15 ha hinnati veepealset ehitusliiva varu 211 tuh m3 ja selle lamamis plokis 6 pindalaga 33,86 ha veealust ehitusliiva varu 883 tuh m3; - Plokis 7 pindalaga 10,57 ha hinnati veepealset täiteliiva varu 105 tuh m3 ja selle lamamis plokis 8 pindalaga 10,57 ha veealust täiteliiva varu 250 tuh m3; - Plokis 9 pindalaga 28,45 ha hinnati veepealset täiteliiva varu 299 tuh m3 ja selle lamamis plokis 10 pindalaga 23,42 ha veealust täiteliiva varu 504 tuh m3 ning plokis 11 pindalaga 5,03 ha veealust ehituskruusa varu 100 tuh m3; - Plokis 12 pindalaga 4,18 ha hinnati veepealset ehitusliiva varu 101 tuh m3 ja selle lamamis plokis 13 pindalaga 4,18 ha veealust ehitusliiva varu 73 tuh m3. Lisaks eraldati ülejäänud Massiaru II uuringuruumi 236,23 ha pindalal täiteliiva prognoosvaru 4016 tuh m3, mis on aluseks edasise geoloogilise uuringu suunamisel Kuna Massiaru II uuringuruumi kesk- ja lõunaosas piiritletud maavaravaru uuringuvõrgu tihedus on piisav maavaravaru hindamiseks tarbevaruna, kasuliku kihi materjal vastab nii ehitusliivale, täiteliivale kui ka ehituskruusale esitavatele nõuetele. Samuti on maavara sobilik Rail Balticu raudtee muldkeha ehitustöödeks. Lisaks puuduvad uuringuruumis piirangud kaevandamiseks. Sellest johtuvalt soovitatakse varu võtta arvele vastavalt ehitusliiva, täiteliiva ja ehituskruusa aktiivse tarbevaruna ning lülitada Massiaru liivamaardla (registrikaart nr 0853) koosseisu. Nimetatud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.06.2018. a. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) 37 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jõgi, V., jt. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. ENSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081. 2. Tammekänd, M., Pärnu maakonna Häädemeeste valla Massiaru uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2009). EGF 8079. 3. Keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44 määrus „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ 4. Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E. ja Keerberg, L. 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 5. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm  OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamise seletuskiri Töö nr 25/5347 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 2 Kinnitan: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Seletuskirja tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 3 ANNOTATSIOON Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine (seisuga 01.06.2018). Aruanne ühes köites, teksti 12 lk, 6 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Seletuskiri on koostatud kameraaltööna kasutades 2018. a geoloogilist informatsiooni ja kahte 2025. a võetud proovi andmeid. Töö tulemusena muudetakse ploki 11 aT maavaravaru kasutusala. Maavara kvaliteeti hinnati keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 esitatud nõuetest lähtuvalt. Tugineti määruse nr 52 §-le 48 „Liiva- ja kruusauuringute lõimiseandmete arvutuslik teisendamine maavaravaru ümberhindamisel ning maavara kasutusala määramine“. Selle alusel hinnati ploki 11 aT varu ehitusliivale vastavaks. Võtmesõnad: Eesti Killustik OÜ, Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Massiaru küla, Massiaru liivamaardla, Massiaru II liivakarjäär, liiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 4 SISUKORD ANNOTATSIOON ...................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 5 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................... 6 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT .................................................. 7 5. GEOLOOGIA JA MAAVARA KVALITEET .................................... 8 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................... 9 8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 10 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 11 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 12 TEKSTILISAD 1. Uuringuaukude ja proovide kataloog .......................................................................13 2. Geoloogilised kirjeldused ......................................................................................... 17 3. Terastikulise koostise arvutusliku teisendamise tulemused ja ploki 11 aT keskmised kvaliteedinäitajad ......................................................................................................21 4. Labori protokollid.....................................................................................................23 5. Ploki piiripunktide koordinaadid ja pindala ............................................................. 27 6. Tellija arvamus .........................................................................................................31 Korraldus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogiline läbilõige I – I’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. ploki 11 piir.dgn 2. isojooned_ploki 11 lamam EH2000.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 5 1. SISSEJUHATUS Käesoleva töö tegi Osaühing Eesti Killustik tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö eesmärk on hinnata ümber Massiaru liivamaardla aktiivse tarbevaru ploki 11 maavavaru kvaliteet. Massiaru liivamaardla ploki 11 aT maavaravaru on võetud arvele 2018. a geoloogilise uuringu alusel (Tammekänd jt, 2018). Tookord lähtuti maavaravaru kinnitamisel keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 esitatud nõuetest, mille järgi kinnitati maavaravaru plokis 11 ehituskruusana. 22.12.2018. a jõustus uuringukorda reguleeriv keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52. Määruses nr 52 kehtestati liivadele ja kruusadele uued nõuded ja sellest tulenevalt muutub ploki 11 maavavaru kasutusala ehituskruusast ehitusliivaks. Käesoleva töö aluseks on 2018. aasta uuring (Tammekänd jt, 2018). Kuna töö peamine lisandus on maavara kvaliteedi hindamine (2018. a uuringu laboratoorsete tööde alusel), on muudes osades tuginetud eelmainitud 2018. a uuringule. Käesolevas töös kontrolliti 2018. a uuringu laboriandmete usaldusväärsust määruse nr 52 § 48 lg 6 ja 7 järgi. 10 proovist 8 olid usaldusväärsed, kahe mitteusaldusväärse proovi asemel võeti 2025. a uued proovid. Seletuskirja koostas geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar, graafilised lisad vormistas joonestaja Kaja Paat. Ploki 11 varu uuesti ei arvutatud. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA GEOLOOGILINE UURITUS Massiaru liivamaardla (registrikaart nr 853) aktiivse tarbevaru plokk 11 jääb Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise piiresse, kinnistule Massiaru liivakarjäär 2 (tunnus 21401:001:0815), mis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Massiaru külas. Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Massiaru liivamaardla jääb Häädemeeste alevikust ~12 km kaugusele kagusse ning Massiaru külast ~500 m kaugusele läände. Lähim majapidamised jäävad plokist 11 lõunasse ~340 m kaugusele ja idasse ~450 m kaugusele. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku ~31 - 33 m. Ploki 11 alal on mets raadatud ja ala on kaetud raiesmikuga. Ploki 11 piiresse jäävad III kategooria kaitsealuse liigi hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) elupaigad. Massiaru liivamaardlas (registrikaart 853) on tehtud varasemalt kolm uuringut: - OÜ Inseneribüroo STEIGER „Pärnu maakonna Häädemeeste valla Massiaru uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2009)“ (Tammekänd, 2009; EGF 8079); - OÜ Inseneribüroo STEIGER „Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018)“ (Tammekänd jt, 2018; EGF 8917); - Mäebüroo Nord OÜ „Aruanne Massiaru maardlas Massiaru III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2020)“ (Valling, 2020; EGF 9372). Plokk 11 võeti arvele 2018. a üldgeoloogilise uurimistöö tulemusena. Plokk 11 piiresse jääb kaheksa 2018. a uuringu kaevandit (Š-14A, 22, 23, 24, 25, 31, 32, 33). Kasuliku kihi kvaliteedinäitajad (määruse nr 44 järgi) 2018. a uuringu põhjal on plokis 11: - kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus 29,4 - 48,9% (keskmine 37,6%); - liiva fraktsiooni (0,05 5 mm) sisaldus 47,9 - 69,2% (60,9%); - savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,6 - 3,9% (1,5%); - liiva peensusmoodul 1,1 - 1,6 (1,4). Kasuliku kihi materjal plokis 11 vastas kaevandite kaalutud keskmiste näitajate andmetel ehituskruusale esitavatele nõuetele. Veealuse ploki 11 maht arvutati keskmise põhjaveetaseme ja varu lamami/uuritud sügavuse (plokki jäävate uuringupunktide põhjal 27,6 - 28,6 m) vahelises ruumis. Moodustatud kolmemõõtmelise mudeli alusel on plokis 11 pindalaga 5,03 ha: ehituskruusa maht 100 tuh m3 ning sellest tulenevalt keskmine paksus 2,0 m. Keskkonnaameti poolt välja antud luba kaevandamiseks Massiaru II liivakarjääris (keskkonnakaitseluba nr KL-514852) anti välja 04.05.2022. a kehtivusega kuni 04.05.2037. a. OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 7 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Käesoleva töö eesmärk on muuta ploki 11 maavavaru kasutusala kasutades selleks olemasolevat geoloogilist informatsiooni ja 2025. a kahe kaevandi infot. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ Käesoleva seletuskirja koostamisel on kasutatud 2018. a Massiaru II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus kaevatud kaevandite geoloogilisi andmeid (tekstilisa 1-3) ja 17.10.2025. a võetud kahe proovi infot. Need kaks proovi võeti võimalikult samast asukohast ja intervallist, kus 2018. a proovid (23-2 ja 24-2) ei olnud usaldusväärsed. Kasutatud uuringuaukude aukude asukohad on toodud graafilisel lisal 1 ja koordinaadid uuringupunktide kataloogis tekstilisas 1, kihtide geoloogiline kirjeldus on toodud tekstilisas 2. Liiva ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati 2018. a uuringus standardile GOST 8735 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 mm. 2025. a proovidel kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja kehtivas uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. 2018. a uuringu ja 2025. a OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumi katseprotokollid on toodud tekstilisas 4. Laboratoorsete proovide usaldusväärsust kontrolliti määruse 52 §-i 48 punktide 6 ja 7 järgi. 10 proovist 8 on usaldusväärsed (tekstilisa 3) ja neid on kasutatud käesolevas töös maavara kvaliteedi hindamisel. Kahe mitteusaldusväärse proovi asemel võeti 2025. a uued proovid (23-2/25 ja 24-2/25). Maavavaru kvaliteedinäitajad on toodud tekstilisas 3. Graafiliste lisade alusena on kasutatud 2018. a uuringu topograafilise mõõdistamise andmeid ja uuringu uuringupunktide andmeid, 2025. a maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid, Keskkonnaagentuuri EELISe, Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid ning väljastatud katastriüksuste piiriandmeid. Graafilised lisad on koostatud arvutitarkvaraga BentleyPowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 8 5. GEOLOOGIA JA MAAVARA KVALITEET Massiaru liivamaardla paikneb madalal ja lamedal, üsna ulatuslikul Antsülusjärve rannavallil (Tammekänd jt, 2018). Maardlas levib liivsavimoreenil liiva, kohati kruusaka liiva ja kruusa, kus kihi paksus ulatub 5 m-ni. Ploki 11 kasuliku kihi paksus on keskmiselt 2,0 m. Plokk 11 jääb ploki 9 lamamisse. Ploki 9 katendi paksus on 0,3 - 0,5 m. Katend on esindatud kasvukihiga, ülipeeneteralise orgaanikarikka liivaga või valkjashalli tolmliivaga. Ploki 11 lamam jääb abs kõrguste vahemikku 27,5 - 28,6 m. Uuringuaegne põhjaveetase jääb abs kõrguste vahemikku 23,6 - 33,5 m (keskmine 30,0 m). Plokk 11 jääb põhjaveetasemest allapoole. Ploki 11 aT kvaliteedi hindamisel on aluseks 2018. a geoloogilise uuringu 6 uuringupunkti (Š-14A, 22, 23, 24, 25, 31, 32, 33) 10 proovi andmed ja 2025. a 2 proovi andmeid. Ploki 11 aT maavara kvaliteedi keskmiste näitajate arvutamisel pole arvesse võetud kahe proovi (Š-23-2 ja Š-24-2) andmeid kuna need ei kvalifitseeru § 48 lõike 6 ega 7 alusel usaldusväärseteks. Selleks, et nõue 85% proovidest peavad olema usaldusväärsed, pidi võtma kaks lisaproovi. Ploki 11 aT loodusliku materjali kvaliteedinäitajad 10 proovi andmetel on koondatud tabelisse 5.1. Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad moodustatud ühises plokis 11 aT Maavara kasutusala määrus nr 52 maavara Plokk 11 aT kruus liiv peenosis >31,5 0,063…31,5 <0,063 min 0,0 76,6 0,8 EL maks 22,6 98,5 1,9 EL kesk* 15,3 83,5 1,2 EL aT - aktiivne tarbevaru; * kaalutud keskmine; EL-ehitusliiv. Massiaru liivamaardla ploki 11 aT maavara vastab ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 1,2% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 15,3%. Plokis leiduvat kasulikku materjali saab kasutada peamiselt teede- ja üldehituses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 9 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Plokk 11 aT jääb Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise piiresse, kuhu on antud luba kaevandamiseks (KL-514852) 2022. a (kehtib kuni 04.05.2037. a). Kaevandamist Massiaru II liivakarjääris alustatakse katendi eemaldamisega. Kasuliku kihi katendi maht kokku on 345 tuh m³, millest 153 tuh m³ moodustab kasvukiht. Katenditööd tehakse taotletaval mäeeraldisel buldooseriga ja vajadusel ekskavaatoriga. Katend ladustatakse mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puistangutes. Kasuliku kihi kaevandamine on planeeritud Massiaru II liivakarjäärist kombineerituna ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga. Sõltuvalt tööde aegsest pinnasevee tasemest valitakse kaevandamise meetod. Üldiselt liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ja ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamisega muudetakse looduslikku maapinna reljeefi, tekitatakse lokaalset müra ja tolmu ning suureneb pinnavee avatus reostusohule. Kaevandamisejärgselt tuleb kaevandatud ala korrastada metsamaaks ja veekoguks. Metsamaa rajatakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa lahustükile ja teenindusmaa lõunaosa lahustükile. Metsamaaks kujundatakse ~ 51 ha ja veekoguks ~ 31 ha. Karjääri põhjaosa lahustükil tuleb metsa istutamiseks sobiliku veerežiimi loomiseks rajada kuivendusvõrk. Täpsemad kaevandamise ja korrastamise tingimused on toodud keskkonnaloa seletuskirjas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 10 8. VARU ARVUTUS Käesoleva tööga muutus ploki 11 kasutusala ehituskruusast ehitusliivaks. Varu arvutust käesolevas töös ei tehtud. Vastavalt 2018. a geoloogilise uuringu (Tammekänd jt, 2018) andmetele oli ploki 11 (veealune) maavaravaru seisuga 01.06.2018. a pindalal 5,03 ha 100 tuh m3. Tänaseks plokist 11 kaevandatud ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 11 9. KOKKUVÕTE Kameraaltööde tulemusena tehakse ettepanek Massiaru liivamaardla ploki 11 aT maavaravaru kvaliteet muuta ehituskruusast ehitusliivaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Massiaru liivamaardla ploki 11 maavara kvaliteedi ümberhindamine 12 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. 3. Maa- ja ruumiameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (17.10.2025 - 31.10.2025) 4. Tammekänd, M., Uppin, M, Vaguri, E. 2018. Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8917. 5. Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlus.  31,73 30,35 30,84 Massiaru liivakarjäär 3 30,40 aoa j dak 30,39 Ka 30,38 30,56 30,45 29,68 31,07 32.46 30,08 30,81 30,21 29,56 Plokk 14 P 31,08 31.41 Š-27 0,3 Orajõe metskond 4 30,27 29,35 21401:001:0813 30,21 30,41 32,72 4,2+ 30,10 30.66 30,12 28,22 32,16 30,08 Š-28 0,8 Š-29 31 0,6 30,14 31,36 31,22 2,0 30,46 1,2 30,74 30,79 30,98 28,56 30 28,66 30,20 32,15 33 30,09 30,88 32 30,11 30,95 30,17 30,27 30,46 28 31,06 31.43 30,56 30,19 31 30,20 30 31,05 32.98 32.58 30,37 30,07 30,85 6 429 600 28 30,49 31.58 32,15 N 30,36 30,42 31,24 Š-30 0,4 Š-38 30,66 0,3 31,13 3,6+ 32.64 30,67 30,61 3,0 30,41 30,77 27,13 27,31 30,41 30,49 30,52 33.53 32 31,34 Š-26 30,49 31 31,17 0,3 30,50 32,96 4,2+ Massiaru liivakarjäär 2 30,73 28,46 Kaardileht nr 5314 Häädemeeste 31,12 28 31,45 33,25 30,68 30,63 21401:001:0815 31,17 32,44 28 30,93 31,83 31 30,60 Massiaru II liivakarjäär 32 31,35 32,19 33,41 30,63 Plokk 9 aT 30,77 30,62 30,65 Plokk 10 aT 31,58 Ploki 11 aT 31,35 31,44 piiripunktide koordinaadid 8 33,03 2 31,51 30,85 33 30,85 11' Nr X Y Š-31 31,16 0,4 32,14 31,09 31,34 30,77 1' 6 429 341,54 534 171,82 31,67 3,3+ 32.60 6 429 33.39 400 2' 6 429 318,44 534 168,63 27,97 31,04 3' 6 429 258,17 534 162,51 31,09 31,39 Š-35 0,9 31,14 4' 6 429 207,11 534 157,30 30,86 1,6+ 32,18 31,03 5' 6 429 207,40 534 139,75 28,36 32,81 32,87 6' 6 429 131,84 534 083,26 31.17 Š-25 7' 6 429 031,75 534 031,19 31 31,41 30,99 0,3 31 32,86 30,71 31,55 4,4+ 1' 33,58 8' 6 428 948,21 533 924,88 31.38 28,16 9' 6 429 144,59 533 929,30 8 2 31,18 28 31,08 32,57 10' 6 429 258,75 534 040,36 2' 11' 6 429 411,72 534 073,78 32 31.21 Plokk 9 aT Tuultevälja Plokk 11 aT Pindala 5,03 ha 32,47 21302:003:0123 33,21 31,23 Š-34 1,0 31,00 1,2 31,13 10' 32,72 Š-32 34.34 31.24 28,80 31,48 0,3 31.06 31,90 3,9+ 3' 27,70 I' 34 31,24 31,10 31,07 Mäeeraldise piir Š-24/25 31,68 32,91 33.46 30,97 5' Š-24 0,3 Mäeeraldise teenindusmaa piir 4' 31.03 33,10 4,2+ 6 429 34.12 200 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru), 31,63 28,60 28 piiripunkt ja piiripunkti number 31.38 31,21 33,40 33 31 32,70 Prognoosvaru ploki piir (P) Orajõe metskond 4 32,93 21401:001:0813 32 31,72 31,01 34.52 Maardla piir (asendiplaanil) 9' 32,68 Massiaru liivakarjäär 2 Š-33 0,3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Š-23/25 30,94 31,34 2,8 6' 21401:001:0815 Š-23 0,4 33,57 I I' Geoloogilise läbilõike joon 28,24 31,52 32,64 4,1+ 33.09 31,99 34 Maapinna samakõrgusjoon, m 34 28,14 33,19 30,99 30.95 32,71 31 Kasuliku kihi lasumi samakõrgusjoon, m 28 31.43 28 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 33.92 33.27 33,15 33,36 Š-22 Kaevandi nr 32,18 0,5 Katendi paksus, m 32,03 32,33 Suudme abs kõrgus, m 31.13 31,35 32,95 4,2 Kasuliku kihi paksus, m 34 31,03 27,63 Lamami abs kõrgus, m Š-21 33,55 0,5 31,63 32,34 33,01 33,55 33,55 4,5+ 2017. a üldgeoloogilise uurimistöö kaevand 32,67 Š-22 0,5 33.01 28,55 4,2 34.43 2025. a proovipunkt 32 32,33 33 33 30,94 31,23 27,63 7' 28 31,99 31.02 Maaparandussüsteemi maa-ala 33.42 31,86 32,78 33,64 6 429 000 33 32,45 32.71 32,21 31,13 32,26 Plokk 12 aT 34.34 III kategooria kaitsealused liigid 32 31,39 30,98 Plokk 13 aT 32.09 31,59 32,54 31.04 33,11 Š-14A 33,43 0,3 Vääriselupaik 33 31,30 31,59 3,7 32,09 33,73 33.28 27,59 8' 33,22 32.33 31 Š-20 33,40 31,78 32,02 0,4 Ranna või kalda piiranguvöönd 33,34 4,6 32.75 32,90 31,25 31,95 28,34 Š-19 0,5 34 30.88 32.49 30,96 2,5 Plokk 9 aT 31,63 28 27,96 32,19 31.23 Plokk 10 aT 31,26 32,27 34.32 33 33,10 Teeääre I 33,11 33,56 Märkused: 32.39 21302:003:0119 31,08 32,47 Orajõe metskond 46 31,45 21401:001:0816 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 33 31.17 31,82 33,09 33,39 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 31,34 32,67 34.39 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.-06.02.2018. 32.36 33,29 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 32 Š-15 6 428 800 31,00 32,16 33,10 31.23 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 0,4 32,88 32 534 200 533 800 31,30 31,85 32,80 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.11.2025); 31.09 31,80 3,2+ Š-14 0,5 29,20 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 27.10.2025); 33.39 31,26 3,5 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.10.2025); 31.75 31,26 30,95 27,26 31,64 32,70 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.11.2025); 331,86 33 2 - Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu 31 30.91 31,09 seisuga 01.06.2018). (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018, EGF 8917). 33.66 32.51 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Metsaääre 31.19 7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 1. 31.61 21302:003:0124 8. Plokkide 9 - 10, 9 - 11, ja 12 - 13 vahepiir asub abs kõrgusel 30,0 m. 31 33.19 31.19 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 30.60 31.10 31.33 Massiaru II liivakarjäär Mõõtkava 30.47 Saadu 31.61 põld Topograafiline ja varu Massiaru liivamaardla arvutuse plaan 1 : 2 000 Pärnu maakond, Häädemeeste vald 0 100 200 m Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.11.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Kadri Mikkelsaar +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5347 /Allkirjastatud digitaalselt/   Läbilõige V-V' 003:0003 Saadu N S 21302: m m 34 Š-15 34 PA-11 Š-22 32,80 33 32,12 Š-32 32,33 33 Š-16 Š-31 Plokk 5 aT Plokk 7 aT Orajõe metskond 4 Š-30 31,67 31,90 31,34 0,4 Orajõe metskond 4 PA-8 21303:001:0512 31,13 15-1 32 P11-1 22-1 32 21303:001:0512 0,4 PA-10 32-1 0,5 Kr. 21,9 30,76 Kr. 4,2 0,3 Kr. 7,6 PA-8A vt. 31,22 m 30,58 31-1 vt. 31,30 m St. 1,8 0,4 Kr. 1,2 30,47 16.10.2017 St. 2,7 30-1 Kr. 20,9 St. 1,2 Plokk 12 aT 22.11.2017 M. 1,6 31 St. 1,4 31 2 M. 1,2 Kr. 1,5 M. 1,3 K16-1 0,4 St. 1,2 Plokk 9 aT EL 1: P8-1 0,8 M. 1,2 vt. 30,27 m vt. 30,26 m 0,4 TL vt. 30,28 m St. 0,9 M. 1,2 vt. 30,33 m EL Š-11 16.10.2017 16.10.2017 Kr. 2,9 2,0 Kr. 1,7 16.10.2017 P10-1 vt. 30,17 m vt. 30,10 m TL 22.11.2017 2,0 2,5 30 0,5 St. 1,7 0,5 M. 0,2 22.11.2017 TL 23.11.2017 1,8 15-2 30 28,99 St. 2,8 Kr. 8,2 TL 22-2 Kr. 18,4 P11-2 M. 1,3 vt. 29,53 m 2,0 32-2 23.11.2017 1,6 :2 P8A-1 M. 1,3 St. 5,6 31-2 Kr. 41,3 St. 1,7 1: Kr. 4,9 EL EL M. 0,9 Plokk 14 P 30-2 Kr. 41,4 Kr. 40,0 Plokk 13 aT 1 29 Kr. 11,8 St. 3,0 2,5 St. 1,5 Plokk 11 aT St. 0,7 3,6 M. 1,4 29 Plokk 8 aT 2 K11-1 2,0 TL Kr. 22,9 Plokk 10 aT St. 0,5 EL 0,4 St. 7,2 P8-2 M. 1,3 K16-2 M. 1,5 M. 1,4 Kr. 1,2 2,1 St. 2,6 M. 1,1 Nõlvus M. 1,4 Kr. 1,9 EL Kr. 17,1 EK EK 28 St. 1,8 2,2 M. 1,0 EK 28 1 : 2 M. 1,5 Plokk 6 aT EL St. 2,5 4,4 St. 1,3 TL 3,7 4,7 M. 1,0 M. 1,3 4,2 EL 3,5 4,5 4,0 4,8 3,3 TL EL 27 2,0 3,6 4,1 27 4,0 K11-2 3,5 Kr. 39,8 26 3,0 St. 2,8 26 3,2 M. 1,5 EK 25 25 24 24 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Prognoosvaru ploki piir (P) Kaevandamise eelne veetase Kaevandamise järgne veetase 1 : 2 skond 4 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' 0512 W E W E 001: m m m m õe m et Kasvukiht 34 34 34 34 21303: Š-17 32,72 aj PA-14A Ülipeeneteraline 33 33 33 Š-12 33 Or 32,00 PA-7 orgaanikarikas liiv 31,70 Plokk 5 aT 31,45 Orajõe metskond 4 PA-15 32 0,7 K17-1 32 32 21303:001:0512 32 Orajõe metskond 4 PA-13 0,2 31,35 Kr. 0,7 PA-3 Ülipeene- ja väga 21303:001:0512 30,63 vt. 31,20 m K12-1 Š-6 16.10.2017 St. 2,3 30,08 Plokk 5 aT 0,3 P7-1 0,5 Kr. 4,2 vt. 31,05 m peeneteraline liiv (M<1,3) 31 31 31 16.10.2017 0,3 31 30,06 M. 1,6 vt. 30,75 m Kr. 0,6 St. 1,4 vt. 30,43 m 14A-1F vt. 30,52 m 16.10.2017 2,2 EL St. 1,4 16.10.2017 0,4 P13-1 Kr. 3,3 23.08.2017 M. 1,1 Plokk 7 aT M. 1,4 P15-1 Väga peene kuni 30 Kr. 11,2 St. 2,1 30 30 EL Kr. 3,1 30 0,3 6-1 K17-2 P3-1 TL peene teraline liiv (M>1,3) St. 4,5 M. 1,4 0,5 2,0 St. 2,4 2 Kr. 38,1 Kr. 14,4 Kr. vt. 1,1 29,28 m 2,0 K12-2F Plokk 14 P 1: Orajõe metskond 4 M. 1,2 2 vt. 29,06 m St. 2,3 EL St. 1,4 16.10.2017 P7-2 Kr. 11,8 M. 1,1 Kruusakas liiv (kruusa St. 1,2 1: 29 21303:001:0512 23.11.2017 TL 29 29 Kr. 4,6 TL 29 M. 1,6 M. 1,4 M. 1,4 Plokk 6 aT St. 1,4 2,0 Plokk 6 aT Plokk 8 aT fr. sisaldus looduslikus 1: EK P13-2 EL St. 3,7 M. 1,6 Š-9 EL M. 1,1 materjalis 10%<Kr<35%) 2,0 Kr. 9,4 EL 2 28 28 28 2,1 3,5 28 26,90 6-2 St. 6,3 5,0 P3-2 TL 4,0 3,3 Kr. 73,7 4,4 Plokk 14 P Kr. 22,7 K12-3 Kruus (kruusa fr. sisaldus M. 1,1 4,5 5,2 St. 0,4 3,6 St. 3,5 4,0 Kr. 15,6 looduslikus materjalis Kr>35%) 27 27 27 27 1: TL 3,4 M. 1,9 3,3 M. 1,7 St. 1,0 3,8 2 3,4 EL 5,0 M. 1,3 3,5 EK 26 26 26 EL 26 Saviliivmoreen Plokk 14 P 25 25 25 25 Plokk 14 P Ranna või kalda piiranguvöönd 24 2,5 24 24 24 Tee kaitsevöönd PA-7 Puuraugu nr 31,45 Suudme abs kõrgus, m Proovi number Veetaseme abs kõrgus, m vt. 30,75 m Kruusa sisaldus, % Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV' Mõõtmise kuupäev 16.10.2017 Savi- ja tolmusisaldus, % W E SW NE Liiva peensusmoodul m m EL - ehitusliiv 0123 0123 m m Sügavus maapinnast, m P7-1 EK - ehituskruus a a 0,3 j j 36 36 36 36 eväl eväl TL - täiteliiv 003: 003: Kr. 0,6 St. 1,4 Proovitud intervall, m t t Tuul Tuul M. 1,1 21302: 21302: 35 35 35 35 skond 63 TL 0228 2,0 Š-24 34 Š-26 34 34 Orajõe metskond 4 34 Puuraugu sügavus, m Š-22 Š-23 33,10 001: 32,96 21303:001:0512 Orajõe metskond 4 Š-13 õe m et 32,33 32,64 33 21303:001:0512 33 33 33 Š-14A 21303: 32,08 0,3 24-1 3,5 Š-30 0,3 31,59 23-1 Kr. 5,2 PA-1A Š-19 0,4 St. 0,8 Š-14A Kaevandi nr 31,13 26-1 22-1 4,0 aj 32 Š-38 32 32 Kr. 28,7 32 31,05 30,96 K14/1-1 0,5 Kr. 7,6 M.1,0 Or Kr. 5,1 St. 0,6 31,59 Suudme abs kõrgus, m 0,5 K13-1 30,61 Plokk 9 aT St. 1,5 Kr. 0,8 St. 1,2 TL 0,3 M. 1,4 vt. 31,10 m 30-1 M. 1,1 St. 1,2 M. 1,3 22.11.20172,0 2 31 Kr. 1,4 31 31 Plokk 9 aT EL 31 Kr. 1,5 Proovi number 1: 0,4 P1A-1 St. 1,7 0,4 TL M. 1,1 EL vt. 30,64 m Sügavus maapinnast, m St. 0,9 22.11.2017 2,0 24-2 Kruusa sisaldus, % 0,5 K14/1-2 vt. 30,33 m vt. 30,05 m Kr. 1,8 M. 1,4 0,3 TL 22.11.2017 2,0 23-2 Kr. 29,4 30 38-1 M. 0,2 vt. 29,96 m 30 30 19-1 1,5 Kr. 28,9 30 Savi- ja tolmusisaldus, % 16.10.2017 St. 0,9 EL 22.11.2017 3,0 26-2 St. 3,9 TL vt. 29,59 m St. 1,1 22-2 Kr. 48,9 Liiva peensusmoodul 1 : 2 M. 1,4 2,5 Kr. 1,7 vt. 29,53 m Kr. 6,4 Kr. 12,6 M. 1,6 K13-2 23.11.2017 1,6 23.08.2017 St. 3,2 EL - ehitusliiv EL St. 1,4 St. 1,4 St. 1,2 M. 1,2 Kr. 41,3 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 29,59 m 30-2 EL Plokk 2,5 Plokk 11 aT M. 1,4 :5 29 Kr. 8,5 29 29 St. 0,7 29 K14/1-1 EK - ehituskruus 2,2 M. 0,7 Kr. 22,9 M. 1,1 M. 1,0 K14/1-3TL Mõõtmise kuupäev 23.08.2017 0,3 P1A-2 St. 1,4 Plokk 10 aT M. 1,4 EK TL - täiteliiv 1 TL Kr. 0,8 Kr. 10,4 M. 1,6 St. 2,6 TL TL 10 aT Kr. 40,1 EK 4,5 1 : 5 vt. 28,11 m 4,5 St. 0,8 St. 1,2 28 23.11.2017 2,5 M. 1,0 28 28 3,0 28 St. 2,8 EL 38-2 M. 1,2 4,5 M. 1,1 Proovitud intervall, m TL 4,7 1,5 3,5 M. 1,3 4,5 Kr. 25,2 3,2 TL K13-3 3,3 4,0 EK 4,8 3,6 EL St. 0,8 27 Kr. 27,9 27 27 27 M. 1,5 4,0 Kaevandi sügavus, m 5,4 St. 1,2 2,5 EL 5,5 M. 1,3 4,1 26 Plokk 14 P EL 26 26 26 4,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Massiaru II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Pärnu maakond, Häädemeeste vald I - I' ... V - V' Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 2/3 Märkused: Tallinn, Harju maakond [email protected] Mõõtkava H 1 : 5 000 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 0 80 160 m 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 18.08.2021 3. Katastriüksuste piirid ühtivad teenindusmaa piiriga Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 18/2284  2 8 30.39 29.74 31.03 31.48 26.23 30.17 26.57 28.52 5' 31.47 31.81 6 430 600 27.28 29.36 30,26 31.67 31.47 4' 30,46 4 2 31,02 8 26.31 26.69 3' 3 8' 32 2 29,75 31,78 6' 31.03 7 31,43 32,48 26.39 28,17 29,29 31,44 5 28,78 31,65 27 2' 31,68 31,54 27,57 32,65 28,13 7' 1' 27,30 6 31,29 31 27,17 26,42 27,56 1 9 30 2 27,16 28 22' 25,74 27,40 32,72 27, 09.01.2018 16 32,04 27,08 26,60 27, 27,39 27 55 27, 27, 36 27,22 25 2 8 27,27 27,44 14 31,79 28 27,23 31,53 27,79 27 26,70 6 430 400 32 31,85 27,78 27 31,52 13 30 28,09 31,15 27,16 27 28 29 26.95 31,57 28,64 27,25 31,18 31 28 27,42 28,86 31,25 27,98 6 430 200 27 31,51 Orajõe metskond 4 21303:001:0512 29,15 Metsamaa kõlvik 51 ha 9' 31,00 27.08 8 2 8 21' 28,63 29,36 31,04 31,16 29, 28, 29, 29 03 27.71 38 31,15 29, 28 70 27 29,82 30,90 31,96 29, 28, 29, 29, 44 28, 29, 29,15 16 51 66 57 58 N 28,61 27,65 27,23 29,92 31,59 28 28 28 6 430 000 20' 29,95 31,12 28, 30, 30, 63 02 4130, 32,13 29, 29, 29,60 30,93 06 31 04 82 29,10 28,57 28,05 29,33 27 29 30,38 31.64 29,59 28.63 19' 30,34 30, 31, 30, 29, 30,85 29, 30, 78 30, 12 30,89 78 39 20 21 52 30,20 29.43 31,19 30,25 29,80 Orajõe metskond 4 30, 29, 30, 21303:001:0512 87 63 59 29.14 28 2 30,52 8 31.30 30, 18' 30 88 30,52 29.84 30,46 30, 29 58 30, 48 31,31 30,31 29.30 10' 31,23 6 429 800 30 30,88 30,93 17' 30,89 30, 30.27 Metalltoru 32,56 92 32,11 30,65 30,63 30,79 30 32,98 33.39 12 11' 9 29 31,81 30,50 16' 31,39 30, 30, 25' 30, 30, 31,73 91 86 30,35 30 45 29.43 33.07 30.02 30 30,84 26' 30,24 30,40 dakaoa j 17 30,39 Ka 30,60 30,38 30,56 30,49 15' 30,45 29,68 31,07 32.46 30,08 30,81 30.05 30,21 30, 31,08 29,56 29, 30, 28, 30,83 81 33.46 29.43 30,43 80 30,27 37 74 14' 30,26 30,14 30,21 Orajõe metskond 62 29,35 30,41 21301:001:0103 11 10 30 30,03 30,11 29,20 29,79 30,10 30,12 30.66 29,45 29.63 29,34 09.01.2018 29,11 13' 12' 29,68 29,72 29,79 30,08 30 29, 29,05 33.22 29 26 29,89 30,75 29,79 29 28,30-28,17 ¨ 1600 Met 29,79 29,96 29,94 30,14 28,45 29,32 Kadak ao a j 28,94-28,94 ¨ 600 Bet 30,30 18 27' 30, 29,28 29,23 30 29,86 28.76 09.01.2018 29, 29,78 29,37 19 75 77 29,13 3 31,63 1 30,93 31,86 30,18 29, 31,68 22 28.52 30,79 28' 33 31,73 30,10 24' 29,99 30,71 30,24 33.37 29, 28, 30, 30, 31,69 31,76 48 63 82 16 40 30,70 28.68 29 15 29,32 32.98 33.73 6 429 600 29.54 23' 28 29.76 33.43 29,19 65 71 29, 09.01.2018 30, 02 01 29.96 31, 31, 30,26 29.60 30,17 57' 30,88 33.53 34.14 34 30 09 37 82 01 51 12 31, 11 30, 30, 31, 29, 31, 31, 28 28 29.95 30.16 56' 31,00 33,25 33.86 31,24 31,79 40 31 34.56 31,16 33,41 30.65 55' 50' 31,65 39 31,42 30.21 41 51' 31,63 31,9831,90 32,01 33.79 33,45 33,61 29 30,84 30 33,03 31,37 33,99 31,63 31 31,03 33,01 42 31,57 31,16 29.86 31,28 32,63 31,52 52' 49' 38 31,09 37 43 53' 31 54' 30,87 31,17 31,34 6 429 400 31,76 33.39 32.10 31,48 48' 31,04 34.43 30.75 31,09 31,39 20 32,02 31,46 36 Veekogu pindala 31,73 47' 31 ha 29' Veetase 31.17 30,00 m KLO9113818 30.24 31.30 32.48 31,41 21 30' põld 33,58 31.38 30 31.16 31.46 29 34.29 31.62 35 22 31' 29 30.55 31.29 31.21 46' 34 32 31.00 31 31,23 45' 33,21 33.78 KLO9401075 32 31.17 30.74 31,13 32' 34.34 23 33 31 31.72 31.24 31.06 30.91 30.48 33.58 31.40 34 31.79 31.44 31,07 31,10 Orajõe metskond 63 30,97 33.46 31.93 6 429 200 101854 31.03 34.12 30,968 m 30.69 KLO9113841 31.95 31.29 31.38 31,21 33 33,40 33.11 31.64 31.23 31,01 44' 34.52 30,94 30.75 31.89 KLO9338623 33,57 33.09 30.39 31.13 30.95 34 31.16 30,99 30.95 30.82 31.55 31.43 33.92 30.40 30.58 33.27 33,36 31.25 33' 31.13 31,35 24 34 30.94 31.20 31,03 31.61 33,55 31.12 31 30.46 33.01 KLO9700847 34.43 33 30,94 30.99 31.02 31.80 33.42 6 429 000 30.33 31.36 32.71 533 400 533 600 31.38 34.34 28 32.09 31,39 30,98 31 31.04 43' 29 28 42' 30 33 32 33,73 33.28 Mäeeraldise piir 31.73 31 25 34' 32.33 Mäeeraldise teenindusmaa piir 41' 31.04 32.75 Külgneva mäeeraldise piir 26 34 30.88 32.49 35' Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 31.23 34.32 33,10 29 33,56 31.36 Kõlviku piir (korrastatud metsamaa 51 ha) 32.39 31,08 Maardla piir (asendiplaanil) 33 31.17 Kuusiku 33,09 33,39 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 21302:002:0070 34.39 28 31.41 32.36 33,29 32 31 Maapinna samakõrgusjoon, m 31.23 6 428 800 31,00 33,10 32,88 534 200 30 32 31 31.09 29 Veekogu põhja samakõrgusjoon, m 33.39 40' 31.42 31,26 28 27 36' 31.75 30,95 30 31,64 32,70 331,86 33 38' 29 2 37' 31 30.91 RMK Raudtee metsatee 30 m laiune teekaitsevöönd 39' 31,09 Saadu 31,08 21302:003:0003 33.66 32.51 31.19 Kaitseobjekti piirangud 31.61 31 33.19 31.19 31.23 30.60 Laulaste looduskaitseala 31.33 KESKUSE (MASSIARU) 31.10 30.47 põld Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Ranna või kalda piiranguvöönd piiripunktide koordinaadid koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y Maaparandushoiuala 1' 6 430 511,38 533 331,48 40' 6 428 772,55 533 826,90 1 6 430 509,47 533 449,53 40 6 429 496,36 533 704,56 2' 6 430 531,78 533 433,27 41' 6 428 920,51 533 799,81 2 6 430 552,88 533 672,69 41 6 429 443,23 533 622,63 Elektripaigaldise kaitsevöönd 3' 6 430 566,09 533 609,68 42' 6 428 920,11 533 825,30 3 6 430 565,10 533 730,29 42 6 429 438,59 533 622,14 4' 6 430 552,88 533 672,69 43' 6 428 924,04 533 832,99 4 6 430 576,60 533 784,66 43 6 429 425,19 533 524,32 5' 6 430 576,65 533 784,71 44' 6 429 170,48 533 930,31 5 6 430 550,13 533 834,08 6' 6 430 550,13 533 834,08 45' 6 429 319,43 533 899,52 6 6 430 508,95 533 863,86 Pindala 77,06 ha Veekogu 7' 6 430 508,95 533 863,86 46' 6 429 327,71 533 842,26 7 6 430 555,88 534 070,83 8' 6 430 561,98 534 097,38 47' 6 429 380,50 533 849,54 8 6 430 151,78 533 995,92 9' 6 430 148,82 534 020,80 48' 6 429 420,56 533 800,38 9 6 429 797,02 533 976,78 10' 6 429 800,93 534 002,03 49' 6 429 428,50 533 729,22 10 6 429 711,60 533 538,41 11' 6 429 797,02 533 976,78 50' 6 429 496,36 533 704,56 11 6 429 714,63 533 529,15 12' 6 429 711,60 533 538,41 51' 6 429 443,23 533 622,63 12 6 429 777,38 533 517,00 13' 6 429 714,63 533 529,15 52' 6 429 438,59 533 622,14 13 6 430 339,81 533 383,54 14' 6 429 716,71 533 516,39 53' 6 429 425,19 533 524,32 14 6 430 431,90 533 406,84 15' 6 429 727,42 533 515,47 54' 6 429 421,45 533 488,56 15 6 429 603,85 533 533,74 16' 6 429 775,14 533 506,23 55' 6 429 463,68 533 501,70 16 6 429 610,27 533 576,79 Märkused: 17' 6 429 796,29 533 501,52 56' 6 429 499,99 533 511,13 17 6 429 736,08 534 223,27 18' 6 429 861,71 533 485,88 57' 6 429 548,54 533 518,76 18 6 429 655,24 534 214,92 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 19' 6 429 917,78 533 472,93 19 6 429 655,40 534 206,86 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 20' 6 429 999,30 533 452,77 Pindala 82,39 ha 20 6 429 375,61 534 176,51 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER ajavahemikul 05.-06.02.2018 . 21' 6 430 115,95 533 424,68 21 6 429 341,54 534 171,82 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 22' 6 430 492,90 533 335,45 22 6 429 318,44 534 168,63 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 23' 6 429 606,01 533 522,85 23 6 429 258,17 534 162,51 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuse piiriandmeid (seisuga 14.09.2016); 24' 6 429 610,27 533 576,79 24 6 429 077,34 534 144,07 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 25' 6 429 736,08 534 223,27 25 6 428 920,17 534 106,66 - Keskkonnaregistri Massiaru liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 23.03.2018). 26' 6 429 742,13 534 249,02 26 6 428 898,42 534 093,17 6. Uute varuplokkide koordinaadid on toodud tekstilisas 10. 27' 6 429 654,34 534 239,96 27 6 428 783,06 534 028,61 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 28' 6 429 655,21 534 214,92 28 6 428 779,75 534 009,72 29' 6 429 375,61 534 176,51 29 6 428 761,48 533 904,15 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 30' 6 429 341,54 534 171,82 30 6 428 767,81 533 853,16 31' 6 429 318,44 534 168,63 31 6 428 920,11 533 825,30 Massiaru II liivakarjäär 32' 6 429 258,17 534 162,51 32 6 428 924,04 533 832,99 Korrastatud ala plaan Pärnu maakond, Häädemeeste vald 33' 6 429 077,34 534 144,07 33 6 429 170,48 533 930,31 34' 6 428 920,17 534 106,66 34 6 429 319,43 533 899,52 Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 3/3 35' 6 428 898,42 534 093,17 35 6 429 327,71 533 842,26 Andres Männart 36' 6 428 783,06 534 028,61 36 6 429 380,50 533 849,54 Tallinn, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ 37' 6 428 779,75 534 009,72 37 6 429 420,56 533 800,38 [email protected] Mõõtkava H 1 : 5 000 38' 6 428 761,48 533 904,15 38 6 429 428,50 533 729,22 0 80 160 m 39' 6 428 767,81 533 853,16 39 6 429 452,17 533 721,77 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 18.08.2021 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 18/2284  2 8 30.39 29.74 31.03 31.48 26.23 30.17 26.57 28.52 5' 31.47 31.81 6 430 600 27.28 29.36 30,26 31.67 31.47 26.31 4' 30,46 4 31,02 26.69 3' 3 8' V 2 29,75 31,78 6' 31.03 7 31,43 32,48 26.39 28,17 29,29 31,44 5 Metsatuka 28,78 31,65 Š-7 0,3 31,27 21302:002:0018 27 2' 29,70 31,68 31,54 27,57 30,23 3,2 1,7 EL30,78 28,13 29,57 29,90 1,5 EK 30,75 7' 31,60 32,65 2 26,73 1' 29,15 6 8 31,33 31,54 Š-11 27,30 30,41 31,29 0,4 31,93 26,42 27,56 1 29,67 29,96 30,31 32 30,69 27,17 28,25 28,99 2,6 1,6 EL 28,91 31,46 27,16 22' 25,74 27,40 28,10 25,99 1,0 EK 32,72 27, 30,51 31,61 Š-17 28,45 28,71 09.01.2018 31,04 16 30,03 31,53 27,08 29,28 30,28 PA-13 0,7 32,04 I Š-9 30,24 Š-6 0,4 I 26,60 1,2 31,64 PA-14A ' 27, 27,39 0,3 30,63 0,2 32,72 4,3 55 26 31,78 4,3 EL 26,90 - 28,55 29,23 30,06 3,2 3,2 TL 31,39 32,00 27, 28,88 3,1 3,1 EK 30,16 27,03 4,2 4,2 EL 27,72 27, 29,80 36 - 27,22 26,66 30,51 27,60 32,23 25 30,06 29,87 31,47 31,01 28,16 2 32,00 31 7 27,27 27,44 31,77 29 14 31,88 31,79 31,01 31,79 27,23 28,87 30 29,14 30,46 29,66 31,56 30,03 31,53 27,79 26,70 6 430 400 31,73 31,17 31,33 32 31,75 31,85 29,20 30,75 28,28 30,35 30,07 27,78 Š-3 Plokk 6 aT Plokk 5 aT 31,86 0,3 29,82 PA-14 31,92 Plokk 6 aT 0,5 27 28,61 31,55 1,4 30,46 26,91 1,4 EL 31,48 3,2 3,2 EL 31,52 28,92 31,34 31,47 27,85 27 32,18 13 30,84 30,41 29,33 29,73 28,09 28,84 PA-12 31,84 31,15 31,65 0,1 PA-8A 31,30 27,16 0,5 3,3 3,3 EL 29,20 30,47 31,74 27,90 29 31,31 2,8 2,8 EL 31,71 27,17 32,04 30,47 29,58 26.95 Š-4 30,24 31,10 31,57 28,64 0,3 32 29,21 31,30 29,36 31,91 2,7 2,7 EK 26,36 31,27 27,25 PA-8 31,31 31.61 0,4 31,18 30,76 3,1 1,6 EL 29,36 27,26 1,5 TL 27,42 30,40 31,64 31 28,86 31,47 29,17 31,19 30,45 31,30 31,25 29,78 34,86 Orajõe metskond 4 27,98 32 6 430 200 21303:001:0512 27 29,49 31,87 30,28 30,08 31,51 28 31,24 27 31,25 31,52 29,80 29,15 30,94 32,00 9' 31,00 27.08 29,69 Š-12 0,5 PA-15 II' 27 0,3 30,49 32 31,35 30,24 31,41 31,70 4,5 4,5 EL 3,0 3,0 TL 30,50 31,82 28,05 29,56 30,78 31,60 31,41 26,70 8 30 29,75 31,65 29,62 21' 30,13 28,63 29,36 31,04 31,16 29, 28, 29, 30,52 31,81 29,90 29 03 27.71 38 31,15 29, 70 31,29 30,78 PA-7 30,28 0,3 32 32,20 31,45 31.59 PA-3 3,2 3,2 TL 29,82 0,5 27,95 32,25 30,08 30,66 30,72 2,8 2,8 EL 30,90 26,78 30,38 30,69 31,21 PA-11 31,96 0,4 29, 28, 29, I I 31.34 32,12 29, 44 28, 29, 29,15 16 51 28 4,0 1,6 ??? 66 31,66 57 58 30,59 27,72 N 28,61 30,38 30,81 2,4 EL 27,65 27,23 29,92 31,59 31,71 28 31,73 27 32 30,86 31,09 Plokk 7 aT 30,40 31,13 6 430 000 20' 29,95 30,40 31,55 Plokk 8 aT 32,10 31,12 Š-5 28, 30, 30, 0,3 63 02 4130, 31,56 30,41 32,13 29, 29, 29,60 3,7 30,93 06 31,53 04 32,13 82 29,10 1,7 EL 28,57 26,41 2,0 EK 31,01 31,75 31,88 28,05 31 29,33 31.39 29 30,31 PA-6 30,38 30,40 0,3 Š-16 0,8 31.64 31,65 4,0 31,34 3,2 31 Plokk 14 P 27,35 4,0 TL 31,54 3,2 EL 29,59 30,75 27,34 30,76 31,79 28.63 31,65 Plokk 14 P 19' 30,54 30,46 31,38 31,52 30,34 30, 31, 30, 29, 30,85 29, 30, 78 30, 12 31 30,89 78 39 20 21 52 30,20 29.43 30,49 31,20 31,50 31,46 30,79 31,19 30,25 29,80 30,31 31,70 Orajõe metskond 4 PA-2 0,3 32 31.58 30,56 30,29 30, 29, 30, 21303:001:0512 2,9 2,9 EL 87 63 59 31,12 27,09 30,71 29.14 30,68 32,22 32,09 30,52 31,57 31.30 30, 18' 31,07 31,10 30 88 30,52 29.84 2 30,46 8 30, 30,62 58 30, 32,00 31,95 31,24 48 31,99 PA-5 31,67 0,3 30,75 31,99 31,31 30,31 30,79 4,3 2,7 EL 29.30 31,81 27,39 1,6 TL 30,62 PA-10 10' 31,23 31,87 0,5 6 429 800 31,12 30,58 30,88 30,93 27 1,6 17' 31,06 30,43 28,48 30,89 30, 30.27 Metalltoru 31,28 1,6 TL 32,56 92 31,93 32,11 30,65 30,63 30,79 32,98 33.39 12 11' 9 31,81 29,34 30,50 16' 31,39 30, 30, 09.01.2018 30.56 31,63 25' 30, 30, 31,73 91 86 30,35 30 45 29.43 31,48 32,14 33.07 30.02 32 30 PA-1 0,3 30,84 26' 30,24 17 Š-10 30,40 aoa j 30,21 30,39 Kadak 30,60 3,0 3,0 EL 0,3 30,38 30,56 30,49 15' 26,91 31,07 31,06 30,45 29,68 31,07 32.46 3,7 1,0 TL 30.05 27,06 31 30,21 30,08 30,81 30, 31,08 2,7 EL Š-27 29,56 0,3 29, 30, 28, 30,83 81 31.41 33.46 29.43 30,43 80 30,27 37 74 14' 30,26 30,14 30,21 32,72 4,2+ 2,2 TL Orajõe metskond 62 29,35 30,41 2,0 EL 21301:001:0103 11 10 30 30,03 30,11 29,20 29,79 30,10 30,12 30.66 32,16 28,22+ 29,45 29.63 09.01.2018 29,11 Š-28 29,34 13' 12' 29,68 29,72 29,79 30,08 0,8 29, Š-29 29,05 33.22 0,6 26 29,89 29 30,75 28,30-28,17 ¨ 1600 Met 29,79 29,96 29,94 30,14 31,36 31,22 2,0 2,0 EK 28,45 29,32 ak ao a j 29,79 28,94-28,94 ¨ 600 Bet 30,46 1,2 1,2 TL 30,74 30,79 18 Kad 30,30 30,98 28,56 27' 30, 29,28 29,23 30 29,86 28.76 09.01.2018 29, 29,78 29,37 28,66 19 75 77 29,13 3 31,63 1 30,93 31,86 30,18 30,20 29, 31,68 32,15 22 28.52 30,79 30,09 30,88 28' 33 30,11 31,73 30,10 30,95 24' 29,99 30,71 30,24 Š-37 0,4 28 33.37 29, 28, 30, 30,27 30,46 31,06 30, 30,17 28 31,69 31,76 31.43 48 63 82 16 30,23 3,1 3,1 TL 40 30,70 31,56 30,56 28.68 30,19 15 31 29 31,74 30,23 30,50 26,73 30,20 31,05 29,32 32.98 33.73 31,71 31,77 32.58 6 429 600 29.54 23' 30,37 30,07 Š-13 30,85 30,75 30,50 0,5 28 30,53 32,08 31,78 4,9 4,9 EL 30,49 31.58 32,15 29.76 30,36 31,60 26,68 31 30,98 33.43 30,42 29,19 PA-1A 31,24 Š-30 27 0,4 65 31,79 71 0,4 29, 09.01.2018 30, 02 Š-38 01 29.96 32,02 30,66 31,02 31, 31,05 31, 31,25 0,3 31,13 3,6+ 3,6 TL 32.64 3,1 3,1 EL 31,79 31,05 I II 27,55 31,78 30,61 32 30,67 30,26 31,43 3,0 3,0 TL 30,77 27,13+ 30,41 32,12 30,79 31,76 27,31 30,41 30,52 57' 31,63 30,49 33.53 34.14 31 32 29.60 30,88 30,17 32 31,34 Š-26 30,49 27 31,13 31,17 0,3 34 30 31,78 09 37 30,50 32,96 4,2+ 82 01 51 12 31, 11 30, 30, 31, 29, 31, 2,7 ??? 31, 31,45 30,91 32,11 30,73 28,46+ 1,5 TL I II ' 56' 31,00 31,75 31,12 28 31,45 33,25 29.95 30.16 31,17 30,68 33.86 31,35 30,63 32,44 31,24 28 31,76 30,93 31,83 31 31,79 30,60 31,81 40 31 31 31,35 32,19 31,16 31,76 34.56 33,41 30.65 55' 30,73 31,02 31,67 31,80 50'PA-3/08 39 31,65 30,63 Plokk 9 aT 30,77 31,55 30.21 31,42 30,62 30,65 Plokk 10 aT 31,58 41 51' 31,63 31,35 31,26 31,9831,90 32,01 33.79 31,44 33,45 33,61 33,03 PA-1/08 30,84 31,37 30,85 28 31,51 33 33,99 31,63 30,85 31,03 33,01 42 31,57 31,16 Š-31 0,4 32,14 29.86 31,28 32,63 31,52 52' 49' 38 31,09 37 30,77 54' 43 53' 30,87 31,17 31,34 31,67 3,3+ 1,6 TL 32.60 6 429 400 31,76 1,7 EK 33.39 32.10 31,48 31,04 48' 27,97+ 34.43 PA-2/08 31,09 31,39 Š-35 0,9 31,14 20 30.75 30,86 1,6+ 1,6 TL 32,18 31,73 32,02 31,46 36 31,03 47' 28,36+ 29' 32,81 32,87 31.17 30.24 31.30 32.48 KLO9113818 31,41 30,99 Š-25 0,3 21 30' põld 31 30,71 31,55 32,86 4,4+ 1,9 TL 33,58 31.38 8 2,5 EK 28,16+ 2 31,18 31.16 31.46 31,08 32,57 34.29 31.62 28 PA-6/08 30.55 35 22 31' 31.29 31.21 46' 34 Plokk 9 aT 32 PA-4/08 31.00 Plokk 11 aT 31,23 45'Š-34 1,0 32,47 33,21 33.78 KLO9401075 PA-5/08 31,00 1,2 1,2 TL 31.17 30.74 31,13 32,72 32' Š-32 34.34 28,80 31,48 0,3 23 31 31.72 31.24 31.06 30.91 31,90 3,9+ 1,5 TL ' 30.48 27,70 2,4 EK IV 33.58 31.40 34 31.79 31.44 31,24 31,07 31,10 Orajõe metskond 63 30,97 31,68 32,91 33.46 31.93 Š-24 0,3 6 429 200 33,10 4,2+ 1,7 TL 101854 30,968 m Plokk 1 aT 31.03 2,5 EL 34.12 28,60+ 30.69 Plokk 3 aT KLO9113841 31,63 28 31.95 31.29 31.38 31,21 33 33,40 33.11 32,70 31.64 32,93 31.23 31,01 44' 31,72 34.52 PA-7/08 32,68 PA-8/08 Š-33 0,3 30,94 30.75 31.89 31,34 2,8+ 1,3 TL Š-23 0,4 PA-9/08 KLO9338623 1,5 EK 33,57 30.39 28,24 31,52 32,64 4,1+ 1,6 EL 33.09 31.13 31,99 30.95 34 2,5 EK 31.16 28,14+ 33,19 30,99 30.95 32,71 30.82 31.55 28 31.43 33.92 30.40 30.58 Massiaru liivakarjäär 33.27 33,36 31.25 33,15 33' 32,18 31.13 31,35 32,03 32,95 24 34 30.94 31.20 31,03 Š-21 31.61 33,55 0,5 31.12 31,63 31 30.46 Plokk 2 aT 32,34 33,01 33,55 33,55 4,5+4,5 EL 32,67 Š-22 33.01 KLO9700847 0,5 28,55+ Plokk 4 aT 34.43 32 32,33 4,2 1,5 EL 33 PA-11/08 33 31,23 2,7 EK PA-10/08 30,94 27,63 28 31,99 30.99 31.02 31.80 33.42 6 429 000 30.33 31.36 31,86 32,45 32,78 33,64 32.71 533 400 533 600 32,21 31,13 31.38 32,26 Plokk 12 aT 34.34 31,39 30,98 Plokk 13 aT 32.09 PA-12/08 31.04 43' 31,59 32,54 33,11 Š-14A 33,43 0,3 42' 33 32 31,30 31,59 3,7 1,2 TL 32,09 33,73 33.28 2,5 EK 27,59 Mäeeraldise piir 31.73 31 33,22 25 34' 32.33 Š-20 33,40 31,78 0,4 Mäeeraldise teenindusmaa piir 41' 32,02 33,34 4,6 4,6 EL 31.04 32.75 32,90 31,25 31,95 28,34 Külgneva mäeeraldise piir Š-19 0,5 26 34 30.88 32.49 30,96 2,5 2,5 TL 31,63 35' 28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 27,96 32,19 31,26 31.23 32,27 34.32 33 33,10 33,11 33,56 Nõlvaterviku alumine piir (illustratiivne, vt Märkused) 31.36 V I 32.39 31,08 32,47 31,45 Maardla piir (asendiplaanil) 33 31.17 31,82 33,39 33,09 Kuusiku 34.39 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 31,34 32,67 21302:002:0070 31.41 32.36 33,29 32 6 428 800 Š-15 31,00 32,16 33,10 31.23 31 Maapinna samakõrgusjoon, m PA-16/08 0,4 32,88 32,80 534 200 31,85 31,30 31.09 31,80 3,2+ 3,2 EL 28 Š-14 0,5 29,20+ Mäeeraldise põhja samakõrgusjoon, m 33.39 40' 31.42 31,26 31,26 3,5 1,0 TL 2,5 EK 28 27 36' 31.75 I I' Geoloogilise läbilõike joon 30,95 30 27,26 31,64 32,70 331,86 33 38' 29 2 37' 31 30.91 39' 31,09 Saadu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 31,08 21302:003:0003 33.66 32.51 31.19 Prognoosvaru ploki piir (P) V' 31.61 31 33.19 31.19 31.23 RMK Raudtee metsatee 30 m laiune teekaitsevöönd 30.60 KESKUSE (MASSIARU) 31.33 31.10 30.47 põld Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Kaitseobjekti piirangud piiripunktide koordinaadid koordinaadid Laulaste looduskaitseala Nr X Y Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1' 6 430 511,38 533 331,48 40' 6 428 772,55 533 826,90 1 6 430 509,47 533 449,53 40 6 429 496,36 533 704,56 2' 6 430 531,78 533 433,27 41' 6 428 920,51 533 799,81 2 6 430 552,88 533 672,69 41 6 429 443,23 533 622,63 Ranna või kalda piiranguvöönd 3' 6 430 566,09 533 609,68 42' 6 428 920,11 533 825,30 3 6 430 565,10 533 730,29 42 6 429 438,59 533 622,14 4' 6 430 552,88 533 672,69 43' 6 428 924,04 533 832,99 4 6 430 576,60 533 784,66 43 6 429 425,19 533 524,32 5' 6 430 576,65 533 784,71 44' 6 429 170,48 533 930,31 5 6 430 550,13 533 834,08 Maaparandushoiuala 6' 6 430 550,13 533 834,08 45' 6 429 319,43 533 899,52 6 6 430 508,95 533 863,86 Pindala 77,06 ha 7' 6 430 508,95 533 863,86 46' 6 429 327,71 533 842,26 7 6 430 555,88 534 070,83 8' 6 430 561,98 534 097,38 47' 6 429 380,50 533 849,54 8 6 430 151,78 533 995,92 Elektripaigaldise kaitsevöönd 9' 6 430 148,82 534 020,80 48' 6 429 420,56 533 800,38 9 6 429 797,02 533 976,78 10' 6 429 800,93 534 002,03 49' 6 429 428,50 533 729,22 10 6 429 711,60 533 538,41 2017 a. üldgeoloogilise uurimistöö puurauk 11' 6 429 797,02 533 976,78 50' 6 429 496,36 533 704,56 11 6 429 714,63 533 529,15 12' 6 429 711,60 533 538,41 51' 6 429 443,23 533 622,63 12 6 429 777,38 533 517,00 2008 a. geoloogilise uuringu puurauk 13' 6 429 714,63 533 529,15 52' 6 429 438,59 533 622,14 13 6 430 339,81 533 383,54 14' 6 429 716,71 533 516,39 53' 6 429 425,19 533 524,32 14 6 430 431,90 533 406,84 PA-10 0,5 Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m Märkused: 15' 6 429 727,42 533 515,47 54' 6 429 421,45 533 488,56 15 6 429 603,85 533 533,74 30,58 1,6 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) 16' 6 429 775,14 533 506,23 55' 6 429 463,68 533 501,70 16 6 429 610,27 533 576,79 28,48 Lamami abs kõrgus, m 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 17' 6 429 796,29 533 501,52 56' 6 429 499,99 533 511,13 17 6 429 736,08 534 223,27 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 2017 a. üldgeoloogilise uurimistöö kaevand 18' 6 429 861,71 533 485,88 57' 6 429 548,54 533 518,76 18 6 429 655,24 534 214,92 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER ajavahemikul 05.-06.02.2018 . 19' 6 429 917,78 533 472,93 19 6 429 655,40 534 206,86 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Š-22 0,5 Kaevandi nr Katendi paksus, m 20' 6 429 999,30 533 452,77 Pindala 82,39 ha 20 6 429 375,61 534 176,51 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 32,33 4,2 1,5 EL Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 21' 6 430 115,95 533 424,68 21 6 429 341,54 534 171,82 2,7 EK (EK - ehituskruus, TL - täiteliiv) - Maa-ameti väljastatud katastriüksuse piiriandmeid (seisuga 14.09.2016); 27,63 Lamami abs kõrgus, m 22' 6 430 492,90 533 335,45 22 6 429 318,44 534 168,63 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 23' 6 429 606,01 533 522,85 23 6 429 258,17 534 162,51 - Keskkonnaregistri Massiaru liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 23.03.2018). 78,55 24' 6 429 610,27 533 576,79 24 6 429 077,34 534 144,07 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 6. Uute varuplokkide koordinaadid on toodud tekstilisas 10. 25' 6 429 736,08 534 223,27 25 6 428 920,17 534 106,66 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 26' 6 429 742,13 534 249,02 26 6 428 898,42 534 093,17 8. Plaanile on kantud illustratiivne nõlvaterviku alumine piir, kuna õige piiri asukoht jääb 27' 6 429 654,34 534 239,96 27 6 428 783,06 534 028,61 mäeeraldise ja plokipiiri tähistusjoone alla. 28' 6 429 655,21 534 214,92 28 6 428 779,75 534 009,72 29' 6 429 375,61 534 176,51 29 6 428 761,48 533 904,15 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 30' 6 429 341,54 534 171,82 30 6 428 767,81 533 853,16 31' 6 429 318,44 534 168,63 31 6 428 920,11 533 825,30 Massiaru II liivakarjäär 32' 6 429 258,17 534 162,51 32 6 428 924,04 533 832,99 Mäeeraldise plaan Pärnu maakond, Häädemeeste vald 33' 6 429 077,34 534 144,07 33 6 429 170,48 533 930,31 34' 6 428 920,17 534 106,66 34 6 429 319,43 533 899,52 Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 1/3 35' 6 428 898,42 534 093,17 35 6 429 327,71 533 842,26 36' 6 428 783,06 534 028,61 36 6 429 380,50 533 849,54 Tallinn, Harju maakond 37' 6 428 779,75 534 009,72 37 6 429 420,56 533 800,38 [email protected] Mõõtkava H 1 : 5 000 38' 6 428 761,48 533 904,15 38 6 429 428,50 533 729,22 0 80 160 m 39' 6 428 767,81 533 853,16 39 6 429 452,17 533 721,77 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 18.08.2021 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 18/2284  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Eesti Killustik taotleb Massiaru II liivakarjääri maavara kaevandamise luba. Massiaru II liivakarjääris kaevandamise keskkonnamõju hinnati keskkonnamõju hindamise käigus, mille aruande „Massiaru II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2511) tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 17.08.2021. a kirjaga nr 6-3/21/3613-14. Loa taotleja alustas arendustöödega taotletava ala piirkonnas juba 2016. aastal. Tööde eesmärk oli otsida kavandatava Rail Balticu raudtee ehituse tarbeks sobilikke ehitusmaavarasid. Otsingud oli edukad Massiaru piirkonnas, kus tänaseks on tehtud geoloogilised tööd enam kui 70 ha suurusel alal. Tehtud geoloogilistest töödest ilmnes, et taotletaval alal leidub erineva kvaliteediga liiv ja kruus, mille filtratsioonikoefitsient on suurem kui 0,5 m/ööp. Lisaks leidub ka materjali mille filtratsioon on üle 2 m/ööp. Täna kehtivate ehitusnormide kohaselt sobib taotletav liiv hästi nii kavandatava raudtee mulde ehitamiseks kui ka riiklike maanteede rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Taotletava mäeeraldise asukoht on soodne nii kavandatava raudtee trassi kui ka riigimaanteede suhtes. Planeeritav Massiaru II liivakarjäär asub vahetult Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatava Raudtee nimelise (nr 7560543) metsatee ääres. Antud tee on mäeeraldisest ~ 1,5 km kaugusel ühenduses Jaagupi-Urissaare kõrvalmaanteega (tee nr 19335), mis omakorda ristub ~ 1,5 km kaugusel läänes kavandatava Rail Balticu raudtee trassiga. Antud ristumiskohast omakorda ~ 2,5 km kaugusel läänes kulgeb Tallinn-Pärnu-Ikla riigi põhimaantee (T-4). Lisaks on Raudtee metsatee ühenduses ka Massiaru II liivakarjäärist ~ 1 km kaugusel lõunas Kabli-Massiaru kõrvalmaanteega (tee nr 19336), mis ristub ~ 3 km kaugusel läänes planeeritava Rail Balticu raudteetrassiga ja sellest omakord 1,5 km kaugusel Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega. Seega asub taotletav mäeeraldis väga heas logistilises asukohas arvestades piirkonda kavandatud suuremahulisi taristu objekte. Lühim transporditee karjäärist planeeritava raudteetrassini on ~ 3 km ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni ~ 4,5 km. Taotletav Massiaru II liivakarjäär on Eesti üks lõunapoolseimaid planeeritav karjäär Rail Balticu trassi suhtes. Mäeeraldisest kuni Iklani kulgeb raudteetrassi veel ~ 17 km pikkuselt. Antud trassilõigu ehitamiseks vajaliku täitematerjali maht võib ulatuda kuni 1,5 miljoni m³. Võttes lisaks arvesse, et kavandatakse ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu-Ikla lõigu ehitamist 2+1 sõidurajale, on oodata ~ 10 aasta perspektiivis olulises osas, taotletava mäeeraldise piirkonnas, täitematerjalide vajaduse nõudluse suurenemist. Täna kehtivate kaevandamise lubadega kasutusele võetud maavaravaru ei ole kindlasti piisav. Massiaru II liivakarjääri kaevandamise loa saamiseks on täidetud „Juhendi riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punkti 5.1.2 tingimus ehk on oodata Massiaru II liivakarjääri teeninduspiirkonnas hüppelist maavara nõudluse kasvu. Loa taotleja seisukohal, et Massiaru II liivakarjääri kaevandamise loa välja andmine ja maavara kasutusele võtmine on riigi infrastruktuuri ehitamise ja arendamise seisukohalt äärmiselt oluline, kuna seeläbi saab juhtida kavandatud tööde ehitusmaksumust. Massiaru II liivakarjääri maavaravaru kasutusele võtmisega minimeeritakse ehitustööde suurim kulu- ehitusmaterjalide transport. Massiaru II liivakarjääri maavaravaru on kasutatav teede- ja tsiviilehituses täitematerjalina. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Massiaru II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Penu ja Massiaru külades asuval riigile kuuluval Orajõe metskond 4 (katastritunnus 21303:001:0512) kinnistul. Mäeeraldis moodustub kahest lahustükist, mida edaspidi on nimetatud põhja ja lõuna osaks. Põhjaosa külgneb põhjast Metsatuka kinnistuga (katastritunnus 21302:002:0018) ja ülejäänud osas piirneb sama kinnistuga, millel see asub. Lõunaosa külgneb idast maaüksustega Orajõe metskond 62 (katastritunnus 21301:001:0130) ja Tuultevälja (katastritunnus 21302:003:0123) ja ülejäänud osades piirneb sama kinnistuga, millel see asub. Lõunaosa lääne külg piirneb kohati Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) kuuluva Massiaru liivakarjääri (loa nr L.MK/320352) mäeeraldise teenindusmaa piiriga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa paikneb Häädemeeste alevikust ~12 km kaugusel kagus ja Massiaru külast ~500 m kaugusel läänes. Vahetult Massiaru II liivakarjääri mäeeraldise läänes kulgeb RMK haldusalasse kuulub metsatee Raudtee (nr 7560543), mille teekaitsevööndi laius on 30 m arvestatuna tee servast. Teenindusmaa asub kuni 10 m ulatused teekaitsevööndis (tekstilisa 2). Mäeeraldisele lähim hoonestus asub ~250 m kaugusel lõunas Massiaru külas Saadu kinnistul (katastritunnus 21302:003:0003) ja ~300 m kaugusel kirdes Urissaare külas Metsatuka kinnistul (katastritunnus 21302:002:0018). Mäeeraldise kahte lahusosa eraldab Kadaka oja (keskkonnaregistri kood VEE1151700) ja 50 m laiune kalda piiranguvöönd ning põhjaosa ida küljel voolab Priivitsa jõgi(keskkonnaregistri kood VEE1151800), mille kalda piiranguvöönd on samuti 50 m. Taotletava ala lõunaosa lääneosa külgneb kategooria kaitsealuste liikide Carex disperma (õrn tarn; keskkonnaregistri kood KLO9338490), Carex irrigua (sagristarn; KLO9338495) ja III kategooria kaitsealuste liikide Huperzia selago (harilik ungrukold; KLO9338623), Menegazzia terebrata (harilik poorsamblik; KLO9700847), Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik; KLO9700866) kasvukohtadega ning III kategooria kaitsealuse liigi Dryocopus martius (musträhn; KLO9113818) elupaigaga. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Massiaru liivamaardlas on (registrikaardi nr 0853) on tehtud geoloogilisi uuringuid kahel korral: ‒ Pärnu maakonna Häädemeeste valla Massiaru uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2009) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, M. Tammekänd, 2009 EGF 8079); ‒ Pärnu maakonna Massiaru II uuringuruumi üldgeoloogilise uurimustöö aruanne (varu seisuga 01.06.2018) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, M. Tammekänd, 2018 EGF 8917); Taotletava mäeeraldise geoloogiline informatsioon on toodud 2018. a läbi viidud uuringu aruandes. Massiaru liivamaardla paikneb madalal ja lamedal, üsna ulatuslikul kirde- ja edelasuunalisel Antsülusjärve rannavallil. Rannaastangu piires levib liivsavimoreenil liiva, kohati kruusaka liiva ja kruusa kompleks. Kasuliku kihi paksus väheneb ida- ja lääneosas, suidudes lääne- ja loodeosas välja. Kasuliku kihi paksus ulatub 4,9 m, millest vee alla jääb 1 - 3 m. Kasuliku kihi lamam järgib maapinnareljeefi, olles tõusuga ida ja kirde suunas. Kasuliku kihi katendi paksus on 0,1 - 1,2 m (keskmine 0,4 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,2 m. Ülejäänud osa katendist moodustab ülipeeneteraline orgaanikarikas punakaspruun liiv või valkjashall tolmliiv. Kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni peeneteralise (peensusmoodul 0,7 - 1,8, keskmine 1,3), vähese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (0,8 - 7,2%, keskmine 2,2%) liivaga. Vertikaalses läbilõikes on kasuliku kihi materjal kohati ühtlane, kohati mitte, olles rohkem või vähem kruusakam (Foto 4.1; 4.2; 4.3). Mäeeraldise keskosas võib läbilõikes täheldada terasuuruse jämenemist sügavuti, kus kasulik kiht on sügavamates intervallides esindatud kohati kõrgendatud kruusafraktsiooni sisaldusega liivaga (sisaldus üksikproovis 30,7%) või veeristerohke kruusaga (kruusafr sisaldus üksikproovis 82,2%). Kruusaterad on hästi ümardatud, valdavalt karbonaatse, väiksema läbimõõduga terad kristalliinse koostisega. Uuringuruumi keskosas esines mitmes kaevandis (Š-4, 6, 7) veeriserohke kruus, kus munakad olid läbimõõduga kuni 10 cm, kohati kuni 40 cm, moodustades põhimassiast ~10%. Kasuliku kihi levik ja terasuuruse muutus on vastavuses maapinnareljeefiga. Reljeefi kõrgemates kohtades ala keskosas (PA-6, 7, 8, 10, 11) lasuvad üli- ja väga peeneteralised liivad (peensusmoodul keskmiselt 1,1), natukene madalamal väga peene ja peeneteralised liivad keskmise peensusmooduliga 1,5 (PA-1, 2, 3, 12, 14, 14a; Š-3, 4, 5, 10, 11, 12, 16) ning madalamates kohtades kohati veeriselised kruusad (Š-4, 6, 7). Tabel 3.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Näitajad Ehituskruus Ehitusliiv Täiteliiv Proovide arv 17 41 36 Proovide pikkus, m 29,6 72,0 61,2 Loodusliku materjali koostis kogu materjali peale (kesk- ja lõunaosa) Kruusa sisaldus 2,0 - 66,0 (keskmine 17,8) (fraktsioon >5 mm), % Liiva sisaldus 33,0 - 96,3 (keskmine 80,1) (0,05 - 5,0 mm), % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,8 - 7,2 (keskmine 2,1) (<0,05 mm), %  Näitajad Ehituskruus Ehitusliiv Täiteliiv Liiva peensusmoodul 0,7 - 1,8 (keskmine 1,3) Liiva filtratsioon, m/ööp 1,3 - 3,6 (2,3) Hüdrogeoloogilised tingimused Hüdrogeoloogilises läbilõikes on piirkonnas maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Geoloogilise uuringu ajal 2017. aastal mõõdeti erinevates puuraukudes ja kaevandites veetase perioodil augustis, oktoober ja november. Veetaseme abs kõrgus jäi vahemikku 27,2 - 31,3 m, olles keskmiselt 1,3 m sügavusel maapinnast. Veetase jälgib mäeeraldisel üldiselt maapinnareljeefi, tõustes ida suunas. Arvestades mäeeraldise maapinna ja maavaravaru lamami abs kõrguseid, maapinna kallakust ja põhjaveetaset saab korrastada ammendatud karjääri põhjaosa lahustüki metsamaaks ja lõunaosas veekoguks, mille valdav veesügavus on üle 2 m. Ammendatud mäeeraldise põhjaosa korrastamiseks metsamaaks tuleb sinna rajada kuivendussüsteem. Antud mäeeraldise osas on selle idaosa lamami kõrgused suuremad kui lääne-loodeosa maapinna kõrgused. See tähendab, et juhul kui kuivendussüsteemi ei rajata, on võimalik mäeeraldise loodeosa üle ujutamine. Põhjaosa lahustüki lääneservas voolava teekraavi veetasemeks mõõdeti uuringu käigus 25,7 m. Samas piirkonnas on mäeeraldise lamami kõrgused tasemel ~ 26 m, seega on võimalik kogu põhjaosa kuivendada ja luua tingimused ala hilisemaks metsastamiseks. Viimane eeldab küll osalist maapinna tagasi täitmist kasuliku kihi katendiga selliselt, et pinnavee tase jääks korrastatud maapinnas sügavamale kui 0,7 m. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav mäeeraldise hõlmab kogu ulatuses Massiaru liivamaardla varuplokke 5 aT, 6 aT, 7 aT, 8 aT, 9 aT, 10 aT, 11 aT, 12 aT ja 13 aT. Taotletava mäeeraldise pindala on 77,06 ha ja selle mäeeraldise teenindusmaa pindala on 82,39 ha. Mäeeraldise teenindusmaa asub osaliselt Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valitsemisalasse kuuluva Raudtee metsatee kaitsevööndis. Teenindusmaa kaitsevööndis paiknemine on RMK-ga kooskõlastatud. Kogu taotletav maavaravaru ei ole kaevandatav. Mäeeraldise piirile tuleb jätta nõlvatervik, mis tagab külgnevate alade maapinna stabiilsuse ka pärast maavaravaru ammendamist. Kadu nõlvatervikus on arvutatud selle pikkuse ja ristlõike pindala korrutisena. Sealjuures on kasutatud järgmiseid nõlvuseid: katend 1 : 2, ehitus- ja täiteliiv veepeal 1 : 2 ehitus- ja täiteliiv vee all 1 : 5, ehituskruus vee all 1 : 3. Lähteandmed ja arvutustulemused on toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Kadu nõlvatervikus Keskmine Katendi Kasuliku nõlva- paksus / Kadu Nõlvaterviku kihi terviku Maavara Plokk sh nõlvatervikus, pikkus, m paksus, ristlõike kategooria kasvukiht, tuh m³ m pindala, m m² 5 (aT) 1460 0,4 0,9 1,5 2 EL 6 (aT) plokiga 5 aT 1460 2,6 13,6 20 kattuvas osas 6 a(T) EL plokiga 5 aT mitte 890 0,5 2,6 9,4 8 kattuvas osas 6 a(T) 2350 28 kokku 7 (aT) 360 0,5 1 2,0 1 TL 8 (aT) 360 - 2,4 21,6 8 TL 9 (aT) 2680 0,5 1,1 2,4 6 TL 10 (aT)* 2540 - 2,2 19,2 49 TL 11 (aT)* 140 - 2 12,4 2 EK 12 (aT) 470 0,5 2,4 8,2 4 EL 13 (aT)* 470 - 1,8 18,6 9 EL EL, TL, Kokku 109 EK sh ehitusliiva 43 EL sh täiteliiva 64 TL sh ehituskruusa 2 EK * Veealune plokk Tabel 4.2 Taotletava Massiaru II liivakarjääri maavaravaru (varu seisuga 15.09.2018. a) Taotletav Kadu Kaevandatava Pindala, varu Maavara Plokk nõlvatervikus, varu suurus, tuh ha kogus, kategooria tuh m³ m³ tuh m³ 5 (aT) 23,15 211 2 209 EL 6 (aT) 33,86 883 28 855 EL 7 (aT) 10,57 105 1 104 TL 8 (aT) 10,57 250 8 242 TL 9 (aT) 28,45 299 6 293 TL 10 (aT) 23,42 504 49 455 TL  Taotletav Kadu Kaevandatava Pindala, varu Maavara Plokk nõlvatervikus, varu suurus, tuh ha kogus, kategooria tuh m³ m³ tuh m³ 11 (aT) 5,03 100 2 98 EK 12 (aT) 4,18 101 4 97 EL 13 (aT) 4,18 73 9 64 EL EL, TL, Kokku 2 526 109 2 417 EK sh ehitusliiva 1 268 43 1 225 EL sh täiteliiva 1 158 64 1 094 TL sh ehituskruusa 100 2 98 EK Kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks keskmise aastatoodangu mahuga 100 tuh m3. Taotletava kehtivusaja valimisel on arvestatud ettevalmistustööde ja korrastamistööde ajakuluga. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamist Massiaru II liivakarjääris alustatakse katendi eemaldamisega. Kasuliku kihi katendi maht kokku on 345 tuh m³, millest 153 tuh m³ moodustab kasvukiht. Katendi keskmine paksus on 0,4 m. Katenditööd tehakse taotletaval mäeeraldisel buldooseriga ja vajadusel ekskavaatoriga. Katend ladustatakse mäeeraldisel ja selle teenindusmaal müra- ja tolmutõkkevallides. Kasvukiht ja ülejäänud katend tuleb võimalusel ladustada eraldi. Müra- ja tolmutõkkevallid moodustav katend kasutatakse peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Kasuliku kihi kaevandamine on planeeritud Massiaru II liivakarjäärist kombineerituna ekskavaatoriga ja pinnasepumbaga. Sõltuvalt tööde aegsest pinnasevee tasemest valitakse kaevandamise meetod. Eelistatav tehnoloogia on pinnasepump, kuna sellega saab juhtida ka kaevandatava liiva kvaliteeti. Pinnasepumbaga kaevandamise meetodi korral rajatakse tööde alguses ekskavaatoriga ~ 1 ha suurune ja minimaalselt 1 m sügavune veekogu, kust alustatakse liiva pumpamist. Liivakaardid on planeeritud rajada mäeeraldise lääneosasse. Toodang laaditakse liivakaartidest frontaallaaduriga. Mäeeraldise põhjaosas alustatakse liiva kaevandamist pinnasepumbaga mäeeraldise idaosast, kus mäeeraldise sügavus on suurem. Vastavalt KMH-s väljapakutule alustatakse mäetöödega paralleelselt nii põhja- kui ka lõunapoolsel lahustükil loodenurgast. Veepealsed maavara varuplokid kaevandatakse ekskavaatoriga ning veealused pinnasepumba või sobivuse korral ekskavaatoriga. Lõunapoolne lahustükk on kaevandatav terves ulatuses korraga, millega paralleelselt toimub mäetööde edenemine põhjapoolsel lahustükil. Peale põhjapoolse lahustüki I osa ettevalmistamist ning ammendumist alustatakse seal etapiviisilise korrastamisega enne edasi liikumist II ossa. Korrastamise eesmärgil võib osutuda vajalikuks kaevandatud ala kuivendamine, mille käigus juhitakse vesi Raudtee teega paralleelselt kulgevasse kraavi. Tehnoloogilise tagasitäitmise tulemusena luuakse metsastamiseks sobilikud tingimused. Analoogselt eelnevalt kirjeldatule tegutsetakse ka II ja III osa kaevandamisel ning korrastamisel. Seeläbi on tagatud etapiviisiline korrastamine juba kaevandatud aladel ning ühtlasi ka karjääri tootlikkus. Juhul kui põhjapoolsel lahustükil alustatakse kaevandamisega põhjast ning liigutakse lõuna poole, tuleb ka sellisel juhul töid teostada etapiviisiliselt ning alad korrastada vastavalt eelnevalt kirjeldatule. Toodangu transportimiseks on planeeritud kasutada Raudtee metsateed, so seda nii põhja- kui ka lõunasuunas. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Massiaru II liivakarjääris liiva kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud keskkonnamõju hindamise käigus, mille aruande „Massiaru II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2511) tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 17.08.2021. a kirjaga nr 6-3/21/3613-14. Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid ei ületa taotletavas Massiaru II liivakarjääris maavara kaevandamisel kehtestatud keskkonna piirnorme juhul, kui järgitakse KMH-s toodud mõju leevendavaid, ennetavaid ja vähendavaid keskkonnameetmeid (KMH aruande peatükk 8) ning teostatakse vajalikku keskkonnaseiret (KMH aruande peatükk 9). KMH tulemusena soovitatakse kaevandamisel rakendada II alternatiivi ehk rakendada KMH-s määratud leevendusmeetmeid. KMH tulemusel määratud leevendusmeetmed, mida Massiaru II liivakarjääris kaevandamisel rakendatakse: ‒ Taotletaval mäeeraldisel tuleb põhjapoolsel lahustükil ettevalmistustöid, kaevandamist ning kaevandatud alade korrastamist teostada etapiviisiliselt, alustades lahustüki põhjapoolsest osast. Metsa on lubatud langetada vastavalt keskkonnaloas sätestatud tingimustele järk-järgult, mis aitab vähendada tuulemurru riski külgnevatel aladel ning väldib suure maa-ala korraga lagedaks raiumist, toetades seeläbi rohevõrgustiku toimimist. ‒ Kaevandatud osa korrastamisega (sh taasmetsastamisega) tuleb põhjapoolsel lahustükil alustada kohe pärast maavaravaru ammendumist kaevandatud osas. ‒ Arvestades lindude peamist pesitsusaega (15. aprill kuni 15. juuni) tuleb mäeeraldisel metsa raadamisega alustada ja see teostada väljaspool lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul 16. juuni kuni 14. aprill, millega välditakse linnumunade ja -poegade võimalikku hukkumist. ‒ Müratõkkevallid tuleb mäeeraldiselt eemaldatavast katendimaterjalist rajada tootmisterritooriumi põhja-, ida- ja lõunapiiridele lähimate majapidamiste suundadel selliselt, et need täidaksid müra- ja tolmutõkke funktsiooni ning vähendaksid tuulemurru ohtu külgnevates metsades. ‒ Taotletavalt mäeeraldiselt kaevandatava kruusa purustamist tuleb teha lõunapoolse lahustüki keskosas suvisel perioodil ning ainult päevasel ajal. ‒ Tavapärase kaevandamise korral kasutada väljaveo marsruuti a. Intensiivse kaevandamise korral kasutada väljaveo marsruuti c. Teede korrashoiu ja vajaliku tolmutõrje teostamisel teha koostööd teede valdajatega, et tagada teede säilivus, vastupanuvõime, liiklusohutus ning minimeerida kaasnevaid mõjusid. ‒ Karjääri planeeritav tööaeg on tööpäeviti ajavahemikul 07 - 19. Vastavasisuliste kokkulepete saavutamisel kohalike elanikega on võimalik ka planeeritud tööaja pikendamine. Nädalavahetusel ega riigipühadel tööd ei toimu. ‒ Lähimate majapidamiste suundadel planeerida maavara kaevandamine mäeeraldise piiride lähistel (lähemal kui 50 m) väljapool tavapärast õhtust aega, so ajavahemikul 17 - 19, et vältida mürahäiringu levimist õuealadeni ja elumajadeni ajal, mil elanikud on valdavalt kodus. ‒ Tolmu leviku piiramiseks kuival ajal niisutada perioodiliselt väljaveoks kasutatavaid kruuskattega teid ning katta kinni kallurautode kastid. Täiendavalt on võimalik vähendada kallurautode liikumiskiirust. ‒ Teostada pinna- ja põhjavee ning välisõhu alast keskkonnaseiret peatükis 8 välja toodud asukohtades ja tingimustel. ‒ Karjäärist korrastamistingimused küsida koos väljastatava keskkonnaloaga või keskkonnaloa väljastamisel hiljemalt ühe aasta jooksul. Väljastatud korrastamistingimuste põhjal koostada ühe aasta jooksul korrastamisprojekt. ‒ Karjääri korrastamise planeerimisel rakendada parimaid võtteid ning korrastamisprojekti koostamisse kaasata vastavat pädevust omav isik, et taastada kaevandatud ala võimalikult looduslähedaselt ning mitmekülgselt. Korrastamisel arvestada KMH aruandes välja pakutud lahendusi. ‒ Taotletava ala korrastamisel arvestada ka kõrvalasuva Massiaru liivakarjääri paiknemisega ning kaaluda korrastamisprojektis matkajate tarbeks täiendava peatus- ja puhkekoha rajamisega korrastatavatele aladele. Lisaks on KMH-s esitatud soovitused kaevandamisaegseks seireks: ‒ 4 korda aastas (1 kord kvartalis) või automaatsete veetasemete mõõta veetaset Metsatuka (katastritunnus 21302:002:0018), Kuusiku (katastritunnus 21302:002:0070), Paju (katastritunnus 21302:003:0025) ja Saadu (katastritunnus 21302:003:0003) salvkaevudes. Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub kaebuseid, tuleb teostada kontrollseiret vastavalt kaebuse spetsiifikale. ‒ Läbi viia mürataseme ja peenosakeste (PM10) kontsentratsiooni mõõtmine mäeeraldise teenindusmaa piiril. Mõõtmised tuleb läbi viia kuival perioodil (aprill – september) ning allatuult heiteallikast 2 korda aastas akrediteeritud mõõtja poolt. Juhul, kui ümbritsevatelt majapidamistelt laekub põhjendatud kaebusi mürataseme või tolmu osas, tuleb teostada kontrollmõõtmised. Kaebuste objektiivseks kontrollimiseks on vajalik, et mõõtmiste ajal töötaks karjäär tavapärasel viisil ning kaebuste esitamise ajal sarnastel tingimustel. Kui taotletava Massiaru II mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil on vajalik veetaseme reguleerimine kraavidega ala korrastamise eesmärgil ning üleujutuste ja liigniiskuse tekkimise vältimiseks, siis veeseaduse § 187 punkt 9 alusel peab olema veeluba maavara kaevandamisel eemaldatava vee juhtimiseks suublasse. Vastav luba taotletaks, kui selgub veetaseme reguleerimise vajadus. Kavandatava tegevuse kohaselt kaevandatakse liiva veepealset varu otse selle looduslikust seisundist ning veealust varu pinnasepump-süvendajaga. Täiendavat maavara töötlemist taotletavas Massiaru II karjääris ei plaanita. Kaevandatud materjal laetakse otse kallurile või ladustatakse laoplatsidel. Seetõttu on tahkeid osakesi tekitavaid tööprotsesse tootmisterritooriumil minimaalselt ning kaasnevad heitkogused on marginaalsed, mis ei ületa keskkonnaministri määruses nr 67 tahketele osakestele sätestatud heite künniskogust 1 tonn aastas. Seetõttu ei ole taotletavale karjäärile kui käitisele õhusaasteloa taotlemine esialgu vajalik. Juhul kui kaevandamistehnoloogia või tööprotsessid mäeeraldisel muutuvad, mille tulemusel kaasneb suuremal määral tahkete osakeste heitmed, tuleb eralduvaid heitkoguseid uuesti hinnata (arvutada) ning vajadusel taotleda õhusaasteluba. 7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine Kaevandamisejärgselt tuleb kaevandatud ala korrastada metsamaaks ja veekoguks. Metsamaa rajatakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa lahustükile ja teenindusmaa lõunaosa lahustükile. Metsamaaks kujundatakse ~ 51 ha ja veekoguks ~ 31 ha. Karjääri põhjaosa lahustükil tuleb metsa istutamiseks sobiliku veerežiimi loomiseks rajada kuivendusvõrk. Kuivendusvõrgu saab ühendada mäeeralidest loodes asuva kraaviga, mis kulgeb Raudtee metsateega paralleelselt. Selleks, et kaevandamise järgselt paikneks pinnaveekiht korrastatud maapinnast ~0,7 m sügavusel tuleb kaevandatud ala katta ~ 0,4 m paksuse katendi kihiga. Katendiga täidetava ala suurus on ~ 44 ha ehk vajalik katendi kogus on ~ 180 tuh m³. Ülejäänud osas võib kasuliku kihi katendi võõrandada või täita kaevandatud maapinda suuremal määral. Põhjapoolsel lahustükil alustatakse kaevandamisega lahustüki põhjaservast. Iga kaevandatud osa korrastamisega (sh taasmetsastamisega) tuleb alustada kohe pärast maavaravaru ammendumist kaevandatud osas. Ala metsastamine toetab ka selle toimimist rohevõrgustiku osana ja võimaldab seda kasutada suurulukitel liikumiseks. Seega ei tohi suurulukitele pärast karjääride korrastamist karjääride nõlvad olla liialt järsud ning need tuleb korrastamistööde käigus tasandada nõlvusele 1 : 2. Lõunapoolne lahustükk kujundatakse veekoguks, mille valdav sügavus on üle 2 m vastates sellega keskkonnaministri määruses nr 12 nõutule. Selleks, et tagada nõlvade stabiilsus, tuleb veealused nõlvad tasandada vastavalt nõlvusele 1 : 5 ning veepealne karjääri ala tuleb tasanda nõlvusele 1 : 2. Soovituslik on rajada kaldaperv, mis on vähemalt 1 m kõrgemal maksimaalsest veetasemeest ning veetaimedele madalaveeline kasvuala vähemalt 5 % veekogu pindalast, mis toetab bioloogilise mitmekesisuse arengut rajatavas veekogus. Taotletavale Massiaru II liivakarjäärile küsitakse Keskkonnaametilt korrastamistingimused ühe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist, mis võimaldab põhjapoolse lahustüki etapiviisilist korrastamist. Väljastatud korrastamistingimuste põhjal koostatakse korrastamisprojekt, mis esitatakse Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Massiaru II liivakarjääri korrastamistööde maksumus jääb vahemikku 1 500 – 2 000 eur/ha, seega summaarne maksumus jääb vahemikku 125 – 165 tuh eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Seletuskirja koostas (seisuga 19.08.2021. a): Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  Erki Vaguri Teie 29.08.2018 e-kiri OÜ Inseneribüroo STEIGER [email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.1/2913 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX XXXX Vastus kooskõlastuse taotlusele Austatud härra Vaguri Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) taotluse Pärnumaal paikneva Massiaru II liivakarjääri teenindusmaa ulatuse kooskõlastamiseks. Annate oma taotluses teada, et karjääri lääneosas soovite teenindusmaa piiri paigutada Raudtee metsatee (7560543) teekaitsevööndisse 15 meetri ulatuses. RMK on tutvunud olukorraga ning kooskõlastab teenindusmaa piiri selliselt, et Raudtee teekaitsevööndi ulatuseks jääb 20 meetrit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Ärm Pärnumaa metsaülem 503 1423 [email protected]