Keskkonnaloa nr KMIN-119 omaniku nime muutmine

KORRALDUS 20.01.2026 nr DM-135075-2 Keskkonnaloa nr KMIN-119 omaniku nime muutmine 1. OTSUS Lähtudes Enefit Industry OÜ esitatud taotlusest, ning tuginedes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5 ja § 59 lg 1 p 1, lg 5 p 3, maapõueseadusele § 66 lg 1 otsustan: 1.1. Muuta keskkonnaloa andmed järgmiselt: 1.1.1. Märkida muudetavas loas loa omaja ärinimeks Enefit Industry OÜ; 1.2. Muudetud keskkonnaluba teha kättesaadavaks Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 1.3. Teha käesolev korraldus teatavaks ettevõttele Enefit Industry OÜ. 1.4. Käesolev korraldus jõustub ettevõttele Enefit Industry OÜ. 2. ASJAOLUD Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva- Jõesuu linn, Ida-Viru maakond) teavitas oma 14.01.2026 kirjaga Keskkonnaametit, et Enefit Industry AS nimi on muudetud. Uueks nimeks on Enefit Industry OÜ (KOTKAS 14.01.2026 nr DM-135075-1). Vastavalt kirjale paluti teostada keskkonnalubade andmete muutmine. 3. KAALUTLUSED Haldusakti muutmise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine loa muutmise ajal (haldusmenetluse seadus (HMS) § 64 lg 1 ja § 68 lg 2). Keskkonnaloa andja on Keskkonnaamet, kui seadus ei sätesta teisiti (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 41 lg 5). Tulenevalt eelnevast on Keskkonnaametil õigus keskkonnaloa muutmiseks. Keskkonnaloa andmisele kohaldatakse KeÜS 5. peatükki (KeÜS § 40 lg 5). Keskkonnaamet muudab keskkonnaloa tingimusi, kui keskkonnaloa omaja taotleb KeÜS § 53 lg 1 p 1 või p 2 nimetatud andmete muutmist (KeÜS § 59 lg 1 p 1). Keskkonnaloa muutmine otsustatakse ilma avatud menetluseta KeÜS § 59 lg 1 p 1 alusel algatatud keskkonnaloa muutmise korral (KeÜS § 59 lg 5 p 3). Arvestades asjaolu, et taotletakse vaid loa valdaja andmete muutmist, mis ei mõjuta haldusakti sisu, otsustab Keskkonnaamet käesoleva keskkonnaloa valdaja andmete muutmise avatud menetluseta. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p 3). Keskkonnaloal muudetakse keskkonnaloa omaniku andmeid vastavalt esitatud taotlusele, seega viiakse haldusmenetlus läbi ettevõtte arvamust ära kuulamata. Vastavalt esitatud taotlusele ning kooskõlas KeÜS § 59 lg 1 p 1 muudetakse keskkonnaloal loa omaniku ärinimi. Olemasolev ärinimi Enefit Industry AS asendatakse ärinimega Enefit Industry OÜ. Ettevõtte registrikoodi ei muudetud ning see jääb käesolevaga samaks. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus Kersti Ritsberg vanemspetsialist maapõuebüroo 2(2)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-119 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry OÜ Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Ahtme II kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood EHAK 1472 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 20.01.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.08.2049 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik ümberregistreerimine Registrikaardi nr 7 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Ahtme kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Ahtme II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 357.12 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivienergia ja põlevkiviõli tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 434.274 tuh t 30.06.2021 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 836.159 tuh t 30.06.2021 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2011 2049 tuh t 8 270.433 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2011 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 254.69 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla maardlaosade registrikaartide täpsustamine Geoloogiafondi number 7953 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse määramiseks koostatakse eraldi projekt. 2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit, võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut. 3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392) töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu 4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus. 5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Seirekava tuleb Keskkonnaameti ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub, et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt Keskkonnaameti tellitud uuringule "Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa andjal õigus keskkonnaloa tingimusi muuta. 8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 3/4 Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-119 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry OÜ Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Ahtme II kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood EHAK 1472 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 20.01.2026 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.08.2049 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik ümberregistreerimine Registrikaardi nr 7 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Ahtme kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Ahtme II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 357.12 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivienergia ja põlevkiviõli tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 434.274 tuh t 30.06.2021 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 836.159 tuh t 30.06.2021 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2011 2049 tuh t 8 270.433 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2011 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 254.69 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla maardlaosade registrikaartide täpsustamine Geoloogiafondi number 7953 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse määramiseks koostatakse eraldi projekt. 2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit, võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut. 3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392) töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu 4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus. 5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Seirekava tuleb Keskkonnaameti ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub, et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt Keskkonnaameti tellitud uuringule "Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa andjal õigus keskkonnaloa tingimusi muuta. 8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 3/4 Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4