Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030303

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030303 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Kasetuka talu OÜ Kontaktisik Andrus Kööp Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Kasetuka talu OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba ehitusliiva kaevandamiseks Kolleri II liivakarjääris. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Karjääri materjali (liiva) hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Maavara põhjendus kaevandamisele eelnevalt tuleb esmalt koorida kattekiht (muld). Katendist saab mäeeraldise teenindusmaa välispiirile kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke elamute suunal. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Pöördkoppekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse töötlemissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) laadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Veealuse maavara kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse kas looduslikuna (kalluritele laadib frontaallaadur või ekskavaator) või töödeldakse jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutes ja hiljem laaditakse frontaallaaduriga kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja põhjaveetaseme alandamist ei toimu, siis hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu võimaliku põhjaveetaseme alanduslehtri mõju väljapoole mäeeraldise piire. Veepealse varu kaevandamisel liigutakse kaeve eega karjääri põhjaosast lõuna-kagu poole. Veealuse varu kaevandamist jätkatakse karjääri lääne-põhjaosast. Kolleri II liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel materjali sõelutakse, mille jaoks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm, mis tuleb karjääris paigutada elamutest kaugusele, kus töötades tekkiv tehnoloogiline müra inimeste elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks. Karjääri lääneosas tuleb maapind korrastada rohumaaks, st tõsta maapinda kaeveala piires vähemalt 0,7 m põhjaveetasemest kõrgemale. Karjääri kesk-kirdeosa tuleb korrastada veekoguks. Mäeeraldise piiril kaevandades peab jälgima, et veetasemest kõrgemal kujuneksid nõlvade püsivad kalded vähemalt suhtega 1:2 ja veetasemest madalamal suhtega 1:3. Tegevusega kaasneda võivate Kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid keskkonnahäiringuid ei kaasne. Ülevaade võimalikest keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, häiringutest ja nende leevendamismeetmetest (töö aeg, katendivallide paigutus jms) on esitatud tolm jne) kirjeldus taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kolleri II liivakarjäär Aadress Kasetuka, Saverna küla, Kanepi vald, Põlva maakond Territoriaalkood 7486 Katastritunnus(ed) 85603:001:0621 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6440408, Y: 661629 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kasetuka (85603:001:0621). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates 31.12.2025 Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kanepi vald, Põlva maakond 0284 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 556 Maardla nimetus Kolleri-Saverna Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Kolleri II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 0.98 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 0.98 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 4.73 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 4.73 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 7 Plokid 3/5 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 2 tuh m³ 01.06.2024 15 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 90 tuh m³ 01.06.2024 16 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 5 tuh m³ 01.06.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 61 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Kasetuka talu OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/518834 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 12.05.2025 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 9886 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1456 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.07.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GR_1_KOLLERI_II_LK_ME_PLAAN_2025.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GR_2_KOLLERI_II_LK_ME_LOIKED_2025.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GR_3_KOLLERI_II_LK_ME_KORRASTATUD_MAA_PLAAN_2025.asice 4/5 Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: KOLLERI_II_KL_SELETUSKIRI_2025.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Polva_maakonna_Kolleri_Saverna_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: KOLLERI_VII_SELETUSKIRI_2024.asice geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_KIHID.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info seletuskirjas asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info seletuskirjas kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info seletuskirjas keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info seletuskirjas kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info seletuskirjas 8. Taotluse lisad Nimetus Manus KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 8: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf 5/5  Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m = nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Ka-Pa 1 0,3 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m 118,50 120,66 Nurgapunkt X Y 130,50 11,7 Nurgapunkt X Y Ristijärv 120,42 124,21 1 661690.45 0,5 120,56 661726.70 123,58 127,69 2 4,1 3 661718.26 SP1 0,5 120,63 130,43 4 661677.05 0,5 131,06 7,3 5 661641.46 Kuksina jv 120,55 7,3 130,64 6 661579.40 120,68 130,47 7 661532.40 Abissaare Palutaja Karjääri veekogu veetase Ka-Pa 1 0,3 0,5 118,27 118,50 8 661532.56 +120,71 m (24.08.2023) 120,72 130,50 11,7 11,5 120,57 122,09 130,67 130,33 9 661590.99 130,57 10 661594.79 120,64 Ka-Pa 120,79 4 0,4 117,90 130,81 " Ka-Pa 3 0,7 115,40 11 661596.61 120,57 120,9 129,90 11,6 130,63 130,3 130,23 127,40 11,3 120,64 130,95 " Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 16 aT 12 661613.49 120,81 130,24 Pa 774 0,5 118,27 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m 13 661617.14 120,9 120,62 131,1 131,3 130,68 130 Saverna 121,16 120,53 129,87 130,27 11,5 14 661619.29 130,51 121,19 121,03 131,02 " Nurgapunkt X Y 15 661622.27 130,11 " 122,05 C 121,03 121,32 130,61 16 661623.76 121,9 130,48 " 129,98 129,84 122,5 121,64 " 130,55 129,79 17 661653.88 131,26 122,28 122,11 121,74 18 661688.47 Tiido 122,66 121,04 130,1 130,94 131 130,1 120,91 122,52 130,05 122,45 130,27 129,99 " " 122,55 120,79 122,34 130,81 " B 122,3 130,04 121,02 129,47 130,55 " 129,99 130,24 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5423 122,5 130,06 130,4 130 85603:001:0370 122,62 129,87 " 128,67 130,05 " Mäe-Palu 122,56 127,99 128,28 128,97 130,27 " 129,99 122,12 127,81 129,99 129,55 128,26 " 120,9 127,91 128,1 128,76 129,73 129,68 127,7 130 129,7 " 127,8 128,01 128,17 120,63 122,72 127,66 130 129,24 128,56 129,92 129,33 120,74 127,69 127,88 129,39 129,41 121,92 127,81 " " " " 129,26 " Ka-Pa 2 0,3 119,80 122,22 127,46 127,75 127,84 127,82 129,4 Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 13 aT K4 0,5 128,42 129,8 128,30 8,2 129,15 123,58 122,24 122,75 127,81 129,14 128,91 128,95 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m 128,18 4,1 122,15 127,82 " 127,72 127,74 " 127,92 128,91 " 120,63 128,14 128,76 " 129,06 " " " 129,08 121,21 127,63 127,71 " 129,13 129,63 Nurgapunkt X Y 128,18 127,6 127,53 128,19 129,02 121,21 127,88 128,19 128,53 122,56 128,19 129,2 127,69 127,53 127,22 128,85 128,13" 121,3 128,48 128,54 121,22 " 127,82 127,4 127,76 " 127,85 123,22 123,13 121,13 121,2 " " " 128,86 " 128,1 127,86 128,1 127,45 127,14 122,9 128,02 127,3 123,08 123 123,15 128,34 128,28 127,84 127,55 123,46 128,1 128,46 " " 128,46 128,04 128,4 128,51 127,54 128,49 " 127,31 123,55 128,2 128,28 128,82 128,06 " 123,68 127,63 " 127,91 " 128,19 127,38 128,7 129,25 127,44 127,29 128,86 129,04 129,02 128,91 129,3 126,72 128,51 128,37 127,44 127,64 128,98 129,39 129,05 128,84 129,05 129,74 " 127,7 128,25 127,67 127,69 D " 130,01 129,18 127,38 128,2 127,4 129,49 130,72 126,78 128,53 129,41 129,57 129,96 131,09 " 128 128,13 128,4 130,2 129,02 128,32 129,46 130,1 130,78 130,19 128,08 128,88 127,86 131,14 131,13 130,61 " 127,47 130,18 130,6 " 128,56 " 129,82 " 130,79 131,03 128,9 A " 129,05 130,43 130,71 130,81 131,2 131,01 131,22 130,3 128,62 " 128,28 131,03 131,3 131,31 " " 128,7 130,15 130,55 " 131,03 131,72 131,14 E 131,41 131,02 130,41 129,61 129,14 128,76 129,81 131,48 131,42 " 131,35 " 131 131,34 131,38 131,36 130,51 131,23 130,62 130,83 " 129,02 131,16 E 131,22 131,32 131,11 130,86 130,58 " 130,21 " 130,2 129,64 " 129,68 129,52 130,25 130,42 131,41 131,35 KOLLERI II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN " 130,63 130,59 131,32 131,19 Graafiline lisa 1 " 129,61 130,76 130,91 131,61 " 130,32 130,71 M 1:1000 131,71 131,72 130,43 130,41 k 131,75 " 131,29 131,42 " " 130,09 130,5 130,38 130,8 131,19 131,62 131,13 131,09 131,12 130,7 Töö: Kolleri II liivakarjääri kaevandamise loa taotlus 129,99 129,83 129,8 129,92 " Ka-Pa 5 0,3 119,60 130,84 131,25 130,06 130,1 " 128,10 8,2 130,14 130,03 131,17 131,44 0 10 20 40 m " 131,43 Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Kolleri-Saverna kruusamaardla 131,63 131,51 Tellija: Kasetuka talu OÜ Kasetuka, Saverna küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63418 e-mail: [email protected], tel. 5346544 Tellija esindaja: Andrus Kööp MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 September Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas geoloog Ranek Rohtla, e-mail:[email protected], ja toimetas: /allkirjastatud digitaalselt/ tel. 5071545  LÄBILÕIGE C - D LEPPEMÄRGID LÄBILÕIGE A - B SW NE NW SE Kasvukiht Kolleri liivakarjääri m Ka-Pa 4 Pa 774 m m Ka-Pa 4 m mäeeraldise piir Maaüksuse piir Liiv, eriteraline, 129,90 130,27 129,90 Ka-Pa 5 kohati kruusa ja veeristega 130 Ka-Pa 2 Veetase, mõõtmise aeg 128,10 130 130 Saviliiv- ja Kolleri liivakarjääri 128,3 teenindusmaa piir liivsavimoreen Kaevandamisjärgselt kujunev 128 128 128 veetase +120,7 m Ka-Pa 2 Kaevand-puuraugu nr Tarbevaru ploki kontuur, 126 126 126 128,3 Suudme abs. kõrgus, m ploki nr, varukategooria 124 9,0 Sügavus, m Märkus: Põhjaveetaseme keskmiseks kõrguseks on Kolleri liivakarjääri kujuneva veekogu piires 120,70 m. 124 124 Kaevandatakse nii põhjaveetasemest kõrgemalt kui ka madalamalt. Püsiv nõlvus põhjaveetasemest kõrgemal on suhtega 1:2-le, põhjaveetasemest madalam 1:3-le. 122 122 122 Kolleri liivakarjääri mäeeraldise ja Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise vahele nõlvatervikut ei jäeta. 120 120 120 9,0 Kolleri II liivakarjääri 9,0 118 12,0 118 118 mäeeraldise piir 12,0 12,0 Kolleri II liivakarjääri 116 116 116 mäeeraldie KOLLERI II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE LÄBILÕIKED Graafiline lisa 2 A-B ja C-D (horisontaalne mk 1:1000, vertikaalne mk 1:200) teenindusmaa piir 114 114 114 Töö: Püsiva nõlva kontuur ja kalle 0 10 20 40 m Asukoht: Maavarakihi paksus, m 8,2 11,6 11,5 11,6 8,2 Tellija: Kasetuka talu OÜ Kasetuka, Saverna küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63418 Tellija esindaja: Andrus Kööp Vahemaa, m e-mail: [email protected], tel. 5346544 130 77 57 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Liiva 41, 50303, Tartu Koostas geoloog Ranek Rohtla, e-mail:[email protected], ja toimetas: /allkirjastatud digitaalselt/ tel. 5071545  120,5 120,6 Ka-Pa 1 0,3 120,66 118,50 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 130,50 11,7 120,42 Ristijärv 124,21 Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise 120,56 0,5 Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT 127,69 123,58 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m = 4,1 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa SP1 0,5 120,63 130,43 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m 131,06 7,3 0,5 Nurgapunkt X Y 120,55 Nurgapunkt X Y 7,3 Kuksina jv 130,64 120,68 1 661690.45 Karjääri veekogu veetase Ka-Pa 1 0,3 2 661726.70 Palutaja +120,71 m (24.08.2023) 118,50 0,5 118,27 Abissaare 130,50 11,7 130,67 3 661718.26 120,07 122,09 130,33 11,5 118,6 130,57 4 661677.05 Ka-Pa 4 0,4 117,90 " 129,5 5 661641.46 Ka-Pa 3 0,7 115,40 118,57 129,90 11,6 130,63 130,3 130,23 6 661579.40 127,40 11,3 118,64 120,7 126 130,95 " 118,61 661532.40 130,24 Pa 774 0,5 118,27 7 120 118,56 118,53 130 129,87 130,27 11,5 8 661532.56 118,9 120 130,51 9 661590.99 Saverna 118,53 " 130,11 " 118,95 119 10 661594.79 118,52 120,7 129,98 119,1 " 118,64 120 130,18 129,84 11 661596.61 118,95 119,01 118,74 129,79 Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 16 aT 12 661613.49 119,28 120,7 118,5 126 130,1 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m 13 661617.14 119,6 119,12 130,1 Tiido 119,45 119 120 129,99 " 130,05 14 661619.29 119,54 119,79 119,34 " 126 Nurgapunkt X Y 15 661622.27 119,92 119 130,24 119,9 120,7 130 129,99 130,06 16 661623.76 Alus: Eesti Baaskaart, leht 5423 85603:001:0370 120,56 120 118 119 " 17 661653.88 Mäe-Palu 120,7 120 120 129,99 120,56 119 18 661688.47 121,12 118 129,99 129,55 120 121,17 129,68 129,7 " 121,3 118 120 118 121,52 121,36 119 129,24 118 120 126 129,33 121,14 120 117 129,41 120 119 " Ka-Pa 2 0,3 119,80 121,52 121,46 120,7 118 119 120,7 117 K4 0,5 117 117 126 128,30 8,2 129,15 123,58 121,46 121,75 118 118 118 129,08 128,91 128,95 129,1 128,18 4,1 120,7 118 118 118 120,9 119 119 119 119 " " 129,06 119 126 128,76 119 120 120 120 120 120 122 121,38 119 120 121,21 128,19 129,02 121,56 119 120 120,7 120,7 120,7 123 128,53 120,7 121 120,7 120 126 122,3 121,88 " 128,13 121,92 120 120 120,7 124 123 Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 13 aT 124 126 127,86 121,92 122 120,7 126 nurgapunktide koordinaadid; L-Est97, m 124 122,4 120,7 128,34 126 128,28 123,46 124 127,92 122 127,69 128,49 128,4 " 128,19 128,14 128,28 127,31 Nurgapunkt X Y 128,28 123 124 128,06 " 123 " 127,91 " 128,19 123 128,98 129,25 127,44 127,29 128,86 129,04 129,02 128,91 126,72 129,3 127,7 128,51 126 129,39 " 127,69 128,37 128,84 " 130,01 129,05 129,74 128,25 127,67 127,38 126 129,49 130,72 126,78 128,53 127,95 128,98 129,41 129,57 131,09 " 129,96 128,4 128,13 130,2 129,02 130,1 131,14 130,78 130,19 " 128,08 128,88 128,2 127,86 131,13 130,61 127,47 130,18 130,6 " 128,56 128,9 " 129,82 " 131,03 131,01 129,05 130,43 130,3 128,62 " 130,81 131,22 131,2 131,31 " " 128,28 131,14 " 128,7 130,15 130,55 " 131,03 131,4 E 130,41 129,14 " 131,41 131,02 129,61 128,76 129,81 131,48 131,35 " 131 131,34 131,38 131,36 130,51 131,23 130,62 " 129,02 131,16 E 131,22 131,11 130,86 130,58 " 130,21 " 130,2 129,64 130,25 130,42 " 129,68 129,52 131,41 " 130,63 130,59 131,32 131,19 " 130,76 130,91 131,61 " 129,61 130,43 130,32 130,41 130,71 k 131,71 131,75 131,72 " 131,42 " " 130,38 130,09 130,5 131,19 131,62 131,09 131,12 130,5 130,8 130,7 129,8 129,99 129,92 129,83 Ka-Pa 5 0,3 119,60 130,84 131,25 " " 130,06 130,1 128,10 8,2 130,14 130,03 131,17 131,44 " 131,63 131,43 KOLLERI II LIIVAKARJÄÄRI MÄEERALDISE 131,51 KORRASTATUD MAA PLAAN 129,3 Graafiline lisa 3 130,1 M 1:1000 Töö: Kolleri II liivakarjääri kaevandamise loa taotlus 0 10 20 40 m Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Kolleri-Saverna kruusamaardla Tellija: Kasetuka talu OÜ Kasetuka, Saverna küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63418 e-mail: [email protected], tel. 5346544 Tellija esindaja: Andrus Kööp MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 September Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas geoloog Ranek Rohtla, e-mail:[email protected], ja toimetas: /allkirjastatud digitaalselt/ tel. 5071545  Kasetuka talu OÜ KOLLERI-SAVERNA KRUUSAMAARDLA KOLLERI II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUS Saverna küla Kanepi vald Põlva maakond 2025 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Kasetuka talu OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba ehitusliiva kaevandamiseks Kolleri II liivakarjääris. Taotletav karjäär hõlmab Kolleri-Saverna kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 556) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 13. plokki, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. plokki ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 16. plokki (graafiline lisa 1). Karjääri materjali hakatakse kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Geoloogilised uuringud on näidanud, et ehitusliiv (foto 1) on kvaliteetne ja sobib kasutada nii looduslikul kujul kui ka töödelduna teedeehituses ja ehitustöödel. Foto 1. Kvaliteetne ehitusliiv kavandatavas Kolleri II liivakarjääris. Pildistas Ranek Rohtla. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kolleri-Saverna kruusamaardla (maardla registrikaart nr 556) Kolleri II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 0,98 ha) paikneb Põlva maakonna lääneosas Kanepi vallas Saverna külas Kasetuka maaüksusel (katastritunnus 85603:001:0621, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 2,96 ha) ja Mäeveere maaüksusel (katastritunnus 85603:001:0168, maa sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, pindala 4,27 ha). Maaüksuste omanik on Kasetuka talu OÜ. Kasetuka maaüksusel on tegemist valdavalt haritava maaga. Maa sihtotstarve Kasetuka maaüksusel Kolleri II liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal (pindalal 0,98 ha) muudetakse mäetööstusmaaks. 2 Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°4΄33˝ pl ja 26°44΄24˝ ip ning mäeeraldis paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5423 (graafiline lisa 1). Kolleri II liivakarjääri mäeeraldisest lõuna pool jätkub Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) maaüksuse haritav maa ja õuemaa. Mäeeraldise teenindusmaa piirneb ida poolt Ojavere (katastritunnus 85603:001:0400) maaüksuse haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaaga ning põhja poolt Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168, maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksuse muu maaga. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise kagunurgast veidi eemale jääb Männa (katastritunnus 85603:001:0622) maaüksuse metsamaa ja mäeeraldise läänenurka jääb Tamme (katastritunnus 85603:001:0381) maaüksuse haritav maa. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lääne poole jääb riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja lõuna poole riigi tugimaantee Põlva-Saverna (tee nr 89). Lähimad elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 30 m kaugusele lõuna poole Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) ja ligikaudu 100 m kaugusele kagu poole Männa (katastritunnus 85603:001:0622) kinnistutele. Kasetuka kinnistu elamu kuulub arendajale endale. Lähimaks vooluveekoguks on ligikaudu 0,3 km kaugusele ida poole jääv Leevi jõgi (VEE1047900). Kolleri liivakarjääri ja Kolleri kruusakarjääri alale on kaevandamise käigus kujunenud tehisjärv nimetusega Kolleri karjäär (VEE2107520), mida ümbritseb 50 m laiune kalda piiranguvöönd. Kaevandamise tulemusena kujunenud veekogu veetase on 120,70 m abs kõrgusel. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldisest lõuna poole ligikaudu 80 m kaugusele jääb elektriõhuliin 1-20 kV keskpingeliin (AS-35). Mäeeraldisest vahetult ida poole jääb Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x120+35Cu 12kV), mille kaitsevöönd on 2 m. Mäeeraldise piires ei asu ehitisi ega kommunikatsioone. Taotletava Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja poole Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusele jääb Kolleri liivakarjäär, mis hõlmab Kolleri- Saverna kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2. plokki. Kolleri liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba kuulus varasemalt AS TREV-2 Grupp´ile. Seisuga 05.08.2025 kuulub Kolleri liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba KL-512048 Kasetuka talu OÜ-le. Keskkonnaloa kehtivusaeg on 05.08.2025 kuni 25.05.2036. Kolleri liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,45 ha ning karjääri jääkvaru seisuga 30.06.2024 on 256,506 tuh m3 ehitusliiva (plokk 2). Kaevandatavat jääkvaru on siiski Kolleri liivakarjääris vähe, sest valdavalt jääb varu juba Kolleri liivakarjääris kaevandatud veekogu põhja ja nõlva, mis tegelikkuses pole kaevandatav ja suures ulatuses ei vasta ehitusliiva nõuetele. 3 Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb kirde poolt Kolleri-Saverna kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 3. plokiga (graafiline lisa 1). Taotletava karjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise alal ja koostas aruande „Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024)“ (EGF 9886). Geoloogilise uuringu käigus rajati 5 kaevand- puurauku ja kasulikust kihist võeti 14 proovi. Tööde tulemusena kinnitati ehitusliiva aktiivne tarbevaru. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku idaserva fluvioglatsiaalsetest setetest mõhnal. Maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad mäeeraldise teenindusmaal 127…131 m. Mäeeraldise aluspõhja moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Kolleri II mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,3 0,7 Q2_S Liiv, eriteraline, kruusa ja veeristega. 8,2 11,7 Q1jrVr_fg + Paiguti on liiv väga peeneteraline, savikas. Saviliiv- ja liivsavimoreen (Ka-Pa 2 ja 0,0 0,5 Q1jrVr_g Ka-Pa 5) Kattekihi moodustab kasvukiht (muld), keskmise paksusega 0,5 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline eriteraline liiv, kruusa ja veeristega (foto 1). Paiguti on liiv väga peeneteraline, savikas. Ehitusliiva lasundi keskmine paksus kokku on 10,1 m, millest keskmiselt 2,6 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Liiva lamam jääb 115,40–123,58 m abs kõrguse vahemikku. Varu asub nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mis on läbitud kahes kaevand-puuraugus. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks +120,7 m. 4 Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised uuringupunktides. Uuringute käigus 24.08.2023 jäi veetase maapinnast 6,5...10,0 m sügavusele. Uuringuruumi põhjaveetase jääb kaevand-puuraukude andmetel absoluutsetele kõrgustele 120,50...120,90 m. Samuti mõõdeti 24.08.2023 Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast vahetult põhja ja loode poole jääva Kolleri liivakarjääri veekogu veetase, mis oli +120,71 m abs kõrgusel (graafiline lisa 1). 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Maa-ameti peadirektori korraldusega 9. juuli 2024 nr 1-17/24/1456 muudeti Kolleri-Saverna kruusamaardla registrikannet ja kinnitati ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,89 ha - 90 tuh m3 (aruandes 15. plokk, sh allpool põhjaveetaset 23 tuh m3), ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,06 ha - 5 tuh m3 (aruandes 16. plokk, sh allpool põhjaveetaset 1 tuh m3), ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,02 ha - 2 tuh m3 (aruandes 17. plokk, sh allpool põhjaveetaset 0,3 tuh m3, maakaabelliini kaitsevöönd), ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,03 ha - 2 tuh m3 (aruandes 13. plokk) (lisa 1). Ehitusliiva 15. plokis on 14 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm) sisaldus 1,5…9,1% (kaalutud keskmisena 3,8%). Liiva (osakeste 0,063…2,0 mm) sisaldus on 21,5…67,3% (kaalutud keskmisena 48,1%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus 23,0…45,0% (kaalutud keskmisena 34,0%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 2,0...39,0% (kaalutud keskmisena 14,0%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on 0,0…22,0% (kaalutud keskmisena 6,7%). Ehitusliiva 16. plokis on 6 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm) sisaldus 1,5…9,1% (kaalutud keskmisena 4,9%). Liiva (osakeste 0,063…2,0 mm) sisaldus on 21,5…63,5% (kaalutud keskmisena 46,9%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus 27,0…45,0% (kaalutud keskmisena 34,9%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 4,0...32,0% (kaalutud keskmisena 13,3%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on 0,0…15,0% (kaalutud keskmisena 5,6%). Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks, purustatud kruus teede ehitusel teekatete rajamiseks. 5 5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT Taotletava Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 0,98 ha ning mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa on piiritletud 18 piiripunktiga (piiripunktid nr 1...11; graafiline lisa 1. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletav Kolleri II liivakarjääri mäeeraldis hõlmab täies mahus ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 13 aT, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 15 aT ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 16 aT. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega ja asub absoluutsetel kõrgustel 115,40...123,58 m (graafiline lisa 1). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide varu jääb nii põhjaveetasemest kõrgemale kui ka madalamale. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks 120,70 m. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3. Nõlvaterviku varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer (Triangulation with Linear Interpolation meetodil) (lisa 2). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 13 aT (pindala 0,03 ha) varu maht on 2 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Ehitusliiva plokk 13 jääb Kolleri liivakarjääri ja Kolleri II liivakarjääri piirile, kuhu nõlvatervikut ei jäeta, sest kogu varu on kaevandatav. Ehitusliiva plokk 13 aT katendi (mulla) maht on 0,2 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m (EGF 9337). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT (pindala 0,89 ha) kogumaht on 90 tuh m3, sellest varust asub 23 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Mäeeraldise välispiiri pikkus, mis jääb plokk 15 aT raames nõlvatervikusse on 300 m. Arvutiprogramm Surfer raporti alusel on ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. ploki nõlvaterviku maht kokku 35 tuh m3 (lisa 2). Seega on ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT kaevandatav maht 55 tuh m3 (90-35). Ehitusliiva plokk 15 aT katendi (mulla) maht on 4,23 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 16 aT (pindala 0,06 ha) kogumaht on 5 tuh m3, sellest varust asub 1 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Mäeeraldise välispiiri pikkus, mis jääb plokk 16 aT raames nõlvatervikusse on 8 m. Arvutiprogramm Surfer raporti alusel on ehitusliiva aktiivse tarbevaru 16. ploki nõlvaterviku maht kokku 1 tuh m3 (lisa 2). Seega on ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 16 aT kaevandatav maht 4 tuh m3 (5-1). Ehitusliiva plokk 16 aT katendi (mulla) maht on 0,3 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m. 6 Ehitusliiva maht mäeeraldisel (plokk 13 aT, plokk 15 aT, plokk 16 aT) on 97 tuh m3 (2+90+5). Kaevandatava ehitusliiva maht mäeeraldisel (plokk 13 aT, plokk 15 aT, plokk 16 aT) on 61 tuh m3 (2+55+4). Kattekihi (mulla) kogumaht mäeeraldisel on 4,73 tuh m3. 6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Mäetehnilised tingimused Kolleri II liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole kõige lihtsamad, sest osa liivavarust asub põhjaveetasemest madalamal. Samal ajal on kattekihi paksus suhteliselt õhuke (keskmiselt 0,5 m) ja praeguste karjääride teenindamiseks on rajatud juurdepääsutee Kolleri karjääridest lääne pool, ligikaudu 200 m kaugusel asuvale riigi põhimaanteele nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Veealuse varu kaevandamise korral on kujuneva veekogu pindala Kolleri liivakarjääri ja Kolleri II liivakarjääri alal 7,37 hektarit. Korrastamisjärgse veekogu veetaseme absoluutseks kõrguseks kujuneb ligikaudu 120,70 meetrit. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb kuival aastaajal vajadusel karjääriteid niisutada. Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Kaevandamisele eelnevalt tuleb esmalt koorida kattekiht (muld) mäeeraldise alalt. Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 4,73 tuh m3. Kattekiht (muld) vallitatakse 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Ladustatud katendist saab mäeeraldise teenindusmaa välispiirile kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke elamute suunal. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Pöördkoppekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse töötlemissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) laadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. 7 Veealuse maavara kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse kas looduslikuna (kalluritele laadib frontaallaadur või ekskavaator) või töödeldakse jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutes ja hiljem laaditakse frontaallaaduriga kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja põhjaveetaseme alandamist ei toimu, siis hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu võimaliku põhjaveetaseme alanduslehtri mõju väljapoole mäeeraldise piire. Veepealse varu kaevandamisel liigutakse kaeve eega karjääri põhjaosast lõuna-kagu poole. Veealuse varu kaevandamist jätkatakse karjääri lääne-põhjaosast. Kolleri II liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel materjali sõelutakse, mille jaoks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm, mis tuleb karjääris paigutada elamutest kaugusele, kus töötades tekkiv tehnoloogiline müra inimeste elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks. Kaasaegsete sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala. Peale sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta ja ei ole kahjustanud mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Karjääri lääneosas tuleb maapind korrastada rohumaaks, st tõsta maapinda kaeveala piires vähemalt 0,7 m põhjaveetasemest kõrgemale. Karjääri kesk-kirdeosa tuleb korrastada veekoguks. Mäeeraldise piiril kaevandades peab jälgima, et veetasemest kõrgemal kujuneksid nõlvade püsivad kalded vähemalt suhtega 1:2 ja veetasemest madalamal suhtega 1:3. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamise projekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Kolleri II liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Kolleri II liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. 8 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Kolleri II liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Liiva kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske liivpinnase kaevandamisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega veekoguks ja rohumaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid negatiivseid mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" §2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas müra ulatuse kirjeldus. 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Kolleri II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Juba karjääri avamise etapil võetakse kasutusele meetmed, et kavandatav tegevus mingilgi määral ei mõjutaks negatiivselt ka lähimate inimeste elukeskkonda. Kolleri II liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Kolleri II liivakarjääri liiva töötlemisel tuleb kasutada kaasaegset mobiilset kompleksi ja liiva ning sellest valmistatud toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega veokeid. Kolleri II liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 80...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, mis on aga võrdsustatav tööga tavapärasel ehitusplatsil. Järgneval mäetööde etapil (maavara kaevandamine ja laadimine) asuvad töötavad masinad karjäärisüvendis (kaevandamist alustatakse Kolleri liivakarjääri ja Kolleri II liivakarjääri ühisest nõlvast; Kolleri liivakarjääri omanik on käesoleva loa taotleja), mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Lähim elamu jääb Kolleri II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lõuna poole ligikaudu 30 m kaugusele Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) kinnistule. Kasetuka kinnistu elamu kuulub arendajale endale. Kasetuka kinnistu eluhoone õueala asub Kolleri II liivakarjääris töötavale ekskavaatorile kõige lähemas punktis ligikaudu 40 m kaugusel (arvestades, et ekskavaator ei saa asuda karjääri servale lähemal kui olemasoleva nõlva all). Kui ekskavaator asub õuealast 40 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavause korral on 10 majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ligikaudu 68 dB. Ligikaudu 100 m kaugusele kagu poole jääb Männa (katastritunnus 85603:001:0622) kinnistu elamu. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 40 m kaugusel: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(40) = 68 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma haljastuse ja reljeefita. Reaalsuses asub ekskavaator eluhoonest ligikaudu 15 m madalamal karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamise vahel puudub otsenähtavus, seega väheneb müratase ligikaudu 15 dB võrra, jäädes tasemele 53 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 40 m kaugusel 58,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Kolleri II liivakarjääri mäeeraldisest lähima elamu juures 40 m kaugusel ei ületa müratase keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Kooritud ja ladustatud katendist (mullast) saab mäeeraldise teenindusmaa välispiirile kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke lähimate elamute suunal. Karjääris kasutatav sorteerimissõlm tuleb asetada hoonestusalast võimalikult kaugele, karjääri loode- või põhjaossa. Võimaliku mõju täiendavaks minimeerimiseks on soovitav eluhoonele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. 11 Vajadusel saab teostada lähima elamu juures Kolleri II liivakarjääris töötamisel mürataseme kontrollmõõtmisi. Liiva töötlemisel tuleb kasutada kaasaegset mobiilset kompleksi ja liiva ning sellest valmistatud toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega veokeid. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Kolleri II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Keskmiselt kaevandatakse aastas 7 tuh m3 ehk orienteeruvalt 12 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Kolleri II liivakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , = × 0,0016 × , , , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Kolleri II liivakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: , , = 0,74 × 0,0016 × , , = 0,0012 kg/t ja Kolleri II liivakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest. 12  Tabel 2 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Kolleri II liivakarjääris hakatakse kaevandama eriteralist liiva kruusa ja veeristega, mida vajadusel töödeldakse (sõelutakse). Arvutustes lähtume Kolleri II liivakarjääris liiva kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust: 1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine) 2) sõeluris sõelumine 3) puistangutesse langemine (2. laadimine) 4) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 5) kalluritele laadimine (4. laadimine) Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0059[ 0,0011+(4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0059 = 170 tuhat tonni, mis liiva keskmise tiheduse juures (1,7 t/m3) teeb 100 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Kolleri II liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt vaid 7 tuh m3 liiva aastas. Kolleri liivakarjääri kaevandamisluba kuulub ka Kasetuka talu OÜ-le. Seetõttu ei ole ka kaevandamist kahes karjääris samal ajal ja summaarne mõju puudub. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Sõelur töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse diiselkütust. Sõeluri põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kolleri II liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Kolleri II liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 13 Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. Hinnang mõjust põhjaveele Kolleri II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja põhjaveekvaliteedile. Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis- tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Kolleri II liivakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal 1:2 ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse veekoguks (pindala 0,47 ha) ja rohumaaks (pindala 0,51 ha; graafiline lisa 3). Ala korrastamisel rohumaaks laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud rohumaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni 14 korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt. Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (koos teenindusmaaga 0,98 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 5 tuhande euro piiridesse. KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Barankina, I., Valt, E., Põllumäe, M., Jürgenson, V. 1976. Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringutest Võru ja Põlva rajoonis (vene keeles). Geoloogia Valitsus. EGF 3394. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Kask, A. 2018. Geoloogilised uuringud Kolleri-Saverna kruusamaardla piirkonnas Kolleri IV uuringruumis (varu seisuga 23.08.2018). AS TREV-2 Grupp. EGF 8950. Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Maa-ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025. Maardla registrikaart nr 0556. Kolleri-Saverna kruusamaardla. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511). Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E. 2024. Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024). Maavarauuringud OÜ. EGF 9886. Rooma, A., Rohtla, R. 2020. Kolleri-Saverna kruusamaardla varu ümberhindamine Kolleri II ja Kolleri III kruusakarjääride mäeeraldistel ning täiendava varu arvutus (varu seisuga 31.12.2019). Maavarauuringud OÜ. EGF 9337. 15 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007 nr 109 (RT I 2007, 34, 215). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5). Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 Koostatud: 17.09.2025 Koostaja: Ranek Rohtla /allkirjastatud digitaalselt/ geoloog ja diplomeeritud mäeinsener Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Inga Kööp /allkirjastatud digitaalselt/ Kasetuka talu OÜ Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] 16  Lisa 1 KORRALDUS 9. juuli 2024 nr 1-17/24/1456 Põlva maakonna Kolleri-Saverna kruusamaardla registrikande muutmine Maavarauuringud OÜ esitas Kasetuka talu OÜ volitusel Maa-ametile Kolleri-Saverna kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru ja ehitusliiva passiivse tarbevaru osalise ümberhindamise ning täiendava ehitusliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ (saabunud 04.07.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/7999-3, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 12.05.2023 korraldusega nr DM-123876-7 andnud Kasetuka talu OÜ-le Kolleri VII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/518834). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 15., 16. ja 17. plokk), mis paiknevad Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Kasetuka (tunnus 85603:001:0621) ja Mäeveere (tunnus 85603:001:0168). Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt Kolleri-Saverna kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 3. plokiga. Kolleri VII uuringuruumi põhja- ja lääneserv külgneb Kolleri- Saverna kruusamaardla aktiivse tarbevaruga ja kehtiva loaga mäeeraldisega Kolleri liivakarjäär (loa nr KL-512048; loa omaja AS TREV-2 Grupp), kuid külgnemine ei ole vahetu. Arvestades maavara säästva kasutamise ja piirkonna hilisema ühtse korrastamise vajadust on aruandes tehtud ettepanek võtta arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru 16. plokk, mis jääb väljapoole Kolleri VII uuringuruumi Mäeveere katastriüksusele. Aruandele on lisatud Mäeveere katastriüksuse maaomaniku nõusolek. Aruandes moodustatud 15. plokki läbivad Elektrilevi OÜ 1-20 kV keskpinge elektriõhuliinid AS- 35 ja AS-50. ning 16. ploki alal asub Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin AHXAMK- W.3x120+35Cu 12kV. Aruandele on lisatud Elektrilevi OÜ kooskõlastus nimetatud liinide ümberehituseks tellija soovil. Samuti on aruandele lisatud võrgu ümberehituse projekt, mille kohaselt asendatakse olemasolevad liinid uue maakaabelliiniga. Aruandes moodustatud ehitusliiva passiivse tarbevaru 17. plokk on moodustatud uue maakaabelliini kaitsevööndisse. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Kolleri-Saverna kruusamaardla ehitusliiva 13. ploki varu on maavarade registrisse kantud Maa- ameti peadirektori 25.03.2020 korraldusega nr 1-17/20/792, uuring viidi läbi vastavalt Korra nõuetele. 13. ploki ehitusliiv on võetud arvele passiivse tarbevaruna, sest paiknes Elektrilevi OÜ 1-20 kV keskpinge elektriõhuliinide AS-35 ja AS-50 kaitsevööndis. Kuna elektriõhuliinid AS-35 ja AS-50 demonteeritakse, siis sellest tulenevalt liini kaitsevööndit enam ei ole ja Maavarauuringud OÜ koostatud ja 04.07.2024 Maa-ametile esitatud aruandes on tehtud ettepanek hinnata 13. ploki passiivne tarbevaru ümber aktiivseks tarbevaruks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2024 maavarade registris Kolleri-Saverna kruusamaardla registrikannet kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,89 ha – 90 tuh m3 (aruandes 15. plokk, sh allpool põhjavee taset 23 tuh m3), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,06 ha – 5 tuh m3 (aruandes 16. plokk, sh allpool põhjavee taset 1 tuh m3), 1.3 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,02 ha – 2 tuh m3 (aruandes 17. plokk, sh allpool põhjavee taset 0,3 tuh m3, maakaabelliini kaitsevöönd), 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,03 ha – 2 tuh m3 (13. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0556) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Kasetuka talu OÜ-le, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile, Kanepi Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 2 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Põlva maakonna Kolleri-Saverna kruusamaardla registrikande muutmine.pdf 183 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 ARTU ELLMANN 36809222223 09.07.2024 16:36:55 +03:0 0 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 37:6c:27:53:2d:e2:27:24:62:bd:49:5a:f7:18:c4:a6 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 B2 E1 0C 88 BC 6A 96 89 E0 29 D4 02 E4 5A 7B 7C 7F 16 81 23 C4 32 99 79 B0 7E 8D 01 20 08 79 64 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  Lisa 2 Arvutiprogramm Surfer raport. Kolleri II liivakarjääri aktiivse tarbevaru 15. ploki ja aktiivse tarbevaru 16. ploki nõlvaterviku maht. 15. ploki nõlvaterviku maht Grid Volume Computations Upper Surface Grid File Name: I:\LEPINGUD III\KOLLERI-SAVERNA MAARDLA\KOLLERI VII ARUANNE 2024\KAEVANDAMISELUBA 2025\SURFER\out_KORTOPO_15.grd Grid Size: 263 rows x 307 columns X Minimum: 661485.06 X Maximum: 661790.91 X Spacing: 0.99950980392149 Y Minimum: 6440365.83 Y Maximum: 6440627.33 Y Spacing: 0.99809160305344 Z Minimum: 117 Z Maximum: 130.6409910468 Lower Surface Grid File Name: I:\LEPINGUD III\KOLLERI-SAVERNA MAARDLA\KOLLERI VII ARUANNE 2024\KAEVANDAMISELUBA 2025\SURFER\out_LAMAM_15.grd Grid Size: 263 rows x 307 columns X Minimum: 661485.06 X Maximum: 661790.91 X Spacing: 0.99950980392149 Y Minimum: 6440365.83 Y Maximum: 6440627.33 Y Spacing: 0.99809160305344 Z Minimum: 115.40235607255 Z Maximum: 123.22423853763 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 34831.763293551 Simpson's Rule: 34868.6041741 Simpson's 3/8 Rule: 34839.909639294 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 34853.842269844 Negative Volume [Fill]: 22.078976293345 Net Volume [Cut-Fill]: 34831.763293551 ehk nõlvaterviku maht kokku on 35 tuh m3. Kolleri II liivakarjääris asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. ploki nõlvaterviku maht on 35 tuh m3. 27 16. ploki nõlvaterviku maht Grid Volume Computations Upper Surface Grid File Name: I:\LEPINGUD III\KOLLERI-SAVERNA MAARDLA\KOLLERI VII ARUANNE 2024\KAEVANDAMISELUBA 2025\SURFER\out_KORTOPO_16.grd Grid Size: 263 rows x 307 columns X Minimum: 661485.06 X Maximum: 661790.91 X Spacing: 0.99950980392149 Y Minimum: 6440365.83 Y Maximum: 6440627.33 Y Spacing: 0.99809160305344 Z Minimum: 118.25817559224 Z Maximum: 130.08096289476 Lower Surface Grid File Name: I:\LEPINGUD III\KOLLERI-SAVERNA MAARDLA\KOLLERI VII ARUANNE 2024\KAEVANDAMISELUBA 2025\SURFER\out_LAMAM_16.grd Grid Size: 263 rows x 307 columns X Minimum: 661485.06 X Maximum: 661790.91 X Spacing: 0.99950980392149 Y Minimum: 6440365.83 Y Maximum: 6440627.33 Y Spacing: 0.99809160305344 Z Minimum: 118.5 Z Maximum: 123.49669846226 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 707.87181592793 Simpson's Rule: 708.66801105275 Simpson's 3/8 Rule: 707.29034518839 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 728.18065431778 Negative Volume [Fill]: 20.308838389854 Net Volume [Cut-Fill]: 707.87181592793 ehk nõlvaterviku maht on 1 tuh m3. Kolleri II liivakarjääris asuva ehitusliiva aktiivse tarbevaru 16. ploki nõlvaterviku maht on 1 tuh m3. 28  KORRALDUS 9. juuli 2024 nr 1-17/24/1456 Põlva maakonna Kolleri-Saverna kruusamaardla registrikande muutmine Maavarauuringud OÜ esitas Kasetuka talu OÜ volitusel Maa-ametile Kolleri-Saverna kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru ja ehitusliiva passiivse tarbevaru osalise ümberhindamise ning täiendava ehitusliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring“ (saabunud 04.07.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/7999-3, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 12.05.2023 korraldusega nr DM-123876-7 andnud Kasetuka talu OÜ-le Kolleri VII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/518834). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 15., 16. ja 17. plokk), mis paiknevad Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Kasetuka (tunnus 85603:001:0621) ja Mäeveere (tunnus 85603:001:0168). Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt Kolleri-Saverna kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 3. plokiga. Kolleri VII uuringuruumi põhja- ja lääneserv külgneb Kolleri- Saverna kruusamaardla aktiivse tarbevaruga ja kehtiva loaga mäeeraldisega Kolleri liivakarjäär (loa nr KL-512048; loa omaja AS TREV-2 Grupp), kuid külgnemine ei ole vahetu. Arvestades maavara säästva kasutamise ja piirkonna hilisema ühtse korrastamise vajadust on aruandes tehtud ettepanek võtta arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru 16. plokk, mis jääb väljapoole Kolleri VII uuringuruumi Mäeveere katastriüksusele. Aruandele on lisatud Mäeveere katastriüksuse maaomaniku nõusolek. Aruandes moodustatud 15. plokki läbivad Elektrilevi OÜ 1-20 kV keskpinge elektriõhuliinid AS- 35 ja AS-50. ning 16. ploki alal asub Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin AHXAMK- W.3x120+35Cu 12kV. Aruandele on lisatud Elektrilevi OÜ kooskõlastus nimetatud liinide ümberehituseks tellija soovil. Samuti on aruandele lisatud võrgu ümberehituse projekt, mille kohaselt asendatakse olemasolevad liinid uue maakaabelliiniga. Aruandes moodustatud ehitusliiva passiivse tarbevaru 17. plokk on moodustatud uue maakaabelliini kaitsevööndisse. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Kolleri-Saverna kruusamaardla ehitusliiva 13. ploki varu on maavarade registrisse kantud Maa- ameti peadirektori 25.03.2020 korraldusega nr 1-17/20/792, uuring viidi läbi vastavalt Korra nõuetele. 13. ploki ehitusliiv on võetud arvele passiivse tarbevaruna, sest paiknes Elektrilevi OÜ 1-20 kV keskpinge elektriõhuliinide AS-35 ja AS-50 kaitsevööndis. Kuna elektriõhuliinid AS-35 ja AS-50 demonteeritakse, siis sellest tulenevalt liini kaitsevööndit enam ei ole ja Maavarauuringud OÜ koostatud ja 04.07.2024 Maa-ametile esitatud aruandes on tehtud ettepanek hinnata 13. ploki passiivne tarbevaru ümber aktiivseks tarbevaruks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2024 maavarade registris Kolleri-Saverna kruusamaardla registrikannet kinnitada aruandes esitatud piirides maavara järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,89 ha – 90 tuh m3 (aruandes 15. plokk, sh allpool põhjavee taset 23 tuh m3), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,06 ha – 5 tuh m3 (aruandes 16. plokk, sh allpool põhjavee taset 1 tuh m3), 1.3 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,02 ha – 2 tuh m3 (aruandes 17. plokk, sh allpool põhjavee taset 0,3 tuh m3, maakaabelliini kaitsevöönd), 1.4 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,03 ha – 2 tuh m3 (13. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0556) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Kasetuka talu OÜ-le, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile, Kanepi Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 2  Maavarauuringud OÜ KOLLERI VII UURINGURUUMI LIIVA VARU GEOLOOGILINE UURING (varu seisuga 01.06.2024) Töö nr 23-717 vastutav täitja Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogiainsener Tartu 2024 Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587 Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624 GSM +372 5104 753 GSM +372 5158 198  Annotatsioon Ain Põldvere, Anne Rooma, Elar Põldvere “Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.06.2024). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2024. 1 köide, 20 lk teksti, 3 tabelit, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Maa-amet, Kasetuka talu OÜ). Kolleri VII uuringuruum (pindala 0,92 ha) asub Põlvamaal Kanepi vallas Saverna külas eraomandisse kuuluval Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) maaüksuse haritaval maal ja metsamaal. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/518834 valdaja, Kasetuka talu OÜ tellimisel välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (liiva ja kruusa) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Kolleri VII uuringuruumi teenindusala jääb osaliselt (pindalal 0,08 ha) Kolleri-Saverna kruusamaardla (maardla registrikaart nr 556) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokk 3 aR alale. Maastikuliselt paikneb Kolleri VII uuringuruum Otepää kõrgustikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 127...131 m. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab liustikujõeline eriteraline liiv, kruusa ja veeristega. Paiguti on liiv väga peeneteraline, savikas. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Ehitusliivaks (plokk 15 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm osakeste) sisaldus vahemikus 1,5…9,1%, kaalutud keskmisena 3,8%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm sisaldus on 0,0...22,0%, kaalutud keskmisena 6,7%. Kolleri VII uuringuruumi piires on välja eraldatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 aT pindalal 0,89 ha ja ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 17 aT pindalal 0,02 ha. Plokk 17 pT on piiritletud uuringuruumi äärmises idaosas - maa-alal, kuhu rajatakse uus elektri maakaabelliin. Lisaks piiritleti Kolleri VII uuringuruumiga piirneval alal eraomandisse kuuluval Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusel ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 16 aT pindalal 0,06 ha. Plokk 16 aT jääb Kolleri- Saverna kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 aT ja Kolleri VII uuringuruumis piiritletud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 aT vahelisele alale, et varuplokkide vahele ei jääks varuta ala ning tulevikus oleks tagatud maavara säästev kasutamine (graafiline lisa 1). Ehitusliiva 15. ploki aktiivse tarbevaru kogumaht on 90 tuh m3, sellest varust asub 23 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 10,1 m, sellest 2,6 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Katendi (mulla) maht 15. plokil on 4,23 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,5 m. Ehitusliiva 17. ploki passiivse tarbevaru kogumaht on 2 tuh m3, sellest varust asub 0,3 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 10,0 m, sellest 1,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Katendi (mulla) maht 17. plokil on 0,06 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,3 m. Ehitusliiva 16. ploki aktiivse tarbevaru kogumaht on 5 tuh m3, sellest varust asub 1 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 8,6 m, sellest 1,7 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Katendi (mulla) maht 16. plokil on 0,3 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus on 0,5 m. Pärast käesolevat geoloogilist uuringut on ehituskruusa plokk 3 aktiivne reservvaru 355 tuh m3 ja pindala 4,02 ha. Ehitusliiva 13. ploki (pindala 0,03 ha) passiivne tarbevaru hinnati ümber aktiivseks tarbevaruks, sest elektriõhuliinid AS-50 ja AS-35 likvideeritakse (lisa 10, graafiline lisa 1). Ehitusliiva 13. ploki aktiivse tarbevaru maht on 2 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,0 m. Katendi (mulla) maht 13. plokil on 0,2 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m. Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks, purustatud kruus teede ehitusel teekatete rajamiseks. Märksõnad: Põlva maakond, Kanepi vald, Kolleri-Saverna kruusamaardla, Kolleri VII uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru, passiivne tarbevaru. Projektijuht Ain Põldvere  SISUKORD Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4 1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5 2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 7 3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 9 4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 12 5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 14 6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 16 7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 17 Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 18 Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 20 Tekstilisad 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/518834 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide kirjeldused 4. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise akt 5. Keskkonnaameti korraldus 13.10.2023 nr DM-126113-2 Kolleri II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2023/1352 koopia (terastikulise koostise määramine) 7. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena tarbevaru 15. plokis, 16. plokis ja 17. plokis 8. Kolleri VII uuringuruumi ehitusliiva ja katendi mahtude arvutused (arvutiprogramm Surfer 8.0) 9. Topomõõdistuse seletuskiri 10. Kasetuka kinnistu võrgu ümberehituse tööprojekt nr TC0313 11. Mäeveere maaüksuse maaomaniku nõusolek 12. Tellija arvamus ja volitus Maa-ameti peadirektori korraldus varu kinnitamise kohta Graafilised lisad 1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1 000 2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D Elektroonilised lisad Varu_lamamijooned (MapInfo failid); Katendi_lamamijooned (Mapinfo failid); Varuplokid (MapInfo failid); Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)  4 SISSEJUHATUS Osaühingule Kasetuka talu on Keskkonnaameti korraldusega 12.05.2023 nr DM-123876-7 välja antud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/518834 (lisa 1), mille alusel tegi Kolleri VII uuringuruumis (pindala 0,92 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud OÜ. Kolleri VII uuringuruumi teenindusala asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas eraomandisse kuuluval Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) maaüksusel. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Kolleri VII uuringuruumis asuva maavara kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Välitööde käigus kaevati kaevandid ja puuriti puuraugud ning võeti proovid materjali terastikulise koostise (lõimise) määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2027. Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine. Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Rein Grünberg, Ranek Rohtla ja Anne Rooma. Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere, Anne Rooma ja Elar Põldvere (keskkonnatehnoloogia PhD, Alkranel OÜ). Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.  5 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS Kolleri VII uuringuruum (pindala 0,92 ha) asub Põlvamaa lääneosas Põlva linnast ca 18 km lääne pool Kanepi vallas Saverna külas eraomandisse kuuluval Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621, pindala 2,96 ha, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse haritaval maal. Kolleri VII uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°4΄33˝ pl ja 26°4425˝ ip (Eesti baaskaardi mõõtkava 1:50 000 leht nr 5423). Kolleri VII uuringuruumi teenindusala piirneb põhja poolt Kolleri-Saverna kruusamaardla (maardla registrikaart nr 556) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2. plokiga, ehitusliiva passiivse tarbevaru 13. plokiga ja kattub 0,08 ha ulatuses ning piirneb ehituskruusa aktiivse reservvaru 3. plokiga, mille pindala on 4,1 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 10,7 m (graafiline lisa 1). Kolleri VII uuringuruumi teenindusalast lõuna pool jätkub Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) maaüksuse haritav maa ja õuemaa. Uuringuruumi teenindusala piirneb ida poolt Ojavere (katastritunnus 85603:001:0400) maaüksuse haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaaga ning põhja poolt Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168, maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksuse muu maaga. Kolleri VII uuringuruumi kagunurka ulatub Männa (katastritunnus 85603:001:0622) maaüksuse metsamaa ja läänenurka ulatub Tamme (85603:001:0381) maaüksuse haritav maa. Üle Kolleri VII uuringuruumi teenindusala kulgevad 1-20 kV elektriõhuliinid (Keskpingeliinid) AS-50 ja AS-35, kirdepiirile jääb elektrimaakaabelliin (nimetus AHXAMK-W.3x120+35Cu). Uuringuruumi teenindusalast lääne poole jääb riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa ja lõuna poole riigi tugimaantee Põlva-Saverna (tee nr 89). Lähimad elamud jäävad uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 30 m kaugusele lõuna poole Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) ja ligikaudu 90 m kaugusele kagu poole Männa (katastritunnus 85603:001:0622) kinnistutele. Kolleri VII uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Kolleri liivakarjääri ja Kolleri kruusakarjääri alale on kaevandamise käigus kujunenud tehisveekogu nimetusega Kolleri karjäär (VEE2107520), mida ümbritseb 50 m laiune kalda piiranguvöönd. Kaevandamise tulemusena kujunenud veekogu veetase on 121 m abs kõrgusel. Maastikuliselt paikneb Kolleri VII uuringuruum Otepää kõrgustikul tasase reljeefiga alal, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 127...131 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab MAAVARAUURINGUD OÜ  6 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Kolleri VII uuringuruumist põhja poole jääb AS TREV-2 Grupp Kolleri liivakarjääri mäeeraldis, mis hõlmab Kolleri-Saverna kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2. plokki. Aktsiaseltsile TREV-2 Grupp on antud maavara kaevandamise keskkonnaluba KL-512048, loa kehtivusaeg on alates 25.05.2021 kuni 25.05.2036. Kolleri liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,45 ha ning karjääri jääkvaru seisuga 31.03.2024: plokk 2 – 258,377 tuh m3 ehitusliiva. Kolleri VII uuringuruumi teenindusalaga piirneva Kolleri liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2. ploki varu ja pindala korrigeeriti 2020. aasta tööga „Kolleri-Saverna kruusamaardla varu ümberhindamine Kolleri II ja Kolleri III kruusakarjääride mäeeraldistel ning täiendava varu arvutus (varu seisuga 31.12.2019), EGF 9337. 1976. aasta Geoloogia Valitsuse geoloogilise uuringu raames „Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringutest Võru ja Põlva rajoonis“ (EGF 3394) on puuritud puurauk 774 (Pa 774). Geoloogilise uuringu käigus 2018. aastal rajati Kolleri IV uuringuruumis 6 kaevandit (K 4...K 9) ja üks seinapuhastus (SP1). Varu arvutati kolme plokina (plokk 11 aT, plokk 12 aT ja plokk 13 pT) (Kask, 2018; EGF 8950). MAAVARAUURINGUD OÜ  7 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kolleri VII uuringuruum paikneb Otepää kõrgustiku idaserva fluvioglatsiaalsetest setetest mõhnal. Maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad uuringuruumi teenindusalal 127…131 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Kolleri VII uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Kolleri VII uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,3 0,7 Q2_S Liiv, eriteraline, kruusa ja veeristega. 8,2 11,7 Q1jrVr_fg + Paiguti on liiv väga peeneteraline, savikas. Saviliiv- ja liivsavimoreen (Ka-Pa 2 ja 0,0 0,5 Q1jrVr_g Ka-Pa 5) Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline eriteraline liiv, kruusa ja veeristega (foto 1 ja 2). Paiguti on liiv väga peeneteraline, savikas. Ehitusliiva lasundi keskmine paksus kokku on 10,1 m, millest 2,6 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Kasvukihi (mulla) keskmine paksus kokku on 0,5 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mis on läbitud kahes kaevand- puuraugus. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme keskmiseks absoluutseks kõrguseks +120,7 m. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised uuringupunktides. Uuringute käigus 24.08.2023 jäi veetase maapinnast 6,5...10,0 m sügavusele. Uuringuruumi põhjaveetase jääb kaevand-puuraukude andmetel absoluutsetele kõrgustele 120,50...120,90 m. Samuti mõõdeti 24.08.2023 uuringuruumi teenindusalast vahetult põhja ja loode poole jääva Kolleri liivakarjääri veekogu veetase, mis oli +120,71 m abs kõrgusel (graafiline lisa 1). Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 300 m kaugusele ida poole jääv Leevi jõgi (VEE1047900). MAAVARAUURINGUD OÜ  8 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) Foto 1. Kolleri VII uuringuruumi materjal. Foto 2. Kolleri VII uuringuruumi materjal. MAAVARAUURINGUD OÜ  9 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geoloogilise uuringu käigus rajati Kolleri VII uuringuruumi teenindusalale viis uuringupunkti (kaevand-puurauku) kogumetraažiga 54,0 m, keskmise sügavusega 10,8 m (9,0...12,0 m). Uuringupunktide vahekaugused jäid vahemikku 70…160 m. Esmalt kaevati ekskavaatoriga viis kaevandit ja siis puuriti varasemalt tagasitäidetud kaevandite asukohtadesse puuraugud. Kaevanditest ja puuraukudest võeti kasulikust kihist 14 proovi (lisad 2, 3 ja graafiline lisa 2). Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga VOLVO. Puuraugud puuriti tigupuurimise meetodil (puuragregaat UGB-1-VS, diameetriga 140 mm). Kaevandid ja puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetasemete mõõtmist pinnasega täitmise teel, ümbrus korrastati. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise kohta koostati akt, mis on heakskiidetud Keskkonnaameti korraldusega 13.10.2023 nr DM-126113-2 (lisad 4 ja 5). Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg). Samuti prooviti puuraukude kasulik kiht. Proove ei võetud puuraukude nendest intervallidest, mis kordasid kaevanditega läbitud kasulikku kihti. Ühtlase materjali puhul osaproovid ühendati koondprooviks. Neljateistkümne proovi kogumetraaž on 51,0 m. Kasulik kiht (liiv) prooviti materjali terastikulise koostise määramiseks. Kaevand-puuraukudest võeti proovid kasuliku kihi kogu paksusest. Võetud 14 proovi viidi terastikulise koostise (lõimise) määramiseks AS TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-EN 933-1, sõelumis- meetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused on esitatud lisas 7. AS TREV-2 Grupp laboratooriumi katsetuste protokoll on esitatud lisas 6. Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses, ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:1 000) koostamisel on kasutatud programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse seletuskirjas (lisa 9). MAAVARAUURINGUD OÜ  10 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja- selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus sätestatakse:  kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;  liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm vähem kui 35%;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale esitatud nõuetele;  kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus- alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja alla saja tuhande kuupmeetri. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2). Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2 Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm Suured üle 1000 Rahnud Keskmised 500 … 1000 Väikesed 200 … 500 Munakad 100 … 200 Jämepurd Suured 50 … 100 Veerised Väikesed 20 … 50 Suured 10 … 20 Kruusaterad Väikesed 2 … 10 Jämeliiv 0,5 … 2,0 Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5 Peenliiv 0,10 … 0,25 Ülipeen liiv 0,05 … 0,10 Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05 Peentolm 0,002 … 0,001 Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002 Peensau alla 0,001 MAAVARAUURINGUD OÜ  11 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) Kolleri VII uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva uuringu käigus rajatud kaevand-puuraukude andmetest ning laboratoorsete uuringute tulemustest. Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer. Põhjaveetasemest madalamale jääva varu arvutamisel on veetaseme absoluutseks kõrguseks võetud +120,7 m. Varu mahu arvutuse käiku on selgitatud varu arvutuse peatükis 5. Varu arvutuse plaanile on kantud ka Kolleri VII uuringuruumiga piirneva Kolleri liivakarjääri 2018. aasta geoloogilise uuringu (EGF 8950) kaevand ja seinapuhastus ning 1974. aasta puurauk (EGF 3394), mille andmeid (katte- ja kasuliku kihi paksus) on kasutatud käesoleva uuringu varu arvutamisel (graafiline lisa 1, lisad 2 ja 3). Lähtuvalt määruses sätestatust oli Kolleri VII uuringuruumis uuritud maavara võimalik piiritleda ehitusliiva aktiivse tarbevaruna pindalal 0,89 ha (plokk 15 aT) ja ehitusliiva passiivse tarbevaruna pindalal 0,02 ha (plokk 17 pT). Ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 17 pT on piiritletud uuringuruumi äärmises idaosas - maa-alal, kuhu rajatakse uus elektri maakaabelliin (graafiline lisa 1). Lisaks arvutati Kolleri VII uuringuruumiga piirneval alal eraomandisse kuuluval Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusel (lisa 11) ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,06 ha (plokk 16 aT). Plokk 16 aT jääb Kolleri-Saverna kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 aT ja Kolleri VII uuringuruumis piiritletud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 aT vahelisele alale, et varuplokkide vahele ei jääks varuta ala ning tulevikus oleks tagatud maavara säästev kasutamine. Alal olev elektrimaakaabelliin likvideeritakse (graafiline lisa 1, lisa 10). Kolleri VII uuringuruumiga piirnevale alale eraomandisse kuuluvale Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusele elektriõhuliinide kaitsevööndisse jääb ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 13 pT, pindala 0,03 ha ja varu 2 tuh m3. Kuna elektriõhuliinid AS-50 ja AS-35 likvideeritakse (lisa 10, graafiline lisa 1) saab ehitusliiva passiivse tarbevaru ümberhinnata aktiivseks tarbevaruks, et tagada maavara säästev kasutamine. MAAVARAUURINGUD OÜ Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 12 4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Kolleri VII uuringuruumis lasuva materjali terastikulist koostist iseloomustavad kaevand- puuraukudest võetud proovide lõimiseanalüüside tulemused (lisa 7). Erineva terasuurusega materjali levikust annavad ülevaate geoloogilised läbilõiked (vt graafiline lisa 2) koos varu arvutuse plaaniga (vt graafiline lisa 1). Uuringuruumis piiritletud plokk 15 ehitusliiv sisaldab laboriandmetel (lisa 7) savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) vahemikus 1,5…9,1% (kaalutud keskmisena 3,8%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 21,5…67,3% (kaalutud keskmisena 48,1%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 23,0…45,0% (kaalutud keskmisena 34,0%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 2,0...39,0% (kaalutud keskmisena 14,0%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0…22,0% (kaalutud keskmisena 6,7%). Uuringuruumis piiritletud plokk 17 ehitusliiv sisaldab laboriandmetel (lisa 7) savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) vahemikus 1,5…5,5% (kaalutud keskmisena 3,8%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 21,5…63,5% (kaalutud keskmisena 42,7%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 27,0…45,0% (kaalutud keskmisena 35,3%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 4,0...39,0% (kaalutud keskmisena 18,3%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0…22,0% (kaalutud keskmisena 9,1%). MAAVARAUURINGUD OÜ Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 13 Uuringuruumiga piirneval alal piiritletud plokk 16 ehitusliiv sisaldab laboriandmetel (lisa 7) savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) vahemikus 1,5…9,1% (kaalutud keskmisena 4,9%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 21,5…63,5% (kaalutud keskmisena 46,9%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 27,0…45,0% (kaalutud keskmisena 34,9%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 4,0...32,0% (kaalutud keskmisena 13,3%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0…15,0% (kaalutud keskmisena 5,6%). Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks, purustatud kruus teede ehitusel teekatete rajamiseks. MAAVARAUURINGUD OÜ  14 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 5. VARU ARVUTUS Kolleri VII uuringuruumi teenindusalal (pindala 0,92) on piiritletud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 aT (pindala 0,89 ha) ja ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 17 pT (pindala 0,02 ha). Plokk 15 aT on piiritletud seitsme nurgapunktiga ja plokk 17 pT Kasetuka maaüksuse äärmises idaosas on piiritletud nelja nurgapunktiga. Kolleri VII uuringuruumiga piirneval Mäeveere maaüksusel piiritleti pindalal 0,06 ha seitsme nurgapunktiga ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokk 16 aT. Nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Keskkonnaalased piirangud puuduvad. Varu arvutuse aluseks on: - topoplaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 1); - geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2); - uuringupunktide kirjeldused (lisa 3); - lõimiseanalüüside tulemused (lisa 7); - kihi paksused uuringupunktides (tabel 3). Kolleri VII uuringuruumi varu maht (plokk 15 aT) koos katendi (mulla) mahuga arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal maapinna ja varuploki lamami vahelises ruumis. Katendi (mulla) keskmine paksus on 0,5 m ja selle maht arvutati keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Plokk 16 aT ja plokk 17 pT varu maht arvutati kasuliku kihi keskmise paksuse ja pindala korrutisena (lisa 8). Kolleri VII uuringuruumis välja eraldatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT (pindala 0,89 ha) kogumaht on 90 tuh m3, sellest varust asub 23 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal (lisa 8). Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 10,1 m, sellest keskmiselt 2,6 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Ehitusliiva plokk 15 aT katendi (mulla) maht on 4,23 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m. Maavaravaru kirjeldavate kaevand-puuraukude andmestik Tabel 3 Kaevand (Ka)- Suudme/ Kaevand (Ka)- Katte- Plokk 15 kasuliku Veetase Veetaseme puuraugu (Pa) maapinna puuraugu (Pa) kihi kihi paksus kokku / maa- abs kõrgus, nr abs kõrgus, sügavus, m (mulla) sh vee all, m pinnast, m m paksus, m m Ka-Pa 1 130,50 12,0 0,3 11,7 / 2,0 10,0 120,50 Ka-Pa 2 128,30 9,0 0,3 8,2 / 1,0 7,5 120,80 Ka-Pa 3 127,40 12,0 0,7 11,3 / 5,5 6,5 120,90 Ka-Pa 4 129,90 12,0 0,4 11,6 / 3,0 9,0 120,90 Ka-Pa 5 128,10 9,0 0,3 8,2 / 1,0 7,5 120,60 K 4* 128,18 4,6 0,5 4,1 / - - - Pa 774** 130,27 12,0 0,5 11,5 / 4,0 8,0 122,27 Märkused: K 4*- rajatud 05.06.2018 (EGF 8950) ja Pa 744** - rajatud 1974 (EGF 3394). Kolleri VII uuringuruumis välja eraldatud ehitusliiva passiivse tarbevaru ploki 17 pT (pindala 0,02 ha) kogumaht on 2 tuh m3, sellest varust asub 0,3 tuh m3 põhjaveetasemest MAAVARAUURINGUD OÜ  15 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) (+120,7 m) madalamal (lisa 8). Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 10,0 m, sellest keskmiselt 1,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Ehitusliiva plokk 17 pT katendi (mulla) maht on 0,06 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,3 m. Kolleri VII uuringuruumiga piirneval eraomandisse kuuluvale Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusele jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 16 aT (pindala 0,06 ha) kogumaht on 5 tuh m3, sellest varust asub 1 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal (lisa 8). Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 8,6 m, sellest keskmiselt 1,7 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Ehitusliiva plokk 16 aT katendi (mulla) maht on 0,3 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m. Kinnitamisele esitatavad varuplokid (plokk 15 aT, plokk 16 aT ja plokk 17 pT) ulatuvad Kolleri-Saverna kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru ploki 3 aR (ploki pindala 4,10 ha) piiresse 0,08 ha ulatuses. Kruusakihi keskmine paksus aktiivse reservvaru 3. ploki piires on 10,7 m ja reservvaru ploki maht 364 tuh m3. Käesoleva uuringuga hinnatakse senisest ehituskruusa aktiivsest reservvarust ehitusliiva tarbevaruks 9 tuh m3 (0,08 ha x 10,7 m). Peale aktiivse reservvaru osalist ümberhindamist jääb aktiivse reservvaru ploki 3 aR varu mahuks 355 tuh m3 (364-9) ja pindalaks 4,02 ha (4,10-0,08). Kolleri VII uuringuruumiga piirnevale alale eraomandisse kuuluvale Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusele elektriõhuliinide kaitsevööndisse jääb ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 13 pT, pindala 0,03 ha ja varu maht 2 tuh m3 (EGF 9337). Kuna elektriõhuliinid AS-50 ja AS-35 likvideeritakse (lisa 10, graafiline lisa 1) saab ehitusliiva passiivse tarbevaru ümberhinnata aktiivseks tarbevaruks. Ehitusliiva aktiivse tarbevru plokk 13 aT pindala 0,03 ha ja ehitusliiva varu maht 2 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskimine paksus on 7,0 m. Ehitusliiva plokk 13 aT katendi (mulla) maht on 0,2 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m (EGF 9337). MAAVARAUURINGUD OÜ Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 16 6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Kolleri VII uuringuruumis asuva ehitusliiva kaevandamiseks ei ole keerulised. Kattekihi paksus on valdavas osas väike ja maavarale on hea juurdepääs. Kolleri VII uuringuruumist lääne poole jääb riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja lõuna poole riigi tugimaantee Põlva-Saverna (tee nr 89). Keskkonnakaitselisi, geoloogilisi ja mäetehnilisi tingimusi arvestades tuleb karjääri avamisel eemaldada võsa, koorida kattekiht (muld) ning vallitada see karjääri mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega mitme kaeveastanguga. Algul kaevandatakse veepealne varu ja siis veealune varu. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng. Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §81 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatavatele nõuetele vastav projekt. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. MAAVARAUURINGUD OÜ Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 17 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kolleri VII uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator ja puuragregaat on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator ja puuragregaat tekitavad ca 60 dBA tugevust müra. Müra tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimused. Geoloogilise uuringu käigus rajatud viis kaevand-puurauku likvideeriti kohe pärast proovide võtmist, geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja veetasemete mõõtmist pinnasega täitmise teel. Kaevand-puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5). Kaevandite ja puuraukude likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt keskkonnaministri määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. MAAVARAUURINGUD OÜ  18 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) KOKKUVÕTE Põlvamaal Kolleri VII uuringuruumi teenindusalal (pindala 0,92 ha) tegi Maavarauuringud OÜ uuringuloa nr L.MU/518834 valdaja Kasetuka talu OÜ tellimisel Kanepi vallas Saverna külas Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) kinnistul geoloogilise uuringu, mille tulemusena piiritleti uuringuruumi teenindusalal ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 ja ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 17. Plokk 17 pT on piiritletud uuringuruumi äärmises idaosas - maa- alal, kuhu rajatakse uus elektri maakaabelliin. Lisaks piiritleti Kolleri VII uuringuruumiga piirneval alal eraomandisse kuuluval Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) maaüksusel (lisa 11) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 16 aT pindalal 0,06 ha. Plokk 16 aT jääb Kolleri-Saverna kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 aT ja Kolleri VII uuringuruumis piiritletud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 15 aT vahelisele alale, et varuplokkide vahele ei jääks varuta ala ning tulevikus oleks tagatud maavara säästev kasutamine. Alal olev elektrimaakaabelliin likvideeritakse (graafiline lisa 1, lisa 10). Kolleri VII uuringuruumi teenindusala jääb osaliselt (pindalal 0,08 ha) Kolleri-Saverna kruusamaardla (maardla registrikaart nr 556) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokk 3 aR alale. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 15. plokis on 14 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 3,8%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm keskmine sisaldus on 6,7%. Ehitusliiva 15. ploki (pindala 0,89 ha) aktiivse tarbevaru kogumaht on 90 tuh m3, sellest varust asub 23 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 10,1 m, sellest keskmiselt 2,6 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Katendi (mulla) maht 15. plokil on 4,23 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,5 m. Ehitusliiva passiivse tarbevaru 17. plokis on viie lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 3,8%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm keskmine sisaldus on 9,1%. Ehitusliiva 17. ploki (pindala 0,02 ha) passiivse tarbevaru kogumaht on 2 tuh m3, sellest varust asub 0,3 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 10,0 m, sellest keskmiselt 1,5 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Katendi (mulla) maht 17. plokil on 0,06 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,3 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 16. plokis on kuue lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 4,9%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm keskmine sisaldus on 5,6%. MAAVARAUURINGUD OÜ  19 Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) Ehitusliiva 16. ploki (pindala 0,06 ha) aktiivse tarbevaru kogumaht on 5 tuh m3, sellest varust asub 1 tuh m3 põhjaveetasemest (+120,7 m) madalamal. Kasuliku kihi keskmine paksus kokku on 8,6 m, sellest keskmiselt 1,7 m jääb põhjaveetasemest madalamale. Katendi (mulla) maht 16. plokil on 0,3 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,5 m. Pärast käesolevat geoloogilist uuringut on ehituskruusa plokk 3 aktiivne reservvaru 355 tuh m3 ja pindala 4,02 ha. Ehitusliiva 13. ploki passiivne tarbevaru hinnati ümber aktiivseks tarbevaruks, sest elektriõhuliinid AS-50 ja AS-35 likvideeritakse (lisa 10, graafiline lisa 1). Ehitusliiva aktiivse tarbevru plokk 13 aT pindala on 0,03 ha ja ehitusliiva varu maht 2 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskimine paksus on 7,0 m. Ehitusliiva plokk 13 aT katendi (mulla) maht on 0,2 tuh m3 ja mullakihi keskmine paksus 0,5 m (EGF 9337). Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada teede ehitusel ja ehitusel täiteks, purustatud kruus teede ehitusel teekatete rajamiseks. MAAVARAUURINGUD OÜ Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) 20 KASUTATUD MATERJALID Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5. Maardla registrikaart nr 556 – Kolleri-Saverna kruusamaardla. Rohtla, R., Rooma, A. 2020. Kolleri-Saverna kruusamaardla varu ümberhindamine Kolleri II ja Kolleri III kruusakarjääride mäeeraldistel ning täiendava varu arvutus (varu seisuga 31.12.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9337. Kask, A. 2018. Geoloogilised uuringud Kolleri-Saverna kruusamaardla piirkonnas Kolleri IV uuringruumis (varu seisuga 23.08.2018). AS TREV-2 Grupp. EGF 8950. Barankina, I., Valt, E., Põllumäe, M., Jürgenson, V. 1976. Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringutest Võru ja Põlva rajoonis (vene keeles). Geoloogia Valitsus. EGF 3394. MAAVARAUURINGUD OÜ  MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi Kasetuka talu OÜ 1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress Kasetuka, Saverna küla, 16399240 Kanepi vald, Põlva maakond, 63418 1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Kasetuka talu OÜ 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress Kasetuka, Saverna küla, 16399240 Kanepi vald, Põlva maakond, 63418 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus KOLLERI-SAVERNA KRUUSAMAARDLA – 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: number: 556 kruus 4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus KOLLERI II LIIVAKARJÄÄR ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [ ] teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht Põlva maakond, Kanepi vald, Saverna küla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 0,98 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 0,98 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: Kasetuka (katastritunnus 85603:001:0621) ja Mäeveere (katastritunnus 85603:001:0168) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Kasetuka talu OÜ uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number L.MU/518834 loa kehtivuse aeg 12.05.2025.a. 5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Kolleri VII uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2024) EGF number: EGF 9886 Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: Maa-ameti peadirektori korraldus 09. juuli 2024 nr 1-17/24/1456 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik reservvaru varu ehitusliiv 97 61 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.06.2024 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 13 aT, plokk 15 aT, plokk 16 aT 7. Katend, sh muld Katendi kogus 4,73 tuh m3, sh mulla kogus 4,73 tuh m3 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitustööd kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 7 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 15 a 9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri 9.2. [X] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse 9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe- misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Inga Kööp Kasetuka talu OÜ juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)