Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1028672-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1028672-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber VO-007 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Roosa Turvas AS Kontaktisik Anne Udras Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiri korrigeerimine. Parandustaotluse selgitus Tegelikkuses muutusid tõesti ka mäeeraldise piirid, mis on nüüd ka seletuskirjas vastavalt kajastatud. Lisatud õhuloa taotlus ning parandatud piiripunktide koordinaatide failid ning piiride ruumikujud. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Roosa turbatootmisala kontrolli käigus tuvastati, et kraavitus jookseb osaliselt mööda katastri piiri põhjendus ning kuna mäeeraldise teenindusmaa on varasemalt pandud ühtima mäeeraldise piiriga, siis on tekkinud olukord, kus turba tootmiseks vajalik taristu (nt alad tootmismasinate hoiustamiseks, ning ümberkeeramiseks) on kohati väljaspool tootmisala piiri. Selleks, et jätkata varasemalt rajatud taristu otstarbelist kasutamist, soovime mäeeraldise teenindusmaa piiri muuta. Täpsemad andmed mäeeraldise maa-ala, selle lähiümbruse, (hüdro)geoloogiliste tingimuste ja kaevandamise tehnoloogia kohta on esitatud 2021. a taotlusega. Lisaks on täpsustatud mäeeraldise piire, et need kattuksid kinnistu 86501:002:0770 piiridega. Tegevusega kaasneda võivate Täpsemad andmed keskkonnamõju võimaliku ulatuse kohta on esitatud 2021. a taotlusega. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Roosa turbatootmisala Aadress Roosa turbatootmisala, Vana-Roosa küla, Rõuge vald, Võru maakond Territoriaalkood 9002 Katastritunnus(ed) 86501:002:0770 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6397349, Y: 657747 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Roosa turbatootmisala (86501:002:0770). Puudutatud veekogud: Sulemõisa kraav (VEE1157205). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 03.05.2055 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rõuge vald, Võru maakond 0698 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/24 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 3/24 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Roosa turbatootmisala asub Roosa turbatootmisala kinnistul (katastriüksus 86501:002:0770) Vana-Roosa külas Rõuge vallas Võru maakonnas. Roosa turbatootmisala on töötav tootmisala, kus kogu vajalik taristu (kuivendusvõrk, tootmisväljakud, teed, tootmishooned jm) on rajatud. Looduskaitselised piirangud Roosa turbatootmisalal ja selle lähiümbruses puuduvad. Lähim maantee Tsooru-Krabi tee nr 25108 jääb Roosa turbatootmisalast ~1 km idasse. Kaks lähimat majapidamised asuvad Roosa turbatootmisala piirist ~250 m ja 500 m kaugusel. Ülejäänud majapidamised jäävad kaugemale kui 500 m. Pinnakatte moodustavad jääjärvelised ja liustikusetted. Liustikusetted on kohati vettandvad. Veekihi vett tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on Kesk-Devoni veekompleks, mis on suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Veekiht on piirkonnas peamiseks veevarustuse allikaks. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Roosa turbatootmisala kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine eesvooludeks olevatesse pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta vooluveekogudesse. Kavandatava tegevuse eelduseks on kuiv rabapind, mille saavutamiseks on rajatud turbaväljakutele kuivenduskraavid vahekaugusega ~20 m. Tootmisväljakutelt voolab kuivendusvesi tootmisala ümbritsevatesse kogujakraavidesse, kust juhitakse kuivendusvesi isevoolselt eesvooluks olevatesse veekogudesse. Kuivendusvesi juhitakse läbi Punsa ojja (keskonnaregistri kood VEE1157200) ja Kuuraoru ojja (keskonnaregistri kood VEE1154844), mis mõlemad suubuvad Mustajõkke (keskonnaregistri kood VEE1154800). Turba tootmisel reovett ei teki. Kuivendusvesi moodustub sademete ja lume sulamise veest. Roosa turbatootmisalale tuleb vajadusel heljumi setitamiseks rajada enne väljalaskusid settebasseinid. Settebasseinid tuleb projekteerida selliselt, et keskmine voolukiirus settebasseinides on alla 1 cm/s, mis tagab heljumi settimise settebasseinide põhja.Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinide põhja settinud heljum nõrutatakse ja realiseeritakse pärast kuivamist toodanguna. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 1: Veeloa_taotluse_plaan.asice Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 2: MA_maarendileping_Roosa.pdf dokumendid Lisa 3: 2000_02_18_AS_KaguEesti_Turvas_Roosa_turbatootmisala.pdf Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kuivendusvesi juhitakse kraavitusega isevoolselt eesvoolu. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise * meetmete kirjeldus 4/24  Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Roosa turbatootmisala väljalask nr 1 Väljalaskme kood VO220 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6396015, Y: 656940 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2022-2051 7 525 7 525 7 525 7 525 30 100 82 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2022-2051 Heljum 40 mg/l 2022-2051 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2022-2051 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2022-2051 BHT7 15 mg/l 2022-2051 Nafta 5 mg/l Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 5/24 Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6396015, Y: 656940 Heljum mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396015, Y: 656940 Üldlammastik mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396015, Y: 656940 Üldfosfor mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396015, Y: 656940 BHT7 mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396015, Y: 656940 pH mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396015, Y: 656940 Nafta september 1 kord aastas Suubla Suubla nimetus Turbakraav Suubla kood VEE1157204 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Roosa turbatootmisala väljalask nr 2 Väljalaskme kood VO221 6/24 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6395725, Y: 657457 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2022-2051 7 000 7 000 7 000 7 000 28 000 77 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2022-2051 Heljum 40 mg/l 2022-2051 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2022-2051 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2022-2051 BHT7 15 mg/l 2022-2051 Nafta 5 mg/l Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6395725, Y: 657457 Heljum mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6395725, Y: 657457 Üldlämmastik mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6395725, Y: 657457 Üldfosfor mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6395725, Y: 657457 BHT7 mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6395725, Y: 657457 pH mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6395725, Y: 657457 Nafta september 1 kord aastas Suubla Suubla nimetus Sulemõisa kraav Suubla kood VEE1157205 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt 7/24 Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 3. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Roosa turbatootmisala väljalask nr 3 Väljalaskme kood VO222 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6396525, Y: 658078 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2022-2051 50 525 50 525 50 525 50 525 202 100 554 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2022-2051 Heljum 40 mg/l 2022-2051 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2022-2051 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2022-2051 BHT7 15 mg/l 2022-2051 Nafta 5 mg/l Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 8/24 Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6396525, Y: 658078 Heljum mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396525, Y: 658078 Üldlämmastik mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396525, Y: 658078 Üldfosfor mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396525, Y: 658078 BHT7 mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396525, Y: 658078 pH mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6396525, Y: 658078 Nafta september 1 kord aastas Suubla Suubla nimetus Nurme kraav Suubla kood VEE1157206 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 4. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Roosa turbatootmisala väljalask nr 4 9/24 Väljalaskme kood VO223 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6397035, Y: 658398 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2022-2051 55 900 55 900 55 900 55 900 223 600 613 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2022-2051 Heljum 40 mg/l 2022-2051 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2022-2051 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2022-2051 BHT7 15 mg/l 2022-2051 Nafta 5 mg/l Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6397035, Y: 658398 Heljum mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6397035, Y: 658398 Üldlämmastik mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6397035, Y: 658398 Üldfosfor mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6397035, Y: 658398 BHT7 mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6397035, Y: 658398 pH mai, september 2 korda aastas Üksikproov X: 6397035, Y: 658398 Nafta september 1 kord aastas Suubla Suubla nimetus Suuresoo kraav Suubla kood VEE1157207 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt 10/24 Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine 11/24 Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​mõõt, Väljumis​kõrgus, Joon​kiirus, Tempera​tuur, SNAP kood Lisategevuse kood kaardil koordinaadid m m m/s °C SNAP R_1 Tootmisväljak X: 6397367, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 1 657819 turbatootmine X: 6397474, Y: 658177 R_2 Tootmisväljak X: 6397050, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 2 657765 turbatootmine X: 6397162, Y: 658137 R_3 Tootmisväljak X: 6396789, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 3 657628 turbatootmine X: 6396923, Y: 657929 R_4 Tootmisväljak X: 6396035, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 4 657365 turbatootmine X: 6396539, Y: 657693 5.2. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08921 - Turba tootmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) Ei kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​komponentide Ei või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei 12/24  Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi Ei kohustuslane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025. - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud andmed informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus 13/24  Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Roosa turbatootmisala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Vana-Roosa küla territooriumil riigiomandisse kuuluval Roosa turbatootmisala (katastritunnus: 86501:002:0770) kinnistul, mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Roosa turbamaardlas teisi aktiivseid mäeraldisi ega tootmisalasid ei paikne. Taotletav ala piirneb riigiomandisse kuuluvate Roosa metskonna kinnistutega. Taotletavas käitises kaevandatakse turvast freesmeetodil kokku neljal tootmisväljakul. Seetõttu on tootmisväljakuid käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKASe keskkonnaloa taotluse võimalustest on indikatiivselt paigutatud tootmisväljakute keskele. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~230 m kaugusel kagus Haukasaare kinnistul (katastritunnus: 86501:002:0030). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 4: Gr_1._Kaitise_asukoha_kaart_Roosa.pdf mõõtkavas Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 5: Gr_2._Kaitise_asendiplaan_Roosa.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud tehnogeensed objektid rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine. Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Võru meteoroloogiajaam. Aastate 2020-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Võru MJ andmetel: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 12,1 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 17,1 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,6 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,4 m/s Aastate keskmine sademete summa: 615 mm Tuulteroos, fail Lisa 6: Voru_MJ_2022_2024_tuulteroos.png Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn. Manused Lisa 7: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses. arvutusmetoodikat Manused Lisa 8: KOTKAS_arvutuskaik_Roosa__11.2025_.asice 14/24 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Rakendatava püüdeseadmena on taotletaval turbatootmisalal kasutusel tsüklonid, mis on rakendatud turba vaakumkogujatel ning mille osakeste püüdeefektiivsus on 70 %. Vastava asjaoluga on juba arvestatud heitkoguste arvutamisel (välja toodud arvutuskäigu näidiste dokumendis), mistõttu antud vormil ei ole seda vajalik näidata. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Tootmisväljak 1 (R_1) Tootmisväljak 2 (R_2) Tootmisväljak 3 (R_3) Tootmisväljak 4 (R_4) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 0 Aprill 0 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 0 November 0 Detsember 0 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 15/24 Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 16/24 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Tootmisväljak 1 (R_1) PM-sum Osakesed 2.57 g/s 0.32 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.57 g/s 0.204 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.57 g/s 0.145 t Jah Tootmisväljak 2 (R_2) PM-sum Osakesed 2.57 g/s 0.377 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.57 g/s 0.24 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.57 g/s 0.171 t Jah Tootmisväljak 3 (R_3) PM-sum Osakesed 2.57 g/s 0.362 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.57 g/s 0.231 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.57 g/s 0.164 t Jah Tootmisväljak 4 (R_4) PM-sum Osakesed 2.57 g/s 1 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.57 g/s 0.637 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.57 g/s 0.453 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema ja kauem kestvama heitega tööprotsessi ehk turba vaakumkogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja heitkogused kajastatud summaarselt, arvestades seejuures tootmisväljakute pindalasid proportsionaalselt. Tootmisväljakute pindalad on toodud oma reaalsete mõõtmetena, KOTKASes on heiteallikate pindala märgitud maksimaalses suuruses vastaval tootmisväljakul. 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Tootmisväljak 1 X: 6397410, Y: 658020 Tootmisväljak 2 X: 6397130, Y: 657920 Tootmisväljak 3 X: 6396860, Y: 657780 Tootmisväljak 4 X: 6396273, Y: 657500 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 38 Vastab 45 0 17/24  Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 9: Roosa_turbatootmisala_toostusmura_hajumine.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Roosa turbatootmisalaga ei külgne müra suhtes tundlikke alasid. Müratundlikeks aladeks saab lugeda majapidamiste õuealasid, kus kehtivad II kategooria normtasemed. Seejuures jääb lähima majapidamise (Hauaksaare) õueala tootmisterritooriumi piirist u 230 m kaugusele ning seal on müra normtasemed tagatud (38 dB). Teised majapidamised paiknevad u 480 m kaugusel ja sellest kaugemal. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevate vähendamise meetmeid rakendada majapidamiste õuealadel on normtasemed tagatud. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase kaardil CAS Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või siht​‐ Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / nr heitkogus M väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg R_1, R_2, R_3, R_4 PM10 Peened osakesed (PM10) 10.28 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 15.10 0.302 1 aasta 40 µg/m³ 6.90 0.172 R_1, R_2, R_3, R_4 PM2,5 Eriti peened osakesed 10.28 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 6.90 0.276 (PM2,5) Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi ning seejuures on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Lähtuvalt saasteainete hajumistulemustest ei esine taotletava käitise piiril ega sellest väljaspool kehtestatud saasteainete piirväärtuste ületamist (tabel 5.4.13) ning saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatust tunduvalt madalamaks. Samuti ei põhjusta käitise tegevus olulist müra (tabel 5.4.12), sest väljaspool tootmisterritooriumi jäävad müratasemed 45 dB allapoole ning lähiümbruses ei esine müra suhtes tundlike objekte ega maa-alasid. Eelnevast tulenevalt ei ole välisõhu alase seiretingimuste seadmine ega selle teostamine vajalik. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaaineid ei teki. Eelnevast tulenevalt ei ole ette näha lõhnaainete esinemist. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Airviro hajumisarvutusprogrammid 18/24  Arvutamiseks valitud meteoaasta 2024 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Võru meteoroloogiajaam Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 10: Roosa_Airviro_hajumispildid__11.2025_.rar 19/24 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. kohta Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Suurima osakaaluga saasteainete heitkoguste osas on tootmisväljakutelt turba kogumisega (heiteallikad nr R_1, R_2, R_3, R_4) kaasnev osakeste tekitamises suurim heide. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Kasutada turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesseRoosa turbatootmisala tootmisväljakute äärealadel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril on tunduvalt madalamad müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.12 ja 5.4.13). Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada töö ajutiselt. ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 20/24 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6 Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Tootmisväljak 1 (R_1) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.57 g/s 0.32 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.57 g/s 0.204 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.57 g/s 0.145 t Jah Tootmisväljak 3 (R_3) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.57 g/s 0.362 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.57 g/s 0.231 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.57 g/s 0.164 t Jah Tootmisväljak 2 (R_2) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.57 g/s 0.377 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.57 g/s 0.24 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.57 g/s 0.171 t Jah Tootmisväljak 4 (R_4) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.57 g/s 1 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.57 g/s 0.637 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.57 g/s 0.453 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2.059 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.312 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.933 t 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 21/24 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 157 Maardla nimetus Roosa Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Roosa turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 218.19 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 222.94 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Kaevandatavat turvast kasutatakse kütte- ja põllumajandusturbana. Roosa turbatootmisala vähelagunenud turvas sobib oma tehniliste näitajate poolest kasutamiseks taimede kasvusubstraadina, sorbendina puhastusseadmetes ning loomadele allapanuks. Hästilagunenud turvas sobib kütteks ja turbaväetiste valmistamiseks. Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 509.89 tuh t 31.03.2025 2 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 308.999 tuh t 31.03.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 430.89 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 308.999 tuh t 22/24 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Roosa Turvas AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 1 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.02.2021 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 16.07.2020) Geoloogiafondi number 9436 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/21/65 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.01.2021 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve taassoostumine 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 11: Graafiline_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 12: Graafiline_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 13: Graafiline_lisa_3___Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 14: Seletuskiri.asice GIS ja CAD failid Lisa 15: Teenindusmaa_piir.dgn Lisa 16: Maeeraldise_piir.dgn Lisa 17: Lamami_isojooned.dgn Lisa 18: Maapinna_isojooned.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane. 8. Taotluse lisad 23/24 8. Taotluse lisad Nimetus Manus RMK nõusolek heitvee juhtimiseks Lisa 19: Vee_erikasutuse_kooskolastus_Roosa_Turvas.asice Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 20: Graafilised_lisad.asice 24/24  Vastsehoovi 14303:002:1511 6 398 500 Ede-Virulase 86501:001:0182 Roosa metskond 4 86501:002:0720 N Kaardileht nr 444 Misso Seirepunkti koordinaadid Roosa metskond 4 86501:002:0720 6 398 000 Nr X Y 1 6 396 015,3 656 940,3 2 6 395 725,4 657 457,1 3 6 396 525,4 658 078,5 Mäe-Savira 4 6 397 035,8 658 398,8 86501:001:1122 Roosa metskond 93 86501:001:0341 Ede-Savira 86501:001:0089 6 397 500 Roosa turbatootmisala 86501:002:0770 Ketali 86501:001:0090 Turba 86501:001:0075 Roosa metskond 111 86501:001:0123 1 Turba tee T2 86501:001:0267 Mäeeraldise teenindusmaa piir Mäeeraldise piir Suuresoo Roosa metskond 4 86501:001:0470 Roosa turbatootmisala kogujakraav voolusuunaga 86501:002:0720 Vooluveekogu voolusuunaga Roosa turbatootmisala Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 86501:002:0770 Valgala 1 3 Valgala 2 Valgala 3 Valgala 4 Roosa metskond 100 86501:001:0347 3 Seirepunkt Sillasoo 86501:002:0001 Ruusa Märkused: 86501:002:1083 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 6 396 000 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 657 000 657 500 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.04.2025); - Maa- ja Ruumiameti must-valget põhikaarti (seisuga 24.04.2025). Haukasaare 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 86501:002:0030 7. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Roosa turbatootmisala Veeloa taotluse plaan Rõuge vald, Võru maakond Loa omanik Rooosa Turvas AS Graafiline lisa 1 Roosa metskond 112 86501:002:0207 2 Võru maakond, Rõuge vald, Vana-Roosa küla, Turba 66109 [email protected] Anne Udras /Allkirjastatud digitaalselt/ (esindaja nimi ja allkiri) Mõõtkava 1 : 5000 0 100 200 m Kristel Veersalu Sulemõisa OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ 86501:002:0209 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5174 /Allkirjastatud digitaalselt/  18.02.2000 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1 7-8/18/2 Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, ja Roosa Turvas AS (äriregistri kood 14383803, AS Kagu-Eesti Turvas (äriregistri kood 10125398) on 05.12.2017 jagunenud eraldumise teel, jagunemise käigus asutatud ühing on Roosa Turvas AS), mida esindab juhatuse liige Olev Kauts (edaspidi nimetatud Rentnik), mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos Lepingupooled, on kokku leppinud Roosa turbatootmisala kinnisasja (katastritunnus 86501:002:0770) kasutamiseks 18.02.2000 sõlmitud maarendilepingu (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt: 1. Juhindudes maapõueseadusest ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 19.12.2017 korraldusest nr 1-3/17/3072 „Maavara kaevandamiseks antud keskkonnalubade VO-007 ja VO-008 omaniku ja kaevandaja andmete muutmine“ alusel muudetud maavara kaevandamise loast nr VO-007 ning võttes aluseks Lepingu punkti 14.1, mille kohaselt võib Lepingu tingimusi muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, ja punkti 15.3, mille kohaselt Rentniku kui juriidilise isiku reorganiseerimisel (sh ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel) lähevad Rentniku õigusjärglasele üle kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused, lugeda edaspidi Rentnikuks Roosa Turvas AS (äriregistri kood 14383803). 2. Muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Käesolev rendileping jõustub selle riigi maakatastris registreerimise päevast ja kehtib kuni 03.05.2025.“ 3. Muuta Lepingu punkti 5.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendi suurus on 2994 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend neli) eurot aastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinnast 59 880 (viiskümmend üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot.“ 4. Muuta Lepingu punkti 5.2 esimest lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 1497 (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) eurot, hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.” 5. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima. 6. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet Roosa Turvas AS Registrikood 70003098 Registrikood 14383803 Mustamäe tee 51 Tehnika tn 4 10621 Tallinn Parksepa alevik Tel 665 0600, faks 665 0604 Võru vald E-post [email protected] 65509 Võru maakond Rahandusministeerium Tel 7850475 A/a nr EE891010220034796011 E-post [email protected] SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Olev Kauts     Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku Hindamismetoodika Versioon 1 Tallinn, märts 2025 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 2 KASUTATUD LÜHENDID ......................................................................................................................... 4 3 METOODIKAS KASUTATAVAD MÕISTED................................................................................................. 5 4 KÄESOLEVA METOODILISE ÜLEVAATE KASUTUSVALDKONNA PIIRITLEMINE .......................................... 7 5 TURBA TOOTMISEGA KAASNEVAD VÄLISÕHU SAASTEAINED................................................................. 9 6 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIAD .................................................................................................... 11 6.1 FREESTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 11 6.2 PLOKKTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 19 6.3 TÜKKTURBA TOOTMINE ........................................................................................................................... 20 6.4 OSAKESTE HEIDE TURBA TOOTMISELT ......................................................................................................... 21 6.5 HEITEKONTROLLI MEETMED ÕHUSAASTE VÄHENDAMISEKS VÕI VÄLTIMISEKS ....................................................... 22 7 SAASTEAINETE HEITE JA HEITKOGUSTE HINDAMISE ALUSED ............................................................... 25 7.1 OSAKESTE SUURUS ................................................................................................................................. 25 7.2 ERIHEITED TURBA TOOTMISELT .................................................................................................................. 26 7.3 HEITE HINDAMINE LAADIMISELT JA AUNATAMISELT ........................................................................................ 28 7.4 HEITEALLIKA KÕRGUS MAAPINNAST............................................................................................................ 29 7.5 HEITE KESTUS ........................................................................................................................................ 30 7.6 OSAKESTE HAJUMINE VÄLISÕHUS .............................................................................................................. 30 8 TURBA TOOTMISELT SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTUSMETOODIKA.......................................... 33 8.1 AASTASE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS ÕHUSAASTELOA VAJADUSE HINDAMISEKS ......................................... 33 8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal ......................................................................................... 34 8.1.2 Tootmisefek:ivsus ja tootmisetappide eriheited .......................................................................... 35 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide ............................................................................. 35 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt ................................................................................................ 36 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus .................................................................................................... 37 8.2 HETKELISE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS HAJUMISARVUTUSTE JAOKS ......................................................... 38 8.2.1 Heiteallika pindala........................................................................................................................ 39 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid........................................................................................................ 39 8.2.3 Aeg ............................................................................................................................................... 40 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus............................................................................. 41 8.3 OSAKESTE HAJUMISE MODELLEERIMINE ...................................................................................................... 42 9 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 43 2 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 1 Sissejuhatus Käesolev metoodika turba tootmisel välisõhku paiskuvate osakeste heite hindamiseks on koostatud kirjalike allikate põhjal. Tegemist on metoodika esimese versiooniga, mida täiendavate andmete ning uuringute põhjal on võimalik edaspidi, tulevikus täiendada. Metoodikas käsitletakse heidet tegevustelt, mis on seotud turba tootmisega turbatootmisalal. Käesolev metoodika ei käsitle nende saasteainete heiteid, mis põhjustavad kliimamuutusi või on saaste kauglevi objek@ks. Töö tellija on MTÜ Ees@ Turbaliit ja selle on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Konsultandina on kaasatud OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaekspert Priit Kallaste. Ülevaates kasutatud pildimaterjal fotode näol on illustra@ivne, ilmestamaks erinevat turbatootmise tehnikat ning tehnoloogiat. Töö koostajad ei oma tehnoloogia tootjatega mingit seost. 3 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 2 Kasutatud lühendid Üldised lühendid ja tehnilised terminid AAQD Ambient Air Quality Direc1ve. Direk@iv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EÜ) ja (EL) 2024/2881 AÕKS Atmosfääriõhu kaitse seadus CLRTAP Rahvusvaheline Saaste Kauglevi Konventsioon ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EN Euroopa Standardiorganisatsioon EVS Ees@ Standardikeskus EÜ Euroopa Ühendus FDM Fugi1ve Dust Model, Osakeste heite ja hajumise arvutuseks kasutatud mudel eriheite hindamiseks ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KeÜS Keskkonnaseadus*ku üldosa seadus MTÜ Mi\etulundusühing NEC Na1onal Emission Ceilings. Direk@iv mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (2016/2284/EL) OÜ Osaühing TTÜ Tallinna Tehnikaülikool USA Ameerika Ühendriigid US EPA Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuur WHO Maailma terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ha hektar g gramm K kelvin kg kilogramm km kilomeeter kPa kilopaskal mm millimeeter µg mikrogramm m3 kuupmeeter 2 m ruutmeeter s sekund PM2,5 eri@ peened osakesed PM10 peenosakesed PMsum osakesed, summaarselt TSP Total Suspended Par1culate, osakesed VDI Verein Deutscher Ingenieure, Saksa Inseneride Assotsiatsioon 4 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 3 Metoodikas kasutatavad mõisted Järgnevalt on esitatud koondülevaade metoodikas kasutatavatest mõistetest ja terminitest. Sulgudes on esitatud viide termini või mõiste allikale. Juhul, kui selline viide puudub, on selgitatud terminit või mõistet, mida kasutatakse just käesolevas metoodikas. Eri@ peened osakesed (PM2,5) on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava. Peenosakesed (PM10) on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava (AÕKS). Osakesed summaarselt (PMsum) on osakeste kõik fraktsioonid kokku, sh peenosakesed PM10 ja eri@ peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid (AÕKS). Käesolevas metoodikas kasutatud mõisted ja terminid on lah@ selgitatud alljärgnevalt. Osaliselt pärinevad selgitused rahvusvahelisel standardil ISO 4225:2020 põhinevast standardist EVS-ISO 4225:2021 ja keh@vast seadusest. • Eriheide – välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta (AÕKS). • Heiteallikas – punkt või ala, millest heide eraldub. • Heitkogus, heide – ainete eraldumine õhku või eraldunud aine kogus (EVS ISO 4225:2021). • Hetkeline heitkogus – ajaühikus välisõhku viidava aine mass (EVS ISO 4225:2021). • Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadus@ku üldosa seadus). • Koristus – tootmisväljakult ühe tsükliga kogutav turba kogus. • Saasteaine – igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale (AÕKS). • Tootmistsükkel – e\evalmistatud tootmisväljakult ühe koristuse saamiseks vajalikud tehnoloogilised etapid, sõltuvalt tootmistehnoloogiast. • Tootmisetapp – e\evalmistatud tootmisväljakul teostatav tööprotsess, näiteks freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine jne). • Tootmistehnoloogia – tsüklitest koosnev tootest ja kasutatavast tehnikast sõltuv töövõtete ja tehnika kogum turba tootmiseks. • Turbatootmisala – mäeeraldis ehk kogu ala, mida kasutatakse turba tootmiseks. Turbatootmisala jaguneb turbatootmisväljakuteks ehk lihtsalt tootmisväljakuteks. 5 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • Tootmisväljak – käesoleva metoodika kohaselt ala turbatootmisala sees, mis on tavaliselt üksteisest eraldatud juurdepääsuteedega või kogujakraavidega. • Väljakusiil – tootmisväljakul kahe kraavi vaheline ala, millel toimuvad turba tootmisega seotud tööprotsessid. • Välisõhk – hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (AÕKS). • Õhukvaliteedi tase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud @ngimustel (AÕKS). • Õhukvaliteedi piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl@da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS). 6 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 4 Käesoleva metoodilise ülevaate kasutusvaldkonna piiritlemine Saasteainete heide välisõhku on võimalik alates turba kaevandamisest ehk tootmisest kuni turba kasutamiseni kasvusubstraadina või energee@liselt (esmajoones põletamine soojus- ja või elektrienergia saamiseks). Heited on seotud nii mehhanismide kasutusega kaevandamise e\evalmistamisel, tootmisel kui ka veol. Käesolev metoodika koondab ainult info heite kohta turba tootmiselt turba osakeste lendumisest ja levimisest. Skemaa@liselt on metoodika ulatus esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 4.1). Käesolev saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ei käsitle kliimagaase (süsihappegaas ja metaan) ega mehhanismide sisepõlemismootorite heitgaaside heidet. Metoodika ei hõlma sealhulgas teavet: • Eri etappides tegevustega seotud mehhanismide ja sõidukite heitgaase ning muid mehhanismide tööga seotud saasteainete heitkoguseid. • Heiteid turba laadimiselt pakendamis-, töötlemis-, ümberlaadimise kohtades (nt sadamad, punkrid jms). • Turba veoteedel väljaspool tootmisala, seda nii siseriiklikult kui ekspordil. • Heiteid turvast põletavatest raja@stest. Turbavaru Tootmisala ettevalmistus Turba tootmine Tootmisala korrastamine Turba laadimine Turba vedu Turba kasutus Joonis 4.1 Turbatootmise põhimõ\eline skeem ja käesoleva metoodika käsitlusala ulatus (punase joonega) Turba tootmisel on tootmisterritooriumiks turbatootmisala koos turbatootmisväljakutega. 7 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Välisõhu kvaliteedi mõjutamise potentsiaali seisukohast on oluline määratleda, mis on heide ja mis mi\e. Käesolevas metoodikas annavad heite suuruse arvutuslikud füüsikalised näitajad aluse välisõhu saasteloa vajaduse, keskkonnaloa @ngimuste ja keskkonnatasude määramiseks. Keskkonnaõiguse kohaselt käsitletakse keskkonda mõjutavate @ngimustena neid tegevusi, millel on potentsiaali keskkonnasaaste tekkeks. Selleks eristatakse e\evõ\e tootmispiirkond ja seda ümbritsev keskkond. AÕKSi kohaselt antakse keskkonnaloaga õigus saasteainete väljutamiseks välisõhku paiksest heiteallikast, milleks võib olla püsiva asukohaga, teatud aja tagant teisaldatav või tootmisterritooriumil asuv heiteallikas või heitallikate grupp. Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine (KeÜS). Kuna turba tootmisel lenduvad osakesed on seotud kogu tootmisala pinnalt õhku sa\uva materjali osakeste lendumise ja levikuga, siis tuleb silmas pidada, et mi\e kogu turba tootmisel õhku paisatavat materjali ei väljutata välisõhku, vaid see langeb maha tootmisterritooriumi sees. See tähendab, et heite ja välisõhu saastumise potentsiaal on ainult osal lenduvast materjalist. AÕKSi heite seost osakeste lendumise ja sadenemisega illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 4.2). Joonis 4.2 Heide välisõhu saaste (välisõhu kvaliteedi hindamise/loa seadmise) mõistes. 8 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 5 Turba tootmisega kaasnevad välisõhu saasteained Käesolev juhend on suunatud välisõhu saasteainetest nendele, mis võivad põhjustada olulisi muutusi välisõhu kvaliteedis turba tootmisalade naabruses. Saasteainete kontsentratsioone turbatootmisalal ja õhukvaliteedi taset tootmisalal tuleb käsitleda töökeskkonnana ja see ei ole käesoleva ülevaate osaks. Turba tootmisel tekib ja lendub välisõhku eri suurusega osakesi, mis suurtes kontsentratsioonides võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Osakesed ehk turbatolm koosneb orgaanilisest ainest, mille moodustavad nende taimede jäänused, millest turvas on tekkinud. Kuna turba tootmisel kasutatakse mehhaanilisi protsesse, on iseloomulikuks suurema läbimõõduga osakeste teke. Turba tootmisega seotud välisõhu saasteaineteks on osakeste erinevad fraktsioonid: • peenosakesed (PM10) ja eri@ peened osakesed (PM2,5); • osakesed summaarselt (PMsum). Õhusaasteainete, sealhulgas osakeste, kahjulikku mõju hindab süstemaa@liselt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Tulemused esitatakse asjakohastes uuringutes, kus analüüsitakse õhusaaste tervisemõju tuginedes kõige uuematele teaduslikele tõenditele. Värskeim taoline uuring pärineb aastast 2021, kus WHO esitab õhukvaliteedisuunised ainete ohutute sisalduste osas tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele. WHO soovituste alusel on kujundatud riiklikud olulise õhusaasteainete sisalduse piirväärtused välisõhus. Euroopa Liidus on asjakohaseks AAQD direk@iv, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Seni keh@vaks versiooniks on direk@iv (2008/50/EÜ). Alates 2030. aastast rakenduvad aga uue, uues@ sõnastatud direk@ivi (EL) 2024/2881, nõuded. Võrreldes keh@va direk@ivi õhukvaliteedi piirväärtustega, on uues direk@ivis õhusaasteainete sisaldus viidud vastavusse WHO õhukvaliteedisuunistega, rakendamiseks aga nähakse e\e pikaajaline strateegia aastani 2050. Turba tootmisega seotuna on asjakohased osakesed, milliste fraktsioonidest on piirväärtused kehtestatud peenosakestele (PM10) ja eri@ peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus (µg/m3). Uues direk@ivis käsitletakse ka ülipeeneid osakesi (läbimõõduga 100 nanomeetrit ja vähem), kuid nendele piirväärtusi veel ei seata. Piirväärtused on Ees@ õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusak@dega. Käesoleva metoodilise juhendi koostamise ajal on keh@vaks õhukvaliteedi piirväärtuste aluseks keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75. Uue direk@ivi rakendamiseks tuleb Ees@s üle võ\a ka uue direk@ivi nõuded (Tabel 5.1). Õhusaasteainetega seotud keskkonna- ja tervisemõju aspek@dest on lisaks terasuurusele oluline ka osakeste koos@s. Turbaosakeste mõju tervisele on vähe uuritud. Üks uuring on tuua näiteks Rootsist, kus uuri@ turbatolmu mõju uuringus 17 töötaja põhjal ning selle alusel hinna@ tolmu mõju olematuks või väikeseks. Katsete ajal oli paraku tolmu kontsentratsioon ka töötsoonis madal (alla 5 mg/m3). Enam on uuringuid turba põletamise mõjust, sealhulgas ka Ees@st. Samu@ on hinnatud kasvuturba kasutuse mõju aednike tervisele, kuid kasvuturbas on kaasnevaks kahjulikuks mõjuks hallitusseente eosed. Kumbki protsess ei ole seotud turba 9 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 kaevandamisega ning ei ole seetõ\u siinkohal asjakohane. Soome vastavates uuringutes on hinnatud, et turba tolm ise ökosüsteemidele ohtlik ei ole. Tabel 5.1. Osakestele seatud õhukvaliteedi keh@vad piirväärtused ning muutused aastast 2030 Kuni aastani 2030 Alates 2030 Aastas Aastas Välisõhu Piirväärtus, Keskmistamise lubatud Piirväärtus, Keskmistamise lubatud saasteaine µg/m3 ajavahemik ületamiste µg/m3 ajavahemik ületamiste arv arv kalendriaastas Peenosakesed 50 24 tundi 35 45 24 tundi 18 (PM10) 40 kalendriaasta - 20 kalendriaasta - Eriti peened Ei ole seatud 25 24 tundi 18 osakesed 10 kalendriaasta - 25 kalendriaasta - (PM2,5) Turbatootmisel tekkiva osakeste, sealhulgas tolmu, heidet iseloomustavad lühiajalised episoodid kus tootmisel on turbaväljal mehhanismide juures suur turba sisaldus. Need vahelduvad pikkade, peaaegu heitevabade perioodidega, mille kestvus varieerub olenevalt tootmisest ja ilmas@ku@ngimustest. Suviste keskmiste kontsentratsioonide ja tasemete, ööpäevaste keskmiste ja lühiajaliste maksimumkontsentratsioonide kõikumised võivad olla ja ongi väga suured. Turbatootmisalad asuvad valdavalt hajaasustusega piirkondades kus tahkete osakeste allikad on suhteliselt häs@ tuvastatavad. Kuna tolm, milleks on osakeste silmaga nähtav fraktsioon on häs@ märgatav, siis on turba tootmise mõju kerges@ märgatav ja tuvastatav ka siis, kui osakeste sisaldus välisõhus ei ületa õiguslikult seatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Summaarsed osakesed ehk tolm põhjustab pigem häiringu ja otsene oluline ebasoodne mõju tervisele või keskkonnale puudub. Lisaks asustusele võib häiring mõjutada puhkealasid ning maantee- ja raudteeliiklust. Avatud maastikul, näiteks järvel või põllul, võib tolm segamatult levida heiteallikast kaugele. Tolmuhäiringu tekkimist mõjutavad asulate või veekogude lähedus, maastik ning pinnamood üldiselt ja puistupuhvri olemasolu. Tähele tuleb panna aga asjaolu, et tolmu või osakeste häiringu allikaks maapiirkonnas võivad olla (ja sageli ongi) ka teised punkt- ja hajusheiteallikad nagu näiteks taimestikuga katmata põllupinnad, pindamata teed, jne. 10 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 6 Turba tootmise tehnoloogiad Turba kaevandamise ehk tootmise tehnoloogiatest on ees@ keeles antud põhjalik ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Mäeins@tuudi 2007. aasta kogumikus „Kaevandamine parandab maad“. Põhjalik inglisekeelne kirjeldus turba tootmisest on antud Ansis Šnore raamatus „Peat Extrac@on“. Alljärgnevalt on kirjeldatud kõiki peamisi turbatootmise tehnoloogiaid – frees-, plokk- ja tükkturba tootmist. Samu@ kirjeldab asjakohast turba tootmist Ees@s Turbaliit oma kodulehel. Turbatootmise tehnoloogia on sarnane kogu maailmas turvast tööstuslikult kaevandavates riikides. Lähi- ja keskpikas ajaraamis kasutatakse Ees@s turba tootmiseks nii kohapeal arendatud ja arendatavaid tehnikaid, kui kogu maailmas selles tootmissektoris kasutatavaid tehnikaid. Käesolevas ülevaates on kasutatud peamiselt Soome ja Rootsi näiteid, kuid sama tehnoloogiat rakendatakse ka nt Iirimaa, Saksamaa, Kanada jt riikides, kus turvast tööstuslikult toodetakse. Tehnoloogia kirjeldusel antakse ülevaade tootmisprotsessist üldiselt ja võimalusel sellega seotud nendest aspek@dest, millistest osakesed võivad lenduda ja ümbruskonda kanduda. Turba tootmine algab tootmisala ja tootmisväljakute e\evalmistusest. Nende tegevuste käigus osakesi olulisel määral ei lendu ning seetõ\u nendele siinkohal tähelepanu ei pöörata. E\evalmistatud ala koosneb tootmisväljakutest ja need omakorda kuivenduskraavide vahelistest siiludest. Kuivenduskraavid rajatakse ligikaudu iga 20 m järel. Kraavitatud turbaväljakud moodustavad turbatootmisala. Turba tootmisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja sellega haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, sõltuvalt tootest ja vastavalt kasutatavast tehnoloogiast. Allpool järgneb üksikasjalikum ülevaade turba tootmise tehnikatest ja tehnoloogiatest. 6.1 Freesturba tootmine Freesturba tootmisel on kasutusel olnud peamiselt kaks tootmismeetodit: Harvester (vaakum- ja mehaanilise kogujaga koristus) ja ümbervallitamise meetod (nimetatakse ka kui Peco meetod). Nendest on Harvester meetod valdav, hinnanguliselt toodetakse üle 90 % turbast just selle meetodiga. Kü\eturba tootmisel rakendatud Haku meetodit Ees@s enam ei kasutata, kuna kü\eturba tootmine on oluliselt vähenenud. Haku meetodit küll ülevaate mõ\es järgnevalt kirjeldatakse, kuid nagu mainitud, siis prak@liselt seda meetodit Ees@s enam ei kasutata. Freesturba tootmistsükkel turbatootmisalal koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kih@dena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Ülevaade tehnoloogilistest etappidest on esitatud allpool joonisel (Joonis 6.1). 11 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Vaakumkogumise meetod Mehaaniline meetod sh HAKU Freesimine Pööramine Vallitamine Kogumine Kogumine/koristamine Aunatamine Aunatamine Suunamine tarbimisse Joonis 6.1 Freesturba tootmistsükkel, tootmise tehnoloogilised etapid erinevate tootmistehnoloogiate korral (Tissari 2006). Kuna turba kuivatamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuult, on turba kaevandamine otseselt ilmas@ku@ngimustest sõltuv. Kuivamist pärsivad sademed. Ees@ kliimas kestab turba ak@ivne kaevandamise hooaeg tavaliselt maist kuni augus@ lõpuni. Vahel harva algab tootmine aprillis ja väga üksikutel aastatel võib lõppeda ka oktoobris. Reeglina on Ees@s turba kuivamiseks pikad sademete vabad perioodid ning piisavalt päikesevalgust ainult suvel. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks. Turba tootmismasinatena kasutatakse tootmisseadmete käitamiseks valdavalt traktoreid. Viimase aja uuringute põhjal on katsetatud ka mehitamata liikurvahendeid. Freesimine on turbatootmistsükli esimene etapp. Freesimisega eraldatakse turbalasundi pealmine kiht. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamis@ngimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15–20 mm ja häs@lagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Freesimiseks kasutatakse tüüpiliselt kas ak@iv- või passiivfreesi. Ak@ivfrees saab ülekande traktori jõuvõtu võllilt ja seda kasutatakse kuivema ja kõvema kihi lah@ freesimisel. Passiivfrees pöörleb vabalt ja pinnasesse surutud lõiketerad kangutavad väikseid turbatükikesi lasundist lah@. 12 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.1 Freesimine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit) Pärast turbakihi freesimist jäetakse lasundist lah@ freesitud turvas tootmisväljakutele kuivama. Freesimise ajal on turba niiskuse sisaldus umbes 70–80 %, mis kuivamisega viiakse 40–60 %-ni. Niiskussisaldus sõltub toote spetsifikatsioonist - kasutusotstarbest ja kuivamise ajast. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetest lähtuvalt (Foto 6.2). Kui kuivamistsükli ajal satub vihma sadama, tuleb kuivamistsüklit uues@ alustada ja teostada ka uus pööramine. Pööramiseks kasutatakse kuni 19 meetri laiust pöörajat, millel on plas@st või terasest pöördelabad. 13 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.2 Pööramine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit) Koristamine ja kogumine Peamiseks kogumismeetodiks Ees@s on pneumaa@line kogumine vaakumkogujatega (Foto 6.3). Sellisel juhul freesitud ja kuivatatud turbaga rohkem töötsükleid läbi ei viida. Vaakumkogur ehk imur, tõmbab kuivanud kerge turba pinnalt koos õhuga sisse. Turvas ehk raskemad osakesed kogunevad punkrisse ja õhk suunatakse läbi väljalasketoru välja. Uuemad kogurid on varustatud juba tsüklonitega osakeste heite vähendamiseks. Sõltuvalt mudelist, seadme konstruktsioonist ja väljalaske suunast oleneb oluliselt osakeste õhku paiskamine. Vanematel mudelitel, mis ei ole varustatud tsüklonitega, on osakeste heide visuaalselt häs@ nähtav. Uuematel, tsüklonitega varustatud seadmetel, on see vaevu märgatav. Vähemal määral leiab kasutamist ka turba mehaaniline kogumine. Mehaanilisel kogumisel on mitmeid eri viise, millest sõltub siis ka kasutatav tehnoloogia. Tavalise mehaanilise kogumise korral vallitatakse kuivanud turvas, kas traktori taha haagitud spetsiaalse vallitajaga umbes 0,8 m laiusesse ja 0,4 m kõrgusesse turbaväljaku pikkustesse vaaludesse. Järele haagitava vallitaja laius on umbes 5 m (Foto 6.4). Viimaseid rakendatakse kahe või kolme kaupa. Pärast vallitamist kogutakse turvas kokku mehaanilise kogujaga (Foto 6.5). Turba vallitamiseks võib sõltuvalt järgnevast koristusmeetodist kasutada ka traktori e\e haagitavat hõlmvallitajat (Foto 6.6). Selle tööorgani laius on tavaliselt umbes 9 m ja sellega moodustatakse tootmisväljaku keskele üks suurem vall. 14 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.3 Turba pneumaa@line kogumine vanemat tüüpi vaakumkoguriga (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER) Foto 6.4 Traktori järgi haagitud vallitajaga (Ees@ toodang) vallitamine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.) 15 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.5 Vallitatud turba mehaaniline kogumine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.) Foto 6.6 Traktori e\e haagitud hõlmvallitaja (Foto: Peatmax, 2024) Keskne turba vall moodustatakse ümbervallitamise järgselt, kus 4–5 tootmisväljakult saadav turbakiht vallitatakse keskmisele tootmisväljakule ühte suurde vaalu, kus see hiljem vankritega tootmisalalt välja veetakse (nimetatakse ka Peco meetod). Ümbervallitamine toimub samu@ lintlaaduriga. Kü\eturba tootmise eriviis on kesksete vaalude kokku vedamine suurtesse aunadesse, mis masinatega @hendatakse, et õhk võimalikult suures ulatuses välja pressida. Sellistesse aunadesse saab korraga ladustada mitusada tuhat kuupmeetrit turvast. Kärudega sõidetakse sel juhul auna peale, kallatakse turvas maha ja @hendatakse buldooseriga, millega surutakse 16 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 turba osakeste vahelt liigne õhk välja, et ei tekiks turba isesüpmise ohtu. Sellist meetodit nimetatakse Haku meetodiks, kuid selle kasutamine on seoses kü\eturba kasutamise vähenemisega taandunud. Samas kui Peco meetodit kasutatakse edasi nii Ees@s kui mujal. Foto 6.7 Keskse vaalu laadimine lintlaaduriga kärusse. Iirimaa (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit) Pneumaa@liste ja mehaaniliste kogujatega kogutud turvast viiakse tootmisväljaku otstesse, kuhu on rajatud väljaveotee (Foto 6.8). Turvas kallutatakse maha ja sellest moodustatakse turba aunad ehk puistangud. Aunades hoitakse turvast kuni väljavedamiseni. Foto 6.8 Vaakumkoguja tühjendamine auna (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER) 17 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunad võivad freesväljakutel olla väga pikad (kuni kilomeeter) ja mahutada mitukümmend tuhat kuupmeetrit turvast. Aunad võidakse ka\a sademete eest kaitseks kilega. Kuid kilega katmisega kaasneva kilejäätmete tekke ja madala tõhususe tõ\u ei ole see laialt levinud. Aunade moodustamisel ehk aunatamisel kasutatakse spetsiaalset, bageri tööpõhimõ\el toimivat seadet, millega aunaküljed tasandatakse ja antakse sellele op@maalne profiil (Foto 6.9). Foto 6.9 Aunatamine (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit) Väljavedu Aunadest väljavedu võib toimuda reeglina kahel viisil: • kärudega, kui turvas veetakse näiteks otse tehasesse edasiseks töötlemiseks või • pealt kaetavate veoautodega, kui toimub freesturba vedu ja laadimine laevadele. Laadimine aunast toimub reeglina päri-kopp või greifer-kopp ekskavaatoriga (Foto 6.10). Välja veetavat freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energee@kas. Vastavalt vajadusele võib turbatootmisele järgneda erinevaid töötlemise etappe. Kasvusubstraa@de tootmisel näiteks fraktsioneerimine, segamine väe@stega, pakendamine jms. Väljaveol tootmisalalt puudub oluline täiendav saasteainete heide ja välisõhku osakesi olulisel määral ei väljutata. 18 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.10 Vedu käruga. Laadimine aunast kopp-ekskavaatoriga. (Foto: Rakvere Põllumajandustehnika) 6.2 Plokkturba tootmine Plokkturba tootmise kohta on antud hea ülevaade TTÜ Mäeins@tuudi koostatud kogumikus. Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga (Foto 6.11). Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kuivanud pätsid ladustatakse kevadel ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50 %. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks kuivamiseks. Foto 6.11 Plokkturba lõikamine. (Foto: Ramsi Turvas, 2024) 19 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Pärast kogutud turba aunatamist ja ladumist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Plokis kuivanud turvas säilitab häs@ oma struktuuri ja on õhulisem. Substraa@de valmistamiseks turba plokid purustatakse ja fraktsioneeritakse. Turba plokke võib ka tervena kasutada, näiteks peenrapiirete või dekora@ivelemen@dena haljastuses. Peamiselt skandinaavia riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem. Plokkturba tootmiselt ei väljutata saasteaineid välisõhku olulisel määral. 6.3 Tükkturba tootmine Tükkturvast toodetakse häs@lagunenud turbast kasutamiseks energee@kas. Seoses turba energee@lise kasutuse vähenemisega, on tükkturba tootmise mahud väikesed. Tükkturba tootmiseks sobib paremini rabaturvas, mis tänu oma kiulisele struktuurile püsib turbatükina koos ka pärast kuivatamist, sõelumist ja laadimist. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga ris@ paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30–50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sen@meetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4–8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama (Foto 6.12). Värskete turba tükkide looduslik niiskus on ~80 %. Tükke kuivatatakse 1–2 nädalat ning pööratakse 1–3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35–40 %-ni. Kuivanud turba tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil (Foto 6.13). Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist. Tükkturba tegemise tsükleid korratakse hooajal 1–3 korda. Tükkturba tegemine on vähem tundlik väiksemate sadude suhtes, kuna kuivades moodustub tükkide peale koorik, mis enam ve\ sisse ei võ\a. Kui aga sajud kestavad kauem, võivad tükid siiski uues@ ve\ sisse võ\a ja laiali laguneda. Sel juhul on vaja kogu tsüklit algusest peale korrata. Nii plokk- kui tükkturba tootmine toimub niisketes @ngimustes, kus turvast ei peenestata ning mõlema tootmisviisi puhul moodustub kuivamise käigus turba pinnale koorik või kõvem osa, mis takistab turbaosakeste lendumist ka laadimise ajal. Seetõ\u on heide välisõhku nende tootmistehnoloogiate puhul marginaalne. Ka kirjanduse andmetel ei väljutata tükkturba tootmisel saasteaineid välisõhku, mistõ\u käesolevas metoodikas antud tehnoloogiat ei käsitleta. 20 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Foto 6.12 Tükkturba lõikamine ja pressimine (Foto: MeriPeat, 2024) Foto 6.13 Tükkturba pööraja vasakul ja vallitaja paremal (Foto: MeriPeat, 2024) 6.4 Osakeste heide turba tootmiselt Uuringute kohaselt põhjustab turbatootmine harva õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamist. Tolmuhäiringud keskkonnas on lühiajalised, mis põhjustavad ebamugavust ja pindade saastumist tolmukihiga. Suurimad tolmuheited tekivad freesturba kogumisel ja ümbervallitamisel. Turbatootmisest tekkiv terviserisk elanikele tootmisalade lähistel on marginaalne. Osakeste heite peamised allikad välisõhku turba tootmiselt on Soome riikliku tehnoloogia uurimis- ja arenduskeskuse turba tootmist- ja kasutust käsitleva ülevaate kohaselt järgmised: 21 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • traktorite ja seadmete rataste poolt välisõhku keerutatav turbatolm, • töövahendite poolt välisõhku viidav turbatolm (Foto 6.14), • vaalude pinnalt tuulega kantav turbatolm ja • tuule poolt tootmisala pinnalt õhku tõstetav tolm. Foto 6.14 Turba kogumine vanemat tüüp vaakumkogujatega, mis ei ole varustatud tsüklonitega (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit) Turba kaevandamiselt heiteid välisõhku mõjutavad: • turba niiskussisaldus ja lagunemisaste; • tootmisviis; • ilmas@ku@ngimused. Turbatolmu ja osakeste levimist ehk hajumist ümbruskonnas mõjutavad enim tuule suund ja kiirus. Väiksemad osakesed kanduvad kaugemale, samas kui silmale nähtava ja häiringut tekitava tolmu levik on piiratum. Välisõhku sa\unud osakesed sadenevad enamuses koos sademetega atmosfäärist maapinnale. Suures koguses põhjustavad need häiringut ning kas üksi või koos teistest allikatest atmosfääri kantud osakestega, välisõhu saastumist. Osakeste suurus ja nende sisaldus, millest alates loetakse välisõhk saastunuks (õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine), on käsitletud käesolevas juhendis eespool, peatükis 5. 6.5 Heitekontrolli meetmed õhusaaste vähendamiseks või välAmiseks Peaasjalikult on turba tootmisest @ngitud probleemiks visuaalselt nähtavate osakeste levik turbatootmisalalt väljapoole, mistõ\u kaasneb visuaalne häiring õhus hõljuva ja pindadele sadeneva tolmuna turbatootmisalade naabruses. Eelkõige põhjustab seda osakeste suurema läbimõõduga fraktsioon. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks. 22 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Edasine on kokkuvõte saasteainete heite- ja hajumise tehnikatest ja tehnoloogiatest, mida esitavad erinevad turbatootmise keskkonnakorraldusjuhendid: Kanada juhend, Soome juhend, USA juhend. Neid tehnoloogiaid võib hajumise ja keskkonnamõju hindamisel arvestada, kuid iga üksiku tehnoloogia puhul tuleb arvestada teiste asjaoludega nagu tootmisala kuju ja asend, omandisuhted, jne. Esmaseks tolmuhäiringu vähendamise viisiks on tootmisalade ja -veoteede kavandamine inimasulatest eemale. Samu@ saab mõju vähendada tootmistehnoloogia valikuga ning nagu märgitud, tootmisala asendi valikuga piisaval kaugusel inimasustusest. Juhul kui kavandatava tegevuse eesmärk ei mõjuta tootmistehnoloogia valikut, saab võimalusel valida sellise tootmistehnoloogia, millega kaasnev koguheide on väiksem. Näiteks freesturba tootmisel vaakumkogujate kasutamine mehaanilise kogumise asemel ei vaja eelnevat turbakihi vallitamist. Mõju on võimalik vähendada tehniliste lahenduste rakendamisega, näiteks tsüklonite kasutamine vaakumkogujatel, mis aitab vähendada osakeste välisõhku väljutamist. Üheks tõhusaks viisiks olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on puistu/heki/metsariba tootmisala ja vastuvõtja vahel. Selle vööndi laius sõltub asukohast maas@kul ja pinnamoest. Soovituslikult loeb Soome juhend tõhusa vööndi laiuseks vähemalt 400 m. Tõhus puistu on selline, mis algab turbatootmisala servast, on kõrge ning @he ja koosneb erinevast puu- ja põõsarindest. Erinevad puuliigid, kõrged ning erinevas kasvujärgus puud takistavad saasteainete levikut. Reeglina sellised kaitsevööndid olemasolevatel turbatootmisaladel puuduvad. Uute alade puhul on selliste alade jätmine võimaluste piires soovituslik ning nende rajamist võib vabatahtliku meetmena soovitada ka olemasolevatele tootmisaladele, kuid sealjuures tuleb esmajoones tagada tuleohutus. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks selle tekkekohas. Freesimisel, pööramisel ja vallitamisel erilisi täiendavaid tolmu tekke ja leviku vähendamise meetmeid ei ole, välja arvatud töö peatamine olukordades, kus tundlikud alad jäävad väljakutest allatuult ja ilmas@k võib @ngida häiringu tekkimise. Olulist keskkonnahäiringut saab vähendada ka ilmas@ku@ngimuste jälgimisega. Arvestades tuule suunda ja selle tugevust, tuleks tolmavate tööde teostamisel tööd seisata, kui tuul puhub asustuse suunas. Üldise prak@ka kohaselt peatatakse tootmistegevus turbatootmisalal kui tuule kiirus on suurem kui 12 m/s. Eelnev on vajalik ka tuleohutuse nõuete täitmiseks. Aunadest ja koormast lähtuva tolmuheite mõju turbatootmisalal töökorraldusega võib vähendada aunade ja veoteede kavandamisega asustusest eemale ja koormate hoolika katmisega. Aunade soovitav vähim kaugus asulatest on 400 m. Laadimine tuleks peatada kui tuul kannab tolmu asustuse, veekogude või teiste häiringu osas tundlike objek@de suunas. Aunade asukoha võib kavandada nii, et veotee oleks lühike ning et laadimist planeerida tuule suunda arvestades (väl@des võimalusel laadimist tuule puhumisel tundlike alade suunas). Ka vedude aegsa planeerimisega saab olulisi keskkonnahäiringuid vähendada. Kui tootmisalalt toimub väljavedu lähedalasuvasse substraadi- või pakketehasesse või konkreetsele kliendile, on võimalik väl@da veoks ebasoodsate ilmaoludega perioode. 23 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Tootmisalal tuleb seirata tuule suunda ja kiirust. Lihtne ja odav viis on kasutada tuule suuna määramist tuuleko@ga ja tuule kiirust mõõta käsimõõteseadega. Kaebuste asjakohasuse hindamiseks ja edasiste meetmete vajaduse analüüsiks tuleks tuule suuna ja/või kiiruse mõõtmisel saadud tulemused turbatootjal talletada. Teiseks viisiks on ilmas@ku@ngimuste püsimõõtmine turbatootmisalale paigaldatava elektroonilise salvestusvõimekusega ilmajaama abil. Elektroonilisi seireandmeid saab kasutada samu@ tegevuse keskkonnamõju analüüsiks ja/või tõendusmaterjalina kolmandate osapoolte kaebuste puhul ja/või lubades seatud nõuete täitmise kontrolliks. Kõik eeltoodud meetmed on Ees@ @ngimustes rakendatavad peamiselt turbatootmise keskkonnamõju hindamisega (nii eel- kui täismahus hindamine). Suurem mõju esineb turba kogumiselt, kus tööprotsess on intensiivsem ja heide eraldub maapinnast suhteliselt kõrgemalt, mis loob osakeste levikuks paremad @ngimused. Tehnoloogiliselt on heite vähendamise võimaluseks, mida ka Ees@s järjest enam kasutatakse, kasutada tolmupüüduritega (tsüklonid) varustatud kogujaid ja/või laadijaid. Tänapäevased vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mis aitavad kogujast väljutatavat õhku turbatolmust puhastada (Foto 6.15). Tsüklonite tõhususe kohta tootjad paraku infot ei jaga. Indikatiivselt võib tuua näiteks, et OÜ Kruviks toodetud tsüklonitele on väljastatud sertifikaat, mille kohaselt vähendab tsüklon kogujast väljutatavas õhuvoos turbatolmu sisaldust kuni 70 %. Samuti on Soomes kahe sõltumatu uurija poolt loodud katseseadmetes vähendatud vaakumkogujatest pärinevat heidet vee pihustamisega õhusegusse enne selle välisõhku suunamist. Püüdeseadmete tõhususeks on mõõdetud ühel puhul vähemalt 70–80 %. Teises Soome katseseadmes aga hinnati tõhususeks 73 % (±10 %). Foto 6.15 Turba kogumine uuemat tüüpi vaakumkogujaga (valmistatud Ees@s), mis on varustatud tsükloniga ning kus õhu väljalasketoru on toodud alla paremale küljele (Foto: Andrea Rotenberg, OÜ Elva E.P.T.) 24 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 7 Saasteainete heite ja heitkoguste hindamise alused Välisõhu saasteainete heidet turbatootmisaladelt on kõige detailsemalt uuritud peamistes turvast tootvates riikides – Soomes ning Rootsis. Soome ja Rootsi hinnangud on ka käesoleva ülevaate aluseks, sest nii looduslikud tingimused kui ka kasutatav tootmistehnoloogia- ning tehnika on analoogsed Eestis kasutatavaga. Soome metoodika on turbatootmise välisõhu saasteainete heite hindamisel kasutusel ka Lätis. Kui välja arvata kliimagaasid (süsihappegaas ja metaan), siis peamistes turvast tootvates riikides ei peeta saasteainete heiteid ja väljutamist välisõhku turba tootmiselt oluliseks keskkonnaprobleemiks. Nii ei ole Kanada, Saksamaa, Poola, Iirimaa, Hollandi või teiste riikide turba tootmise keskkonnamõju ja selle vältimise ning vähendamise juures osakeste ega teiste saasteainete väljutamist välisõhku kirjeldatud ega hinnatud. Turba tootmisel tekkivate osakeste suurust ja heidet välisõhku on uuritud Soome (Tissari, 2001; Tissari, 2006; Nuutinen, 2007) ja Rootsi (Hansen, 2016) turbatootmisalade ning tehnikate näitel. Nende andmete analüüsil põhjal on koostatud vastavalt ülevaateid välisõhu saasteainete heitest ning heitekontrolli, sh püüdeseadmete rakendamise, meetmetest, mis on heite hindamise aluseks käesolevas metoodikas. Turba tootmisel tekib turbatolmu tootmisala teostatavate tööprotsesside käigus. Osakeste heide tekib töömasinate ratastelt maapinna lähistel ja punktheitena turba freesimisel, pööramisel, vallitamisel, kogumisel, aunatamisel jne. Enamik tolmu ja osakeste heite allikaid on mobiilsed. Rootsi uuringu kohaselt on osakeste heite intensiivsusel ja saasteainete leviku ulatuse määramisel kõige olulisemad tegurid ilmastikutingimused (eelkõige tuule kiirus ja sademete hulk), toodetav turba kogus ja kasutatav tootmismeetod. Soome uuringus on kindlaks tehtud, et hästilagunenud turvas moodustab kergema materjali, mis võib suhteliselt enam lenduda, kui lagunemata turvas. Turba tootmisprotsess on ajas muutuv nii nagu ka sellega kaasnev saasteainete heide. Nagu eelpool tootmistehnoloogiate kirjeldusel on näidatud, saab turvast toota vaid kuival aastaajal. Seega talvel, aga ka suure osa kevadest ja sügisest heide välisõhku turbatootmisalalt puudub. Lisaks sõltub heide kasutatavast tehnoloogiast ja heide on seotud tootmisetappide järgnevusega, mis on samuti ajas muutuv. Turba kaevandamise mõju hindamisel turbatootmisala lähiümbruse õhukvaliteedile tuleb eelnevate asjaoludega arvestada. 7.1 Osakeste suurus Suurema läbimõõduga osakesed sadenevad maha heiteallika lähedal, PM10 ja PM2,5 levivad laiemal alal. Näiteks US EPA AP-42 metoodika kohaselt (peatükk 13.2 Fugi1ve dust sources) langevad üle 100 mikromeetri läbimõõduga osakesed maha 6–9 meetri kaugusel tekkeallikast. Heite potentsiaal on suurem peenematel osakestel. 25 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Soome uuringus on hinnatud eri tootmisprotsessides tekkivate osakeste suurusi. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 7.1). Tabel 7.1 Mõõdetud osakeste suuruse jaotus (määratuna massi alusel PMsum koostises) eri tootmisetappide heites Konnusuo turbatootmisalal 2000. aastal (Tissari 2001). Tootmisetapp <2,5 µm, (%) 2,5-10 µm (%) >10 µm (%) Freesimine 10 15 75 Pööramine 38 23 38 Kogumine, HAKU 23 15 62 Aunade valmistamine 75 5 19 Laadimine veokile 20 12 68 Tuuleerosioon 74 6 20 Tulemustest on näha, et aunade moodustamisest ja üldise tuuleerosiooni tõttu lendub enim eriti peenete osakeste fraktsioon ning freesimiselt, kogumiselt ja laadimiselt osakeste jämedam fraktsioon. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringus läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Mõõtmiste põhjal on tuletatud üleminekukoefitsiendid osakeste teiste fraktsioonide jaoks. Erinevate osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiendid põhinevad järgmistel seostel (Tissari 2001): 𝑃𝑀!" = 1,424 ∙ 𝑃𝑀#,% [7.1] 𝑃𝑀&'( = 1,53 ∙ 𝑃𝑀!" [7.2] Toodud üleminekukoefitsiente saab kasutada osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmisel heitkoguste arvutamise järgmistes etappides. 7.2 Eriheited turba tootmiselt Heitkoguse suurust saab kirjeldada erinevate eriheidetega mitmel viisil: • heitkogus seotuna toodanguga (kg/m3) ehk heitkogus toodetud turbaühiku kohta; • heitkogus seotuna tootmisala pinnaühikuga (kg/ha) või • hetkelise heitena tööprotsessi põhiselt (g/s). Tuginedes Rootsi ja Soome metoodikatele, on neid kategooriaid allpool detailsemalt kirjeldatud koos võimalike eriheidetega. Eriheited on toodud Soome ja Rootsi metoodikate põhjal freesimise, pööramise, vallitamise ja kogumise kohta. Aunatamiselt ja laadimiselt heite jaoks on arvutuskäik esitatud allpool, peatükis 7.3. Toodangumahuga seotud eriheiteid on kasutatavad eelkõige saasteainete aastase koguheite arvutamiseks. Näiteks Soomes ja Rootsis kasutatakse neid riiklike saasteainete heitekoguste 26 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 arvutamisel rahvusvaheliseks saasteainete heitkoguste aruandluseks Saaste Kauglevi konventsiooni sekretariaadile või NEC direktiivi nõuete täitmise aruannete jaoks. Eestis võib seda vajadusel kasutada näiteks õhusaaste statistilise aruande koostamiseks. Rootsi uuring toob välja, et nii Rootsis kui Soomes kasutatakse riiklikus aruandluses osakeste (PMsum, PM10 ja PM2,5) eriheiteid ühikuna kg/m3, kus heitkogus arvutatakse kaevandatud freesturba koguse alusel. Erinevate freesturba tootmismeetoditega kaasneb erinev heide ja nii erinevad ka meetodist tulenevalt eriheited. Rootsi turbatootmise mõju uuring esitab kokkuvõtte 2010. aastal Rootsi riiklike saasteainete heitkoguste määramise töö raames väljapakutud eriheidetest. Selles töös on esitatud summaarsete osakeste, peenosakeste ning eriti peenete osakeste eriheited seotult aastase toodangumahtu ja konkreetse tootmistehnoloogiaga. Uuringus esitatud ja Rootsis kasutatavad eriheited tootmisviisist sõltuvalt aastase heitkoguse arvutamiseks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7.2). Tabel 7.2 Eri osakeste fraktsioonide eriheide (kg/m3) freesturba kogumisel kolmel erineval meetodil (Nuutinen 2007, Jerksjö 2010). Saasteaine eriheide, kg/m3 Turba kogumisviis PM2,5 PM10 PMsum HAKU meetod 0,042 0,046 0,09 Mehhaaniline kogumine 0,046 0,066 0,14 Vaakumkogumine 0,040 0,056 0,12 Eriheited näitavad, et kolm tootmistehnoloogiat on heitkoguste osas toodetud turbakoguse kohta enam-vähem samaväärsed ja see kehtib osakeste suurusest sõltumata. Soome uuringus on uuritud osakeste heitkoguseid Soomes turba kaevandamisel. HAKU meetod oli viidatud uuringute tegemise ajal keskne tootmismeetod, kuid kütteturba osakaalu olulise vähenemise tõttu enam mitte. Eestis kasutatakse käesoleval ajal turbatoomisel vaakumkogumist ja vähesemal määral mehaanilist kogumist. Uuringus kasutati osakeste heitkoguste hajumise hindamiseks USA EPA dispersioonimudelit (EPA-Fugitive Dust Model FDM). Erinevad turba kogumismeetodid näitasid suurt erinevust eriti peenete osakeste (PM2,5) heidete osas. Suurim heide esines vanade vaakumkogujate (kasutati ilma tsüklonita kogujat, mudel: JIK 35) kasutamisel, kui PM2,5 heide oli vahemikus 1,6–43 g/s (keskmiselt 13,2 g/s), samal ajal kui uuemate seadmetega (tsükloniga koguja, mudel: JIK 40) oli vaakumkogujast väljuvas õhus PM2,5 sisaldus vahemikus 0,3–5,8 g/s (keskmiselt 1,9 g/s). Turbatootmisalal toimuvate tootmisetappide heite täpsemaks hindamiseks on vajalik teada eriheiteid kõikide tööetappide kohta. Eestis levinuimaks tootmisviisiks on kogumine vaakumkogujaga, millele eelneb turbapinna freesimine ja pööramine. Juhul kui turvast kogutakse mehaanilisel meetodil, lisandub eeltöötlusena ka kuivanud turbapinnase vallitamine. Teises Soome uuringus teostatud peenosakeste (PM10) mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste hinnangulised eriheited väljendatuna heitekogusena tootmispinna ühiku kohta (kg/ha). Antud väärtused on rakendatud ka hilisemates uuringutes tootmisaladelt pärineva osakeste heitkoguste 27 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 arvutamisel. Uuringus esitatud PM10 eriheited on esitatud allolevas tabelis (Tabel 7.3). Lisaks on tabelis esitatud ka PMsum ja PM2,5 eriheited, tuginedes peatükis 7.1 toodud üleminekukoefitsientidele. Tabel 7.3. Turba tootmisetappide eriheited qetapp (Nuu@nen 2007) PMsum* PM10 PM2,5* Tootmisetapp qetapp (kg/ha) Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vallitamine 1,377 0,900 0,632 Mehaaniline koguja 7,497 4,900 3,441 Vaakumkoguja (JIK 40) 8,568 5,600 3,933 * Arvutatud vastavalt valemitele [[7.1] ja [[7.2]. 7.3 Heite hindamine laadimiselt ja aunatamiselt Osakeste heitkoguste arvutuseks laadimiselt ja aunatamiselt tuleb kasutada osakeste lendumise hinnanguid erinevatelt laadimisprotsessidelt. Heidet mõjutavad paljud erinevad tegurid. Järgnevalt on näiteks toodud osakeste heite moodustamise @ngimused Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodikast. Heite tekkel loetakse osakeste lendumise/heite tekke teguriteks osakeste koos@st, sealhulgas: • @hedust; • terasuuruse jaotust, sh savifraktsiooni sisaldust; • niiskuse/rasva sisaldust; • osakeste kuju; • osakeste pinna omadusi; • keemilisi ja füüsilisi omadusi. Metoodikates esitatud koefitsiente teistele materjalidele, nagu näiteks liiv, kruus, saepuru vms ei saa turba puhul otse kasutada, sest turba peenosakeste füüsikalis-keemilised omadused (nagu niiskuse sisaldus, terasuurus jne) võivad olla märkimisväärselt erinevad. Joonis 7.1 Näide, osakestele mõjuvad jõud puistematerjali kuhilas. Allikas: VDI 3790. 28 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Kuna käesoleva metoodika koostamiseks tehtud kaardistamine näitas, et riikides, kus turvast on toodetud või toodetakse, ei loeta turba osakesi oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks, siis vahetult turba tootmisega seotud uuringud puuduvad. Seetõ\u kasutatakse käesolevas töös aunatamiselt ja laadimiselt heite hindamiseks lähimaid sobivaid analooge ning lähtutakse konserva@ivsuse põhimõ\est. Osakeste heite suuruse hindamiseks võib kasutada US EPA AP-42 metoodikat puistematerjalide käitlemiselt. Heite valem koos soovituslike kasutatavate näitajatega on esitatud allpool (peatükk 8.2.5). 7.4 Heiteallika kõrgus maapinnast Osakeste leviku hindamiseks on vajalik teada heiteallika kõrgusi. Turbatootmise eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal, kus mehaanilise töötluse seadmete kõrgus ulatub kuni poole meetrini. Kogu tootmistsükli lõikes toimuvad enamus tööprotsesse vahetult maapinna lähedal. Madal kõrgus pärsib suuremal määral osakeste heidet õhku ning edasi kandumist suuremate vahemaade taha. Seetõ\u sadestub valdav osa heitest maha töötsoonis ja selle vahetus ümbruses. Osakeste õhku sa\umise kõrgus on suurem aunatamisel ja laadimisel. Aunatamisel võib mahalaadimise kõrguseks arvestada 0,5 m, kus on heide kõige suurem ning aunast laadimisel veovahendisse (tootmisalalt äravedu), mis toimub tavaliselt ekskavaatoriga, võib osakeste moodustumise kõrguseks arvestada 3–4 m. Allolevas tabelis (Tabel 7.4) on toodud turba tootmisetappidel eralduvate osakeste heite kõrgused (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja kogumine vaakum- ja mehaaniliste kogujatega). Põhjalikum kirjeldus tootmistehnoloogiast on esitatud eespool peatükis 6. Tabel 7.4. Turbatootmise tööprotsesside heite kõrgus (Nuutinen 2007) Saasteaine õhku Tööprotsess Märkused eraldumise kõrgus, m Freesimine 0,5 Pööramine 0,5 Tööorgani kõrgus maapinnast Vallitamine 0,5 Mehaaniline Kõrgus on sõltuv kasutatava koguja tüübist. 2 kogumine Kui väljalasketoru on suunatud alla, on heite kõrgus ~0,5 m. Kui väljalasketoru on suunatud üles, on heite eraldumise kõrgus Vaakumkogumine 0,5–4 keskmiselt 2 m (mõnede kogujate puhul ulatub maksimaalselt 4 m). Peamine osakeste heide õhku on koguri Aunatamine 0,5–4 punkri tühjendamisel, mis toimub 29 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Saasteaine õhku Tööprotsess Märkused eraldumise kõrgus, m maapinna lähedal. Auna profileerimisel on heide väiksem. Laadimine võib toimuda iga ilmaga sh ka Laadimine 3–4 vihma või lumesajuga. 7.5 Heite kestus Osakeste teke/heide/levik toimub tööprotsesside läbiviimise ajal. Välisõhu kvaliteedi piirnormidega ületamise võrdlushindamise jaoks on vähim aeg üks ööpäev. Vähim välisõhu kvaliteedi piirväärtuste (PM10, PM2,5) keskmistatud aeg on üks ööpäev ehk 24-tundi. Töö toimub reeglina valgel ajal, kuid mi\e 24 h järjest. Juriidiliselt siduv välisõhu osakeste piirväärtus on seatud ööpäeva keskmisele sisaldusele tootmisterritooriumist väljapool (peatükk 5). PM10 ööpäeva keskmist piirväärtust on kuni aastani 2030 lubatud ületada 35 korda aastas, pärast seda AAQD direk@ivi kohaselt 18 ööpäeval aastas. PM2,5-le ööpäeva keskmist piirväärtust täna seatud ei ole, alates 2030. aastast aga on samu@ ööpäeva keskmist piirväärtust lubatud ületada 18 ööpäeval. Häiringut põhjustava heite hindamiseks (PMsum, aga ka PM10 ja PM2,5) osas võib loomulikult kasutada ka muid ajavahemikke. Arvu@modelleerimise kasutamisel on vähim mõistlik aeg ühe tunni keskmine heide. Sellisel juhul sobib väljutatud osakeste hajumise hindamise alusena kasutada teoree@liselt suurimat võimalikku tekkivat osakeste kogust, millel on potentsiaal levida tootmisalalt väljapoole (väljutatakse välisõhku). 7.6 Osakeste hajumine välisõhus Turba tootmiselt osakeste hajumist hinnatakse tänapäevalt valdavalt arvu@modelleerimisega, kasutades arvutatud heitkogust ajaühikus ja heidet mõjutavaid tehnoloogilisi @ngimusi, samu@ meteoroloogilisi näitajaid. Osakeste levik väljapoole tootmisala toimub tuule mõjul. Osakeste hajumine väljapoole tootmisala toimub ainult ebasoodsa tuulesuuna korral, kui tuul puhub piisava tugevusega väljapoole tootmisala. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodika kohaselt on meteoroloogilistest @ngimustest olulised välisõhu järgmised näitajad: • tuule suund; • tuule tugevus; • turbulents; • õhutemperatuur; 30 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • õhuniiskus; • sademed. Illustreerimaks osakeste hajumist ja saasteallikast eemaldudes tekkivaid kontsentratsioone õhus, on siinkohal ära toodud Soomes mõõtmiste ja hajumisarvutustega osakeste hajumine erinevatelt tootmisprotsessi etappidelt, sõltuvalt hajumis@ngimustest. Kasutatud on turbatootmise\evõ\e VAPO uue tootmisala arenduse KMH aruande välisõhu kvaliteedi hindamise osa. Peenosakeste (PM10) kontsentratsioon, μg/m3 Kaugus heiteallikast, m Joonis 7.2 Turbatootmise etapi põhjustatav tunnikeskmine peenosakeste (PM10) kontsentratsioon heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007). Märkus: Joonisel 7.2 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata. 31 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Peenosakeste (PM10) kontsentratsioon, μg/m3 Kaugus heiteallikast, m Joonis 7.3 Turbatootmise etapi põhjustatav peenosakeste (PM10) lisanduv kontsentratsioon ööpäeva keskmisele heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007). Märkus: Joonisel 7.3 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata. 32 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 8 Turba tootmiselt saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika Allpool esitatud saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika on sõltuv nende abil saavutatavatest eesmärkidest, täites kas keskkonnakaitselist või keskkonnakorralduslikku eesmärki. Keskkonnakaitseline eesmärk on saaste väl@mine, mille väljenduseks on saasteainete ohutu sisaldus välisõhus. Arvutusmetoodika eesmärk on anda lähteinformatsiooni saasteainete hajumiskaar@de koostamiseks, et prognoosida ja hinnata turba tootmise tootmisalast piirest väljaspool tekkivaid kontsentratsioone piirväärtustega. Saasteainete piirväärtused on esitatud tunnikeskmisena, nõnda aitab ka metoodika hinnata heidet ajaühikus, võimaldades arvutada heitkogused tunnis. Keskkonnakorralduslikud eesmärgid on Ees@s seotud eelkõige keskkonnaloa andmise, loas seatud heite @ngimustega, millele lisanduvad aruandluskohustused, mis omakorda on seotud keskkonnatasudega. Keskkonnakorralduslikult on heitkogused seotud nõuetega hetkelisele heitkogusele – g/s ning pikaajaliselt koguheitele – t/a, arvestuslikud ajaühikud aga on seotud veel kvartali ja aastaga, kus tootja peab hindama möödunud ajaperioodi heitkoguseid kg/kvartalis ja t/a. Mõlemad on aluseks saastetasu tasumiseks, põhinedes toimunud tegevusel ja heitkoguste arvutusel. Õhusaasteloa vajadus tuleb aga üldjuhul välja selgitada kavandatava tegevuse eelselt keskkonnaloa taotlemise käigus, mistõ\u siin on keskkonnakorralduslikuks eripäraks aastase heitkoguse prognoos. Eeltoodud eesmärke silmas pidades võimaldab järgnevalt esitatud metoodika leida: • saasteainete aastased heitkogused kehtestatud künniskogusega võrdlemiseks ja keskkonnaloa vajaduse hindamiseks; • saasteainete aastased heitkogused aruandluseks ja keskkonnatasude tasumiseks; • saasteainete hetkelised heitkogused hajumise ja õhukvaliteedi taseme vastavuse hindamiseks lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusega. Lisaks on metoodikas ka esitatud võimalikud meetodid lühiajalisemate , nt tunnikeskmiste heidete hindamiseks. 8.1 Aastase saasteaine heitkoguse arvutus õhusaasteloa vajaduse hindamiseks Lähtudes vajadusest hinnata turbatootmisalalt välisõhku eralduvate saasteainete koguheidet, on vajalik leida saasteainete aastane heitkogus. Arvutuse tulemus annab vastuse küsimusele, kas turbatootjal on vajalik taotleda õhusaasteluba saasteainete välisõhku viimiseks või mi?e. Nagu juba eelpool on selgitatud, on Ees@ keskkonnakorralduslikult unikaalne, sest üheski teises riigis, kus toimub tööstuslik turba tootmine, välisõhu saasteainete heidet otse ei reguleerita. Välisõhu kvaliteedi kontroll toimub läbi välisõhu saasteainete piirväärtuste tagamise välisõhus tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Põhirõhk on seega maapinnalähedase atmosfääriõhu seisundi kontrollil tootmisalalt väljas. Turbatootja peab 33 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 jälgima ja tagama, et välisõhus tootmisalade ümbruses ei ületataks seadusega lubatud osakeste sisalduse piirväärtust. Piirväärtuse ületamise suure tõenäosuse korral seiratakse ja või mõõdetakse õhukvaliteedi taset ja/või seda mõjutavaid tegureid (nt tuule suund, õhutemperatuur, jne). Soomes läbiviidud uuringute ja mõõtmistulemuste alusel välja töötatud metoodikat ja eriheiteid kasutatakse ka Soomes ja Rootsis ÜRO Saaste Kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ja EL Õhusaasteainete riiklike piirkoguste direk@ivi (NEC) aruandluses. Heitkoguste arvutusel arvestatakse kolme levinuima meetodiga (HAKU, mehhaaniline ja pneumaa@line ehk vaakumkogumine). HAKU meetodi kasutamine on vähenemas ja nagu Ees@ski on valdavaks saanud pneumaa@line meetod. 8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) on vajalik teada turbatootmisala erineva kaevandatava varu erikaalu (t/m3), mis häs@- ja vähelagunenud turbal on erinev. Ees@s peetakse sta@s@list arvestust toodetud turba erikaalude osas. Võimalusel tuleks kasutada vastava ala koefitsiente või selle puudumisel sta@s@lisi keskmisi näitajaid. Viimaste aastate keskmised väärtused Ees@ Turbaliidu andemetel on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.1. Turbalasundi erikaalude koefitsiendid (MTÜ Ees@ Turbaliit) Toodetava turbalasundi 2021 2022 2023 2024 erikaalu koefitsiendid t/m3 Vähelagunenud turvas 0,146 0,140 0,140 0,142 Häs@lagunenud turvas 0,220 0,216 0,200 0,203 Arvestades metoodika üldistusastet, toodetava turba omadusi ja arvutuskäigu eesmärki, tuleb esmalt leida taotletava varu keskmine erikaal, kasutades järgmist valemit: (𝑄)ä-./. ∙ 𝐶)ä-./. ) + (𝑄-ä&12/. ∙ 𝐶-ä&12/. ) 𝜌)*+' = 𝑄)ä-./. + 𝑄-ä&12/. [8.1] kus ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3 Qvähel. vähelagunenud turba maht, t Cvähel. vähelagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3 QhäsLl. häs@lagunenud turba maht, t ChäsLl. häs@lagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3 Aastane tootmismaht mahuühikutes (m3) on leitav järgmiselt: 34 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 𝑚**&1* 𝑄= 𝜌)*+' [8.2] kus Q aastane taotletav tootmismaht, m3 maasta aastane taotletav kaevandamismaht, t ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3 8.1.2 Tootmisefek8ivsus ja tootmisetappide eriheited Peatükis 7.1 toodud eriheidete teisendamiseks vaadeldaval alal kaevandatavale turbale tuleb arvestada tootmisefek@ivsusega. Tootmisefek@ivsus näitab, kui palju turvast (m3) saadakse tootmisala ühe pinnaühiku (ha) kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Tavapäraselt jääb tootmisefektiivsus vahemikku 500–750 m3/ha. Juhul kui tootmisefektiivsus ei ole teada (näiteks kui tegemist on uue turbatootmisalaga või kaevandajaga), tuleb kasutada arvutuslikku väärtust, mis on leitav järgmiselt: 𝑄 𝜂= 𝑃 [8.3] kus η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha Q aastane taotletav tootmismaht, m3 P tootmisala pindala, ha Tootmisala põhised eriheited tootmisetappidele on leitavad peatükis 7.2 esitatud eriheidete ja vaadeldava ala tootmisefek@ivsuse kaudu järgmiselt: 𝑞.1*33 𝐶.1*33 = 𝜂 [8.4] kus Cetapp tootmisetapi eriheide, kg/m3 qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha, (Tabel 7.3) η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha, valem [8.3] Valemiga [8.4] leitud eriheite põhjal saab aastast tootmismahtu Q arvesse võ\es leida summaarsed aastased heitkogused. 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide Juhul, kui turba kogumise etapil rakendatakse vaakumkogujal püüdeseadmeid (tsüklonid), siis tuleb tootmisetapi heide läbi korrutada heite vähendamise koefitsiendiga, mis väljendab heite 35 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 vähendamise potentsiaali. Püüdeseadme koefitsient antakse tootmistehnoloogia tootja poolt või määratakse mõõtmistega. Tsüklonite osakeste eemaldamise tõhususe kohta on koostanud koondülevaate US EPA (EPA-452/F-03-005 Air Pollu1on Control Technology - Cyclones), mille kohaselt on klassikaliste tsüklonite tõhusus summaarsete osakeste (PMsum) eemaldamisel 70–90 %, peenosakeste (PM10) puhul 30–90 % ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) puhul 0–40 %. Ülevaates tuuakse välja, et kuigi tsüklonid töötavad eri@ tõhusalt osakestele terasuurusega alates 10 µm ja eri@ üle 200 µm (silmaga nähtav osa), siis saavutatakse tsükloni rakendamisel heites ka väiksemate osakeste vähenemine. Arvestades eeltoodud osakeste vähendamise potentsiaali ning Ees@s vaakumkogujatel kasutatavate tsüklonite ser@fikaa@, on summaarsete osakeste PMsum 70 % vähenemise kasutamine konserva@ivne ja tõenäoliselt on tõhusus alahinnatud. Püüdeseadme rakendamisel on korrigeeritud eriheide leitav järgmise valmiga: 45++26..+21'8 100 − 𝑃 𝐶)**4'(456'(27. = 𝐶.1*33 ∙ 5 8 100 [8.5] kus ;>CC@?BBC@D<E C9::;<=;>?<=@AB tootmisetapi eriheide püüdeseadme rakendamisel, kg/m3 Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/ha, valem [8.4] P heite vähendamise koefitsient Ees@s kasutatavate vaakumkogujate püüdeseadmete ehk tsüklonite efek@ivsus on P = 70 % (vt ka peatükk 6.5). Seega moodustaks eeltoodud valemi põhjal korrigeeritud vaakumkogumise eriheide 30 % algsest, mida saab rakendada osakestele summaarselt PMsum. Heitkoguste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kindlas@ ei saa PM10 ja PM2,5 summaarne heitkogus olla suurem kui PMsum heitkogus, sest osakeste fraktsioonid sisalduvad üksteises. Seega, juhul kui puudub täpsem info puhastussüsteemi garanteeritud väljuvate osakeste eri fraktsioonide massi osas, võib konserva@ivselt eeldada, et PMsum = PM10 = PM2,5. 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt Laadimiselt ja aunatamiselt võib heite hindamiseks kasutada US EPA AP-42 metoodikat, kus puistematerjalide heidet käsitleb peatükk 13.2 ja kus heite hindamiseks on vaja ainult kahte lähtetegurit. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni, VDI meetodis 3790 on vajalik arvestada täiendavate teguritega, milliseid turba jaoks ei ole esitatud. US EPA AP-42 metoodikas on toodud erinevate materjalide heite potentsiaal ja heite hindamise aluseks on valemid, kus tegevusega seotud heite aspek@d on seotud töömaa pindala ja/või töö kestusega. Näiteks puistematerjalide laadimisel. Kuid kõigil nendel puhkudel on esitatud massi/mahu määramisel välisõhku sa\uva saasteaine heite koefitsient. 36 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Näiteks US EPA AP-42 peatükk 13.2.4 (Aggregate Handling and Storage Piles) on valem puistematerjalide heite arvutamiseks aine gravitatsioonilisel kuhjamisel veokist valli mahalaadimisel või frontaallaaduriga veokisse laadimisel. Meetodis on kirjeldatud tegevusi, mis on aunatamisele ja laadimisele sarnase iseloomuga ja mida võiks kasutada turba laadimisel ja aunatamisel osakeste heite hindamiseks. Tähele tuleb panna, et metoodikas on toodud puistematerjali niiskussisalduse vahemik, millele metoodikas toodud valem keh@b: 0,25–4,8 %. Seda valemit saab kasutada ka teiste materjalide puhul (mille niiskussisaldus on siiski maksimaalselt kuni 27 %), kuid siis väheneb valemi rakendamisel tulemuse usaldusväärus. Seetõ\u tuleb seda valemit kasutada vaid aunatamiselt ning laadimiselt heite suurusele ligilähedase hinnangu. Kuna aunatatav ja/või laaditav turvas on valemis käsitletust oluliselt niiskem, hinnatakse valemi rakendamisel heide suuremaks kui see tegelikult ehk on ehk arvutus on konserva@ivne. Eriheite leidmise valem on järgmine: 𝑈 !.F >2.2@ 𝐸 = 𝑘(0.0016) ∙ 𝑀 ( 2 )!.G [8.6] kus E eriheide, kg/t (osakeste heide käideldava turba ühe tonni kohta); k osakese suuruse koefitsient (kordaja, lähtudes osakese suurusest) mikromeetrites (valemit täpsustavast tabelist: kui <10 µm, siis k=0,35; kui <2,5 µm siis k=0,053); U keskmine tuule kiirus, m/s (lähimas Riigi Ilmateenistuse jaamas registreeritud) eelmise kalendriaasta keskmine tuule kiirus; M niiskuse sisaldus, % (auna moodustamisel arvestuslikult 40 % ja turba laadimisel 55 %). 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus Juhul kui turbatootmisalal kasutatakse erinevaid tootmistehnoloogiaid (mehaaniline ja vaakumkogumine koos), tuleb esmalt leida mõlema tootmisviisi aastased tootmismahud. 𝑄 = 𝑄(.-**72/27. + 𝑄)**4'( [8.7] kus Q aastane toodangumaht, m3 Qmehaaniline toodetav turba kogus mehaanilisel kogumisel, m3 Qvaakum toodetav turba kogus vaakumkogumisel, m3 Aastase heitkoguse leidmisel iga tootmisviisi kohta peab arvestama selleks kasutatavate tootmisetappidega (Eetapp). Tootmisetapid on järgmised: 37 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 • Turba mehaanilisel kogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evallitamine + Emeh.kogumine + Eaunatamine + Elaadimine • Turba vaakumkogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evaakumkogumine+ Eaunatamine + Elaadimine Tootmisetapi aastane heitkogus on leitav järgmiselt: 𝐶.1*33 ∙ 𝑄.1*33 𝐸.1*33 = 1000 [8.8] kus Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/m3 Qetapp tootmisetappi läbiv aastane toodangumaht, m3/a Aastase heitkoguse leidmiseks tuleb vaadeldaval alal teostatavate tootmisetappide heitkogused liita: 7 𝑀 = A 𝐸.1*33 4H" [8.9] kus M tootmisala aastane heitkogus, t/a Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t/a (valem [8.8]) Keskkonnaministri määrusega nr 67 seatud summaarsete osakeste künniskogusest 1 tonn suurema heitkoguse puhul on vajalik keskkonnaloa raames taotleda ka õhusaasteluba. Künniskogusest väiksema heitkoguse korral õhusaasteluba vajalik ei ole. 8.2 Hetkelise saasteaine heitkoguse arvutus hajumisarvutuste jaoks Üldiseks turbatootmise eelduseks on, et on püsinud sobivad ilmas@ku@ngimused – sademeteta kuiv ilm, mis on võimaldanud turba niiskusesisalduse viia tasemele, kus selle töötlemine või kogumine on tehnoloogiliselt võimalik. Tootmisetappe on võimalik läbi viia sõltuvalt turba niiskussisaldusest. Tootmine on tsükliline – tootmisetapp viiakse läbi võimalikult op@maalselt iga tootmistehnoloogia- või viisi puhul. Oluline välisõhu saasteainete heide välisõhku toimub ainult tootmisetapi ajal. Seetõ\u ei ole heide turba tootmisest püsiv, vaid perioodiline ja ajas ning ruumis muutuv. Turba tootmisel eraldub heide kindla suurusega tootmisväljakutelt, mistõ\u on tegemist pindallikaga. 38 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Hetkeliste heitkoguste (M) arvutamiseks on vajalik teada järgmisi lähteandmeid: • Kasutatav turbatootmise viis ning tootmisetapid - tootmisväljakul teostatavad tööetapid, vaakumkogujate ja/või mehaaniliste kogujate kasutamine. • Heite kestus, mida iseloomustab tootmisetapi ajaline kestvus. Erinevad tootmisetapid on erineva pikkusega, sõltudes ka kasutatavate seadmete parameetritest (tööorganite laiused), masinate liikumiskiirustest ja tootmisväljakute ja väljakusiilude mõõtmetest. Seetõ\u varieeruvad tootmisetapi pikkused ja heite kestvused. • Pindallika suurus, millelt heide eraldub. Arvestades, et tootmisväljakud on pindallikad, tuleb leida heide pinnaühiku kohta. Hetkeline heitkogus (pindallika puhul ühikuga g/s·m2) on sisendiks modelleerimiseks ja hajumise hindamiseks. 8.2.1 Heiteallika pindala Turbatootmisalad koosnevad tootmisväljakutest, mis üldjuhul on ühesuguste sarnaste mõõtmetega, kuid olenevalt olukorrast võivad olla ka erinevas suuruses. Tootmisväljakute üldine laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Seega tuleb iga tootmisala ja väljaku puhul arvestada just selle väljaku mõõtmetega. Tavapäraselt kraavitatakse tootmisväljak umbes 250 m pikkade siiludena, mille laiuseks on 20 m. Kahe kraavi vahelisel osal ehk väljakusiilul teostatakse tootmisega seotud tööprotsesse. Väljakusiilu pindala on leitav järgmiselt: 𝑠&22/ = 𝑎 ∙ 𝑏 [8.10] kus ssiil väljakusiilu pindala, m2 või ha a siilu laius, m (üldjuhul 20 m) b siilu pikkus, m Tavapäraselt kujuneb ühe väljakusiilu pindalaks seega 5 000 m2 ehk 0,5 ha (1 ha = 10 000 m2). 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid Sõltuvalt teostatavast tootmisetapist kasutatakse selleks erineva laiusega traktori külge haagitavaid tööorganeid (freesija, pööraja jne). Vaadeldava ala suhtes heitkoguste leidmisel tuleb kasutada seal rakendatava tehnika parameetreid. Tavapärased tööorganite laiused on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.2 Tüüpilised tööorganite laiused Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Freesija 10 Pööraja 20 39 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Vallitaja 10 Vaakumkoguja 5 Sõltuvalt tööorgani laiusest tuleb ühte väljakusiilu töödelda vastav arv kordi, mille alusel kujuneb tootmisetapi ja heite eraldumise ajaline kestvus. Seega ühel väljakusiilul läbitav distants (Lsiil) kujuneb järgmiselt: 𝑎 𝐿&22/ = ∙𝑏 𝑑 [8.11] kus Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m a väljaksiilu laius, m d tööorgani laius, m b väljakusiilu pikkus, m Heite ajaline kestvus sõltub ka masinate liikumiskiirusest, mis tootmisetapi lõikes varieerub. Hetkeliste heitkoguste arvutamisel tuleb lähtuda vaadeldaval alal prak@kas välja kujunenud masinate liikumiskiirustest, kuid täpsema info puudumisel saab kasutada allpool esitatud tüüpiliste kiiruste keskmisi väärtusi. Tabel 8.3 Masinate liikumiskiirused erinevatel tööetappidel Masina liikumiskiirus Keskmine väärtus Tootmisetapp v, km/h vkesk, km/h Freesimine 10–15 12 Pööramine 5–15 8 Vallitamine 5–10 7 Mehaaniline kogumine - 6 Vaakumkogumine - 7 Liikumiskiiruse km/h üle viimisel ühikule m/s, tuleb väärtus jagada 3,6. 8.2.3 Aeg Tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg (tetapp) väljakusiilul sõltub sellel läbitavast distantsist (Lsiil) ning masina liikumiskiirusest (vkesk) ning on leitav järgmiselt: 𝐿&22/ 𝑡.1*33 = 𝑣4.&4 ∙ 3,6 [8.12] kus tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m vkesk masina keskmine liikumiskiirus, km/h 40 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus Teades eespool toodud parameetreid ning eriheiteid qetapp (vt peatükk 7.2), on võimalik leida tootmisetapi hetkeline heitkogus järgmise valemi abil: 𝑞.1*33 ∙ 𝑠&22/ ∙ 1000 𝑀.1*33 = 𝑡.1*33 [8.13] kus Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha ssiil väljakusiilu pindala, ha tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s (valem [8.12]) Hajumise modelleerimisel on otstarbekas tootmisväljakuid käsitleda pindallikatena. Tootmisväljakud koosnevad teatud arvust väljakusiiludest ning nende pindala on leitav järgnevast seosest: 𝑆)ä/I*4 = 𝑛 ∙ 𝑠&22/ [8.14] kus Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 ssiil väljakusiilu pindala, m2 (valem [8.10]) n väljakusiilude arv tootmisväljakul Pindallika hetkeline heitkogus on leitav tootmisetapi hetkelise heitkoguse ja pindala jaga@sena: 𝑀.1*33 𝑀)ä/I*4 = 𝑆)ä/I*4 [8.15] kus Mväljak tootmisväljaku hetkeline heitkogus, g/s·m2 Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 41 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 8.3 Osakeste hajumise modelleerimine Hetkelist heitkogust (g/s ja g/s·m2) saab kasutada sisendinfona saasteainete hajumise modelleerimiseks asjakohastes arvutusmudelites, näiteks Ees@s kasutatakse valdavalt AERMOD, ADMS või AirViro lahendusi. Modelleerimise tulemusena valmivad hajumisdiagrammid aitavad hinnata tootmisalade piiril osakeste sisalduse vastavust õhukvaliteedi piirväärtusele lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatust. Arvestades asjaolu, et turba tootmisel ei toimu kõik tootmisetapid samaaegselt, vaid üksteisele järgnevalt, on halvima võimaliku olukorra hindamiseks otstarbekas modelleerida suurima heitega ja kõige kauem kestvat tootmisetappi, milleks üldjuhul on turba kogumine. Teiste tootmisetappide puhul on osakeste kontsentratsioonid madalamad ja levimine ümbruskonda väiksem, mistõ\u on mõju õhukvaliteedi tasemele seeläbi ka väiksem. 42 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 9 Kasutatud kirjandus Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvalitee@ ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uues@ sõnastatud). Guide to Surface Materials Lease Informa@on Requirements for Peat Opera@ons. 2017. Alberta Government. 34 pp. Jerksjö, M. 2010. SMED Utredning: Beräkning av par@kelemissioner vid skördning, import och export av torv i Sveriges interna@onella rapportering. Hansen, Karin ; Hellsten, Sofie; Holmgren, Kris@na; Liljeberg, Marcus; Valley, Stephan; Wisell, Tomas; Ze\erberg, Therese; Olsson Öberg, Mona. 2016. Torvutvinningens miljöpåverkan. Raport C 198. Naturvårdsverket. IVL. 80 pp. Nuu@nen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon pöly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I, 06.03.2019, 12. Keskkonnaministri 214.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi@se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. RT I, 14.12.2017, 10. Keskkonnaseadus@ku üldosa seadus. RT I, 28.02.2011, 1. Kruviks OÜ, Vortex Dust Collector Specifica@on 2020. Kägo, R., Vellak, P., Ehrpais, H., Noorma, M., and Olt, J. 2022. Assessment of power characteris@cs of unmanned tractor for opera@ons on peat fields. Agronomy Research 20(2), 261–274, 2022. Leinonen, Arvo (toim.), 2010. Turpeen tuotanto ja käyttö. Yhteenveto selvityksistä. Espoo 2010. VTT Tiedotteita – Research Notes 2550. 104 s. Lintunevan turvetuotantohankkeen ympäristövaikutusten arviointi, 2011 Vapo OY. MTÜ Ees@ Turbaliit, h\ps://www.turbaliit.ee/kaevandamine (viima@ külastatud 11.02.2025). Sandström, T.; Kolmodin-Hedman, B., Ledin, M.C., Bjermer,L., Hörnqvist-Bylund, S., and Stjernberg, N. 1991. Exposure to peat dust: acute effects on lung func@on and content of 43 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025 bronchoalveolar lavage fluid. Bri@sh Journal of Industrial Medicine. 1991 Nov; 48(11): 771-775. Schroderus, Ville. 2019. Pölynhallinta turvetuotannossa. Savonia Amma@korkeakoulu. Energiatekniikan tutkinto-ohjelma. Šnore, Ansis, Peat Extrac@on. 2017. Latvijas Kūdras asociācija. US EPA. AP-42, Fi‰h Edi@on Compila@on of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Sta@onary Point and Area Sources, US Environmental Protec@on Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors). US. EPA. US EPA CICA Factsheet. EPA-452/F-03-005. Air Pollu@on Control Technology Fact Sheet. Cyclones. 5 pp. US EPA. 1981. Peat mining. An Ini@al Assessment of Wetlands Impacts and Measures to Mi@gate Adverse Effects. 52 pp. Väyrynen, Tarja; Aaltonen, Raija; Haavikko, Hannu; Juntunen, Mirja; Kalliokoski, Kirsi; Niskala, Anna-Liisa ja Tukiainen, Ossi. 2008. Turvetuotannon ympäristönsuojeluopas. Oulu. Pohjois- Pohjanmaan ympäristökeskus. Turunen, Isto. 2019. Turpeen keruukoneiten pölyämisen hallinta vesisumulla. Tampereen yliopisto. Teknis-luonnon@eteellinen @edekunta. Diplomintyö. 1-97. Turvetuotannon ympäristönsuojeluohje. 2015. Helsinki. Ympäristöministeriö. Ympäristöhallinin ohjeita 2 | 2015. Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuu@nen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristö@eteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristö@eteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tii\a, Petri T., Nuu@nen, Janne P., Willman, Penp K., Leh@nen, Kari E. J. 2006. Fine par@cle emissions from milled peat produc@on. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Valgma, Ingo; Karu, Veiko; Õnnis, Ave ja Pukk, Siim. 2007. Turba kaevandamise tehnoloogiad. Kogumik: Kaevandamine parandab maad. TTÜ Mäeins@tuut. VDI, 2010. VDI 3790. Environmental meteorology - Emission of gases, odours and dusts from diffuse sources - Storage, transhipment and transporta@on of bulk materials. WHO, 2021. Par@culate ma\er (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide (h\ps://www.who.int/publica@ons/i/item/9789240034228) 44  Heitkoguste arvutus Roosa turbatootmisala keskkonna kaitse loa taotlus Turbatootmisega kaasneb erinevate tööprotsesside käigus osakeste heitmeid . Turbatootmisega kaasnevate osakeste heitkoguste arvutamisel on lähtutud Estonian , Latvian &amp; Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „ Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodik a. Versioon 1 “ (edaspidi ka turbametoodika ) , mis on koostatud 2025. aastal ja 06.03.2025. a kirjaga nr 6-3/24/20410-7 Keskkonnaameti poolt kinnitatud sobivaks. Metoodika kohased eriheited Roosa turbatootmisalal tootmisega seotus tööprotsessidel eralduvatele osakestele on toodud allolevas tabelis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Turbametoodika kohased turbatootmise etappide osakeste eriheited Protsess PM sum PM 10 PM 2,5 kg/ha Freesimine 2,295 1,5 1,053 Pööramine 4,131 2,7 1,896 Vaakumkogumine 8,568 5,6 3,933 Lisaks eeltoodud tööprotsessidele on turbametoodika s leitud turba aunatamisel ja laadimisel kaasnevate osakeste eriheited vaadeldava tootmisala piirkonna ilmaandmetest lähtuvalt (esitatud järgnevalt). Aastased heitkogused Turbametoodikas on välja toodud erinevate tootmisetappide eriheited ehk kui palju osakesi eraldub iga tööprotsessiga pinnaühiku kohta (kg/ha). T abelis 1 on toodud turbatootmisel teostatavate tööprotsesside peenosakeste (PM 10 ) eriheited nendele tootmisetappidele, mida kavandatava tegevuse põhjal Roosa turbatootmisalal teostatakse. T ulenevalt turbatootmise iseärasustest ja tootmisala suurusest, on tootmisväljakuid modelleerimisel käsitletud pindheiteallikatena. Tootmisväljakud on üldjuhul kindlate mõõtmetega ristkülikukujulised alad, mis o ptimaalseks tootmiseks kraavitatakse tavapäraselt 20 m vahedega. Roosa turbatootmisala on jaotatud neljaks pind heiteallikaks , tähistusega R_1 kuni R_4 . Üheks arvutuse alusparameetriks on ka tootmisefektiivsus, mis näitab ära toodetava turbatoodangu koguse pinnaühiku kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal konkreetsel tootmisalal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Taotletava Roosa turbatootmisala puhul on arendaja info põhjal tootmisefektiivsuseks arvestatud 750 m 3 /ha. Eriheite ja tootmisefektiivsuse jagatise põhjal on saadud Roosa turbatootmisala spetsiifilised eriheited. Aunatamisel ja laadimisel on arvestatud Võru MJ viimaste aastate keskmist tuule kiirust 2,5 m/s ja turbametoodikas toodud materjali niiskussisaldusi (40 % aunatamisel ja 55 % laadimisel) Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . T aotletava Roosa turbatootmisala turbatootmise etappide eriheited Protsess PM sum PM 10 PM 2,5 kg/ m 3 Freesimine 0 , 0031 0 , 0020 0 , 0014 Pööramine 0 , 0055 0 , 0036 0 , 0025 Vaakumkogumine 0 , 0114 0 , 0075 0 , 0052 kg/m 3 Aunatamine 0 , 0029 0 , 0010 0 , 0002 Laadimine 0 , 0019 0 , 0007 0 , 0001 Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m 3 ) kasutati Roosa turbatootmisala mäeeraldise jääkvaru uuringu aru a ndes toodud erikaalusid ( vähelagunenud turbal 0,1 40 t/m 3 ja hästilagunenud turbal 0, 180 t/m 3 ) , taotletavaid vähelagunenud ja hästilagunenud turba mahtusid ning taotletavat aastast kaevandamismahtu 20 000 t ehk ~ 122 480 m 3 . Võttes aluseks tabelis 2 toodud eriheite d , arvutati osakeste heitkogused toodetava turbaühiku kohta taotletava l alal (tabel 3 ) . Roosa turbatootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida kogutakse vaakumkogujatega . Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega , s eega võeti heitkoguste arvutamisel arvesse tsüklonite õhuheitmete vähendamise efektiivsus t 70 % , mis turbametoodika kohaselt täpsemate andmete puudumisel rakendub summaarsetele osakestele ja teiste osakeste fraktsiooni d on sellega võrdustatud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Roosa turbatootmisalal toimuvate tööprotsessidega eeldatavalt tekkivad aastased osakeste heitkogused Protsess Töödeldav kogus PM sum PM 10 PM 2,5 m 3 /a t/a Freesimine 122 480 0 , 375 0 , 245 0 , 172 Pööramine 0 , 675 0 , 441 0 , 310 Vaakumkogumine 0 , 420 0 , 420 0 , 420 Aunatamine 0 , 360 0 , 126 0 , 019 Laadimine 0 , 230 0 , 081 0 , 012 Kokku 2 , 059 1 , 312 0 , 933 Hetkelised heitkogused Hetkeliste heitkoguste leidmiseks tuleb leida heide ajas ja pinnaühiku kohta, mille tarbeks on vajalik teada tootmisväljakute pindala ja selle töötlemiseks kuluvat aega. Tootmisväljakutelt toimub turba kogumine kokku kuue traktoriga , mille külge haagitakse vaakumkogujad. Alljärgnevas tabelis 4 on toodud arendajalt saanud lähteinformatsioon erinevatele turba tootmisetappidele, mida koos eelnevalt toodud eriheidetega (tabel 1 ) on kasutatud hetkeliste heitkoguste leidmiseks. Seejuures on a rvesse võetud vaakumkogujate puhul tsüklonite 70 % püüdeefektiivsust ning turbametoodika kohaselt on teiste fraktsioonide heitmed sellega võrdsusta tud . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Taotletaval Roosa turbatootmisalal turbatootmise etappide hetkelised heitkogused Protsess Tööorgani laius Masina liikumiskiirus PM sum PM 10 PM 2,5 m km/h g/s Freesimine 8,5 9 4,877 3,188 2,238 Pööramine 1 8 10 20,655 13,500 9,480 Vaakumkogumine 4 9 2,570 2,570 2,570 Kokkuvõte Roosa turbatootmisalal tööprotsesside käigus eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on toodud tabelis 5 . Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „ Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba “ nimetatud põletusseadmeid , mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MW th või suurem. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Taotletava s Roosa turbatootmisalal eeldatavalt tegevuse käigus tekkivad saasteainete aastased heitkogused Saa s teaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a O sakesed summaarselt (PM sum ) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 2,059 1,312 0,933 1 Arvutuste kohaselt ületavad tegevusel tekkivate osakeste kogused eelviidatud määruse lisas toodud künniskogust. Arvutused koostas 28 . 11 .202 5 Priit Kallaste OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / Keskkonna ekspert Tööstusmüra hajumine Päevane hinnatud müratase (kell 7-23) Roosa Ld, dB(A) turbatootmisala > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Joonallikas Line Source(vaakumkogumine) Tee Road Roosa Groundturbatootmisala Absorption käitise piir Majapidamise Receiver õueala Välisõhus levivad müra normtasemed erinevatele maa-aladele on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71. II kategooria maa-ala (õuealad) tööstusmüra päevane piirväärtus on 60 dB. Haukasaare LpA = 35.7 dB Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613, - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 1 - Turba vaakumkogumine (helivõimsustasemega 113 dB) on arvestatud toimuma kõikidel tootmisväljakutel ühe tööpäeva vältel. Roosa turbatootmisala Turba pneumaatiline - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). Mõõtkava keskkonnaloa taotlus kogumine 1 : 15 000 - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Priit Kallaste Kuupäev 28.11.2025 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 25/5381 Aadu Niidas  Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 92.49 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 92.32 88.92 92.30 2' - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid 1' 1- 91 0 Plokk 6 aR (seisuga 23.04.2025); 0, ,61 91.71 92.56 4 0, 5 Plokk 5 aR 45 91 - Maa- ja Ruumiameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2025); 75 88 4 45 91 . 3 90.74 91.23 . . 90 91 89.98 - Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu I - 1 90 0 15.07.2020 91 -1 91 aruannet (varu seisuga 16.07.2020) (OÜ Inseneribüroo 92.64 , 84 , 15 90 35 55 5 1 Vastsehoovi 92 8 . 1, 6 91 8. 90 - 3 . STEIGER, töö nr 20/3014). 0, 90.36 90.66 1, 5 91 90.70 40 35 90.79 14303:002:1511 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i 1 90.16 (litsents: 70000661800020). I - 3' 90 - 2 90 2 92.63 ,80 , 14 6 398 500 90.14 2 14 7. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. 9191.82.51 90.75 8 . 1, 4 91 0, 91.54 1 7 90.20 1, 0 1, 0 91.63 10 90.77 50 92.70 90.22 Ede-Virulase 90.10 3 1 91 - 86501:001:0182 I I I0 90 - 90.13 90.11 , 3 90.99 13 4' 89 25 , 77 I - . 89 4 37 91 81 75 0, . 27 0, 88 . . 88 , 99 90' 6 90 . 86 90 91.73 91 N 90.10 92.62 35 4 0, 090.80 . 90.18 91.63 0, 90.48 95 89 75 - 0, 89.95 90.24 5' 60 89 91.54 91 92.46 92.42 I I2 90 - 5 6' 90.82 , 19 I - 81 91.45 Plokk 1 aT 90 6 15 88 . 91.14 71 90 . 90 90.34 . 1, 89.86 , 78 91.41 2 88 5 20 2, 5 .3 0, 91 . 90 37 10 4 . 89.98 0, 0 90 91.46 I 92 I I0 I I4 91 90 - 92.27 89 - 92.19 Plokk 5 aR 91 90.04 , 43 89.97 91.41 , 44 72 729 87 . 9 89.97 91 . 90 91.62 . 0, 5 1, 0 - 90.02 Kaardileht nr 444 Misso 88 5 05 92.65 4 0, . I 91 . 30 25 90 3589.84 I6 90 - . 91.54 89.85 , 47 91.94 II I2 90 - - Plokk 5 aR 90 91 0, I 91.99 , 34 06 ' 84 10 87 . 74 89.72 90 . 89.68 90 90.93 . 0, 89.71 9 87 8 89 1, 0 .1 7' 91 . 16 90 50 . 91.64 Mäeeraldise teenindusmaa Nr X Y I I IV 89 -0 91.54 89.70 91.99 , 89.25 89.51 piiripunktide koordinaadid 82' 6 397 692,67 657 394,31 4889.55 75 I 27 7 I I4 89' 8 . 7 90 - 89.27 90 7. 83' 6 397 830,31 657 135,48 90 91.17 0, 91.52 . 2 , 0, 0 89 49 90 0, 5 13' 89.77 8' Roosa metskond 4 Nr X Y 84' 6 397 833,36 657 129,99 90.46 1, 0 86501:002:0720 00 86' 70 II 91.49 . 6 398 000I I6 1' 6 398 678,85 657 596,31 85' 6 397 911,88 657 173,65 90 - 87 89.06 V 89.53 89 - 01 89.07 2 , 28 . 19' 25 91.59 90 , 79 2' 6 398 675,13 657 603,51 86' 6 398 012,87 657 230,24 . 91.71 38 90 263 90 6 8 . 907. . 90 0, 91.03 86 75 . 91.45 9 1, 0 - 90 . . 08 67 21' 3' 6 398 542,14 657 872,92 87' 6 398 013,79 657 230,83 01 89.95 0 , 90.03 85'V- . 80 30 92 88.95 91.20 90 0 89.15 90 4' 6 398 393,55 658 122,93 88' 6 398 017,49 657 233,19 84 89.46 . 114 89.64 86 01 6 18' 8 . 6 I 907. 90 . 9 89 65 , 60 V . 0, 89 -4 .II8 1 I 04 91.59 8 9 89 - Plokk 6 aR 5' 6 398 388,62 658 131,41 89' 6 398 021,11 657 235,50 91 91.55 1, 0 89.97 , 45 8 11 89 , 8 14 77 55 20 3 58 . 63 . 907. 91.22 91.38 Plokk 4 aT 6' 6 398 387,38 658 130,83 90' 6 398 407,19 657 449,67 90 91 Plokk 5 aR . 91 0, 89 -0 88.95 . 67 2 90.62 0, 84' 0, 0 80 89.54 , 22 62 5 20 70 88.96 1, 88 91.26 4 Plokk 3 aT 7' 6 398 133,33 657 990,62 8 . 90 7. 89.27 20 90 90 . 88.87 89.96 89.75 86 .987.80 7 90.94 I V 89 .59 t - 90 - 27' . Be 36 6 15.07.2020 91.13 83' 91.31 0, 80 53 88.83 V 89 - 1 91 , I I 8' 6 398 049,68 657 942,63 Pindala 222,94 ha 84 2 I 8 27 . 30 78 - 5 3- 0, 89 10 90 7. . , 00 90 1 80 . 88 90.95 1, 89.20 , 45 890.0 91.25 9' 6 398 001,94 657 915,96 94 89.78 , 97 0, 20 Roosa metskond 93 . 6. 8 91 7 90.18 2, 4 1, 0 89.00 88 5 89.47 0, 0 . 10' 6 397 991,45 657 914,21 34 7 8 25 70 91 7 7 86501:001:0341 2 40 80 8 2, 0 91 90 7. . . 30 90.91 Plokk 3 aT 0, 90.23 8 90 91.06 88.77 50 . 60 88.97 88.84 87.78 11' 6 397 986,43 657 914,31 Mäeeraldise piiripunktide 88 90.91 90 . 15.07.2020 46 V 86 89 . 89 - 41 98 2 3 I 12' 6 397 985,62 657 907,72 koordinaadid 0 .06 86 1. V 90.93 16' 88 - 28' I I 89 89.43 , I 90 . 8 9 50 91 89.66 - 90.52 . . 35 88 12 12 53 , 17' 14 13' 6 397 983,85 657 904,84 . 88.27 0, , 52 44 91 90.64 88.10 Plokk 4 aT 89.25 3 0, 0 Be 1, 88.05 29' 90 86 . 88 . 08 33 I 31' 89.77 70 9 t 8 1, 5 86 0, 88.14 8 1, 0 .68 II - 88 13 14' 6 397 980,62 657 902,36 Nr X Y Plokk 3 aT 88.70 88 90 . 60 85 , 89 13 70 78 83 86 . 90.16 89 . 82' 53 V 89.72 90.27 15' 6 397 778,01 657 788,14 1 6 398 672,45 657 608,94 89 87.97 89 - . 5 0, 88.20 , 87.92 30' 5 2, 0 87.79 86 24 90.44 14 89.08 I 15.07.2020 16' 6 397 759,98 657 777,98 2 6 398 542,14 657 872,92 . 89 0 V- 76 90.34 00 88.40 89 3 . 54 . 89 0, . 87 10 87.80 . 34 Plokk 2 aT 91 88.23 9 , VI 1, 0 88.76 78 17' 6 397 715,47 657 859,66 3 6 398 497,72 657 947,67 90 90 - , 2 Plokk 1 aT 80 88.58 88.26 2, 25 87.56 87.92 36' 90.46 09 18' 6 397 933,82 657 974,77 4 6 398 393,55 658 122,93 86 53 90.21 89.41 88.30 86 0 2, 76 30 . 0 88 73 . 03 89 . 75 . 88 . 99 5 89 . 1, 8 . 87.89 90 60 87.54 86.83 88.21 I 19' 6 397 949,42 657 983,23 5 6 398 389,45 658 129,91 2, 91.14 88.72 V- 00 V 87 12 58 86 -7 87.63 , . 89.92 86 89.52 20' 6 397 937,94 658 006,12 6 6 397 901,65 657 857,84 91 88.38 87.10 89 , 61 .21 88.53 VI 88.66 87.10 86.68 88.62 I V- 89.28 1, 87 13 21' 6 397 923,31 658 030,46 7 6 397 778,01 657 788,14 88 -4 0, 7 87.11 5 1, 5 37' t 2, 0 88 , , 93 86 0 15 Be 88.77 29 86.22 55 67 5 89.69 00 . 20 22' 6 397 893,74 658 063,97 8 6 397 759,98 657 777,98 30 86 4 89 . . 88 87.87 6 87.98 89 . 0, 87.79 . 86.79 86.56 . 88 46 0, - 88 88.39 V 88.95 4 1, 0 40 I I'15.07.2020 89.54 23' 6 397 887,59 658 072,52 9 6 397 715,47 657 859,66 . 88.11 70 86.76 20 . 86 - 89 86 90.84 8 69 88.06 89.88 88 6. 9 . 4 91 73 0 87.36 7 . VI I I , 36 Plokk 5 aR 24' 6 397 884,14 658 085,07 10 6 397 933,82 657 974,77 8 90 I 88.55 15.07.2020 I , - 24 3 88.16 88.02 VI 87.41 85.37 86.70 86.43 0, 89 . 46 4 33 1 86.63 8 8 87 1, 89.89 8787- 2, 0 13 25' 6 397 883,09 658 095,69 11 6 397 938,04 657 977,06 4 86 . 8 39 89 6. 5. 15.07.2020 . 10 Be 89.42 89 2 85.97 88.08 2- Plokk 6 aR 88 33 69 3 , 1 00 t . 1, 89.62 . 92 1 . 1 89 0 90 . . 86 60 8 89 87.90 , 21 26' 6 397 880,35 658 104,01 12 6 397 645,94 658 516,75 85 90 0, 86.77 86.68 87 Plokk 6 aR 51 . 54 89 87. 64 32 90.41 4 87.97 2, 70 87 85.28 86.14 1, 14 Plokk 5 aR 2 45 . . V- 89 - 1 8401 89 0 00 1, 5 . 27' 6 397 869,57 658 123,55 13 6 397 390,40 658 368,79 86 89. 87 15.07.2020 . 72 86 11 86 78 16 . 85.82 89 5 11 86.88 87.73 , VI 88.04 40 . 40 . Plokk 5 aR 90.18 89 0 8 83 3, 88.84 87 I -5 VI 86.25 ,06 86.38 88.91 28' 6 397 754,44 658 336,50 14 6 397 368,03 658 407,22 81' . . 89 7. 0 1 25 6, 65 0 88.55 , 91 86.67 86.29 86 -886 0, 30 V- 40' 86 4 35 15.07.2020 84.90 29' 6 397 730,86 658 380,11 15 6 397 356,73 658 400,88 6 0 , 1, 87 13 . 89 . 4 3887 . 79 71 1 0, 88 88 - 20 70 90.42 88.68 . . 86.04 50 90 , , Roosa turbatootmisala 0, 17 , 85 Plokk 3 aT 94 86.42 . 79 90 81 4 00 5 30' 6 397 683,24 658 472,27 16 6 397 346,42 658 394,57 8 . 0 88.07 86.62 41' 87 6. 1, 0 85.97 87.79 86501:002:0770 87 1, 90 . 90.45 87 3 88.85 01 70 87 85.26 00 .7 86.08 17 89 . 33 - 84.04 1, 89 86.29 31' 6 397 647,46 658 536,22 17 6 397 310,81 658 375,11 . 0, 15.07.2020 87 . .6 19 9 50 40 Be 9 86.59 t 0. 4 88.92 VI86.70 2 87 I- 32' 6 397 640,69 658 548,44 18 6 397 119,36 658 267,69 67 7 7 VI 8 78 89 6. 2 89.35 -87.10 . 89.42 , 86 81 49 12 89 85 86.21 47 8 0 86.38 Plokk 4 aT . 4 85.90 , 26 7. . 6 20 6 87.46 33' 6 397 637,53 658 553,02 19 6 397 110,47 658 261,34 48 99 27 86.53 0, 8 . 88.86 87 5. 83 86 2 0, Plokk 3 aT . 1, 5 42' 51 86.19 7 34' 6 397 635,28 658 555,14 20 6 397 109,84 658 262,35 21 8. 90 2, 0 01 87 85.26 80' 89 8 . 86.46 40 . . 85 8431 Roosa metskond 111 90 8715.07.2020 . 88.88 . 6 37 0 35' 6 397 632,76 658 555,93 21 6 397 060,61 658 354,48 . 86 86.09 88.57 VI 86.91 85.27 86501:001:0123 86 I 84 89.56 -9 86.00 , VI 87. 87.27 8 09 15.07.2020 36' 6 397 630,25 658 555,66 22 6 397 056,20 658 352,36 88 . 86 84 78 19 86 - 12 86.48 87 4. 5 41 3 8 . Plokk 4 aT VI I- 1, 1 86.16 ,47 4. 50 44' 87.72 37' 6 397 477,38 658 471,49 23 6 396 795,94 658 207,65 86 I 89.25 88.72 2 87.35 3, 0 Plokk 3 aT ,4 86.97 2 10 86.10 43' 1, 20 86.75 87 . 3 8 6 87 4. 5 22 88.25 Plokk 5 aR 38' 6 397 370,96 658 409,57 24 6 396 786,85 658 224,25 89.12 0 89 . 2, 86 7 . , 6 12 20 VI8 2, 0 VI 39' 6 397 368,84 658 407,67 25 6 396 547,20 658 094,60 40 88.02 89.04 I1 86 -1 86.13 21 87.70 88, -17.55 83 88 4.4 85.28 15.07.2020 , 33 86.16 2.415 9 40' 6 397 367,89 658 407,70 26 6 396 523,43 658 081,74 84 86.62 88.41 89 VI . 32 0, 0, 7 7 88.78 86.73 I- 86 I , 4 88.19 Be t 88.70 2, 5 80 85.91 45' 1, 0 20 41' 6 397 346,42 658 394,57 27 6 396 480,18 658 049,07 3 5 87.00 79' 46 86.43 86.22 42' 6 397 136,03 658 279,60 28 6 396 446,31 658 022,51 85 0, 89 I V 5 2, 0 . 20 VI 87.98 89.16 5 86.75 80 87.88 88.32 I1 86 -3 Plokk 3 aT 43' 6 397 110,47 658 261,34 29 6 396 359,16 657 953,80 87 - 0 , 86.35 88 87.70 53 . 1 , 45 VI 44' 6 397 060,61 658 354,48 30 6 396 317,69 657 921,66 86 8 8 89 86.08 885.5 43 I- . 29 0, 78' 15 4 . 2, 0 85 I 6 7 2, 0 3, 0 5 86.23 , 885.98 87.77 Turba tee T2 45' 6 397 056,20 658 352,36 31 6 395 721,48 657 454,17 87 - 85 88.31 00 8687 1 4 89.20 VI86.59 84. 91 87.05 ,57 85.38 0, I 86501:001:0267 87 - 86 Plokk 5 aR . .8 48 3 88 2, 8 .26 15.07.2020 87 4 2, 0 , 15 87.73 88 46' 6 396 795,94 658 207,65 32 6 395 724,45 657 448,84 60 4 0 89.07 , 387 4.86 05 4 .6 86.18 89 . 66 46' 47' 6 396 786,85 658 224,25 33 6 395 779,76 657 349,52 87.02 9 86.00 87.24 Be t 88.87 0, - I Plokk 5 aR Roosa metskond 4 8 87 VI 10 II ' 48' 6 396 770,54 658 216,05 34 6 395 866,71 657 193,84 86501:002:0720 . 87 . 5 84 0 60 38 86.07 85 I I- 8 23 89 . 41 88.67 88 I . , 49' 6 396 644,17 658 148,81 35 6 395 927,88 657 084,16 86.17 X 87 -0 89.66 18 87 87.00 . 33 0, 52 86.12 87.52 47' 88.46 88.88 Plokk 4 aT , 4 8784. 50' 6 396 630,12 658 141,34 36 6 396 005,12 656 945,65 72' 15.07.2020 1, 87.48 9 3 26 9 . 85.84 1 2, 0 50 24 87.66 88 . 93 Plokk 3 aT 9 51' 6 396 617,60 658 134,68 37 6 396 802,53 657 563,78 3, 0 88 .46 6 84.81 .0 86.69 88.37 8688 9 95 87 VI 48' .1 89.94 87.19 88 .0 IX8784.25 15.07.2020 85.85 I Plokk 6 aR 87 - , 2.16 4 86.08 87 - , I1 0 52' 6 396 526,18 658 084,19 38 6 396 806,48 657 556,28 42 86.64 16 Plokk 5 aR 88.15 1, 87.25 0, 86.22 88.48 53' 6 396 513,11 658 075,18 39 6 396 811,74 657 560,37 68' 70 4 84 3, 87 . 2, 0 54' 6 396 359,16 657 953,80 40 6 396 869,43 657 454,09 95 8 18 00 88 .2 7 87.89 87 4. 87 8.7 1 .3 1 45 3 85.88 . 84.76 88.21 8 89.81 87.67 87.88 8 X 55' 6 396 046,80 657 711,72 41 6 396 873,45 657 447,90 88 - 0 15.07.2020 88.21 IX 87 8 . 87 4. 15 15.07.2020 86.93 50' 85.95 Plokk 6 aR , 13 87 -4 2 19 3 . 56' 6 396 034,50 657 701,97 42 6 396 877,73 657 443,33 2, 88.22 7 87.87 89.56 , 30 Plokk 5 aR 87.58 1, 25 88 6. 2 4, 0 57' 6 395 721,37 657 454,37 43 6 396 880,90 657 439,22 87.70 .0 75 8 .3 87 0 . 84.48 6 88 2 80 4, 0 87.09 8 0 87 4. 2 86.91 84.74 87.95 89.54 87.93 88.74 00 35 4 . 15.07.2020 58' 6 395 724,45 657 448,84 44 6 396 894,10 657 414,43 88 86 X 84 .61 86.69 87 - 89.05 9 2 I87 . X 27 59' 6 395 779,76 657 349,52 45 6 396 919,44 657 362,08 8 87.02 . 56 87 - 89.46 87.84 ,94 87.93 6 89.14 , 60 60' 6 395 866,71 657 193,84 46 6 396 923,67 657 364,34 87 .31 86.92 1, 84 68 1 52' 46 87.61 .6 . 0 87 87.04 87 . 22 86 4, 0 1, . 88.76 87.03 87.71 75 5 87.37 61' 6 396 007,42 656 941,52 47 6 397 177,27 657 500,44 XI 3, 0 - 89.37 85 67'87,330 88.86 15.07.2020 87.00 IV' 62' 6 396 010,08 656 936,99 48 6 397 235,65 657 393,31 X 1, 87.48 87.82 87 - 4 28 87.42 8 4.4 9 89.38 27 .3 6 8 .0 7 63' 6 396 011,68 656 938,30 49 6 397 245,92 657 375,43 4, 0 7 , 7 8 87.073 8685 51 .9 .65 00 2 . 7 7 87 87.42 88.38 1, 87.04 64' 6 396 067,83 656 978,68 50 6 397 321,39 657 237,07 88.34 7 3, 0 29 87.88 95 XI 89.23 65' 6 396 106,54 657 008,02 51 6 397 340,28 657 202,07 87.51 87 -2 8 86.90 X Plokk 5 aR Ranna või kalda piiranguvöönd 66' 3 89.29 87 - 6 84 .20 87.52 66' 6 396 350,63 657 198,48 52 6 397 692,67 657 394,31 87 .30 88.18 0 , 71 87 .6 ,13 .8 9 8 .01 Roosa metskond 100 87.92 7 865.2 2, 87 88 86.94 85.05 6 88.39 1,87.22 67' 6 396 472,97 657 294,78 53 6 397 825,33 657 144,85 86.01 87.29 4, 0 5 3, 0 15.07.2020 86501:001:0347 80 50 XI 15.07.2020 89.31 68' 6 396 715,17 657 484,44 86 I , -086.97 87.41 86.81 30 54' 88.10 Maaparandushoiuala 80 69' 6 396 745,67 657 508,33 Pindala 218,19 ha 87 4. 8 89.16 XI .4 23 8 .1 88.04 86 - 87 4 8 2, 86 4. 8 .5 69 , 8 .9 5 87.00 80 70' 6 396 747,52 657 509,84 9 3, 0 86 87.03 86.88 30 88.40 1, 88.30 1 71' 6 396 753,17 657 514,48 3, 0 88 XI 89.06 80 Eesvoolu kaitsevöönd Plokk 5 aR 88.00 87 I -2 87.19 89.28 XI 72' 6 396 811,74 657 560,37 84 50 86.75 87 15 87 - 0 . 86.84 , 6 . .6 32 87 ,09 87.90 8 73' 6 396 869,43 657 454,09 86 .58 1, 3 84 .6 85.26 .2 2 86 86.84 4, 5 88.24 1, 87.23 15.07.2020 85.40 9 XI 86.87 05 3, 0 40 1 74' 6 396 873,45 657 447,90 V 87.72 I- 86 I0 15.07.2020 89.07 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number , 47 86.48 XI 86.75 88.19 75' 6 396 877,73 657 443,33 87 4.0 4 .7 2 87.08 86 I 8 .0 89.06 - 4 87 4 1, ,66 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt 87 50 76' 6 396 880,90 657 439,22 1' 86 3. 9 .3 69 2, 8 .1 86.69 2 90 1, 86 86.81 86.48 88.13 2 ja piiripunkti number 77' 6 396 894,10 657 414,43 87.05 3, 5 88.22 64' 88.76 40 55' Ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number 78' 6 396 919,44 657 362,08 XI 86.34 XI 83 .02 88 I 87 .99 I 86.45 2 V 86.82 8 - (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) .5 87 86 - 0 84.63 6, 2 88.81 XI 79' 6 396 923,67 657 364,34 86 88.29 1,, .9 88 86 I 85 3.4 03 - 8 .1 6 84.99 4 15.07.2020 86 86.97 86.44 50 86.11 2, 87.88 ,84 Maardla piir (asendiplaanil) 2, 6 86.74 15.07.2020 80' 6 397 174,49 657 498,91 40 3, 5 88.76 1, 50 7 6 396 000 86.96 86.09 3, 0 Mäeeraldise piir (asendiplaanil) 81' 6 397 338,70 657 201,21 36 87.89 8683. 3 .4 52 86.44 00 56' 4 86.09 . 87 3. 7 8 86 8 .6 .2 85 88.74 XI 86 5 I- 61' 86 I 657 000 657 500 86.62 4 I I' Geoloogilise läbilõike joon 85.89 35 87.83 86.11 , 08 86.27 87.70 XI V 1, 88 86.57 85 - 2 7 2, 5 88.28 Maapinna samakõrgusjoon, m 86.03, 92 88.56 80 83 .57 85.89 8 86 .71 1, 8 3 7 84.47 Lamami samakõrgusjoon, m 86 .6 86.60 3, 0 00 6 3 87.58 34 XI I 15.07.2020 88.24 85.83 86 I- 86.47 86.17 6 87.72 ,38 Roosa turbatootmisala 88 88 Objekti nimetus ja aadress 87 2, 88.05 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Joonise sisu 60'87 87.32 XI V 85 - 0 3, 0 30 86501:002:0770 86 3. 3 4 V .1 61 85.61 8 .2 85.87 , 86 58 9 86.57 ' 84.76 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise Roosa turbatootmisala Mäeeraldise plaan 0, 33 87.69 Plokk 4 aT 2, 0 5 15.07.2020 kuupäev 87 86.21 50 XI V 85.77 Rõuge vald, Võru maakond 85 - Plokk 3 aT 85.68 85.39 , 74 6 87.45 III-2 Sondeerimispunkti nr 59' 83 32 83.96 90,06 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 8 24 3 85.87 . 0, 86.47 .4 . 86 80 6 15.07.2020 85.581, Loa omanik Rooosa Turvas AS Graafiline lisa 1/3 80 87.09 0,90 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 85 3. 1 Roosa metskond 112 31 .4 19 1,50 8 .7 Võru maakond, Rõuge vald, Anne Udras 85 Kogu lasundi paksus, m 3 8 Vana-Roosa küla, Turba 66109 7 /Allkirjastatud digitaalselt/ 86501:002:0207 85.86 Mõõtkava 1 : 5000 Kontrollsondeerimise punkt [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) 0 100 200 m Turba proovivõtupunkt Kristel Veersalu OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5174 /Allkirjastatud digitaalselt/  NW Läbilõige III-III' SE m Roosa metskond 4 m 92 86501:002:0720 92 Tee Läbilõige II-II' Plokk 4 aT 91 91 NW SE m m skond 4 0720 Tee Roosa metskond 4 90 90 002: Roosa turbatootmisala 92 86501:002:0720 92 Roosa m et 86501:002:0770 Plokk 2 aT Roosa turbatootmisala 86501: 86501:002:0770 Roosa metskond 111 Plokk 6 aR Plokk 4 aT 89 86501:001:0123 89 91 91 NW Läbilõige I-I' SE m m Plokk 5 aR Plokk 2 aT 88 Plokk 2 aT 88 93 Roosa turbatootmisala 93 90 90 Roosa metskond 4 86501:002:0770 VII-7 Plokk 3 aT 86501:002:0720 Plokk 2 aT Roosa metskond 4 Roosa turbatootmisala Plokk 3 aT 86501:002:0720 Plokk 2 aT 86501:002:0770 T<25% T>25% Plokk 6 aR 87 Plokk 1 aT VII-7-1 87 okk 6 aR 92 92 89 89 VII-7-2 Plokk 3 aT Plokk 5 aR VII-7-3 Plokk 6 aR Plokk 1 aT IV-12 VII-7-4 Plokk 5 aR Plokk 5 aR 86 VII-7-5 Plokk 2 aT 86 91 91 88 88 T<25% Pl VII-7-6 II-2 IV-12-1 VII-7-7 T>25% IV-12-2 VII-7-8 IV-12-3 85 85 II-2-1 90 Plokk 2 aT 90 87 Plokk 2 aT IV-12-4 87 Plokk 1 aT II-2-2 IV-12-5 II-2-3 T<25% IV-12-6 II-2-4 T>25% 84 84 II-2-5 89 89 86 86 T<25% Plokk 1 aT II-2-6 T>25% Plokk 1 aT II-2-7 II-2-8 II-2-9 83 83 88 88 85 Plokk 1 aT 85 82 82 87 87 84 84 Piketi nr VII-3 VII-5 VII-7 VII-9 VII-11 VII-13 VII-15 Piketi nr II-0 II-2 II-4 II-6 Piketi nr IV-0 IV-2 IV-4 IV-6 IV-8 IV-10 IV-12 IV-13 Maapinna abs kõrgus, m 90,24 87,91 87,12 86,78 86,33 86,53 87,88 Maapinna abs kõrgus, m 90,77 90,19 89,72 90,47 Maapinna abs kõrgus, m 89,48 89,79 89,45 90,78 88,14 87,78 87,86 87,93 Lamami abs kõrgus, m 88,64 87,01 85,22 83,68 83,53 83,68 87,78 Lamami abs kõrgus, m 90,02 88,09 89,37 90,37 Lamami abs kõrgus, m 88,58 87,99 88,75 89,58 86,29 85,03 86,31 86,53 Turbalasundi kogupaksus, m 1,60 0,90 1,90 3,10 2,80 2,85 0,10 Turbalasundi kogupaksus, m 0,75 2,10 0,35 0,10 Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 1,80 0,70 1,20 1,85 2,75 1,55 1,40 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,10 0,20 0,25 1,10 0,75 0,70 - Vähelag. turbakihi paksus, m 0,35 1,25 - - Vähelag. turbakihi paksus, m 0,20 0,90 0,20 0,80 1,85 2,25 1,55 0,40 Vahekaugused, m 193 229 189 195 197 142 Vahekaugused, m 199 187 169 Vahekaugused, m 202 199 159 224 199 184 94 Mäeeraldise teenindusmaa piir Botaaniline Botaaniline Botaaniline läbilõige läbilõige läbilõige Mäeeraldise piir XIII-4 II-2 IX-2 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Läbilõige IV-IV' (M 1 : 25) (M 1 : 25) (M 1 : 25) aR - aktiivne reservvaru) NW SE Roosa turbatootmisala 0,00 0,00 0,00 86501:002:0770 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus m Roosa metskond 4 m 86501:002:0720 Roosa metskond 4 Roosa turbatootmisala NW Läbilõige V-V' SE XIII-4-1 l.12% t.0.66% r.fuskumi II-2-1 l.18% t.1.17% r.villpea-sfagnumi IX-2-1 l.17% t.0.97% r.magellaanikumi Maapinna kontuur 86501:002:0720 86501:002:0770 m m 0,25 0,25 0,25 a sal Põhjatervik (~0,2 m lamamist) XIII-4-2 l.20% t.0.69% r.villpea-sfagnumi II-2-2 l.15% t.0.97% r.magellaanikumi IX-2-2 l.13% t.0.62% r.magellaanikumi 0770 89 89 mi 89 89 Kaevandamise järgne veetase Roosa metskond 100 0,50 0,50 0,50 Roosa turbatootmisala oot 86501:001:0347 002: 86501:002:0770 XIII-4-3 l.16% t.0.88% r.villpea-sfagnumi II-2-3 l.15% t.1.51% r.magellaanikumi IX-2-3 l.13% t.0.58% r.magellaanikumi L<25% bat Roosa metskond 4 Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir 0,75 0,75 0,75 L>25% 86501: 86501:002:0720 ur Roosa metskond 100 XIII-4-4 l.24% t.0.72% r.villpea-sfagnumi II-2-4 l.16% t.1.54% r.magellaanikumi IX-2-4 l.19% t.0.78% r.magellaanikumi Turbalasundi lamam Roosa t 88 IX-2 88 88 86501:001:0347 88 1,00 1,00 1,00 III - 4 okk 6 aR Proovi(võtu)punkt ja punkti number okk 4 aT XIII-4-5 l.14% t.0.82% r.magellaanikumi II-2-5 l.21% t.0.89% r.villpea-sfagnumi IX-2-5 l.15% t.0.71% r.magellaanikumi okk 6 aR IX-2-1 1,25 1,25 1,25 VII-7-1 Proovi number XIII-4-6 l.16% t.0.88% r.magellaanikumi II-2-6 l.35% t.1.96% r.villpea-sfagnumi IX-2-6 l.12% t.0.88% r.fuskumi 87 IX-2-2 87 87 87 1,50 1,50 1,50 l.30% Lagunemise aste, % IX-2-3 XIII-4 Pl okk 6 aR Plokk 2 aT II-2-7 l.26% t.3.56% ss.rohu-sfagnumi IX-2-7 l.16% t.0.83% r.magellaanikumi t.2,80% Tuhasus, % Pl IX-2-4 XIII-4-7 l.15% t.0.99% r.magellaanikumi Pl T<25% 1,70 1,70 1,75 okk 6 aR IX-2-5 II-2-8 l.37% t.5.99% ss.rohu IX-2-8 l.26% t.0.97% r.villpea-sfagnumi T>25% 86 Plokk 2 aT IX-2-6 86 86 XIII-4-1 86 XIII-4-8 l.24% t.0.86% r.villpea-sfagnumi Liiv okk 5 aR IX-2-7 2,00 2,00 XIII-4-2 2,05 II-2-9 l.32% t.11.02% ss.puu-rohu Pl IX-2-8 XIII-4-9 l.32% t.1.56% r.männi-villpea 2,10 IX-2-9 l.25% t.1.21% r.villpea-sfagnumi Plokk 2 aT XIII-4-3 2,25 2,25 IX-2-9 XIII-4-4 Saviliiv Pl okk 5 aR 85 IX-2-10 Plokk 1 aT 85 85 XIII-4-5 85 XIII-4-10 l.38% t.2.44% r.villpea IX-2-10 l.23% t.1.01% r.villpea-sfagnumi Plokk 1 aT Pl IX-2-11 2,50 2,50 XIII-4-6 T<25% IX-2-12 XIII-4-7 XIII-4-11 l.23% t.2.77% ss.rohu IX-2-11 l.26% t.1.17% r.villpea-sfagnumi Vähelagunenud turvas T>25% IX-2-13 2,75 XIII-4-8 2,80 Pl Botaaniline IX-2-12 l.20% t.1.67% r.villpea-sfagnumi 84 IX-2-14 84 84 XIII-4-9 84 Plokk 1 aT läbilõige 3,00 IX-2-15 Hästilagunenud turvas XIII-4-10 VII-7 IX-2-13 l.23% t.1.63% r.villpea-sfagnumi IX-2-16 XIII-4-11 Botaaniline (M 1 : 25) 3,25 Märkused: läbilõige 83 83 IX-2-14 l.23% t.1.57% r.villpea-sfagnumi 83 83 Plokk 5 aR IV-12 0,00 3,50 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Plokk 3 aT Plokk 5 aR (M 1 : 25) VII-7-1 l.15% t.1.20% r.magellaanikumi IX-2-15 l.31% t.2.37% r.villpea-sfagnumi 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 0,25 3,75 3. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 0,00 VII-7-2 l.27% t.1.51% r.villpea IX-2-16 l.18% t.2.95% ss.rohu-sfagnumi 82 82 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.04.2025); 82 82 IV-12-1 l.18% t.0.85% r.villpea-sfagnumi 0,50 3,95 - Maa- ja Ruumiameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2025); 0,25 VII-7-3 l.28% t.0.82% r.villpea - Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruannet IV-12-2 l.14% t.0.93% r.magellaanikumi 0,75 Piketi nr 5-0 5-1 IX-0 IX-2 IX-4 IX-6 Piketi nr XIII-0 XIII-2 XIII-4 XIII-6 (varu seisuga 16.07.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3014). 0,50 VII-7-4 l.22% t.0.62% r.rabaka-villpea 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Maapinna abs kõrgus, m 86,47 86,86 86,08 86,38 IV-12-3 l.15% t.0.94% r.magellaanikumi 1,00 Maapinna abs kõrgus, m 87,43 87,57 87,49 87,42 87,30 87,60 5. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. 0,75 VII-7-5 l.28% t.0.66% r.villpea-sfagnumi Lamami abs kõrgus, m 84,43 83,52 83,54 83,47 83,30 83,75 Lamami abs kõrgus, m 83,57 83,36 83,28 83,08 IV-12-4 l.15% t.0.72% r.magellaanikumi Objekti nimetus ja aadress 1,25 r. - rabaturbad Joonise sisu 1,00 VII-7-6 l.25% t.1.00% r.villpea-sfagnumi Turbalasundi kogupaksus, m 3,00 4,05 3,95 3,95 4,00 3,85 Turbalasundi kogupaksus, m 2,90 3,50 2,80 3,30 ss. - siirdesooturbad Roosa turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked IV-12-5 l.16% t.0.68% r.magellaanikumi 1,50 ms. - madalsooturbad Rõuge vald, Võru maakond I - I' ... V - V' Vähelag. turbakihi paksus, m 1,50 2,65 1,75 2,00 1,25 l.19% t.1.41% ss.rohu Vähelag. turbakihi paksus, m 2,00 2,30 1,90 1,70 1,00 1,50 VII-7-7 l.15% t.0.77% ss.rabaka-sfagnumi IV-12-6 1,75 Vahekaugused, m 112 140 145 190 200 Vahekaugused, m 219 196 161 VII-7-8 l.25% t.1.90% ss.rohu Loa omanik 1,55 1,90 Rooosa Turvas AS Graafiline lisa 2/3 Võru maakond, Rõuge vald, Anne Udras Vana-Roosa küla, Turba 66109 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 Mõõtkava [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 0 100 200 m Kristel Veersalu OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5174 /Allkirjastatud digitaalselt/  Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 92.49 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 92 92.32 88.92 92.30 2' - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid 1' 1- 91 0 Plokk 6 aR (seisuga 23.04.2025); 0, , 61 91.71 92.56 4 0, 5 Plokk 5 aR - Maa- ja Ruumiameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2025); 45 75 88 4 45 91 . 3 91.23 . . 90 91 - Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu I - 1 90 0 91 -1 aruannet (varu seisuga 16.07.2020) (OÜ Inseneribüroo 92.64 , 84 , 15 35 55 5 1 Vastsehoovi 8 . 1, 6 91 8. 90 - 3 . STEIGER, töö nr 20/3014). 0, 40 90 1, 5 35 90.70 14303:002:1511 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i 1 90.16 (litsents: 70000661800020). I - 3' 90 - 2 90 2 92.63 ,80 , 14 6 398 500 2 14 7. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. 51 90.75 88 . 1, 24 91 . 91 0, . 7 1 91 89.58 1, 0 1, 0 50 10 90.77 92.70 Ede-Virulase I I0 3 1 91 - 3 90.99 86501:001:0182 90 - , 13 4' 25 , 77 I - . 89 4 37 91 8. 1 75 88.80 0, . 90 27 9 8 0, . . 88 , 99 90' 6 981 86 90 91 N 92.62 35 8 4 0, 0 . 91.63 0, 89.80 95 75 0, - 5' 60 91.54 92.42 I I2 90 - 5 6' , 19 I - 81 88.66 Plokk 1 aT 90 6 15 88 . 71 90 . 90 89.32 . , 92 1, 78 91.41 2 20 2, 5 0, 91 . 37 88 10 90 4 . 0, 0 90 91.46 II I0 I I4 90 - 89 - 92.19 8 Plokk 5 aR , 43 9 , 90 918.77.994 72 90.23 .4 2 90 91.62 0, 89.23 88.57 5 1, 0 - Kaardileht nr 444 Misso 05 0, I 91 . 30 25 35 I6 90 - 88 . 91.54 90.30 , 47 91.94 II I2 90 - 89.26 - Plokk 5 aR , 0, 91.99 34 89.76 06 84 10 87 . 74 9 90 . 90 8 . 0, 9 89 1, 0 7' 91 . 16 50 87 . 91.64 89.58 Mäeeraldise teenindusmaa Nr X Y IV 88.71 89 -0 piiripunktide koordinaadid 82' 6 397 692,67 657 394,31 91.99 , 48 75 I 27 7 I I4 89' 8 . 7 90 - 90 7. 83' 6 397 830,31 657 135,48 90 0, 91.52 . 2 , 0, 0 88.85 49 90 0, 5 13' 8' Roosa metskond 4 Nr X Y 84' 6 397 833,36 657 129,99 1, 0 86501:002:0720 00 86' 70 90 II 91.49 . 6 398 000I I6 1' 6 398 678,85 657 596,31 85' 6 397 911,88 657 173,65 90 - 87 91 V 89 -2 , 28 19' 25 91.59 , 79 2' 6 398 675,13 657 603,51 86' 6 398 012,87 657 230,24 . 91.71 89.78 38 90 263 90 6 8 . 907. 88.65 . 90 0, 86 75 . 91.45 9 1, 0 89.32 0, - 90.03 90 . . 08 67 21' 3' 6 398 542,14 657 872,92 87' 6 398 013,79 657 230,83 85'V- 80 88.54 30 90 91.20 4' 6 398 393,55 658 122,93 88' 6 398 017,49 657 233,19 90 0 . 114 86 01 6 18' 9 6 I 907. 90 .65 , 60 V 1 . 89 - . II 91.59 8 04 0, 4 I8 5' 6 398 388,62 658 131,41 89' 6 398 021,11 657 235,50 91.55 1, 0 8 , 45 11 89 - , Plokk 6 aR 8 14 55 20 3 58 . 63 907. 91.38 Plokk 4 aT 6' 6 398 387,38 658 130,83 90' 6 398 407,19 657 449,67 90 Plokk 5 aR . 0, 89 -0 2 0, 9 84' 0, 0 90.62 8 0 , 87.73 1, 0 62 5 20 70 91.26 4 Plokk 3 aT 7' 6 398 133,33 657 990,62 90 7. 89.15 20 90 . 8 86 .97 I V 88.56 89 .59 t - 27' 8 90 - . Be 36 6 91.13 53 V 8' 6 398 049,68 657 942,63 Pindala 222,94 ha 89 0, 9 89 - 89 I 91.31 1 83' 80 , I 84 2 88 I 8 27 78 - 5 3- 0, 8 10 90 7. . , 00 90 1 8 . 88 88.70 89.12 1, 0 9, 91.25 9' 6 398 001,94 657 915,96 , 97 0, 20 45 90 86 . 7 2, 88 . 08 45 Roosa metskond 93 89.47 0, 1, 0 87.32 00 .70 10' 6 397 991,45 657 914,21 Plokk 3 aT 0, 40 80 7 91.06 2 7 , 88 86501:001:0341 90.91 60 8 88 8 50 90 11' 6 397 986,43 657 914,31 Mäeeraldise piiripunktide . 89.09 86 46 V 89 . 89 - 41 3 IV .06 12' 6 397 985,62 657 907,72 koordinaadid 89.43 , 50 16' 89 88 -8 86.57 28' I II - 88 12 90.52 0, 17' , 14 , 12 13' 6 397 983,85 657 904,84 Plokk 4 aT 52 3 0, 0 Be 1, 86.12 29' 44 90 86 . 88 . 08 33 I 31' 89.77 70 9t 8 1, 5 0, 8 1, 0 .68 II - 88 139 14' 6 397 980,62 657 902,36 Nr X Y Plokk 3 aT 88.45 85 70 , 78 0 82' V 89 - 5 86.78 30' 0, 90.27 15' 6 397 778,01 657 788,14 1 6 398 672,45 657 608,94 9 , 5 2, 0 86 24 1 90.44 14 I 16' 6 397 759,98 657 777,98 2 6 398 542,14 657 872,92 . 89 0 V- 76 00 88.40 89 3 . . 0, 85.54 87 10 VI 88 Plokk 2 aT 9 1, 0 86 , 78 17' 6 397 715,47 657 859,66 3 6 398 497,72 657 947,67 90 - , 2 Plokk 1 aT 80 8 7 2, 25 36' 90.46 90.21 09 18' 6 397 933,82 657 974,77 4 6 398 393,55 658 122,93 86 0 2, 30 .0 03 85.26 75 . 86.76 89 1, . 90 87 6 85.77 19' 6 397 949,42 657 983,23 5 6 398 389,45 658 129,91 2, 0 I V- 00 87 12 89 V 85 58 86 - 7 , . 89.92 86 89.52 20' 6 397 937,94 658 006,12 6 6 397 901,65 657 857,84 91 86 , 61 VI I V- 86.38 1, 87 13 21' 6 397 923,31 658 030,46 7 6 397 778,01 657 788,14 88 -4 0, 7 5 1, 5 37' t , 2, 0 , 93 86 0 15 Be 29 55 5 89.69 00 . 20 22' 6 397 893,74 658 063,97 8 6 397 759,98 657 777,98 89 . 88 . 88.25 0, - 4 89.54 0, 1, 0 70 V 40 23' 6 397 887,59 658 072,52 9 6 397 715,47 657 859,66 20 86 - 9 88 89.88 . 91 VI 85.13 , 90 I 36 Plokk 5 aR 24' 6 397 884,14 658 085,07 10 6 397 933,82 657 974,77 8 85.34 -3 5 , 24 VI 0, 1, 87.71 4 89.89 10 87 -6 2, 0 13 Be 89.42 25' 6 397 883,09 658 095,69 11 6 397 938,04 657 977,06 89 2 2- Plokk 6 aR 33 69 3 , 00 t . 1, 18 89 0 89.62 . . 86 60 89 90 0, , 21 26' 6 397 880,35 658 104,01 12 6 397 645,94 658 516,75 Plokk 6 aR 5154 89 87. 64 32 . . 4 7 2, 0 84.81 V- 1, 14 Plokk 5 aR 89 - 1 89 0 00 1, 5 . 72 27' 6 397 869,57 658 123,55 13 6 397 390,40 658 368,79 86 11 16 89 5 86.69 , VI 40 2 . 40 . Plokk 5 aR 87 I , 86 89 0 , -5 84.71 06 88.91 28' 6 397 754,44 658 336,50 14 6 397 368,03 658 407,22 8 83 3 90.18 VI 81' . . 0 0 89 7. 1 25 6, 65 , 91 86 -8 0, 30 V- 40' 4 0 Roosa turbatootmisala , 38 1, 87 13 29' 6 397 730,86 658 380,11 15 6 397 356,73 658 400,88 1 0, 8 50 90.42 88 - 20 8 70 , 90 . , 79 , 90 86501:002:0770 0, 85 Plokk 3 aT 81 4 00 5 30' 6 397 683,24 658 472,27 16 6 397 346,42 658 394,57 86 0 41' 87 6. 1, 0 87.79 1, . 90.45 87 3 8 01 70 00 7 87 . 17 89 . 33 - 1, 89 84.29 31' 6 397 647,46 658 536,22 17 6 397 310,81 658 375,11 . 0, 50 40 Be 90 t VI 85 32' 6 397 640,69 658 548,44 18 6 397 119,36 658 267,69 89.35 89 87 I- 7 85.25 VI , - 49 12 86 10 47 84.53 84.32 , 26 Plokk 4 aT87.46 33' 6 397 637,53 658 553,02 19 6 397 110,47 658 261,34 48 27 88.86 0, 85 87 5. 83 2 0, Plokk 3 aT . 1, 5 42' 51 8 7 34' 6 397 635,28 658 555,14 20 6 397 109,84 658 262,35 21 8. 90 2, 0 01 80' 8 40 . Roosa metskond 111 90 35' 6 397 632,76 658 555,93 21 6 397 060,61 658 354,48 . 86 VI 86501:001:0123 86 I 89.56 84.43 -9 , VI 87.27 36' 6 397 630,25 658 555,66 22 6 397 056,20 658 352,36 78 84.17 19 86 - 12 84 84 44' 88 87.72 Plokk 4 aT VI I- 86 I 89.25 84.71 1, 1 ,47 . 50 37' 6 397 477,38 658 471,49 23 6 396 795,94 658 207,65 2 3, 0 Plokk 3 aT , 42 10 83.81 43' 1, 20 87 . 3 84 6 . 57 22 88.25 Plokk 5 aR 38' 6 397 370,96 658 409,57 24 6 396 786,85 658 224,25 89.12 0 2, , 6 20 VI8 2, 0 VI 39' 6 397 368,84 658 407,67 25 6 396 547,20 658 094,60 85 40 84.11 I1 86 -1 21 , - 888 81 7. 43 8. .4 55 , 33 2 15 9 84 0, 4 88.41 40' 6 397 367,89 658 407,70 26 6 396 523,43 658 081,74 VI 0, 7 7 88.78 I- 86 I4 2, 5 45' 1, 0 41' 6 397 346,42 658 394,57 27 6 396 480,18 658 049,07 85 Be 20 87 , 35 t 80 86 88 79' 46 0, 5 83.64 42' 6 397 136,03 658 279,60 28 6 396 446,31 658 022,51 2, 0 83.75 VI 87.98 89.16 5 80 I1 86 -3 Plokk 3 aT 43' 6 397 110,47 658 261,34 29 6 396 359,16 657 953,80 88 87.70 87 - 0 , 53 8 8 885. . 1 5 2, 3 , 4 45 VI I- 0, 44' 6 397 060,61 658 354,48 30 6 396 317,69 657 921,66 78' 15 4 . 85 I 7 86 0 83.74 6 2, 0 3, 0 5 , 84 Turba tee T2 45' 6 397 056,20 658 352,36 31 6 395 721,48 657 454,17 87 - 85 88.31 00 1 VI 84 ,57 0, I 86501:001:0267 87 - 86 Plokk 5 aR . .8 48 3 2, 8 83.56 4 2, 0 , 15 87.73 88 46' 6 396 795,94 658 207,65 32 6 395 724,45 657 448,84 60 4 0 89.07 , 387 4.86 05 4 . 6 83.63 46' 47' 6 396 786,85 658 224,25 33 6 395 779,76 657 349,52 83.33 Be t 0, - 10 Plokk 5 aR Roosa metskond 4 84 VI 48' 6 396 770,54 658 216,05 34 6 395 866,71 657 193,84 38 I- 85 I 23 88 86501:002:0720 8 I , 49' 6 396 644,17 658 148,81 35 6 395 927,88 657 084,16 89.66 X 87 -0 0, 52 47' 88.46 88.88 Plokk 4 aT 9 , 49 50' 6 396 630,12 658 141,34 36 6 396 005,12 656 945,65 72' 83.54 1 86 88886.848.06 8 2, 0 24 88 Plokk 3 aT 85 1, 50 . 93 9 51' 6 396 617,60 658 134,68 37 6 396 802,53 657 563,78 3, 0 8. 6 84.45 88.37 9 95 VI 48' 1 89.94 IX I Plokk 6 aR 87 - , 2 I1 87 - , 0 52' 6 396 526,18 658 084,19 38 6 396 806,48 657 556,28 42 16 87 Plokk 5 aR 1, 0, 88.48 53' 6 396 513,11 658 075,18 39 6 396 811,74 657 560,37 68' 7 3, 0 83.44 4 2, 0 54' 6 396 359,16 657 953,80 40 6 396 869,43 657 454,09 95 00 88 .2 7 87 8.7 .3 1 88.21 8 89.81 8 X 55' 6 396 046,80 657 711,72 41 6 396 873,45 657 447,90 88 - 50' Plokk 6 aR 87 0 83.56 IX , 13 87 -4 56' 6 396 034,50 657 701,97 42 6 396 877,73 657 443,33 2, 7 , 30 Plokk 5 aR 87.58 1, 25 88 6. 2 4, 0 57' 6 395 721,37 657 454,37 43 6 396 880,90 657 439,22 87.70 .0 75 8 .3 0 84.48 6 88 80 4, 0 87.95 89.54 00 58' 6 395 724,45 657 448,84 44 6 396 894,10 657 414,43 83.47 X 85 87 - 2 83.46 I 59' 6 395 779,76 657 349,52 45 6 396 919,44 657 362,08 8 X , 87 - 4 94 83.68 6 89.14 , 60 60' 6 395 866,71 657 193,84 46 6 396 923,67 657 364,34 87 .31 86.92 1, 1 52' 46 .6 0 87 87 . 22 4, 0 1, 84 . 75 5 87.37 61' 6 396 007,42 656 941,52 47 6 397 177,27 657 500,44 XI 3, 0 - 85 67'87,330 88.86 62' 6 396 010,08 656 936,99 48 6 397 235,65 657 393,31 X 1, 87 - 4 28 27 87.42 .3 6 7 63' 6 396 011,68 656 938,30 49 6 397 245,92 657 375,43 8 4.4 4, 0 , 7 32 8685 51 .9 .65 8 00 84 . 7 7 87 1, 64' 6 396 067,83 656 978,68 50 6 397 321,39 657 237,07 88.34 83.31 7 3, 0 29 87.88 Ranna või kalda piiranguvöönd 95 85 8 65' 6 396 106,54 657 008,02 51 6 397 340,28 657 202,07 8 XI 86 66' 87 -2 83.24 X 87 - 6 Plokk 5 aR 66' 6 396 350,63 657 198,48 52 6 397 692,67 657 394,31 87 .30 88.18 0 , 71 83.33 .6 , 84 13 .8 9 8 .01 Roosa metskond 100 87.92 7 865.2 2, 87 6 1, 67' 6 396 472,97 657 294,78 53 6 397 825,33 657 144,85 4, 0 5 3, 0 86501:001:0347 Maaparandushoiuala 80 50 XI 8 7 83.53 68' 6 396 715,17 657 484,44 86 I , -0 83.57 30 54' 88.10 80 XI 69' 6 396 745,67 657 508,33 Pindala 218,19 ha .4 23 88.04 86 - 87 4. 4 8 2, 8 86 4. 8 .5 69 , 8 .9 5 80 70' 6 396 747,52 657 509,84 9 3, 0 86 30 Eesvoolu kaitsevöönd 1, 88.30 83.27 1 71' 6 396 753,17 657 514,48 3, 0 XI 80 Plokk 5 aR 88.00 87 I -2 XI 72' 6 396 811,74 657 560,37 87 15 87 - 0 87 , 6 . .6 32 84 , 09 87.90 8 Taastuva soo kõlvik (222,94 ha) 73' 6 396 869,43 657 454,09 86 .58 1, 3 84 .6 .2 2 86 4, 5 83.34 1, 05 9 XI 83.64 3, 0 74' 6 396 873,45 657 447,90 I- 40 87.72 86 I0 , 47 XI 88.19 75' 6 396 877,73 657 443,33 .7 2 86 I - 87 4.0 4 4 1, 8 , 66 76' 6 396 880,90 657 439,22 5 2, 0 1 86 3. 9 .3 69 8 .1 2 90 1, 86 2 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 77' 6 396 894,10 657 414,43 87.05 3, 5 88.22 64' 83.67 40 55' 78' 6 396 919,44 657 362,08 XI XI Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt I- 87 .99 86 I 2 V 83.50 1' .5 84 2 83 86 - 0 , 86 83.47 XI 79' 6 396 923,67 657 364,34 1,, 88.29 ja piiripunkti number .9 88 86 I 85 3.4 03 - 8 .1 83.66 6 4 86 86.97 50 2, , 84 80' 6 397 174,49 657 498,91 86 2, 6 3, 5 83.55 40 1, 85 50 7 Ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 396 000 86.96 3, 0 81' 6 397 338,70 657 201,21 36 87.89 8683. 3 .4 52 00 56' .4 (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 8 86 83.42 XI 5 I- .2 61' 86 I 657 000 657 500 87 86.62 4 35 , 08 87.70 Maardla piir (asendiplaanil) XI V 1, 85 -2 7 Mäeeraldise piir (asendiplaanil) 2, 5 86.57 88.28 , 92 80 86 .71 1, 7 83.35 .6 34 83 86.60 6 Geoloogilise läbilõike joon 3, 0 00 XI I- 86 I 88.24 I I' 86.47 6 , 38 8 83.61 8 Maapinna samakõrgusjoon, m 2, 88.05 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 60'87.32 XI V 85 - 0 3, 0 30 4 Roosa turbatootmisala .1 61 86 3. , 58 9 86.57 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Roosa turbatootmisala 8 0, 84 33 87.69 86501:002:0770 Korrastatud ala plaan Plokk 4 aT 86.21 5 2, 0 50 XI Rõuge vald, Võru maakond 6 V 858 85 - Plokk 3 aT 85.68 , 74 6 87.45 III-2 Sondeerimispunkti nr 59' 8 24 90,06 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 3 85.87 0, .4 . 83 80 6 85.581, Loa omanik Rooosa Turvas AS Graafiline lisa 3/3 80 87.09 0,90 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 85 3. 1 Roosa metskond 112 31 .4 19 8 .7 1,50 Võru maakond, Rõuge vald, Anne Udras 85 3 Kogu lasundi paksus, m Vana-Roosa küla, Turba 66109 /Allkirjastatud digitaalselt/ 86501:002:0207 85.86 Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) Kontrollsondeerimise punkt 0 100 200 m Kristel Veersalu Turba proovivõtupunkt OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5174 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise teenindusmaa muutmise vajaduse põhjendus Roosa Turvas AS on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes tegeleb Roosa turbamaardlas Roosa turbatootmisala mäeeraldisel keskkonnakaitseloa nr VO-007 alusel vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamise ning sellega kaasnevalt ka vee erikasutusega. Keskkonnaluba kehtib kuni 03.05.2055. a. Käesoleva taotluse eesmärk on korrigeerida Roosa turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire vastavalt katastriüksuse Roosa turbatootmisala (tunnus 86501:002:0770) piiridele. Kuna muid sisulisi muudatusi käesoleva taotlusega kehtivas loas teha ei soovita, siis on taotluse seletuskirjas esitatud andmed vaid asjakohases ulatuses. Andmed mäeeraldise maa-ala, selle lähiümbruse, (hüdro)geoloogiliste tingimuste, kaevandamise tehnoloogia ja keskkonnamõju võimaliku ulatuse kohta on esitatud 2021. a taotlusega. Roosa turbatootmisala kontrolli käigus tuvastati, et kraavitus jookseb osaliselt mööda katastri piiri ning kuna mäeeraldise teenindusmaa on varasemalt pandud ühtima mäeeraldise piiriga, siis on tekkinud olukord, kus turba tootmiseks vajalik taristu (nt alad tootmismasinate hoiustamiseks, ning ümberkeeramiseks) on kohati väljaspool tootmisala piiri. Selleks, et jätkata varasemalt rajatud taristu otstarbelist kasutamist, tuleb mäeeraldise teenindusmaa piiri muuta. Lisaks on täpsustatud mäeeraldise piire, et need kattuksid kinnistu 86501:002:0770 piiridega. 2. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Roosa turbatootmisala kehtiva mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 218,24 ha. Käesolevaga kujuneb vastavalt Roosa turbatootmisala (tunnus 86501:002:0770) katastriüksuse piirile Roosa turbatootmisala mäeeraldise pindalaks 218,19 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 222,94 ha. Roosa turbatootmisala mäeeraldise pindala väheneb seega 0,05 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala suureneb 4,70 ha võrra. Hästilagunenud turba plokk 1 aT jääb muudatuse tulemusena väljapoole mäeeraldist 0,049 ha ulatuses ning vähelagunenud turba plokk 2 aT jääb 0,048 ha ulatuses väljapoole mäeeraldist (mõlemad ümardatuna 0,05 ha). Kogu Roosa turbatootmisala mäeeraldise piiresse jääv hästilagunenud turbakiht pole kaevandatav, kuna mäeeraldise põhja tuleb paremate korrastamistingimuste loomiseks jätta ~0,2 m paksune turba jääkkiht. Maavaravaru kadu lamamisse jäetavas jääkkihis on arvutuslikult leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (218,19 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,180) = varu jääkkihis (79 tuh t). Tabel 2.1 Maavaravaru kogused Roosa turbatootmisala mäeeraldisel (seisuga 31.03.2025) Aktiivne Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara Pindala tarbevaru, tuh t tuh t varu, tuh t 2 aT Vähelagunenud turvas 218,19 308,999 0 308,999 1 aT Hästilagunenud turvas 218,19 509,89 79 430,89 Keskkonnaluba kehtib kuni 03.05.2055 maksimaalse lubatud aastase tootmismahuga 20 tuh t. Tabel 2.2 Maavaravaru kogused väljaspool mäeeraldist (seisuga 31.03.2025) Plokk Maavara Pindala Aktiivne tarbevaru, tuh t 2 aT Vähelagunenud turvas 0,05 0,08 1 aT Hästilagunenud turvas 0,05 0,11 3. Õhusaasteloa vajaduse hindamine Turba kaevandamisel ja selle transpordile eraldub keskkonda peenosakesi. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba heitkoguste hindamiseks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt koostatud hindamismetoodika „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“, mille on Keskkonnaamet kinnitanud sobivaks oma 06.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/20410-7. Roosa turbatootmisalal lasub vähelagunenud turvas (kaevandatav varu ~309 tuh t) ning hästilagunenud turvas (kaevandatav varu ~431 tuh t), erikaaluga 0,140 ja 0,180 vastavalt. Tootmisala maksimaalne lubatud aastane kaevandamise määr on 20 tuh t. Õhusaasteloa vajaduse hindamisel on aluseks võetud, et tootmisalal on kasutusel vaid vaakumkogujad, mis on varustatud tsüklonitega. Keskmiseks tootmisefektiivsuseks on arvestatud 750 m3/ha. Tsükloni efektiivsuseks on arvestatud 70% ning piirkonna keskmiseks tuule kiiruseks 2,5 m/s. Turba tootmiselt välisõhku paiskuvate osakeste arvutuse tulemused on esitatud tabelis 3.1. Lisaks turba tootmisele, mis toimub tootmisväljakutel võib põhjustada tolmu levikut ka toodangu väljavedu. Selle vältimiseks on soovituslik katta koormad katetega, mis piiravad tolmu levikut turba transportimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveotee äärses piirkonnas, suuri ega ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatav tegevus ei põhjusta. Tabel 3.1 Roosa turbatootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused TURBATOOTMINE ARVUTUSKÄIK Protsess Aastane töödeldav kogus, m3/a Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a Freesimine 122 476 0,00306 0,375 Pööramine 122 476 0,00551 0,675 Vallitamine 0 0,00184 0,000 Vaakumkogumine 122 476 0,00343 0,420 Meh. kogumine 0 0,01000 0,000 Aunatamine 122 476 0,00294 0,360 Laadimine 122 476 0,00188 0,230 Kokku 2,059 Eelnevalt toodud arvutuslikud heitkogused tekivad tervikuna kogu aktiivse tootmisala piires. Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt (0,5 m kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Lisaks, kuna turbatootmisala on suhteliselt suure pindalaga, võimaldab see tuulega kaasa kantud tahkete osakestel maha sadeneda mitmesaja meetri jooksul, väljumata tootmisala piiridest. Arvutuskäigust tulenevalt ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning taotletakse ka õhusaasteluba. 4. Kaevandatud maa korrastamine Roosa turbatootmisala korrastamise suunaks on taassoostumine. Korrastada tuleb kõik Roosa turbamaardla piires asuvad turba kaevandamisest mõjutatud alad. Märgala ja soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta vähemalt 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sootaimede arenguks sobilikud kasvutingimused. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt ammendatud alal oluline tagada reguleeritud ja stabiilne. Selle tarbeks tuleb eesvoolule ja/või kogujakraavidele rajada (truup)regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil alale kogunev liigvesi ära juhtida. Soo taastamisel on veetaset oluline hoida maapinnal, seega tuleb lisaks regulaatoritele vaja korrastatav tootmisala jagada vastavalt tootmisala lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks. Terrassid on eraldatud (reguleeritavate) ülevooludega veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev, kuid samas on kogu ala ühtlaselt märg ning suurveeperioodidel ajutiselt üle ujutatud. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused taastuva soo rajamiseks vajalike tingimuste loomiseks. Roosa turbatootmisala korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Anne Udras / allkirjastatud digitaalselt / Roosa Turvas AS Juhatuse liige Taotluse koostas 23.04.2025. a. ning seda täiendas 01.12.2025. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  Roosa Turvas AS Teie 26.05.2020 nr e-kiri [email protected] Meie 27.05.2020 nr 3-1.1/1855 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Nõusolek vee erikasutusloa taotlemiseks AS Roosa Turvas kasutuses on Võrumaal Rõuge vallas Vana-Roosa külas Roosa turbatootmisala. Taotlete Keskkonnaametilt Roosa turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimiseks suublasse vee erikasutusluba. Kuivendusvett juhitakse Roosa turbatootmisalalt ära kolme väljalaskmega, millest üks väljalask asub Roosa metskond 4 piiril, üks väljalask asub Rõuge metskond 112 kinnistul ja üks Rõuge metskond 111 kinnistul, mille valitseja on Keskkonnaministeeriumi ja haldaja Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus annab nõusoleku vee erikasutusloa taotlemiseks kuivendusvee juhtimise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agu Palo Võrumaa metsaülem 517 7116 [email protected]  NW Läbilõige III-III' SE m Roosa metskond 4 m 92 86501:002:0720 92 Tee Läbilõige II-II' Plokk 4 aT 91 91 NW SE m m skond 4 0720 Tee Roosa metskond 4 90 90 002: Roosa turbatootmisala 92 86501:002:0720 92 Roosa m et 86501:002:0770 Plokk 2 aT Roosa turbatootmisala 86501: 86501:002:0770 Roosa metskond 111 Plokk 6 aR Plokk 4 aT 89 86501:001:0123 89 91 91 NW Läbilõige I-I' SE m m Plokk 5 aR Plokk 2 aT 88 Plokk 2 aT 88 93 Roosa turbatootmisala 93 90 90 Roosa metskond 4 86501:002:0770 VII-7 Plokk 3 aT 86501:002:0720 Plokk 2 aT Roosa metskond 4 Roosa turbatootmisala Plokk 3 aT 86501:002:0720 Plokk 2 aT 86501:002:0770 T<25% T>25% Plokk 6 aR 87 Plokk 1 aT VII-7-1 87 okk 6 aR 92 92 89 89 VII-7-2 Plokk 3 aT Plokk 5 aR VII-7-3 Plokk 6 aR Plokk 1 aT IV-12 VII-7-4 Plokk 5 aR Plokk 5 aR 86 VII-7-5 Plokk 2 aT 86 91 91 88 88 T<25% Pl VII-7-6 II-2 IV-12-1 VII-7-7 T>25% IV-12-2 VII-7-8 IV-12-3 85 85 II-2-1 90 Plokk 2 aT 90 87 Plokk 2 aT IV-12-4 87 Plokk 1 aT II-2-2 IV-12-5 II-2-3 T<25% IV-12-6 II-2-4 T>25% 84 84 II-2-5 89 89 86 86 T<25% Plokk 1 aT II-2-6 T>25% Plokk 1 aT II-2-7 II-2-8 II-2-9 83 83 88 88 85 Plokk 1 aT 85 82 82 87 87 84 84 Piketi nr VII-3 VII-5 VII-7 VII-9 VII-11 VII-13 VII-15 Piketi nr II-0 II-2 II-4 II-6 Piketi nr IV-0 IV-2 IV-4 IV-6 IV-8 IV-10 IV-12 IV-13 Maapinna abs kõrgus, m 90,24 87,91 87,12 86,78 86,33 86,53 87,88 Maapinna abs kõrgus, m 90,77 90,19 89,72 90,47 Maapinna abs kõrgus, m 89,48 89,79 89,45 90,78 88,14 87,78 87,86 87,93 Lamami abs kõrgus, m 88,64 87,01 85,22 83,68 83,53 83,68 87,78 Lamami abs kõrgus, m 90,02 88,09 89,37 90,37 Lamami abs kõrgus, m 88,58 87,99 88,75 89,58 86,29 85,03 86,31 86,53 Turbalasundi kogupaksus, m 1,60 0,90 1,90 3,10 2,80 2,85 0,10 Turbalasundi kogupaksus, m 0,75 2,10 0,35 0,10 Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 1,80 0,70 1,20 1,85 2,75 1,55 1,40 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,10 0,20 0,25 1,10 0,75 0,70 - Vähelag. turbakihi paksus, m 0,35 1,25 - - Vähelag. turbakihi paksus, m 0,20 0,90 0,20 0,80 1,85 2,25 1,55 0,40 Vahekaugused, m 193 229 189 195 197 142 Vahekaugused, m 199 187 169 Vahekaugused, m 202 199 159 224 199 184 94 Mäeeraldise teenindusmaa piir Botaaniline Botaaniline Botaaniline läbilõige läbilõige läbilõige Mäeeraldise piir XIII-4 II-2 IX-2 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Läbilõige IV-IV' (M 1 : 25) (M 1 : 25) (M 1 : 25) aR - aktiivne reservvaru) NW SE Roosa turbatootmisala 0,00 0,00 0,00 86501:002:0770 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus m Roosa metskond 4 m 86501:002:0720 Roosa metskond 4 Roosa turbatootmisala NW Läbilõige V-V' SE XIII-4-1 l.12% t.0.66% r.fuskumi II-2-1 l.18% t.1.17% r.villpea-sfagnumi IX-2-1 l.17% t.0.97% r.magellaanikumi Maapinna kontuur 86501:002:0720 86501:002:0770 m m 0,25 0,25 0,25 a sal Põhjatervik (~0,2 m lamamist) XIII-4-2 l.20% t.0.69% r.villpea-sfagnumi II-2-2 l.15% t.0.97% r.magellaanikumi IX-2-2 l.13% t.0.62% r.magellaanikumi 0770 89 89 mi 89 89 Kaevandamise järgne veetase Roosa metskond 100 0,50 0,50 0,50 Roosa turbatootmisala oot 86501:001:0347 002: 86501:002:0770 XIII-4-3 l.16% t.0.88% r.villpea-sfagnumi II-2-3 l.15% t.1.51% r.magellaanikumi IX-2-3 l.13% t.0.58% r.magellaanikumi L<25% bat Roosa metskond 4 Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir 0,75 0,75 0,75 L>25% 86501: 86501:002:0720 ur Roosa metskond 100 XIII-4-4 l.24% t.0.72% r.villpea-sfagnumi II-2-4 l.16% t.1.54% r.magellaanikumi IX-2-4 l.19% t.0.78% r.magellaanikumi Turbalasundi lamam Roosa t 88 IX-2 88 88 86501:001:0347 88 1,00 1,00 1,00 III - 4 okk 6 aR Proovi(võtu)punkt ja punkti number okk 4 aT XIII-4-5 l.14% t.0.82% r.magellaanikumi II-2-5 l.21% t.0.89% r.villpea-sfagnumi IX-2-5 l.15% t.0.71% r.magellaanikumi okk 6 aR IX-2-1 1,25 1,25 1,25 VII-7-1 Proovi number XIII-4-6 l.16% t.0.88% r.magellaanikumi II-2-6 l.35% t.1.96% r.villpea-sfagnumi IX-2-6 l.12% t.0.88% r.fuskumi 87 IX-2-2 87 87 87 1,50 1,50 1,50 l.30% Lagunemise aste, % IX-2-3 XIII-4 Pl okk 6 aR Plokk 2 aT II-2-7 l.26% t.3.56% ss.rohu-sfagnumi IX-2-7 l.16% t.0.83% r.magellaanikumi t.2,80% Tuhasus, % Pl IX-2-4 XIII-4-7 l.15% t.0.99% r.magellaanikumi Pl T<25% 1,70 1,70 1,75 okk 6 aR IX-2-5 II-2-8 l.37% t.5.99% ss.rohu IX-2-8 l.26% t.0.97% r.villpea-sfagnumi T>25% 86 Plokk 2 aT IX-2-6 86 86 XIII-4-1 86 XIII-4-8 l.24% t.0.86% r.villpea-sfagnumi Liiv okk 5 aR IX-2-7 2,00 2,00 XIII-4-2 2,05 II-2-9 l.32% t.11.02% ss.puu-rohu Pl IX-2-8 XIII-4-9 l.32% t.1.56% r.männi-villpea 2,10 IX-2-9 l.25% t.1.21% r.villpea-sfagnumi Plokk 2 aT XIII-4-3 2,25 2,25 IX-2-9 XIII-4-4 Saviliiv Pl okk 5 aR 85 IX-2-10 Plokk 1 aT 85 85 XIII-4-5 85 XIII-4-10 l.38% t.2.44% r.villpea IX-2-10 l.23% t.1.01% r.villpea-sfagnumi Plokk 1 aT Pl IX-2-11 2,50 2,50 XIII-4-6 T<25% IX-2-12 XIII-4-7 XIII-4-11 l.23% t.2.77% ss.rohu IX-2-11 l.26% t.1.17% r.villpea-sfagnumi Vähelagunenud turvas T>25% IX-2-13 2,75 XIII-4-8 2,80 Pl Botaaniline IX-2-12 l.20% t.1.67% r.villpea-sfagnumi 84 IX-2-14 84 84 XIII-4-9 84 Plokk 1 aT läbilõige 3,00 IX-2-15 Hästilagunenud turvas XIII-4-10 VII-7 IX-2-13 l.23% t.1.63% r.villpea-sfagnumi IX-2-16 XIII-4-11 Botaaniline (M 1 : 25) 3,25 Märkused: läbilõige 83 83 IX-2-14 l.23% t.1.57% r.villpea-sfagnumi 83 83 Plokk 5 aR IV-12 0,00 3,50 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Plokk 3 aT Plokk 5 aR (M 1 : 25) VII-7-1 l.15% t.1.20% r.magellaanikumi IX-2-15 l.31% t.2.37% r.villpea-sfagnumi 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 0,25 3,75 3. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 0,00 VII-7-2 l.27% t.1.51% r.villpea IX-2-16 l.18% t.2.95% ss.rohu-sfagnumi 82 82 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.04.2025); 82 82 IV-12-1 l.18% t.0.85% r.villpea-sfagnumi 0,50 3,95 - Maa- ja Ruumiameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2025); 0,25 VII-7-3 l.28% t.0.82% r.villpea - Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu aruannet IV-12-2 l.14% t.0.93% r.magellaanikumi 0,75 Piketi nr 5-0 5-1 IX-0 IX-2 IX-4 IX-6 Piketi nr XIII-0 XIII-2 XIII-4 XIII-6 (varu seisuga 16.07.2020) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3014). 0,50 VII-7-4 l.22% t.0.62% r.rabaka-villpea 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Maapinna abs kõrgus, m 86,47 86,86 86,08 86,38 IV-12-3 l.15% t.0.94% r.magellaanikumi 1,00 Maapinna abs kõrgus, m 87,43 87,57 87,49 87,42 87,30 87,60 5. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. 0,75 VII-7-5 l.28% t.0.66% r.villpea-sfagnumi Lamami abs kõrgus, m 84,43 83,52 83,54 83,47 83,30 83,75 Lamami abs kõrgus, m 83,57 83,36 83,28 83,08 IV-12-4 l.15% t.0.72% r.magellaanikumi Objekti nimetus ja aadress 1,25 r. - rabaturbad Joonise sisu 1,00 VII-7-6 l.25% t.1.00% r.villpea-sfagnumi Turbalasundi kogupaksus, m 3,00 4,05 3,95 3,95 4,00 3,85 Turbalasundi kogupaksus, m 2,90 3,50 2,80 3,30 ss. - siirdesooturbad Roosa turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked IV-12-5 l.16% t.0.68% r.magellaanikumi 1,50 ms. - madalsooturbad Rõuge vald, Võru maakond I - I' ... V - V' Vähelag. turbakihi paksus, m 1,50 2,65 1,75 2,00 1,25 l.19% t.1.41% ss.rohu Vähelag. turbakihi paksus, m 2,00 2,30 1,90 1,70 1,00 1,50 VII-7-7 l.15% t.0.77% ss.rabaka-sfagnumi IV-12-6 1,75 Vahekaugused, m 112 140 145 190 200 Vahekaugused, m 219 196 161 VII-7-8 l.25% t.1.90% ss.rohu Loa omanik 1,55 1,90 Rooosa Turvas AS Graafiline lisa 2/3 Võru maakond, Rõuge vald, Anne Udras Vana-Roosa küla, Turba 66109 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 Mõõtkava [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 0 100 200 m Kristel Veersalu OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5174 /Allkirjastatud digitaalselt/  Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 92.49 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 92 92.32 88.92 92.30 2' - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid 1' 1- 91 0 Plokk 6 aR (seisuga 23.04.2025); 0, , 61 91.71 92.56 4 0, 5 Plokk 5 aR - Maa- ja Ruumiameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2025); 45 75 88 4 45 91 . 3 91.23 . . 90 91 - Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu I - 1 90 0 91 -1 aruannet (varu seisuga 16.07.2020) (OÜ Inseneribüroo 92.64 , 84 , 15 35 55 5 1 Vastsehoovi 8 . 1, 6 91 8. 90 - 3 . STEIGER, töö nr 20/3014). 0, 40 90 1, 5 35 90.70 14303:002:1511 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i 1 90.16 (litsents: 70000661800020). I - 3' 90 - 2 90 2 92.63 ,80 , 14 6 398 500 2 14 7. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. 51 90.75 88 . 1, 24 91 . 91 0, . 7 1 91 89.58 1, 0 1, 0 50 10 90.77 92.70 Ede-Virulase I I0 3 1 91 - 3 90.99 86501:001:0182 90 - , 13 4' 25 , 77 I - . 89 4 37 91 8. 1 75 88.80 0, . 90 27 9 8 0, . . 88 , 99 90' 6 981 86 90 91 N 92.62 35 8 4 0, 0 . 91.63 0, 89.80 95 75 0, - 5' 60 91.54 92.42 I I2 90 - 5 6' , 19 I - 81 88.66 Plokk 1 aT 90 6 15 88 . 71 90 . 90 89.32 . , 92 1, 78 91.41 2 20 2, 5 0, 91 . 37 88 10 90 4 . 0, 0 90 91.46 II I0 I I4 90 - 89 - 92.19 8 Plokk 5 aR , 43 9 , 90 918.77.994 72 90.23 .4 2 90 91.62 0, 89.23 88.57 5 1, 0 - Kaardileht nr 444 Misso 05 0, I 91 . 30 25 35 I6 90 - 88 . 91.54 90.30 , 47 91.94 II I2 90 - 89.26 - Plokk 5 aR , 0, 91.99 34 89.76 06 84 10 87 . 74 9 90 . 90 8 . 0, 9 89 1, 0 7' 91 . 16 50 87 . 91.64 89.58 Mäeeraldise teenindusmaa Nr X Y IV 88.71 89 -0 piiripunktide koordinaadid 82' 6 397 692,67 657 394,31 91.99 , 48 75 I 27 7 I I4 89' 8 . 7 90 - 90 7. 83' 6 397 830,31 657 135,48 90 0, 91.52 . 2 , 0, 0 88.85 49 90 0, 5 13' 8' Roosa metskond 4 Nr X Y 84' 6 397 833,36 657 129,99 1, 0 86501:002:0720 00 86' 70 90 II 91.49 . 6 398 000I I6 1' 6 398 678,85 657 596,31 85' 6 397 911,88 657 173,65 90 - 87 91 V 89 -2 , 28 19' 25 91.59 , 79 2' 6 398 675,13 657 603,51 86' 6 398 012,87 657 230,24 . 91.71 89.78 38 90 263 90 6 8 . 907. 88.65 . 90 0, 86 75 . 91.45 9 1, 0 89.32 0, - 90.03 90 . . 08 67 21' 3' 6 398 542,14 657 872,92 87' 6 398 013,79 657 230,83 85'V- 80 88.54 30 90 91.20 4' 6 398 393,55 658 122,93 88' 6 398 017,49 657 233,19 90 0 . 114 86 01 6 18' 9 6 I 907. 90 .65 , 60 V 1 . 89 - . II 91.59 8 04 0, 4 I8 5' 6 398 388,62 658 131,41 89' 6 398 021,11 657 235,50 91.55 1, 0 8 , 45 11 89 - , Plokk 6 aR 8 14 55 20 3 58 . 63 907. 91.38 Plokk 4 aT 6' 6 398 387,38 658 130,83 90' 6 398 407,19 657 449,67 90 Plokk 5 aR . 0, 89 -0 2 0, 9 84' 0, 0 90.62 8 0 , 87.73 1, 0 62 5 20 70 91.26 4 Plokk 3 aT 7' 6 398 133,33 657 990,62 90 7. 89.15 20 90 . 8 86 .97 I V 88.56 89 .59 t - 27' 8 90 - . Be 36 6 91.13 53 V 8' 6 398 049,68 657 942,63 Pindala 222,94 ha 89 0, 9 89 - 89 I 91.31 1 83' 80 , I 84 2 88 I 8 27 78 - 5 3- 0, 8 10 90 7. . , 00 90 1 8 . 88 88.70 89.12 1, 0 9, 91.25 9' 6 398 001,94 657 915,96 , 97 0, 20 45 90 86 . 7 2, 88 . 08 45 Roosa metskond 93 89.47 0, 1, 0 87.32 00 .70 10' 6 397 991,45 657 914,21 Plokk 3 aT 0, 40 80 7 91.06 2 7 , 88 86501:001:0341 90.91 60 8 88 8 50 90 11' 6 397 986,43 657 914,31 Mäeeraldise piiripunktide . 89.09 86 46 V 89 . 89 - 41 3 IV .06 12' 6 397 985,62 657 907,72 koordinaadid 89.43 , 50 16' 89 88 -8 86.57 28' I II - 88 12 90.52 0, 17' , 14 , 12 13' 6 397 983,85 657 904,84 Plokk 4 aT 52 3 0, 0 Be 1, 86.12 29' 44 90 86 . 88 . 08 33 I 31' 89.77 70 9t 8 1, 5 0, 8 1, 0 .68 II - 88 139 14' 6 397 980,62 657 902,36 Nr X Y Plokk 3 aT 88.45 85 70 , 78 0 82' V 89 - 5 86.78 30' 0, 90.27 15' 6 397 778,01 657 788,14 1 6 398 672,45 657 608,94 9 , 5 2, 0 86 24 1 90.44 14 I 16' 6 397 759,98 657 777,98 2 6 398 542,14 657 872,92 . 89 0 V- 76 00 88.40 89 3 . . 0, 85.54 87 10 VI 88 Plokk 2 aT 9 1, 0 86 , 78 17' 6 397 715,47 657 859,66 3 6 398 497,72 657 947,67 90 - , 2 Plokk 1 aT 80 8 7 2, 25 36' 90.46 90.21 09 18' 6 397 933,82 657 974,77 4 6 398 393,55 658 122,93 86 0 2, 30 .0 03 85.26 75 . 86.76 89 1, . 90 87 6 85.77 19' 6 397 949,42 657 983,23 5 6 398 389,45 658 129,91 2, 0 I V- 00 87 12 89 V 85 58 86 - 7 , . 89.92 86 89.52 20' 6 397 937,94 658 006,12 6 6 397 901,65 657 857,84 91 86 , 61 VI I V- 86.38 1, 87 13 21' 6 397 923,31 658 030,46 7 6 397 778,01 657 788,14 88 -4 0, 7 5 1, 5 37' t , 2, 0 , 93 86 0 15 Be 29 55 5 89.69 00 . 20 22' 6 397 893,74 658 063,97 8 6 397 759,98 657 777,98 89 . 88 . 88.25 0, - 4 89.54 0, 1, 0 70 V 40 23' 6 397 887,59 658 072,52 9 6 397 715,47 657 859,66 20 86 - 9 88 89.88 . 91 VI 85.13 , 90 I 36 Plokk 5 aR 24' 6 397 884,14 658 085,07 10 6 397 933,82 657 974,77 8 85.34 -3 5 , 24 VI 0, 1, 87.71 4 89.89 10 87 -6 2, 0 13 Be 89.42 25' 6 397 883,09 658 095,69 11 6 397 938,04 657 977,06 89 2 2- Plokk 6 aR 33 69 3 , 00 t . 1, 18 89 0 89.62 . . 86 60 89 90 0, , 21 26' 6 397 880,35 658 104,01 12 6 397 645,94 658 516,75 Plokk 6 aR 5154 89 87. 64 32 . . 4 7 2, 0 84.81 V- 1, 14 Plokk 5 aR 89 - 1 89 0 00 1, 5 . 72 27' 6 397 869,57 658 123,55 13 6 397 390,40 658 368,79 86 11 16 89 5 86.69 , VI 40 2 . 40 . Plokk 5 aR 87 I , 86 89 0 , -5 84.71 06 88.91 28' 6 397 754,44 658 336,50 14 6 397 368,03 658 407,22 8 83 3 90.18 VI 81' . . 0 0 89 7. 1 25 6, 65 , 91 86 -8 0, 30 V- 40' 4 0 Roosa turbatootmisala , 38 1, 87 13 29' 6 397 730,86 658 380,11 15 6 397 356,73 658 400,88 1 0, 8 50 90.42 88 - 20 8 70 , 90 . , 79 , 90 86501:002:0770 0, 85 Plokk 3 aT 81 4 00 5 30' 6 397 683,24 658 472,27 16 6 397 346,42 658 394,57 86 0 41' 87 6. 1, 0 87.79 1, . 90.45 87 3 8 01 70 00 7 87 . 17 89 . 33 - 1, 89 84.29 31' 6 397 647,46 658 536,22 17 6 397 310,81 658 375,11 . 0, 50 40 Be 90 t VI 85 32' 6 397 640,69 658 548,44 18 6 397 119,36 658 267,69 89.35 89 87 I- 7 85.25 VI , - 49 12 86 10 47 84.53 84.32 , 26 Plokk 4 aT87.46 33' 6 397 637,53 658 553,02 19 6 397 110,47 658 261,34 48 27 88.86 0, 85 87 5. 83 2 0, Plokk 3 aT . 1, 5 42' 51 8 7 34' 6 397 635,28 658 555,14 20 6 397 109,84 658 262,35 21 8. 90 2, 0 01 80' 8 40 . Roosa metskond 111 90 35' 6 397 632,76 658 555,93 21 6 397 060,61 658 354,48 . 86 VI 86501:001:0123 86 I 89.56 84.43 -9 , VI 87.27 36' 6 397 630,25 658 555,66 22 6 397 056,20 658 352,36 78 84.17 19 86 - 12 84 84 44' 88 87.72 Plokk 4 aT VI I- 86 I 89.25 84.71 1, 1 ,47 . 50 37' 6 397 477,38 658 471,49 23 6 396 795,94 658 207,65 2 3, 0 Plokk 3 aT , 42 10 83.81 43' 1, 20 87 . 3 84 6 . 57 22 88.25 Plokk 5 aR 38' 6 397 370,96 658 409,57 24 6 396 786,85 658 224,25 89.12 0 2, , 6 20 VI8 2, 0 VI 39' 6 397 368,84 658 407,67 25 6 396 547,20 658 094,60 85 40 84.11 I1 86 -1 21 , - 888 81 7. 43 8. .4 55 , 33 2 15 9 84 0, 4 88.41 40' 6 397 367,89 658 407,70 26 6 396 523,43 658 081,74 VI 0, 7 7 88.78 I- 86 I4 2, 5 45' 1, 0 41' 6 397 346,42 658 394,57 27 6 396 480,18 658 049,07 85 Be 20 87 , 35 t 80 86 88 79' 46 0, 5 83.64 42' 6 397 136,03 658 279,60 28 6 396 446,31 658 022,51 2, 0 83.75 VI 87.98 89.16 5 80 I1 86 -3 Plokk 3 aT 43' 6 397 110,47 658 261,34 29 6 396 359,16 657 953,80 88 87.70 87 - 0 , 53 8 8 885. . 1 5 2, 3 , 4 45 VI I- 0, 44' 6 397 060,61 658 354,48 30 6 396 317,69 657 921,66 78' 15 4 . 85 I 7 86 0 83.74 6 2, 0 3, 0 5 , 84 Turba tee T2 45' 6 397 056,20 658 352,36 31 6 395 721,48 657 454,17 87 - 85 88.31 00 1 VI 84 ,57 0, I 86501:001:0267 87 - 86 Plokk 5 aR . .8 48 3 2, 8 83.56 4 2, 0 , 15 87.73 88 46' 6 396 795,94 658 207,65 32 6 395 724,45 657 448,84 60 4 0 89.07 , 387 4.86 05 4 . 6 83.63 46' 47' 6 396 786,85 658 224,25 33 6 395 779,76 657 349,52 83.33 Be t 0, - 10 Plokk 5 aR Roosa metskond 4 84 VI 48' 6 396 770,54 658 216,05 34 6 395 866,71 657 193,84 38 I- 85 I 23 88 86501:002:0720 8 I , 49' 6 396 644,17 658 148,81 35 6 395 927,88 657 084,16 89.66 X 87 -0 0, 52 47' 88.46 88.88 Plokk 4 aT 9 , 49 50' 6 396 630,12 658 141,34 36 6 396 005,12 656 945,65 72' 83.54 1 86 88886.848.06 8 2, 0 24 88 Plokk 3 aT 85 1, 50 . 93 9 51' 6 396 617,60 658 134,68 37 6 396 802,53 657 563,78 3, 0 8. 6 84.45 88.37 9 95 VI 48' 1 89.94 IX I Plokk 6 aR 87 - , 2 I1 87 - , 0 52' 6 396 526,18 658 084,19 38 6 396 806,48 657 556,28 42 16 87 Plokk 5 aR 1, 0, 88.48 53' 6 396 513,11 658 075,18 39 6 396 811,74 657 560,37 68' 7 3, 0 83.44 4 2, 0 54' 6 396 359,16 657 953,80 40 6 396 869,43 657 454,09 95 00 88 .2 7 87 8.7 .3 1 88.21 8 89.81 8 X 55' 6 396 046,80 657 711,72 41 6 396 873,45 657 447,90 88 - 50' Plokk 6 aR 87 0 83.56 IX , 13 87 -4 56' 6 396 034,50 657 701,97 42 6 396 877,73 657 443,33 2, 7 , 30 Plokk 5 aR 87.58 1, 25 88 6. 2 4, 0 57' 6 395 721,37 657 454,37 43 6 396 880,90 657 439,22 87.70 .0 75 8 .3 0 84.48 6 88 80 4, 0 87.95 89.54 00 58' 6 395 724,45 657 448,84 44 6 396 894,10 657 414,43 83.47 X 85 87 - 2 83.46 I 59' 6 395 779,76 657 349,52 45 6 396 919,44 657 362,08 8 X , 87 - 4 94 83.68 6 89.14 , 60 60' 6 395 866,71 657 193,84 46 6 396 923,67 657 364,34 87 .31 86.92 1, 1 52' 46 .6 0 87 87 . 22 4, 0 1, 84 . 75 5 87.37 61' 6 396 007,42 656 941,52 47 6 397 177,27 657 500,44 XI 3, 0 - 85 67'87,330 88.86 62' 6 396 010,08 656 936,99 48 6 397 235,65 657 393,31 X 1, 87 - 4 28 27 87.42 .3 6 7 63' 6 396 011,68 656 938,30 49 6 397 245,92 657 375,43 8 4.4 4, 0 , 7 32 8685 51 .9 .65 8 00 84 . 7 7 87 1, 64' 6 396 067,83 656 978,68 50 6 397 321,39 657 237,07 88.34 83.31 7 3, 0 29 87.88 Ranna või kalda piiranguvöönd 95 85 8 65' 6 396 106,54 657 008,02 51 6 397 340,28 657 202,07 8 XI 86 66' 87 -2 83.24 X 87 - 6 Plokk 5 aR 66' 6 396 350,63 657 198,48 52 6 397 692,67 657 394,31 87 .30 88.18 0 , 71 83.33 .6 , 84 13 .8 9 8 .01 Roosa metskond 100 87.92 7 865.2 2, 87 6 1, 67' 6 396 472,97 657 294,78 53 6 397 825,33 657 144,85 4, 0 5 3, 0 86501:001:0347 Maaparandushoiuala 80 50 XI 8 7 83.53 68' 6 396 715,17 657 484,44 86 I , -0 83.57 30 54' 88.10 80 XI 69' 6 396 745,67 657 508,33 Pindala 218,19 ha .4 23 88.04 86 - 87 4. 4 8 2, 8 86 4. 8 .5 69 , 8 .9 5 80 70' 6 396 747,52 657 509,84 9 3, 0 86 30 Eesvoolu kaitsevöönd 1, 88.30 83.27 1 71' 6 396 753,17 657 514,48 3, 0 XI 80 Plokk 5 aR 88.00 87 I -2 XI 72' 6 396 811,74 657 560,37 87 15 87 - 0 87 , 6 . .6 32 84 , 09 87.90 8 Taastuva soo kõlvik (222,94 ha) 73' 6 396 869,43 657 454,09 86 .58 1, 3 84 .6 .2 2 86 4, 5 83.34 1, 05 9 XI 83.64 3, 0 74' 6 396 873,45 657 447,90 I- 40 87.72 86 I0 , 47 XI 88.19 75' 6 396 877,73 657 443,33 .7 2 86 I - 87 4.0 4 4 1, 8 , 66 76' 6 396 880,90 657 439,22 5 2, 0 1 86 3. 9 .3 69 8 .1 2 90 1, 86 2 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 77' 6 396 894,10 657 414,43 87.05 3, 5 88.22 64' 83.67 40 55' 78' 6 396 919,44 657 362,08 XI XI Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt I- 87 .99 86 I 2 V 83.50 1' .5 84 2 83 86 - 0 , 86 83.47 XI 79' 6 396 923,67 657 364,34 1,, 88.29 ja piiripunkti number .9 88 86 I 85 3.4 03 - 8 .1 83.66 6 4 86 86.97 50 2, , 84 80' 6 397 174,49 657 498,91 86 2, 6 3, 5 83.55 40 1, 85 50 7 Ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 396 000 86.96 3, 0 81' 6 397 338,70 657 201,21 36 87.89 8683. 3 .4 52 00 56' .4 (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 8 86 83.42 XI 5 I- .2 61' 86 I 657 000 657 500 87 86.62 4 35 , 08 87.70 Maardla piir (asendiplaanil) XI V 1, 85 -2 7 Mäeeraldise piir (asendiplaanil) 2, 5 86.57 88.28 , 92 80 86 .71 1, 7 83.35 .6 34 83 86.60 6 Geoloogilise läbilõike joon 3, 0 00 XI I- 86 I 88.24 I I' 86.47 6 , 38 8 83.61 8 Maapinna samakõrgusjoon, m 2, 88.05 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 60'87.32 XI V 85 - 0 3, 0 30 4 Roosa turbatootmisala .1 61 86 3. , 58 9 86.57 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Roosa turbatootmisala 8 0, 84 33 87.69 86501:002:0770 Korrastatud ala plaan Plokk 4 aT 86.21 5 2, 0 50 XI Rõuge vald, Võru maakond 6 V 858 85 - Plokk 3 aT 85.68 , 74 6 87.45 III-2 Sondeerimispunkti nr 59' 8 24 90,06 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 3 85.87 0, .4 . 83 80 6 85.581, Loa omanik Rooosa Turvas AS Graafiline lisa 3/3 80 87.09 0,90 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 85 3. 1 Roosa metskond 112 31 .4 19 8 .7 1,50 Võru maakond, Rõuge vald, Anne Udras 85 3 Kogu lasundi paksus, m Vana-Roosa küla, Turba 66109 /Allkirjastatud digitaalselt/ 86501:002:0207 85.86 Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] (esindaja nimi ja allkiri) Kontrollsondeerimise punkt 0 100 200 m Kristel Veersalu Turba proovivõtupunkt OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5174 /Allkirjastatud digitaalselt/  Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2020. a. 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 92.49 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 92.32 88.92 92.30 2' - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid 1' 1- 91 0 Plokk 6 aR (seisuga 23.04.2025); 0, ,61 91.71 92.56 4 0, 5 Plokk 5 aR 45 91 - Maa- ja Ruumiameti kitsenduste andmeid (seisuga 01.04.2025); 75 88 4 45 91 . 3 90.74 91.23 . . 90 91 89.98 - Roosa turbamaardla Roosa turbatootmisala jääkvaru uuringu I - 1 90 0 15.07.2020 91 -1 91 aruannet (varu seisuga 16.07.2020) (OÜ Inseneribüroo 92.64 , 84 , 15 90 35 55 5 1 Vastsehoovi 92 8 . 1, 6 91 8. 90 - 3 . STEIGER, töö nr 20/3014). 0, 90.36 90.66 1, 5 91 90.70 40 35 90.79 14303:002:1511 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i 1 90.16 (litsents: 70000661800020). I - 3' 90 - 2 90 2 92.63 ,80 , 14 6 398 500 90.14 2 14 7. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub katastriüksuse piiriga. 9191.82.51 90.75 8 . 1, 4 91 0, 91.54 1 7 90.20 1, 0 1, 0 91.63 10 90.77 50 92.70 90.22 Ede-Virulase 90.10 3 1 91 - 86501:001:0182 I I I0 90 - 90.13 90.11 , 3 90.99 13 4' 89 25 , 77 I - . 89 4 37 91 81 75 0, . 27 0, 88 . . 88 , 99 90' 6 90 . 86 90 91.73 91 N 90.10 92.62 35 4 0, 090.80 . 90.18 91.63 0, 90.48 95 89 75 - 0, 89.95 90.24 5' 60 89 91.54 91 92.46 92.42 I I2 90 - 5 6' 90.82 , 19 I - 81 91.45 Plokk 1 aT 90 6 15 88 . 91.14 71 90 . 90 90.34 . 1, 89.86 , 78 91.41 2 88 5 20 2, 5 .3 0, 91 . 90 37 10 4 . 89.98 0, 0 90 91.46 I 92 I I0 I I4 91 90 - 92.27 89 - 92.19 Plokk 5 aR 91 90.04 , 43 89.97 91.41 , 44 72 729 87 . 9 89.97 91 . 90 91.62 . 0, 5 1, 0 - 90.02 Kaardileht nr 444 Misso 88 5 05 92.65 4 0, . I 91 . 30 25 90 3589.84 I6 90 - . 91.54 89.85 , 47 91.94 II I2 90 - - Plokk 5 aR 90 91 0, I 91.99 , 34 06 ' 84 10 87 . 74 89.72 90 . 89.68 90 90.93 . 0, 89.71 9 87 8 89 1, 0 .1 7' 91 . 16 90 50 . 91.64 Mäeeraldise teenindusmaa Nr X Y I I IV 89 -0 91.54 89.70 91.99 , 89.25 89.51 piiripunktide koordinaadid 82' 6 397 692,67 657 394,31 4889.55 75 I 27 7 I I4 89' 8 . 7 90 - 89.27 90 7. 83' 6 397 830,31 657 135,48 90 91.17 0, 91.52 . 2 , 0, 0 89 49 90 0, 5 13' 89.77 8' Roosa metskond 4 Nr X Y 84' 6 397 833,36 657 129,99 90.46 1, 0 86501:002:0720 00 86' 70 II 91.49 . 6 398 000I I6 1' 6 398 678,85 657 596,31 85' 6 397 911,88 657 173,65 90 - 87 89.06 V 89.53 89 - 01 89.07 2 , 28 . 19' 25 91.59 90 , 79 2' 6 398 675,13 657 603,51 86' 6 398 012,87 657 230,24 . 91.71 38 90 263 90 6 8 . 907. . 90 0, 91.03 86 75 . 91.45 9 1, 0 - 90 . . 08 67 21' 3' 6 398 542,14 657 872,92 87' 6 398 013,79 657 230,83 01 89.95 0 , 90.03 85'V- . 80 30 92 88.95 91.20 90 0 89.15 90 4' 6 398 393,55 658 122,93 88' 6 398 017,49 657 233,19 84 89.46 . 114 89.64 86 01 6 18' 8 . 6 I 907. 90 . 9 89 65 , 60 V . 0, 89 -4 .II8 1 I 04 91.59 8 9 89 - Plokk 6 aR 5' 6 398 388,62 658 131,41 89' 6 398 021,11 657 235,50 91 91.55 1, 0 89.97 , 45 8 11 89 , 8 14 77 55 20 3 58 . 63 . 907. 91.22 91.38 Plokk 4 aT 6' 6 398 387,38 658 130,83 90' 6 398 407,19 657 449,67 90 91 Plokk 5 aR . 91 0, 89 -0 88.95 . 67 2 90.62 0, 84' 0, 0 80 89.54 , 22 62 5 20 70 88.96 1, 88 91.26 4 Plokk 3 aT 7' 6 398 133,33 657 990,62 8 . 90 7. 89.27 20 90 90 . 88.87 89.96 89.75 86 .987.80 7 90.94 I V 89 .59 t - 90 - 27' . Be 36 6 15.07.2020 91.13 83' 91.31 0, 80 53 88.83 V 89 - 1 91 , I I 8' 6 398 049,68 657 942,63 Pindala 222,94 ha 84 2 I 8 27 . 30 78 - 5 3- 0, 89 10 90 7. . , 00 90 1 80 . 88 90.95 1, 89.20 , 45 890.0 91.25 9' 6 398 001,94 657 915,96 94 89.78 , 97 0, 20 Roosa metskond 93 . 6. 8 91 7 90.18 2, 4 1, 0 89.00 88 5 89.47 0, 0 . 10' 6 397 991,45 657 914,21 34 7 8 25 70 91 7 7 86501:001:0341 2 40 80 8 2, 0 91 90 7. . . 30 90.91 Plokk 3 aT 0, 90.23 8 90 91.06 88.77 50 . 60 88.97 88.84 87.78 11' 6 397 986,43 657 914,31 Mäeeraldise piiripunktide 88 90.91 90 . 15.07.2020 46 V 86 89 . 89 - 41 98 2 3 I 12' 6 397 985,62 657 907,72 koordinaadid 0 .06 86 1. V 90.93 16' 88 - 28' I I 89 89.43 , I 90 . 8 9 50 91 89.66 - 90.52 . . 35 88 12 12 53 , 17' 14 13' 6 397 983,85 657 904,84 . 88.27 0, , 52 44 91 90.64 88.10 Plokk 4 aT 89.25 3 0, 0 Be 1, 88.05 29' 90 86 . 88 . 08 33 I 31' 89.77 70 9 t 8 1, 5 86 0, 88.14 8 1, 0 .68 II - 88 13 14' 6 397 980,62 657 902,36 Nr X Y Plokk 3 aT 88.70 88 90 . 60 85 , 89 13 70 78 83 86 . 90.16 89 . 82' 53 V 89.72 90.27 15' 6 397 778,01 657 788,14 1 6 398 672,45 657 608,94 89 87.97 89 - . 5 0, 88.20 , 87.92 30' 5 2, 0 87.79 86 24 90.44 14 89.08 I 15.07.2020 16' 6 397 759,98 657 777,98 2 6 398 542,14 657 872,92 . 89 0 V- 76 90.34 00 88.40 89 3 . 54 . 89 0, . 87 10 87.80 . 34 Plokk 2 aT 91 88.23 9 , VI 1, 0 88.76 78 17' 6 397 715,47 657 859,66 3 6 398 497,72 657 947,67 90 90 - , 2 Plokk 1 aT 80 88.58 88.26 2, 25 87.56 87.92 36' 90.46 09 18' 6 397 933,82 657 974,77 4 6 398 393,55 658 122,93 86 53 90.21 89.41 88.30 86 0 2, 76 30 . 0 88 73 . 03 89 . 75 . 88 . 99 5 89 . 1, 8 . 87.89 90 60 87.54 86.83 88.21 I 19' 6 397 949,42 657 983,23 5 6 398 389,45 658 129,91 2, 91.14 88.72 V- 00 V 87 12 58 86 -7 87.63 , . 89.92 86 89.52 20' 6 397 937,94 658 006,12 6 6 397 901,65 657 857,84 91 88.38 87.10 89 , 61 .21 88.53 VI 88.66 87.10 86.68 88.62 I V- 89.28 1, 87 13 21' 6 397 923,31 658 030,46 7 6 397 778,01 657 788,14 88 -4 0, 7 87.11 5 1, 5 37' t 2, 0 88 , , 93 86 0 15 Be 88.77 29 86.22 55 67 5 89.69 00 . 20 22' 6 397 893,74 658 063,97 8 6 397 759,98 657 777,98 30 86 4 89 . . 88 87.87 6 87.98 89 . 0, 87.79 . 86.79 86.56 . 88 46 0, - 88 88.39 V 88.95 4 1, 0 40 I I'15.07.2020 89.54 23' 6 397 887,59 658 072,52 9 6 397 715,47 657 859,66 . 88.11 70 86.76 20 . 86 - 89 86 90.84 8 69 88.06 89.88 88 6. 9 . 4 91 73 0 87.36 7 . VI I I , 36 Plokk 5 aR 24' 6 397 884,14 658 085,07 10 6 397 933,82 657 974,77 8 90 I 88.55 15.07.2020 I , - 24 3 88.16 88.02 VI 87.41 85.37 86.70 86.43 0, 89 . 46 4 33 1 86.63 8 8 87 1, 89.89 8787- 2, 0 13 25' 6 397 883,09 658 095,69 11 6 397 938,04 657 977,06 4 86 . 8 39 89 6. 5. 15.07.2020 . 10 Be 89.42 89 2 85.97 88.08 2- Plokk 6 aR 88 33 69 3 , 1 00 t . 1, 89.62 . 92 1 . 1 89 0 90 . . 86 60 8 89 87.90 , 21 26' 6 397 880,35 658 104,01 12 6 397 645,94 658 516,75 85 90 0, 86.77 86.68 87 Plokk 6 aR 51 . 54 89 87. 64 32 90.41 4 87.97 2, 70 87 85.28 86.14 1, 14 Plokk 5 aR 2 45 . . V- 89 - 1 8401 89 0 00 1, 5 . 27' 6 397 869,57 658 123,55 13 6 397 390,40 658 368,79 86 89. 87 15.07.2020 . 72 86 11 86 78 16 . 85.82 89 5 11 86.88 87.73 , VI 88.04 40 . 40 . Plokk 5 aR 90.18 89 0 8 83 3, 88.84 87 I -5 VI 86.25 ,06 86.38 88.91 28' 6 397 754,44 658 336,50 14 6 397 368,03 658 407,22 81' . . 89 7. 0 1 25 6, 65 0 88.55 , 91 86.67 86.29 86 -886 0, 30 V- 40' 86 4 35 15.07.2020 84.90 29' 6 397 730,86 658 380,11 15 6 397 356,73 658 400,88 6 0 , 1, 87 13 . 89 . 4 3887 . 79 71 1 0, 88 88 - 20 70 90.42 88.68 . . 86.04 50 90 , , Roosa turbatootmisala 0, 17 , 85 Plokk 3 aT 94 86.42 . 79 90 81 4 00 5 30' 6 397 683,24 658 472,27 16 6 397 346,42 658 394,57 8 . 0 88.07