dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Lubja lubjakivimaardla Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmine

Eesti Geoloogiateenistus · 18. detsember 2025
Viit
13-1/25-2000
Registreeritud
18. detsember 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari
13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik
13-1/2025
Vastutaja
Valdo Tohver

Failid

  • 📎DM-120635-43.pdf.bdoc18257 KB
  • 📎Geoloogilised läbilõiked.pdf642 KB
  • 📎Keskkonnaluba nr Rapm-091.pdf381 KB
  • 📎Korrastatud ala plaan.pdf1540 KB
  • 📎LHK projekt.pdf211 KB
  • 📎Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar2118 KB
  • 📎Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf3789 KB
  • 📎Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf4591 KB
  • 📎Lubja_Ld__10.2022_.pdf2507 KB

Sisu (failidest)

Läbilõige I-I' NW SE m m 0157 60 60 sa Sepapigi 002: m et 65402:002:0109 58 58 gi 65402: Pi 56 56 Mäeeraldise piir 0108 0143 Lubjasõeru Pigibaasi Mäeeraldise teenindusmaa piir 65402:002:0102 54 54 002: 65402:002:0158 002: Sepa l la Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Si 65402: 65402: 52 PA-18/13 52 Lubjaaugu 4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1, 50,21 65402:002:0156 1: 2008. aasta uuringu keskmine ja 50 PA-21/13 50 PA-27/13 Lubjaaugu eeldatav kaevandamisjärgne veetase (abs. 46,91 m) 48,01 65402:002:0156 18-1KLT 47,71 Nõlva hoidetervik 48 LA 34 48 0,3 0,5 S1nrI 3,3 Kasvukiht 46 1,5 46 2,7 18-2KLT S 1nrJg/O vt. 44,11 m LA 38 Liiv 44 vt. 43,51 m nov. 2013 44 nov. 2013 21-1KVM 4,7 7,2 okk 16 aT Savi, liivsavi 42 18-3KLT 42 6,7 Plokk 12 aT vt. 40,71 m Plokk 20 pT LA 33 nov. 2013 Pigipõhja 9,9 Saviliivmoreen 40 40 21-2KVM 65402:002:0106 S1nrJg 18-4KLT LA 32 38 38 Pl 9,8 Ladu / sõelmed / täide 10,65 27-1KLT 12,6 10,8 21-3KVM 27-1K LA 29 18-5KLT 36 11,9 F 2,5 Plokk 10 aT LA 30 36 S1nrI Lubjakivi (Nurmekunna kihistu Imavere kihid) 12,7 12,9 27-2KLT S 1nrV 15,3 15,5 18-6KLT 34 27-2K LA 38 S 1nrJr/R LA 38 34 21-4KVM 16,4 14,4 F 4,4 S 1nrJg/O Dolokivi, savikas (Nurmekunna kihistu Jõgeva kihid Orgita kihistik) 27-3KLT 18-7KLT 32 27-3K LA 32 32 Plokk 11 aT okk 17 aT LA 30 16,9 S1nrJg Lubjakivi (Nurmekunna kihistu Jõgeva kihid) F 3,0 19,6 17,4 30 30 27-4KLT 18-8KLT 27-4K LA 33 S 1nrV Dolomiidikas lubjakivi, savikas (Nurmekunna kihistu Vändra kihid) 21-5KVM Plokk 13 aT LA 33 28 F 5,8 Plokk 11 aT Plokk 21 pT 28 20,4 S1nrJr 22,8 Pl S 1nrJr/R Dolomiidikas lubjakivi savikas (Nurmekunna kihistu Järva-Jaani kihid Riidaku kihistik) 27-5KLT 26 21,9 18-9KLT 26 27-5K LA 32 LA 34 F 5,8 S1nrJr Lubjakivi (Nurmekunna kihistu Järva-Jaani kihid) 23,4 26,0 24 24 21-6KVM 27-6KLT 18-10KLT 27-6K LA 32 LA 33 22 F 5,8 22 27,0 26,5 29,0 20 20 Läbilõige II-II' PA-27/13 Puuraugu number SW NE 47,71 Suudme abs kõrgus, m m m 56 56 1,5 Sügavus maapinnast, m Pigipõhja 0143 Lubja 54 65402:002:0106 54 65402:002:0152 003: Küüni Sepa 52 65402:002:0108 52 4,7 65402: PA-19/13 49,51 PA-26/13 50 PA-19A/13 48,81 PA-23/13 50 vt. 40,71 m Veetaseme abs kõrgus, m PA-27/13 nov. 2013 Mõõtmise kuupäev 48,21 0,3 48,11 47,71 0,3 0,6 48 0,3 1,7 0,3 48 0,6 9,8 S1nrI 1,5 27-1KLT Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 46 2,3 19-1KLT 46 LA 29 2,6 Killustiku LA tegur LA 30 F 2,5 Killustiku külmakindlus 4,1 3,4 S 1nrJg/O 4,5 23-1KLT 44 vt. 43,51 m vt. 43,61 m 44 12,7 nov. 2013 5,0 6,3 nov. 2013 vt. 42,91 m LA 31 Keemiline analüüs 4,7 vt. 42,61 m 27-2K nov. 2013 F 3,0 ja proovi number nov. 2013 14,4 42 6,2 42 19-2KLT LA 41 vt. 40,71 m 23-2KLT nov. 2013 LA 30 40 Plokk 10 aT Plokk 12 aT 40 8,7 10,1 Plokk 14 aT F 3,1 9,9 9,0 19-3KLT S1nrJg 23-3KLT 26,5 Puuraugu sügavus, m 38 9,8 26-1KLT LA 30 38 LA 32 27-1KLT LA 29 F 2,7 12,7 LA 29 F 2,4 11,7 11,3 27-1K 23-4KLT 36 19-4KLT F 2,5 12,8 13,0 26-2KLT 11,95 36 LA 37 LA 30 12,7 LA 38 12,9 27-2KLT 13,5 F 4,2 S 1nrV 14,4 F 5,1 34 15,3 27-2K LA 38 34 S 1nrJr/R 26-3KLT 23-5KLT 19-5KLT 14,4 F 4,4 LA 32 LA 33 LA 29 27-3KLT F 3,6 F 3,9 32 17,9 27-3K LA 30 17,0 Plokk 13 aT 16,2 32 Märkused: 18,4 19-6KLT Plokk 11 aT F 3,0 23-6KLT 17,4 26-4KLT LA 32 30 LA 36 30 LA 33 F 5,1 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 20,0 27-4KLT F 6,8 18,9 27-4K LA 33 23-7KLT 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 19-7KLT 28 F 5,8 28 LA 32 21,0 LA 32 - Lubja lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 26.11.2021. a 20,4 F 6,5 22,8 Plokk 15 aT S1nrJr 27-5KLT 26-5KLT 21,6 geoloogilised läbilõiked (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 21316). 26 LA 34 26 19-8KLT 27-5K LA 32 23-8KLT 3. Mäeeraldise lamam asub EH2000 kõrgussüsteemis abs kõrgusel +29,0. F 5,8 F 9,3 Plokk 13 aT LA 34 LA 32 Plokk 11 aT 4. Plokkide 11, 13, 15, 17, 21 ja 23 lamam asub EH2000 kõrgussüsteemis abs kõrgusel +21,21 m. 23,4 24,3 F 7,9 24 25,6 24,3 24 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 27-6KLT 26-6KLT 23-9KLT 19-9KLT 27-6K LA 32 LA 33 LA 31 22 LA 34 F 5,8 F 6,8 22 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu F 4,2 28,3 26,5 27,6 27,0 Lubja lubjakivikarjäär 20 20 Geoloogilised läbilõiked Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa 2/3 Osaühing Eesti Killustik 0 100 200 m Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekarjäär, 48022 H 1 : 2 000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 30.08.2022 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3973 Keskkonnaluba Loa registrinumber Rapm-091 Loa omaja Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik andmed Registrikood / 10126848 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Lubja lubjakivikarjäär andmed Aadress Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 65402:002:0109,65402:002:0108,65402:002:0106,65402:002:0053,65402:002:0156 Territoriaalkood 4416 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Lubjaaugu (65402:002:0156), territoorium Metsatalu (65402:002:0053), Pigipõhja (65402:002:0106), Sepa (65402:002:0108), Sepapigi (65402:002:0109). Puudutatud veekogud: Lubja kraav (VEE1110418). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.11.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 08.10.2045 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Lubja lubjakivikarjäär Keskkonnaregistrikood Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Sepapigi, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3207521 65402:002:0109 X: 6532802, Y: 539917 Sepa, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3216666 65402:002:0108 X: 6532954, Y: 540295 Pigipõhja, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3202417 65402:002:0106 X: 6532761, Y: 540169 Lubjaaugu, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3166528 65402:002:0156 X: 6532636, Y: 540177 Metsatalu, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3176419 65402:002:0053 X: 6532679, Y: 540355 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Lubja lubjakivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 70 000 70 000 70 000 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas 50 000 50 000 50 000 paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed J4. Jäätmete ladustamine 2/13 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Lubja lubjakivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või koordinaadid ladestamisele ladustamise kogus ladustamise kogus kaardil suunamise aeg Tonni m³ Tonni m³ Mäeeraldise X: 6532757, Katendi- ja sõelmepuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele Kaevandamisloa 1 445 000 676 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 355 000 221 000 teenindusmaa Y: 540205 mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee kehtivuse jooksul 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud 1 090 000 455 000 liikumist. koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Seotud failid Failid Lisa 1: Selgitus__1___2_.docx J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 3/13 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Lubja lubjakivikarjäär Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023991 Puurkaevu katastrinumber 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6532842, Y: 540502 Põhjaveekihi nimi ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Matsalu - Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2045 1 300 000 3 558 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Lubja lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee kogust arvutada pumba tootlikkuse ja töötundide alusel. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee veetaset mõõta järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12 ja PA-13. Selleks mõõdetakse veetaset nimetatud seirepuurkaevudes üks kord kvartalis. Seirekaevudes PA-14 ja PA-15, kus on paigaldatud veetaseme andurid, mõõta veetaset iga 12 tunni tagant. Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 4/13 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Lubjakivikarjääri heitvee väljavool Väljalaskme kood RA105 Reoveepuhasti nimetus Lubjakivikarjääri puhasti Reoveepuhasti kood PUH0000186 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Lubja kraav Suubla kood VEE1110418 Veekogumi nimetus Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni Veekogumi kood 1110400_2 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6532993, Y: 540040 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 2045 1 300 000 325 000 325 000 325 000 325 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 2045 Heljum HEL 40 2024 2045 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 1 C40) 2024 2045 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 2045 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 2024 2045 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/13 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Lubjakivikarjääri heitvee väljavool RA105 X: 6532993, Y: 540040 Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni 1110400_2 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 6/13 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad Võimalik reostus naftasaaduste näol võib tekkida karjääris töötavate masinate avarii või rikete korral, mille ennetamiseks peab kontrollima regulaarselt masinate ja seadmete tehnilist seisukorda. Lisaks Pidev ohtlike ainete mõju suublale tuleb rajada karjääri masinate ja seadmete hooldusplats, mis on varustatud võimaliku reostuse kiireks likvideerimiseks diiselkütuseid ja määrdeaineid absorbeerivate materjalidega. 2. Nõutav reoveepuhastusviis Mehhaaniline Pidev 3. Reoveesette käitluse ja Settebasseini põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääri korrastamisel. Pidev kasutamise nõuded 4. Toimingud avarii korral Vastavalt kehtivale seadusele. Pidev 5. Uurimistööd enne tegevust Toimunud uurimistööd enne tegevust: - 1. 2010 a. viidi läbi keskkonnamõju hindamine, mille koostas OÜ E-Konsult 2. Keskkonnamõju hindamise raames koostas aktsiaselts Maves ekspertarvamuse Lubja lubjakivikarjääri veealanduse mõjust põhjaveekihtidele. 3. 2012. aastal koostas uue ekspertarvamuse aktsiaselts Maves „Lubja lubjakivikarjääri karjäärivee väljapumpamise keskkonnamõju“ kohta (töö nr 12061, 2012). 4. 2014. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER „Lubja ja Lubja II karjäärivee väljapumpamise ja veealt kaevandamise mõju keskkonnale“ ekspertarvamuse (töö nr 14/1290). 5. 2021. aastal koostatud OÜ Inseneribüroo STEIGER „Naftasaaduste reostuse uuring Lubja lubjakivikarjääri seirekaevudes" (töö nr 21/3591). V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe nr esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Väljapumbatava vee kogus arvutada pumba jõudluse ja töötundide alusel. Andmed kvartali jooksul väljapumbatud vee koguste kohta esitada koos keskkonnatasu deklaratsiooniga läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi Üks kord KOTKAS. Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. kvartalis. 2. Väljalaskme Omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi Üks kord omaseire tulemused KOTKAS. kvartalis. 3. Saastetasu ja vee Vastavalt kehtivale korrale. Üks kord erikasutusõiguse tasu kvartalis teave 4. Veekasutuse Vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastaaruanne kvartalis 5. Muu vajalik Veekoguris ja settetiigis tuleb pidevalt jälgida vee seisundit. Õlilaikude ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist karjäärist Vajadusel informatsioon ärajuhitavas vees sagedusega üks kord nädalas kuni reostus on likvideeritud. Seireandmed tuleb sellises olukorras esitada ka Keskkonnaametile. üks kord nädalas 6. Muu vajalik Keskkonnaametile esitada keskkonnaloa muutmistaotlus kolm kuud enne olemasoleva keskkonnaloa kehtivuse lõppu läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Vastavalt informatsioon tekkinud olukorrale 7. Seireandmed Seirepuurkaevude veetaseme ja kvaliteedi seire andmed esitada KOTKAS. Üks kord kvartalis 8. Muu vajalik Juhul kui esineb kaebusi teiste karjääri ümbrusesse jäävate tarbekaevude osas (kahe kilomeetri raadiuses), siis lisatakse probleemne kaev seiresse ning analüüsitakse veetaseme alanemise põhjuseid. Kui Vajadusel informatsioon veeanalüüsid näitavad vee kvaliteedi halvenemist, tuleb võtta täiendavad proovid vastavalt kaebuste olemusele. Peale seire teostamist esitada kaevandajal seire andmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile ja Rapla Vallavalitsusele. 9. Muu vajalik Kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et kaevuvee kvaliteedi või taseme langus on põhjustatud kaevandamisest, tuleb keskkonnaloa omajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate Olukorra informatsioon majapidamiste joogiveekaevudes. tekkimisel. V18. Ajutise iseloomuga tegevused 7/13 V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011244 L1 Puurimine X: 6532700, Y: 540080 HEIT0011245 L2 Lõhkamine X: 6532688, Y: 540061 X: 6532712, Y: 540099 HEIT0005403 1 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) X: 6532729, Y: 540149 X: 6532781, Y: 540190 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 8/13 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 0.001 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 9.082 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.616 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 0.031 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 0.395 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 0.008 t PM-sum Osakesed 2026 1.167 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 0.531 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.067 t PM-sum Osakesed 2019 2025 4.158 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2019 2025 1.663 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2019 2025 0.102 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Puurimine (L1) HEIT0011244 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s Lõhkamine (L2) HEIT0011245 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.545 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.283 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.016 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 4.661 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.991 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.063 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.231 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.006 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 68.744 g/s Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (1) HEIT0005403 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.242 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.109 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.014 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise9/13 sagedus A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (L1) HEIT0011244 Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende tööefektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja Eritingimuse kirjeldus sagedus korral) Töökorralduslikud Pidev Osaühing Eesti Killustik peab purustus-sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et saasteained (osakesed PM10 ja PM2,5) üle nõuded tootmisterritooriumi piiri ei kanduks. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 10/13 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 586 Maardla nimetus Lubja Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Lubja lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 18.59 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 29.63 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 221 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 110 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 10 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 608.141 tuh m³ 01.04.2022 11 plokk täitelubjakivi Lubjakivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 743 tuh m³ 01.04.2022 12 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 545 tuh m³ 01.04.2022 13 plokk täitelubjakivi Lubjakivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 424 tuh m³ 01.04.2022 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2025 2045 tuh m³ 1 132.141 tuh m³ Lubjakivi, täitepinnas 2025 2045 tuh m³ 1 146 tuh m³ 11/13 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, täitepinnas 2025 2045 0668 Rapla vald Lubjakivi, madalamargiline 2025 2045 0668 Rapla vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lubja lubjakivimaardla lääneosa maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2019) Geoloogiafondi number 9449 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/444 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.02.2021 Kõrvaltingimused 1. Karjääri tööaeg esmaspäevast reedeni on 7:00-19:00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel puhkepäevadel on karjääris töötamine keelatud; 2. Lubja lubjakarjäärist veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et suublasse juhitava vee saasteainete väärtused ei ületaks heitvee veekogusse juhtimise piirväärtusi. Teostada Lubja lubjakivikarjäärist välja juhitava karjäärivee seiret üks kord kvartalis. Seirata tuleb järgmisi näitajaid: BHT7, heljum, KHT, pH ja naftasaadused; 3. Põhjavee veetaset mõõta järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12 ja PA 13. Selleks mõõdetakse veetaset nimetatud seirepuurkaevudes üks kord kvartalis; 4. Seirekaevudes PA-14 ja PA-15, kus on paigaldatud veetaseme andurid, mõõta veetaset iga 12 tunni tagant. Automaatset veetasemete seiret nendes seirekaevudes tuleb jätkata kogu kaevandamistegevuse jooksul; 5. Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA 7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus; 6. Edastada põhjavee seire andmed kõikidele puudutatud kinnistute omanikele, sh Silla-Jaani, Risti, Tisleri, Ahnepere-Tooma, Ahnepere-Hansu, Ahnevere kinnistu omanikele. 7. Keskkonnaloa omajal on kohustus kontrollida negatiivse nähtuse korral joogivee ohutust inimese tervisele. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt; 8. Juhul kui esineb kaebusi teiste karjääri ümbrusesse jäävate tarbekaevude osas (kahe kilomeetri raadiuses), siis lisatakse probleemne kaev seiresse ning analüüsitakse veetaseme alanemise põhjuseid. Kui veeanalüüsid näitavad vee kvaliteedi halvenemist, tuleb võtta täiendavad proovid vastavalt kaebuste olemusele. Pärast seire teostamist esitada kaevandajal seire andmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile, Rapla Vallavalitsusele ja kõrvalekallete mõjualasse jäävatele kinnistu omanikele; 9. Kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et kaevuvee kvaliteedi või taseme langus on põhjustatud kaevandamisest, tuleb keskkonnaloa omajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate majapidamiste joogiveekaevudes; 10. Osaühing Eesti Killustik peab purustus-sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et tõkestada saasteainete (osakeste fraktsioonid PM₁₀ ja PM₂‚₅) üle tootmisterritooriumi piiri kandumist. Purustus- sorteerimissõlme töö tuleb seisata, kui põhja- ja läänekaarest puhuva tuule kiirus ületab 5,4 m/s; 11. Osaühing Osaühing Eesti Killustik peab kasutama purustus-sorteerimissõlme sprinkleri piiramaks saasteainete (osakeste fraktsioonid PM₁₀ ja PM₂‚₅) levikut üle tootmisterritooriumi piiri; 12. Müra leviku tõkestamiseks tohib mürarohkeid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) teha tööpäeviti ajavahemikus 7:00-19:00; 13. Katendi puistangutest müratõkke vallid rajada mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki; 14. Lõhkamistöid tohib teha tööpäeviti ajavahemikus kl 8:00-17:00; 15. Lõhkamistöödest peab teavitama vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirjaga; 16. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks peab lõhkamise ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale; 17. Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks peab karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt kastma; 18. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023; 19. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega; 20. Juhul, kui peetakse vajalikuks sugekihi eemaldamist madala-unilooga kasvuperioodi vältel, tuleb madala unilooga isendid ümber istutada juhindudes Vabariigi Valitsuse määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ (vastu võetud 15.07.2004). Kaasates taimede ümberistutamise planeerimisse ja läbiviimisse erialateadmistega eksperdi ja käitudes tema juhiste järgi, on võimalik antud kasvukohtadest taimed edukalt ümber istutada. Mäeeraldise rajamine ja sellega olemasoleva taimkatte eemaldamine loob uusi kasvukohti ka madalale uniloogale. Madal unilook levib seemnetega, mis võimaldab tal uusi sobivaid kasvukohti kiiresti hõivata. Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, metsamaa, rohumaa 12/13 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf Lisa 3: Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf Lisa 4: Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart - Lubja_Ld__10.2022_.pdf Lisa 5: Lubja_Ld__10.2022_.pdf LHK lisa - Manused - Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar Lisa 6: Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar Geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised läbilõiked.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 8: Mäeeraldise plaan.pdf Korrastatud ala plaan Lisa 9: Korrastatud ala plaan.pdf 13/13 47,80 47,68 1' 47,66 47,82 47,88 PA-22/13 5,00 47,60 47,81 5,90 47,44 36,91 47.78 15,70 2' 48 Valgu nurm 65402:003:0022 47,37 48,03 48,09 47.88 3 a 014 l 48.15 5 l ,2 Si02: 7 48.01 4 47.81 47,30 47,35 0 : 48,29 4 02 48.08 48,33 3' 47,08 4 1 kr kr 65 47.75 8 v 48.37 aa 48,04 48,29 47,42 8 ,3 47,42 47.55 4' 47 47,13 38' 48.24 PA-23/13 3,40 Küüni 48,23 47.82 48,11 8,30 29,00 65402:003:0143 48.52 48.29 36,41 FM 15,20 6 533 47,23 000 47.30 29,00 46.59 4 48,25 ,4 48.43 48,07 47 48.10 48.45 47,14 47.81 46,46 PA-21/13 2,70 47.75 48.36 48,28 48,35 48,01 7,95 48.32 48,37 47,40 48.24 29,00 37,36 16,15 8 ,7 Plokk 13 aT 29,00 47 47.54 Metsamaa 48,80 47,28 48.24 PA-24/13 3,30 kr Pindala 10,3 ha 48.71 kV v 48,41 8,85 aa kr 10 48.44 29,00 29,00 29,00 36,26 15,05 29,00 47,49 47,89 47.65 5' N 48 2 ,9 47 48.44 2 Plokk 12 aT 48.24 PA-26/13 29,00 48,79 48,81 Sepa 48,56 Plokk 13 aT 48.50 36,01 4,10 29,00 29,00 48,59 47,24 8,70 65402:002:0108 0 ,8 47 47,39 48.50 14,80 29,00 48,33 29,00 48.24 48.71 Kaardileht nr 631 Rapla 29,00 6' 48,50 48,69 kV 29,00 48.79 PA-2/07* - 0 47.61 1 47,61 2 ,7 PA-9/07* - 34,99 (49,17) - 48.81 Aj. Rp2 47 48.44 48.5 met konks postis 47,41 37,45 (48,95) 1,82 35,40 13,78 48,61 47.54 PA-8/07* - 35,63 14,42 Sepapigi 37,91 (48,63) 1,97 29,00 29,00 29,00 47,17 65402:002:0109 48.24 35,94 14,73 PA-9A/07* - 29,00 48,70 48,61 48,63 9 37,46 (49,00) 1,85 PA-11/07 aa 7,8 4 29,00 29,00 35,61 14,40 48,71 v 48,85 48,81 6 532 800 48.44 kr kr 29,00 47,26 47,58 47.61 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 49 47,41 49.18 49,05 49,04 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 0 ,7 29,00 PA-25/13 - 47 48.24 Pigipõhja kV 47.74 38,21 3,10 0 1 48.50 65402:002:0106 35,11 13,90 49.51 49,48 49,48 49,46 Lubjaahju Nr X Y Nr X Y 49.79 Aj. Rp1 47.98 29,00 29,00 49.5 met konks postis 65402:002:0530 1 6 533 039,31 540 307,30 1' 6 533 110,10 540 207,37 29,00 29,00 3 6 ,6 47.54 49,97 2 6 532 929,35 540 602,10 2' 6 533 077,53 540 249,13 47 47,18 49,97 47,09 Plokk 11 aT PA-6/07* 1,80 3 6 532 750,80 540 437,07 3' 6 533 034,25 540 358,66 47.95 29,00 50,30 13,41 4 48.29 28 29,00 51 4 6 532 735,24 540 458,44 4' 6 533 010,76 540 421,26 46,88 35,09PK 13,88 50,65 50,61 9 ,4 47.85 29,00 47 5 5 6 532 725,02 540 450,99 5' 6 532 936,74 540 618,57 47 47.37 51,89 29,00 51,38 PA-20/13 6,10 PA-10/07* - PA-27/13 - 7' 6 6 532 601,86 540 473,30 6' 6 532 855,70 540 546,16 kr 48.06 46,47 (49,18) 11,76 46,73 47,01 7,05 47.47 34,71 13,50 47,71 12,70 11 51,41 7 6 532 610,16 540 439,23 7' 6 532 725,02 540 450,99 v 51,20 6 29,00 35,01 13,80 ,1 aa 33,86 12,65 48.03 PA-3/07* - 29,00 8 6 532 632,75 540 397,88 8' 6 532 581,20 540 477,15 47 kr 48.26 47,77 (50,42)12,75 51 50,95 PA-5/07* 0,41 48 49.95 35,02 13,81 10 9 6 532 651,34 540 371,35 9' 6 532 581,93 540 426,50 46,93 37' 50,20 (50,99) 14,69 50.60 Metsatalu 48.36 48.23 35,10 13,89 12 50.73 10 6 532 664,59 540 383,79 10' 6 532 618,83 540 388,81 51 50,87 i 29,00 49.93 L 65402:002:0053 47 92 rd 51.11 47.47 Lubjaaugu 15 11 6 532 678,16 540 368,96 11' 6 532 638,24 540 346,18 05 M a 46,91 65402:002:0156 13 51,25 51.07 12 6 532 646,03 540 339,46 12' 6 532 643,02 540 347,78 - 15' 9 2: i 48.22 48.17 29,00 50,13 50,83 50.38 51,51 36' 48.15 29,00 51.48 51 d 17' ar 16 14' 20 i 50.29 13 6 532 658,38 540 290,98 13' 6 532 646,01 540 338,87 47.47 18' d amr 51.35 50,50 11' :0 Keskmine veetase abs 46,9 m 51.09 51,01 su 14 6 532 667,17 540 251,44 14' 6 532 647,45 540 333,28 29 48.01 51.19 48.11 8 -M 48.15 48.40 05 õin Pindala 18,5 ha 49.96 51,75 :0 46,96 15 6 532 667,45 540 249,30 15' 6 532 658,38 540 290,98 rd Liimi 24 50,77 kill 10' 6 2: aT 50.01 05 51.60 65402:002:0620 06 29,00 V H 51.68 I 16 6 532 631,11 540 223,49 16' 6 532 667,17 540 251,44 40 um I LH 35' 48.11 48.31 51 18 V A 7 50.56 65 ns I H LL 51.73 50,45 51,96 I LH 51.45 17 6 532 615,05 540 228,80 17' 6 532 667,45 540 249,30 õ A kill 19 20' 53.10 LL T Lubjahalli 18 6 532 602,14 540 222,99 18' 6 532 631,11 540 223,49 52 8' 48.23 48.24 50,65 47.87 48.03 29,00 Pigimetsa L H L L 65402:002:0159 34' 29,00 20 65402:002:0157 kr 19 6 532 605,19 540 183,70 19' 6 532 615,05 540 228,80 47,31 29,00 21' 50.84 50.88 53.26 9' LL 27 29,00 H 20 6 532 587,75 540 172,09 20' 6 532 602,14 540 222,99 HA 48.57 48.07 51,71 50.88 50.97 52.22 H 52 51.42 22' AR PA-1/07* - 51.98 LL 47,71 21 6 532 533,33 540 132,22 21' 6 532 605,19 540 183,70 H 50.88 52.22 50.44 Plokk 20 pT KA AJ 50.98 HA 52.02 51.15 46,72 (49,49) 14,51 PA-4/07* -R UT Pigibaasi H I 51.94 N 51.08 49.50 AJ 12,60 ATI E 51.01 22 6 532 538,72 540 120,53 22' 6 532 587,75 540 172,09 AR 48.82 51.50 51.61 48,17 32,21 11,0049.92 50,79 51,06 51.10 51.21 51,27 49,86 47,25 50,67 (51,54) S 51,47 65402:002:0158 50.96 50.94 e 50.37 51.10 Plokk 21 pT var KA 51,71 A 32' 26 25 24 25' 51,46 34,65 kr 13,44 50.91 50.72 50.83 51.67 23 6 532 540,35 540 093,10 23' 6 532 533,33 540 132,22 re 51,04 23 21 51.07 50.63 50.60 50.96 va 51.23 51.42 51.62 51,75 51,24 22 52,30 51,54 51.00 51.04 50.41 50.48 51.94 50.76 52.16 24 6 532 545,93 540 003,81 24' 6 532 538,72 540 120,53 47,91 31' õu 48,39 49,18 29' 50.70 26' 51.22 52.46 51,76 52,11 23' 50.72 50.55 50.71 30' 28' 50,86 50,76 51.97 52,76 52.97 53.15 52.99 51,26 53.23 51.59 50.63 50.94 51.05 50.56 50.60 25 6 532 545,68 539 908,95 25' 6 532 545,66 540 003,80 ae r 50.65 5 2 53,21 51,42 50.38 24' 50.69 50.81 51.15 50.86 50.71 26 6 532 545,53 539 900,82 26' 6 532 545,68 539 908,95 5 v 50,59 Lubja 3 53.17 50.54 1 5 49 50.67 51.12 50.54 50.91 51.13 52.16 50.53 50.37 50.27 50.38 27 6 532 545,44 539 837,46 27' 6 532 545,52 539 900,83 50 51.93 65402:002:0152 50.53 50 50.46 50.23 Väljataguse 28 6 532 718,82 539 957,40 28' 6 532 540,68 539 892,05 48 50.83 51.24 50.75 52.82 52.98 50.23 50.49 65402:002:0105 52.34 Lubjajaani 50.78 50.24 29' 6 532 528,88 539 862,70 PA-18/13 - 50.03 51 50.72 50.32 51.79 51 3 65402:002:0099 51.49 50.37 48.54 PA-19/13 1,70 50.50 52.40 50.58 7 . 50,21 15,30 Pindala 18,59 ha 30' 6 532 524,65 539 840,30 47.97 50 0 34,91 FM 13,70 PA-16/13 2,00 5 49.71 51 51.43 52.10 49.78 48.21 49,51 16,20 50.68 50.69 50.28 31' 6 532 529,18 539 824,57 50.59 49.87 49,71 13,40 31,61 10,40 50.14 50.02 Plokk 14 aT 8 49.39 50.04 50.13 34,31 13,10 32' 6 532 541,28 539 810,04 .3 50.67 49.32 50 PA-19A/13* 2,30 50.37 50.82 55.79 50.23 Plokk 22 pT 48,21 14,30 50.32 50.76 Plokk 15 aT 50.23 49.75 50.15 Lubjaahju 33' 6 532 567,19 539 791,92 49.58 49.62 31,61 10,40 57.59 Plokk 23 pT Lubjasõeru 65402:002:0530 9 49.82 34' 6 532 570,17 539 794,99 .0 49.97 50.18 49.46 47.70 50.48 49.88 49.36 50 48.73 50.04 49.34 49.67 48.36 50 50.09 65402:002:0102 49.41 48.45 49.67 49.15 49.80 47.91 49.56 49.72 49.98 50.11 49.81 497 .1 49.46 49.63 49.92 49.55 35' 6 532 600,10 539 776,68 49.37 48.37 L 49.43 49.69 51.07 49.49 51.91 49.59 Plokk 16 aT 49.37 49.32 36' 6 532 642,28 539 765,19 6 532 400 49.93 49.71 49.63 49.25 49.33 49.12 49.11 51.05 49.45 48.97 49.10 Plokk 17 aT 49.27 37' 6 532 680,13 539 761,33 539 800 49.24 49.20 49.96 49.26 48.75 52.27 49 48.92 49.14 38' 6 533 008,95 540 015,99 48 49.34 49.34 49 48.54 48.90 48.83 48.75 Plokk 16 aT 49.11 49.14 48.70 49.30 48.59 48.85 49 49.12 48.55 Plokk 17 aT 48.65 48.82 49.12 Pindala 29,71 ha 48.50 48.49 48.46 48.38 49.03 48.02 48.44 48.50 48.92 49 48.30 48.51 48.83 48.83 48.29 48.30 48.29 48.92 Lubja 48.38 48.43 PK 48.31 48.58 48.22 48.16 48.79 65402:002:0152 47.91 48.08 48.06 48.30 48.18 48.72 48.95 48.05 48 48.13 48.17 48.46 48.45 48.45 48.53 48.84 49.07 48.47 47.91 47.90 48.91 48.37 PA-17/13 2,90 48.44 48.73 48.84 48,11 12,45 48.57 48.72 48.93 48.92 48.55 32,76 11,55 48.41 48.40 47.18 48.59 47.81 48.16 48.67 47.16 48.52 48.69 48.03 47.92 48.08 47.19 48.85 48.21 48.05 48.02 48.14 47.22 47.92 48.68 48.78 48.38 48.44 48.14 48.77 47.65 48.58 48.14 48.55 48.03 48 47.94 Tisleri 48.23 48.77 47.77 48.37 48.42 47.43 1 Lubjasoo 47.51 65402:002:0020 47.82 48.58 48.18 47.45 48.78 48.46 48.80 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47.73 47.61 47.89 47.83 48.10 48.46 48.61 48.15 47.73 65402:002:0101 48.49 48.46 48.45 48.78 48.78 48.35 48.57 PA-15/13 4,50 Suitsumetsa 1' 48.20 48.30 48,51 11,90 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 48.81 65402:002:0381 48.66 48.63 48.39 32,11 10,90 48.58 48.67 48.90 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 48.45 Märkused: 48.39 6 532 200 48.19 48.56 Maardla piir (asendiplaanil) 48.69 540 000 540 200 540 400 540 600 Lubjaaugu 48.16 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 65402:002:0156 Veealune astang (asukoht ja sügavus täpsustatakse 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. korrastamise projektis) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 49 Maapinna samakõrgusjoon, m - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.11.2020); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020). Puuraugu nr / rajamise aasta Katendi paksus, m PA-5/07* 0,4 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Suudme abs kõrgus 2019. a Madalamargilise ehituslubjakivi Võimalik veealuse lauge nõlva asukoht (abs 33 - 50 m) 50,20 (50,99) 14,8 (suudme uuringuaegne abs)**, m paksus, m Asukoht pannakse paika korrastamise projektis, vastavalt saadud 35,02 13,8 Madalamargilise ehituslubjakivi Täitelubjakivi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu tingimustele ja kasutatava materjali kogusele. lamami abs kõrgus, m Elektriliini kaitsevöönd * kihtide paksused saadud mudelist Lubja lubjakivikarjäär Korrastatud ala plaan Metsamaa kõlvik - 10,31 ha Rapla vald, Rapla maakond ** uuringuaegne abs märgitud, kui erineb 2019. a maapinna kõrgusest Teekaitsevöönd Loa omanik Graafiline lisa 3/3 Rohumaa kõlvik (elektriliini kaitsevöönd) - 0,82 ha Osaühing Eesti Killustik Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekarjäär, 48022 Maaparandushoiuala [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 0 100 200 m Elektriliini kaitsevööndite korrastamine kooskõlastatakse OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 30.08.2022 liini haldajaga projekti tasandil Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3973 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/5, Tallinn, Harju maakond Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Õhusaasteloa sidumine maavara kaevandamise loaga, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikele 4. Õhusaasteloa taotlemise vajalikkus tuleneb keskkonnaministri 14.12.2016. a määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 2 alusel sätestatud tahkete osakeste künniskoguse - 1 tonn/aastas - ületamisest. 1/16 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud Atmosfääriõhu kaitse seadus kirjandusele Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998 Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord" Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Lähteandmed on leitavad taotlusega kaasasolevast maavara kaevandamise loa seletuskirjast, eriosa - Maapõu alt. kütusekulu ja muud andmed Muud andmed pärinevad loa taotlejalt saadud informatsioonile. Käitise asukoha kirjeldus 2/16 Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Taotletav Lubja lubjakivikarjäär (edaspidi ka Lubja karjäär), mäeeraldise pindalaga 18,59 ha ja teenindusmaa pindala asukoha kirjeldus 29,63 ha, paikeb Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas. Käesoleval ajal on kaevandab OÜ Eesti Killustik lubjakivi maavara kaevandamise loa nr Rapm-091 alusel. Tootmisterritoorium piirneb mitmete eraomandis olevate kinnistutega. Läänest piirneb ala Lipa-Lipametsa-Raikküla teega (nr 6540137), mis on kohalik tee. Tootmisterritooriumilt kulgeb ida suunas kruuskattega Pigibaasi tee (nr 6540023), mille kaudu toimub ka valmistoodangu väljavedu karjäärist. Lisaks asub tootmisterritooriumist ~200 m kaugusel idas Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746). Varasema kaevandamise käigus on karjääris välja kujunenud kujunenud infrastruktuur ja logistika. Karjääris on kasutusel statsionaarne purustus-sorteerimissõlm, millega toimub killustiku tootmine. Varasemalt paiknes sõlm Lubja karjääri mäeeraldise lõunaosas, kuid 2020. aastaks teisaldati kompleks mäeeraldise keskele. Purustus- sorteerimissõlme asukoha vahetusega viidi heiteallikas mäeeraldise piirist kaugemale, kus see varasemalt oli probleemiks karjääri kõrval asuva puittoodete tehasele, ning võimaldades ühtlasi ka kasuliku kihi kaevandamist mäeeraldise lõunaosas. Heiteallikas tootmisterritooriumi piiridest töö ajal ei välju. Heiteallikana on käsitletud ka lubkaivi raimamiseks kasutatavat puur-lõhketöid. Arvestades tööee muutumisega karjääris, muutub ka lõhketööde asukoht, kuid õhusaasteloa taotluse koostamisel ajal on nimetatud heiteallikad karjääris paigutatud hetkeolukorrast lähtuvalt. Puur-lõhketööd väljaspool karjääri mäeeraldist ei toimu. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 1: Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 2: Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Olulised geograafilised objektid (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevalt) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm geograafilised ja tehnogeensed objektid rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) 3/16 Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteoroloogiajaam. Perioodi 2019 - 2021 aastate keskmised meteroloogilised andmed on alljärgnevad: - Aasta keskmine õhutemperatuur: 9,6 °C - Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur: 20,6 °C - Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine õhutemperatuur: -0,8 °C - Aasta keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s - Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus: 2,7 m/s - Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine tuule kiirus: 3,4 m/s - Aasta keskmine sademete hulk: 661 mm - Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine sademete hulk: 17,7 mm - Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine sademete hulk: 10,3 mm Perioodi aasta keskmine tuulteroos on esitatud alloleval graafikul: 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 4/16 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​‐ Püüdeseade allikas Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, Tegelik puhastusaste, % % Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende PM- Tahked osakesed, 99.5 99.50 tööefektiivsuse. sum summaarsed PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 99.50 PM2,5 Eriti peened osakesed 99.5 99.50 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed - Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali niisutada. - Kuival perioodil kasta karjäärisiseseid teid. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 0 5/16 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 6/16 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 0 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 7/16 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 8/16 Juuli 0 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 9/16 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Lubja lubjakivikarjääris kasutatava heiteallika (statsionaarne purustus-sorteerimissõlm) mootorid on elektrilised ning nende käitamisel muud kütust ei põletata. Seetõttu ei ole LHK projektis arvutatud ega esitatud vastavaid heitkoguseid. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.11. Välisõhus leviv müra Müraallika Müraallika Müratase Müra vähendamise meetmed Meetme Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise Päevane tase Öine tase nimetus koordinaadid väljas​pool rakendamise põhjendus (7.00-23.00), (23.00-7.00), käitise tootmis​‐ sagedus ja ekvivalenttase ekvivalenttase territooriumi tähtaeg LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB (dB) Purustus- X: 6532755, 52 - Varasema kaevandamise käigus on Pidev Senise kaevandamise käigus väljakujunenud katendivallid tõkestavad 52 - sorteerimissõlm Y: 540170 käitise piiridele rajatud katendivallid. müra levikut piisavalt ning väljaspool tootmisterritooriumi müra olulisel - Purustus-sorteerimissõlm on oma määral ei levi. Seetõttu ei ole täiendavate müra vähendavate endisest asukohast kolitud karjääri meetmete rakendamine vajalik. põhja ning tekkinud süvend lokaliseerib müra levikut. Müraallikate kaart Lisa 3: Lubja_Ld__10.2022_.pdf 10/16 Müra piir- või sihtväärtus 60 dB-ne piirväärtus on tagatud väljaspool tootmisterritooriumi, sh ka kõrvalasuvatel tootmisaladel. 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase või kaardil CAS Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase Suhe Cm / nr heitkogus M või siht​väärtus väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg L2, HEIT0004390, 630- Süsinikmonooksiid 11.572 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 535 0.054 HEIT0004391, HEIT0002356 08-0 L2, HEIT0004390, 7446- Vääveldioksiid 1.01 g/s 1 tund 350 µg/m³ 50 0.143 HEIT0004391, HEIT0002356 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 40 0.32 L2 7783- Vesiniksulfiid 0.063 g/s 1 tund 8 µg/m³ 6.70 0.838 06-4 L2, HEIT0004390, 10102- Lämmastikdioksiid 0.888 g/s 1 tund 200 µg/m³ 66 0.33 HEIT0004391, HEIT0002356 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 2.60 0.065 L1, L3, HEIT0002356 PM2,5 Eriti peened 0.058 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.22 0.009 osakesed (PM2,5) L1, L3, HEIT0004395, PM10 Peened osakesed 0.162 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 14.70 0.294 HEIT0002356 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 2.80 0.07 L2, HEIT0002356, PM10 Peened osakesed 0.332 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 11.10 0.222 HEIT0004395 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 2.70 0.068 L2 PM2,5 Eriti peened 0.056 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.20 0.008 osakesed (PM2,5) Koosmõju kirjeldus KOTKAS heiteallikate registri andmetel paikneb Lubja lubjakivikarjääri territooriumil ka TREV-2 Gupp AS asfaldi tootmine, mille jaoks on välja antud tähtajatu keskonnaluba nr L.ÕV/328014. Seejuues ei oma TREV-2 Grupp AS loa taotleja (Eesti Killustik OÜ) nõusolekut Lubja lubjakivikarjääri territooriumil tegutsemiseks, lisaks ei ole loa taotleja sõnul vähemalt viimasel viiel aastal seal asfalditootmist paiknenud. Kuigi saasteainete koosmõju modelleerimisel on nimetatud heiteallikatega arvestatud, ei paikne need tegelikkuses Lubja lubjakivikarjääris ning ei avalda mõju piirkonna õhukvaliteedile. 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire11/16 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) Purustus-sorteerimissõlm Müra 2x aastas II või III kvartalis - Päevane müratase - Karjääri tavapärasel töötamisel - Tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest Õhukvaliteedi seire Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi Andmete hõive kriteeriumid pidevseire jaama asukoht CAS Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete Avalikustamine nr edastamine PM10 Peened 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning Keskkonnaametile Ettevõte täiendavalt osakesed mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest (purustus-sorteerimissõlmest). seiretulemusi (PM10) avalikustada ei plaani. 5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Heiteallikate käitamisega ei kaasne lõhnahäiringut. 5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel 12/16 AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998 Orica Eesti OÜ poolt toodetavate lõhkeainete lõhkamisel eralduvate gaaside kogused. Orica Eesti OÜ. 2010 Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Puur-lõhketöödega ja purustus-sorteerimissõlme töötamisega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste arvutusnäide on esitatud manuses olevas failis. Arvestades purustuskomplekti tööprotsesside iseloomu (sõlme teenindamine kaevise/valmistoodangu laadimisega) ning purusti ja sõeluri järjestikku paiknemist, nimetatud tööprotsesse käsitletud ühtse heiteallikana. Manused Lisa 4: Arvutuskaigu_naidised_Lubja_10.2022.docx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Airviro Arvutamiseks valitud meteoaasta 2019-2021 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile 13/16 Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) KOTKASe heiteallikate registri põhjal paikneb Lubja lubjakivikarjäärist vahetult idas EF Production OÜ puidutööstus, mille heitmetega on arvestatud. Lisaks asub registri andmetel karjääri idaosas ka TREV-2 Grupp AS-le kuuluv asfaltbetoontehas ja sellega seonduvad heiteallikad, millede heitmetega on küll saasteainete koosmõjus arvestatud, kuid reaalsuses antud asukohas ei ole TREV-2 Grupp AS-l asfaltbetoontehase käitamiseks maaomaniku luba ning heitealliakd seal ei tööta. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri ega lähimate majapidamiste juures. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 5: Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar 5.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumismudelist ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi piiri. Tootmisterritooriumi piiril esineb piirnormile kõige lähedasem maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse vesiniksulfiidi 1-tunnine kontsentratsioon (6,6 ug/m3, piirväärtus 8 ug/m3). seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool Airviro hajumisarvutuse mudel ei arvesta kaevandamise tulemusena karjääris tekkiva süvendi reljeefi, mis aitab tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas saasteainete levikut oluliselt lokaliseerida. Seetõttu on reaalsed saasteainete kontsentratsioonide levikud käitise olevate elumajade juures. töötamisel tõenäoliselt madalamad. Antud olukorras tuleb prognoositud väärtusi kontrollida otseste mõõtmiste teel. Selleks on seiresoovitus antud tabelis 5.4.13. Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi väärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Majapidamised ei paikne käitise vahetus läheduses. 14/16 Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Kõrgemad müratasemed (>60 dB) levivad peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra maksimaalselt kuni umbes 80 m ulatuses. Prognoositud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril päevasel ajal normtasemetele vastavuse kohta vahemikku 28 - 52 dB. Modelleeritud müra hajumise kohaselt ei põhjusta käitise töötamine olulise müra levimist käitisele lähimate tundlike objektideni (majapidamisteni) ning II kategooria piirväärtusi (60 dB) ei ületata. Lähimate majapidamise õuealal on prognoositud müratase umbes 25 dB päevasel ajal. Müra levikut aitab lokaliseerida purustus-sorteerimissõlme paiknemine karjääri põhjal ning kaevandamise käigus väljakujunenud iseloomulik maastik koos katendivallidega tootmisterritooriumi piiridel. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Statsionaarne purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr L3). Suurima osakaaluga saasteaine on saastatuse tekitamises suurim tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate 1. Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisest tuleneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada. saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise 2. Hoida purustus-sorteerimissõlm kui peamine heiteallikas karjääri põhjas. vähendamise meetmete kohta 3. Kuival perioodil kasta karjäärisiseseid teid. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Käitise omaseiret on käsitletud taotluse tabelis 5.4.13. heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks - Töödeldava materjali täiendav niisutamine ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral - Laoplatside/karjäärisiseste teede niisutamine - Lõhketööde peatamine väga tugeva tuule (enam kui 12 m/s) korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on neid käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa 5.4.17. Lisad 15/16 5.4.17. Lisad Ei ole asjakohane 16/16 47.80 47.68 1' 47.66 47.82 43,71 nov. 2013 47.88 PA-22/13 5,00 47.60 47,81 5,90 47.44 36,91 FM 15,70 2' Valgu nurm K 65402:003:0022 47.37 48.03 48.09 47.88 3 a 014 5 l l .2 Si02: 48.15 7 4 47.30 48.01 47.81 47.35 0 48.29 : 3' 4 02 4 48.08 48.33 1 47.08 8 kr kkr 65 r 47.75 v aa 48.37 48.04 42,91 47.42 nov. 2013 I I' 48.29 8 .3 47.42 47 47.13 38' 47.55 48.24 PA-23/13 3,40 4' Küüni 48.23 47.82 48.46 48.43 48,11 8,30 65402:003:0143 36,41 FM 15,20 I 47.57 48.52 6 533 47.23 000 46.64 48.29 47.30 47.60 46.74 kr aa 4 46.59 v .4 48.25 48.43 48.07 47 43,51 48.10 48.45 nov. 2013 48.43 47.14 46.46 PA-21/13 2,70 48.36 48.59 48.28 47.75 48.35 47.07 48.72 48.23 48,01 7,95 48.32 48.37 47.40 40,51 8 37,36 16,15 Plokk 12 aT .7 nov. 2013 47 48.28 47.54 48.42 48.80 47.28 48.79 PA-24/13 3,30 kkr r kattepinnas Plokk 13 aT kV v 48,41 8,85 aa 48.61 kr 47.36 48.63 10 48.44 48.34 48.48 48.72 49 36,26 15,05 47.49 47.89 47.65 k a t tepi nnas 5' N 2 .9 48.64 47.45 47 kattepinnas 57.61 48.88 42,61 kraav 48.49 2 Plokk 12 aT PA-26/13 48.85 nov. 2013 set tebassei n 48.79 49.01 50 48,81 Sepa 49 48.56 47.24 Plokk 13 aT 58.31 36,01 4,10 48,10 8,70 65402:002:0108 03.01.2018 0 FM .8 kattepinnas 47 56.89 47.39 14,80 kattepinnas 49.08 48.33 kattepinnas 46,97 Kaardileht nr 631 Rapla 48.69 kattepinnas kattepinnas 47,35 08.02.2007 6' 48.50 kV PA-2/07* - 0 47.61 13.07.2007 1 2 .7 57.40 46,63 PA-9/07* - 34,99 (49,17) - 48.81 Aj. Rp2 47 kattepinnas 48.5 met konks postis 15.07.2007 lasu 47.41 37,45 (48,95) 1,82 35,40 K 13,78 48.61 47.54 PA-8/07* - lasu 35,63 14,42 rajatud tee 47,81 Sepapigi 37,91 (48,63) 1,97 lasu 37.12 37.86 36.58 veekogumis- 37.39 bassein 17.07.2007 PA-9A/07* - ladu 48.70 48.61 48.63 47.17 kattepinnas 65402:002:0109 35,94 FM 14,73 37.23 35.70 9 ladu ladu 37.25 37.14 37,46 (49,00) 1,85 .8 ladu 37.09 38.03 PA-11/07 47 37.76 38.35 37.30 37.23 K 37.25 35,61 14,40 35.58 48,71 v aa 46 38.19 48.85 48.81 6 532 800 . kr 47,25 35.42 42 37.07 kkr r 37.09 35.64 35.58 37.18 37.4614.07.2007 47.26 47.58 47.61 56.34 37.63 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa ladu 49 8 37.10 35,71 .3 lasu 9 37.64 ladu koordinaadid piiripunktide koordinaadid 3 47.41 38 38.22 nov. 2013 49.05 49.04 37.32 0 37.21 . 36 .7 PA-25/13 - lasu 47 37.65 36.99 37.21 37.21 38.21 Pigipõhja kV 47.74 54 38,21 3,10 0 s a 1 n . 65402:002:0106 in 45 Lubjaahju Nr X Y Nr X Y p 37.54 e 35,11FM 13,90 tt 37.48 49.48 49.48 49.46 40. ka 37.16 38.31 37.52 49.79 Aj. Rp1 67 55.74 38.36 37.11 37.36 ladu 37.99 ladu 38.34 49.5 met konks postis 65402:002:0530 1 6 533 039,31 540 307,30 1' 6 533 110,10 540 207,37 37.92 47,80 3 6 37.20 Plokk 10 aT .6 38.15 49.97 47.18 47.54 17.07.2007 49.97 2 6 532 929,35 540 602,10 2' 6 533 077,53 540 249,13 47 37.17 37.59 37.29 37.20 38.12 55.16 purustussõlm 43 47.09 PA-6/07* 1,80 3 6 532 750,80 540 437,07 3' 6 533 034,25 540 358,66 Plokk 11 aT 4 .3 37.07 5 37.41 38.29 50,30 13,41 28 37.12 37.30 37.41 + 35.09 51 4 6 532 735,24 540 458,44 4' 6 533 010,76 540 421,26 46.88 60 37.03 35,09PK 13,88 50.65 50.61 9 . 36.88 50 .4 ladu 45 47.96 47 46,68 37.09 47.99 5 47 36.96 5 6 532 725,02 540 450,99 5' 6 532 936,74 540 618,57 . 43,51 83 37.17 37.02 40,71 36.99 47.96 51.89 47.37 18.07.2007 37.19 48.22 nov. 2013 52.81 nov. 2013 PA-20/13 6,10 PA-10/07* lasu - 37.20 PA-27/13 - 36.78 46,32 47.95 48.13 47.98 48.91 7' 6 6 532 601,86 540 473,30 6' 6 532 855,70 540 546,16 53.36 + 48.38 kkr 12.07.2007 38.35 46,47 (49,18) 11,76 r 34.71 46.73 47,01 7,05 34,71 FM 13,50 37.28 47,71 12,70 FM 47.96 ladu 46,79 4 7 11 51.20 7 6 532 610,16 540 439,23 7' 6 532 725,02 540 450,99 v 6 47.88 .8 .1 53.21 lasu 35,01 FM 13,80 aa 33,86 FM 12,65 PA-3/07* - 12.07.2007 6 8 6 532 632,75 540 397,88 8' 6 532 581,20 540 477,15 47 37 47.86 kr 54.05 37.26 48.33 38.53 . K 47,77 (50,42)12,75 51 53 50.95 47.28 36.48 PA-5/07* 0,41 53.22 36.76 35,02 13,81 10 9 6 532 651,34 540 371,35 9' 6 532 581,93 540 426,50 46.93 37' 54.24 37.34 46.79 47.32 36.66 50,20 (50,99) ladu 14,69 49 . 00 Metsatalu 38.69 47.78 53.69 46.92 36.59 35,10 13,89 50.87 12 10 6 532 664,59 540 383,79 10' 6 532 618,83 540 388,81 i 53.46 36.52 L 53.84 36.57 65402:002:0053 51 47.15 36.60 92 rd 47 kattepinnas 37.48 47.52 36.55 Lubjaaugu 48.11 36.85 15 11 6 532 678,16 540 368,96 11' 6 532 638,24 540 346,18 p 46.91 46.79 39.34 05 M a 39.18 38.85 13 m 36.94 65402:002:0156 A ra 53.78 37.48 39.44 37.08 51 12 6 532 646,03 540 339,46 12' 6 532 643,02 540 347,78 - 15' 9 ka 2: i 54.11 37.00 50.13 50.83 . 45 48.16 36' 51 46.71 t d 46.96 t 39.29 17' ep ar 16 14' 20 i 46.53 37.37 36.84 i nn 13 6 532 658,38 540 290,98 13' 6 532 646,01 540 338,87 36.86 47.87 18' kr 39.29 d 36.92 as amr 50.50 37.23 36.92 46.82 35.27 54.10 11' :0 su 47.10 36.82 14 6 532 667,17 540 251,44 14' 6 532 647,45 540 333,28 29 8 -M ladu 37.08 05 õin 46.96 51.75 :0 k 15 6 532 667,45 540 249,30 15' 6 532 658,38 540 290,98 rd at Liimi 24 t kill 10' ep 6 2: aT nn paljandatud 47.61 50.77 05 46.90 36.86 36.99 i 65402:002:0620 as 06 V H I 16 6 532 631,11 540 223,49 16' 6 532 667,17 540 251,44 40 um 54.51 ladu I LH 36.91 46.84 47.14 47.33 47.85 mahuti 51 18 A 7 37 35' 36.80 V 65 ns H LL 50.45 . II 17 6 532 615,05 540 228,80 17' 6 532 667,45 540 249,30 53 46.76 51.96 LH 47.49 kill õ 36.91 53.10 A 36.82 36.85 47.04 19 20' LL kr T 47.08 46.73 46.97 Lubjahalli 18 6 532 602,14 540 222,99 18' 6 532 631,11 540 223,49 36.84 46.67 47.38 47.63 47.81 52 50.65 Pigimetsa L 8' H L L 65402:002:0159 47.31 34' 36.89 47.03 46.90 47.04 20 65402:002:0157 19 6 532 605,19 540 183,70 19' 6 532 615,05 540 228,80 46.11 47.31 21' 50.84 50.88 53.26 9' LL 47,09 lasu 27 46.79 46.91 46.92 47.49 H 20 6 532 587,75 540 172,09 20' 6 532 602,14 540 222,99 HA 05.02.2007 46.58 47,04 51.71 50.88 50.97 52.22 46.63 51.42 l H 46.62 46.75 52 l 22' 51.98 ki 46.76 10.07.2007 AR PA-1/07* - 45.81 47.18 47.15 LL 47.71 46.28 50.88 21 6 532 533,33 540 132,22 21' 6 532 605,19 540 183,70 H 45.69 46.24 46.72 52.22 50.44 45.21 paljandatud Plokk 20 pT KA 50.98 + 45.62 AJ 52.02 51.15 HA 46.46 46,72 (49,49) 14,51 32.21 43.95 PA-4/07* -R UT Pigibaasi H 51.08 51.94 I N AJ E 51.01 51.61 22 6 532 538,72 540 120,53 22' 6 532 587,75 540 172,09 + 12,60 ATI AR 48.17 32,21 FM 11,00 47,25 (51,54) 34.65 S 65402:002:0158 50.96 50.94 e 51.10 Plokk 21 pT var KA 51.71 A 50.91 32' 26 25 24 25' 51.46 34,65 Kk13,44 r 50.72 50.83 51.67 23 6 532 540,35 540 093,10 23' 6 532 533,33 540 132,22 re 51.04 23 21 51.07 50.63 50.60 50.96 va 51.04 50.48 50.76 47.91 49.18 51.23 51.42 51.62 51.75 51.24 22 52.30 51.54 51.00 50.55 50.41 51.94 52.16 24 6 532 545,93 540 003,81 24' 6 532 538,72 540 120,53 31' 29' 50.70 51.22 51.76 52.11 23' pi 52.46 50.72 õu 48.39 30' 50.86 26' 51.05 50.71 25 6 532 545,68 539 908,95 25' 6 532 545,66 540 003,80 nn 52.97 53.15 53.23 50.63 50.94 28' 50.76 51.97 52.76 53.21 52.99 51.26 51.59 51.15 50.56 50.60 vae r 50.59 50.65 5 2 Lubja 51.42 50.38 24' 50.54 50.69 50.81 50.86 50.71 26 6 532 545,53 539 900,82 26' 6 532 545,68 539 908,95 5 53 53.17 1 49 50.91 50.67 51.12 50.37 51.13 52.16 50.53 50.2750.38 27 6 532 545,44 539 837,46 27' 6 532 545,52 539 900,83 50 51.93 65402:002:0152 50.53 50 50.46 50.23 Väljataguse 44,11 28 6 532 718,82 539 957,40 28' 6 532 540,68 539 892,05 48 50.83 51.24 50.75 44,01 52.34 52.82 52.98 nov. 2013 50.23 65402:002:0105 43,61 Lubjajaani 50.78 50.24 nov. 2013 29' 6 532 528,88 539 862,70 PA-18/13 - 51 nov. 2013 50.72 50.32 51.79 48.54 51 65402:002:0099 51.49 50.37 PA-19/13 1,70 50.50 52.40 50.58 50,21 15,30 Pindala 18,59 ha 30' 6 532 524,65 539 840,30 47.97 51.43 52.10 34,91 FM 13,70 PA-16/13 2,00 49,51 16,20 51 50.68 48.21 50.69 50.59 50.28 49.87 49,71 13,40 31' 6 532 529,18 539 824,57 50.14 31,61FM 10,40 50.02 50.67 Plokk 14 aT 55.79 49.39 49.32 50.04 50.13 34,31 K 13,10 32' 6 532 541,28 539 810,04 PA-19A/13* 2,30 50.37 50.38 50.82 49.75 50.23 Plokk 22 pT 48,21 14,30 50.32 50.76 Plokk 15 aT 50.15 Lubjaahju 33' 6 532 567,19 539 791,92 I' 50.23 47.70 31,61 10,40 48.73 50.48 49.97 50.04 49.34 57.59 50.18 Plokk 23 pT Lubjasõeru 49.88 49.82 49.67 49.36 65402:002:0530 34' 6 532 570,17 539 794,99 50.09 48.36 43,51 48.45 49.56 50 49.67 49.15 50.09 49.46 49.92 65402:002:0102 49.55 47.91 nov. 2013 49.72 49.98 50.11 49.81 49.71 49.63 35' 6 532 600,10 539 776,68 49.37 49.59 48.37 L 49.43 49.69 51.07 49.49 51.91 49.63 Plokk 16 aT 36' 6 532 642,28 539 765,19 49.93 49.71 49.25 I 49.12 49.10 Plokk 17 aT 37' 6 532 680,13 539 761,33 I 49.11 51.05 49.45 48.97 49.24 49.20 49.96 49.26 48.75 52.27 49 48.92 38' 6 533 008,95 540 015,99 48 49.34 49.34 49 48.54 48.90 48.83 48.75 Plokk 16 aT 48.59 Plokk 17 aT Pindala 29,71 ha Lubja PK 44,51 65402:002:0152 nov. 2013 PA-17/13 2,90 48,11 12,45 32,76 11,55 Tisleri 1 Lubjasoo 65402:002:0020 Märkused: Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 45,11 65402:002:0101 nov. 2013 PA-15/13 4,50 Suitsumetsa 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1' 48,51 11,90 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 65402:002:0381 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 32,11 FM 10,90 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.11.2020); Nõlva hoideterviku alumine piir - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); Maardla piir (asendiplaanil) Veehaarde sanitaarkaitseala - Lubja lubjakivikarjääri markšeideirmõõdistamine seisuga 26.11.2021. a Lubjaaugu Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus mäetööde plaani (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 21316). 65402:002:0156 5. Mäeeraldise lamam asub EH2000 kõrgussüsteemis abs kõrgusel +29,0 m. I I' Geoloogilise läbilõike joon Elektriliini kaitsevöönd 6. Nõlva hoidetervik tuleb jätta mäeeraldise piiripunktide 4 ja 6 ning 12 ja 21 vahelistele lõikudele. 49 Maapinna samakõrgusjoon, m Hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga, hoideterviku nõlvus on 1 : 1,4. 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 43,51 12.07.2007 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Teekaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Puuraugu nr / rajamise aasta Katendi paksus, m PA-5/07* 0,4 Suudme abs kõrgus 2019. a Madalamargilise ehituslubjakivi 50,20 (50,99) 14,8 (suudme uuringuaegne abs)**, m paksus, m Lubja lubjakivikarjäär 35,02 13,8 0 100 200 m Mäeeraldise plaan Madalamargilise ehituslubjakivi Täitelubjakivi paksus, m Maaparandushoiuala Rapla vald, Rapla maakond lamami abs kõrgus, m * kihtide paksused saadud mudelist Loa omanik Graafiline lisa 1/3 Looduskiatseline kitsendus Osaühing Eesti Killustik ** uuringuaegne abs märgitud, kui erineb 2019. a maapinna kõrgusest Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekarjäär, 48022 K Keemiline analüüs [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 FM Killustiku füüsikalis-mehaaniline katsetus EVS-EN standardi järgi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 30.08.2022 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3973 Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A) M 1 : 7 500 Saueaugu Ld = 24.7 dB > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Punktallikas Point Source Modelleerimisel kasutatud tingimused: Pindallikas Area Source - Töötavad mäemasinad: purustus-sorteerimissõlm (112 dB), Elu- või ühiskondlik hoone Building ekskavaator/lõhkeaukude puurimine (105 dB), laadur (108 dB). Kõrval- Foliage või tootmishoone - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. Receiver Majapidamise õueala - Müraallikad töötavad päevasel ajal. Calculation Area Tootmisterritooriumi piir - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Mäeeraldise piires on maapinna helineelduvustegur 0, muul maapinnal 1. Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: CNOSSOS-EU - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2022 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022 alusandmeid KORRALDUS 10.11.2025 nr DM-120635-43 Lubja lubjakivimaardla Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmine 1. OTSUS Lähtudes Osaühingu Eesti Killustik 22.05.2023 esitatud keskkonnaloa taotlusest nr T/KL- 1018825, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 4, veeseaduse § 2 lg 2, § 191 lg 1, jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 4¹, § 76 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1 ning Rapla Vallavolikogu 31.08.2023 otsuse nr 56: 1.1. Muuta Osaühingule Eesti Killustik antud keskkonnaluba nr RAPM 091 Lubja lubjakivikarjääris järgnevalt: 1.1.1 mäeeraldise pindala on 18,59 ha (endisel loal 12,58 ha); 1.1.2. kaevandatava katendi kogus on 221 tuh m³ (endisel loal 19 tuh m³); 1.1.3. kaevandatava mulla kogus on 18 tuh m³ (endisel loal 2 tuh m³); 1.1.4. kaevandatud maavara kasutamise otstarve on üld- ja teedeehitus (endisel loal teedeehitus, üldehitus, betoontooted, viimistlus- ja tükikivi); 1.1.5. lisada keskkonnaloale 12 plokk, madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 545 tuh m³ (seisuga 01.04.2022); 1.1.6. lisada keskkonnaloale 13 plokk, täitelubjakivi aktiivne tarbevaru 424 tuh m³ seisuga 01.04.2022; 1.1.7. märkida madalamargilise lubjakivi kaevandatavaks varuks 1 132,141 tuh m³ (endisel loal 776 tuh m³); 1.1.8. märkida lubjakivi täitepinnase kaevandatavaks varuks 146 tuh m³ (endisel loal 1702 tuh m³); 1.1.9. geoloogilise uuringu aruande nimetuseks märkida „ Lubja lubjakivimaardla lääneosa maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2019)“ (endisel loal oli „Lubja lubjakivimaardla Lubja III ja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2014)“ ja „Lubja lubjakivimaardla lääneosa maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2019“). 1.1.10. Liita vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/329311 maavara kaevandamise keskkonnaloga nr Rapm-091. 1.1.11. Lubada keskkonnaloas nr Rapm-091 vee erikasutust Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas Pigipõhja kinnistul (registriosa nr 2997037, katastritunnus 65402:002:0106) Lubja lubjakivikarjääris põhjavett ümberjuhtida ning juhtida suublasse vett maavara kaevandamise eesmärgil. 1.2. Seada keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1.2.1. Karjääri tööaeg esmaspäevast reedeni on 7:00-19:00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel puhkepäevadel on karjääris töötamine keelatud; 1.2.2. Lubja lubjakarjäärist veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et suublasse juhitava vee saasteainete väärtused ei ületaks heitvee veekogusse juhtimise piirväärtusi. Teostada Lubja lubjakivikarjäärist välja juhitava karjäärivee seiret üks kord kvartalis. Seirata tuleb järgmisi näitajaid: BHT7, heljum, KHT, pH ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40); 1.2.3. Põhjavee veetaset mõõta järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12 ja PA 13. Selleks mõõdetakse veetaset nimetatud seirepuurkaevudes üks kord kvartalis; 1.2.4. Seirekaevudes PA-14 ja PA-15, kus on paigaldatud veetaseme andurid, mõõta veetaset iga 12 tunni tagant. Automaatset veetasemete seiret nendes seirekaevudes tuleb jätkata kogu kaevandamistegevuse jooksul; 1.2.5. Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA- 6, PA 7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus; 1.2.6. Edastada põhjavee seire andmed kõikidele puudutatud kinnistute omanikele, sh Silla- Jaani, Risti, Tisleri, Ahnepere-Tooma, Ahnepere-Hansu, Ahnevere kinnistu omanikele. 1.2.7. Keskkonnaloa omajal on kohustus kontrollida negatiivse nähtuse korral joogivee ohutust inimese tervisele. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt; 1.2.8. Juhul kui esineb kaebusi teiste karjääri ümbrusesse jäävate tarbekaevude osas (kahe kilomeetri raadiuses), siis lisatakse probleemne kaev seiresse ning analüüsitakse veetaseme alanemise põhjuseid. Kui veeanalüüsid näitavad vee kvaliteedi halvenemist, tuleb võtta täiendavad proovid vastavalt kaebuste olemusele. Pärast seire teostamist esitada kaevandajal seire andmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile, Rapla Vallavalitsusele ja kõrvalekallete mõjualasse jäävatele kinnistu omanikele; 1.2.9. Kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et kaevuvee kvaliteedi või taseme langus on põhjustatud kaevandamisest, tuleb keskkonnaloa omajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate majapidamiste joogiveekaevudes; 1.2.10. Osaühing Eesti Killustik peab purustus-sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et tõkestada saasteainete (osakeste fraktsioonid PM₁₀ ja PM₂‚₅) üle tootmisterritooriumi piiri kandumist. Purustus-sorteerimissõlme töö tuleb seisata, kui põhja- ja läänekaarest puhuva tuule kiirus ületab 5,4 m/s; 1.2.11. Osaühing Eesti Killustik peab kasutama purustus-sorteerimissõlme sprinkleri piiramaks saasteainete (osakeste fraktsioonid PM₁₀ ja PM₂‚₅) levikut üle tootmisterritooriumi piiri; 1.2.12. Müra leviku tõkestamiseks tohib mürarohkeid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) teha tööpäeviti ajavahemikus 7:00-19:00; 1.2.13. Katendi puistangutest müratõkke vallid rajada mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki; 2(27) 1.2.14. Lõhkamistöid tohib teha tööpäeviti ajavahemikus kl 8:00-17:00; 1.2.15. Lõhkamistöödest peab teavitama vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirjaga; 1.2.16. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks peab lõhkamise ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale; 1.2.17. Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks peab karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt kastma; 1.2.18. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023; 1.2.19. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega; 1.2.20. Juhul, kui peetakse vajalikuks sugekihi eemaldamist madala-unilooga kasvuperioodi vältel, tuleb madala unilooga isendid ümber istutada juhindudes Vabariigi Valitsuse määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ (vastu võetud 15.07.2004). Kaasates taimede ümberistutamise planeerimisse ja läbiviimisse erialateadmistega eksperdi ja käitudes tema juhiste järgi, on võimalik antud kasvukohtadest taimed edukalt ümber istutada. Mäeeraldise rajamine ja sellega olemasoleva taimkatte eemaldamine loob uusi kasvukohti ka madalale uniloogale. Madal unilook levib seemnetega, mis võimaldab tal uusi sobivaid kasvukohti kiiresti hõivata. 1.3. Avalikustada Osaühing Eesti Killustik keskkonnaloa nr RAPM-091 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.4. Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/329311 ja õhusaasteluba nr L.ÕV/332849 alates korralduse jõustumisest. 1.5. Korraldus jõustub Osaühingule Eesti Killustik teatavaks tegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 01.07.2022 Keskkonnaametile taotluse Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmiseks. Esmataotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (edaspidi ka KOTKAS) 01.07.2022 menetluse nr M128164 juurde nõuetekohaselt korrigeeritud taotlus 22.05.2023. Lisaks soovitakse vee erikasutuseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/329311 liita maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr Rapm-091. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/329311 on väljastatud põhjavee ümber juhtimiseks ja vee suublasse juhtimiseks maavara kaevandamise eesmärgil. Keskkonnaloale nr Rapm-091 lisatakse ka kaevandamistegevuse õhusaastet reguleeriva keskkonnaloa nr L.ÕV/332849 andmed (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4). Vee erikasutusloa nr L.VV/329311 kaevandamisloaga nr Rapm-091 liitmisel kaotab vee erikasutusluba nr L.VV/329311 kehtivuse. Vastavalt Keskkonnaameti 26.05.2023 kirjale DM-120635-12, millega taotlus menetlusse võeti 3(27) on Osaühing Eesti Killustik Keskkonnaametile ka varasemalt esitanud Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.04.2018 nr 12-2/18/6579 all, menetlus jätkus menetluse nr 12-2/19/75 all ning KOTKAS süsteemi üle toodud taotlus on menetluse nr M-109181 all). Toona taotleti mäeeraldise sügavuse vähendamist ning selle võrra pindalaliselt laienemist olemasolevast mäeeraldisest lõuna suunas. Rapla Vallavolikogu ei nõustunud 29.11.2018 otsusega nr 78 kaevandamisloa muutmisega. Osaühing Eesti Killustik teostas lähtuvalt kohaliku omavalistusega kokku lepitust kontrollseire (müra, tolm, vibratsioon, veetase ja –kvaliteet kaevudes) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.05.2019 nr 14-5/19/7945 all). Rapla Vallavolikogu ei nõustunud ka 29.08.2019 otsusega nr 64 kaevandamisloa muutmisega. Keskkonnaametit teavitati, et toimuvad läbirääkimised Rapla Vallavalitsuse ja kohalike elanike vahel. Läbirääkimiste tulemustest Keskkonnaametit kirja saatmise hetkeni ei teavitatud ning menetluses ei olnud arenguid toimunud. Kuivõrd esitati uus Lubja lubjakivikarjääri muutmise taotlus, siis lõpetati 30.04.2018 registreeritud kaevandamisloa muutmise taotluse menetlemine. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas arendajale kuuluvatel kinnistutel Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109), Sepa (katastritunnus 65402:002:0108), Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053). Osaühing Eesti Killustik poolt kasutatavad on veel külgnevatel aladel Väljataguse (katastritunnus 65402:002:0105), Lubjahalli (katastritunnus 65402:002:0159), Lubja (katastritunnus 65402:002:0152), Lubjajaani (katastritunnus 65402:002:0099) ja Küüni (katastritunnus 65402:003:0143) kinnistud. Taotlusega soovitakse vähendada veealuse kaevandamise sügavust ning selle arvelt liita mäeeraldisega aktiivse tarbevaru 12 plokk, madalamargiline ehituslubjakivi ja 13 plokk täitelubjakivi. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 29,63 ha (ei muutu, sh mäeeraldis pindala on 18,59 ha (suureneb liidetavate maavara varuplokkide arvelt 6,01 ha). Mäeeraldis hõlmab Lubja lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 0586) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 10 ja 12 plokke ning täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 11 ja 13 plokke, hõlmates 11, 12 ja 13 plokke osaliselt. Keskmine tootmismaht aastas on 110 tuh m³ (ei muutu). Maavarade kasutusotstarbeks on üld- ja teedeehitus. Taotletava mäeeraldise lõunaosale jääb puurkaev (Eesti Looduse Infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood) PRK0058693) ja selle hooldusala (10 m). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) KATLA:KHT (VID kood K4091606; kaitsevööndi laius 10 m liini teljest). Seletuskirja kohaselt on mäeeraldis valitud selliselt, et elektriliini postid ei jääks kaevandatavale alale ning säiliks juurdepääs nende hooldamiseks. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa kirdeosas asub II kategooria kaitsealuse liigi Sisymbrium supinum (madal unilook; EELIS kood KLO9342362) kasvukoht. 4(27) Avalikus kasutuses oleva kohaliku tee nr 6540137 Lipa-Lipametsa-Raikküla äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa loodeservast ~ 25 m kaugusele. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaservast ~ 4,7 km kaugusele. 2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 26.05.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 26.05.2023 kirjaga nr DM-120635-12 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus menetlusosalised taotluse kohta arvamust ei avaldanud. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise taotluse 26.05.2023 kirjaga nr DM-120635-13 Rapla Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 27.07.2023. Rapla Vallavalitsus pikendas määratud vastamistähtaega 12.06.2023 kirjaga 5-1/2023/2132-1 (registreeritud KOTKAS-es 13.06.2023 numbriga DM-120635-14) ning esitas oma otsuse 04.09.2023 kirjaga 51/2023/2132-3 (registreeritud KOTKAS-es 14.09.2023 numbriga DM-120635-16). Kirjas edastati Rapla Vallavolikogu 31.08.2023 otsus nr 56. 5(27) Otsuse punktiga üks keelduti loa muutmisest: 1. Mitte nõustuda Lubja lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa Rapm-091 muutmisega järgmistel põhjendustel, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 28 järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mis nõuab keskkonnamõjude hinnangut. Lisaks ei selgu taotlusest, kas olemasolev lubjakivi lõuna suunal loetakse ammendatuks ja kas saab alustada taastamistöödega ning kui sügavalt soovitakse kaevandada laiendataval alal. Otsuse punktiga kaks anti punktid, mida on võimalik tõlgendada tingimusliku nõusolekuna: 2. Kui Keskkonnaamet siiski peab võimalikuks keskkonnaluba muuta, palume arvestada järgmiste tingimistega: 2.1. keskkonnaloa andjal tuleb keskkonnaloasse märkida, et keskkonnaloa saajal on kohustuskontrollida negatiivse nähtuse korral joogivee ohutust inimese tervisele (tegemist on endise pigibaasi reostuse piirkonnaga ning see nõuab kontrolli); 2.2. kaevuvee kvaliteedi või taseme languse korral tuleb keskkonnaloa saajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate majapidamiste joogiveekaevudes; 2.3. tuleb jätkata kaevude kvartaalse seirega ja tegutseda vastavalt 2021. aastal koostatud „Naftasaaduste reostuse uuring Lubja lubjakivikarjääri seirekaevudes“ antud soovitustele: „Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus. Juhul kui, naftareostus tuvastatakse puuraugus PA- 15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute kaevudes“. Keskkonnaamet edastas kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) otsuse ettevõttele haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks 15.09.2023 kirjaga nr DM-120635-17. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Samuti teavitati võimalustest menetlusega jätkata. Ettevõte esitas oma arvamuse 12.10.2023 (kiri registreeritud KOTKAS-es 12.10.2023 numbriga DM-120635-19). Kirjas viidatakse KOV otsuse punktile 2., millega siiski jäeti võimalus loa andmiseks ning seda tuleks käsitleda tingimuslikult nõustuva arvamusena. Samuti tuuakse välja loa muutmise taotluse sisu (täpsemalt lahti kirjutatud punktis 3.1.1.), mille kohaselt on taotletav tegevus oluliselt vähem häirivam kehtivast olukorrast. Ettevõte leiab, et nii seepärast, et keskkonnamõju hindamine on juba läbi viidud kui ka praegu kehtiva töörežiimi vähema invasiivsuse tõttu, ei ole KOV seisukoht uue keskkonnamõju hindamise osas põhjendatud ning selle läbiviimiseks puudub KeHJS’st tulenev alus. Kirjas tuuakse ka kommentaarid KOV otsuse nr 56 punktis 2 toodud märkustele. Kokkuvõtvalt palus ettevõte jätkata loa menetlusega. Keskkonnaamet leidis, et KOVil tuleks täpsustada Rapla Vallavolikogu 31.08.2023 otsuse nr 56 sisu üheselt arusaadavaks, selleks et vältida osapoolte vahel arusaamatusi. Eelnevat arvesse võttes saatis Keskkonnaamet Lubja 6(27) lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse osas kohalikule omavalitsusele uue kirja, et saada selge vastus taotluse osas 13.10.2023 (registreeritud KOTKAS-es 13.10.2023 numbriga DM-120635-20). Rapla Vallavalitsus vastas 30.11.2023 kirjaga 5-1/2023/4408-1 (registreeritud KOTKAS-es 01.12.2023 numbriga DM-120635-22), millega esitati selgitused volikogu 31.08.2023 otsusele nr 56. Kokkuvõtvalt leiti, et maavara kaevandamine võib kirjas märgitud piirkonna keskkonda negatiivselt mõjutada, sh piirkonna lähedal asuvat väärtuslikku maastikku ja miljööväärtusliku hoonestusala. Lubja lubjakarjääri laiendamine võib põhjustada täiendavalt negatiivseid mõjusid nii põhjaveerežiimile kui ka kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkonda on juba praeguseks negatiivselt mõjutatud karjäärist tuleneva müra, vibratsiooni, tolmu, täiendava suureneva liikluskoormuse ning kaevuvee kvaliteedi halvenemise tõttu. Samuti on avalik huvi keskkonnahäiringu vältimiseks kaalukam kui huvi keskkonnaloa väljastamiseks olukorras, kus täiendavaid keskkonnauuringuid pole tehtud. Rapla Vallavavolikogu on arvamusel, et Keskkonnaamet ei tohiks Lubja lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba Rapm091 muuta enne, kui ei ole läbi viidud täiendavaid keskkonnauuringuid. Keskkonnaamet edastas KOV selgitused Eesti Killustik OÜ-le 28.12.2023 kirjaga DM- 12063523, lisades, et Rapla Vallavalitsuse selgitustest lähtuvalt on vajalik täiendavate keskkonnauuringute tegemine, enne kui saab keskkonnaluba muuta. See tähendab, et kui osaühing Eesti Killustik ei nõustu KOVi seatud tingimusega, käsitletakse KOVi otsust keelduvana. Eesti Killustik OÜ esitas oma vastuse 22.01.2024 (registreeritud KOTKAS-es 22.01.2024 numbriga DM-120635-24), milles toonitati, et ettevõte ei keeldu KOV tingimustest, kuid seadis küsimuse alla, kas antud olukorras on mõistlik teha KMH või piisaks Keskkonnaameti koostatavast eelhinnangust. Eesti Killustik hinnangul ei ole õiguspärane olukord, kus Keskkonnaamet koostab keelduva otsuse eelnõu, sest kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks loa muutmisega nõustuda keskkonnamõju hindamise puudumise tõttu; samas keeldub Keskkonnaamet ka neid mõjusid või nende puudumist välja selgitamast ning tugineb keeldumisel kohaliku omavalitsuse mittenõustumisele. Eesti Killustik jääb ühtlasi ka oma varasemate seisukohtade juurde sellest, et lisanduvaid negatiivseid keskkonnamõjusid ei ole. Samas nõustub Eesti Killustik vajadusel keskkonnamõjudele eelhinnangu läbiviimisega, milles palume muu hulgas arvesse võtta ja kaaluda eelnimetatud vastuses toodud asjaolusid. Eeltoodut arvestades suhtles Keskkonnaamet kõikide osapooltega, ning 06.06.2024 toimus KOVi, Keskkonnaameti ja ettevõtte esindajate vaheline koosolek. Koosolekul selgitas Keskkonnaamet esitatud taotlust ning menetlusprotsessi. KOV selgitas enda vaateid ja põhimõtteid antud seisukohtadele. Ettevõte andis selgituse enda tegevuse osas. 7(27) Koosoleku tulemusel lepiti kokku, et KOV esitab Keskkonnaametile ja ettevõttele täiendavad dokumendid ja küsimused (nt karjääri kohta laekunud kaebused, varasemad kokkulepped jne) ning ettevõte esitab Keskkonnaametile KOV dokumente arvestades täiendavaid andmeid praegu töötava karjääri kohta. Pärast seda koostab Keskkonnaamet Lubja lubjakivikarjääri loa nr Rapm 091 muutmise taotlusele keskkonnamõju eelhinnangu, mis edastatakse osapooltele arvamuse avaldamiseks. KOV esitas vajalikuks peetavad häiringutega seotud dokumendid 25.06.2024 (registreeritud KOTKAS-es 25.06.2024 numbriga DM-120635-26). Dokumentidena edastati KOV seisukoht, aruanne „Lüganuse lubjakivikarjääri rajamisega kaasnevate keskkonnahäiringute ning leevendus- ja kompensatsioonimeetmete analüüs“, 27.02.2019 aasta memo Lipametsa karjääri kohta, 07.10.2018 protokoll (Lipametsa külaselts) ja 24.01.2019 Terviseameti vastus küla elaniku poolt esitatud kaebusele. KOV märkis, et kogukonna esindaja antud kinnituste kohaselt esinevad piirkonnas praegu samad häiringud, mis esinesid viis aastat tagasi. Osaühing Eesti Killustik ei ole häiringuid leevendanud sellisel määral, et kogukond oleks muutuseid tajunud ning rakendatud leevendusmeetmed ei toimi sellisel määral, et need kogukonda rahuldaks. Rapla Vallavalitsus on seisukohal, et Osaühing Eesti Killustik peab oma taotlust TKL/10135214 täiendama ja pakkuma välja seesugused leevendusmeetmed, mis oleksid juba rakendatud leevendusmeetmetest suurema mõju ulatusega ning et kõik häiringud kogukonnale oleksid võimalikult maksimaalsel määral redutseeritud. Ootame leevendusmeetmete tegevusja ajakava ning palume sealjuures esitada tegevuskava koos ajateljega: milliseid tegevusi ja millist tehnikat on planeeritud kasutada karjääris aastani 2044. Ettevõtet esindav advokaadibüroo LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (10361578) esitas 22.08.2024 kirjaga (registreeritud KOTKAS-es 22.08.2024 numbriga DM-120635-27) ettevõtte poolsed seisukohad käesolevas menetluses. Ettevõte on seisukohal, et KOV on täitnud oma 06.06.2024 kokkulepitud kohustuse ja edastanud väidetavate häiringutega seotud dokumendid. Ettevõte on seisukohal, et Rapla Vallavalitsuse 25.06.2024 kirjast nähtuvalt ei ole kohalikel elanikel tegelikkuses kaebusi Lubja lubjakivikarjäärist tulenevate häiringutega seonduvalt ning tegelikkuses puuduvad vajadused täiendavate keskkonnauuringute tegemiseks. Leitakse, et Eesti Killustiku esitatud taotlus tuleb rahuldada. Täiendavad põhjendused on esitatud ettevõtte kirjas. Kokkuvõtvalt argumenteerib ettevõte, et esitatud kaebused ei ole viimasest viiest aastast, ettevõte on täitnud talle seatud seire kohustusi, mõõtmiste kohustusi (mille tulemusel ei ole alust arvata, et ettevõte on ületanud seatud norme) ning leevendusmeetmeid. Käesolevaks hetkes on muudetud tootmisskeemi ja vähendati karjääris töötavate masinate arvu ja samuti ei laiene karjääri territoorium (uus ala tuleb juba olemasoleva teenindusmaa arvelt) ega taotleta loa pikendamist. 8(27) Samuti esitati kokkulepitud täiendavad andmed (dokument „EK jätkusuutlikkuse aruanne 2023“). Dokumendis EK jätkusuutlikkuse aruanne 2023 vastab küsimusele kuidas liigub Eesti Killustik tulevikus keskkonnasäästlike lahenduste poole. 2023 võttis Eesti Killustik Lubja lubjakivikarjääris kasutusele päikesepargi, millega on Eesti Killustik vähendanud põlevkivist toodetud elektrienergia kasutamist ja vähendanud enda tootmise keskkonna jalajälge. Päikesepark töötab vaid Eesti Killustik OÜ oma tarbeks. Edasise tootmise puhul on Eesti Killustiku eesmärk pidevalt vähendada ja leevendada ettevõtte CO₂ jalajälge ning tagada keskkonnasõbraliku killustiku kättesaadavus. Selle tagamiseks uuendab Eesti Killustik pidevalt enda diiselenergial töötavat masinaparki ning suurendab roheenergia osakaalu. Dokumendiga on tõendatud, et Eesti Killustiku suurimad heiteallikad (purustid ja pumbad) põhinevad elektrienergial. Keskkonnaamet on arvestanud osapoolte seisukohtadega ning koostanud Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise taotlusele keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, mille edastas asjaomastele asutustele seisukohavõtuks 11.12.2024 kirjaga nr DM-120635-32. Kohaliku omavalitsuse poolt välja toodud keskkonnamõjusid on käsitletud täpsemalt eelhinnangu punktis 3.1.5. Keskkonnaamet jättis 25.04.2025 kirjaga nr DM-120635-35 Lubja maardla Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 30.07.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Osaühing Eesti Killustik tõi oma 31.07.2025 e-kirjas eelnõu kohta välja tähelepaneku, et kõrvaltingimuste nr 1 ja 12 kellaaja nõuded ei ole omavahel vastavauses. Samuti plalus taotleja kõrvaltingimustes nimetatud kinnistuomanike andmed KOTKAS’e kohustuste lahtris kajastada. Keskkonnaamet teavitas taotlejat, et KOTKASe kohustuste lahtrisse vastavaid andmeid ei kanta ning lepiti kokku, et taotleja kontakteerub ise piirinaabritega ja selgitab välja, millisel moel neid edaspidi teavitada. HMS § 49 lõikest 1 tulenevalt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. 9(27) Keskkonnaamet küsis 30.07.2025 kirjaga nr DM-120635-39 menetlusosalistele arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. 13.08.2025 kirjaga nr 7-1/25/11686-2 teavitas Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond, et on tutvunud Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm- 091 muutmise otsuse ja loa eelnõuga ning nõustub eelnõudes tooduga. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Lubja lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamine on läbi viidud 2010. aastal ning keskkonnamõjude hindamise aruanne heaks kiidetud 01.02.2011 kirjaga nr HJR 6-7/10/30889- 4. Kirjas toodi välja, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada ja rakendada KMH aruandes toodud soovitusi ning võimalike keskkonnamõjude leevendusmeetmeid. Keskkonnaseisundi jälgimiseks on kavandatava tegevuse puhul oluline teostada seiret, siinjuures tuleb juhinduda KMH aruandes (peatükis 10.5) toodud seiremeetmetest. Tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet jättis 25.04.2025 kirjaga nr DM-120635-35 algatamata Lubja maardla Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH), tuginedes KeHJS § 12 lõike 1¹ punktile 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktile 4 ning koostatud KMH eelhinnangus esitatud kaalutlustele. Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad. Keskkonnaamet edastas Lubja Lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimiseks 25.04.2025 kirjaga nr DM-120635-35. Rapla Vallavalitsus edastas 31.01.2025 kirjaga nr 5-1/2024/3664-3 Rapla Vallavolikogu 30.01.2025 istungi protokolli väljavõtte, kus oli otsus, et volikogu asub arutelu lõppedes 10(27) seisukohale, et jääb Rapla Vallavolikogu 31.08. 2023 otsuses nr 56 toodu juurde ning soovib Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise (KMH) läbiviimist. Rapla Vallavolikogu ei esitanud Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta sisulist arvamust ega ühtegi ettepanekut. Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mida Rapla Vallavolikogu soovib, ei kohaldu Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise menetlusele, sest keskkonnamõju strateegiline hindamine on planeeringu või arengukava elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine. Rapla Vallavalitsus tõi oma 29.11.2023 kirjas nr 5-1/2023/4408-1 välja, et maavara kaevandamine Lubja lubjakivikarjääri laiendusel võib piirkonna keskkonda negatiivselt mõjutada, sh piirkonna lähedal asuvat väärtuslikku maastikku ja miljööväärtusliku hoonestusala. Lubja lubjakarjääri laiendamine võib põhjustada täiendavalt negatiivseid mõjusid nii põhjaveerežiimile kui ka kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkonda on juba praeguseks negatiivselt mõjutatud karjäärist tuleneva müra, vibratsiooni, tolmu, täiendava suureneva liikluskoormuse ning kaevuvee kvaliteedi halvenemise tõttu. Keskkonnaamet on põhjalikult kaalunud kõiki ülalmainitud kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja häiringuid ning jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja Keskkonnaametil on piisavalt andmeid mõjude leevendamiseks ja keskkonnaloale vastavate kõrvaltingimuste seadmiseks. Seega jõudis Keskkonnaamet arvamusele, et kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teada ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded 03.06.2025. 2.3.1 Eelhinnangu tulemusena tuleb arvestada järgmiste tingimuste ja keskkonnameetmetega: 1. Lubja lubjakarjäärist veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et suublasse juhitava vee saasteainete väärtused ei ületaks heitvee veekogusse juhtimise piirväärtusi. Teostada Lubja lubjakivikarjäärist välja juhitava vee seiret üks kord kvartalis. Seirata tuleb järgmisi näitajaid: BHT7, heljum, KHT, pH ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40). 2. Põhjavee veetaset mõõta järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12 ja PA-13. Selleks mõõdetakse veetaset nimetatud seirepuurkaevudes üks kord kvartalis. 3. Seirekaevudes PA-14 ja PA-15, kus on paigaldatud veetaseme andurid, mõõta veetaset iga 12 tunni tagant. 4. Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus. 5. Keskkonnaloa omajal on kohustus kontrollida negatiivse nähtuse korral joogivee ohutust inimese tervisele. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada 11(27) naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt. 6. Juhul kui esineb kaebusi teiste karjääri ümbrusesse jäävate tarbekaevude osas (kahe kilomeetri raadiuses), siis lisatakse probleemne kaev seiresse ning analüüsitakse veetaseme alanemise põhjuseid. Kui veeanalüüsid näitavad vee kvaliteedi halvenemist, tuleb võtta täiendavad proovid vastavalt kaebuste olemusele. Pärast seire teostamist esitada kaevandajal seire andmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile ja Rapla Vallavalitsusele. 7. Kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et kaevuvee kvaliteedi või taseme langus on põhjustatud kaevandamisest, tuleb keskkonnaloa omajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate majapidamiste joogiveekaevudes. 8. Osaühing Eesti Killustik peab purustus-sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et tõkestada saasteainete (osakeste fraktsioonid PM10 ja PM2,5) üle tootmisterritooriumi piiri kandumist. Purustus-sorteerimissõlme töö tuleb seisata, kui põhjaja läänekaarest puhuva tuule kiirus ületab 5,4 m/s. 9. Osaühing Eesti Killustik peab kasutama purustus-sorteerimissõlme sprinkleri piiramaks saasteainete (osakeste fraktsioonid PM10 ja PM2,5) levikut üle tootmisterritooriumi piiri. 10. Müra leviku tõkestamiseks tohib mürarohkeid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) teha tööpäeviti ajavahemikus 7:00-20:00. 11. Katendi puistangutest müratõkke vallid peab rajama mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal. Vajadusel peab müravallide kõrgust tõestma, et need täidaksid oma eesmärki. 12. Lõhkamistöid tohib teha tööpäeviti ajavahemikus kl 8:00-17:00. 13. Lõhkamistöödest peab teavitama vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirjaga. 14. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks peab lõhkamise ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale. 15. Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks peab karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt kastma. 16. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023. 17. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega. 18. Juhul, kui peetakse vajalikuks sugekihi eemaldamist madala-unilooga kasvuperioodi vältel, tuleb madala unilooga isendid ümber istutada juhindudes Vabariigi Valitsuse määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ (vastu võetud 15.07.2004). Kaasates taimede ümberistutamise planeerimisse ja läbiviimisse erialateadmistega eksperdi ja käitudes tema juhiste järgi, on võimalik antud kasvukohtadest taimed edukalt ümber istutada. Mäeeraldise rajamine ja sellega olemasoleva taimkatte eemaldamine loob uusi kasvukohti ka madalale uniloogale. Madal unilook levib seemnetega, mis võimaldab tal uusi sobivaid kasvukohti kiiresti hõivata. 12(27) 3. KAALUTLUSED 3.1 Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Keskkonnaloa menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki. KeÜS § 41 lg 5 alusel annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Riigilõiv 816 eurot maavara kaevandamise loa muutmise taotluse menetluse eest on tasutud 20.04.2023. KeÜS § 51 lg 1 sätestab, et keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa taotleja taotlusel või omal algatusel teha enne keskkonnaloa andmist või selle andmisest keeldumist siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu, sealhulgas KeÜS § 52 lg 1 p-des 1–4 või 8–10 sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise aluse puudumise. Keskkonnaloa andmisest keeldumise alused on toodud KeÜS § 52 lg-s 1 ja MaaPS §-s 55. MaaPS § 55 lg 1 p 12 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Taotluses ja eelhinnangus on käsitletud kaitsealuste objektide teemat ning on leitud, et karjääril puudub ebasoodne mõju neile või on leevendusmeetmete rakendamisel välditav. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Osaühing Eesti Killustik ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.07.2025). Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Lubja lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest keeldumise alused puuduvad. Muudetav keskkonnaluba nr RAPM-091 annab Osaühingule Eesti Killustik Lubja lubjakivimaardlas Lubja lubjakivikarjääris õiguse alljärgnevaks: maavara kaevandamiseks; 13(27) jäätmete käitlemiseks, vee erikasutuseks (põhjavee võtmiseks, põhjaveetaseme alandamiseks ja karjäärivee suublasse juhtumiseks) ja saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku. 3.1.1 Maavara kaevandamine Lubatav tegevus Käesolevaga muudetakse Osaühingule Eesti Killustik antud Lubja lubjakivikarjäär keskkonnaluba nr RAPM-091. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas arendajale kuuluvatel kinnistutel Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109), Sepa (katastritunnus 65402:002:0108), Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053). Osaühing Eesti Killustik poolt kasutatavad on veel külgnevatel aladel Väljataguse (katastritunnus 65402:002:0105), Lubjahalli (katastritunnus 65402:002:0159), Lubja (katastritunnus 65402:002:0152), Lubjajaani (katastritunnus 65402:002:0099) ja Küüni (katastritunnus 65402:003:0143) kinnistud. Taotlusega soovitakse vähendada veealuse kaevandamise sügavust ning selle arvelt liita mäeeraldisega aktiivse tarbevaru 12 plokk, madalamargiline ehituslubjakivi ja 13 plokk täitelubjakivi. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 29,63 ha (ei muutu, sh mäeeraldis pindala on 18,59 ha (suureneb liidetavate maavara varuplokkide arvelt 6,01 ha). Mäeeraldis hõlmab Lubja lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 0586) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 10 ja 12 plokke ning täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 11 ja 13 plokke, hõlmates 11, 12 ja 13 plokke osaliselt. Keskmine tootmismaht aastas on 110 tuh m³ (ei muutu). Maavarade kasutusotstarbeks on üld- ja teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivus on kuni 08.10.2045 (ei muudeta). Kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu, metsamaa, rohumaa. Maavara kasutusaladeks on üldehitus ja teedeehitus. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Nõuded maavara kaevandamisele Loa andja kandis keskkonnaloa kõrvaltingimuste tabelisse kõik Lubja maardla Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses keskkonnahäiringute leevendamiseks välja pakutud keskkonnameetmed ning täiendas neid kogukonna poolt esitatud nõuetega. 3.1.2 Vee erikasutus 3.1.2.1. Lubatud tegevus Lubja lubjakivikarjääris on lubatud 14(27) põhjavee võtmine, põhjaveetaseme alandamine ja Lubja lubjakivikarjääris on lubatud põhjavee võtmine, põhjaveetaseme alandamine ja karjäärivee suublasse juhtumine. Kui maavara luba muudetakse siis selle käigus vee erikasutusluba nr L.VV/329311 tunnistatakse kehtetuks. Taotluse kohaselt soovitakse muuta võetava vee ja karjäärist väljajuhitava vee koguseid. Kehtiva loa alusel on võetava vee ja karjäärist välja juhitava vee kogused järgmised: 1 752 000 m³/a, 438 000 m³/kv ja 4 866.70 m³/d. Taotluse kohaselt soovitakse võtta vett ja karjäärist välja juhtida 1 300 000 m³/a, 325 000 m³/kv ja 3 558 m³/d. Seega ei toimu mitte ainult lubade liitmine, vaid ka veeosa muutmine. Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) on kantud veehaardena Lubja lubjakivikarjäär koodiga POH0023991. Lubja lubjakivikarjääris on veetase vastavalt vee erikasutusloas L.VV/329311 määratud tingimustele alandatud abs kõrguseni 34,9 m. Kaevandamise eelseks keskmiseks põhjavee tasemeks mäeeraldise piirides on varasemate uuringute põhjal 46,9 m abs, veetaseme langusega idast läände. Käesolevaks ajaks keskkonnaloa taotluse seletuskirja (edaspidi seletuskiri) kohaselt karjääris veetaset alandatud 12 m. Karjäärist ~100 - 200 m kaugusel on pikaajalise seire andmetel keskmiseks veetaseme abs kõrguseks 43 - 44,5 m, ~250 m kaugusel on keskmine veetaseme abs 46,5 m. Veetaseme sesoonne kõikumine on ~2 - 2,5 m. 2021. aastal rajati karjäärist ~250 m ja ~450 m kaugusele uued seirekaevud, kus keskmine veetaseme abs on ~46,5 m. Seireandmete põhjal on karjäärist ~450 m kaugusel veetase lähedane kaevandamise eelse veetasemega ehk veetaseme alandamise mõju nimetatud kaugusel on vähene (kuni 0,5 m) või puudub. Arvestades, et lähim elamu jääb karjäärist 700 m kaugusele loodesuunda Saueaugu kinnistule, ei ulatu veealanduse mõju kinnistuni (seletuskirja punkt 7). Mäeeraldis jääb Raikküla lademe lõhelistesse ja kohati karstunud lubjakividesse, milles leviv põhjavesi moodustab Siluri veekihi. Veekihi lamamiks on Alamsiluri Juuru lademe mergli vahekihtidega, vett vähejuhtiv lubjakivi. Lubja lubjakivikarjäärist välja pumbatav vesi pärineb Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (edaspidi põhjaveekogum nr 11). Põhjaveekomisjoni 24.09.2020 istungi protokolliga kooskõlastatud põhjaveekogumite seisundi aruande kohaselt on põhjaveekogumi nr 11 koguseline seisund hea ja keemiline seisund halb ning üldseisund halb. Eesti Geoloogiateenistuse pöötl on 2020. aastal koostatud aruanne „Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019“, mille kohaselt Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumis esineb keemilise hapnikutarbe kasvusuundumus. Edasise kaevandamise käigus Lubja lubjakivikarjääris ei ole planeeritud veetaseme täiendav alandamine madalamale. Kuna aga pindala, kust vett välja pumbatakse laieneb kirde suunas, siis suureneb ka karjäärist välja pumbatava vee kogus. Välja pumbatava veekogus on arvutuslikult saadus karjääri koguneva sademete hulga korrutamisel karjääri pindalaga, millest on lahutatud aurumine. Arvutuse tulemusena on saadud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas, et karjääri pindala 18,58 h ja veetaseme alanduse 12 m juures on juurdevool karjääri 3558 m3/ööp ehk 1300 tuh m3 aastas. 2014. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER „Lubja ja Lubja II karjäärivee 15(27) väljapumpamise ja vee alt kaevandamise mõju keskkonnale“ ekspertarvamuse (töö nr 14/1290), kus hinnati, et kaevanduse mõju jääb KMH prognoosi piiresse. Ennetavalt on puuritud tarbevee puurkaevud Risti (katastritunnus 65402:002:0500), Silla - Jaani (katastritunnus 65402:002:0450), Ahnevere - Mardi (katastritunnus 65402:002:0177) ja Tisleri (katastritunnus 65402:002:0019) kinnistutele. Kõik nimetatud piirkonnas (so lähimas punktis ca 700 m kaugusel) asuvad kaevud on puuritud kuni sügavuseni abs 20 - 27 m. Kaevandamise eelseks keskmiseks veetasemeks mäeeraldise piirides on varasemate uuringute põhjal 46,9 abs m. Käesolevaks ajaks on Lubja lubjakivikarjääris veetaset alandatud 12 m. Veetaseme sesoonne kõikumine on ~2 - 2,5 m. 3.1.2.2. Põhjavee seire Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse mõju vähendamise meetmeid on kirjeldatud Osaühing E-KONSULT poolt koostatud Lubja lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruandes (edaspidi KMH). KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 01.02.2011 kirjaga nr HJR 6-7/10/30889-4. Keskkonnaamet lähtus seire määramisel KMH aruandes esitatud seire ettepanekutest, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2014. aasta ekspertarvamusest, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2021. aasta koostatud „Naftasaaduste reostuse uuring Lubja lubjakivikarjääri seirekaevudes“[1] (töö nr 21/3591) ja keskkonnaloa muutmis taotlusele lisatud seirekavast „Lubja lubjakarjääri seirekava“(töö nr 23/4327). Lipametsa küla elanikud on esitanud 07.05.2025 kirja, milles soovitakse põhjavee seire tegemist, kuna on mure põhjaveekvaliteedi ja läbipaistvuse puudumise pärast. Kirjale on lisatud Lipametsa külaseltsingu taotlus, milles palutakse muuta maavara kaevandamise luba nr Rapm- 091, lisades loale järgmised kõrvaltingimused: 1) vähemalt ühel korral igas kalendrikuus peab kaevandamiseks õigustatud isik teostama Raplamaal Lipametsa külas asuvate elamute (Ahnepere-Tooma, Ahnevere, Ahnevere-Hansu, Tisleri, Silla, Saueaugu, Risti) talude kaevude põhjaveeseire, seiretulemused edastama 2 tööpäeva jooksul pärast proovide võtmist laborisse ning proovide analüüsi tulemustest teavitama talude elanikke 24 tunni jooksul pärast tulemuste laekumist; 2) põhjavees piirnorme ületava saasteainete sisalduse ilmnemisest peab kaevandamiseks õigustatud isik 24 tunni jooksul pärast seda, kui ta on analüüsitulemused kätte saanud, teavitama Lubja lubjakivikarjäärist 1,5 km ulatuses asuvate majapidamiste elanikke SMSi teel ning juriidilisi isikuid ja kohalikku omavalitsust e-posti teel. Keskkonnaamet kaalus esitatud ettepanekut ja jõudis seisukohale, et nii suure sagedusega seiret ei ole puurkaevudes mõistlik teostada pidevalt ja kõikides kaevudes, kuna loa omaja teostab seirepuuraukused veekvaliteedi seiret üks kord kvartalis. Seirepuuraugud asuvad karjääri ja Lipametsa elamute kaevude vahel ja seega kui tekkib reostuse oht avaldub see esmalt seirepuuraukudes. 16(27) Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA- 7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus. Lisaks tuleb mõõta kord kvartalis põhjaveetaset. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt. 3.1.2.3. Karjäärivee suublasse juhtimine Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett (VeeS § 187 p 9). Ettevõte juhib Lubja lubjakivikarjäärist vett suublasse Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas Lubja lubjakarjäärist vett suublasse Sepa kinnistul (registriosa nr 1070237, katastritunnus 65402:002:0108). Mäeeraldise kirdenurgast on välja ehitatud ka veekõrvaldussüsteem, kus veekogurist pumbatakse vesi settebasseini ja sealt edasi mööda Lubja kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood VEE1110418) Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Ettevõte taotleb karjäärivee suublasse juhtimiseks kuni 3558 m 3/d, 325 000 m 3/kv ja 1 300 000 m3/a. Lubja lubjakarjäärist veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et suublasse juhitava vee saasteainete väärtused ei ületaks heitvee veekogusse juhtimise piirväärtusi. Lubja lubjakarjäärist väljajuhitava vee kogust tuleb mõõta arvestuslikult vee kõrvalduspumpade tööaja järgi. Arvutuse teostamise aluseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja võimsuse kohta ning andmed sademete koguse kohta. Arvestust pidada kuude kaupa ja säilitada andmed paber- või elektroonsel andmekandjal. VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. VeeS § 130 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 9 lg 5 kohaselt on kaevandus- ja karjääriveele kohustuslik loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt kaevandatavast maavarast ning kaevandusest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. 17(27) Lubja lubjakarjäärist veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et suublasse juhitava vee saasteainete väärtused ei ületaks heitvee veekogusse juhtimise piirväärtusi. Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 130 lg 1). Lubjakivikarjääri väljalaskme (EELIS kood RA105) kaudu tohib suublasse juhtida karjäärivett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l (määrus nr 61 § 9 lg 1). Kuna Lubja lubjakivikarjääri korralise seire käigus on aastatel 2020 - 2021 episoodiliselt osades seirekaevudes tuvastatud naftasaaduste esinemist, määratakse keskkonnaloas väljalaskmele ka naftasaaduste seire. Määruse nr 61 § 9 lg 1 kohaselt kohalduvad karjäärist ärajuhitavale veele järgmised saastenäitajate piirväärtused: BHT7 – 15 mg/l, Heljum – 40 mg/l, KHT – 125 mg/l, Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) – 1 mg/l ja pH 6-9. Osaühingu Eesti Killustik kehtivas vee erikasutuse keskkonnaloas nr L.VV/329311 on väljalaskme (RA105) koordinaadid X: 6532910, Y: 540388. Väljalaskme koordinaate muudetakse, kuna mäeeraldise piiride muutmisega tuleb mäetööde arenedes tõsta ümber settebassein, mille tõttu muutuvad ka väljalaskme koordinaadid X: 6532993, Y: 540040. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.1.2.4. Karjäärivee seire Keskkonnaamet lähtus karjäärivee seire määramisel esitatud seire ettepanekutest, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2014. aasta ekspertarvamusest, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2021. aasta koostatud „Naftasaaduste reostuse uuring Lubja lubjakivikarjääri seirekaevudes“ (töö nr 21/3591) ja keskkonnaloa muutmis taotlusele lisatud seirekavast. KMH aruandes koostatud Kui hinnatakse karjäärivee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht karjäärivee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Karjäärivee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Karjäärivee väljalaskmete proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord kvartalis. Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast karjääriveest (määrus nr 61 § 14 lg 2). 18(27) Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Karjäärivee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Karjäärivee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.1.2.5. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks ja suubla seire Lubja lubjakarjäärist juhitakse karjäärivesi pumpamise teel ühe väljalaskmega (RA105) Lubja kraavi (EELIS kood VEE1110418), mis suubuvad ca 1,7 km pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400). Vigala jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 kolm vooluveekogumit: Vigala lähtest Kuusiku jõeni (Vigala_1), Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni (Vigala_2) ja Vigala Velise jõest suudmeni (Vigala_3). Lubja lubjakivikarjääri veed juhitakse Vigala_2 vooluveekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ [2] (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). VMK kohaselt on Vigala_2 vooluveekogumi seisund hinnatud kesiseks. Ökoloogiline seisundi mittehea 19(27) seisundi põhjuseks on paisud. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2023.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Vigala_2 (1110400_2) koondseisund 2023. aastal kesine [3]. Ökoloogilise seisundi mitteheaks elemendiks on kalastik. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud veeanalüüside põhjal vastas 2013. a. jõe vesi Vigala_2 veekogumis füüsikalis-keemiliste näitajate põhjal seisundiklassile väga hea. Lubja kraavil ei ole moodustatud vooluveekogumit. VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Ettevõtte väljalaskme omaseire on vastanud keskkonnaloa nr L.VV/329311 kehtestatud saasteainete piirväärtustele ja karjäärist väljapumbatav vesi setitatakse eelnevalt settetiigis. Seega ei kehtestata keskkonnaloas suublaseire kohustust. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivee juhtimisega lubjakivikarjäärist halveneb Vigala jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada täiendavad settebasseinid), rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste seadmist. VeeS § 33 lõige 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et karjäärivee juhtimisega halveneb Lubja kraavi seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid) ja suubla seire tingimuste muutmist. [1] Registreeritudkeskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.08.2021 kirja nr DM-112472-15 all. [2] https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [3] https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. 3.1.3 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku Lubja lubjakivikarjääris kaevandamisel ja kaevandatud maavara töötlemisel saasteainete välisõhu eraldamiseks anti Osaühingule Eesti Killustik õhusaasteluba nr L.ÕV/332849 (kehtivus kuni 08.10.2045), mis liidetakse muudetava keskkonnaloaga. Õhusaasteluba L.ÕV/332849 anti 13.06.2019 korraldusega nr 1-3/19/1169 „Õhusaasteloa andmine“. Ettevõttel on õhusaasteluba vaja, sest saasteaine heitkogus ületab keskkonnaministri 14.12.2016 20(27) määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" kehtestatud § 2 saasteaine (PM-sum) künniskogust. Ettevõtte põhitegevus on lubjakivi kaevandamine, loa välisõhu eriosa tegevuseks on killustiku tootmine (EMTAK 08122). Käitises on kolm heiteallikat: HEIT0011244 L1 Puurimine, HEIT0011245 L2 Lõhkamine ja HEIT0005403 1 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine). Heite vähendamiseks kasutatakse 99,5 % püüdeefektiivsusega tekstiilfiltreid (12 tk). Karjääris on kasutusel statsionaarne purustus-sorteerimissõlm, millega toodetakse killustikku. Varasemalt paiknes sõlm Lubja karjääri mäeeraldise lõunaosas, kuid 2020. aastaks teisaldati kompleks mäeeraldise keskele. Purustus-sorteerimissõlme asukoha vahetusega viidi heiteallikas mäeeraldise piirist kaugemale, kus see oli probleemiks karjääri kõrval asuva puittoodete tehasele ning võimaldades ühtlasi ka kasuliku kihi kaevandamist mäeeraldise lõunaosas. Heiteallikana on käsitletud ka lubjakivi raimamiseks kasutatavat puur- lõhketöid. Arvestades tööee muutumisega karjääris, muutub ka lõhketööde asukoht, õhusaasteloa taotluse koostamisel ajal on nimetatud heiteallikad karjääris paigutatud hetkeolukorrast lähtuvalt. Lubjakivikarjääri heiteallikate töötamisega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri ega lähimate majapidamiste juures. Tootmisterritooriumi piiril esineb piirnormile kõige lähedasem vesiniksulfiidi 1-tunnine kontsentratsioon (6,6 ug/m3, piirväärtus 8 ug/m 3). Airviro hajumisarvutuse mudel ei arvesta kaevandamise tulemusena karjääris tekkiva süvendi reljeefi, mis aitab saasteainete levikut oluliselt lokaliseerida. Seetõttu on reaalsed saasteainete kontsentratsioonide levikud käitise töötamisel tõenäoliselt madalamad. Statsionaarne purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr L3) on välisõhu saastatuse tekitamises suurima osakaaluga heiteallikas. Suurima osakaaluga saasteaine on osakesed. Valdavalt sadestub enamus osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral. Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumismudelist ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi piiri. Lubjakivikarjääri heiteallikate töö ja killustiku valmistamisega võib kaasneda müra. Varasema kaevandamise käigus on käitise piiridele rajatud katendivallid. Purustus-sorteerimissõlm on oma endisest asukohast kolitud karjääri põhja ning tekkinud süvend lokaliseerib müra levikut. Senise kaevandamise käigus väljakujunenud katendivallid tõkestavad müra levikut piisavalt ning väljaspool tootmisterritooriumi müra olulisel määral ei levi. Kõrgemad müratasemed (>60 dB) levivad peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, maksimaalselt kuni umbes 80 m ulatuses. Prognoositud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril päevasel ajal vahemikku 28 - 52 dB. Modelleeritud müra hajumise kohaselt ei põhjusta käitise töötamine olulise müra levimist käitisele lähimate tundlike objektideni (majapidamisteni) ning II kategooria piirväärtusi (60 dB) ei ületata. Lähimate majapidamise õuealal on prognoositud müratase umbes 25 dB päevasel ajal. Müra levikut aitab lokaliseerida purustus-sorteerimissõlme paiknemine karjääri põhjal ning kaevandamise käigus väljakujunenud iseloomulik maastik koos katendivallidega tootmisterritooriumi piiridel. Seetõttu ei ole täiendavate müra vähendavate 21(27) meetmete rakendamine vajalik. Killustiku tootmisega ei kaasne lõhnaainete teket ja eraldumist, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Võrreldes loa eelmise versiooniga on kolme saasteaine heitkogus keskkonnaloa muutmisel vähenenud. Nendele ainetele (PM-sum, PM10 ja PM2,5) loodi loa vormis A4 lisaread kehtivusega 2025 lõpuni. Lisareal kajastub aruandluse ja deklareerimise tõrgeteta sujumiseks eelmise loaversiooni lubatud heitkogus. Alates 01.01.2026 kehtivad kõik loa praeguse muutmisega taotletud heitkogused. Nõuded saasteainete viimisel välisõhku Keskkonnamõju leevendamiseks seatud nõuded on toodud keskkonnaloa kõrvaltingimustes. 13.06.2019 antud loa punktis 8.1. seati kaheks aastaks saasteainete (PM 10 ja PM2,5) heitkoguste hindamise otseste mõõtmiste abil. Mõõtmiste aruanded on laekunud, täidetud kohustus eemaldatakse loalt. Seiretulemustest nähtub, et mäeeraldise piiril mõõdetud peenosakeste PM10 keskmine kontsentratsioon on vahemikus 4 – 38 µg/m 3 (piirväärtus on 50 µg/m 3). Ahnepere-Tooma kinnistul tehtud PM 10 kontsentratsiooni mõõtmise keskmiseks tulemuseks saadi seirega 23 µg/m3. Punktiga 8.2. seati kohustus kahel esimesel tegevusaastal müra mõõtmisteks. Kohustus on täidetud, see eemaldatakse loalt. Müra tasemete seire tulemustest nähtub, et tootmisterritooriumi piiril mõõdetud müra ekvivalenttase on vahemikus 53 – 59 dB(A) (piirväärtus 60 dB(A)). Ahnepere-Tooma kinnistul teostatud müra mõõtmisel saadi müra ekvivalenttasemeks 45,5, dB(A). Keskkonnaamet eemaldab muudetavalt loalt töökorraldusliku nõude 8.4 „Keskkonnaamet seab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 29 lg 2 alusel õhusaasteloa nr L.ÕV/332849 töökorralduslikuks tingimuseks sprinkleri kasutamise, et saasteained (osakesed PM10 ja PM2,5) üle tootmisterritooriumi piiri ei kanduks.“, sest seadusest tulenevaid nõudeid ei ole asjakohane loas dubleerida. Keskkonnaamet eemaldab muudetavalt loalt töökorralduslikud nõuded 8.5. ja 8.6. tolmutõkkeseina rajamiseks, sest tööesi on loa andmise ajal probleeme tekitanud asukohast eemale liikunud. Kehtima jääb töökorralduslik nõue 8.3.: "Osaühing Eesti Killustik peab purustus- sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et saasteained (osakesed PM10 ja PM2,5) üle tootmisterritooriumi piiri ei kanduks." 3.1.4 Jäätmete käitlemine Ettevõttel on kehtiv keskkonnaluba Rapm-091, mille raames toimub maavara kaevandamine 22(27) Lubja lubjakivikarjääris. Keskkonnaloaga on reguleeritud maavara kaevandamine. Jäätmete käitlemist keskkonnaloaga ei reguleerita. Ettevõte on koos keskkonnaloa muutmise taotlusega esitanud Lubja lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava, mis käsitleb karjääris tekkivate kaevandamisjäätmete käitlemist ja nende kasutamist korrastamisel. Ettevõte kasutab tekkiva katendi karjääri korrastamisel. Keskkonnaamet ei kanna loale jäätmete eriosa, kuna jäätmseaduse alusel jäätmete tekitamist loale ei kanta. 3.1.5 Looduskaitse Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb 2 must-toonekure elupaika (KLO9128721; KLO9128724) ja 2 km raadiusesse väike-konnakotka elupaik (KLO9126308). Mäeeraldise 360 m laiusel puhvril on inventeeritud järgmised liigid ja Natura elupaigatüübid: väike-konnakotkas (I), laanerähn (II), kroonliudik (II), püst-linalehik (II), madal unilook (II), 6280* ja 9010*. Liigi madal unilook elupaik ja elupaigatüüp 6280* ulatuvad ka mäeeraldisele. Täpsem kaevandamise mõju kaitsealustele taimeliikidele selgitati välja keskkonnamõjude hindamise käigus. Lisaks on Keskkonnaamet hinnanud maavara kaevandamisega tekkida võivat mõju kaitsealusele liigile või loodusdirektiivi elupaigatüübile lähtuvalt üleriigilise soodsa seisundi tagamise vajadusest. Keskkonnaamet toob välja, et Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb 2 must-toonekure elupaika (KLO9128721; KLO9128724) ja 2 km raadiusesse väike-konnakotka elupaik (KLO9126308). Mäeeraldise 360 m laiusel puhvril on inventeeritud järgmised liigid ja Natura elupaigatüübid: väike-konnakotkas (I), laanerähn (II), kroonliudik (II), püst-linalehik (II), madal unilook (II), 6280* ja 9010*. Liigi madal unilook elupaik ja elupaigatüüp 6280* ulatuvad ka mäeeraldisele. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel Vastavalt MaaPS § 55 lg 2 p 11 keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlus on edastatud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Rapla Vallavalitsusele 26.05.2023 kirjaga nr DM- 23(27) 120635-13. Rapla Vallavolikogu on enne Keskkonnaameti poolt KMH eelhinnangu koostamist andnud osaliselt keelduva ja osaliselt tingimusliku nõusoleku oma 31.08.2023 otsusega nr 56. Otsuses tuuakse välja, et lubjakivikarjääri kaevandamine võib põhjustada täiendavalt negatiivseid mõjusid nii veerežiimile kui ka kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkonda on mõjutatud karjäärist tuleneva müra, tolmu, täiendava suureneva liikluskoormuse ja kaevuvee taseme langusele ja kvaliteedi halvenemise tõttu. Suureneb ka risk kaevuvee taseme langusele. Täiendavalt on vaja hinnata joogiveekaevude veekvaliteet, kus lisanäitajana hinnatakse proovides naftasaaduseid. Seega keskkonnahäiringu vältimiseks on oluline fikseerida olemasolev olukord, mõõtes ära lähimate joogiveekaevude veetasemed. Mitte nõustuda Lubja lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa Rapm-091 muutmisega järgmistel põhjendustel, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 28 järgi on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mis nõuab keskkonnamõjude hinnangut. Lisaks ei selgu taotlusest, kas olemasolev lubjakivi lõuna suunal loetakse ammendatuks ja kas saab alustada taastamistöödega ning kui sügavalt soovitakse kaevandada laiendataval alal. Otsuse tingimuslikus osas on toodud: Kui Keskkonnaamet siiski peab võimalikuks keskkonnaluba muuta, palume arvestada järgmiste tingimistega: 1. keskkonnaloa andjal tuleb keskkonnaloasse märkida, et keskkonnaloa saajal on kohustus kontrollida negatiivse nähtuse korral joogivee ohutust inimese tervisele (tegemist on endise pigibaasi reostuse piirkonnaga ning see nõuab kontrolli); 2. kaevuvee kvaliteedi või taseme languse korral tuleb keskkonnaloa saajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate majapidamiste joogiveekaevudes; 3 tuleb jätkata kaevude kvartaalse seirega ja tegutseda vastavalt 2021. aastal koostatud „Naftasaaduste reostuse uuring Lubja lubjakivikarjääri seirekaevudes“ antud soovitustele: „Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus. Juhul kui, naftareostus tuvastatakse puuraugus PA 15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute kaevudes“. Vastav kontrollseire on teostatud, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2023 koostatud Lubja lubjakivikarjääri seirekava on esitatud. KMH eelhinnangu tulemuste alusel leevendusmeetmed on muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks pandud ja elanike poolt esitatud häiringute vähendamise ettepanekud on arvesse võetud. Mäeeraldise teenindusmaad ja aastast tootmismahtu ei suurendata ning loa kehtivusaega ei pikendata. Tegemist on alternatiivsete varuplokkide lisamisega keskkonnaloale selle varu arvelt, mida ei ole võimalik olemasoleva loa alusel sügavuti kaevandada. Seega on KOVi poolt välja toodud negatiivsed mõjud, riskid ja keskkonnahäiringud maandatud. Vastavalt maapõueseaduse § 50 lõikele 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui 24(27) kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. Maapõueseaduse § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse seletuskirja kohaselt tekivad Lubja lubjakivikarjääris kaevandamise käigus kaevandamisjäätmed – mäeeraldiselt eemaldatav ja teenindusmaal ajutiselt ladustatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed. Need materjalid on oma omadustelt püsijäätmed, mis on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas ning ei sisalda keskkonnale ohtlikke aineid üle loodusliku fooni. Karjääris tekkivad materjalid ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal tööfrondi liikumisega (kogu mäeeraldist ei koorita korraga) ning kasutatakse karjääri korrastamisel, turustatakse või kasutatakse toodetena. Katendi ja sõelmete ajutised puistangud on käsitletavad B-kategooria jäätmehoidlatena, mis likvideeritakse korrastamistööde käigus. Täpsemad andmed kaevandamisjäätmete tekkimise, ladustamise ja kasutamise kohta on esitatud Keskkonnaameti 12.08.2025 korraldusega nr DM-120635-40 kinnitatud Lubja lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekavas. Kaevandamisjäätmekava kohaselt ei ole jäätmete käitlemiseks vaja eraldi keskkonnaluba, sest jäätmeid ei ladestata ega kõrvaldata, vaid need taaskasutatakse karjääri korrastamisel. Vastavalt MaaPS § 55 lg 2 p 12 keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 25.04.2025 kirjaga nr DM-120635-35 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Vastavalt MaaPS § 55 lg 2 p 1 keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kaevandamine võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet. Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldis ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis. Vastavalt MaaPS § 55 lg 2 p 13 keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud MaaPS § 50 lõikes 10 nimetatud isiku nõusolekul. lähim elamu jääb karjäärist 580 m kaugusele loodesuunda Saueaugu kinnistule. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine 25(27) Keskkonnaloale määratud kõrvaltingimused on välja toodud punktis 2.3.1. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnaloa muutmise menetluse käigus esitas eraisik P.B. 09.05.2025 järgmised ettepanekud: • Kõikidest vee kvaliteedi kõrvalekalletest mõjualasse jäävaid kinnistu omanikke koheselt kirjalikult teavitada. • Sõltumatut ja regulaarselt avaldatavat põhjavee seiret kõikidel lähikinnistutel, sh Silla-Jaani, Risti, Tisleri, Ahnepere-Tooma, Ahnepere-Hansu, Ahnevere kaevudes. • Vajadusel alternatiivse joogivee korraldust piirkonnas juhuks, kui vee kvaliteet ei vasta nõuetele. • Tööpäevadel: lubatud tööaeg maksimaalselt kuni kella 19.00-ni (karjääri tööaeg kuni 20:00 on liiga häiriv). • Laupäeval- pühapäeval ja riiklikel puhkepäevadel: töötamine keelata. Keskkonnaamet arvestab antud ettepanekutega ja täiendab vastavalt keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi. Loa ja korralduse eelnõu avalikustamisel ei esitatud vastuväiteid. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond teavitas 13.08.2025 kirjaga nr 7-1/25/11686-2, et on tutvunud Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise otsuse ja loa eelnõuga ning nõustub eelnõudes tooduga. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omajameelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 26(27) (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf 4. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf 5. LHK lisa - Müraallikate kaart - Lubja_Ld__10.2022_.pdf 6. LHK lisa - Manused - Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar 7. Geoloogilised läbilõiked 8. Mäeeraldise plaan 9. Korrastatud ala plaan Moonika Aunpuu vanemspetsialist maapõuebüroo 27(27) Keskkonnaluba Loa registrinumber Rapm-091 Loa omaja Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik andmed Registrikood / 10126848 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Lubja lubjakivikarjäär andmed Aadress Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 65402:002:0109,65402:002:0108,65402:002:0106,65402:002:0053,65402:002:0156 Territoriaalkood 4416 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Lubjaaugu (65402:002:0156), territoorium Metsatalu (65402:002:0053), Pigipõhja (65402:002:0106), Sepa (65402:002:0108), Sepapigi (65402:002:0109). Puudutatud veekogud: Lubja kraav (VEE1110418). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.11.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 08.10.2045 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Lubja lubjakivikarjäär Keskkonnaregistrikood Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Sepapigi, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3207521 65402:002:0109 X: 6532802, Y: 539917 Sepa, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3216666 65402:002:0108 X: 6532954, Y: 540295 Pigipõhja, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3202417 65402:002:0106 X: 6532761, Y: 540169 Lubjaaugu, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3166528 65402:002:0156 X: 6532636, Y: 540177 Metsatalu, Lipametsa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3176419 65402:002:0053 X: 6532679, Y: 540355 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Lubja lubjakivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 70 000 70 000 70 000 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas 50 000 50 000 50 000 paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed J4. Jäätmete ladustamine 2/13 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Lubja lubjakivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või koordinaadid ladestamisele ladustamise kogus ladustamise kogus kaardil suunamise aeg Tonni m³ Tonni m³ Mäeeraldise X: 6532757, Katendi- ja sõelmepuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele Kaevandamisloa 1 445 000 676 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 355 000 221 000 teenindusmaa Y: 540205 mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee kehtivuse jooksul 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud 1 090 000 455 000 liikumist. koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Seotud failid Failid Lisa 1: Selgitus__1___2_.docx J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 3/13 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Lubja lubjakivikarjäär Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023991 Puurkaevu katastrinumber 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6532842, Y: 540502 Põhjaveekihi nimi ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Matsalu - Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2045 1 300 000 3 558 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Lubja lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee kogust arvutada pumba tootlikkuse ja töötundide alusel. Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee veetaset mõõta järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12 ja PA-13. Selleks mõõdetakse veetaset nimetatud seirepuurkaevudes üks kord kvartalis. Seirekaevudes PA-14 ja PA-15, kus on paigaldatud veetaseme andurid, mõõta veetaset iga 12 tunni tagant. Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 4/13 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Lubjakivikarjääri heitvee väljavool Väljalaskme kood RA105 Reoveepuhasti nimetus Lubjakivikarjääri puhasti Reoveepuhasti kood PUH0000186 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Lubja kraav Suubla kood VEE1110418 Veekogumi nimetus Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni Veekogumi kood 1110400_2 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6532993, Y: 540040 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 2045 1 300 000 325 000 325 000 325 000 325 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 2045 Heljum HEL 40 2024 2045 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 1 C40) 2024 2045 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 2045 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 2024 2045 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/13 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Lubjakivikarjääri heitvee väljavool RA105 X: 6532993, Y: 540040 Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni 1110400_2 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 6/13 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, mis vähendavad Võimalik reostus naftasaaduste näol võib tekkida karjääris töötavate masinate avarii või rikete korral, mille ennetamiseks peab kontrollima regulaarselt masinate ja seadmete tehnilist seisukorda. Lisaks Pidev ohtlike ainete mõju suublale tuleb rajada karjääri masinate ja seadmete hooldusplats, mis on varustatud võimaliku reostuse kiireks likvideerimiseks diiselkütuseid ja määrdeaineid absorbeerivate materjalidega. 2. Nõutav reoveepuhastusviis Mehhaaniline Pidev 3. Reoveesette käitluse ja Settebasseini põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääri korrastamisel. Pidev kasutamise nõuded 4. Toimingud avarii korral Vastavalt kehtivale seadusele. Pidev 5. Uurimistööd enne tegevust Toimunud uurimistööd enne tegevust: - 1. 2010 a. viidi läbi keskkonnamõju hindamine, mille koostas OÜ E-Konsult 2. Keskkonnamõju hindamise raames koostas aktsiaselts Maves ekspertarvamuse Lubja lubjakivikarjääri veealanduse mõjust põhjaveekihtidele. 3. 2012. aastal koostas uue ekspertarvamuse aktsiaselts Maves „Lubja lubjakivikarjääri karjäärivee väljapumpamise keskkonnamõju“ kohta (töö nr 12061, 2012). 4. 2014. aastal koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER „Lubja ja Lubja II karjäärivee väljapumpamise ja veealt kaevandamise mõju keskkonnale“ ekspertarvamuse (töö nr 14/1290). 5. 2021. aastal koostatud OÜ Inseneribüroo STEIGER „Naftasaaduste reostuse uuring Lubja lubjakivikarjääri seirekaevudes" (töö nr 21/3591). V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe nr esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Väljapumbatava vee kogus arvutada pumba jõudluse ja töötundide alusel. Andmed kvartali jooksul väljapumbatud vee koguste kohta esitada koos keskkonnatasu deklaratsiooniga läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi Üks kord KOTKAS. Võetava vee arvestust pidada kuude kaupa. kvartalis. 2. Väljalaskme Omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi Üks kord omaseire tulemused KOTKAS. kvartalis. 3. Saastetasu ja vee Vastavalt kehtivale korrale. Üks kord erikasutusõiguse tasu kvartalis teave 4. Veekasutuse Vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastaaruanne kvartalis 5. Muu vajalik Veekoguris ja settetiigis tuleb pidevalt jälgida vee seisundit. Õlilaikude ilmnemisel tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist karjäärist Vajadusel informatsioon ärajuhitavas vees sagedusega üks kord nädalas kuni reostus on likvideeritud. Seireandmed tuleb sellises olukorras esitada ka Keskkonnaametile. üks kord nädalas 6. Muu vajalik Keskkonnaametile esitada keskkonnaloa muutmistaotlus kolm kuud enne olemasoleva keskkonnaloa kehtivuse lõppu läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Vastavalt informatsioon tekkinud olukorrale 7. Seireandmed Seirepuurkaevude veetaseme ja kvaliteedi seire andmed esitada KOTKAS. Üks kord kvartalis 8. Muu vajalik Juhul kui esineb kaebusi teiste karjääri ümbrusesse jäävate tarbekaevude osas (kahe kilomeetri raadiuses), siis lisatakse probleemne kaev seiresse ning analüüsitakse veetaseme alanemise põhjuseid. Kui Vajadusel informatsioon veeanalüüsid näitavad vee kvaliteedi halvenemist, tuleb võtta täiendavad proovid vastavalt kaebuste olemusele. Peale seire teostamist esitada kaevandajal seire andmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile ja Rapla Vallavalitsusele. 9. Muu vajalik Kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et kaevuvee kvaliteedi või taseme langus on põhjustatud kaevandamisest, tuleb keskkonnaloa omajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate Olukorra informatsioon majapidamiste joogiveekaevudes. tekkimisel. V18. Ajutise iseloomuga tegevused 7/13 V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011244 L1 Puurimine X: 6532700, Y: 540080 HEIT0011245 L2 Lõhkamine X: 6532688, Y: 540061 X: 6532712, Y: 540099 HEIT0005403 1 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) X: 6532729, Y: 540149 X: 6532781, Y: 540190 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 8/13 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 0.001 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 9.082 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.616 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 0.031 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 0.395 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 0.008 t PM-sum Osakesed 2026 1.167 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 0.531 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.067 t PM-sum Osakesed 2019 2025 4.158 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2019 2025 1.663 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2019 2025 0.102 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Puurimine (L1) HEIT0011244 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s Lõhkamine (L2) HEIT0011245 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.545 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.283 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.016 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 4.661 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.991 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.063 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.231 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.006 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 68.744 g/s Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (1) HEIT0005403 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.242 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.109 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.014 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise9/13 sagedus A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (L1) HEIT0011244 Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende tööefektiivsuse. PM-sum Osakesed 99.5 % PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99.5 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja Eritingimuse kirjeldus sagedus korral) Töökorralduslikud Pidev Osaühing Eesti Killustik peab purustus-sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et saasteained (osakesed PM10 ja PM2,5) üle nõuded tootmisterritooriumi piiri ei kanduks. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 10/13 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 586 Maardla nimetus Lubja Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Lubja lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 18.59 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 29.63 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 221 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 18 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 110 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 10 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 608.141 tuh m³ 01.04.2022 11 plokk täitelubjakivi Lubjakivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 743 tuh m³ 01.04.2022 12 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 545 tuh m³ 01.04.2022 13 plokk täitelubjakivi Lubjakivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 424 tuh m³ 01.04.2022 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2025 2045 tuh m³ 1 132.141 tuh m³ Lubjakivi, täitepinnas 2025 2045 tuh m³ 1 146 tuh m³ 11/13 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, täitepinnas 2025 2045 0668 Rapla vald Lubjakivi, madalamargiline 2025 2045 0668 Rapla vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lubja lubjakivimaardla lääneosa maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2019) Geoloogiafondi number 9449 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/444 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.02.2021 Kõrvaltingimused 1. Karjääri tööaeg esmaspäevast reedeni on 7:00-19:00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel puhkepäevadel on karjääris töötamine keelatud; 2. Lubja lubjakarjäärist veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Vee viibeaeg peab settebasseinis olema piisav, et suublasse juhitava vee saasteainete väärtused ei ületaks heitvee veekogusse juhtimise piirväärtusi. Teostada Lubja lubjakivikarjäärist välja juhitava karjäärivee seiret üks kord kvartalis. Seirata tuleb järgmisi näitajaid: BHT7, heljum, KHT, pH ja naftasaadused; 3. Põhjavee veetaset mõõta järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA-7, PA-12 ja PA 13. Selleks mõõdetakse veetaset nimetatud seirepuurkaevudes üks kord kvartalis; 4. Seirekaevudes PA-14 ja PA-15, kus on paigaldatud veetaseme andurid, mõõta veetaset iga 12 tunni tagant. Automaatset veetasemete seiret nendes seirekaevudes tuleb jätkata kogu kaevandamistegevuse jooksul; 5. Põhjavee kvaliteedi seiret tuleb teostada järgmistes seirepuurkaevudes: PA-4, PA-5, PA-6, PA 7, PA-12, PA-13, PA-14 ja PA-15. Põhjavees tuleb analüüsida heljum, ammoonium, nitraat, nitrit ja naftasaaduste sisaldust kogu kaevandamise perioodil üks kord kvartalis (4x aastas). Kohapeal mõõdetakse vee pH ja elektrijuhtivus; 6. Edastada põhjavee seire andmed kõikidele puudutatud kinnistute omanikele, sh Silla-Jaani, Risti, Tisleri, Ahnepere-Tooma, Ahnepere-Hansu, Ahnevere kinnistu omanikele. 7. Keskkonnaloa omajal on kohustus kontrollida negatiivse nähtuse korral joogivee ohutust inimese tervisele. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraukudes PA-4 ja PA-5 tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Saueaugu kinnistu tarbekaevus koheselt. Juhul kui naftareostus tuvastatakse puuraugus PA-15, siis tuleb teostada naftasaaduste kontrollseire Likemetsa, Ahnepere-Tooma ja Risti kinnistute tarbekaevudes koheselt; 8. Juhul kui esineb kaebusi teiste karjääri ümbrusesse jäävate tarbekaevude osas (kahe kilomeetri raadiuses), siis lisatakse probleemne kaev seiresse ning analüüsitakse veetaseme alanemise põhjuseid. Kui veeanalüüsid näitavad vee kvaliteedi halvenemist, tuleb võtta täiendavad proovid vastavalt kaebuste olemusele. Pärast seire teostamist esitada kaevandajal seire andmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile, Rapla Vallavalitsusele ja kõrvalekallete mõjualasse jäävatele kinnistu omanikele; 9. Kui ekspertarvamuse põhjal selgub, et kaevuvee kvaliteedi või taseme langus on põhjustatud kaevandamisest, tuleb keskkonnaloa omajal tagada puhas joogi- ja tarbevesi kahe kilomeetri raadiuses olevate majapidamiste joogiveekaevudes; 10. Osaühing Eesti Killustik peab purustus-sorteerimissõlme töötamisel jälgima ilmaolusid ja rakendama meetmeid, et tõkestada saasteainete (osakeste fraktsioonid PM₁₀ ja PM₂‚₅) üle tootmisterritooriumi piiri kandumist. Purustus- sorteerimissõlme töö tuleb seisata, kui põhja- ja läänekaarest puhuva tuule kiirus ületab 5,4 m/s; 11. Osaühing Osaühing Eesti Killustik peab kasutama purustus-sorteerimissõlme sprinkleri piiramaks saasteainete (osakeste fraktsioonid PM₁₀ ja PM₂‚₅) levikut üle tootmisterritooriumi piiri; 12. Müra leviku tõkestamiseks tohib mürarohkeid töid (lõhkepuuraukude puurimine, hüdrovasaraga raimamine, killustiku tootmine purustus-sorteerimissõlmes, buldooserite, ekskavaatorite, kopplaadurite, kallurautode ja teiste kaevandamismasinate kasutamine jmt) teha tööpäeviti ajavahemikus 7:00-19:00; 13. Katendi puistangutest müratõkke vallid rajada mäeeraldise teenindusmaa lagedale alale põhja ja loode suunal või muuta neid kõrgemaks selliselt, et need täidaksid oma eesmärki; 14. Lõhkamistöid tohib teha tööpäeviti ajavahemikus kl 8:00-17:00; 15. Lõhkamistöödest peab teavitama vähemalt üks päev enne tööde algust mäeeraldise piirist 1,5 km raadiuses elavaid elanikke SMS-i teel ning juriidilisi isikuid, sealhulgas kohalikku omavalitsust, e-kirjaga; 16. Lõhkamistöödel eralduva tolmu leviku vältimiseks peab lõhkamise ajastada tuulevaiksele hetkele või soodsast ilmakaarest (elamutest eemale) puhuva tuulega ajale; 17. Karjäärimasinate liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks peab karjääri ja tööstusterritooriumi teid kuival ajal regulaarselt kastma; 18. Kaevise väljaveoks kasutada olemasolevat teed nr 6540023; 19. Mäetöödest ja kaevise transpordist põhjustatud tolmu levikut tuleb kuival ajal piirata tee nr 6540023 niisutamisega; 20. Juhul, kui peetakse vajalikuks sugekihi eemaldamist madala-unilooga kasvuperioodi vältel, tuleb madala unilooga isendid ümber istutada juhindudes Vabariigi Valitsuse määrusest nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ (vastu võetud 15.07.2004). Kaasates taimede ümberistutamise planeerimisse ja läbiviimisse erialateadmistega eksperdi ja käitudes tema juhiste järgi, on võimalik antud kasvukohtadest taimed edukalt ümber istutada. Mäeeraldise rajamine ja sellega olemasoleva taimkatte eemaldamine loob uusi kasvukohti ka madalale uniloogale. Madal unilook levib seemnetega, mis võimaldab tal uusi sobivaid kasvukohti kiiresti hõivata. Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, metsamaa, rohumaa 12/13 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 2: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf Lisa 3: Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf Lisa 4: Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart - Lubja_Ld__10.2022_.pdf Lisa 5: Lubja_Ld__10.2022_.pdf LHK lisa - Manused - Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar Lisa 6: Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar Geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised läbilõiked.pdf Mäeeraldise plaan Lisa 8: Mäeeraldise plaan.pdf Korrastatud ala plaan Lisa 9: Korrastatud ala plaan.pdf 13/13 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/5, Tallinn, Harju maakond Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Õhusaasteloa sidumine maavara kaevandamise loaga, vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikele 4. Õhusaasteloa taotlemise vajalikkus tuleneb keskkonnaministri 14.12.2016. a määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 2 alusel sätestatud tahkete osakeste künniskoguse - 1 tonn/aastas - ületamisest. 1/16 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud Atmosfääriõhu kaitse seadus kirjandusele Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis" Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998 Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord" Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Lähteandmed on leitavad taotlusega kaasasolevast maavara kaevandamise loa seletuskirjast, eriosa - Maapõu alt. kütusekulu ja muud andmed Muud andmed pärinevad loa taotlejalt saadud informatsioonile. Käitise asukoha kirjeldus 2/16 Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Taotletav Lubja lubjakivikarjäär (edaspidi ka Lubja karjäär), mäeeraldise pindalaga 18,59 ha ja teenindusmaa pindala asukoha kirjeldus 29,63 ha, paikeb Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas. Käesoleval ajal on kaevandab OÜ Eesti Killustik lubjakivi maavara kaevandamise loa nr Rapm-091 alusel. Tootmisterritoorium piirneb mitmete eraomandis olevate kinnistutega. Läänest piirneb ala Lipa-Lipametsa-Raikküla teega (nr 6540137), mis on kohalik tee. Tootmisterritooriumilt kulgeb ida suunas kruuskattega Pigibaasi tee (nr 6540023), mille kaudu toimub ka valmistoodangu väljavedu karjäärist. Lisaks asub tootmisterritooriumist ~200 m kaugusel idas Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746). Varasema kaevandamise käigus on karjääris välja kujunenud kujunenud infrastruktuur ja logistika. Karjääris on kasutusel statsionaarne purustus-sorteerimissõlm, millega toimub killustiku tootmine. Varasemalt paiknes sõlm Lubja karjääri mäeeraldise lõunaosas, kuid 2020. aastaks teisaldati kompleks mäeeraldise keskele. Purustus- sorteerimissõlme asukoha vahetusega viidi heiteallikas mäeeraldise piirist kaugemale, kus see varasemalt oli probleemiks karjääri kõrval asuva puittoodete tehasele, ning võimaldades ühtlasi ka kasuliku kihi kaevandamist mäeeraldise lõunaosas. Heiteallikas tootmisterritooriumi piiridest töö ajal ei välju. Heiteallikana on käsitletud ka lubkaivi raimamiseks kasutatavat puur-lõhketöid. Arvestades tööee muutumisega karjääris, muutub ka lõhketööde asukoht, kuid õhusaasteloa taotluse koostamisel ajal on nimetatud heiteallikad karjääris paigutatud hetkeolukorrast lähtuvalt. Puur-lõhketööd väljaspool karjääri mäeeraldist ei toimu. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 1: Lubja_kaitise_asukoha_kaart__10.2022_.pdf 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 2: Lubja_heiteallikate_asendiplaan__10.2022_.pdf kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Olulised geograafilised objektid (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevalt) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm geograafilised ja tehnogeensed objektid rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) 3/16 Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteoroloogiajaam. Perioodi 2019 - 2021 aastate keskmised meteroloogilised andmed on alljärgnevad: - Aasta keskmine õhutemperatuur: 9,6 °C - Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur: 20,6 °C - Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine õhutemperatuur: -0,8 °C - Aasta keskmine tuule kiirus: 2,9 m/s - Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine tuule kiirus: 2,7 m/s - Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine tuule kiirus: 3,4 m/s - Aasta keskmine sademete hulk: 661 mm - Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine sademete hulk: 17,7 mm - Aasta kõige külmema kuu (veebruar) keskmine sademete hulk: 10,3 mm Perioodi aasta keskmine tuulteroos on esitatud alloleval graafikul: 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 4/16 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​‐ Püüdeseade allikas Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, Tegelik puhastusaste, % % Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende PM- Tahked osakesed, 99.5 99.50 tööefektiivsuse. sum summaarsed PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 99.50 PM2,5 Eriti peened osakesed 99.5 99.50 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed - Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali niisutada. - Kuival perioodil kasta karjäärisiseseid teid. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 0 5/16 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 6/16 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 0 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 7/16 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 8/16 Juuli 0 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 9/16 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Lubja lubjakivikarjääris kasutatava heiteallika (statsionaarne purustus-sorteerimissõlm) mootorid on elektrilised ning nende käitamisel muud kütust ei põletata. Seetõttu ei ole LHK projektis arvutatud ega esitatud vastavaid heitkoguseid. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.11. Välisõhus leviv müra Müraallika Müraallika Müratase Müra vähendamise meetmed Meetme Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise Päevane tase Öine tase nimetus koordinaadid väljas​pool rakendamise põhjendus (7.00-23.00), (23.00-7.00), käitise tootmis​‐ sagedus ja ekvivalenttase ekvivalenttase territooriumi tähtaeg LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB (dB) Purustus- X: 6532755, 52 - Varasema kaevandamise käigus on Pidev Senise kaevandamise käigus väljakujunenud katendivallid tõkestavad 52 - sorteerimissõlm Y: 540170 käitise piiridele rajatud katendivallid. müra levikut piisavalt ning väljaspool tootmisterritooriumi müra olulisel - Purustus-sorteerimissõlm on oma määral ei levi. Seetõttu ei ole täiendavate müra vähendavate endisest asukohast kolitud karjääri meetmete rakendamine vajalik. põhja ning tekkinud süvend lokaliseerib müra levikut. Müraallikate kaart Lisa 3: Lubja_Ld__10.2022_.pdf 10/16 Müra piir- või sihtväärtus 60 dB-ne piirväärtus on tagatud väljaspool tootmisterritooriumi, sh ka kõrvalasuvatel tootmisaladel. 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase või kaardil CAS Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase Suhe Cm / nr heitkogus M või siht​väärtus väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg L2, HEIT0004390, 630- Süsinikmonooksiid 11.572 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 535 0.054 HEIT0004391, HEIT0002356 08-0 L2, HEIT0004390, 7446- Vääveldioksiid 1.01 g/s 1 tund 350 µg/m³ 50 0.143 HEIT0004391, HEIT0002356 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 40 0.32 L2 7783- Vesiniksulfiid 0.063 g/s 1 tund 8 µg/m³ 6.70 0.838 06-4 L2, HEIT0004390, 10102- Lämmastikdioksiid 0.888 g/s 1 tund 200 µg/m³ 66 0.33 HEIT0004391, HEIT0002356 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 2.60 0.065 L1, L3, HEIT0002356 PM2,5 Eriti peened 0.058 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.22 0.009 osakesed (PM2,5) L1, L3, HEIT0004395, PM10 Peened osakesed 0.162 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 14.70 0.294 HEIT0002356 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 2.80 0.07 L2, HEIT0002356, PM10 Peened osakesed 0.332 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 11.10 0.222 HEIT0004395 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 2.70 0.068 L2 PM2,5 Eriti peened 0.056 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.20 0.008 osakesed (PM2,5) Koosmõju kirjeldus KOTKAS heiteallikate registri andmetel paikneb Lubja lubjakivikarjääri territooriumil ka TREV-2 Gupp AS asfaldi tootmine, mille jaoks on välja antud tähtajatu keskonnaluba nr L.ÕV/328014. Seejuues ei oma TREV-2 Grupp AS loa taotleja (Eesti Killustik OÜ) nõusolekut Lubja lubjakivikarjääri territooriumil tegutsemiseks, lisaks ei ole loa taotleja sõnul vähemalt viimasel viiel aastal seal asfalditootmist paiknenud. Kuigi saasteainete koosmõju modelleerimisel on nimetatud heiteallikatega arvestatud, ei paikne need tegelikkuses Lubja lubjakivikarjääris ning ei avalda mõju piirkonna õhukvaliteedile. 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire11/16 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) Purustus-sorteerimissõlm Müra 2x aastas II või III kvartalis - Päevane müratase - Karjääri tavapärasel töötamisel - Tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest Õhukvaliteedi seire Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi Andmete hõive kriteeriumid pidevseire jaama asukoht CAS Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete Avalikustamine nr edastamine PM10 Peened 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil). Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning Keskkonnaametile Ettevõte täiendavalt osakesed mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest (purustus-sorteerimissõlmest). seiretulemusi (PM10) avalikustada ei plaani. 5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Heiteallikate käitamisega ei kaasne lõhnahäiringut. 5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel 12/16 AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998 Orica Eesti OÜ poolt toodetavate lõhkeainete lõhkamisel eralduvate gaaside kogused. Orica Eesti OÜ. 2010 Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Puur-lõhketöödega ja purustus-sorteerimissõlme töötamisega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguste arvutusnäide on esitatud manuses olevas failis. Arvestades purustuskomplekti tööprotsesside iseloomu (sõlme teenindamine kaevise/valmistoodangu laadimisega) ning purusti ja sõeluri järjestikku paiknemist, nimetatud tööprotsesse käsitletud ühtse heiteallikana. Manused Lisa 4: Arvutuskaigu_naidised_Lubja_10.2022.docx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid Airviro Arvutamiseks valitud meteoaasta 2019-2021 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile 13/16 Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) KOTKASe heiteallikate registri põhjal paikneb Lubja lubjakivikarjäärist vahetult idas EF Production OÜ puidutööstus, mille heitmetega on arvestatud. Lisaks asub registri andmetel karjääri idaosas ka TREV-2 Grupp AS-le kuuluv asfaltbetoontehas ja sellega seonduvad heiteallikad, millede heitmetega on küll saasteainete koosmõjus arvestatud, kuid reaalsuses antud asukohas ei ole TREV-2 Grupp AS-l asfaltbetoontehase käitamiseks maaomaniku luba ning heitealliakd seal ei tööta. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri ega lähimate majapidamiste juures. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 5: Lubja_Airviro_arvutused_10.2022.rar 5.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumismudelist ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi piiri. Tootmisterritooriumi piiril esineb piirnormile kõige lähedasem maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse vesiniksulfiidi 1-tunnine kontsentratsioon (6,6 ug/m3, piirväärtus 8 ug/m3). seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool Airviro hajumisarvutuse mudel ei arvesta kaevandamise tulemusena karjääris tekkiva süvendi reljeefi, mis aitab tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas saasteainete levikut oluliselt lokaliseerida. Seetõttu on reaalsed saasteainete kontsentratsioonide levikud käitise olevate elumajade juures. töötamisel tõenäoliselt madalamad. Antud olukorras tuleb prognoositud väärtusi kontrollida otseste mõõtmiste teel. Selleks on seiresoovitus antud tabelis 5.4.13. Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi väärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Majapidamised ei paikne käitise vahetus läheduses. 14/16 Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Kõrgemad müratasemed (>60 dB) levivad peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra maksimaalselt kuni umbes 80 m ulatuses. Prognoositud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril päevasel ajal normtasemetele vastavuse kohta vahemikku 28 - 52 dB. Modelleeritud müra hajumise kohaselt ei põhjusta käitise töötamine olulise müra levimist käitisele lähimate tundlike objektideni (majapidamisteni) ning II kategooria piirväärtusi (60 dB) ei ületata. Lähimate majapidamise õuealal on prognoositud müratase umbes 25 dB päevasel ajal. Müra levikut aitab lokaliseerida purustus-sorteerimissõlme paiknemine karjääri põhjal ning kaevandamise käigus väljakujunenud iseloomulik maastik koos katendivallidega tootmisterritooriumi piiridel. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Statsionaarne purustus-sorteerimissõlm koos laadimistöödega (heiteallikas nr L3). Suurima osakaaluga saasteaine on saastatuse tekitamises suurim tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate 1. Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisest tuleneva tolmu minimiseerimiseks kuival perioodil tuleb saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate töödeldavat materjali ja laadimisplatse niisutada. saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise 2. Hoida purustus-sorteerimissõlm kui peamine heiteallikas karjääri põhjas. vähendamise meetmete kohta 3. Kuival perioodil kasta karjäärisiseseid teid. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Käitise omaseiret on käsitletud taotluse tabelis 5.4.13. heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks - Töödeldava materjali täiendav niisutamine ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral - Laoplatside/karjäärisiseste teede niisutamine - Lõhketööde peatamine väga tugeva tuule (enam kui 12 m/s) korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on neid käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa 5.4.17. Lisad 15/16 5.4.17. Lisad Ei ole asjakohane 16/16 Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A) M 1 : 7 500 Saueaugu Ld = 24.7 dB > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Punktallikas Point Source Modelleerimisel kasutatud tingimused: Pindallikas Area Source - Töötavad mäemasinad: purustus-sorteerimissõlm (112 dB), Elu- või ühiskondlik hoone Building ekskavaator/lõhkeaukude puurimine (105 dB), laadur (108 dB). Kõrval- Foliage või tootmishoone - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. Receiver Majapidamise õueala - Müraallikad töötavad päevasel ajal. Calculation Area Tootmisterritooriumi piir - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Mäeeraldise piires on maapinna helineelduvustegur 0, muul maapinnal 1. Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: CNOSSOS-EU - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2022 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022 alusandmeid Läbilõige I-I' NW SE m m 0157 60 60 sa Sepapigi 002: m et 65402:002:0109 58 58 gi 65402: Pi 56 56 Mäeeraldise piir 0108 0143 Lubjasõeru Pigibaasi Mäeeraldise teenindusmaa piir 65402:002:0102 54 54 002: 65402:002:0158 002: Sepa l la Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Si 65402: 65402: 52 PA-18/13 52 Lubjaaugu 4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1, 50,21 65402:002:0156 1: 2008. aasta uuringu keskmine ja 50 PA-21/13 50 PA-27/13 Lubjaaugu eeldatav kaevandamisjärgne veetase (abs. 46,91 m) 48,01 65402:002:0156 18-1KLT 47,71 Nõlva hoidetervik 48 LA 34 48 0,3 0,5 S1nrI 3,3 Kasvukiht 46 1,5 46 2,7 18-2KLT S 1nrJg/O vt. 44,11 m LA 38 Liiv 44 vt. 43,51 m nov. 2013 44 nov. 2013 21-1KVM 4,7 7,2 okk 16 aT Savi, liivsavi 42 18-3KLT 42 6,7 Plokk 12 aT vt. 40,71 m Plokk 20 pT LA 33 nov. 2013 Pigipõhja 9,9 Saviliivmoreen 40 40 21-2KVM 65402:002:0106 S1nrJg 18-4KLT LA 32 38 38 Pl 9,8 Ladu / sõelmed / täide 10,65 27-1KLT 12,6 10,8 21-3KVM 27-1K LA 29 18-5KLT 36 11,9 F 2,5 Plokk 10 aT LA 30 36 S1nrI Lubjakivi (Nurmekunna kihistu Imavere kihid) 12,7 12,9 27-2KLT S 1nrV 15,3 15,5 18-6KLT 34 27-2K LA 38 S 1nrJr/R LA 38 34 21-4KVM 16,4 14,4 F 4,4 S 1nrJg/O Dolokivi, savikas (Nurmekunna kihistu Jõgeva kihid Orgita kihistik) 27-3KLT 18-7KLT 32 27-3K LA 32 32 Plokk 11 aT okk 17 aT LA 30 16,9 S1nrJg Lubjakivi (Nurmekunna kihistu Jõgeva kihid) F 3,0 19,6 17,4 30 30 27-4KLT 18-8KLT 27-4K LA 33 S 1nrV Dolomiidikas lubjakivi, savikas (Nurmekunna kihistu Vändra kihid) 21-5KVM Plokk 13 aT LA 33 28 F 5,8 Plokk 11 aT Plokk 21 pT 28 20,4 S1nrJr 22,8 Pl S 1nrJr/R Dolomiidikas lubjakivi savikas (Nurmekunna kihistu Järva-Jaani kihid Riidaku kihistik) 27-5KLT 26 21,9 18-9KLT 26 27-5K LA 32 LA 34 F 5,8 S1nrJr Lubjakivi (Nurmekunna kihistu Järva-Jaani kihid) 23,4 26,0 24 24 21-6KVM 27-6KLT 18-10KLT 27-6K LA 32 LA 33 22 F 5,8 22 27,0 26,5 29,0 20 20 Läbilõige II-II' PA-27/13 Puuraugu number SW NE 47,71 Suudme abs kõrgus, m m m 56 56 1,5 Sügavus maapinnast, m Pigipõhja 0143 Lubja 54 65402:002:0106 54 65402:002:0152 003: Küüni Sepa 52 65402:002:0108 52 4,7 65402: PA-19/13 49,51 PA-26/13 50 PA-19A/13 48,81 PA-23/13 50 vt. 40,71 m Veetaseme abs kõrgus, m PA-27/13 nov. 2013 Mõõtmise kuupäev 48,21 0,3 48,11 47,71 0,3 0,6 48 0,3 1,7 0,3 48 0,6 9,8 S1nrI 1,5 27-1KLT Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 46 2,3 19-1KLT 46 LA 29 2,6 Killustiku LA tegur LA 30 F 2,5 Killustiku külmakindlus 4,1 3,4 S 1nrJg/O 4,5 23-1KLT 44 vt. 43,51 m vt. 43,61 m 44 12,7 nov. 2013 5,0 6,3 nov. 2013 vt. 42,91 m LA 31 Keemiline analüüs 4,7 vt. 42,61 m 27-2K nov. 2013 F 3,0 ja proovi number nov. 2013 14,4 42 6,2 42 19-2KLT LA 41 vt. 40,71 m 23-2KLT nov. 2013 LA 30 40 Plokk 10 aT Plokk 12 aT 40 8,7 10,1 Plokk 14 aT F 3,1 9,9 9,0 19-3KLT S1nrJg 23-3KLT 26,5 Puuraugu sügavus, m 38 9,8 26-1KLT LA 30 38 LA 32 27-1KLT LA 29 F 2,7 12,7 LA 29 F 2,4 11,7 11,3 27-1K 23-4KLT 36 19-4KLT F 2,5 12,8 13,0 26-2KLT 11,95 36 LA 37 LA 30 12,7 LA 38 12,9 27-2KLT 13,5 F 4,2 S 1nrV 14,4 F 5,1 34 15,3 27-2K LA 38 34 S 1nrJr/R 26-3KLT 23-5KLT 19-5KLT 14,4 F 4,4 LA 32 LA 33 LA 29 27-3KLT F 3,6 F 3,9 32 17,9 27-3K LA 30 17,0 Plokk 13 aT 16,2 32 Märkused: 18,4 19-6KLT Plokk 11 aT F 3,0 23-6KLT 17,4 26-4KLT LA 32 30 LA 36 30 LA 33 F 5,1 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 20,0 27-4KLT F 6,8 18,9 27-4K LA 33 23-7KLT 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 19-7KLT 28 F 5,8 28 LA 32 21,0 LA 32 - Lubja lubjakivikarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 26.11.2021. a 20,4 F 6,5 22,8 Plokk 15 aT S1nrJr 27-5KLT 26-5KLT 21,6 geoloogilised läbilõiked (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 21316). 26 LA 34 26 19-8KLT 27-5K LA 32 23-8KLT 3. Mäeeraldise lamam asub EH2000 kõrgussüsteemis abs kõrgusel +29,0. F 5,8 F 9,3 Plokk 13 aT LA 34 LA 32 Plokk 11 aT 4. Plokkide 11, 13, 15, 17, 21 ja 23 lamam asub EH2000 kõrgussüsteemis abs kõrgusel +21,21 m. 23,4 24,3 F 7,9 24 25,6 24,3 24 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 27-6KLT 26-6KLT 23-9KLT 19-9KLT 27-6K LA 32 LA 33 LA 31 22 LA 34 F 5,8 F 6,8 22 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu F 4,2 28,3 26,5 27,6 27,0 Lubja lubjakivikarjäär 20 20 Geoloogilised läbilõiked Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa 2/3 Osaühing Eesti Killustik 0 100 200 m Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekarjäär, 48022 H 1 : 2 000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 30.08.2022 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3973 47.80 47.68 1' 47.66 47.82 43,71 nov. 2013 47.88 PA-22/13 5,00 47.60 47,81 5,90 47.44 36,91 FM 15,70 2' Valgu nurm K 65402:003:0022 47.37 48.03 48.09 47.88 3 a 014 5 l l .2 Si02: 48.15 7 4 47.30 48.01 47.81 47.35 0 48.29 : 3' 4 02 4 48.08 48.33 1 47.08 8 kr kkr 65 r 47.75 v aa 48.37 48.04 42,91 47.42 nov. 2013 I I' 48.29 8 .3 47.42 47 47.13 38' 47.55 48.24 PA-23/13 3,40 4' Küüni 48.23 47.82 48.46 48.43 48,11 8,30 65402:003:0143 36,41 FM 15,20 I 47.57 48.52 6 533 47.23 000 46.64 48.29 47.30 47.60 46.74 kr aa 4 46.59 v .4 48.25 48.43 48.07 47 43,51 48.10 48.45 nov. 2013 48.43 47.14 46.46 PA-21/13 2,70 48.36 48.59 48.28 47.75 48.35 47.07 48.72 48.23 48,01 7,95 48.32 48.37 47.40 40,51 8 37,36 16,15 Plokk 12 aT .7 nov. 2013 47 48.28 47.54 48.42 48.80 47.28 48.79 PA-24/13 3,30 kkr r kattepinnas Plokk 13 aT kV v 48,41 8,85 aa 48.61 kr 47.36 48.63 10 48.44 48.34 48.48 48.72 49 36,26 15,05 47.49 47.89 47.65 k a t tepi nnas 5' N 2 .9 48.64 47.45 47 kattepinnas 57.61 48.88 42,61 kraav 48.49 2 Plokk 12 aT PA-26/13 48.85 nov. 2013 set tebassei n 48.79 49.01 50 48,81 Sepa 49 48.56 47.24 Plokk 13 aT 58.31 36,01 4,10 48,10 8,70 65402:002:0108 03.01.2018 0 FM .8 kattepinnas 47 56.89 47.39 14,80 kattepinnas 49.08 48.33 kattepinnas 46,97 Kaardileht nr 631 Rapla 48.69 kattepinnas kattepinnas 47,35 08.02.2007 6' 48.50 kV PA-2/07* - 0 47.61 13.07.2007 1 2 .7 57.40 46,63 PA-9/07* - 34,99 (49,17) - 48.81 Aj. Rp2 47 kattepinnas 48.5 met konks postis 15.07.2007 lasu 47.41 37,45 (48,95) 1,82 35,40 K 13,78 48.61 47.54 PA-8/07* - lasu 35,63 14,42 rajatud tee 47,81 Sepapigi 37,91 (48,63) 1,97 lasu 37.12 37.86 36.58 veekogumis- 37.39 bassein 17.07.2007 PA-9A/07* - ladu 48.70 48.61 48.63 47.17 kattepinnas 65402:002:0109 35,94 FM 14,73 37.23 35.70 9 ladu ladu 37.25 37.14 37,46 (49,00) 1,85 .8 ladu 37.09 38.03 PA-11/07 47 37.76 38.35 37.30 37.23 K 37.25 35,61 14,40 35.58 48,71 v aa 46 38.19 48.85 48.81 6 532 800 . kr 47,25 35.42 42 37.07 kkr r 37.09 35.64 35.58 37.18 37.4614.07.2007 47.26 47.58 47.61 56.34 37.63 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa ladu 49 8 37.10 35,71 .3 lasu 9 37.64 ladu koordinaadid piiripunktide koordinaadid 3 47.41 38 38.22 nov. 2013 49.05 49.04 37.32 0 37.21 . 36 .7 PA-25/13 - lasu 47 37.65 36.99 37.21 37.21 38.21 Pigipõhja kV 47.74 54 38,21 3,10 0 s a 1 n . 65402:002:0106 in 45 Lubjaahju Nr X Y Nr X Y p 37.54 e 35,11FM 13,90 tt 37.48 49.48 49.48 49.46 40. ka 37.16 38.31 37.52 49.79 Aj. Rp1 67 55.74 38.36 37.11 37.36 ladu 37.99 ladu 38.34 49.5 met konks postis 65402:002:0530 1 6 533 039,31 540 307,30 1' 6 533 110,10 540 207,37 37.92 47,80 3 6 37.20 Plokk 10 aT .6 38.15 49.97 47.18 47.54 17.07.2007 49.97 2 6 532 929,35 540 602,10 2' 6 533 077,53 540 249,13 47 37.17 37.59 37.29 37.20 38.12 55.16 purustussõlm 43 47.09 PA-6/07* 1,80 3 6 532 750,80 540 437,07 3' 6 533 034,25 540 358,66 Plokk 11 aT 4 .3 37.07 5 37.41 38.29 50,30 13,41 28 37.12 37.30 37.41 + 35.09 51 4 6 532 735,24 540 458,44 4' 6 533 010,76 540 421,26 46.88 60 37.03 35,09PK 13,88 50.65 50.61 9 . 36.88 50 .4 ladu 45 47.96 47 46,68 37.09 47.99 5 47 36.96 5 6 532 725,02 540 450,99 5' 6 532 936,74 540 618,57 . 43,51 83 37.17 37.02 40,71 36.99 47.96 51.89 47.37 18.07.2007 37.19 48.22 nov. 2013 52.81 nov. 2013 PA-20/13 6,10 PA-10/07* lasu - 37.20 PA-27/13 - 36.78 46,32 47.95 48.13 47.98 48.91 7' 6 6 532 601,86 540 473,30 6' 6 532 855,70 540 546,16 53.36 + 48.38 kkr 12.07.2007 38.35 46,47 (49,18) 11,76 r 34.71 46.73 47,01 7,05 34,71 FM 13,50 37.28 47,71 12,70 FM 47.96 ladu 46,79 4 7 11 51.20 7 6 532 610,16 540 439,23 7' 6 532 725,02 540 450,99 v 6 47.88 .8 .1 53.21 lasu 35,01 FM 13,80 aa 33,86 FM 12,65 PA-3/07* - 12.07.2007 6 8 6 532 632,75 540 397,88 8' 6 532 581,20 540 477,15 47 37 47.86 kr 54.05 37.26 48.33 38.53 . K 47,77 (50,42)12,75 51 53 50.95 47.28 36.48 PA-5/07* 0,41 53.22 36.76 35,02 13,81 10 9 6 532 651,34 540 371,35 9' 6 532 581,93 540 426,50 46.93 37' 54.24 37.34 46.79 47.32 36.66 50,20 (50,99) ladu 14,69 49 . 00 Metsatalu 38.69 47.78 53.69 46.92 36.59 35,10 13,89 50.87 12 10 6 532 664,59 540 383,79 10' 6 532 618,83 540 388,81 i 53.46 36.52 L 53.84 36.57 65402:002:0053 51 47.15 36.60 92 rd 47 kattepinnas 37.48 47.52 36.55 Lubjaaugu 48.11 36.85 15 11 6 532 678,16 540 368,96 11' 6 532 638,24 540 346,18 p 46.91 46.79 39.34 05 M a 39.18 38.85 13 m 36.94 65402:002:0156 A ra 53.78 37.48 39.44 37.08 51 12 6 532 646,03 540 339,46 12' 6 532 643,02 540 347,78 - 15' 9 ka 2: i 54.11 37.00 50.13 50.83 . 45 48.16 36' 51 46.71 t d 46.96 t 39.29 17' ep ar 16 14' 20 i 46.53 37.37 36.84 i nn 13 6 532 658,38 540 290,98 13' 6 532 646,01 540 338,87 36.86 47.87 18' kr 39.29 d 36.92 as amr 50.50 37.23 36.92 46.82 35.27 54.10 11' :0 su 47.10 36.82 14 6 532 667,17 540 251,44 14' 6 532 647,45 540 333,28 29 8 -M ladu 37.08 05 õin 46.96 51.75 :0 k 15 6 532 667,45 540 249,30 15' 6 532 658,38 540 290,98 rd at Liimi 24 t kill 10' ep 6 2: aT nn paljandatud 47.61 50.77 05 46.90 36.86 36.99 i 65402:002:0620 as 06 V H I 16 6 532 631,11 540 223,49 16' 6 532 667,17 540 251,44 40 um 54.51 ladu I LH 36.91 46.84 47.14 47.33 47.85 mahuti 51 18 A 7 37 35' 36.80 V 65 ns H LL 50.45 . II 17 6 532 615,05 540 228,80 17' 6 532 667,45 540 249,30 53 46.76 51.96 LH 47.49 kill õ 36.91 53.10 A 36.82 36.85 47.04 19 20' LL kr T 47.08 46.73 46.97 Lubjahalli 18 6 532 602,14 540 222,99 18' 6 532 631,11 540 223,49 36.84 46.67 47.38 47.63 47.81 52 50.65 Pigimetsa L 8' H L L 65402:002:0159 47.31 34' 36.89 47.03 46.90 47.04 20 65402:002:0157 19 6 532 605,19 540 183,70 19' 6 532 615,05 540 228,80 46.11 47.31 21' 50.84 50.88 53.26 9' LL 47,09 lasu 27 46.79 46.91 46.92 47.49 H 20 6 532 587,75 540 172,09 20' 6 532 602,14 540 222,99 HA 05.02.2007 46.58 47,04 51.71 50.88 50.97 52.22 46.63 51.42 l H 46.62 46.75 52 l 22' 51.98 ki 46.76 10.07.2007 AR PA-1/07* - 45.81 47.18 47.15 LL 47.71 46.28 50.88 21 6 532 533,33 540 132,22 21' 6 532 605,19 540 183,70 H 45.69 46.24 46.72 52.22 50.44 45.21 paljandatud Plokk 20 pT KA 50.98 + 45.62 AJ 52.02 51.15 HA 46.46 46,72 (49,49) 14,51 32.21 43.95 PA-4/07* -R UT Pigibaasi H 51.08 51.94 I N AJ E 51.01 51.61 22 6 532 538,72 540 120,53 22' 6 532 587,75 540 172,09 + 12,60 ATI AR 48.17 32,21 FM 11,00 47,25 (51,54) 34.65 S 65402:002:0158 50.96 50.94 e 51.10 Plokk 21 pT var KA 51.71 A 50.91 32' 26 25 24 25' 51.46 34,65 Kk13,44 r 50.72 50.83 51.67 23 6 532 540,35 540 093,10 23' 6 532 533,33 540 132,22 re 51.04 23 21 51.07 50.63 50.60 50.96 va 51.04 50.48 50.76 47.91 49.18 51.23 51.42 51.62 51.75 51.24 22 52.30 51.54 51.00 50.55 50.41 51.94 52.16 24 6 532 545,93 540 003,81 24' 6 532 538,72 540 120,53 31' 29' 50.70 51.22 51.76 52.11 23' pi 52.46 50.72 õu 48.39 30' 50.86 26' 51.05 50.71 25 6 532 545,68 539 908,95 25' 6 532 545,66 540 003,80 nn 52.97 53.15 53.23 50.63 50.94 28' 50.76 51.97 52.76 53.21 52.99 51.26 51.59 51.15 50.56 50.60 vae r 50.59 50.65 5 2 Lubja 51.42 50.38 24' 50.54 50.69 50.81 50.86 50.71 26 6 532 545,53 539 900,82 26' 6 532 545,68 539 908,95 5 53 53.17 1 49 50.91 50.67 51.12 50.37 51.13 52.16 50.53 50.2750.38 27 6 532 545,44 539 837,46 27' 6 532 545,52 539 900,83 50 51.93 65402:002:0152 50.53 50 50.46 50.23 Väljataguse 44,11 28 6 532 718,82 539 957,40 28' 6 532 540,68 539 892,05 48 50.83 51.24 50.75 44,01 52.34 52.82 52.98 nov. 2013 50.23 65402:002:0105 43,61 Lubjajaani 50.78 50.24 nov. 2013 29' 6 532 528,88 539 862,70 PA-18/13 - 51 nov. 2013 50.72 50.32 51.79 48.54 51 65402:002:0099 51.49 50.37 PA-19/13 1,70 50.50 52.40 50.58 50,21 15,30 Pindala 18,59 ha 30' 6 532 524,65 539 840,30 47.97 51.43 52.10 34,91 FM 13,70 PA-16/13 2,00 49,51 16,20 51 50.68 48.21 50.69 50.59 50.28 49.87 49,71 13,40 31' 6 532 529,18 539 824,57 50.14 31,61FM 10,40 50.02 50.67 Plokk 14 aT 55.79 49.39 49.32 50.04 50.13 34,31 K 13,10 32' 6 532 541,28 539 810,04 PA-19A/13* 2,30 50.37 50.38 50.82 49.75 50.23 Plokk 22 pT 48,21 14,30 50.32 50.76 Plokk 15 aT 50.15 Lubjaahju 33' 6 532 567,19 539 791,92 I' 50.23 47.70 31,61 10,40 48.73 50.48 49.97 50.04 49.34 57.59 50.18 Plokk 23 pT Lubjasõeru 49.88 49.82 49.67 49.36 65402:002:0530 34' 6 532 570,17 539 794,99 50.09 48.36 43,51 48.45 49.56 50 49.67 49.15 50.09 49.46 49.92 65402:002:0102 49.55 47.91 nov. 2013 49.72 49.98 50.11 49.81 49.71 49.63 35' 6 532 600,10 539 776,68 49.37 49.59 48.37 L 49.43 49.69 51.07 49.49 51.91 49.63 Plokk 16 aT 36' 6 532 642,28 539 765,19 49.93 49.71 49.25 I 49.12 49.10 Plokk 17 aT 37' 6 532 680,13 539 761,33 I 49.11 51.05 49.45 48.97 49.24 49.20 49.96 49.26 48.75 52.27 49 48.92 38' 6 533 008,95 540 015,99 48 49.34 49.34 49 48.54 48.90 48.83 48.75 Plokk 16 aT 48.59 Plokk 17 aT Pindala 29,71 ha Lubja PK 44,51 65402:002:0152 nov. 2013 PA-17/13 2,90 48,11 12,45 32,76 11,55 Tisleri 1 Lubjasoo 65402:002:0020 Märkused: Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 45,11 65402:002:0101 nov. 2013 PA-15/13 4,50 Suitsumetsa 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1' 48,51 11,90 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 65402:002:0381 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 32,11 FM 10,90 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.11.2020); Nõlva hoideterviku alumine piir - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); Maardla piir (asendiplaanil) Veehaarde sanitaarkaitseala - Lubja lubjakivikarjääri markšeideirmõõdistamine seisuga 26.11.2021. a Lubjaaugu Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus mäetööde plaani (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, töö nr 21316). 65402:002:0156 5. Mäeeraldise lamam asub EH2000 kõrgussüsteemis abs kõrgusel +29,0 m. I I' Geoloogilise läbilõike joon Elektriliini kaitsevöönd 6. Nõlva hoidetervik tuleb jätta mäeeraldise piiripunktide 4 ja 6 ning 12 ja 21 vahelistele lõikudele. 49 Maapinna samakõrgusjoon, m Hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga, hoideterviku nõlvus on 1 : 1,4. 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 43,51 12.07.2007 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Teekaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Puuraugu nr / rajamise aasta Katendi paksus, m PA-5/07* 0,4 Suudme abs kõrgus 2019. a Madalamargilise ehituslubjakivi 50,20 (50,99) 14,8 (suudme uuringuaegne abs)**, m paksus, m Lubja lubjakivikarjäär 35,02 13,8 0 100 200 m Mäeeraldise plaan Madalamargilise ehituslubjakivi Täitelubjakivi paksus, m Maaparandushoiuala Rapla vald, Rapla maakond lamami abs kõrgus, m * kihtide paksused saadud mudelist Loa omanik Graafiline lisa 1/3 Looduskiatseline kitsendus Osaühing Eesti Killustik ** uuringuaegne abs märgitud, kui erineb 2019. a maapinna kõrgusest Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekarjäär, 48022 K Keemiline analüüs [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 FM Killustiku füüsikalis-mehaaniline katsetus EVS-EN standardi järgi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 30.08.2022 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3973 47,80 47,68 1' 47,66 47,82 47,88 PA-22/13 5,00 47,60 47,81 5,90 47,44 36,91 47.78 15,70 2' 48 Valgu nurm 65402:003:0022 47,37 48,03 48,09 47.88 3 a 014 l 48.15 5 l ,2 Si02: 7 48.01 4 47.81 47,30 47,35 0 : 48,29 4 02 48.08 48,33 3' 47,08 4 1 kr kr 65 47.75 8 v 48.37 aa 48,04 48,29 47,42 8 ,3 47,42 47.55 4' 47 47,13 38' 48.24 PA-23/13 3,40 Küüni 48,23 47.82 48,11 8,30 29,00 65402:003:0143 48.52 48.29 36,41 FM 15,20 6 533 47,23 000 47.30 29,00 46.59 4 48,25 ,4 48.43 48,07 47 48.10 48.45 47,14 47.81 46,46 PA-21/13 2,70 47.75 48.36 48,28 48,35 48,01 7,95 48.32 48,37 47,40 48.24 29,00 37,36 16,15 8 ,7 Plokk 13 aT 29,00 47 47.54 Metsamaa 48,80 47,28 48.24 PA-24/13 3,30 kr Pindala 10,3 ha 48.71 kV v 48,41 8,85 aa kr 10 48.44 29,00 29,00 29,00 36,26 15,05 29,00 47,49 47,89 47.65 5' N 48 2 ,9 47 48.44 2 Plokk 12 aT 48.24 PA-26/13 29,00 48,79 48,81 Sepa 48,56 Plokk 13 aT 48.50 36,01 4,10 29,00 29,00 48,59 47,24 8,70 65402:002:0108 0 ,8 47 47,39 48.50 14,80 29,00 48,33 29,00 48.24 48.71 Kaardileht nr 631 Rapla 29,00 6' 48,50 48,69 kV 29,00 48.79 PA-2/07* - 0 47.61 1 47,61 2 ,7 PA-9/07* - 34,99 (49,17) - 48.81 Aj. Rp2 47 48.44 48.5 met konks postis 47,41 37,45 (48,95) 1,82 35,40 13,78 48,61 47.54 PA-8/07* - 35,63 14,42 Sepapigi 37,91 (48,63) 1,97 29,00 29,00 29,00 47,17 65402:002:0109 48.24 35,94 14,73 PA-9A/07* - 29,00 48,70 48,61 48,63 9 37,46 (49,00) 1,85 PA-11/07 aa 7,8 4 29,00 29,00 35,61 14,40 48,71 v 48,85 48,81 6 532 800 48.44 kr kr 29,00 47,26 47,58 47.61 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 49 47,41 49.18 49,05 49,04 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 0 ,7 29,00 PA-25/13 - 47 48.24 Pigipõhja kV 47.74 38,21 3,10 0 1 48.50 65402:002:0106 35,11 13,90 49.51 49,48 49,48 49,46 Lubjaahju Nr X Y Nr X Y 49.79 Aj. Rp1 47.98 29,00 29,00 49.5 met konks postis 65402:002:0530 1 6 533 039,31 540 307,30 1' 6 533 110,10 540 207,37 29,00 29,00 3 6 ,6 47.54 49,97 2 6 532 929,35 540 602,10 2' 6 533 077,53 540 249,13 47 47,18 49,97 47,09 Plokk 11 aT PA-6/07* 1,80 3 6 532 750,80 540 437,07 3' 6 533 034,25 540 358,66 47.95 29,00 50,30 13,41 4 48.29 28 29,00 51 4 6 532 735,24 540 458,44 4' 6 533 010,76 540 421,26 46,88 35,09PK 13,88 50,65 50,61 9 ,4 47.85 29,00 47 5 5 6 532 725,02 540 450,99 5' 6 532 936,74 540 618,57 47 47.37 51,89 29,00 51,38 PA-20/13 6,10 PA-10/07* - PA-27/13 - 7' 6 6 532 601,86 540 473,30 6' 6 532 855,70 540 546,16 kr 48.06 46,47 (49,18) 11,76 46,73 47,01 7,05 47.47 34,71 13,50 47,71 12,70 11 51,41 7 6 532 610,16 540 439,23 7' 6 532 725,02 540 450,99 v 51,20 6 29,00 35,01 13,80 ,1 aa 33,86 12,65 48.03 PA-3/07* - 29,00 8 6 532 632,75 540 397,88 8' 6 532 581,20 540 477,15 47 kr 48.26 47,77 (50,42)12,75 51 50,95 PA-5/07* 0,41 48 49.95 35,02 13,81 10 9 6 532 651,34 540 371,35 9' 6 532 581,93 540 426,50 46,93 37' 50,20 (50,99) 14,69 50.60 Metsatalu 48.36 48.23 35,10 13,89 12 50.73 10 6 532 664,59 540 383,79 10' 6 532 618,83 540 388,81 51 50,87 i 29,00 49.93 L 65402:002:0053 47 92 rd 51.11 47.47 Lubjaaugu 15 11 6 532 678,16 540 368,96 11' 6 532 638,24 540 346,18 05 M a 46,91 65402:002:0156 13 51,25 51.07 12 6 532 646,03 540 339,46 12' 6 532 643,02 540 347,78 - 15' 9 2: i 48.22 48.17 29,00 50,13 50,83 50.38 51,51 36' 48.15 29,00 51.48 51 d 17' ar 16 14' 20 i 50.29 13 6 532 658,38 540 290,98 13' 6 532 646,01 540 338,87 47.47 18' d amr 51.35 50,50 11' :0 Keskmine veetase abs 46,9 m 51.09 51,01 su 14 6 532 667,17 540 251,44 14' 6 532 647,45 540 333,28 29 48.01 51.19 48.11 8 -M 48.15 48.40 05 õin Pindala 18,5 ha 49.96 51,75 :0 46,96 15 6 532 667,45 540 249,30 15' 6 532 658,38 540 290,98 rd Liimi 24 50,77 kill 10' 6 2: aT 50.01 05 51.60 65402:002:0620 06 29,00 V H 51.68 I 16 6 532 631,11 540 223,49 16' 6 532 667,17 540 251,44 40 um I LH 35' 48.11 48.31 51 18 V A 7 50.56 65 ns I H LL 51.73 50,45 51,96 I LH 51.45 17 6 532 615,05 540 228,80 17' 6 532 667,45 540 249,30 õ A kill 19 20' 53.10 LL T Lubjahalli 18 6 532 602,14 540 222,99 18' 6 532 631,11 540 223,49 52 8' 48.23 48.24 50,65 47.87 48.03 29,00 Pigimetsa L H L L 65402:002:0159 34' 29,00 20 65402:002:0157 kr 19 6 532 605,19 540 183,70 19' 6 532 615,05 540 228,80 47,31 29,00 21' 50.84 50.88 53.26 9' LL 27 29,00 H 20 6 532 587,75 540 172,09 20' 6 532 602,14 540 222,99 HA 48.57 48.07 51,71 50.88 50.97 52.22 H 52 51.42 22' AR PA-1/07* - 51.98 LL 47,71 21 6 532 533,33 540 132,22 21' 6 532 605,19 540 183,70 H 50.88 52.22 50.44 Plokk 20 pT KA AJ 50.98 HA 52.02 51.15 46,72 (49,49) 14,51 PA-4/07* -R UT Pigibaasi H I 51.94 N 51.08 49.50 AJ 12,60 ATI E 51.01 22 6 532 538,72 540 120,53 22' 6 532 587,75 540 172,09 AR 48.82 51.50 51.61 48,17 32,21 11,0049.92 50,79 51,06 51.10 51.21 51,27 49,86 47,25 50,67 (51,54) S 51,47 65402:002:0158 50.96 50.94 e 50.37 51.10 Plokk 21 pT var KA 51,71 A 32' 26 25 24 25' 51,46 34,65 kr 13,44 50.91 50.72 50.83 51.67 23 6 532 540,35 540 093,10 23' 6 532 533,33 540 132,22 re 51,04 23 21 51.07 50.63 50.60 50.96 va 51.23 51.42 51.62 51,75 51,24 22 52,30 51,54 51.00 51.04 50.41 50.48 51.94 50.76 52.16 24 6 532 545,93 540 003,81 24' 6 532 538,72 540 120,53 47,91 31' õu 48,39 49,18 29' 50.70 26' 51.22 52.46 51,76 52,11 23' 50.72 50.55 50.71 30' 28' 50,86 50,76 51.97 52,76 52.97 53.15 52.99 51,26 53.23 51.59 50.63 50.94 51.05 50.56 50.60 25 6 532 545,68 539 908,95 25' 6 532 545,66 540 003,80 ae r 50.65 5 2 53,21 51,42 50.38 24' 50.69 50.81 51.15 50.86 50.71 26 6 532 545,53 539 900,82 26' 6 532 545,68 539 908,95 5 v 50,59 Lubja 3 53.17 50.54 1 5 49 50.67 51.12 50.54 50.91 51.13 52.16 50.53 50.37 50.27 50.38 27 6 532 545,44 539 837,46 27' 6 532 545,52 539 900,83 50 51.93 65402:002:0152 50.53 50 50.46 50.23 Väljataguse 28 6 532 718,82 539 957,40 28' 6 532 540,68 539 892,05 48 50.83 51.24 50.75 52.82 52.98 50.23 50.49 65402:002:0105 52.34 Lubjajaani 50.78 50.24 29' 6 532 528,88 539 862,70 PA-18/13 - 50.03 51 50.72 50.32 51.79 51 3 65402:002:0099 51.49 50.37 48.54 PA-19/13 1,70 50.50 52.40 50.58 7 . 50,21 15,30 Pindala 18,59 ha 30' 6 532 524,65 539 840,30 47.97 50 0 34,91 FM 13,70 PA-16/13 2,00 5 49.71 51 51.43 52.10 49.78 48.21 49,51 16,20 50.68 50.69 50.28 31' 6 532 529,18 539 824,57 50.59 49.87 49,71 13,40 31,61 10,40 50.14 50.02 Plokk 14 aT 8 49.39 50.04 50.13 34,31 13,10 32' 6 532 541,28 539 810,04 .3 50.67 49.32 50 PA-19A/13* 2,30 50.37 50.82 55.79 50.23 Plokk 22 pT 48,21 14,30 50.32 50.76 Plokk 15 aT 50.23 49.75 50.15 Lubjaahju 33' 6 532 567,19 539 791,92 49.58 49.62 31,61 10,40 57.59 Plokk 23 pT Lubjasõeru 65402:002:0530 9 49.82 34' 6 532 570,17 539 794,99 .0 49.97 50.18 49.46 47.70 50.48 49.88 49.36 50 48.73 50.04 49.34 49.67 48.36 50 50.09 65402:002:0102 49.41 48.45 49.67 49.15 49.80 47.91 49.56 49.72 49.98 50.11 49.81 497 .1 49.46 49.63 49.92 49.55 35' 6 532 600,10 539 776,68 49.37 48.37 L 49.43 49.69 51.07 49.49 51.91 49.59 Plokk 16 aT 49.37 49.32 36' 6 532 642,28 539 765,19 6 532 400 49.93 49.71 49.63 49.25 49.33 49.12 49.11 51.05 49.45 48.97 49.10 Plokk 17 aT 49.27 37' 6 532 680,13 539 761,33 539 800 49.24 49.20 49.96 49.26 48.75 52.27 49 48.92 49.14 38' 6 533 008,95 540 015,99 48 49.34 49.34 49 48.54 48.90 48.83 48.75 Plokk 16 aT 49.11 49.14 48.70 49.30 48.59 48.85 49 49.12 48.55 Plokk 17 aT 48.65 48.82 49.12 Pindala 29,71 ha 48.50 48.49 48.46 48.38 49.03 48.02 48.44 48.50 48.92 49 48.30 48.51 48.83 48.83 48.29 48.30 48.29 48.92 Lubja 48.38 48.43 PK 48.31 48.58 48.22 48.16 48.79 65402:002:0152 47.91 48.08 48.06 48.30 48.18 48.72 48.95 48.05 48 48.13 48.17 48.46 48.45 48.45 48.53 48.84 49.07 48.47 47.91 47.90 48.91 48.37 PA-17/13 2,90 48.44 48.73 48.84 48,11 12,45 48.57 48.72 48.93 48.92 48.55 32,76 11,55 48.41 48.40 47.18 48.59 47.81 48.16 48.67 47.16 48.52 48.69 48.03 47.92 48.08 47.19 48.85 48.21 48.05 48.02 48.14 47.22 47.92 48.68 48.78 48.38 48.44 48.14 48.77 47.65 48.58 48.14 48.55 48.03 48 47.94 Tisleri 48.23 48.77 47.77 48.37 48.42 47.43 1 Lubjasoo 47.51 65402:002:0020 47.82 48.58 48.18 47.45 48.78 48.46 48.80 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47.73 47.61 47.89 47.83 48.10 48.46 48.61 48.15 47.73 65402:002:0101 48.49 48.46 48.45 48.78 48.78 48.35 48.57 PA-15/13 4,50 Suitsumetsa 1' 48.20 48.30 48,51 11,90 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 48.81 65402:002:0381 48.66 48.63 48.39 32,11 10,90 48.58 48.67 48.90 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 48.45 Märkused: 48.39 6 532 200 48.19 48.56 Maardla piir (asendiplaanil) 48.69 540 000 540 200 540 400 540 600 Lubjaaugu 48.16 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 65402:002:0156 Veealune astang (asukoht ja sügavus täpsustatakse 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. korrastamise projektis) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 49 Maapinna samakõrgusjoon, m - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.11.2020); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020). Puuraugu nr / rajamise aasta Katendi paksus, m PA-5/07* 0,4 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Suudme abs kõrgus 2019. a Madalamargilise ehituslubjakivi Võimalik veealuse lauge nõlva asukoht (abs 33 - 50 m) 50,20 (50,99) 14,8 (suudme uuringuaegne abs)**, m paksus, m Asukoht pannakse paika korrastamise projektis, vastavalt saadud 35,02 13,8 Madalamargilise ehituslubjakivi Täitelubjakivi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu tingimustele ja kasutatava materjali kogusele. lamami abs kõrgus, m Elektriliini kaitsevöönd * kihtide paksused saadud mudelist Lubja lubjakivikarjäär Korrastatud ala plaan Metsamaa kõlvik - 10,31 ha Rapla vald, Rapla maakond ** uuringuaegne abs märgitud, kui erineb 2019. a maapinna kõrgusest Teekaitsevöönd Loa omanik Graafiline lisa 3/3 Rohumaa kõlvik (elektriliini kaitsevöönd) - 0,82 ha Osaühing Eesti Killustik Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekarjäär, 48022 Maaparandushoiuala [email protected] Mõõtkava 1 : 2 000 0 100 200 m Elektriliini kaitsevööndite korrastamine kooskõlastatakse OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 30.08.2022 liini haldajaga projekti tasandil Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3973
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
  • 📎Mäeeraldise plaan.pdf2210 KB