dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030710

Eesti Geoloogiateenistus · 31. detsember 2025
Viit
13-1/25-2051
Registreeritud
31. detsember 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari
13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik
13-1/2025
Vastutaja
Anu Sihv

Failid

  • 📎Taotlus T-KL_1030710.bdoc33189 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030710 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Marina Minerals OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kabina II liivakarjääri mäeeraldisele. Marina Minerals OÜ on mäendusettevõte, mis tegeleb täitematerjali leiukohtade väljaselgitamise, nende uurimise ning arendamisega, mille eesmärgiks on hilisem ehitus-maavara kaevandamine rahuldamaks konkreetse piirkonna või suurobjekti ehitus-materjali nõudlust. Maavara leiukohtade väljaselgitamisel on huviorbiidis muuhulgas ka vanad NSVL-i aegsed karjäärid, mis on lõpuni ammendamata ja tänaseni korrastamata – nii, nagu on seda mh taotletav Kabina II liivakarjääri mäeeraldis. Käesolevaga taotleb Marina Minerals OÜ Kabina II liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 8 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Tartu maakonnas Luunja vallas, Kabina külas Kabina uuringuruumis viidi 01.01.2025. a. seisuga läbi põhjendus geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT, ehitusliiva aktiivsed tarevaru plokid 8 ja 9 aT ning täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 10 ja 11 pT. Taotletava Kabina II liivakarjääri puhul on tegemist endise Kabina kruusliiva karjääriga, kus jääkvaru on veel ammendamata ja karjäär korrastamata. Kunagise karjääri kaevandamata jääkvaru lõpuni ekspluateerimine aitaks varustada Tartu linna ja seda ümbritsevaid alasi ehitusmaterjalidega, mis on kiirelt kasvava linna jaoks oluline. Ala kasutuselevõtt võimaldab likvideerida sinna ladustatud prügi (vt ptk 1, foto 1), korrastada sinna tagasitäidetud alad ning ala lõplikul ekspluateerimisel nõuetekohaselt rekultiveerida luues eeldused piirkonna rekreatsioonilise lisandväärtuse tekkeks. 2013. a koostatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud karjääride revisjoni arvamusel vajas mahajäetud karjääri ala maavaravarude väljaselgitamiseks täiendavaid uuringuid. 2025. aastal teostatud geoloogiline uuring kinnitas varud. Revisjonis mainitu põhjal soovib Luunja vald mahajäetud Kabina karjääri ala korrastada puhkeotstarbeliseks alaks. Kaevandamisel tekkiva veekogu saab varude ammendumisel korrastada puhkeotstarbeliseks veekoguks (vt ptk 7, foto 2). Riigiteede teehoiukava kohaselt on aastatel 2026-2027 Kabina II liivakarjääri lähipiirkonda planeeritud Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee rekonstrueerimine lõigul 0,0 – 10,0 km, mis suurendab ehitusmaavarade nõudlust. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada kasvava linna/piirkonna tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Kabina II liivakarjäär Aadress Kastre metskond 218, Kabina küla, Luunja vald, Tartu maakond Territoriaalkood 2459 Katastritunnus(ed) 43201:001:1873 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6470683, Y: 665787 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kastre metskond 218 (43201:001:1873). Puudutatud veekogud: (Kabina lombid) (VEE2084870), (Vare lombid) (VEE2084880). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 8 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Luunja vald, Tartu maakond 0432 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 177 Maardla nimetus Kabina Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kabina II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 9.11 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.11 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 35 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 52 Plokid 3/8 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 33.70 tuh m³ 01.01.2025 7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 347 tuh m³ 01.01.2025 8 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 tuh m³ 01.01.2025 9 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 79.40 tuh m³ 01.01.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 247.30 tuh m³ 2. 1203 - ehitusliiv 62.60 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/520891 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.11.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Geoloogiafondi number 47224 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-90 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.07.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja rekreatsiooniala 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf 4/8 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kabina_II_liivakarjaari_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_90_30.07.2025_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Kabina_.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaaruumikuju.dgn Lisa 8: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 9: isojooned_lamam_EH.dgn Lisa 10: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Käesolevaga taotleb Marina Minerals OÜ Kabina II liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 8 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja lammutustööde kirjeldus teedeehituses.Taotletaval Kabina II liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 309,9 tuh m3, millest veealust varu 279,9 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~52 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Kabina II liivakarjäär ~6 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Mäenduslikud tingimused taotletavas Kabina II liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna piirneb lõunast kõrval- maanteega Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee (tee nr 22252), läänest Kajaka teega (tee nr 4320098), põhjast Radari teega (tee nr 4320088) ja idast Vahe teega (tee nr 4320087). Katendi paksus on 0,0 – 6,0 m (keskmiselt 1,0 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 1,5 – 9,8 m, keskmiselt 5,7 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,28 m ja veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 4,35 m. Kasuliku kihi lamamipind on kohati künklik, jäädes absoluutkõrguste 22,3 - 31,2 m vahemikku (keskmiselt 25,9 m). Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb kunagise karjääri süvendisse lisatud tagasitäidet mullaseguse (sisaldas metallitükke ja klaasikilde) materjali näol. Katendi maht mäeeraldisel on 35 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Kabina II liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, fronaatllaadurit ning pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 5/8 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kabina II liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 9,11 ha, asub Kabina külas, Luunja vallas, Tartu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kastre metskond 218 (43201:001:1873), sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%), maa omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, kirdepoolne lahustükk suurusega 7,64 ha ja edelapoolne lahustükk suurusega 1,47 ha. Mäeeraldise teenindusmaa piir ühtib mäeeraldise piiriga Kabina II liivakarjääri iseloomustavad tehislikud veesilmad ja liigniiske ala, mis on tekkinud varasema kaevandamistegevuse ja ebakorrektse korrastamise tagajärjel. Maapinna reljeef on varieeruv, absoluutkõrgused jäävad ligikaudu vahemikku 31 - 38 m merepinnast. Lähim majapidamine asub vahetult Kabina II liivakajrääri teenindusala piiril kirde suunas ~100 m Vare (43201:001:2166) katastriüksusel. Kagu suunas on lähimad majapidamised ~210 m kaugusel Päikesemäe (43202:003:0071) ja Andrese (43202:003:0072) katastriüksustel. Samuti jääb samas suunas vahetult nende kõrvale Kabina mõis, katastriüksusel Parkmetsa (43202:003:0050). Lääne suunas asuvad lähimad majapidamised ~220 m kaugusel Kruusamäe tee 5 (43202:002:0082), Kruusamäe tee 7 (43202:002:0085), Kingo (43201:001:1775). Lisaks jääb lääne suunda ~250m kaugusel asuv Roosi tee rajoon, kus lähimad majapidamised asuvad Roosi tee 3 (43202:002:0013) ja Roosi tee 5 (43202:002:0015) katastriüksustel. Põhja suunas ~120 m kaugusel asub Käo tee rajoon, kus lähimad majapidamised on Käo tee 1 (43202:001:0150), Käo tee 2 (43202:001:0162) ja Männi tee 3 (43202:001:0163) katastriüksustel. Taotletavas Kabina II liivakarjääris asuvad veekogud ja nendega seotud tehisjärved: Kabina lombid, mis sisaldab Kabina järve (tunnus VEE2084870) ja Vare lombid, mis sisaldab Vare järve (tunnus VEE2084880) ning mõlemale kehtivad Maa- ja ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse järgi kalda piiranguvööndid kuni 50 m. Looduskaitse-seaduse § 37 lg 5 kohaselt on maavara kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine lubatud maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehis-veekogu ranna ja kalda piiranguvööndis pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, kui loa andja on andnud nõusoleku, mis on maavara kaevandamise või geoloogilise uuringu loa osa. Kabina II liivakarjäärist jääb lõuna suunda ~75 m kaugusele Kabina järv (kood VEE2084890), samas suunas ~500 m kaugusele Emajõgi (kood VEE1023600). Põhja suunda jääb ~500 m kaugusele Kitseoja (kood VEE1045900). Kabina II liivakarjääri mäeeraldise lõunaservaga kulgeb paralleelselt Lohkva - Kabina - Vanamõisa kõrvalmaantee (nr 22252), lääneservaga piirneb avalik püsikattega Kajaka tee (nr 4320089), põhjaservaga piirneb kruuskattega Radari tee (nr 4320088) ja idaservaga piirneb Vahe tee (nr 4320087). Antud teede piiranguvööndiga kattumist ei ole. Lisaks läbivad ala põhjaosa, keskosa ja lõunaosa teed, millel puudub nimetus ja tähtsusklass. Kahe lahustüki vahelt kulgeb ELERING AS-i D kategooria gaasitorustik T340 Kabina LKS - Tartu LKS (VID kood T340) ja sellega paralleelselt kulgeb sideehitis SK340 Kabina LKS - Tartu LKS sidekaabel (VID kood SK340). Elektriõhu-liinid alla 1 kV asuvad alast ~80 m kaugusel põhja suunas nimega EX.4x50 (VID kood 213866794) ja ~95 m kaugusel kagu suunas nimega EX.4x70 (VID kood 225333397). Mäeeraldisest ida suunas asuvad elektrimaakaabelliinid AXPK.4x50, kaugusel ~230 m (VID kood 110592054) ja ~250 m (VID kood 111158526). Põhja suunas ~80 m kaugusel kulgeb elektriõhuliin 1 - 20 kV (keskpingeliin) nimetusega AS-50 (VID kood 2088457, 2088455), ida suunas ~190 m kaugusel kulgeb elektriõhuliin 35 - 110 kV (kõrgpingeliin) nimetusega Anne - Kuuste (VID kood L097) Taotletav ala ei kattu Natura 2000 alaga. Ala kattub lääneservas osaliselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikadega: soo-neiuvaip (Epipactis palustris - KLO9310902), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9310903), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica - KLO9320755). Taotletava ala lähedusse jääb tiigikonna (Pelophylax lessonae - KLO9118730) elupaik. Lisaks, lõuna suunas üle Lohkva - Kabina - Vanamõisa kõrvalmaantee asub ~85 m kaugusel vääriselupaik (VEP205025) ja ~17 m kaugusel järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: soo-neiuvaip (Epipactis palustris - KLO9341212), suur käopõll (Listera ovata - KLO9341214), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine - KLO9341213), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum - KLO9341215). Taotletava lähedal asub II kategooria kaitsealuse liigi leiukoht ja I kategooria kaitsealuse liigi leiukohaga. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kabina II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim majapidamine asub ~100 m kaugusel kirdes Vare (43201:001:2166) kinnistul. Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga: L_pA=L_wA-20*log⁡r-8dB, kus LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), 6/8 LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m). Selle kohaselt on Kabina II liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: LpA = 105 - 20log(450) – 8dB = 57 dB(A), kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 57 dB, mis jääb alla maksimaalse II kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest ja arvutuslikku maksimaalset mürataset, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Müra vähendamiseks rajab loa omanik mäeeraldisele Vare kinnistu ja mäeeraldise vahele müratõkkevalli kooritud kattepinnasest, samuti saab kunagist tagasitäidet kasutada müratõkkevalli rajamiseks. Taotletava mäeeraldise ja Vare kinnistu vahele jääb ka kõrghaljastus. Peale müratõkkevalli töötavad paljud kaasaegsed ekskavaatorid ja seadmed töötavad madalama müratasemega. Marina Minerals OÜ kasutab kaasaegset tehnika ning hooldab seadmeid regulaarselt, et ei tekiks kulunud osi, mis suurendavad müra. Müra vähendamiseks seadmete puhul on võimalik ka kasutada mürasummutavaid katteid ja vibratsiooniisolaatoreid. Karjääris ei toimu töö pühade ja puhkepäevade ajal. Tööaeg karjääris on tööpäeviti kella 8.00–18.00. Siinkohal loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, tehakse vastavad uuringud ja vajadusel leitakse kompromiss tekkiva häiringu kompenseerimiseks. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 26 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,053 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,25 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Taotletavas Kabina II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletava mäeeraldise edelaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodiga KLO9310902) kasvukohaga, III kategooria kaitsealuse liigi Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp; keskkonnaregistri koodiga KLO9310903) ja III kategooria kaitsealuse liigi Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp; keskkonnaregistri koodiga KLO9320755). Kaitsealune taim levib ka mäeeraldisest loode suunas Kastre metskond 217 (43201:001:1874) katastriüksusel, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel. Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis. Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Taotletavas Kabina II liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha 7/8 väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Kabina II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Kabina II liivakarjääri graafika Lisa 11: Kabina_II_liivakarjaari_graafika.asice 8/8 4320086 Kajaka tee L1 43201:001:1918 PRK0073350 34.11 Kingo 2 0,3 34.48 Puurkaevu 43201:001:1775 34,37 4,2 43201:001:2033 29,87 665 600 665 800 35.14 35 Kaj aka 34.56 34 34.57 4320088 Radari tee t 34.11 ee 34. 66 43201:001:1897 A 36 36.09 34 K 1 . r 91 0,3 32 35 6 471 000 . 95 36,57 .98 2,7 7 I 33,57 33. 33. 33. 33. 33. 3 36.69 62 6 89 . 97 22 5 31 33 1 32. .82 36 55 . 33 29 . 79 3 7 Kuldtähe 31.89 8 9 37.17 43201:001:2169 N 37. 29 325 .1 PA-1 Vahe tee L2 0,2 37. 33,72 32. 31 Nõlvaku 32. 32. 43201:001:2170 32. 32 43 35 . 21 53 . 31 84 05 25 84 31 2,3 11 31,22 . .92 . TL (ST 6,9)43202:002:0039 34 91 32 6 62 . K-2 . 33 34. 37 31.69 31,72 - 75 Ülase 33,27 32 03.01.2025 33. 0 .9 4,0+ . 37 04 2 43201:001:2168 29,27 34 382 . 30 33.62 31. Plokk 5 aT 32. 2 32. 31. 9 . 32. 32 34 Kabina liivakarjäär 83 31. 62 59 84 . 38 74 84 5 3 32. 2. 02 Plokk 3 aT 74 320 .1 328 .2 10 Plokk 4 aT 34 8 .5 331 .1 32. 2 . 3 31,76 29 1 95 31.64 6 . 7 33 Karikakra .8 1 94 .6 2 31.72 03.01.2025 3 2 Kabina kruusakarjäär 3 8 3 10 3 .3 2 4 4 . .5 3 33 PA-2 0 .9 5 . 43201:001:2167 3 3 1,1 3 Kaardileht nr 54663, 54664, 54761, 54762 31 6 38. 44 43202:002:0010 .7 31.86 65 33,26 2 . 3 31 3,2 384 .8 32.21 49 31 . 28,96 TL (ST 8,1) 06 01 3 .34 30.85 32 . 32 . 11 34. 97 32.42 K-1 33 .4 1 43 33 2.9 31 . Vahe tee L3 0,1 33 .4 8 75 32 4 34,07 33 . 31 . 37 02 2 4,4+ . . 8 09 81 31,86 43201:001:2171 34 38 32.23 29,57 36 9 12 5 .3 3. 3 24.01.2025 6 Vare 38.50 4320089 Kajaka tee 3 4 30 4 . 31 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 92 K 3 . 93 32 43201:001:2166 r 32 . 9 53 31.50 30.70 32 . . 32 43201:001:1919 piiripunktide koordinaadid 31 32 33 38.95 .0 2 38 . 5 3 . 7 33 . 8 62 .7 5 Plokk 2 aT 1 6 8. 10 pT 31 3 02 . 31 .6 72 Õu . 32 7 32.03 19 A .18 Kr 33 37 11 pT 38 6 470 800 .4 31.26 18 27 39.88 7 69 2 32.25 3 11 . 82 . 37 Nr X Y 31 31 31 0 32 39 32 . 94 H 9 13 . 32 . 56 666 200 . 98 31.43 08 E 37. 31 . 31.43 19 32 . . 31.97 69 31 ' 1 6 470 697,58 665 584,66 32.01 25 31 22 . 39 .27 I I . 32.04 . 39. 31.06 32.16 4 PA-10 32 5 32 3 31 2 9 3 Kastre metskond 217 32 32 .3 3 31 .2 .1 31 7 ' 2 6 470 757,57 665 623,28 31 8 31.38 3 . 31 58 32 . .8 1 1,0 1 3 .4 02 89 . . 2 37,34 . 8 10 . 8 3 . 66 3 . 2 27 34 31 6 37 5 43201:001:1874 IV 3 3 28 32.48 . . 31.08 Plokk 6 aT 4 .2 8 8,5 22 18 7 20 37 3 3 31.83 2 27,84 3 6 470 817,31 665 659,08 9 6 . 8 02 . 32 34 32 2 32 2. 14 9 03 . 30.11 29,84 2,6 TL (ST 13,5) . .9 5 32 3 30.97 32 . 30.63 2 6 .6 2 31 . 52 0 .4 31.15 29,97 3 Plokk 7 aT 32 . 3,6 TL (ST 8,1) 4 6 470 861,26 665 698,72 31 0 .1 03.01.2025 38 . 02.01.2025 37 3 Päikesemäe 08 31 1 36 2,3 TL (ST 7,5) 49 31 . 32 2 32. 53 32. 7 31. 98 5 . . 5 . . 90 32 . 1 06 . 3 17 43202:002:0110 93 31 5 6 470 891,52 665 710,57 31. 09 37 32.00 PA-11 15 32.31 10 pT 54 .1 17 . 31.55 0 30.09 0,6 9 32 4 . 31,59 . 2 30 31 32.20 66 3 31 32,27 14 30.15 31 . . 6 6 470 933,96 665 712,17 .5 5 59 25 2 .1 02.01.2025 .0 11 pT 1 3,4 3 2 32 . PA-3 35 2 31 . 3 43 11 3 21 37 31.65 33 28,27 .5 . 29.92 36 9 . 0,6 39 7 31 1,6 TL (Kr 1,5; ST 15,1) 5 . Kr 3 32 . 6 1 31.43 3 1 41 7 6 470 970,79 665 707,29 32 1. 3 II 31.13 32,19 . 51 26 6 .3 65 3 . 1,8 TL (ST 21,2) 49 2 . 31.51 3 6,4 2 . Kastre metskond 218 69 32.05 . 32 13 30 32. 68 32 . 39 75 37 25,19 31. 32 3 . 30 1. 2 8 6 470 960,16 665 731,54 31 0 . 31 . 06 . 3,9 EL (ST 3,3) 31 . 32 76 . 37 31 20 .0 51 43201:001:1873 43 30.03 35 . 8 31.93 30 3 2,5 TL (ST 11,4) 32 . 1 PA-17 30 88 15 74 . .4 36 31.31 . 43 37. 33 . 9 1 0,4 . 30 9 6 470 949,37 665 763,88 31 30 31. 17 67 . 31 30 . 32 20 . . 30.56 1 31 32,21 30. 32 .7 05 82 .1 . 30.16 16 3 1 9 32.34 5,3 3 5 2 32 332 . 0 3 3 84 7 10 6 470 884,22 665 775,19 .3 7 .4 26,51 .0 3 31 6 1 0 3 0,8 EK (Kr 54,2; ST 6,1) . 6 6 1 30,97 36 . 30. 4 12 30 7 55 31 30.18 3 . 2 4320087 Vahe tee 53 . . 1 4,531TL (Kr 3,0; ST 35,6) 6 . 90 6 26 21 . .3 51 46 32 32 41 3 02.01.202565 11 6 470 874,90 665 759,48 32 . 53 31. 25 3 . .1 32 . . 30 3 55 31 7 2 . 7 29.98 1 34 316 . 21 . 31.22 2 .0 3 PA-13 . 32.08 3 3 31,65 3 43201:001:1920 1 0 5 30 .3 31. .3 3 30 1 0,3 3,9 TL (Kr 0,4; ST 23,2) 0 5 30.29 3 1. . 8 36 3 .2 . 51 02.01.2025 30.23 12 6 470 845,63 665 733,13 37 13 24 1 35 32,87 . . 49 61 . 29 6 31 8,4 4,5 TL30(Kr 7,9; ST 19,3)28.60 30.07 31 31 PA-4 30 3 . .2 42 31. 0 31 .3 . . 30 . 30 8 36 2 24,17 30 30. 32 31,05 2 2 3 5 3 13 6 470 788,71 665 718,29 . 0 .48 30.18 71 .30 2 31 32,15 PA-12-3 .4 03 30. 0,9 98 71 31. 2 10 pT 20.03.2025 . . 31.11 . 3 3 30 1,8 0 33 71 Plokk 8 aT 78 . 32 8 32 . 30. 6 1 31.31 32 32 . 31 PA-16 . 38 . 24,65 27 3 31 14 6 470 726,41 665 742,36 31 31,62 30,47 30.34 2 36 .3 39 3 3 . 6,6 32.66 30 4 1 1,5 30.36 3 7 ' 2 12 . 3 9 . 29.20 I .1 89 06 49 I . 26 . 65 65 I 51 9 11 pT 30 31,45 0 3 . 31. 30. .1 0 32.17 1,8 EL (ST 3,0) .46 30. .39 Plokk 9 aT 30 18 31 15 .9 25 0,9 EL (ST 4,6) PA-12-2 02.01.20253 37 31 . 5,5 29.93 30.95 31 . 3 15 6 470 682,01 665 802,24 0 36 3 1. 41 0. .3 6 8 32. 3 4 24,45 30 9 31. 2,0 PA-12 31. 0 30.35 . 69 31 5 EL (Kr 28,0; ST 3,6) 3 21 . . 2 31.55 665 400 3 3 04 5 30.39 3,9 TL (ST 15,9) 6,0 09 31 .4 4 83 31,79 31,81 . 58 30,20 16 6 470 685,51 665 889,37 30 30 . 31,17 . 4 30.46 97 36 31 3 48 31.04 13 .0 0 15 31,32 . 50 56 31.69 1 30. . 31 24.01.2025 1,45 03.01.2025 . 31. 3 3 89 32 1 32 . 3 58 .44 30.46 31.01 1. 3 . 44 32 02.01.2025 23,72 31. 2 PA-9 3 Andrese . 2 1 PA-14 PA-12-1 TL (ST 33,8) 2 . 17 6 470 739,16 665 946,73 98 31 29.03 33 1,4 30. - 36.78 . 7 38 29.31 0,4 3 . 31 32.41 31.30 30 31,30 31.22 32 43202:002:0111 3 22 Kr 31.21 30.45 31.71 31,82 31,43 314 .1 PA-12-4 1. 52 29.38 4,3 8,6 30,87 35 18 6 470 787,27 665 953,64 25 00 . 30.71 30.60 1,2 27,00 32.93 32 62 42 . 31 . 22,82 1,6 TL (ST 6,6) 32.00 31,78 24.01.2025 TL (Kr 1,9; ST 8,6) 32.15 . 83 29.31 64 . 36.77 31 32.32 31 30 19 6 470 790,21 665 963,03 36 3,7 TL (ST 13,9) . 27 31.39 5 99 10 26 30 .7 30.09 . 34 6 470 600 . 63 1 50 48 3,3 TL (ST 15,5) 3 0. 3 32 0 3 49 32 . . 36 31 5 13 20 6 470 756,06 665 991,76 32 56 3 . . .5 25 . 24 86 40 6 .4 31 . 3 I 1 31 0. PA-8 4 1 3 5 I 27 23 34.90 6 . .3 . I 3 29.17 4 25 60 3 31 3 31 0 . - .2 3 .6 2 . 30 8 1 30,81 0 35.09 3 . Plokk 6 aT 28 3 . 36.67 29.77 40 29,78 5 6 30 1 3 31 24 . .9 3 31,44 30 32,32 21 6 470 720,66 666 029,97 1 24.01.2025 39 3 03.01.2025 A PA-7 31 . 6,4 34. 20 30.96 02.01.2025 25,92 Plokk 7 aT 19 PA-5 . 0,7 32 2,7 TL (ST 10,3) 36.98 8 29.74 22 6 470 627,39 666 070,92 31 72 3 36. .4 3 40 0. 0,3 31,48 3 37 30 32.50 . 91 3,7 EL (Kr 22,7; ST 3,1) 32 30 3 59 . 23 31,94 1 80 2. 5,3 29.93 3 30,32 35 32 . 31 31,62 31 . 29.63 34 32 5 56 . 23 24 . .3 3,130.98 . 30 08 25,48 23 6 470 604,71 665 982,72 . 81 1 30 36.95 2 . 0 31,43 03.01.2025 32 24.01.2025 3 32 TL (ST 9,0) .4 28,54 31. .6 30,41 6 7 1 33. 1 3 . 3 0 31 3 4 3 . 55 3 03.01.2025 41 4 33. 38 31.96 30 1,2 TL (ST 8,1) 31. 39 316 .3 PA-15 0,2 3 1 .0 4 PA-6 31. 05 03.01.2025 30 . 303 .1 36.74 Kastre metskond 3 24 6 470 530,18 665 738,74 3 1,9 TL (ST 11,9) 31.7 0 3 6 2. 3 0,5 60 .6 3 1 4 33. 2 1. 73 311 .9 32,33 30 . 21 . 33 43202:002:0078 5 7 3 9,8 31,91 5 33.62 36 36.58 25 6 470 650,63 665 634,77 7,7 4,0 TL (ST 7,3) 23 .7 32. 49 3 33. 22 30.59 22,33 32.3191,7 TL (ST 24,2) 23,71 31 36.19 3. 24 2 .5 30 5 . 2,7 TL (Kr 2,9; ST 5,7) 1 0 34.82 32. 39 31. 63 31. 17 3 16 .1 7 4,6 TL (ST 26,1) 30. 32 1,0 TL (ST 10,6) 26 6 470 678,59 665 572,36 31. 3 35 30 58 36.21 3,5 TL (ST 15,6) . 33.48 31. 31 3 3 1 3 . .8 53 3 .1 V 27 6 470 590,20 665 658,40 3 31 17 r 3 . 6 58 5 2 31 3 4 I K . 85 . .8 30 31 . 9 10 1 32 33. . 33 9 31. 33 3. 24 1 . . 03 84 31 31 34 3 0 : 92 3 . 52 5 . 5 66 1. 003 28 6 470 509,51 665 728,94 27 32.67 L ohkva 31. 35 37.05 36.63 3202: 32.32 34.5 -Kabi 30. 31 4 37 6 na- Van 3. mõ 5 30.98 eeT5 at a 2 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T4 i set 2 e 30. 33 35 mõs i 29 6 470 511,56 665 712,58 31.98 2 31. 8 3 35. e 23 A V -ana 3 31. 24 29 86 . bn ia 43202:002:0043 3 3 6.03 31.59 31 34.52 36.93 hka v Ka - 30 6 470 571,19 665 505,79 32 6. 0 2Lo 28 . 0 8 32.06 7 37.58 2225 34 33. 47 37 Väike-Kabina 34. 85 37 . . 65 38.06 37.71 Pindala kokku 7,64 ha + 1,47 ha = 9,11 ha I 76 32.49 ' TP 38.20 43202:002:0038 37.00 Kastre metskond 4 38. 75 Kr 38 43202:003:0068 38.51 37 Kabina gaasijaotusjaam 36.97 43202:003:0070 Kastre metskond 62 43202:003:0069 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 0 100 200 m 6 470 400 Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt Märkused: Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise piir 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Eeldatav tagasitäite levik 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.01.2025. Mäeeraldise teenindusmaa piir 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Kabina liivamaardla piir (asendiplaanil) - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 16.10.2025); Ranna või kalda piiranguvöönd Kastre metskond 218 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.10.2025); Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 43201:001:1873 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.10.2025); I I' Geoloogilise läbilõike joon Veehaarde sanitaarkaitseala - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.10.2025); 31 Maapinna samakõrgusjoon, m - 2025. a Kabina uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5099). 26 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Vääriselupaik 5. Plaani loetavuse eesmärgil pole peale kantud teenindusmaa piiripunkte, 30,64 03.01.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev kuna need ühtivad mäeeraldise piiripunktidega. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). PA-2 Kaevand-puuraugu nr 1,1 Katendi paksus, m III kategooria kaitsealused liigid 33,52 Suudme abs kõrgus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3,2 Kasuliku kihi paksus, m 29,22 Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m Kabina II liivakarjäär Mäeeraldise plaan 2025. a uuringu puurauk Tee kaitsevöönd Luunja vald, Tartu maakond 1996. a uuringu puurauk (EGF 5407) 2014. a uuringu kaevand (EGF 8609) Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3 2,7 TL (Kr 2,9; ST 5,7) Proovi ulatus (m), materjal (kruusa sisaldus %; savi- ja tolmu sisaldus, %); Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, 11312 Tallinn, Harju maakond TL - täiteliiv, EL - ehitusliiv, EK - ehituskruus [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 Gaasipaigaldise kaitsevöönd PA-12-2 Katendi puuraugu nr 2,0 Katendi paksus, m Tauri Põldema 31,81 Suudme abs kõrgus, m Sideehitise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 16.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5345 /Allkirjastatud digitaalselt/ Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' N S W E m m m m Nõlvaku 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T5 4320087 Vahe tee 39 43202:002:0039 43202:003:0039 39 39 43201:001:1920 39 0110 kesem äe PA-10 38 38 38 38 002: Kastre metskond 3 37,34 Mäeeraldise piir 43202:002:0078 Mäeeraldise teenindusmaa piir 43202: ee skond 217 37 37 37 37 Päi 1919 aka t 1874 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 1,0 Kastre metskond 218 001: 36 36 36 36 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 4320089 Kaj Kastre metskond 218 Plokk 10 pT 001: Kastre metskond 218 43201:001:1873 43201:001:1873 PA-10-1 e m et 43201:001:1873 Veetaseme abs kõrgus, m 43201: Kr.0,0 vt. 29,97m 43201: 35 35 35 St.13,5 35 02.01.2025 Mõõtmise kuupäev PA-1 TL r Keskmine uuringuaegne veetase ja Kast 33,72 PA-2 34 34 34 Plokk 6 aT 34 eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 30,9 m) 1: 33,26 PA-13 3,6 0,2 2 PA-1-1 Plokk 6 aT 32,87 Plokk 10 pT PA-11 2 PA-3 PA-3 PA-11 Puuraugu nr 1: 33 Kr.0,0 33 33 33 2 PA-6 32,27 Plokk 6 aT 32,27 1: St.6,9 vt. 31,86 m 32,19 0,3 vt. 31,86 m 32,19 Suudme abs kõrgus, m 24.01.2025 31,91 24.01.2025 PA-10-2 TL 1,1 Kr.0,0 32 vt. 31,76m PA-12 32 32 32 vt. 31,72m vt. 31,59m vt. 31,59m St.8,1 2 03.01.2025 0,6 31,17 0,6 0,6 vt. 30,87 m 0,6 1: 03.01.2025 vt. 30,81 m PA-11-1 1: 1: 03.01.2025 03.01.2025 TL 0,5 24.01.2025 2 24.01.2025 PA-11-1 Proovi number 1: 1: 2,5 Kr.1,5 2 2 31 PA-2-1 vt. 30,97m 31 31 31 Kr.1,5 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % 5 Kr.0,0 02.01.2025 St.15,1 St.15,1 5 vt. 30,47m Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % 1: vt. 30,41m TL 5 St.8,1 PA-13-1 02.01.2025 1: PA-3-1 03.01.2025 PA-3-1 TL EL - ehitusliiv TL Kr.0,4 2,2 vt. 29,97m 7,2 2,2 30 PA-6-1 30 30 vt. 29,84m 30 11 pT Kr.0,0 Kr.0,0 02.01.2025 TL - täiteliiv St.23,2 Kr.0,0 03.01.2025 okk 11 pT St.3,3 TL St.3,3 PA-11-2 4,2 St.7,3 PA-10-3 29 4,3 Plokk 7 aT EL 29 29 EL Kr.0,0 Plokk 7 aT Kr.0,0 29 Proovitud intervall, m TL 4,2 Plokk 7 aT St.21,2 St.7,5 TL 5 4,0 TL 4,0 Sügavus maapinnast, m 1: 1: 28 28 28 28 1: 5 9,5 4,5 4,5 5 5 4,5 1: 5,7 PA-13-2 Pl 27 PA-3-2 Kr.7,9 27 27 PA-3-2 27 Kr.0,0 Kr.0,0 10,3 St.19,3 Plokk 7 aT PA-6-2 5,5 5,5 Puuraugu sügavus, m St.11,4 TL Kr.2,9 St.11,4 26 TL St.5,7 26 26 TL 26 TL Kaevandamisel jäetava nõlvus 7,0 6,0 7,0 1:2 vastab kaldele 26° 25 25 25 25 1:5 vastab kaldele 12° 7,2 PA-6-3 7,4 Kr.0,0 7,4 8,7 PA-12-1 24 Kr.0,0 St.10,6 24 24 24 8,2 TL St.33,8 - 23 23 23 23 10,2 22 8,9 22 10,2 Läbilõige IV-IV' 21 21 SW NE Kasvukiht m m 38 38 Läbilõige III-III' Tagasitäide 37 Kastre metskond 218 37 W E 43201:001:1873 m m 4320087 Vahe tee 36 36 Liiv 0110 38 38 0038 43201:001:1920 kesem äe na 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T4 Kabi 002: 35 35 002: 37 37 43202:002:0043 Liiv, savikas ee (fr 0,063 mm > 15%) 43202: ke- skond 217 1919 aka t 43202: Päi 34 34 1874 Väi 36 36 PA-13 Plokk 6 aT Liiv, kruusakas 001: 4320089 Kaj 32,87 Kastre metskond 218 PA-17 PA-11 (fr 2...64 mm > 20%) 001: 33 PA-4 33 35 43201:001:1873 35 PA-5 32,27 43201: PA-14 32,15 32,21 e m et 31,94 0,3 43201: 31,82 2 32 32 2 1: Kruus 1: 34 34 0,4 1: PA-17-10,6 Plokk 6 aT 0,3 Plokk 10 pT PA-5-1 r 2 Kast Plokk 10 pT 0,4 Kr.54,2 PA-11-1 1: PA-15 Kr.0,0 PA-14-10,9 PA-13-1 St.6,1 Kr.1,5 2 PA-8 31 1,2 31 33 33 St.8,1 Kr.0,0 PA-4-1 Kr.0,4 PA-5 32,33 PA-6 32,32 Plokk 6 aT Kr.0,0 EK St.15,1 31,94 vt. 31,62 m 31,91 Plokk 8 aT 1,5 TL St.6,6 St.23,2 TL Moreen PA-7 0,0 TL St.3,0 TL 2,2 24.01.2025 0,2 PA-9 30 PA-5-2 30 32 31,48 32 2,0 EL PA-11-2 PA-15-1 31,30 Kr.0,0 PA-17-2 5 vt. 31,44m 0,3 vt. 30,87 m vt. 30,87 m 1: 2,7 1: PA-5-1 vt. 31,43m 1: PA-8-1 Kr.0,0 1: Kr.0,0 0,5 24.01.2025 24.01.2025 St.11,9 PA-4-2 Kr.3,0 5 03.01.2025 03.01.2025 0,0 Savi 2 Kr.0,0 2 St.24,2 Kr.0,0 29 TL Kr.0,0 St.35,6 St.21,2 29 31 St.8,1 31 TL 0,7 St.10,3 7 aT St.4,6 4,2 Plokk 7 aT TL TL 5 3,4 PA-14-23,6 11 pT PA-5-3 1: TL vt. 30,41m 1,5 1,9 vt. 30,32m TL EL 4,0 5 vt. 30,20m Kr.0,0 Kr.0,0 1: 03.01.2025 03.01.2025 03.01.2025 28 3,9 28 PA-5-2 1: 30 30 St.13,9 1: PA-6-1 vt. 29,78m St.40,4 Gaasipaigaldise kaitsevöönd 5 Kr.0,0 PA-9-1 5 Kr.0,0 03.01.2025 2,7 4,2 - TL 5 11 pT 1: St.11,9 St.7,3 Kr.1,9 PA-4-3 27 PA-13-2 27 29 TL TL St.8,6 29 Kr.0,0 PA-15-2 PA-7-1 7 aT TL St.15,9 Kr.7,9 5,5 3,4 PA-5-3 St.19,3 5,7 Tee kaitsevöönd Kr.0,0 Kr.0,0 PA-8-2 1: 5,7 TL 3,9 Kr.0,0 Plokk 7 aT Plokk 9 aT 26 TL 26 5 28 St.26,1 St.9,0 Kr.22,7 28 St.40,4 TL 7 aT TL St.3,1 4,2 - 4,5 EL 25 PA-14-3 25 27 4,3 27 III kategooria kaitsealused liigid Kr.0,0 7,5 PA-6-2 St.15,5 Kr.2,9 8,7 24 TL 24 26 St.5,7 6,4 26 6,5 TL 6,0 PA-8-3 5,7 8,7 23 23 25 Kr.0,0 25 9,0 PA-15-3 7,2 PA-6-3 St.29,8 10,2 Kr.0,0 Kr.0,0 - St.10,6 22 22 24 St.15,6 24 TL 8,2 TL 7,8 10,2 8,7 21 21 23 23 10,0 22 22 10,2 10,2 21 21 Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kabina II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. I-I' ... IV-IV' Luunja vald, Tartu maakond 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3. Plokkide 6 ja 7 aT vahepiir asub abs kõrgusel 30,9 m. Plokkide 8 ja 9 pT vahepiir asub abs kõrgusel 30,9 m. Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3 Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, 11312 Tallinn, Harju maakond [email protected] H 1 : 2000 Mõõtkava V 1 : 100 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 16.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5345 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4320086 Kajaka tee L1 43201:001:1918 PRK0073350 34.11 Kingo Puurkaevu 34.48 43201:001:1775 43201:001:2033 665 600 665 800 35.14 Kaj aka 34.56 34.57 4320088 Radari tee t 34.11 ee 34. 66 43201:001:1897 A 36.09 34 K . r 91 32 35 6 471 000 . 95 .98 7 33. 33. 33. 33. 33. 3 36.69 62 6 89 . 97 22 5 31 33 1 32. .82 36 55 . 33 29 . 79 31.89 8 9 37.17 Kuldtähe 43201:001:2169 N 37. 29 Vahe tee L2 37. 32. Nõlvaku 32. 32. 43201:001:2170 32. 32 43 . 21 53 31 84 05 84 31 11 . .92 . 43202:002:0039 34 32 31.69 6 Ülase 32 370 .9 382 .2 43201:001:2168 33.62 31. 30 Plokk 5 aT 32. 2 32. 31. 9 . 32. 32 Kabina liivakarjäär 83 31. 62 59 84 38 84 5 Plokk 3 aT 320 .1 10 8 .5 Plokk 4 aT 32. 32 31.64 29 6 .1 7 33 Karikakra .8 1 94 .6 2 3 2 Kabina kruusakarjäär 3 8 3 10 3 .3 2 4 4 . .5 3 33 0 .9 5 . 43201:001:2167 3 3 3 Kaardileht nr 54663, 54664, 54761, 54762 31 6 38. 44 43202:002:0010 .7 31.86 65 2 . 3 31 4 .8 38 32.21 11 34. 97 32.42 3 .34 33 .4 1 33 2.9 Vahe tee L3 33 .4 8 75 32 4 2 30 33 . 8 31 . 37 02 . . 09 81 43201:001:2171 38 32.23 9 12 28 5 .3 3. 3 6 Vare 38.50 4320089 Kajaka tee 3 4 30 4 . 31 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa 92 K . 93 32 43201:001:2166 r 32 . 30.70 32 . 30 32 43201:001:1919 piiripunktide koordinaadid 31 38.95 .0 2 38 . 5 37 33 . 8 62 .7 5 Plokk 2 aT 1 6 8. 10 pT 3 02 . 31 29 .6 72 Õu . 32 7 32.03 19 A 27 Kr 33 .18 37 11 pT 6 470 800 .4 31.26 39.88 18 69 2 32.25 11 . 82 . 37 Nr X Y 31 31 31 0 39 32 . 94 H 9 13 . 32 . 56 666 200 . 98 31.43 08 E 37. 31 . 32 . 31.97 69 31 22 . 39 .27 1 6 470 697,58 665 584,66 . 32.16 39. 4 31.06 32 5 3 31 2 3 Kastre metskond 217 32 .3 .2 .1 31 7 2 6 470 757,57 665 623,28 8 3 . 31 58 32 .8 1 1 3 89 . . 2 . 8 10 . 8 3 . 66 3 27 31 6 37 43201:001:1874 32.48 .3 . 31.08 2 Plokk 6 aT 4 .2 8 22 18 7 20 37 3 6 3 31.83 2 3 6 470 817,31 665 659,08 9 6 . 8 02 . 32 32 2 32 2. 14 03 . 30.11 . 5 32 3 30.97 32 . 6 .6 2 . 52 30 Plokk 7 aT 32 . 370 .1 Päikesemäe 4 6 470 861,26 665 698,72 08 36 49 31 32 32. 53 32. 31. 5 . . 5 . . 90 32 . 1 29 06 3 17 43202:002:0110 93 5 6 470 891,52 665 710,57 31. 09 28 37 32.00 32.31 10 pT 54 .1 17 0 9 4 . . 2 30 32.20 3 31 14 30.15 . 25 2 .1 6 6 470 933,96 665 712,17 11 pT 32 31 35 . 43 0 21 37 31.65 2 . 29.92 36 9 5 39 3 57 . Kr . 6 31.43 3 1 41 7 6 470 970,79 665 707,29 32 1. 6 3 .3 65 29 28 27 3 . 49 2 . . Kastre metskond 218 69 32.05 32 30 Plokk 8 aT 32. 68 32 . 39 75 37 31. 32 3 . 30 1. 2 8 6 470 960,16 665 731,54 31 0 . 31 . 06 . 31 . 32 76 . 31 20 .0 51 43201:001:1873 43 35 . 8 31.93 30 32 30 . 88 15Plokk 9 aT .36 . 43 37. 33 1 30 . 30 9 6 470 949,37 665 763,88 31. . 30 . 32 30.56 20 30. 82 16 30.16 3 1 26 332 .5 3 84 10 6 470 884,22 665 775,19 7 .0 31 6 36 . 12 30 55 3 4320087 Vahe tee 53 . . 1 . 90 6 26 21 . 3 .3 51 46 32 32 41 3 11 6 470 874,90 665 759,48 32 . 1 30 3 .1 32 . . 2 55 31 316 .7 7 29.98 6 . 32.08 5 .1 30 29 43201:001:1920 1 36 3 8 28 12 6 470 845,63 665 733,13 30 .49 2 31 3 0 . . 8 36 5 2 30 2 27 3 2 .4 13 6 470 788,71 665 718,29 03 98 71 2 10 pT . . 31.11 30 71 78 32 32 . 9 32 2 . . 9 27 14 6 470 726,41 665 742,36 31 2 36 2 13 . 3 . 26 65 11 pT 1 32.17 3 315 .9 25 Z= 30,9 abs m 15 6 470 682,01 665 802,24 31. 31.55 665 400 09 3 83 16 6 470 685,51 665 889,37 28 . 30. 9 1 7 36 31 13 56 . 31 . 3 89 32 1 32 . 58 .44 . 44 32 Andrese . 17 6 470 739,16 665 946,73 98 36.78 . 31 43202:002:0111 22 Kr 29 18 6 470 787,27 665 953,64 25 28 00 . 32.93 2 32 32.15 7 62 . 31 31 36.77 32.32 2 19 6 470 790,21 665 963,03 36 7 27 . 26 5 99 10 .7 6 470 600 . 1 50 3 32 49 32 . 3 20 6 470 756,06 665 991,76 32 0 . 25 86 23 34.90 27 . 31 28 0 .8 35.09 36.67 35 24 24 Z= 30,9 abs m 21 6 470 720,66 666 029,97 A 34. 20 19 . 36.98 7 22 6 470 627,39 666 070,92 31 72 36. 40 2 32.50 . 7 91 2 32 3 2 80 2. 32 . 31 32 56 . 23 6 0 . 2 23 6 470 604,71 665 982,72 . 3 81 30 6 36.95 32 . 33. 34 31 3 30 2 2 36.74 3. 38 31.96 3 1 .0 4 31. 05 8 9 Kastre metskond 3 24 6 470 530,18 665 738,74 32 316 .7 3 . 3 3 8 1 1 4 33. 27 1. 73 2 321 . 36.58 43202:002:0078 32. 49 33. 2 30.59 30 33.62 36.19 25 6 470 650,63 665 634,77 3 2 3. 24 5 30 12 . 34.82 32. 39 31. 63 3 31. 17 3 316 .1 26 6 470 678,59 665 572,36 1. 30 58 33.48 36.21 31. 9 3 3 2 1 3 . .8 53 3 .1 27 6 470 590,20 665 658,40 3 31 17 r 3 . 6 58 5 2 31 3. 8 4 . K 5 .8 30 31 . 9 10 1 32 33. . 33 33 3.1 . 24 9 . 03 84 31 31 34 3 0 : 92 32.67 3 . 52 L oh 5 . 5 66 1. 31 36.63 020 :03 28 6 470 509,51 665 728,94 32.32 34. k 5 v 6 a-Kabi n 30. 31 . 35 37.05 432 a- Van 3. mõ 5 30.98 eeT5 at a 2 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T4 i set 2 e 30. 33 mõs i 29 6 470 511,56 665 712,58 31.98 31. 8 3 35. e 23 A V -ana 31. 24 29 86 . bn ia 43202:002:0043 3 3 6.03 31.59 31 34.52 36.93 hka v Ka - 30 6 470 571,19 665 505,79 32 6. 0 2Lo 28 . 0 8 32.06 7 37.58 2225 33. 47 37 Väike-Kabina 34. 85 37 . . 7 6 6 5 38.06 37.71 Pindala kokku 7,64 ha + 1,47 ha = 9,11 ha 32.49 TP 38.20 43202:002:0038 37.00 Kastre metskond 4 38. 75 Kr 43202:003:0068 38.51 Kabina gaasijaotusjaam 36.97 43202:003:0070 Kastre metskond 62 43202:003:0069 0 100 200 m 6 470 400 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.01.2025. Eeldatav tagasitäite levik 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 16.10.2025); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.10.2025); Ranna või kalda piiranguvöönd - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.10.2025); Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.10.2025); Veehaarde sanitaarkaitseala - 2025. a Kabina uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5099). pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 5. Plaani loetavuse eesmärgil pole peale kantud teenindusmaa piiripunkte, Mäeeraldise piir Vääriselupaik kuna need ühtivad mäeeraldise piiripunktidega. 6. Veekogu piirid on moodustatud kõrguse 30,9 abs m järgi. Mäeeraldise teenindusmaa piir 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kabina liivamaardla piir (asendiplaanil) III kategooria kaitsealused liigid Kastre metskond 218 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 43201:001:1873 Kabina II liivakarjäär Korrastatud ala plaan Tee kaitsevöönd Luunja vald, Tartu maakond 31 Maapinna samakõrgusjoon, m Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3 Tekkiv tehisveekogu, pindala 8,67 ha Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, 11312 Tallinn, Harju maakond [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 Gaasipaigaldise kaitsevöönd Tauri Põldema Sideehitise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 16.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5345 /Allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Marina Minerals OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kabina II liivakarjääri mäeeraldisele. Marina Minerals OÜ on mäendusettevõte, mis tegeleb täitematerjali leiukohtade väljaselgitamise, nende uurimise ning arendamisega, mille eesmärgiks on hilisem ehitus- maavara kaevandamine rahuldamaks konkreetse piirkonna või suurobjekti ehitus-materjali nõudlust. Maavara leiukohtade väljaselgitamisel on huviorbiidis muuhulgas ka vanad NSVL-i aegsed karjäärid, mis on lõpuni ammendamata ja tänaseni korrastamata – nii, nagu on seda mh taotletav Kabina II liivakarjääri mäeeraldis. Tartu maakonnas Luunja vallas, Kabina külas Kabina uuringuruumis viidi 01.01.2025. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT, ehitusliiva aktiivsed tarevaru plokid 8 ja 9 aT ning täiteliiva passiivse tarbevaru plokid 10 ja 11 pT. Taotletava Kabina II liivakarjääri puhul on tegemist endise Kabina kruusliiva karjääriga, kus jääkvaru on veel ammendamata ja karjäär korrastamata. Kunagise karjääri kaevandamata jääkvaru lõpuni ekspluateerimine aitaks varustada Tartu linna ja seda ümbritsevaid alasi ehitusmaterjalidega, mis on kiirelt kasvava linna jaoks oluline. Ala kasutuselevõtt võimaldab likvideerida sinna ladustatud prügi (vt ptk 1, foto 1), korrastada sinna tagasitäidetud alad ning ala lõplikul ekspluateerimisel nõuetekohaselt rekultiveerida luues eeldused piirkonna rekreatsioonilise lisandväärtuse tekkeks (vt ptk 7, foto 2). Foto 1. Omavoliliselt ladustatud prügi taotletaval Kabina II liivakarjääri mäeeraldisel 2013. a koostatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud karjääride revisjoni1 arvamusel vajas mahajäetud karjääri ala maavaravarude väljaselgitamiseks täiendavaid uuringuid. 2025. aastal teostatud geoloogiline uuring kinnitas varud. Revisjonis mainitu põhjal soovib Luunja vald mahajäetud Kabina karjääri ala korrastada puhkeotstarbeliseks alaks. Kaevandamisel tekkiva veekogu saab varude ammendumisel korrastada puhkeotstarbeliseks veekoguks (vt ptk 7, foto 2). Riigiteede teehoiukava kohaselt on aastatel 2026-2027 Kabina II liivakarjääri lähipiirkonda planeeritud Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee rekonstrueerimine lõigul 0,0 – 10,0 km, mis suurendab ehitusmaavarade nõudlust. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada kasvava linna/piirkonna tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Käesolevaga taotleb Marina Minerals OÜ Kabina II liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 8 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Kabina II liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 9,11 ha, asub Kabina külas, Luunja vallas, Tartu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kastre metskond 218 (43201:001:1873), sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%), maa omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, kirdepoolne lahustükk suurusega 7,64 ha ja edelapoolne lahustükk suurusega 1,47 ha. Mäeeraldise teenindusmaa piir ühtib mäeeraldise piiriga Kabina II liivakarjääri iseloomustavad tehislikud veesilmad ja liigniiske ala, mis on tekkinud varasema kaevandamistegevuse ja ebakorrektse korrastamise tagajärjel. Maapinna reljeef on varieeruv, absoluutkõrgused jäävad ligikaudu vahemikku 31 - 38 m merepinnast. Lähim majapidamine asub vahetult Kabina II liivakajrääri teenindusala piiril kirde suunas ~100 m Vare (43201:001:2166) katastriüksusel. Kagu suunas on lähimad majapidamised ~210 m kaugusel Päikesemäe (43202:003:0071) ja Andrese (43202:003:0072) katastriüksustel. Samuti jääb samas suunas vahetult nende kõrvale Kabina mõis, katastriüksusel Parkmetsa (43202:003:0050). Lääne suunas asuvad lähimad majapidamised ~220 m kaugusel Kruusamäe tee 5 (43202:002:0082), Kruusamäe tee 7 (43202:002:0085), Kingo (43201:001:1775). Lisaks jääb lääne suunda ~250m kaugusel asuv Roosi tee rajoon, kus lähimad majapidamised asuvad Roosi tee 3 (43202:002:0013) ja Roosi tee 5 (43202:002:0015) katastriüksustel. Põhja suunas ~120 m kaugusel asub Käo tee rajoon, kus lähimad majapidamised on Käo tee 1 (43202:001:0150), Käo tee 2 (43202:001:0162) ja Männi tee 3 (43202:001:0163) katastriüksustel. Taotletavas Kabina II liivakarjääris asuvad veekogud ja nendega seotud tehisjärved: Kabina lombid, mis sisaldab Kabina järve (tunnus VEE2084870) ja Vare lombid, mis sisaldab Vare järve (tunnus VEE2084880) ning mõlemale kehtivad Maa- ja ruumiameti kitsenduste 1 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonnas, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2013 kaardirakenduse järgi kalda piiranguvööndid kuni 50 m. Looduskaitse-seaduse § 37 lg 5 kohaselt on maavara kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine lubatud maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehis-veekogu ranna ja kalda piiranguvööndis pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, kui loa andja on andnud nõusoleku, mis on maavara kaevandamise või geoloogilise uuringu loa osa. Kabina II liivakarjäärist jääb lõuna suunda ~75 m kaugusele Kabina järv (kood VEE2084890), samas suunas ~500 m kaugusele Emajõgi (kood VEE1023600). Põhja suunda jääb ~500 m kaugusele Kitseoja (kood VEE1045900). Kabina II liivakarjääri mäeeraldise lõunaservaga kulgeb paralleelselt Lohkva - Kabina - Vanamõisa kõrvalmaantee (nr 22252), lääneservaga piirneb avalik püsikattega Kajaka tee (nr 4320089), põhjaservaga piirneb kruuskattega Radari tee (nr 4320088) ja idaservaga piirneb Vahe tee (nr 4320087). Antud teede piiranguvööndiga kattumist ei ole. Lisaks läbivad ala põhjaosa, keskosa ja lõunaosa teed, millel puudub nimetus ja tähtsusklass. Kahe lahustüki vahelt kulgeb ELERING AS-i D kategooria gaasitorustik T340 Kabina LKS - Tartu LKS (VID kood T340) ja sellega paralleelselt kulgeb sideehitis SK340 Kabina LKS - Tartu LKS sidekaabel (VID kood SK340). Elektriõhu-liinid alla 1 kV asuvad alast ~80 m kaugusel põhja suunas nimega EX.4x50 (VID kood 213866794) ja ~95 m kaugusel kagu suunas nimega EX.4x70 (VID kood 225333397). Mäeeraldisest ida suunas asuvad elektrimaakaabelliinid AXPK.4x50, kaugusel ~230 m (VID kood 110592054) ja ~250 m (VID kood 111158526). Põhja suunas ~80 m kaugusel kulgeb elektriõhuliin 1 - 20 kV (keskpingeliin) nimetusega AS-50 (VID kood 2088457, 2088455), ida suunas ~190 m kaugusel kulgeb elektriõhuliin 35 - 110 kV (kõrgpingeliin) nimetusega Anne - Kuuste (VID kood L097) Taotletav ala ei kattu Natura 2000 alaga. Ala kattub lääneservas osaliselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikadega: soo-neiuvaip (Epipactis palustris - KLO9310902), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9310903), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica - KLO9320755). Taotletava ala lähedusse jääb tiigikonna (Pelophylax lessonae - KLO9118730) elupaik. Lisaks, lõuna suunas üle Lohkva - Kabina - Vanamõisa kõrvalmaantee asub ~85 m kaugusel vääriselupaik (VEP205025) ja ~17 m kaugusel järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: soo-neiuvaip (Epipactis palustris - KLO9341212), suur käopõll (Listera ovata - KLO9341214), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine - KLO9341213), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum - KLO9341215). Taotletava lähedal asub II kategooria kaitsealuse liigi leiukoht ja I kategooria kaitsealuse liigi leiukohaga. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kabina II liivakarjäär kattub 1976. aastal Geoloogia Valitsuse koostatud aruande „Liiva ja kruusa otsimistööde tulemustest Peipsi järve piirkonnas“ (EGF 3407), kus kirjeldatakse ala kui fluvioglatsiaalsel tasandikul asuva Kabina kruusliiva karjäärina, mille valdaja oli Tartu Kommunaalettevõtete Kombinaat. Aruande eesmärk oli täpsustada maavara ekspluateerimise ulatus, kuna karjääri kasutati juba prügi hoiustamiseks. Uuringu kohaselt puuriti karjääri põhja kuni 7,5 m sügavused puuraugud ja avastati, et tollase karjääri idaosas on pinnasevee alla jääv kruusliiva kiht kaevandamata jäetud. Uuringu tulemustel levis seal peamiselt kruusliiv (keskmine- kuni jämedateraline liiv), milles kruusa osakaal 16,85 - 34%, savi ja tolmuosakesi 2,05 - 5,16%. Kasuliku kihi keskmiseks paksuseks määrati 4,6 m, millest suurem osa allpool pinnasevee taset. Kruusliivast välja sõelutud liiv on keskmise- kuni jämedateraline. Kruusliiva all levib kohati väga peeneteraline liiv, mis lasub peeneteralise savika liiva ja liivsavi (moreen) peal. Ala geoloogilisest ehitusest annab aimu ka vahetult taotletavast alast idas eri aastail koostatud uuringud. Aastal 1981 RPI Põllumajandusprojekti poolt tehtud aruande „Tartu rajooni Luunja sovhoosi Kabina ja Rätsepa objektide geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (EGF 3890) põhjal moodustab kasuliku kihi mitmesuguse terajämedusega savikas kruusasegune liiv. Samale alale on teostatud kaks uuringut AS-i Kobras poolt 1996. aastal „Tartumaa Luunja valla Kabina kruusa-liivakarjääri laienduse geoloogiline uuring“ (EGF 5407) ja 2006. aastal „Tartumaa Luunja vald Kabina küla. Kabina kruusamaardla Kabina uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.09.2014)“ (EGF 8609). Kõige hilisema uuringu tegi OÜ Mäebüroo Nord 2020. aastal „Aruanne Kabina kruusamaardla Kabina kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamine (varu seisuga 30.09.2019)“ (EGF 9411), mille kohaselt on maardlas tegu vähese kruusa olemasolu tõttu peamiselt täiteliiva ja ehitusliivaga. 2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 30. juuli 2025 kirjaga nr 13-5/25-90 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: - Täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,85 ha –42 tuh m³ (aruandes 6 plokk) - Täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,85 ha –392 tuh m³ (veealune varu, aruandes 7 plokk) - Ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 2,01 ha –1 tuh m³ (aruandes 8 plokk) - Ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 2,01 ha –86 tuh m³ (veealune varu, aruandes 9 plokk) - Täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,89 ha –35 tuh m³ (aruandes 10 plokk) - Täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,89 ha –60 tuh m³ (veealune varu, aruandes 11 plokk) Taotletav ala paikneb Emajõe sängi põhjapoolses servas. Ala piires levib eriteraline liiv - väga peene kuni keskmise (Q1jrVr_lg), kohati kruusaka ja jämeteralise liiva kompleks (Q1jrVr_fg). Maapinna reljeef Kabina II liivakarjääris on ebaühtlane jäädes absoluutkõrguste alusel 31 – 38 m vahemikku, kuid alal asub varasema kaevandamise tulemusel tekkinud madalaveelised veesilmad. Katendi/kasvukihi (Q2_s / Q2_t) paksus Kabina II liivakarjääris on uuringu andmeil 0,0 - 6,0 m (keskmiselt 1,0 m). 6,0 m katendi paksus (PA-12) ei iseloomusta Kabina II liivakarjääri loodusliku katendi paksust, vaid kunagise karjääri süvendisse lisatud tagasitäidet mullaseguse (sisaldas metallitükke ja klaasikilde) materjali näol. Välja arvatud puurauk PA-12 ümbruses on katendiks looduslik materjal, mis esindatud nii kasvukihina (kohati moreenne materjal või mullasegune kruus kui ka mullana. Mäeeraldise kasuliku kihi moodustavad valdavalt keskmise - kuni väga peeneteralised liivad, kohati lausa aleuriidi rikkad liivad, kruusane materjal on suuremas osas varasemalt ära kaevandatud. Kihi paksus 1,5 - 9,8 m, keskmiselt 5,7 m. Kabina II liivakarjääri lamamiks on enamasti savimoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamamipind on looklev jäädes uuringuaukude alusel absoluutkõrgustele 22,3 - 31,2 m vahemikku (keskmiselt 25,9). Tabel 3.1 Kasuliku materjali kvaliteedinäitajad Täiteliiva plokid Ehitusliiva plokid Näitajad 6 aT ja 7 aT, 8 aT ja 9 aT 0,0 - 54,2 0,0 - 28,0 Fraktsioon >31,5 mm, % (keskmiselt 1,3) (keskmiselt 20,0) Kruusa ja veeriste sisaldus 0,1 - 69,8 34,0 - 77,4 (>2 mm), % (keskmiselt 19,4) (keskmiselt 65,9) Liiva sisaldus 39,7 - 97,0 68,4 - 89,7 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmiselt 84,6) (keskmiselt 75,0) 3,0 - 35,6 3,1 - 10,3 Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063mm), % (keskmiselt 14,1) (keskmiselt 5,0) Taotletaval mäeeraldisel on maapinnalt esimeseks põhjaveekihiks fluvioglatsiaalsetes Kvaternaari kruusades ja liivades leviv põhjaveekiht (pinnasevesi). Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ehk vabapinnaline ja toitub sademetest. Põhjaveekihi vett ammutavad piirkonna salvkaevud. Põhjavee tase varieerus 17 puuraugus 02.01-3.01.2025 ja 20.03.2025 mõõtmistel maapinnast 0,4 - 7,5 m sügavusel (keskmine 1,6 m), abs kõrgustel 29,8 - 31,8 (keskmiselt 30,9 m). Taotletava ala piirist ~50 m kaugusel üle Vaha tee (tee nr 4320087) idas asuvas vana karjääriala tehnogeenses veekogus (Eesti Topograafilise Andmekogu nr 2017584) oli 20. detsembril veetasemeks koos jääkaanega 32,1 m. Uuringu käigus (06.03.2025) mõõdeti veetasemed ka neljal karjääri lähiümbruses asuvas salvkaevus, kus veetasemed olid vahemikus 3,1 - 7,5 m maapinnast ehk 31,3 - 32,3 m abs. Põhjaveetaseme loomulikku aastaajalist sademetest ja aurumisest sõltuvat kõikumist vähendab piirkonnas Kabina järve ja Emajõe võime põhjaveetaseme langust kompenseerida. Kaevuomanike sõnul varieerub kaevudes veetase pigem 1 m piires, kohati rohkem. Kaevud ei ole siiani suvel tühjaks jäänud, kuigi kohati on kaevude põhjas vett vaid ~20 cm. Vabapinnalises põhjaveekihis määravad voolusuuna suuresti reljeef ja vooluveekogud. Taotletaval ala ja selle ümbruses on üldine põhjavee voolusuund lõunasse, suundudes tõenäoliselt alast üle Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee (tee nr 22252) asuvasse Kabina järve (VEE2084890), mis on vabalt ühendatud Emajõega (VEE1023600). Põhjavee kvaliteet oli piirkonna salvkaevude omanike sõnul hea ning vee karedus väike. Kohati esines seisva vee pruunistumist, mis võib olla põhjustatud ka kaevu konstruktsioonidest. Kvaternaarisetetes levivat põhjaveekihti eraldab esimesest aluspõhjalisest põhjavee-kihist võrdlemisi raskesti vett läbilaskva savika moreeni kiht, mis moodustab kasuliku kihi lamami. Esimeseks aluspõhjaliseks veekihiks on Kesk-Devoni põhjaveekompleksi kuuluv Aruküla kihistus leviv põhjaveekiht (D2ar), millest ammutavad vee piirkonna puurkaevud. Veekihi lasum on 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi alusel 5 - 15 m sügavusel. Aluspõhjaline põhjaveekiht võib katva moreenikihi tõttu olla surveline, kuid kuna moreenikihi levikuulatus piirkonnas pole teada, ei saa välistada, et see on siiski kvaternaarisetete veekihiga hüdrauliliselt seotud. Vastavalt katvate pinnakattekihtide paksusele ja iseloomule on ala määratud pindmise reostuse eest nõrgalt või keskmiselt kaitstuks. Põhjaveekompleks on antud alal määratud Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (nr 24) koosseisu. Põhjaveekogumi koguseline seisund oli 2019. a hinnangu alusel hea, keemiline halb. Halba keemilist seisundit põhjustas suuresti põllumajanduslikku päritolu pestitsiidide ja lämmastikuühendite leidumine põhjavees (Marandi jt 2019). Kuna taotletava karjääri tegevus piirdub vaid kvaternaarisetetega, ei mõjuta see suure tõenäosusega aluspõhjaliste põhjaveekihtide veerežiimi. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Kabina II liivakarjäär koosneb kahest lahustükist- kirdepoolne lahustükk suurusega 7,64 ha ja edelapoolne lahustükk suurusega 1,47 ha. Kokku on mäeeraldise suurus 9,11 ha. Mäeeraldise teenindusmaa piir ühtib mäeeraldise piiriga. Taotletava mäeeraldisega on osaliselt hõlmatud Kabina kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 8 ja 9 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Kabina II liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Samuti ei hõlma mäeeraldis aktiivseid tarbevaru plokke tervelt, kuna Vare kinnistu ja mäeeraldise piiri vahele on jäetud 100 m, mille alla jäävad ka tarbevaru plokid. Plokkidest 6 ja 7 aT jääb vastavalt välja 8,3 tuh m3 ja 45 tuh m3, pindalal 1,5 ha. Plokkidest 8 ja 9 aT jääb vastavalt välja 0 tuh m3 ja 6,6 tuh m3, pindalal 0,22 ha. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Kabina II liivakarjääris (seisuga 01.01.2025) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 6 aT 7,35 täiteliiv 33,7 4,4 29,3 (veepealne) 7 aT 7,35 täiteliiv 347 129 218 (veealune) 8 aT 1,79 ehitusliiv 1 0,3 0,7 (veepealne) 9 aT 1,79 ehitusliiv 79,4 17,5 61,9 (veealune) Kokku 461,1 151,2 309,9 Taotletaval Kabina II liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 309,9 tuh m3, millest veealust varu 279,9 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~52 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Kabina II liivakarjäär ~6 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Kabina II liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna piirneb lõunast kõrval-maanteega Lohkva-Kabina- Vanamõisa tee (tee nr 22252), läänest Kajaka teega (tee nr 4320098), põhjast Radari teega (tee nr 4320088) ja idast Vahe teega (tee nr 4320087). Katendi paksus on 0,0 – 6,0 m (keskmiselt 1,0 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 1,5 – 9,8 m, keskmiselt 5,7 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,28 m ja veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 4,35 m. Kasuliku kihi lamamipind on kohati künklik, jäädes absoluutkõrguste 22,3 - 31,2 m vahemikku (keskmiselt 25,9 m). Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb kunagise karjääri süvendisse lisatud tagasitäidet mullaseguse (sisaldas metallitükke ja klaasikilde) materjali näol. Katendi maht mäeeraldisel on 35 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Kabina II liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, fronaatllaadurit ning pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kabina II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim majapidamine asub ~100 m kaugusel kirdes Vare (43201:001:2166) kinnistul. Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 ∗ log 𝑟 − 8𝑑𝐵, kus LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m). Selle kohaselt on Kabina II liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: LpA = 105 - 20log(450) – 8dB = 57 dB(A), kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 57 dB, mis jääb alla maksimaalse II kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest ja arvutuslikku maksimaalset mürataset, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Müra vähendamiseks rajab loa omanik mäeeraldisele Vare kinnistu ja mäeeraldise vahele müratõkkevalli kooritud kattepinnasest, samuti saab kunagist tagasitäidet kasutada müratõkkevalli rajamiseks. Taotletava mäeeraldise ja Vare kinnistu vahele jääb ka kõrghaljastus. Peale müratõkkevalli töötavad paljud kaasaegsed ekskavaatorid ja seadmed töötavad madalama müratasemega. Marina Minerals OÜ kasutab kaasaegset tehnika ning hooldab seadmeid regulaarselt, et ei tekiks kulunud osi, mis suurendavad müra. Müra vähendamiseks seadmete puhul on võimalik ka kasutada mürasummutavaid katteid ja vibratsiooniisolaatoreid. Karjääris ei toimu töö pühade ja puhkepäevade ajal. Tööaeg karjääris on tööpäeviti kella 8.00–18.00. Siinkohal loa taotleja kinnitab, et juhul kui kohalike elanike poolt laekuvad kaebused müratasemete kohta, tehakse vastavad uuringud ja vajadusel leitakse kompromiss tekkiva häiringu kompenseerimiseks. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 26 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,053 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,25 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Taotletavas Kabina II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletava mäeeraldise edelaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodiga KLO9310902) kasvukohaga, III kategooria kaitsealuse liigi Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp; keskkonnaregistri koodiga KLO9310903) ja III kategooria kaitsealuse liigi Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp; keskkonnaregistri koodiga KLO9320755). Kaitsealune taim levib ka mäeeraldisest loode suunas Kastre metskond 217 (43201:001:1874) katastriüksusel, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel. Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis. Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Taotletavas Kabina II liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Kabina II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Kabina II liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 8,67 ha ning selle sügavus on hinnanguliselt ca 1 - 6 meetrit, kus veetase jääb enamvähem uuringuaegse veetasemega samale abs, jäädes abs kõrgustele 30,9 m. Kaevandamisjärgselt kujuneks piirkonnas madalaveeliste lompide asemele nõuetekohane kaunite nõlvadega tehisjärv (vt foto 2 – Korrastatud Sõmeru ja Sõmeru II liivakarjäär Harjumaal, Kose vallas) Foto 2. Korrastatud Sõmeru ja Sõmeru II liivakarjäär Kose vallas, Harjumaal (Foto: C. Rüütel) Kabina II korrastatava kirdepoolse lahustüki põhjapoolne kaldajoon laskub sujuvalt sügavusse, luues meeldiva ja turvalise rannaala. Samuti pakub tehisveekogu võimalusi rajada mujalegi sarnaseid, laugelt vette minevaid rannikulõike. Kavandatav korrastamislahend on kooskõlas Luunja valla visiooniga, kujundades alast atraktiivse puhkeotstarbelise piirkonna, mis lisab väärtust linnaäärsele alale. Mäeeraldiselt kooritud katend võõrandatakse. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Kabina II liivakarjääri korrastamise projektile, mis on eelnevalt kooskõlastatud Luunja Vallavalitsusega. Korrastamisprojektis määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Karjääride ekspluateerimisel rakendab Marina Minerals OÜ maavara kaevandamisel korrastamistööde reservi kogumist, kus iga realiseeritud kauba tonni pealt kogutakse hilisemate korrastamistööde tarbeks vahendeid. Olenevalt konkreetse karjääri mastaabist ja korrastamistööde keerukusest ning mahust, on reeglina korrastamistööde reservi ühikumäär umbes 0,20 kuni 0,35 senti tonni kohta. Võttes arvesse, et Kabina II liivakarjääris on kaevandatavat maavara umbes 310 000 m3 ehk umbes 527 000 tonni, siis kujuneb korrastamistööde maksumuseks 105 000 kuni 184 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / Marina Minerals OÜ Juhatuse liige Taotluse koostas 17.10.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener KORRALDUS 30.07.2025 nr 13-5/25-90 Tartu maakonna Kabina kruusamaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kabina uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“ (registreeritud 09.06.2025 nr-ga 13-2/25-947; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 10.07.2025 kirjaga (registreeritud 10.07.2025 nr-ga 13-2/25-1106). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 22.11.2024 korraldusega nr DM-126550-17 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520891. Maavaravaru on arvutatud plokkides 6, 7, 8, 9, 10 ja 11, mis paiknevad Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas riigile kuuluval katastriüksusel Kastre metskond 218 (katastritunnus 43201:001:1873). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kabina uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks (plokid 6, 7, 10 ja 11) ja ehitusliivaks (plokid 8 ja 9). Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 3 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2025 maavarade registris Kabina liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,85 ha – 42 tuh m³ (aruandes 6 plokk), Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,85 ha – 392 tuh m3 (veealune varu, aruandes 7 plokk, 6 ploki lamamis), 1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,01 ha – 1 tuh m3 (aruandes 8 plokk), 1.4. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,01 ha – 86 tuh m3 (veealune varu, aruandes 9 plokk, 8 ploki lamamis), 1.5. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,89 ha – 35 tuh m3 (aruandes 10 plokk) 1.6. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,89 ha – 60 tuh m3 (veealune varu, aruandes 11 plokk, 10 ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 177) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Marina Minerals OÜ-le, Keskkonnaametile ja Luunja Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Valdo Tohver Maavarade registri osakonna spetsialist 5309 4459 [email protected] 2 (2) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Töö nr 25/5099 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 3 ANNOTATSIOON Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025). Aruanne ühes köites, teksti 27 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 13 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Geoloogiline uuring tehti Kabina uuringuruumis (teenindusala pindala 14,36 ha), mis asub Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas Kastre metskond 218 kinnistul (43201:001:1873). Uuringu eesmärk oli leida materjali suurobjektide täitematerjaliga varustamiseks ja võtta maavara arvele aktiivse tarbevaruna, mis lubaks hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Kabina uuringuruumi puhul on tegemist mahajäetud karjääriga, kus kaevandamise tegevuse järgselt ei ole ala korrastatud ning arendaja soov on ala tulevikus uuesti kasutusele võtta, sealne jääkvaru ammendada ja karjäär nõuetekohaselt korrastada. Geoloogilise uuringu käigus rajati Kabina uuringuruumi 21 puurauku maksimaalse sügavusega kuni 10,3 m, millest 4 puurauku tehtu katendi paksuse tuvastamiseks. Kokku võeti 35 proovi setete terastikulise koostise määramiseks ja 2 koondproovi filtratsiooni- mooduli määramiseks. Uuringuala mõõdistati instrumentalaselt mõõtkavas 1 : 2000. Kabina uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted − valdavalt väga peene- kuni peeneteralised liivad, milles leidub lisaks kruusaosist. Kvaternaarisetteid katab keskmiselt 1,0 m paksune katend, mis moodustub enamsti kasvukihist ning kohati ka turbast ja tagasitäidetud materjalis. Kvaternaarisetete keskmine paksus moodustatud plokkides on 5,7 m. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb uuringuruumis 0,4 - 7,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 29,8 - 31,8 m (keskmine 30,9 m). Täiendavalt mõõdeti ka uuringuruumi lähiümbrusesse jäävas majapidamise salvkaevudes veetasemed, mille andmetel on veetase maapinnast vahemikus 3,1 - 7,5 m ehk absoluutkõrgusel 31,3 - 32,3 m. Kabina uuringuruumi moodustatud plokkide kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastavad uuringuruumis moodustatud plokkides 6 aT (veepealne), 7 aT (veealune), 10 pT (veepealne) ja 11 pT (veealune) lasuv liiv täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 14,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 1,3%. Lisaks moodustati kaks ehitusliiva plokki (8 aT ja 9 aT), milles peenosiste sisaldus on 5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm 20%. Liiva filtratsioonimoodul varieerub proovides 0,1 - 0,3 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 12,75 ha pindalal aktiivse ja passiivse tarbevaruna kuues maavaravaru plokis (3 veepealset plokki ja 3 veealust plokki), milles ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne ning täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 616 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kabina uuringuruumi piires hinnatud varu Kabina liivamaardla koosseisu (registrikaardi nr 0177), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.01.2025): - plokk 6 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,85 ha pindalal 42 tuh m3; - plokk 7 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,85 ha pindalal 392 tuh m3; OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 4 - plokk 8 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2,01 ha pindalal 1 tuh m3; - plokk 9 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2,01 ha pindalal 86 tuh m3; - plokk 10 pT täiteliiva passiivne tarbevaru 1,89 ha pindalal 35 tuh m3; - plokk 11 pT täiteliiva passiivne tarbevaru 1,89 ha pindalal 60 tuh m3. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, puuraugud, Marina Minerals OÜ, Tartu maakond, Luunja vald, Kabina küla, liiv, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Koostas: Sven Siir OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 5 SISUKORD ANNOTATSIOON..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................ 10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 12 4.1. Puuraukude rajamine ning proovide võtmine ............................................... 12 4.2. Laboratoorsed tööd .......................................................................................... 12 4.3. Salvkaevude kaardistamine ja veetasemete mõõtmine ................................. 12 4.4. Topograafilised tööd ......................................................................................... 12 4.5. Kameraaltööd.................................................................................................... 13 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 15 5.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ....................................................................... 16 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 20 8. VARU ARVUTUS................................................................................ 23 9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 27 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/520891 .............................................................. 28 2. Puuraukude kataloog.............................................................................................. 30 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis ............................................................. 31 4. Puuraukude geoloogilised kirjeldused ................................................................... 35 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ....................................................... 38 6. Varu arvutuse tulemused ....................................................................................... 44 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ............................................................... 59 8. Kabina puuraukude likvideerimise akt .................................................................. 60 9. KeA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 62 10. Valla kooskõlastus teekaitsevööndite suhtes ......................................................... 64 11. Tellija arvamus....................................................................................................... 66 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 6 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuplokkide ruumikujud.dgn 2. Isojooned_ploki 6 aT lasum_EH.dgn 3. Isojooned_ploki 7 aT lamam_EH.dgn 4. Isojooned_ploki 8 aT lasum_EH.dgn 5. Isojooned_ploki 9 aT lamam_EH.dgn 6. Isojooned_ploki 10 pT lamam_EH.dgn 7. Isojooned_ploki 11 pT lamam_EH.dgn 8. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri 10. Kabina puuraukude likvideerimise akt 11. KeA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta 12. Valla kooskõlastus teekaitsevööndite kohta 13. Tellija arvamus OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Kabina uuringuruumis tehti Marina Minerals OÜ tellimisel vastavalt Keskkonnaameti 22.11.2024 korralduse nr DM-126550-17 alusel väljastatud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/520891 alusel (lisa 1). Marina Minerals OÜ on mäendusettevõte, mis tegeleb täitematerjali leiukohtade väljaselgitamise, nende uurimise ning arendamisega, mille eesmärgiks on hilisem ehitus- maavara kaevandamine rahuldamaks konkreetse piirkonna või suurobjekti ehitus- materjali nõudlust. Maavara leiukohtade väljaselgitamisel on huviorbiidis muuhulgas ka vanad NSVL-i aegsed karjäärid, mis on lõpuni ammendamata ja tänaseni korrastamata. Käesoleva uuringu raames pakub ettevõttele huvi endine Kabina kruusliiva karjäär Tartu külje all Luunja vallas. Tegu on kunagi ehitusmaavara kaevandamiseks ekspluatatsioonis olnud maa-alaga, kus jääkvaru on teadaolevalt veel ammendamata ning on ettevõtte hinnangul otstarbekas täiendavalt uurida ja piisava varu ning rahuldava kvaliteediga maavaravaru korral see ka kasutusse võtta, et hiljem ala ka nõuetekohaselt korrastada. Kunagise karjääri kaevandamata jääkvaru lõpuni ekspluateerimine aitaks varustada Tartu linna ja seda ümbritsevaid alasi ehitusmaterjalidega, mis on kiirelt kasvava linna jaoks oluline. Kabina uuringuruumi geoloogiline uuring võimaldab hinnata kunagises Kabina karjääris olevate kaevandamata purdsetete olemasolu ja mahtu. Maavara võetakse arvele maavarade registris nii aktiivse kui ka passiivse tarbevaruna ning tulevikus taotletakse keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Maavara kaevandamise jätkamine juba avatud, mahajäetud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum võrreldes uute alade kasutusele võtmisega. Samuti võimaldaks see maavara jääkvarude maksimaalse kasutuse ning pärast varude ammendamist maa-ala lõplikult korrastada. Välitööl 2025. a jaanuaris rajati puurmasinaga GeoDrill 1500 tigupuurimise meetodil kokku 18 uuringuauku, millest 15 puuriti loodusliku lamamini ning 3 lisa auku tehti vaid katendi paksuse hindamiseks. Lisaks puuriti 20.03.2025 kolm puurauku, millest 1 tehti vaid katendi paksuse hindamiseks. Puurimise tulemusel võeti kokku 35 proovi terastikulise koostise analüüsiks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumen- taalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu välitööd tegi ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Sven Siir. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a jaanuaris geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Kabina uuringuruum, teenindusala pindalaga 14,36 ha, asub Kabina külas, Luunja vallas, Tartu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kastre metskond 218 (43201:001:1873), sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%), maa omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kabina uuringuruumi teenindusala iseloomustavad tehislikud veesilmad ja liigniiske ala, mis on tekkinud varasema kaevandamistegevuse ja ebakorrektse korrastamise tagajärjel. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on varieeruv, absoluutkõrgused jäävad ligikaudu vahemikku 31 - 38 m merepinnast. Lähim majapidamine asub vahetult Kabina uuringuruumi teenindusala piiril kirde suunas Vare (43201:001:2166) katastriüksusel. Kagu suunas on lähimad majapidamised ~200 m kaugusel Päikesemäe (43202:003:0071) ja Andrese (43202:003:0072) katastriüksustel. Samuti jääb samas suunas vahetult nende kõrvale Kabina mõis, katastriüksusel Parkmetsa (43202:003:0050). Lääne suunas asuvad lähimad majapidamised ~200 m kaugusel Kruusamäe tee 5 (43202:002:0082), Kruusamäe tee 7 (43202:002:0085), Kingo (43201:001:1775). Lisaks jääb lääne suunda ~200 m kaugusel asuv Roosi tee rajoon, kus lähimad majapidamised asuvad Roosi tee 3 (43202:002:0013) ja Roosi tee 5 (43202:002:0015) katastriüksustel. Põhja suunas ~100 m kaugusel asub Käo tee rajoon, kus lähimad majapidamised on Käo tee 1 (43202:001:0150), Käo tee 2 (43202:001:0162) ja Männi tee 3 (43202:001:0163) katastriüksustel. Kabina uuringuruumi teenindusalal asuvad veekogud ja nendega seotud tehisjärved: Kabina lombid, mis sisaldab Kabina järve (tunnus VEE2084870) ja Vare lombid, mis sisaldab Vare järve (tunnus VEE2084880) ning mõlemale kehtivad Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi kalda piiranguvööndid kuni 50 m. Looduskaitse- seaduse § 37 lg 5 kohaselt on maavara ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine lubatud maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehis- veekogu ranna ja kalda piiranguvööndis pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, kui loa andja on andnud nõusoleku, mis on maavara kaevanda- mise või geoloogilise uuringu loa osa. Kabina uuringuruumi teenindusalast jääb lõuna suunda ~75 m kaugusele Kabina järv (kood VEE2084890), samas suunas ~500 m kaugusele Emajõgi (kood VEE1023600). Põhja suunda jääb ~500 m kaugusele Kitseoja (kood VEE1045900). Kabina uuringuruumi teenindusala lõunaservaga kulgeb paralleelselt uuringuruumiga Lohkva - Kabina - Vanamõisa kõrvalmaantee (nr 22252), lääneservaga piirneb avalik püsikattega Kajaka tee (nr 4320089), põhjaservaga piirneb kruuskattega Radari tee (nr 4320088) ja idaservaga piirneb Vahe tee (nr 4320087). Lisaks läbivad uuringuruumi teenindusala põhjaosa, keskosa ja lõunaosa teed millel puudub nimetus ja tähtsusklass. Uuringuruumi teenindusala kirdeosa läbib ELERING AS-i D kategooria gaasitorustik T340 Kabina LKS - Tartu LKS (VID kood T340) ja sellega paralleelselt kulgeb sideehitis SK340 Kabina LKS - Tartu LKS sidekaabel (VID kood SK340). Elektriõhu- liinid alla 1 kV asuvad uuringuruumi teenindusalast ~60 m kaugusel põhja suunas nimega EX.4x50 (VID kood 213866794) ja ~95 m kaugusel kagu suunas nimega EX.4x70 (VID kood 225333397). Uuringuruumi teenindusalast asuvad ida suunas ~230 m kaugusel elektrimaakaabelliinid AXPK.4x50, kaugusel ~230 m (VID kood 110592054) ja ~250 m (VID kood 111158526). Uuringualast põhja suunas ~80 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 9 kaugusel kulgeb elektriõhuliin 1 - 20 kV (keskpingeliin) nimetusega AS-50 (VID kood 2088457, 2088455), ida suunas ~190 m kaugusel kulgeb elektriõhuliin 35 - 110 kV (kõrgpingeliin) nimetusega Anne - Kuuste (VID kood L097) Uuringuruumi teenindusala ei kattu Natura 2000 alaga. Uuringuruumi teenindusala kattub lääneservas osaliselt III kategooria kaitsealuste liikide elupaikadega: soo- neiuvaip (Epipactis palustris - KLO9310902), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9310903), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica - KLO9320755). Uuringuruumi teenindualast ida suunas jääb üle Vahe tee tiigikonna (Pelophylax lessonae - KLO9118730) elupaik. Lisaks, lõuna suunas üle Lohkva - Kabina - Vanamõisa kõrvalmaantee asub ~85 m kaugusel vääriselupaik (VEP205025) ja ~17 m kaugusel järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: soo-neiuvaip (Epipactis palustris - KLO9341212), suur käopõll (Listera ovata - KLO9341214), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine - KLO9341213), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum - KLO9341215). Taotletava uuringuruumi teenindusalast vahetult idas asub II kategooria kaitsealuse liigi leiukoht ja lõunaserv piirneb I kategooria kaitsealuse liigi leiukohaga. Kabina uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Lähim maardla, Kabina liivamaardla (registrikaart 177), asub üle Vahe tee idas. Kabina maardlas kaevandab Luunja Varahalduse Sihtasutus Kabina liiva- karjääri mäeeraldisel (kaevandamisloa nr L.MK/327228, kehtivusajaga kuni 01.01.2031). Joonis 2.1. Kabina uuringuruum (vasakul) ja Kabina liivakarjäär (paremal). Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Kabina uuringuruum kattub 1976. aastal Geoloogia Valitsuse koostatud aruande „Liiva ja kruusa otsimistööde tulemustest Peipsi järve piirkonnas“ (EGF 3407), kus kirjelda- takse ala kui fluvioglatsiaalsel tasandikul asuva Kabina kruusliiva karjäärina, mille valdaja oli Tartu Kommunaalettevõtete Kombinaat. Aruande eesmärk oli täpsustada maavara ekspluateerimise ulatus, kuna karjääri kasutati juba prügi hoiustamiseks. Uuringu kohaselt puuriti karjääri põhja kuni 7,5 m sügavused puuraugud ja avastati, et tollase karjääri idaosas on pinnasevee alla jääv kruusliiva kiht kaevandamata jäetud. Uuringu tulemustel levis seal peamiselt kruusliiv (keskmine- kuni jämedateraline liiv), milles kruusa osakaal 16,85 - 34%, savi ja tolmuosakesi 2,05 - 5,16%. Kasuliku kihi keskmiseks paksuseks määrati 4,6 m, millest suurem osa allpool pinnasevee taset. Kruusliivast välja sõelutud liiv on keskmise- kuni jämedateraline. Kruusliiva all levib kohati väga peeneteraline liiv, mis lasub peeneteralise savika liiva ja liivsavi (moreen) peal. Ala geoloogilisest ehitusest annab aimu ka vahetult Kabina uuringuruumist idas eri aastail koostatud uuringud. Aastal 1981 RPI Põllumajandusprojekti poolt tehtud aruande „Tartu rajooni Luunja sovhoosi Kabina ja Rätsepa objektide geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (EGF 3890) põhjal moodustab kasuliku kihi mitmesuguse terajämedusega savikas kruusasegune liiv, mis eelduste kohaselt levib ka Kabina uuringuruumini. Samale alale on teostatud kaks uuringut AS-i Kobras poolt 1996. aastal „Tartumaa Luunja valla Kabina kruusa-liivakarjääri laienduse geoloogiline uuring“ (EGF 5407) ja 2006. aastal „Tartumaa Luunja vald Kabina küla. Kabina kruusamaardla Kabina uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.09.2014)“ (EGF 8609). Kõige hilisema uuringu tegi OÜ Mäebüroo Nord 2020. aastal „Aruanne Kabina kruusamaardla Kabina kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamine (varu seisuga 30.09.2019)“ (EGF 9411), mille kohaselt on maardlas tegu vähese kruusa olemasolu tõttu peamiselt täiteliiva ja ehitusliivaga. Kabina uuringuruum jääb Tartu kaardilehele (5441), mille geoloogiline baaskaart mõõt- kavas 1 : 50 000 on koostatud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Põldvere jt., 2007). Maa- ameti kaardirakenduses oleva 1 : 50 000 geoloogilise kaardi alusel on Kabina uuringu- ruumi piires pinnakatte paksus 5 kuni 15 m. Kuna alal on varem kaevandatud, võib pinnakatte paksus olla kuni 7 m. Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg) koosnedes kruusast ja liivast, veeristest ja munakatest. Maa-ameti mullastikukaardi alusel on uuringualal valdavalt tegu paljandpinnasega, kus looduslik muld on täielikult eemaldatud, idaosas on levinud leetjad mullad. Geoloogilise kaardi andmeil (Põldvere jt., 2007) levib Kabina uuringuruumis ülemise veekihina glatsiofluviaalsete setete veekiht (fQm), milles vesi on vabapinnaline ja lasub maapinnast 0,4 - 7,5 m sügavusel. Nimetatud veekiht on oma olemuselt tundlik reostuse suhtes, kuna puudub ülemine veepide. Maapinnalt esimeseks aluspõhja vettandvateks kivimiteks on Kesk-Devoni veekompleks (D2). Maa-ameti kaardirakenduse 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi järgi on põhjavesi uuringuruumi põhjaosas looduslikult nõrgalt kaitstud ja lõunaosas keskmiselt kaitstud. Kuna Kabina uuringuruumis asuvad varasemast kaevandamistegevusest tehisjärved, võib eeldada, et maavara lasub osaliselt või täielikult vee all. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 11 Kasuliku kihi lamamiks on 1976. aasta Geoloogia Valitsuse aruande (EGF 3407) alusel liivsavi moreen. Kvaternaarisetete all lasub murenenud aluspõhjakivimina Kesk-Devoni (D2ar) väga peeneteraline ja peeneteraline liivakivi sisaldades aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihte. Kabina uuringuruumis on kasuliku kihi paksus varieeruv jäädes ~1,5 - 10 m vahemikku. Uuringuruumis lasuv kruusliiv, nii nagu ka vanad uuringud väidavad, sobib kasuta- miseks täitepinnasena. Maavara täpsemat kvaliteeti käsitletakse peatükis 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude rajamine ning proovide võtmine 02.01.2025 - 03.01.2025 rajati roomikpuurmasinaga GeoDrill 1500 tigupuurmeetodil Kabina uuringuruumi 15 puurauku katendi, kasuliku materjali ja lamami tuvastamiseks ning 3 lisa puurauku vaid katendi pakuse määramiseks. Lisaks puuriti 20.03.2025 kolm lisa puurauku, millest üks puurauk oli vaid katendi pakuses määramiseks. Kokku puuriti Kabina uuringuruumis 21 puuraugu kogu summana 143 m ning puuraukude sügavused jäid vahemikku 2,7 - 10,3 m, keskmiseks sügavuseks ~7 m. Uuringuaukude vahe- kaugused teineteisest jäid 20 - 170 m vahemikku. Kabina uuringuruumis võeti 17 puuraugust kokku 35 proovi tearstikulise analüüsi jaoks. Proovide pikkused varieerusid 0,5 - 5,5 m vahemikus, keskmiselt 2,9 m. Kõikidest uuringuaukudest võeti proovid loodusliku lamamini (välja arvatud 4 puuraugust, mis rajati vaid katendi paksuse tuvastamiseks). Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Uuringuala korrastamise kohta on koostatud vastav akt (lisa 8), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 9). 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm (lisa 5). Lisaks lõimisele määrati Kabina uuringuruumist 2 filtratsioonimoodul proov: - 1. filtratsiooniproov tehti kokku segatuna proovist PA-3-1, PA-4-1 ja PA-4-2, milles savi-tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus varieerus vahemikus oli 3,0 - 4,6%; - 2. filtratsiooniproov tehti kokku segatuna proovist PA-1-1, PA-10-3 ja PA-14-1, milles savi-tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus varieerus vahemikus oli 6,6 - 7,5%; 4.3. Salvkaevude kaardistamine ja veetasemete mõõtmine 06.03.2025 mõõdeti veetasemed neljas karjääri lähiümbruses asuvas salvkaevus, et tulevikus oleks võimalik hinnata kasutuses oleva karjääri mõju ümbruses paiknevate salvkaevude veetasemetele. 4.4. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a jaanuaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 13 seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvuta- miseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 7). 4.5. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm ≥35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm ≤35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.6. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Kabina uuringruumi geoloogilised uuringud tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (puuraukude rajamine ning veetasemete mõõtmine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki täiendavaid uuringuloa tingimusi ning keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnale ohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 14 uuringueelne seisund. Puurimisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud ning kaitsealuste liikide kasvukohti uuringu raames ei kahjustatud. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS Kabina uuringuruumi teenindusala paikneb Emajõe sängi põhjapoolses servas. Kabina uuringuruumi piires levib eriteraline liiv - väga peene kuni keskmise (Q1jrVr_lg), kohati kruusaka ja jämeteralise liiva kompleks (Q1jrVr_fg). Kvaternaarisetete paksus uuringu andmete põhjal ulatub Kabina uuringuruumis ligi 10 meetrini. Maapinna reljeef Kabina uuringuruumi teenindusalal on ebaühtlane jäädes absoluut- kõrguste alusel 31 - 38 m vahemikku, kuid uuringualal asub varasema kaevandamise tulemusel tekkinud madalaveelised veesilmad. Katendi/kasvukihi (Q2_s / Q2_t) paksus Kabina uuringuruumis on uuringu andmeil 0,0 - 6,0 m (keskmiselt 1,0 m). 6,0 m katendi paksus (PA-12) ei iseloomusta Kabina uuringuruumis loodusliku katendi paksust, vaid kunagise karjääri süvendisse lisatud tagasitäidet mullaseguse (sisaldas metallitükke ja klaasikilde) materjali näol (foto 5.1). Välja arvatud puurauk PA-12 ümbruses on katendiks looduslik materjal, mis esindatud nii kasvukihina (kohati moreenne materjal või mullasegune kruus (foto 5.2) kui ka mullana. Kabina kasuliku kihi moodustavad valdavalt keskmise - kuni väga peeneteralised liivad, kohati lausa aleuriidi rikkad liivad (tabel 4.1), kruusane materjal on suuremas osas varasemalt ära kaevandatud. Kuna uuringuruumis leidub mitmeid veesilmasid, siis uuringuruumis paremaks liikumiseks on ehitatud puidust jalgteed. Uuringuruumist üle tee lõunas suunas asub Kabina järv, mis on lüüsideta ühenduses Emajõega. Suurvee ajal, mil Emajõe tase tõuseb, on oht, et Kabina uuringuruumis leiduvad veesilmad suurenevad nii pindalaliselt kui ka vähemal määral sügavuti. Kabina uuringuruumi kasulik kiht kvalifitseerub enamasti täiteliiva kriteeriumitele (v.a. PA-3 ja PA-4 ülemine osa, PA-8 kesk vahemik ja PA-16 läbinisti, mis kvalifitseeruvad savi-tolmuosakeste sisalduse alusel ehitusliivaks), milles savi-tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus jääb 3,0 - 40,4% vahemikku, kogu uuringuruumis keskmiselt 13,8% ning kruusa osise (>31,5 mm) sisaldus jääb vahemikku 0,0 - 54,2%, keskmiselt 3,5% (lisa 3). Kabina uuringuruumi lamamiks on enamasti savimoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamamipind on looklev jäädes uuringuaukude alusel absoluutkõrgustele 22,3 - 31,2 m vahemikku (keskmiselt 25,9). Tabel 5.1. Kabina uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht/muld, Q2_s/ Q2_b/ 0,0 6,0 1,0 turvas, tagasitäide Q2_t Eriteraline liiv Q1jrVr_fg 1,8 4,0 3,1 Peenliiv Q1jrVr_lg 0,9 5,3 2,8 Savimoreen Q1jrVr_g 0,5 2,9 1,9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 16 5.1. Hüdrogeoloogilised tingimused Kabina uuringuruumis on maapinnalt esimeseks põhjaveekihiks fluvioglatsiaalsetes Kvaternaari kruusades ja liivades leviv põhjaveekiht (pinnasevesi). Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ehk vabapinnaline ja toitub sademetest. Põhjaveekihi vett ammutavad piirkonna salvkaevud. Põhjavee tase varieerus 17 puuraugus 02.01-3.01.2025 ja 20.03.2025 mõõtmistel maapinnast 0,4 - 7,5 m sügavusel (keskmine 1,6 m), abs kõrgustel 29,8 - 31,8 (keskmiselt 30,9 m). Kabina uuringuruumi piirist ~16 m kaugusel üle Vaha tee (tee nr 4320087) idas asuvas vana karjääriala tehnogeenses veekogus (Eesti Topograafilise Andmekogu nr 2017584) oli 20. detsembril veetasemeks koos jääkaanega 32,1 m. Uuringu käigus (06.03.2025) mõõdeti veetasemed ka neljal karjääri lähiümbruses asuvas salvkaevus, kus veetasemed olid vahemikus 3,1 - 7,5 m maapinnast ehk 31,3 - 32,3 m abs (tabel 5.2). Põhjaveetaseme loomulikku aastaajalist sademetest ja aurumisest sõltuvat kõikumist vähendab piirkonnas Kabina järve ja Emajõe võime põhjaveetaseme langust kompenseerida. Kaevuomanike sõnul varieerub kaevudes veetase pigem 1 m piires, kohati rohkem. Kaevud ei ole siiani suvel tühjaks jäänud, kuigi kohati on kaevude põhjas vett vaid ~20 cm. Tabel 5.2. Kabina uuringuruumi lähikonnas mõõdetud salvkaevude veetasemed Kaevu Veetase Veetase Kinnistu X Y Z sügavus, maapinnast, abs, m m m Vare, 6470816,68 665837,20 39,67 8,55 7,54 32,13 43201:001:2166 Andrese, 6470473,72 666266,96 35,02 5,73 3,66 31,36 43202:003:0072 Päikesemäe, 6470460,53 666236,55 34,76 5,20 3,42 31,34 43202:003:0071 Kingo, 6471004,81 665455,68 35,44 4,09 3,10 32,34 43201:001:1775 Vabapinnalises põhjaveekihis määravad voolusuuna suuresti reljeef ja vooluveekogud. Uuringuruumis ja selle ümbruses on üldine põhjavee voolusuund lõunasse, suundudes tõenäoliselt uuringuruumist üle Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee (tee nr 22252) asuvasse Kabina järve (VEE2084890), mis on vabalt ühendatud Emajõega (VEE1023600). Põhjavee kvaliteet oli piirkonna salvkaevude omanike sõnul hea ning vee karedus väike. Kohati esines seisva vee pruunistumist, mis võib olla põhjustatud ka kaevu konstruktsioonidest. Kvaternaarisetetes levivat põhjaveekihti eraldab esimesest aluspõhjalisest põhjavee- kihist võrdlemisi raskesti vett läbilaskva savika moreeni kiht, mis moodustab kasuliku kihi lamami. Esimeseks aluspõhjaliseks veekihiks on Kesk-Devoni põhjaveekompleksi kuuluv Aruküla kihistus leviv põhjaveekiht (D2ar), millest ammutavad vee piirkonna puurkaevud. Veekihi lasum on 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi alusel 5 - 15 m sügavusel. Aluspõhjaline põhjaveekiht võib katva moreenikihi tõttu olla surveline, kuid kuna moreenikihi levikuulatus piirkonnas pole teada, ei saa välistada, et see on siiski kvaternaarisetete veekihiga hüdrauliliselt seotud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 17 Vastavalt katvate pinnakattekihtide paksusele ja iseloomule on ala määratud pindmise reostuse eest nõrgalt või keskmiselt kaitstuks. Põhjaveekompleks on antud alal määratud Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (nr 24) koosseisu. Põhjaveekogumi koguseline seisund oli 2019. a hinnangu alusel hea, keemiline halb. Halba keemilist seisundit põhjustas suuresti põllumajanduslikku päritolu pestitsiidide ja lämmastikuühendite leidumine põhjavees (Marandi jt 2019). Kuna planeeritava karjääri tegevus piirdub vaid kvaternaarisetetega, ei mõjuta see suure tõenäosusega aluspõhjaliste põhjaveekihtide veerežiimi. Foto 5.1. Puurauk PA-12 (läbilõike Foto 5.2. Puurauk PA-2 Kruusasegune pikkus pildil 3 - 6 m) tagasitäidetud katend orgaanika lisandiga (kuni 1,1 m), mullasegune liiv (foto S. Siir, mille alt algab kruus (foto S. Siir, 02.01.2025; 58°20'41.3"N 26°49'50.7"E) 03.01.2025; 58°20'48.5"N 26°49'53.2"E) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 18 6. MAAVARA KVALITEET Kabina uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 17 puuraugu 35 proovi andmed, millest maavara kvaliteeti hinnati 33 proovi põhjal (2 proovi võeti vaid lamami kinnitamiseks). Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5. Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab valdava enamuse kasulikust kihist beež eriteraline (keskmise- kuni väga peeneteraline liiv (fr 0,5… 0,125 mm)) liiv, milles kruusane materjal jääb valdavalt puuraugu ülemisse ossa ning liivakam materjal sügavamasse horisonti ehk uuringuruumis on maavara terasuurus kihiti muutlik, muutudes sügavuse suurenedes peenemaks (lisa 4). Analüüsitud proovides veeriseid (terasuurus >64 mm) leidus keskmiselt 0,2%, kruusaosakesi (2…64 mm) keskmiselt ~25%. Liivaosist on keskmiselt ~60% ja valdav on keskmise- kuni väga peenteraline liiv (0,5…0,063 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~55%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt ~14% (vahemikus 3,0 - 40,4%). Tabel 6.1. Kasuliku materjali põhinäitajad Kabina uuringuruumi moodustatud plokkides Täiteliiva plokid Ehitusliiva plokid Näitajad 8 aT ja 9 aT 6 aT, 7 aT, 10 pT ja 11 pT Proovide arv 30 3 Proovide pikkus, m 84,4 11,9 0,0 - 54,2 0,0 - 28,0 Fraktsioon >31,5 mm, % (keskmiselt 20,0) (keskmiselt 1,3) Kruusa ja veeriste sisaldus 0,1 - 69,8 34,0 - 77,4 (>2 mm), % (keskmiselt 19,4) (keskmiselt 65,9) Liiva sisaldus 39,7 - 97,0 68,4 - 89,7 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmiselt 84,6) (keskmiselt 75,0) Savi- ja tolmuosakeste 3,0 - 35,6 3,1 - 10,3 sisaldus (<0,063mm), % (keskmiselt 14,1) (keskmiselt 5,0) Lisaks lõimisele määrati kahes koondproovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsiooni- moodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Filtratsioonimooduli tulemused on välja toodud tabelis 6.2 Tabeli 6.2. Filtratsioonimooduli tulemused Proovid Kuivtihedus, Optimaalne Tihendus- Filtratsiooni- Mg/m3 veesisaldus, % tegur moodul, m/ööp PA-3-1, PA-4-1, 1,86 8,9 1,01 0,3 PA-4-2 PA-1-1, PA-10-3, 1,75 13,2 1,00 0,1 PA-14-1 Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Kabina uuringuruumi liiv eriteraline (kohati kruusane (foto 6.1)), olles enamasti ülemises osas kruusaosisega ning sügavuse suurenedes muutub keskmisest- kuni väga peene teraliseks liivaks. Savi-tolmuosakeste OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 19 sisalduse alusel sobib uuringuruumi kasulik materjal valdavalt kasutamiseks täite- materjalina (foto 6.2). Foto 6.1. Puurauk PA-16 ehitusliiv Foto 6.2. Puurauk PA-17 täiteliiv kruusaosisega (proov intervallist 1,5 - intervallis 2,0 - 2,5 m (foto K. Pettai, 7,0 m) (foto K. Pettai, 20.03.2025; 20.03.2025; 58°20'43.3"N 26°49'55.4"E) 58°20'41.6"N 26°49'56.2"E) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 20 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Kabina uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks on lihtsad. Uuringuruumile on hea juurdepääs, kuna uuringuruum piirneb lõunast kõrval- maanteega Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee (tee nr 22252), läänest Kajaka teega (tee nr 4320098), põhjast Radari teega (tee nr 4320088) ja idast Vahe teega (tee nr 4320087). Maavara varu plokke moodustades on arvestatud eelpool mainitud teede kaitse- vöönditega, milleks valla poolt määratud 30 m teeservast (lisa 10). Uuringuruumi piires olevate teede kaitsevööndite alune maa-ala esitatakse arvele võtmiseks passiivse tarbevaruna. Katendi (k. a. tagasitäite) paksus moodustatud plokkide piires on 0,0 - 6,0 m, keskmine 1,0 m. Kasuliku kihi paksus plokkide piires on uuringupunktide andmetel 1,5 - 9,8 m, keskmiselt 5,7 m. Kasuliku kihi lamamipind on kohati künklik, jäädes absoluutkõrguste 22,3 - 31,2 m vahemikku (keskmiselt 25,9 m). Uuringuaegne põhjavee tase jääb 0,4 - 7,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 29,8 - 31,8 m (keskmine 30,9 m). Võttes aluseks uuringuaegse keskmise põhjavee abs kõrgustaseme, asub osa maavara mahust pealpool põhjavee taset ning osa allpool põhjavee taset. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada tulevase mäeeraldise metsastunud alal kasvavad puud, juurida kännud ja koorida katend. Lagedalt alalt vajalik vaid koorida katend. Kasvukihti (mulda) saab kasutada karjääri veepealse osa hilisemal bioloogilisel korrastamisel, seeläbi säilivad karjääri alal ka tulevikus kaitsealuste liikide levised, mis korrastamisjärgselt võivad taas kasvada. Seetõttu tuleb kasvukiht ka säilitada alal eraldi. Kuna Kabina uuringuruumi alale on registreeritud kolme kaitsealuse liigi elupaik, siis ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb Keskkonnaameti loa alusel lähedal asuvatesse sobivatesse kasvukohtadesse ümber asustada alale jäävad kaitsealused taimeliigid soo- neiuvaip ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Kaitsealuse liigi ümber asustamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 vastu võetud määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Lisaks asuvad Kabina uuringuruumis Vare (VEE2084880, veepeegli pindala 1,3 ha) ja Kabina (VEE2084870, veepeegli pindala 2,4 ha) lombid pindaladega vähem kui 10 ha, millele on määratud Maa- ja Ruumiameti geoportaali alusel 50 m kaldapiiranguvöönd. Kuna tegemist on inimtekkeliste veekogudega, siis lähtudes Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 3 sätestab 50 m piiranguvööndi laiuse alla kümne hektari suurusel järvel, kuid kuna Kabina uuringuruumis paiknevad lombid kvalifitseeruvad tehisjärvedeks, siis seadusest lähtuvalt puuduvad eelmainitud lompidel kaldapiiranguvööndid. Tulevikus on võimalik maavara kaevandada kas roomikekskavaatoriga või uuringuruumis laiuva veekogu põhjast liiva pumbates. Liigvesi on võimalik juhtida kraavituse abil Kabina järve, mis on ühtlasi ühendatud Emajõega. Siiski tuleb arvestada sellega, et Kabina uuringuruumis paiknevad tehnoloogilised veekogud kasuliku maavara väljutamise tulemusel suurenevad pindalaliselt kui ka sügavuti. Kuna geoloogiline uuring teostati pigem madalvee ajal (uuringuaukude keskmine veetase ja uuringuruumis asuva veekogu veetase olid abs kõrgusel 30,9 m), siis eeldatav OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 21 põhjavee tase jääb peale maavara vara ammendumist umbes samale tasemele ning liigvee ajal toimub äravool lõunas paiknevasse Kabina järve. Keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Peale maavara varu ammendamist tekib mäeeraldisse veekogu. Veekogu rajamise eelduseks on, et korrastamise järgselt on veekogu keskmiseks sügavuseks vähemalt 2 m. Täpsem korrastamise lahendus planeeritakse keskkonnaloa taotluse koostamisel. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koosta- misel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Kuigi veealuse kaevandamise puhul põhjaveetaset isevoolselt või pumpamisega ei alandata, põhjustab veealuse varu väljamine siiski olukorra, kus tekkinud tühimikku peab täitma külgnevatest setetest valguv vesi. Seega võib veealuse varu väljamine mõjutada põhjaveetaset uuringualal ja ka selle lähedal ning on võimalik, et lähedalasuvates salvkaevudes alaneb veetase. Hindamaks, kas ja kui kaugele võib ulatuda põhjaveetaseme alanemise mõju, tuleb eelnevalt hinnata maavara väljamise kompenseerimiseks vaja mineva vee vooluhulka. Siinkohal teeme seda valemiga 7.1: (1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= [7.1], 𝑡 kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on veealuse maavaraploki (7 aT ja 9 aT ruumala (478 tuh m3)) ja t on maavaraploki ammendamise aeg (kõrvalasuva Kabina karjääri keskkonnaloa aluse keskmise tootmismahu 18 000 m3/a järgi ~30 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~31 m3/ööp. Tinglikku veevõttu tasakaalustavad esmajoones karjäärile langevad sademed. Sademetest tulenev vooluhulk arvutati lähtuvalt valemist 7.2: 𝑄 = (𝑊𝑝 − 𝑊𝑒 ) × 𝑆 [7.2], kus: • Wp on sademete hulk, Tartu-Tõravere meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 673 mm/a ehk 0,00184 m/ööp (Keskkonnaagentuur); • We on aurumine, mis on Eestis ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/ööp (Kink jt. 1998); • S on plokkide 7 aT ja 9 aT pindala, 10,86 ha ehk 108 600 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 66,3 m3/ööp. Seega tasakaalustavad kogu maavara väljamisest põhjustatud tingliku veevõtu karjäärile langevad sademed ning väljastpoolt ploki piire põhjavett täiendavalt karjääri valguma ei pea. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 22 Siiski võib põhjaveetase teoreetiliselt langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse mõjul. Tõenäoliselt ei ole selline mõju reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust kõikumisest aasta jooksul. Kuna ala on juba praegu suuresti kaetud veesilmadega ning karjääri lamam on viidud veetasemeni, ei ole oodata ka reljeefimuutuse või aurumise intensiivsuse muutustest tulenevaid olulisi mõjusid piirkonna põhjaveetasemetele. Kuna lähim salvkaev Vare kinnistul (43201:001:2166) asub vaid ~60 m kaugusel uuringuruumi piirist, ei saa siiski välistada mõju selle veetasemele. Samuti ei saa välistada mõju ulatumist uuringuruumist ~90 m põhjasuunas asuva suvilarajooni lähimate kinnistuteni (välitööde käigus ei õnnestunud antud kinnistute veevarustuse lahendust selgitada). Vare kinnistu ja suvilarajooni võimalikes salvkaevudes on seega karjääri mõju selgitamiseks soovituslik seirata veetasemeid kaevandamise eel ja selle jooksul. Teised lähimad salvkaevud asuvad enam kui 200 m kaugusel uuringuruumist ning põhjaveetaseme mõju ulatumine vastavale kaugusele on ebatõenäoline. Uuringuruumist ~60 m kaugusel põhjas asub puurkaev PK_73350, mis varustab elanike sõnul joogiveega uuringuruumist läände jäävaid kinnistuid katastrinumbritega 43202:002:0083, 43202:002:0080, 43202:002:0084, 43202:002:0085, 43202:002:0081 ning 43202:002:0082. Puurkaevu sügavus on Eesti Looduse Infosüsteemi registri andmeil 78 m ning kaevu vesi pärineb Kesk-Devoni põhjaveekihist. Uuringualast ~180 m kagus Andrese kinnistul (43202:003:0072) asub 45 m sügavune puurkaev, mis toitub samast kihist. Registriväline puurkaev asub ka uuringualale vahetult külgneval Vare kinnistul (43201:001:2166). Kuna karjääri põhi jääb kvaternaarisetetesse, siis tegevus puurkaeve ei mõjuta. Karjääri võimalik mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile seisneb põhiliselt rasketehnika avariide riskis, mille tulemusel võib vette sattuda naftasaadusi. Katendi eemaldamisel suureneb mõnevõrra risk reoainete sattumiseks põhjaveekihti, kuid kuna uuringuruum moodustab põhjavee väljavooluala, on reostuse ulatuslik levik põhjaveekihis ebatõenäoline. Reostus liiguks pigem Kabina järve ja Emajõe suunas. Reostusriski maandamiseks tuleb masinaparki regulaarselt ja nõuetekohaselt hooldada. Hooldus ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit. Kaevandamistegevuse tõttu tekib karjääriveekogus ka heljum, mille sattumine Kabina järve ja sealt Emajõkke peab olema välistatud. Põhjaveekihi poorses keskkonnas, kus vee liikumiskiirus on pinnaveega võrreldes suurusjärkude võrra väiksem, on heljumi levik äärmiselt lokaalne. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 23 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000, 2025. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a jaanuarikuu topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate puuraukude andmeid, mis on toodud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1; - uuringus on arvutatud eraldi veepealne ja veealune varu (veetasemeks on abs 30,9 m). Uuringu tulemusena on maavaravaru hinnatud kokku 12,75 ha pindalal 6 plokis: plokk 6 aT (täiteliiv, veepealne) pindala 8,85 ha, plokk 7 aT (täiteliiv, veealune) pindala 8,85 ha, plokk 8 aT (ehitusliiv, veepealne) 2,01 ha ja plokk 9 aT (ehitusliiv, veealune) 2,01 ha, plokk 10 pT (täiteliiv, veepealne) 1,89 ha ja plokk 11 pT (täiteliiv, veealune) 1,86 ha. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2025. a. Moodustatud plokkide koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud tekstilisas 6. Tabel 8.1. Kabina uuringuruumi katendi ja kasuliku kihi paksused Puuraugud Katend, m Kasulik kiht, m Veetaseme, m sügavus abs mõõtmise Nr abs sügavus kokku paksus lamam maapinnast, kõrgus, m aeg m PA-1 33,72 4,2 0,2 2,3 31,22 2,0 31,72 03.01.2025 PA-2 33,26 5,7 1,1 3,2 28,96 1,5 31,76 03.01.2025 PA-3 32,19 7,4 0,6 6,4 25,19 0,6 31,59 02.01.2025 PA-4 32,15 8,7 0,9 6,6 24,65 0,5 31,65 02.01.2025 PA-5 31,94 4,2 0,3 3,1 28,54 0,5 31,44 02.01.2025 PA-6 31,91 10,2 0,5 7,7 23,71 1,5 30,41 03.01.2025 PA-7 31,48 7,8 0,7 5,3 25,48 1,7 29,78 03.01.2025 PA-8 32,32 8,7 0,0 6,4 25,92 2,0 30,32 03.01.2025 PA-9 31,30 5,7 0,0 4,3 27,00 1,1 30,20 03.01.2025 PA-10 37,34 10,3 1,0 8,5 27,84 7,5 29,84 03.01.2025 PA-11 32,27 5,5 0,6 3,4 28,27 2,3 29,97 02.01.2025 PA-12 31,17 8,9 6,0 1,45 23,72 0,7 30,47 02.01.2025 PA-13 32,87 10,2 0,3 8,4 24,17 1,9 30,97 02.01.2025 PA-14 31,82 10,2 0,4 8,6 22,82 0,5 31,32 03.01.2025 PA-15 32,33 10,2 0,2 9,8 22,33 0,9 31,43 03.01.2025 PA-16 31,45 8,3 1,5 5,5 24,45 0,4 31,05 20.03.2025 PA-17 32,21 5,7 0,4 5,3 26,51 - - 20.03.2025 PA-12-1 31,43 2,7 1,4 1,3+ - - - 03.01.2025 PA-12-2 31,81 2,7 2,0 0,7+ - - - 03.01.2025 PA-12-3 31,62 2,7 1,8 0,9+ - - - 03.01.2025 PA-12-4 31,78 2,7 1,2 1,5+ - - - 20.03.2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 24 Ploki 6 aT (täiteliiv, veepealne) varu arvutus Ploki 6 maavaraks on täiteliiv. Ploki 6 pindala on 8,85 ha. Ploki 6 aT täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 42 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 42 tuh m3 ÷ 8,85 ha = 0,5 m. Ploki 6 piires esineb katendit 8,85 ha pindalal. Katendiks on kasvukiht/muld/tagasitäide, mille maht on 32 tuh m3 ja keskmine paksus on: 32 tuh m3 ÷ 8,85 ha = 0,4 m. Ploki 7 aT (täiteliiv, veealune) varu arvutus Ploki 7 maavaraks on täiteliiv. Ploki 7 pindala on 8,85 ha. Ploki 7 aT täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 392 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 392 tuh m3 ÷ 8,85 ha = 4,4 m, Ploki 8 aT (ehitusliiv, veepealne) varu arvutus Ploki 8 maavaraks on ehitusliiv. Ploki 8 pindala on 2,01ha. Ploki 8 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru on kokku 1 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 1 tuh m3 ÷ 2,01 ha = 0,05 m. Ploki 8 piires esineb katendit 2,01 ha pindalal. Katendiks on kasvukiht/muld/tagasitäide, mille maht on 7 tuh m3 ja keskmine paksus on: 8 tuh m3 ÷ 2,01 ha = 0,4 m. Ploki 9 aT (ehitusliiv, veealune) varu arvutus Ploki 9 maavaraks on ehitusliiv. Ploki 9 pindala on 2,01 ha. Ploki 9 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru on kokku 86 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 86 tuh m3 ÷ 2,01 ha = 4,3 m, Ploki 10 pT (täiteliiv, veepealne) varu arvutus Ploki 10 maavaraks on täiteliiv. Ploki 10 pindala on 1,89 ha. Ploki 10 pT täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 35 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 35 tuh m3 ÷ 1,89 ha = 1,9 m. Ploki 10 piires esineb katendit 1,89 ha pindalal. Katendiks on kasvukiht/muld/tagasitäide, mille maht on 7 tuh m3 ja keskmine paksus on: 7 tuh m3 ÷ 1,89 ha = 0,4 m. Ploki 11 pT (täiteliiv, veealune) varu arvutus Ploki 11 maavaraks on täiteliiv. Ploki 11 pindala on 1,89 ha. Ploki 11 pT täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 60 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on: 60 tuh m3 ÷ 1,89 ha = 3,0 m, OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 25 Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kabina uuringuruumi piires hinnatud varu Kabina liivamaardla koosseisu (registrikaardi nr 0177), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.01.2025): - plokk 6 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,85 ha pindalal 42 tuh m3; - plokk 7 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,85 ha pindalal 392 tuh m3; - plokk 8 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2,01 ha pindalal 1 tuh m3; - plokk 9 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2,01 ha pindalal 86 tuh m3; - plokk 10 pT täiteliiva passiivne tarbevaru 1,89 ha pindalal 35 tuh m3; - plokk 11 pT täiteliiva passiivne tarbevaru 1,89 ha pindalal 60 tuh m3. Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.01.2025 Ploki nr, Katendi kogus, tuh m3 / Maavara Maavaravaru, tuh m3 / pindala keskmine paksus, m nimetus keskmine paksus, m 6 aT 32 / 0,4 Täiteliiv 42 / 0,5 8,85 ha 7 aT - Täiteliiv 392 / 4,4 8,85 ha 8 aT 8 / 0,4 Ehitusliiv 1 / 0,1 2,01 ha 9 aT - Ehitusliiv 86 / 4,3 2,01 ha 10 pT 7 / 0,4 Täiteliiv 35 / 1,9 1,89 ha 11 pT - Täiteliiv 60 / 3,0 1,89 ha OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 26 9. KOKKUVÕTE Geoloogilised uuringud tehti Marina Minerals OÜ tellimisel Kabina uuringuruumi, teenindusala pindalaga 14,36 ha, asub Kabina külas, Luunja vallas, Tartu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kastre metskond 218 (43201:001:1873), sihtotstarbelt maatulundusmaa 100%), maa omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Geoloogiliste uuringute eesmärk oli leida ehitusprojektideks vajaminevat materjali ja võtta maavara arvele maavara aktiivse tarbevaruna, mis lubaks hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Tööde käigus rajati Kabina uuringuruumi kokku 21 puurauku, millest 4 puuriti vaid katendi paksuse määranguks. Puuraukude maksimaalseks sügavuseks puuriti 10,3 m (PA-10). Kokku võeti 35 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Lisaks tehti kahest koondproovist filtratsioonimooduli määramise katse. Kabina uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu liustiku- ja jääjärvelised setted − valdavalt väga peene- kuni peeneteralised liivad, milles leidub lisaks kruusaosist. Kvaternaarisetteid katab keskmiselt 1,0 m paksune katend, mis moodustub kasvukihist ning kohati ka tagasitäidetud materjalist ja turbast. Kvaternaarisetete keskmine paksus moodustatud plokkides on 5,7 m. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Kabina uuringuruumis 0,4 - 7,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 29,8 - 31,8 m (keskmine 30,9 m). Kabina uuringuruumi moodustati 4 aktiivset tarbevaru plokki (6 aT on täiteliiva veepealne plokk, 7 aT on täiteliiva veealune plokk, 8 aT on ehitusliiva veepealne plokk ja 9 aT on ehitusliiva veealune plokk) ja 2 passiivset tarbevaru plokki (10 pT on veepealne plokk ja 11 pT on veealune plokk. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab Kabina uuringuruumi moodustatud plokkides 6 aT ja 10 pT (veepealne) ning 7 aT ja 11 pT (veealune) lasuv liiv täiteliiva nõuetele, mille peenosise sisaldus on kaalutud keskmiste näitajate alusel 14,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 1,3%. Lisaks moodustati kaks ehitusliiva plokki (8 aT veepealne ja 9 aT veealune), mille peenosise sisaldus on kaalutud keskmiste näitajate alusel 5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 20%. Liiva filtratsioonimoodul katsetatud proovides varieerub 0,1 - 0,3 m/ööp. Töö tulemusena arvutati varu 12,75 ha pindalal aktiivse ja passiivse tarbevaruna kuues maavaravaru plokis (3 veepealset plokki ja 3 veealust plokki), milles ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne ning täiteliiva passiivne tarbevaru on kokku 616 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Kabina uuringuruumi piires hinnatud varu Kabina liivamaardla koosseisu (registrikaardi nr 0177), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.01.2025): - plokk 6 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,85 ha pindalal 42 tuh m3; - plokk 7 aT täiteliiva aktiivset tarbevaru 8,85 ha pindalal 392 tuh m3; - plokk 8 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2,01 ha pindalal 1 tuh m3; - plokk 9 aT ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2,01 ha pindalal 86 tuh m3; - plokk 10 pT täiteliiva passiivne tarbevaru 1,89 ha pindalal 35 tuh m3; - plokk 11 pT täiteliiva passiivne tarbevaru 1,89 ha pindalal 60 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kabina liivamaardla Kabina uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) 27 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks; 2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1; 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ 4. Maavarade registri registrikaart nr 0177; 5. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevan- datud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017; 6. „Liiva ja kruusa otsimistööde tulemustest Peipsi järve piirkonnas“ (E. Valt, 1976; EGF 3407); 7. „Tartu rajooni Luunja sovhoosi Kabina ja Rätsepa objektide geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (E. Valt, 1981; EGF 3890); 8. „Tartumaa Luunja valla Kabina kruusa-liivakarjääri laienduse geoloogiline uuring“ (A. Rooma, 1996; EGF 5407); 9. „Tartumaa Luunja vald Kabina küla. Kabina kruusamaardla Kabina uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.09.2014)“ (A. Rooma, T. Mäger, U. Uri, 2014; EGF 8609); 10. „Aruanne Kabina kruusamaardla Kabina kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhindamine (varu seisuga 30.09.2019)“ (V. Valling, 2020; EGF 9411); 11. „Eesti geoloogiline baaskaart. Mõõtkava 1:50 000. Baaskaardi Tartu (5441) lehe seletuskiri“ (A. Põldvere, R. Perens, K. Ariva, T. All, R. Rohtla, 2007; EGF 7904). 12. „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ (A. Marandi, M. Osjamets, M. Polikarpus, J. Pärn, V. Raidla, S. Tarros, L. Vallner, 2019; EGF 9110). 13. „Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey“ (D. A. Morris, A. I. Johnson, 1967; U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p). 14. „Eesti soode hüdrogeoökoloogia“ (H. Kink, E. Andresmaa, M. Orru, 1998; Teaduste Akadeemia Kirjastus, pp. 1–128). LISA 2. Puuraukude kataloog Kabina uuringuruum (uuringuluba L.MU/520891) Koordinaadid Proovi Kasuliku Uuritud Veetaseme, m Puuraugu Katendi Lamami abs Rajamise Puuraugu nr intervall, m kihi lamami sügavus abs X Y Z sügavus, m tähis paksus, m kõrgus, m aeg alates kuni pikkus paksus, m paksus, m maapinnast, m kõrgus, m PA-1 6 470 944,82 665 756,38 33,72 4,2 PA-1-1 0,2 2,5 2,3 0,2 2,3 1,7 31,22 2,0 31,72 03.01.2025 PA-2 6 470 861,15 665 752,15 33,26 5,7 PA-2-1 1,1 4,3 3,2 1,1 3,2 1,4 28,96 1,5 31,76 03.01.2025 PA-3-1 0,6 4,5 3,9 PA-3 6 470 723,90 665 706,64 32,19 7,4 0,6 6,4 0,4 25,19 0,6 31,59 02.01.2025 PA-3-2 4,5 7,0 2,5 PA-4-1 0,9 2,7 1,8 PA-4 6 470 657,93 665 648,92 32,15 8,7 PA-4-2 2,7 3,6 0,9 0,9 6,6 1,2 24,65 0,5 31,65 02.01.2025 PA-4-3 3,6 7,5 3,9 PA-5-1 0,3 1,5 1,2 PA-5 6 470 570,15 665 545,90 31,94 4,2 PA-5-2 1,5 3,4 1,9 0,3 3,1 0,8 28,54 0,5 31,44 02.01.2025 PA-5-3 3,4 3,9 0,5 PA-6-1 0,5 4,5 4,0 PA-6 6 470 547,70 665 735,31 31,91 10,2 PA-6-2 4,5 7,2 2,7 0,5 7,7 2,0 23,71 1,5 30,41 03.01.2025 PA-6-3 7,2 8,2 1,0 PA-7 6 470 573,43 665 792,21 31,48 7,8 PA-7-1 0,7 6,0 5,3 0,7 5,3 1,8 25,48 1,7 29,78 03.01.2025 PA-8-1 0,0 2,7 2,7 PA-8 6 470 585,77 665 894,73 32,32 8,7 PA-8-2 2,7 6,4 3,7 0,0 6,4 2,3 25,92 2,0 30,32 03.01.2025 PA-8-3 6,4 8,7 2,3 PA-9 6 470 620,12 666 014,67 31,30 5,7 PA-9-1 0,0 4,3 4,3 0,0 4,3 1,4 27,00 1,1 30,20 03.01.2025 PA-10-1 1,0 3,6 2,6 PA-10 6 470 772,68 665 996,77 37,34 10,3 PA-10-2 3,6 7,2 3,6 1,0 8,5 0,8 27,84 7,5 29,84 03.01.2025 PA-10-3 7,2 9,5 2,3 PA-11-1 0,6 2,2 1,6 PA-11 6 470 735,95 665 827,88 32,27 5,5 0,6 3,4 1,5 28,27 2,3 29,97 02.01.2025 PA-11-2 2,2 4,0 1,8 PA-12 6 470 635,76 665 719,85 31,17 8,9 PA-12-1 6,0 8,9 2,9 6,0 1,45 1,45 23,72 0,7 30,47 02.01.2025 PA-13-1 0,3 4,2 3,9 PA-13 6 470 674,08 665 718,99 32,87 10,2 0,3 8,4 1,5 24,17 1,9 30,97 02.01.2025 PA-13-2 4,2 8,7 4,5 PA-14-1 0,4 2,0 1,6 PA-14 6 470 618,24 665 614,58 31,82 10,2 PA-14-2 2,0 5,7 3,7 0,4 8,6 1,2 22,82 0,5 31,32 02.01.2025 PA-14-3 5,7 9,0 3,3 PA-15-1 0,2 1,9 1,7 PA-15 6 470 549,98 665 649,92 32,33 10,2 PA-15-2 1,9 6,5 4,6 0,2 9,8 0,2 22,33 0,9 31,43 03.01.2025 PA-15-3 6,5 10,0 3,5 PA-16 6 470 650,07 665 809,88 31,45 8,3 PA-16-1 1,5 7,0 5,5 1,5 5,5 1,3 24,45 0,4 31,05 20.03.2025 PA-17-1 0,4 1,2 0,8 PA-17 6 470 701,78 665 793,27 32,21 5,7 0,4 5,3 4,5 26,51 - - 20.03.2025 PA-17-2 1,2 5,7 4,5 PA-12-1 6 470 622,98 665 708,76 31,43 2,7 - - - - 1,4 1,3+ - - - - 03.01.2025 PA-12-2 6 470 641,07 665 704,27 31,81 2,7 - - - - 2,0 0,7+ - - - - 03.01.2025 PA-12-3 6 470 658,46 665 713,65 31,62 2,7 - - - - 1,8 0,9+ - - - - 03.01.2025 PA-12-4 6 470 622,58 665 748,71 31,78 2,7 - - - - 1,2 1,5+ - - - - 20.03.2025 LISA 3. Loodusliku materjali terastikuline koostis Kabina uuringuruum (uuringuluba L.MU/520891) Osajäägid sõeltel, % Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Maavara kasutusala määrus Proovi intervall, m veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis Maavara Puuraugu Proovi tähis nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 0,063… alates kuni pikkus >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063 31,5 PA-1 PA-1-1 0,2 2,5 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,1 0,2 0,4 0,4 0,7 1,4 1,7 6,3 50,7 25,9 4,3 6,9 0,0 4,2 88,9 6,9 0,0 93,1 6,9 TL PA-2 PA-2-1 1,1 4,3 3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 5,8 7,8 12,4 5,7 10,2 10,9 10,5 12,2 8,6 4,0 2,2 8,1 0,0 54,4 37,5 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-3-1 0,6 4,5 3,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,4 2,9 3,9 12,3 6,9 12,2 11,8 11,5 16,6 10,3 4,1 1,8 3,3 0,0 52,4 44,3 3,3 0,0 96,7 3,3 EL PA-3 PA-3-2 4,5 7,0 2,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,4 0,3 1,2 1,1 1,3 2,6 26,3 43,8 11,5 11,4 0,0 3,1 85,5 11,4 0,0 88,6 11,4 TL PA-4-1 0,9 2,7 1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,3 1,4 2,1 5,1 2,4 5,8 8,6 15,5 26,7 16,0 6,1 2,0 3,0 0,0 30,7 66,3 3,0 0,0 97,0 3,0 EL PA-4 PA-4-2 2,7 3,6 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 0,0 0,3 0,3 0,7 6,5 45,7 32,5 9,0 4,6 0,0 1,0 94,4 4,6 0,0 95,4 4,6 EL PA-4-3 3,6 7,5 3,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,2 0,1 0,2 0,8 0,7 1,8 9,0 50,9 20,2 15,9 0,0 1,5 82,6 15,9 0,0 84,1 15,9 TL PA-5-1 0,3 1,5 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,5 0,8 0,8 0,8 4,5 68,6 15,8 8,1 0,0 1,4 90,5 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-5 PA-5-2 1,5 3,4 1,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 4,5 68,2 15,1 11,9 0,0 0,1 88,0 11,9 0,0 88,1 11,9 TL PA-5-3 3,4 3,9 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,6 0,3 1,0 1,3 1,1 1,1 2,5 13,4 38,0 40,4 0,0 3,5 56,1 40,4 0,0 59,6 40,4 TL PA-6-1 0,5 4,5 4,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,7 5,0 5,1 8,9 4,9 10,3 10,1 15,8 13,1 6,5 6,2 3,1 7,3 0,0 48,0 44,7 7,3 0,0 92,7 7,3 TL PA-6 PA-6-2 4,5 7,2 2,7 0,0 0,0 0,0 0,0 2,9 0,0 3,3 2,5 7,1 3,7 7,4 7,8 14,6 16,6 14,1 10,5 3,8 5,7 0,0 34,7 59,6 5,7 2,9 91,4 5,7 TL PA-6-3 7,2 8,2 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 1,9 1,8 2,8 1,6 3,7 5,5 7,7 7,5 13,8 33,7 8,5 10,6 0,0 18,2 71,2 10,6 0,0 89,4 10,6 TL PA-7 PA-7-1 0,7 6,0 5,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,8 2,3 1,6 3,6 1,6 3,5 5,8 15,6 33,9 13,4 5,1 2,8 9,0 0,0 20,2 70,8 9,0 0,0 91,0 9,0 TL PA-8-1 0,0 2,7 2,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 4,6 4,0 5,7 3,0 7,0 6,6 11,1 10,8 10,6 17,4 5,8 10,3 0,0 34,0 55,7 10,3 0,0 89,7 10,3 TL PA-8 PA-8-2 2,7 6,4 3,7 0,0 0,0 0,0 8,4 14,3 8,4 9,1 4,1 5,9 3,1 6,2 9,3 9,9 7,3 4,5 4,8 1,6 3,1 0,0 68,8 28,1 3,1 22,7 74,2 3,1 EL PA-8-3 6,4 8,7 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,8 3,6 2,7 2,9 1,1 3,8 4,5 5,9 6,8 8,8 12,9 14,4 29,8 0,0 21,4 48,8 29,8 0,0 70,2 29,8 TL PA-9 PA-9-1 0,0 4,3 4,3 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 3,4 2,5 2,1 4,5 2,9 5,0 6,3 8,1 11,8 11,5 23,2 8,2 8,6 0,0 28,6 62,8 8,6 1,9 89,5 8,6 TL PA-10-1 1,0 3,6 2,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 2,0 2,0 4,6 2,4 5,6 6,9 17,3 19,8 14,3 6,8 3,6 13,5 0,0 24,7 61,8 13,5 0,0 86,5 13,5 TL PA-10 PA-10-2 3,6 7,2 3,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,5 0,7 0,5 1,3 3,4 4,3 7,8 47,1 20,7 5,3 8,1 0,0 6,7 85,2 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-10-3 7,2 9,5 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,1 2,2 1,1 2,9 2,5 3,4 8,3 27,1 35,1 7,8 7,5 0,0 10,8 81,7 7,5 0,0 92,5 7,5 TL PA-11-1 0,6 2,2 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 2,2 1,7 1,7 2,8 1,5 2,8 5,1 8,5 11,5 11,1 16,6 17,9 15,1 0,0 19,3 65,6 15,1 1,5 83,4 15,1 TL PA-11 PA-11-2 2,2 4,0 1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,9 1,1 2,2 1,0 1,7 3,1 3,5 6,4 10,5 23,5 24,3 21,2 0,0 10,6 68,2 21,2 0,0 78,8 21,2 TL PA-12 PA-12-1 6,0 8,9 2,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,1 2,1 1,0 2,5 2,9 3,6 4,5 8,6 22,8 15,6 33,8 0,0 11,1 55,1 33,8 0,0 66,2 33,8 TL PA-13-1 0,3 4,2 3,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 2,2 1,1 1,8 3,0 1,4 2,4 2,6 3,7 6,9 10,9 22,7 17,7 23,2 0,0 14,9 61,9 23,2 0,4 76,4 23,2 TL PA-13 PA-13-2 4,2 8,7 4,5 0,0 0,0 0,0 4,4 3,5 1,9 1,2 1,3 2,2 1,1 2,3 2,6 3,3 6,0 10,3 21,4 19,2 19,3 0,0 20,5 60,2 19,3 7,9 72,8 19,3 TL PA-14-1 0,4 2,0 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,4 0,6 1,3 1,2 10,2 59,6 19,9 6,6 0,0 1,2 92,2 6,6 0,0 93,4 6,6 TL PA-14 PA-14-2 2,0 5,7 3,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,8 3,1 1,7 3,5 3,6 5,8 7,4 12,5 29,9 17,6 13,9 0,0 12,9 73,2 13,9 0,0 86,1 13,9 TL PA-14-3 5,7 9,0 3,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,8 0,8 2,1 1,5 3,7 3,0 5,2 7,1 12,7 32,9 14,1 15,5 0,0 12,5 72,0 15,5 0,0 84,5 15,5 TL PA-15-1 0,2 1,9 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 0,0 0,2 0,3 0,2 0,6 0,7 1,1 2,1 8,4 30,9 30,4 24,2 0,0 2,9 72,9 24,2 0,0 75,8 24,2 TL PA-15 PA-15-2 1,9 6,5 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,8 1,4 2,0 1,4 3,5 3,0 4,2 6,2 12,4 22,1 16,2 26,1 0,0 12,8 61,1 26,1 0,0 73,9 26,1 TL PA-15-3 6,5 10,0 3,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 0,5 2,0 1,5 3,0 4,5 6,2 10,3 15,7 23,4 15,4 15,6 0,0 13,4 71,0 15,6 0,0 84,4 15,6 TL PA-16 PA-16-1 1,5 7,0 5,5 0,0 2,3 2,2 12,9 10,6 17,6 6,5 6,6 7,8 3,0 4,5 5,7 6,0 4,3 2,5 2,4 1,5 3,6 2,3 77,4 16,7 3,6 28,0 68,4 3,6 EL PA-17-1 0,4 1,2 0,8 0,0 5,2 10,1 29,2 9,7 9,0 2,2 1,8 2,5 1,1 1,7 2,5 3,1 5,2 4,9 3,8 1,9 6,1 5,2 69,8 18,9 6,1 54,2 39,7 6,1 EK PA-17 PA-17-2 1,2 5,7 4,5 0,0 0,0 0,0 1,2 1,8 0,9 0,6 0,8 1,7 0,8 1,4 2,0 3,4 5,9 10,0 17,4 16,5 35,6 0,0 11,2 53,2 35,6 3,0 61,4 35,6 TL min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 2,5 2,4 1,5 3,0 0,0 0,1 16,7 3,0 0,0 39,7 3,0 - Kabina uuringuruum max 0,0 5,2 10,1 29,2 14,3 17,6 9,1 7,8 12,4 6,9 12,2 11,8 17,3 33,9 50,7 68,6 38,0 40,4 5,2 77,4 94,4 40,4 54,2 97,0 40,4 - kesk 0,0 0,2 0,2 1,5 1,6 2,5 2,2 2,1 3,8 2,0 4,0 4,7 6,9 9,6 13,4 20,9 10,7 13,8 0,2 24,6 61,4 13,8 3,5 82,7 13,8 TL Kabina täiteliiva plokid (uuringuluba L.MU/520891) Osajäägid sõeltel, % Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Maavara kasutusala määrus nr Proovi intervall, m Maavara Puuraug Proovi veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis u nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 0,063…31, alates kuni pikkus >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063 5 PA-1 PA-1-1 0,2 2,5 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,1 0,2 0,4 0,4 0,7 1,4 1,7 6,3 50,7 25,9 4,3 6,9 0,0 4,2 88,9 6,9 0,0 93,1 6,9 TL PA-2 PA-2-1 1,1 4,3 3,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 5,8 7,8 12,4 5,7 10,2 10,9 10,5 12,2 8,6 4,0 2,2 8,1 0,0 54,4 37,5 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-3-1 0,6 4,5 3,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,4 2,9 3,9 12,3 6,9 12,2 11,8 11,5 16,6 10,3 4,1 1,8 3,3 0,0 52,4 44,3 3,3 0,0 96,7 3,3 EL PA-3 PA-3-2 4,5 7,0 2,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,4 0,3 1,2 1,1 1,3 2,6 26,3 43,8 11,5 11,4 0,0 3,1 85,5 11,4 0,0 88,6 11,4 TL PA-4-1 0,9 2,7 1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,3 1,4 2,1 5,1 2,4 5,8 8,6 15,5 26,7 16,0 6,1 2,0 3,0 0,0 30,7 66,3 3,0 0,0 97,0 3,0 EL PA-4 PA-4-2 2,7 3,6 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 0,0 0,3 0,3 0,7 6,5 45,7 32,5 9,0 4,6 0,0 1,0 94,4 4,6 0,0 95,4 4,6 EL PA-4-3 3,6 7,5 3,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,2 0,1 0,2 0,8 0,7 1,8 9,0 50,9 20,2 15,9 0,0 1,5 82,6 15,9 0,0 84,1 15,9 TL PA-5-1 0,3 1,5 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,5 0,8 0,8 0,8 4,5 68,6 15,8 8,1 0,0 1,4 90,5 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-5 PA-5-2 1,5 3,4 1,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 4,5 68,2 15,1 11,9 0,0 0,1 88,0 11,9 0,0 88,1 11,9 TL PA-6-1 0,5 4,5 4,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,7 5,0 5,1 8,9 4,9 10,3 10,1 15,8 13,1 6,5 6,2 3,1 7,3 0,0 48,0 44,7 7,3 0,0 92,7 7,3 TL PA-6 PA-6-2 4,5 7,2 2,7 0,0 0,0 0,0 0,0 2,9 0,0 3,3 2,5 7,1 3,7 7,4 7,8 14,6 16,6 14,1 10,5 3,8 5,7 0,0 34,7 59,6 5,7 2,9 91,4 5,7 TL PA-6-3 7,2 8,2 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 1,9 1,8 2,8 1,6 3,7 5,5 7,7 7,5 13,8 33,7 8,5 10,6 0,0 18,2 71,2 10,6 0,0 89,4 10,6 TL PA-7 PA-7-1 0,7 6,0 5,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,8 2,3 1,6 3,6 1,6 3,5 5,8 15,6 33,9 13,4 5,1 2,8 9,0 0,0 20,2 70,8 9,0 0,0 91,0 9,0 TL PA-9 PA-9-1 0,0 4,3 4,3 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 3,4 2,5 2,1 4,5 2,9 5,0 6,3 8,1 11,8 11,5 23,2 8,2 8,6 0,0 28,6 62,8 8,6 1,9 89,5 8,6 TL PA-10-1 1,0 3,6 2,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 2,0 2,0 4,6 2,4 5,6 6,9 17,3 19,8 14,3 6,8 3,6 13,5 0,0 24,7 61,8 13,5 0,0 86,5 13,5 TL PA-10 PA-10-2 3,6 7,2 3,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,5 0,7 0,5 1,3 3,4 4,3 7,8 47,1 20,7 5,3 8,1 0,0 6,7 85,2 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-10-3 7,2 9,5 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,1 2,2 1,1 2,9 2,5 3,4 8,3 27,1 35,1 7,8 7,5 0,0 10,8 81,7 7,5 0,0 92,5 7,5 TL PA-11-1 0,6 2,2 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 2,2 1,7 1,7 2,8 1,5 2,8 5,1 8,5 11,5 11,1 16,6 17,9 15,1 0,0 19,3 65,6 15,1 1,5 83,4 15,1 TL PA-11 PA-11-2 2,2 4,0 1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,9 1,1 2,2 1,0 1,7 3,1 3,5 6,4 10,5 23,5 24,3 21,2 0,0 10,6 68,2 21,2 0,0 78,8 21,2 TL PA-12 PA-12-1 6,0 7,45 1,45 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,1 2,1 1,0 2,5 2,9 3,6 4,5 8,6 22,8 15,6 33,8 0,0 11,1 55,1 33,8 0,0 66,2 33,8 TL PA-13-1 0,3 4,2 3,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 2,2 1,1 1,8 3,0 1,4 2,4 2,6 3,7 6,9 10,9 22,7 17,7 23,2 0,0 14,9 61,9 23,2 0,4 76,4 23,2 TL PA-13 PA-13-2 4,2 8,7 4,5 0,0 0,0 0,0 4,4 3,5 1,9 1,2 1,3 2,2 1,1 2,3 2,6 3,3 6,0 10,3 21,4 19,2 19,3 0,0 20,5 60,2 19,3 7,9 72,8 19,3 TL PA-14-1 0,4 2,0 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,4 0,6 1,3 1,2 10,2 59,6 19,9 6,6 0,0 1,2 92,2 6,6 0,0 93,4 6,6 TL PA-14 PA-14-2 2,0 5,7 3,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,8 3,1 1,7 3,5 3,6 5,8 7,4 12,5 29,9 17,6 13,9 0,0 12,9 73,2 13,9 0,0 86,1 13,9 TL PA-14-3 5,7 9,0 3,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,8 0,8 2,1 1,5 3,7 3,0 5,2 7,1 12,7 32,9 14,1 15,5 0,0 12,5 72,0 15,5 0,0 84,5 15,5 TL PA-15-1 0,2 1,9 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 0,0 0,2 0,3 0,2 0,6 0,7 1,1 2,1 8,4 30,9 30,4 24,2 0,0 2,9 72,9 24,2 0,0 75,8 24,2 TL PA-15 PA-15-2 1,9 6,5 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,8 1,4 2,0 1,4 3,5 3,0 4,2 6,2 12,4 22,1 16,2 26,1 0,0 12,8 61,1 26,1 0,0 73,9 26,1 TL PA-15-3 6,5 10,0 3,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 0,5 2,0 1,5 3,0 4,5 6,2 10,3 15,7 23,4 15,4 15,6 0,0 13,4 71,0 15,6 0,0 84,4 15,6 TL PA-17-1 0,4 1,2 0,8 0,0 5,2 10,1 29,2 9,7 9,0 2,2 1,8 2,5 1,1 1,7 2,5 3,1 5,2 4,9 3,8 1,9 6,1 5,2 69,8 18,9 6,1 54,2 39,7 6,1 EK PA-17 PA-17-2 1,2 5,7 4,5 0,0 0,0 0,0 1,2 1,8 0,9 0,6 0,8 1,7 0,8 1,4 2,0 3,4 5,9 10,0 17,4 16,5 35,6 0,0 11,2 53,2 35,6 3,0 61,4 35,6 TL min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 4,5 3,8 1,8 3,0 0,0 0,1 18,9 3,0 0,0 39,7 3,0 - Täiteliiva plokid 6 aT, 7 aT, 10 pT max 0,0 5,2 10,1 29,2 9,7 9,0 5,8 7,8 12,4 6,9 12,2 11,8 17,3 33,9 50,7 68,6 30,4 35,6 5,2 69,8 94,4 35,6 54,2 97,0 35,6 - ja 11 pT kesk 0,0 0,0 0,1 0,6 0,6 1,3 1,6 1,6 3,5 1,9 3,8 4,4 6,8 10,2 14,9 23,2 11,5 14,1 0,0 19,3 66,5 14,1 1,3 84,5 14,1 TL Kabina ehitusliiva plokid (uuringuluba L.MU/520891) Osajäägid sõeltel, % Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Maavara kasutusala määrus Proovi intervall, m veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis Maavara Puuraugu Proovi tähis nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 0,063…3 alates kuni pikkus >64 2…64 0,063…2 <0,063 >31,5 <0,063 1,5 PA-8-1 0,0 2,7 2,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 4,6 4,0 5,7 3,0 7,0 6,6 11,1 10,8 10,6 17,4 5,8 10,3 0,0 34,0 55,7 10,3 0,0 89,7 10,3 TL PA-8 PA-8-2 2,7 6,4 3,7 0,0 0,0 0,0 8,4 14,3 8,4 9,1 4,1 5,9 3,1 6,2 9,3 9,9 7,3 4,5 4,8 1,6 3,1 0,0 68,8 28,1 3,1 22,7 74,2 3,1 EL PA-16 PA-16-1 1,5 7,0 5,5 0,0 2,3 2,2 12,9 10,6 17,6 6,5 6,6 7,8 3,0 4,5 5,7 6,0 4,3 2,5 2,4 1,5 3,6 2,3 77,4 16,7 3,6 28,0 68,4 3,6 EL min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 4,6 4,0 5,7 3,0 4,5 5,7 6,0 4,3 2,5 2,4 1,5 3,1 0,0 34,0 16,7 3,1 0,0 68,4 3,1 - Ehitusliiva plokid 8 aT ja 9 aT max 0,0 2,3 2,2 12,9 14,3 17,6 9,1 6,6 7,8 3,1 7,0 9,3 11,1 10,8 10,6 17,4 5,8 10,3 2,3 77,4 55,7 10,3 28,0 89,7 10,3 - kesk 0,0 1,1 1,0 8,6 9,3 11,4 6,9 5,2 6,7 3,0 5,6 7,0 8,4 6,7 5,0 6,5 2,5 5,0 1,0 64,9 29,1 5,0 20,0 75,0 5,0 EL Kabina uuringuruum (uuringuluba L.MU/520891) Sõela läbindid, % Proovi intervall, m Puuraugu nr Proovi tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 alates kuni pikkus PA-1 PA-1-1 0,2 2,5 2,3 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98,9 98,7 98,3 97,9 97,2 95,8 94,1 87,8 37,1 11,2 6,9 PA-2 PA-2-1 1,1 4,3 3,2 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98,4 92,6 84,8 72,4 66,7 56,5 45,6 35,1 22,9 14,3 10,3 8,1 PA-3-1 0,6 4,5 3,9 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 97,6 94,7 90,8 78,5 71,6 59,4 47,6 36,1 19,5 9,2 5,1 3,3 PA-3 PA-3-2 4,5 7,0 2,5 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,5 99,2 98,0 96,9 95,6 93,0 66,7 22,9 11,4 PA-4-1 0,9 2,7 1,8 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 94,7 93,3 91,2 86,1 83,7 77,9 69,3 53,8 27,1 11,1 5,0 3,0 PA-4 PA-4-2 2,7 3,6 0,9 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 99,6 99,6 99,3 99,0 98,3 91,8 46,1 13,6 4,6 PA-4-3 3,6 7,5 3,9 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 99,8 99,6 99,5 99,3 98,5 97,8 96,0 87,0 36,1 15,9 PA-5-1 0,3 1,5 1,2 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,4 98,6 97,8 97,0 92,5 23,9 8,1 PA-5 PA-5-2 1,5 3,4 1,9 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,9 99,8 99,7 95,2 27,0 11,9 PA-5-3 3,4 3,9 0,5 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,7 99,1 98,8 97,8 96,5 95,4 94,3 91,8 78,4 40,4 PA-6-1 0,5 4,5 4,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 96,3 91,3 86,2 77,3 72,4 62,1 52,0 36,2 23,1 16,6 10,4 7,3 PA-6 PA-6-2 4,5 7,2 2,7 100,0 100,0 100,0 100,0 97,1 97,1 93,8 91,3 84,2 80,5 73,1 65,3 50,7 34,1 20,0 9,5 5,7 PA-6-3 7,2 8,2 1,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,1 97,2 95,4 92,6 91,0 87,3 81,8 74,1 66,6 52,8 19,1 10,6 PA-7 PA-7-1 0,7 6,0 5,3 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98,2 95,9 94,3 90,7 89,1 85,6 79,8 64,2 30,3 16,9 11,8 9,0 PA-8-1 0,0 2,7 2,7 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 96,9 92,3 88,3 82,6 79,6 72,6 66,0 54,9 44,1 33,5 16,1 10,3 PA-8 PA-8-2 2,7 6,4 3,7 100,0 100,0 100,0 91,6 77,3 68,9 59,8 55,7 49,8 46,7 40,5 31,2 21,3 14,0 9,5 4,7 3,1 PA-8-3 6,4 8,7 2,3 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 97,2 93,6 90,9 88,0 86,9 83,1 78,6 72,7 65,9 57,1 44,2 29,8 PA-9 PA-9-1 0,0 4,3 4,3 100,0 100,0 100,0 100,0 98,1 94,7 92,2 90,1 85,6 82,7 77,7 71,4 63,3 51,5 40,0 16,8 8,6 PA-10-1 1,0 3,6 2,6 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98,8 96,8 94,8 90,2 87,8 82,2 75,3 58,0 38,2 23,9 17,1 13,5 PA-10 PA-10-2 3,6 7,2 3,6 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,7 99,2 98,5 98,0 96,7 93,3 89,0 81,2 34,1 13,4 8,1 PA-10-3 7,2 9,5 2,3 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,0 97,9 95,7 94,6 91,7 89,2 85,8 77,5 50,4 15,3 7,5 PA-11-1 0,6 2,2 1,6 100,0 100,0 100,0 100,0 98,5 96,3 94,6 92,9 90,1 88,6 85,8 80,7 72,2 60,7 49,6 33,0 15,1 PA-11 PA-11-2 2,2 4,0 1,8 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,4 98,5 97,4 95,2 94,2 92,5 89,4 85,9 79,5 69,0 45,5 21,2 PA-12 PA-12-1 6,0 8,9 2,9 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98,5 97,4 95,3 94,3 91,8 88,9 85,3 80,8 72,2 49,4 33,8 PA-13-1 0,3 4,2 3,9 100,0 100,0 100,0 100,0 99,6 97,4 96,3 94,5 91,5 90,1 87,7 85,1 81,4 74,5 63,6 40,9 23,2 PA-13 PA-13-2 4,2 8,7 4,5 100,0 100,0 100,0 95,6 92,1 90,2 89,0 87,7 85,5 84,4 82,1 79,5 76,2 70,2 59,9 38,5 19,3 PA-14-1 0,4 2,0 1,6 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,8 99,4 98,8 97,5 96,3 86,1 26,5 6,6 PA-14 PA-14-2 2,0 5,7 3,7 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 99,0 95,9 94,2 90,7 87,1 81,3 73,9 61,4 31,5 13,9 PA-14-3 5,7 9,0 3,3 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,4 98,6 97,8 95,7 94,2 90,5 87,5 82,3 75,2 62,5 29,6 15,5 PA-15-1 0,2 1,9 1,7 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,1 99,1 98,9 98,6 98,4 97,8 97,1 96,0 93,9 85,5 54,6 24,2 PA-15 PA-15-2 1,9 6,5 4,6 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,3 98,5 97,1 95,1 93,7 90,2 87,2 83,0 76,8 64,4 42,3 26,1 PA-15-3 6,5 10,0 3,5 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98,1 97,6 95,6 94,1 91,1 86,6 80,4 70,1 54,4 31,0 15,6 PA-16 PA-16-1 1,5 7,0 5,5 100,0 97,7 95,5 82,6 72,0 54,4 47,9 41,3 33,5 30,5 26,0 20,3 14,3 10,0 7,5 5,1 3,6 PA-17-1 0,4 1,2 0,8 100,0 94,8 84,7 55,5 45,8 36,8 34,6 32,8 30,3 29,2 27,5 25,0 21,9 16,7 11,8 8,0 6,1 PA-17 PA-17-2 1,2 5,7 4,5 100,0 100,0 100,0 98,8 97,0 96,1 95,5 94,7 93,0 92,2 90,8 88,8 85,4 79,5 69,5 52,1 35,6 Lisa 4. Geoloogilised kirjeldused Kabina uuringuruum (uuringuluba L.MU/520891) Puuraugu nr Kihi lasuvus- Kihi Veetase Strat Ploki ja rajamise sügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus Proovi nr maapinnast, indeks piir kuupäev algus lõpp m m Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld. PA-1 Q1jrVr_lg 0,2 2,5 2,3 Liiv, peeneteraline, beež. Kruusahorisont intervallis 0,5-0,7 m. PA-1-1 jah 2 (03.15.2025) Q1jrVr_g 2,5 4,2 1,7 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 1,1 1,1 Kasvukiht, muld. Kruusaosis sees. PA-2 Q1jrVr_fg 1,1 4,3 3,2 Kesmise- kuni peeneteraline kruus, liiv keskmiseteraline, beež. PA-2-1 jah 1,5 (03.01.2025) Q1jrVr_g 4,3 5,7 1,4 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 0,6 0,6 Kasvukiht, muld. PA-3 Q1jrVr_fg 0,6 4,5 3,9 Kruus, peene- kuni keskmiseteraline, liiv keskmiseteraline, beež. PA-3-1 0,6 (02.01.2025) Q1jrVr_lg 4,5 7,0 2,5 Väga peeneteraline liiv, punane, voolav. PA-3-2 jah Q1jrVr_g 7,0 7,4 0,4 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 0,9 0,9 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,9 2,7 1,8 Peenkruus (diameeter ~2-5 mm), liiv jämedateraline, beež. PA-4-1 PA-4 Q1jrVr_lg 2,7 3,6 0,9 Peeneteraline liiv, beež. PA-4-2 0,5 (02.01.2025) Q1jrVr_g 3,6 4,4 0,8 Väga peeneteraline liiv, savikihid sees, beež. PA-4-3 Q1jrVr_g 4,4 7,5 3,1 Väga peeneteraline liiv, savikas, peenkruusa osis sees, punakaspruun. jah Q1jrVr_g 7,5 8,7 1,2 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_lg 0,3 1,5 1,2 Peeneteraline liiv, puhas, beež. PA-5-1 PA-5 Q1jrVr_lg 1,5 3,4 1,9 Liiv, teralisus muutub peenemaks, saviviirud sees. PA-5-2 jah 0,5 (02.01.2025) Q1jrVr_g 3,4 3,9 0,5 Moreen, punakaspruun. PA-5-3 Q1jrVr_g 3,9 4,2 0,3 Savi, kõva Q2_s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,5 4,5 4,0 Kruus, peene- kuni keskmiseteraline, liiv jämedateraline, beež. PA-6-1 PA-6 Q1jrVr_fg 4,5 7,2 2,7 Kruus, punakasbeež. PA-6-2 1,5 (03.01.2025) Q1jrVr_lg 7,2 8,2 1,0 Liiv, väga peene kuni peeneteraline, punakaspruun, kruusaosist vähem. PA-6-3 jah Q1jrVr_g 8,2 10,2 2,0 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_b 0,0 0,7 0,7 Kasvukiht, muld + turvas. PA-7 Q1jrVr_fg 0,7 6,0 5,3 Liiv, väga jämedateraline, peenkruusa lisandiga, beež. Intervallis 5,7 - 6,0 m ilma kruusaosiseta. PA-7-1 jah 1,7 (03.01.2025) Q1jrVr_g 6,0 7,8 1,8 Moreen, punakaspruun, kõva. Q1jrVr_fg 0,0 2,7 2,7 Kruus, keskmise- kuni peeneteraline, liiv jämedateraline, beež. PA-8-1 PA-8 Q1jrVr_fg 2,7 6,4 3,7 Kruus, kruusaosis muutub jämedamaks, liiv jämedateraline. PA-8-2 2 (03.01.2025) Q1jrVr_g 6,4 8,7 2,3 Liiv, väga peeneteraline, kruusakas, savikas, punakaspruun. PA-8-3 jah PA-9 Q1jrVr_fg 0,0 4,3 4,3 Liiv, peeneteraline, kruusaosisega diameeter 0,5-1,0 cm, beež. PA-9-1 jah 1,1 (03.01.2025) Q1jrVr_g 4,3 5,7 1,4 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 1,0 1,0 Kasvukiht, muld + moreen. Q1jrVr_fg 1,0 3,6 2,6 Kruus, sideaineks keskmiseteraline liiv, beež. PA-10-1 PA-10 Q1jrVr_lg 3,6 7,2 3,6 Liiv, keskmiseteraline, kruusaosist ei esine, liiv puhas. PA-10-2 7,5 (03.01.2025) Q1jrVr_lg 7,2 9,5 2,3 Liiv, valdavalt peeneteraline, kruusaosisega. PA-10-3 jah Q1jrVr_g 9,5 10,3 0,8 Savi. Q2_s 0,0 0,6 0,6 Kasvukiht, muld + moreen. PA-11 Q1jrVr_fg 0,6 2,2 1,6 Liiv, peene- kuni jämedateraline, kruusakas, beež. PA-11-1 2,3 (02.01.2025) Q1jrVr_lg 2,2 4,0 1,8 Vähese kruusaosisega peene- kuni väga peeneteraline liiv, punakaspruun, voolav, savikas. PA-11-2 jah Q1jrVr_g 4,0 5,5 1,5 Moreen, punakaspruun, kõva. PA-12 Q2_t 0,0 6,0 6,0 Mullasegune tagasitäide, metallitükke ja klaasikilde sees. 0,7 (02.01.2025) Q1jrVr_g 6,0 8,9 2,9 Liiv, väga peeneteraline, savilisandiga. PA-12-1 jah Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld + moreen. PA-13 Q1jrVr_lg 0,3 4,2 3,9 Liiv, peeneteraline, punakaspruun, vähese kruusaosisega, savikas. PA-13-1 1,9 (02.01.2025) Q1jrVr_lg 4,2 8,7 4,5 Liiv, väga peene- kuni peeneteraline, kruusaosisega, savikas. PA-13-2 jah Q1jrVr_g 8,7 10,2 1,5 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, muld + moreen. Q1jrVr_lg 0,4 2,0 1,6 Liiv, väga peeneteraline, beež. PA-14-1 PA-14 Q1jrVr_lg 2,0 5,7 3,7 Liiv, peene- kuni väga peeneteraline liiv, kruusaosisega, beež. PA-14-2 0,5 (02.01.2025) Q1jrVr_lg 5,7 9,0 3,3 Jätkub samasugune materjal, aga kruusaosist vähem, beež. PA-14-3 jah Q1jrVr_g 9,0 10,2 1,2 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld + moreen. Q1jrVr_lg 0,2 1,9 1,7 Väga peeneteraline liiv, savilisandiga. PA-15-1 PA-15 Liiv, peeneteraline, vähese kruusaklibuga (intervallis ~2,5 m rahnud), punakaspruun, moreeni Q1jrVr_lg 1,9 6,5 4,6 PA-15-2 0,9 (03.01.2025) moodi. Q1jrVr_lg 6,5 10,0 3,5 Peene- kuni vägapeeneteraline liiv, punakaspruun, voolav. PA-15-3 jah Q1jrVr_g 10,0 10,2 0,2 Moreen, punakaspruun, kõva. Q2_t 0,0 1,5 1,5 Täitepinnas, muld segunenud savika täitepinnasega, esines punane tellis. PA-16 Q1jrVr_fg 1,5 7,0 5,5 Kruus, hall. Kruusaosise diameeter keskmiselt 3-6 cm. PA-16-1 0,4 (20.03.2025) Q1jrVr_g 7,0 8,3 1,3 Moreen, punakaspruun ja kohati hall, savikas koos üksikute munakatega. Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, muld. PA-17 Q1jrVr_fg 0,4 1,2 0,8 Kruus, beežikaspunane, sideainena ka peenosis, kruusa diameeter keskmiselt 5 cm. PA-17-1 Vett ei olnud (20.03.2025) Q1jrVr_g 1,2 5,7 4,5 Moreen, punakaspruun, savikas koos üksikute munakatega. PA-17-2 jah PA-12 Q2_t 0,0 1,4 1,4 Täitepinnas, muld segunenud savika täitepinnasega. katend1 Ei mõõtnud Q1jrVr_fg 1,4 2,7+ Kruusliiv. (03.01.2025) PA-12 Q2_t 0,0 2,0 2,0 Täitepinnas, muld segunenud savika täitepinnasega. katend2 Ei mõõtnud Q1jrVr_fg 2,0 2,7+ Kruusliiv. (03.01.2025) PA-12 Q2_t 0,0 1,8 1,8 Täitepinnas, muld segunenud savika täitepinnasega. katend3 Ei mõõtnud Q1jrVr_fg 1,8 2,7+ Kruusliiv. (03.01.2025) PA-12 Q2_t 0,0 1,2 1,2 Täitepinnas, muld segunenud savika täitepinnasega. katend4 Ei mõõtnud Q1jrVr_fg 1,2 2,7+ Kruusliiv. (20.03.2025) * Puuraukude koordinaadid ja abs kõrgused on välja toodud tekstilisas 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Sven Siir geoloogiainsener (06.01.2025); puuraugud 1-15 ja PA-12 katend1-3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karel Pettai geoloogiainsener (20.03.2025); puuraugud 16-17 ja PA-12 katend4 Plokkide 6 ja 7 lõunapoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:20pm Mode: Fence Area: 1,47 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 3729.2 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 3729.2 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 97578.3 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 97578.3 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 6137.4 cu m (veepealne kasulik) Fill: 1009.9 cu m Net: 5127.5 cu m Plokkide 6 ja 7 põhjapoolse lahustüki maht Report Created: 5/13/2025 Time: 4:23pm Mode: Selected Shapes Area: 7,38 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 28506.7 cu m (katend) Fill: 8.8 cu m Net: 28497.9 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 336990.2 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 336990.2 cu m Plokkide 6 ja 7 põhjapoolse lahustüki veepealne maht 1 Report Created: 4/21/2025 Time: 2:27pm Mode: Fence Area: 0,05 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2168.4 cu m (veepealne kasulik, ala 1) Fill: 0.0 cu m Net: 2168.4 cu m Plokkide 6 ja 7 põhjapoolse lahustüki veepealne maht 2 Report Created: 4/21/2025 Time: 2:28pm Mode: Fence Area: 7,33 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 33976.2 cu m (veepealne kasulik, ala 2) Fill: 25315.9 cu m Net: 8660.3 cu m Plokkide 8 ja 9 edelapoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:21pm Mode: Fence Area: 0,32 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 953.5 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 953.5 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 16255.2 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 16255.2 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2464.7 cu m (veepealne kasulik) Fill: 0.1 cu m Net: 2464.6 cu m Plokkide 8 ja 9 idapoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:22pm Mode: Fence Area: 0,58 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 3842.1 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 3842.1 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 38525.8 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 38525.8 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 20698.6 cu m (veepealne kasulik) Fill: 886.6 cu m Net: 19812.0 cu m Plokkide 8 ja 9 loodepoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:23pm Mode: Selected Shapes Area: 0,98 ha Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2148.0 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 2148.0 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 40389.9 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 40389.9 cu m Plokkide 8 ja 9 loodepoolse lahustüki veepealne maht 1 Report Created: 4/21/2025 Time: 2:27pm Mode: Fence Area: 0,03 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1617.7 cu m (veepealne kasulik, ala 1) Fill: 0.0 cu m Net: 1617.7 cu m Plokkide 8 ja 9 loodepoolse lahustüki veepealne maht 2 Report Created: 4/21/2025 Time: 2:28pm Mode: Fence Area: 0,95 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 10367.4 cu m (veepealne kasulik, ala 2) Fill: 54.2 cu m Net: 10313.2 cu m Plokkide 8 ja 9 maht Report Created: 5/13/2025 Time: 4:27pm Mode: Selected Shapes Area: 2,01 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 8345.4 cu m (katend) Fill: 4.9 cu m Net: 8340.5 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 86867.1 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 86867.1 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1361.0 cu m (veepealne kasulik) Fill: 17780.4 cu m Net: -16419.5 cu m Plokkide 10 ja 11 edelapoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:21pm Mode: Fence Area: 0,32 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 953.5 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 953.5 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 16255.2 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 16255.2 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2464.7 cu m (veepealne kasulik) Fill: 0.1 cu m Net: 2464.6 cu m Plokkide 10 ja 11 idapoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:22pm Mode: Fence Area: 0,58 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 3842.1 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 3842.1 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 38525.8 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 38525.8 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 20698.6 cu m (veepealne kasulik) Fill: 886.6 cu m Net: 19812.0 cu m Plokkide 10 ja 11 loodepoolse lahustüki maht Report Created: 4/21/2025 Time: 2:23pm Mode: Selected Shapes Area: 0,98 ha Maapind Original Surface: EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2148.0 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 2148.0 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 40389.9 cu m (kasulik) Fill: 0.0 cu m Net: 40389.9 cu m Plokkide 10 ja 11 loodepoolse lahustüki veepealne maht 1 Report Created: 4/21/2025 Time: 2:27pm Mode: Fence Area: 0,03 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1617.7 cu m (veepealne kasulik, ala 1) Fill: 0.0 cu m Net: 1617.7 cu m Plokkide 10 ja 11 loodepoolse lahustüki veepealne maht 2 Report Created: 4/21/2025 Time: 2:28pm Mode: Fence Area: 0,95 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt30,9m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 10367.4 cu m (veepealne kasulik, ala 2) Fill: 54.2 cu m Net: 10313.2 cu m Plokkide 6 aT, 7 aT, 8 aT, 9 aT, 10 pT ja 11 pT maavara mahtude tabel pindala, katend, veepealne veealune kasulik Plokid ha m³ kasulik, m³ kasulik, m³ kokku, m³ plokk 6 aT 8,85 32 236 42 282 434 569 plokk 7 aT 8,85 392 287 plokk 8 aT 2,01 8 345 1 361 86 867 plokk 9 aT 2,01 85 506 plokk 10 pT 1,89 6 944 35 148 95 171 plokk 11 pT 1,89 60 023 Plokkide 6 ja 7 aT piiripunktide koordinaadid 4320086 Kajaka tee L1 43201:001:1918 PRK0073350 Nr X Y Nr X Y 34.11 1' 6 470 970,79 665 707,29 17 6 470 604,71 665 982,72 Kingo 2 0,3 34.48 Puurkaevu 2' 6 470 960,16 665 731,54 15' 6 470 723,84 665 860,28 43201:001:1775 34,37 4,2 43201:001:2033 29,87 4 6 470 949,37 665 763,88 16' 6 470 663,84 665 753,20 665 600 665 800 35.14 35 5 6 470 859,82 665 779,42 17' 6 470 613,67 665 783,64 Kaj aka 34.56 34 34.57 1 4320088 Radari tee 5' 6 470 782,45 665 771,21 18' 6 470 559,13 665 833,52 t 34.11 ee 34. 66 2 43201:001:1897 A 36.09 36 6' 6 470 752,44 665 788,99 19' 6 470 530,18 665 738,74 34 K 1 39 . r 91 0,3 32 6 471 000 35 . 95 36,57 7' 6 470 734,64 665 820,70 20' 6 470 650,63 665 634,77 .98 2,7 I 33,57 33. 3 33. 33. 8' 6 470 733,13 665 851,46 21' 6 470 697,58 665 584,66 33. 33. 3 36.69 62 6 89 . 97 22 5 31 33 1 32. .82 36 8 6 470 769,95 665 898,26 22' 6 470 757,57 665 623,28 55 . 33 29 . 7 34 9 3 1' 7 Kuldtähe 31 10' 6 470 790,21 665 963,03 23' 6 470 817,31 665 659,08 31.89 2' 37.17 43201:001:2169 38 11' 6 470 756,06 665 991,76 24' 6 470 861,26 665 698,72 4 37. N 29 325 .1 PA-1 Vahe tee L2 12' 6 470 720,66 666 029,97 25' 6 470 891,52 665 710,57 0,2 37. 33,72 32. Nõlvaku 32. 32. 43201:001:2170 32. 32 13' 6 470 627,39 666 070,92 26' 6 470 933,96 665 712,17 43 35 . 21 53 . 31 84 05 25 84 31 2,3 11 31,22 . . 26'35 92 . TL (ST 6,9)43202:002:0039 34 91 32 30 62 37 . K-2 27' 6 470 678,59 665 572,36 . 33 34. 37 31.69 31,72 - 75 Ülase 33,27 32 03.01.2025 33. 0 .9 4,0+ 28' 6 470 590,20 665 658,40 . 37 04 2 43201:001:2168 29,27 34 3 382 . 3 33.62 29' 6 470 509,51 665 728,94 31. Plokk 5 aT 32. 35 2 32. 31. 9 . 32. 32 34 Kabina liivakarjäär 83 31. 62 25' 30' 6 470 511,56 665 712,58 59 84 . 38 74 3 84 2 3 32. 2. 02 Plokk 3 aT 31' 6 470 571,19 665 505,79 74 32.82 0 .1 32 33 Plokk 4 aT 34 8 .5 331 .1 32. 2 . 3 31,76 29 1 95 31.64 6 . 7 33 Karikakra .8 1 94 .6 2 31.72 03.01.2025 3 2 Kabina kruusakarjäär Pindala 8,85 ha 3 8 3 10 3 .3 2 4 . .5 3 33 PA-2 0 .9 5 . 43201:001:2167 3 33 31 1,1 24' 33,26 5 6 38. 44 43202:002:0010 .7 31.86 65 2 31 . Kaardileht nr 54663, 54664, 54761, 54762 3 31 8 32.21 31 49 3,2 384 . 31 . 28,96 TL (ST 8,1) .06 01 . 32 32.42 32 3 .34 30.85 34.97 K-1 33 .4 1 43 33 2.9 31 . Vahe tee L3 0,1 30 33 .4 8 75 32 4 34,07 33 . 31 . 37 02 2 4,4+ . 8 3 . 09 81 31,86 9 3 43201:001:2171 34 Uuringuruumi piiripunktide Plokkide 10 ja 11 pT 38 32.23 29,57 36 5 .3 3. 3 24.01.2025 6 32 Vare 38.50 29 1 4320089 Kajaka tee 23' 4 30 .4 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 3 31 92 K 3 . 93 32 43201:001:2166 r 32 . 9 53 31.50 30.70 32 . . 32 43201:001:1919 31 9 32 33 38.95 .0 2 38 . 5 3 . 7 33 . 8 62 .7 5 Plokk 2 aT 1 6 8. 10 pT 31 3 02 . 31 .6 72 Õu . 32 7 32.03 A .18 28 Kr 33 Nr X Y Nr X Y 37 11 pT 38 6 470 800 .4 31.26 7 39.88 10' 69 2 32.25 3 11 . 82 . 37 31 31 31 0 32 39 32 . 1 6 471 011,27 665 678,86 1 6 471 011,27 665 678,86 94 H 9 . 32 . 56 666 200 . 98 31.43 08 E 37. 31 31.43 19 32 . 5' 10 . . 31.97 69 31 32.01 25 31 22 . 39 .27 8 I I' 2 6 471 005,82 665 697,22 2 6 471 005,82 665 697,22 . 32.04 . 39. 31.06 32.16 4 PA-10 32 5 32 3 31 2 9 3 Kastre metskond 217 32 32 .3 3 31 .2 .1 31 7 ' 31 8 31.38 3 . 31 58 32 . .8 1 1,0 1 3 .4 02 . 8 .9 2 37,34 3 6 470 981,03 665 736,29 3 6 470 981,03 665 736,29 . 8 10 . 8 3 . 66 3 . 2 27 34 31 6 37 5 43201:001:1874 IV 32.48 .3 . 3 31.08 Plokk 6 aT 4 .2 8 8,5 22 18 7 37 3 6 3 31.83 27,84 9 6 . 8 02 4 6 470 949,37 665 763,88 4 6 470 949,37 665 763,88 . 32 34 32 2 32 2. 14 9 03 . 30.11 29,84 2,6 TL (ST 13,5) . .9 5 32 3 30.97 32 . 30.63 2 6 36 .6 2 11 31 . 52 0 .4 31.15 29,97 3 Plokk 7 aT 32 . 3,6 TL (ST 8,1) 31 0 .1 03.01.2025 31 38 . 02.01.2025 37 3 Päikesemäe 5 6 470 859,82 665 779,42 2' 6 470 960,16 665 731,54 08 34 2,3 TL (ST 7,5) 22' 31 1 36 49 31 . 6' 32 2 32. 53 32. 11' 7 31. 98 5 . . 5 . 28 . 90 32 . 1 06 . 3 43202:002:0110 93 31 31. 09 37 32.00 PA-11 6 6 470 754,35 665 826,12 1' 6 470 970,79 665 707,29 15 32.31 10 pT 54 .1 17 . 31.55 0 3 0,6 30.09 12 9 32 4 . 31,59 . 2 1 30 31 32.20 66 3 31 27 31 . 32,27 3 30.15 . 30 8' .5 5 59 0 25 1 02.01.2025 2 . 7 6 470 746,42 665 855,10 26' 6 470 933,96 665 712,17 .0 11 pT 1 3,4 3 2 32 . PA-3 35 2 32 31 . 3 43 11 3 37 31.65 33 28,27 .5 . 29.92 36 9 . 0,6 7' 39 7 31 1,6 TL (Kr 1,5; ST 15,1) 5 . Kr 3 32 . 6 1 31.43 3 1 41 32 1. 3 II 31.13 32,19 . 51 26 27 6 .3 8 6 470 769,95 665 898,26 25' 6 470 891,52 665 710,57 65 36 3 . 1,8 TL (ST 21,2) 49 2 . 31.51 3 6,4 2 . Kastre metskond 218 69 32.05 . 32 13 30 32. 34' 68 32 . 39 12' 75 37 25,19 31. 32 3 . 30 1. 2 31 0 1 . 31 . 06 . 3,9 EL (ST 3,3) 31 . 32 9 6 470 799,90 665 994,01 24' 6 470 861,26 665 698,72 76 . 15' 3 37 31 20 .0 51 43201:001:1873 43 30.03 35 . 8 31.93 13 30 3 2,5 TL (ST 11,4) 32 . 1 PA-17 30 88 74 . .4 3 36 31.31 . 43 37. 33 . 9 0,4 . 30 2 31 30 31. 17 67 . 31 10 6 470 777,78 666 011,06 23' 6 470 817,31 665 659,08 31 30 . 32 20 . . 30.56 32,21 33' 1 31 30. 32 .7 05 82 3 21' .1 . 3 30.16 3 1 9 32.34 2 5,3 3 5 2 32 2 . 33 3 0 3 3 84 7 .3 7 .4 26,51 .0 3 31 6 1 3 0,8 EK (Kr 54,2; ST 6,1) 0. 6 11 6 470 748,74 666 044,22 22' 6 470 757,57 665 623,28 6 1 30,97 36 . 30. 4 12 30 7 55 31 30.18 3 30 . 2 4320087 Vahe tee 53 . . 1 4,531TL (Kr 3,0; ST 35,6) 6 . 90 21 .6 .3 51 46 32 32 41 3 02.01.202565 32 . 53 31. 25 3 . .1 32 . . 30 3 55 12 6 470 732,03 666 056,21 21' 6 470 697,58 665 584,66 31 7 2 . 7 29.98 1 34 14 316 . 21 . 31.22 2 .0 3 PA-13 . 32.08 3 3 31,65 3 43201:001:1920 1 0 5 30 .3 31. .3 3 30 0,3 3,9 TL (Kr 0,4; ST 23,2) 27' 1 0 5 30.29 3 1. . 8 3 3 3 .2 26 . 51 30.23 02.01.2025 37 6. 13 24 1 32,87 35 13 6 470 704,42 666 069,69 34' 6 470 714,69 665 566,40 0 35 . 49 61 . 29 6 31 30 30.07 31 31 PA-4 8,4 4,5 TL (Kr 7,9; ST 19,3)28.60 30 3 . .2 42 31. 0 31 .3 . . 30 . 30 8 36 24,17 2 30 30. 32 31,05 2 2 3 5 3 . 0 .48 30.18 71 . 30 2 14 6 470 675,96 666 080,89 27 6 470 726,24 665 573,62 31 32,15 PA-12-3 .4 03 30. 0,9 98 16' 71 31. 2 10 pT 20.03.2025 . . 31.11 . 3 3 30 1,8 0 33 71 Plokk 8 aT 78 . 32 8 32 . 30. 6 1 31.31 15 32 32 . 31 PA-16 . 38 . 24,65 27 29 1 3 31 31 31,62 30,47 30.34 2 36 .3 39 3 3 . 6,6 30 4 1 1,5 15 6 470 646,86 666 093,98 28 6 470 794,37 665 615,85 30.36 3 7 ' 2 2 . 3 3 1 9 . 29.20 I .1 89 06 49 I . 26 . 32.66 65 65 I 51 9 11 pT 3 31,45 0 3 0. . 31. 30. .1 0 32.17 1,8 EL (ST 3,0) . 46 30 . 39 Plokk 9 aT 30 18 31 3 31 5 .9 02.01.20253 7 . 5,5 30 29.93 30.95 31 . 1 PA-12-2 3 0 20' 36 3 1 41 0 0,9 EL (ST 4,6) . . 16 6 470 634,68 666 099,27 29 6 470 817,80 665 629,57 .3 6 8 32. 3 4 24,45 30 3 9 31. PA-12 1 31. 0 5 2,0 EL (Kr 28,0; ST 3,6) 30.35 . 69 31 3 21 . . 2 31.55 665 400 3 3 04 5 30.39 3,9 TL (ST 15,9) 6,0 09 31 .4 4 83 31,79 31,81 . 58 30,20 30 30 . 31,17 . 4 97 30 30.46 36 31 3 48 31.04 13 17 6 470 604,71 665 982,72 30 6 470 834,14 665 639,90 .0 0 25 15 31,32 . 50 56 31.69 1 30. . 31 24.01.2025 1,45 03.01.2025 . 31. 3 3 89 32 1 32 . 3 58 .44 30.46 31.01 1. 3 . 44 32 02.01.2025 23,72 31. 2 PA-9 3 16 Andrese . 2 1 PA-14 PA-12-1 TL (ST 33,8) 2 . 3 98 1 1,4 3 0 30.38 29.03 - 33 36.78 18 6 470 523,61 665 717,25 31 6 470 850,63 665 651,92 . 7 29.31 0,4 3 . 31 31.30 0 32.41 3 3 31,30 31.22 32 13' 43202:002:0111 Kr 31.21 30.45 31,82 31,43 1 9 17' 41 2 . 5 29.38 31.71 8,6 31. PA-12-4 30,87 2 4,3 35 25 32 00 . 42 22,82 307 .1 30. 60 1,2 27,00 TL (Kr 1,9; ST 8,6) 32.15 32.93 19 6 470 497,10 665 740,49 32 6 470 864,19 665 665,33 62 . . 31 .83 1,6 TL (ST 6,6) 32.00 31,78 29.31 24.01.2025 64 . 36.77 32.32 31 31 30 36 3,7 TL (ST 13,9) 30 20 6 470 488,70 665 726,80 33 6 470 873,44 665 675,19 . 27 31.39 5 99 10 26 30 .7 30.09 3 . 34 6 470 600 . 0 63 1 50 48 3,3 TL (ST 15,5) 3 0. 3 32 0 3 49 32 . . 36 31 5 13 32 I32' 56 3 . . .5 25 . 24 86 40 4 31 . I 16 . 31 0. PA-8 3 21 6 470 484,74 665 717,23 34 6 470 885,93 665 681,21 4 1 3 5 I 17 34.90 6 . .3 . 3 29.17 4 25 60 3 31 3 31 0 . - .2 3 .6 2 . 30 8 1 30,81 0 35.09 3 . Plokk 6 aT 28' 28 3 . 36.67 29.77 40 29,78 5 6 30 1 3 31 24 . .9 3 31,44 30 32,32 1 39 24.01.2025 22 6 470 486,20 665 709,39 35 6 470 902,99 665 686,35 3 03.01.2025 A PA-7 31 . 6,4 34. 20 30.96 02.01.2025 25,92 Plokk 7 aT 19 PA-5 . 0,7 32 2,7 TL (ST 10,3) 36.98 8 29.74 24 31 72 3 36. .4 3 40 0. 0,3 31,48 3 37 23 6 470 556,58 665 467,79 36 6 470 920,90 665 687,06 30 32.50 . 91 3,7 EL (Kr 22,7; ST 3,1) 32 30 3 59 . 23 31,94 1 80 2. 5,3 29.93 3 30,32 35 32 . 31 31,62 31 . 29.63 34 32 5 56 . 23 24 . .3 3,130.98 . 30 08 25,48 . 31,4330 31' 81 1 36.95 2 0 2. 03.01.2025 32 24.01.2025 3 TL (ST 9,0) 24 6 470 575,49 665 479,44 37 6 470 934,07 665 686,43 .4 28,54 31. 30 .6 6 30,413 7 1 33. 1 3 . 3 0 31 3 4 3 . 55 23 3 03.01.2025 41 34 36.74 3. 38 31.96 1,2 TL (ST 8,1) 31. 39 316 .3 PA-15 3 1 .0 PA-6 31. 0 03.01.2025 30 . 303 .1 Kastre metskond 3 0,2 31 4 5 25 6 470 625,28 665 510,73 38 6 470 967,27 665 682,02 3 1,9 TL (ST 11,9) 31.7 0 3 6 2. 3 0,5 60 18' .6 3 1 4 33. 2 1. 73 311 .9 32,33 30 . 21 . 33 43202:002:0078 5 7 3 9,8 31,91 5 33.62 36 36.58 7,7 4,0 TL (ST 7,3) 23 7 32. 49 3 33. 22 30.59 22,33 31 . 32 9 5 1,7 TL (ST 24,2) 23,71 31 . 36.19 26 6 470 667,82 665 537,09 39 6 471 006,70 665 674,68 3. 24 2 .5 30 . 2,7 TL (Kr 2,9; ST 5,7) 3 31. 31 7 0 3 1. 63 17 4,6 TL (ST 26,1) 30. 1,0 TL (ST 10,6) 34.82 2. 39 31. 316 .1 35 32 27 6 470 726,24 665 573,62 32' 6 470 578,28 665 481,19 30 58 36.21 3,5 TL (ST 15,6) . 33.48 31. 31 3 3 18 1 3 . .8 19' 53 3 .1 V 3 31 17 r 3 . 6 58 5 2 31 3 4 I K . 85 . 28 6 470 794,37 665 615,85 25 6 470 625,28 665 510,73 .8 30 31 . 9 10 1 32 33. . 33 9 31. 33 3.1 . . 03 84 31 31 34 3 0 : 92 3 . 52 5 . 5 66 1. 003 27 32.67 L ohkva 31. 35 37.05 36.63 3202: 29 6 470 817,80 665 629,57 26 6 470 667,82 665 537,09 32.32 34.5 -Kabi 30. 31 4 37 6 na- Van 3. mõ 5 30.98 eeT5 at a 22 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T4 31.98 3 3 i setee 30. 33 30'29' 35 amõs i 30 6 470 834,14 665 639,90 33' 6 470 696,44 665 554,98 32 1. 8 3 5. 23 A 86 aV -an 31. 24 . bn i 43202:002:0043 32. 0 3 3 6 6 . . 0 0 8 3 31.59 31 34.52 19 36.93 2Lohka v Ka - Plokkide 8 ja 9 aT 31 6 470 850,63 665 651,92 27' 6 470 678,59 665 572,36 32.06 7 37.58 2225 34 33.47 34.85 3 3 7.65 38.06 37.71 piiripunktide koordinaadid 32 6 470 864,19 665 665,33 31' 6 470 571,19 665 505,79 7 Väike-Kabina . I 7 32.49 6 20 ' 22 33 6 470 873,44 665 675,19 9 6 470 799,90 665 994,01 TP 38.20 43202:002:0038 37.00 Kastre metskond 4 38.75 Kr 38 43202:003:0068 Nr X Y 34 6 470 885,93 665 681,21 10 6 470 777,78 666 011,06 38.51 18' 6 470 559,13 665 833,52 35 6 470 902,99 665 686,35 11 6 470 748,74 666 044,22 37 Kabina gaasijaotusjaam 36.97 17' 6 470 613,67 665 783,64 36 6 470 920,90 665 687,06 12 6 470 732,03 666 056,21 43202:003:0070 16' 6 470 663,84 665 753,20 37 6 470 934,07 665 686,43 13 6 470 704,42 666 069,69 Kastre metskond 62 43202:003:0069 15' 6 470 723,84 665 860,28 38 6 470 967,27 665 682,02 14 6 470 675,96 666 080,89 17 6 470 604,71 665 982,72 39 6 471 006,70 665 674,68 15 6 470 646,86 666 093,98 1 Uuringuruumi piir, 16 6 470 634,68 666 099,27 piiripunkt ja piiripunkti number 6 470 400 0 100 200 m Pindala 2,01 ha Pindala 14,36 ha 13' 6 470 627,39 666 070,92 1' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 12' 6 470 720,66 666 029,97 pT - passiivne tarbevaru), piiripunkt ja piiripunkti number 11' 6 470 756,06 665 991,76 Mäeeraldise piir Märkused: 10' 6 470 790,21 665 963,03 Mäeeraldise teenindusmaa piir Eeldatav tagasitäite levik 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pindala 1,89 ha Kabina liivamaardla piir (asendiplaanil) 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Kastre metskond 218 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.01.2025. 43201:001:1873 Ranna või kalda piiranguvöönd 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. I I' Geoloogilise läbilõike joon 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 31 Maapinna samakõrgusjoon, m Veehaarde sanitaarkaitseala - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 21.04.2025); 30 Katendi lamami samakõrgusjoon, m - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 21.04.2025); - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 18.03.2024); 26 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m Vääriselupaik - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 18.03.2024); 30,64 03.01.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev - Tartumaa Luunja valla Kabina kruusa-liivakarjääri laienduse geoloogiline uuring (AS Kobras, 1996, EGF 5407); PA-2 Kaevand-puuraugu nr 1,1 Katendi paksus, m III kategooria kaitsealused liigid - Tartumaa Luunja vald Kabina küla. Kabina kruusamaardla Kabina uuringuruumi geoloogiline uuring 33,52 Suudme abs kõrgus, m 3,2 Kasuliku kihi paksus, m 29,22 Lamami abs kõrgus, m (varu arvutus seiuga 01.09.2014). (AS Kobras, 2014, EGF 8609). 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2025. a uuringu puurauk Tee kaitsevöönd 7. Uuringupunktide koordinaadid ja abs kõrgused on toodud tekstilisas 2. 1996. a uuringu puurauk (EGF 5407) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 2014. a uuringu kaevand (EGF 8609) Elektripaigaldise kaitsevöönd Kabina uuringuruum Mõõtkava Topograafiline ja 2,7 TL (Kr 2,9; ST 5,7) Proovi ulatus (m), materjal (kruusa sisaldus %; savi- ja tolmu sisaldus, %); Kabina liivamaardla TL - täiteliiv, EL - ehitusliiv, EK - ehituskruus varu arvutuse plaan 1 : 2000 Gaasipaigaldise kaitsevöönd Luunja vald, Tartu maakond PA-12-2 Katendi puuraugu nr 2,0 Katendi paksus, m Kaja Paat 31,81 Suudme abs kõrgus, m Sideehitise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 21.04.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5099 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4320086 Kajaka tee L1 43201:001:1918 PRK0073350 34.11 Kingo 2 0,3 34.48 Puurkaevu 43201:001:1775 34,37 4,2 43201:001:2033 29,87 665 600 665 800 35.14 35 Kaj aka 34.56 34 34.57 4320088 Radari tee t 34.11 ee 34. 66 43201:001:1897 A 36 36.09 34 K 1 . r 91 0,3 32 35 6 471 000 . 95 36,57 .98 2,7 7 I 33,57 33. 33. 33. 33. 33. 3 36.69 62 6 89 . 97 22 5 31 33 1 32. .82 36 55 . 33 29 . 79 3 7 Kuldtähe 31.89 8 9 37.17 43201:001:2169 N 37. 29 325 .1 PA-1 Vahe tee L2 0,2 37. 33,72 32. 31 Nõlvaku 32. 32. 43201:001:2170 32. 32 43 35 . 21 53 . 31 84 05 25 84 31 2,3 11 31,22 . .92 . TL (ST 6,9)43202:002:0039 34 91 32 6 62 . K-2 . 33 34. 37 31.69 31,72 - 75 Ülase 33,27 32 03.01.2025 33. 0 .9 4,0+ . 37 04 2 43201:001:2168 29,27 34 382 . 30 33.62 31. Plokk 5 aT 32. 2 32. 31. 9 . 32. 32 34 Kabina liivakarjäär 83 31. 62 59 84 . 38 74 84 5 3 32. 2. 02 Plokk 3 aT 74 320 .1 328 .2 10 Plokk 4 aT 34 8 .5 331 .1
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel