Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1023804-4

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1023804-4 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Rapla Turvas OÜ Kontaktisik Kristjan Kuuse Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Rabivere II turbatootmisala mäeeraldisele. Parandustaotluse selgitus Taotlusele on lisatud Keskkonnaameti poolt 30.06.2025 kirjaga nr DM-128242-24 küsitud vee- elustiku ekspertarvamus ("Kalastikueksperdi arvamus Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangule", Gustav Lauringson, 2025) ning keskkonnamõju eelhinnang ("Keskkonnamõju eelhinnang Rabivere II turbatootmisala rajamiseks ja töötamiseks", OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5349). Vormil 4.1 tehtud muudatus on tingitud vahepealsest KOTKAS süsteemi uuendusest. Sisulist muudatust selles ei tehtud. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib Rapla Turvas OÜ laiendada oma senist tegevust Hagudi põhjendus turbamaardlas ning võtta kasutusele Rabivere II turbatootmisala mäeeraldis. Rabivere turbatootmisalal on turvast toodetud pea 50 aastat. Aastal 2020 tehti olemasoleva mäeeraldise läheduses passiivse reservvaru aktiivseks reservvaruks ümber hindamine (plokk 18 aR), mis kinnitati Maa-ameti peadirektori 22.10.2020 korraldusega nr 1-17/20/2469. Taotleja on huvitatud samas piirkonnas uute tootmisalade kasutusele võtmisest ja maavara säästliku kasutamise põhimõtetel on valitud sobiliks tootmispinnaks maardla ääreala 40,35 ha suurusel alal (plokk 18 aR). Ala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87 kehtestatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Tegevusega kaasneda võivate Hagudi turbamaardlas on turba tootmine toimunud pikaajaliselt ning üldised olulised mõjud on keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, varasema tegevusega juba ümbritsevale keskkonnale avaldunud. Käesoleva taotlusega hõlmatud tolm jne) kirjeldus Rabivere II turbatootmisala mäeeraldis asub olemasoleva tootmisala äärealal ning seega ei ole kavandatava tegevusega oodata täiendavat olulist mõju ümbritsevale keskkonnale. Rabivere turbatootmisalal on turba kaevandamise keskkonnamõjusid hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-065), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 24.05.2016 kirjaga nr 6 3/16/545 8. Rabivere II turbatootmisalale laiendamise mõju on hinnatud „Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangus“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4960). Käitis/tegevuskoht Nimetus Rabivere II turbatootmisala Aadress Vardi metskond 84, Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond Territoriaalkood 1715 Katastritunnus(ed) 31701:001:0001 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6557162, Y: 539566 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vardi metskond 84 (31701:001:0001). Puudutatud veekogud: Kiurukraav (VEE1097802). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kohila vald, Rapla maakond 0317 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Informatsioon on esitatud taotluse seletuskirjas. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Rabivere II turbatootmisala eesvooluks kasutatavas Maidla jões on taotleja poolt tehtud seiret vastavalt kõrvalasuva Rabivere turbatootmisala vee pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta erikasutusloale nr L.VV/328689. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Selgitus_1.docx dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Vesi juhitakse kuivenduskraavidega isevoolselt eesvoolu. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi tuleb heljumist puhastada kogujakraavidele rajatavates settetiikides. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi tuleb heljumist puhastada kogujakraavidele rajatavates settetiikides. meetmete kirjeldus Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi UUS Väljalaskme kood UUS 3/8 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6557033, Y: 539094 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2025 28 250 28 250 28 250 28 250 113 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2025 Heljum 40 mg/l 2025 Naftasaadused 5 mg/l 2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6557033, Y: 539094 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6557033, Y: 539094 Heljum Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6557033, Y: 539094 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6557033, Y: 539094 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6557033, Y: 539094 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas Suubla Suubla nimetus Maidla jõgi Suubla kood VEE1098300 Pinnaveekogumi nimi Maidla Pinnaveekogumi kood 1098300_1 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus 4/8  Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Vorm ei ole asjakohane. 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 5/8 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 111 Maardla nimetus Hagudi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Rabivere II turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 40.35 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 52.94 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 81 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Aiandus ja põllumajandus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 18 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aR - aktiivne reservvaru 124 tuh t 31.03.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 4 tuh t 108 tuh t Geoloogilised uuringud 6/8 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 22.10.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) Geoloogiafondi number 9410 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2469 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.10.2020 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 7: MA_korraldus_22.10.2020_nr_2469.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 8: Seletuskiri__Rabivere_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 9: piir_maeeraldis.dgn Lisa 10: isojooned_maapind.dgn Lisa 11: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 12: isojooned_lamam.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 7/8 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Rabivere turbatootmisalal on turba kaevandamise keskkonnamõjusid hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-065), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 24.05.2016 kirjaga nr 6 3/16/545 8. Rabivere II turbatootmisalale laiendamise mõju on hinnatud „Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangus“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4960). Samuti on KMH-s hinnatud turbavete mõju Maidla jõe kvaliteedile ning seeläbi ka selle elustikule. Rabivere turbatootmisala laiendamisel Rabivere II mäeeraldisele moodustab mäeeraldiste kogupindala Maidla jõe valgala pindalast vaid ~1,9% (suureneb ~0,5%), siis on kavandatava tegevuse mõju Maidla jõe veekvaliteedile ja selle elustikule väga väike. Maidla jõe veekvaliteedile avaldavad Rabivere tootmisalast olulisemat mõju alamjooksul asuvad asulad, metsa- ja põllumajanduslikud maad ning igasugune muu inimkasutus. Taotlusele on lisatud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud "Keskkonnamõju eelhinnang Rabivere II turbatootmisala rajamiseks ja töötamiseks" (töö nr 25/5349). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Muu eelhinnangu info Lisa 13: Keskkonnamoju_eelhinnang_Rabivere_II_101125.pdf 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 14: Graafilised_lisad.asice Eksperthinnang Lisa 15: Rabivere_II_eksperthinnang.pdf Kalastikueksperdi arvamus eksperthinnangule Lisa 16: kalastiku_ekspertarvamus.pdf 8/8  Riigiomandisse kuuluva kinnistu nõusolekut ei ole vaja, kui seatakse kasutusvaldus maareformiseaduse § 31 lg 1 p 12 kohaselt. Leping sõlmitakse keskkonnaloa väljastamisel. Tammiku 6 557 500 31701:001:0028 Suurepõllu 31701:004:0377 Pl 31 Hirve ii 70 at Jää 1: 31701:001:0396 si 1:00 l Sepa il le 31701:001:2284 11 31 12 : 70 10 01 Jürimetsa :10 31701:004:0378 79 Raulisoo 31701:001:0374 1 Vardi metskond 84 31701:001:0001 N 6 557 000 Kaardileht nr 633 Tallinn Jaagori 31701:001:1772 Rabapõllu 31701:004:0379 Väljalaskme seirepunkti koordinaadid Nr X Y 1 6 557 033 539 094 Vardi metskond 121 Haava 1 Seirepunkt (sõltuvalt settetiigi tegelikust asukohast) 31701:001:0484 31701:001:0458 Valgala Rabivere maastikukaitseala Jürikaasiku 31701:004:0380 Maaparandushoiuala 6 556 500 Rabivere turbatootmisala 31701:006:0850 540 500 Ranna või kalda piiranguvöönd Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Hagudi maardla piir (asendiplaanil) (registrkaart nr 111) Rabapõllu 31701:004:0379 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Voolusuund Perspektiivne eesvool/kraav Settetiigi võimalik asukoht Vardi metskond 86 31701:006:0001 Märkused: 6 556 000 1. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024. a); 539 000 539 500 540 000 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed). 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rabivere II turbatootmisala Veeloa taotluse plaan Kohila vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa1 / 1 Rapla Turvas OÜ 0 250 500 m Tallinna mnt 22, 79512 Rapla Kristjan Kuuse /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 62.66 62.25 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 62.31 63 Tammiku 62.62 63 62.78 62.43 6 557 500 11' 31701:001:0028 62.37 62.91 Suurepõllu Nr X Y Nr X Y 63.09 62.93 63.29 63.83 62.73 63 62.28 31701:004:0377 Pl 31 63 põld 63.00 1 6 556 564,65 538 906,31 1' 6 556 599,98 538 907,10 61,51 Hirve 63.00 12' i 62.26 i 63.06 70 14.11.2019 at 2' 6 556 661,36 538 978,48 14' Jää 1: 2 6 556 675,66 539 016,10 31701:001:0396 62.21 si 1: põld 3' 6 556 824,51 539 030,74 62.90 62.86 11 64.02 63.51 15' 00 62.97 63.35 3 6 556 916,22 539 126,96 l 62.35 Sepa i 64.27 62.95 l 63.04 64.69 l 63.11 e 4 6 556 964,16 539 167,72 4' 6 556 867,76 539 037,71 31701:001:2284 63.28 10 64.22 16' 62.82 62.66 62.47 11 62.82 5' 6 556 973,65 539 042,64 7-1 31 65.47 65.76 5 6 556 995,98 539 236,83 63.12 66.67 66.00 66 1 63.08 65,77 65.19 62.27 62.64 2 5 62.97 60,72 70 6' 6 557 045,57 539 041,05 13 6 6 6 557 007,65 539 359,23 63.58 6 9 63.54 5 14.11.2019 63.09 67.08 66.78 1: 63.04 1,8 62.26 7 6 557 027,87 539 418,38 7' 6 557 050,10 539 113,70 63.51 64 66.80 17' 00 63.52 66.37 3,6 66.89 65.24 63 8 6 557 085,86 539 473,01 8' 6 557 057,70 539 312,55 64.10 67.57 62.36 1: 65.74 6 24 Jürimetsa 6 63.49 65.33 10 62.89 9 6 557 198,01 539 571,62 9' 6 557 059,31 539 378,87 63.53 66.12 65.33 67.23 31701:004:0378 67 63.28 63.30 64 63.80 64.04 79 10' 6 557 060,77 539 401,68 8-1 62.23 10 6 557 250,86 539 657,33 64.55 63.23 26' 68.26 8 Raulisoo Vardi metskond 84 65.54 65,34 14 6 65.12 62.35 66.87 68.04 65.77 11' 6 557 381,53 539 559,41 7-2 8 N 11 6 557 285,13 539 791,46 31701:001:0374 31701:001:0001 65,38 64 64.11 65.29 66.91 0,9 10' 63 12 6 557 284,52 539 865,55 12' 6 557 322,22 539 824,89 7' 63.96 8' 63.99 62,78 65.14 3,5 63.01 6' 63.38 1,3 15.11.2019 5 13' 6 557 311,77 539 872,81 I 62 .5 63.64 66.15 13 6 557 212,14 540 003,14 V 67.34 2 3,2 65.16 6 68.02 22 67.61 62.68 14 6 557 100,59 540 127,73 14' 6 557 310,21 539 880,11 64 63.37 63.74 6 67 24' 15 15' 6 557 287,72 539 989,25 64.02 5 63.87 65.85 65.25 65.38 15 6 557 013,37 540 199,10 63.05 66.91 65.06 62.01 6 557 000 8-2 66 . 84 18' 7 67.29 4 64.15 .5 16 6 556 963,76 540 225,78 16' 6 557 255,86 540 136,31 63.84 65.17 63.01 62 68.32 5' 63.60 64 7-3 64,99 20 9-1 67.65 64. 75 16 17 6 556 880,64 540 255,04 17' 6 557 202,18 540 171,94 63.50 65 66.79 65.35 65.25 66.37 65,08 67.52 0,4 22' 67.28 68 65.03 65,76 61.88 3 68 18 6 556 825,69 540 250,12 18' 6 556 971,10 540 229,61 3 6 62.80 6 65.04 3,1 0,5 .3 65.29 põld 7 67.47 6 68.43 1,7 19' 6 556 880,64 540 255,04 63.77 Jaagori 64.37 65.12 3,0 19 6 556 850,35 540 211,67 3,5 65.95 61,49 62.00 64.10 66.67 Kaardileht nr 633 Tallinn 20' 6 556 825,69 540 250,12 31701:001:1772 64.27 65.32 65.49 14.11.2019 Rabapõllu 20 6 556 988,55 540 051,63 4' 66.01 65.20 62 65.04 9-2 31701:004:0379 21' 6 556 850,35 540 211,67 68.15 17 19' 64 21 6 557 020,33 540 078,28 63.19 63.60 65.31 66.01 64,76 6 64.06 6 64.00 66.91 8-3 64.87 62.04 22 6 557 063,03 540 065,37 22' 6 556 988,55 540 051,63 64.75 3' 65.25 19 9 62 65,06 0,2 .5 65.55 7 66.18 64 65.08 6 64.10 65.07 23 6 557 246,57 539 849,39 23' 6 557 020,33 540 078,28 Plokk 18 aR 67.92 7-4 65.40 66.01 64.93 2,9 21' 63 24' 6 557 063,03 540 065,37 63.55 66,10 65.14 1,9 64.72 18 20' 61.98 24 6 557 209,33 539 833,00 63.98 66.86 3,2 62,16 67.60 64.88 62.85 64.43 63.99 25' 6 557 246,57 539 849,39 1,4 65.93 25 6 556 431,79 539 162,21 08.11.2019 67.48 65.30 65.52 64.76 64.32 64.43 67.54 4,1 9-3 Rabivere maastikukaitseala 26' 6 557 209,33 539 833,00 Haava 65.35 10-1 26 6 556 216,97 539 410,80 Vardi metskond 121 64.24 68,21 67.52 65.87 64.79 62.02 64,98 7 .6 65.59 27' 6 556 431,79 539 162,21 31701:001:0484 31701:001:0458 64.92 65.34 67 64.47 66.50 27 6 556 228,55 539 271,11 67.22 2,8 28' 6 556 216,97 539 410,80 64.35 2 66.04 66.86 67.08 8-4 65.53 5,4 64.75 1,3 62.83 28 6 556 253,11 538 896,19 64.40 62 68.21 65.84 3,1 Maaparandushoiuala 2' 67.28 67.11 65.20 65,37 Plokk 1 aT 67.89 29' 6 556 228,55 539 271,11 67 29 6 556 283,84 538 897,19 7-5 67.25 Plokk 14 pR 64.18 64.28 65,67 66.79 0,8 66.22 62.68 61.95 30' 6 556 253,11 538 896,19 65.81 67.57 66.79 65.24 3,5 65.90 Plokk 2 aT 68.20 65.10 65.79 63 63.65 68.05 Pindala 40,35 ha 31' 6 556 283,84 538 897,19 64.79 64.40 1' 64.63 67.18 2,1 65.40 67.02 67.09 65.94 66.17 10-2 11 aR 62.25 62.03 Ranna või kalda piiranguvöönd 4,2 9 62.29 .7 66.16 7 32' 6 556 564,65 538 906,31 65,67 10 aR 6 67.45 65.93 64.84 65.33 65.81 67.31 9-4 67.32 66.59 62,35 64.89 63.67 64.14 64.27 32' 1 08.11.2019 66.93 66.26 65.39 65,64 2,0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 63 65.27 63.04 Pindala 52,94 ha 64.61 65 67.77 8-5 65.87 4,2 Jürikaasiku 1,5 63.71 63.93 63.70 63.42 65,51 67.65 66.29 4,0 65.61 66.07 I V 66.19 64 62.59 31701:004:0380 64.11 7-6 65.28 65.51 0,9 67.04 65.61 67.39 ' 63.11 6 556 500 67.21 Rabivere turbatootmisala 6 66 65.15 65.38 66.07 6 65.51 1 65,55 .6 64.59 3,7 66.12 65.63 67 64.84 63,68 31701:006:0850 7 66.03 540 500 63.56 65.14 6 63.79 63.86 1,2 15.11.2019 1 64.15 65.54 3,4 65.30 66.78 65.75 65.71 65.78 10-3 66.37 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 65.23 65,84 67.87 67.68 Plokk 5 aT 65.39 9-5 63,44 64.40 65.47 66.60 25 27' 65.27 65,47 65.74 14.11.2019 Plokk 14 pR 64.14 64.23 64.63 64.65 65.64 1,3 8 3 1' 65.27 6 .2 4,1 63 8-6 65.88 1,6 67 65.56 66.21 65.64 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 67.21 65.52 64,89 3,9 68.78 68.66 65.15 66.56 67 66.05 piiripunkt ja piiripunkti number 64.38 65.66 66.85 64.23 0,6 9-6 65.86 67.11 67.56 3,4 65.12 65.96 65,85 68.83 65.17 65.69 65.72 68.90 8 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise piir 65.17 66.62 .0 66.47 1,5 10-4 6 7 67.02 68.08 65.66 6 62 31'29 7 66.11 64.41 64.50 65.30 65.04 65.65 66 67.81 3,8 65,92 65.21 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir 65. 66.62 9-7 69 Märkused: 31 5-1 65.26 65.22 66.25 67.11 67.04 66.55 68 66.06 65. 30 654 .6 65. 3 8 6-1 66.54 66,48 66.19 65.49 1,6 68.75 64,45 65. 89 7-7 66.63 62,52 63,83 66.69 67.09 68.38 4,5 69.00 63.56 08.11.2019 65,13 66. 29 2,5 67.32 65.94 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 63.60 0,7 8-7 66. 82 68.83 66.61 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2,0 64.05 28 - 63.26 64.58 0,5 65,17 5,5 10-5 pR - passiivne reservvaru) 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 30' 0,9 3,4 64.86 27 65.68 66.59 26 65,88 68.70 28' 68.83 68.97 65. 1,8 68.58 1,2 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (nov. 2019). 29' 78 Hagudi maardla piir (asendiplaanil) (registrkaart nr 111) 63.43 63.56 3,5 67.66 63.70 64.55 4,0 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Rabapõllu 65.78 68.74 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 68.32 68.40 68.59 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 31701:004:0379 63.62 64.62 66.47 68.72 63.42 63.50 65.22 64.39 Geoloogilise läbilõike joon 63.65 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); IV IV' 63.63 64.43 64.62 Vardi metskond 86 67.93 6 Plokk 1 aT 31701:006:0001 - Maa-ametiväljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.12.2023); 7 Maapinna samakõrgusjoon, m 5-2 68.29 64.18 6-2 Plokk 2 aT 66. 68.21 63,58 67 67.89 -Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 45 6 63,88 7-8 8-8 2 Lamami samakõrgusjoon, m 63.39 63.52 0,6 64.90 64,31 64,82 Plokk 14 pR 68.49 - Hagudi turbamaardla Rabivere turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); 08.11.2019 1,6 0,75 64.52 64.80 67.82 63,44 64.29 6 556 000 68.41 plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2892); 14.11.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 64.94 2,4 0,6 0,3 68.41 68 64.92 65.33 2,5 2,4 -Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks 539 000 539 500 540 000 65.58 65.37 10-4 2019. a sondeerimispunkti nr 66 ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) plaani (OÜ Inseneribüroo 63.47 . 72 8-9 65,92 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 63.92 66. 94 68.57 68.43 64.93 67. 08 67. 14 67,03 67.78 68.52 STEIGER, töö nr 20/3063). 1,6 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 64.69 2,0 4,5 64.51 65.63 3,2 67.73 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 65.48 Kogu lasundi paksus, m 65.35 66.06 5-3 Turba proovivõtupunkt Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rabivere II turbatootmisala Mäeeraldise plaan Kohila vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa 1 / 3 Rapla Turvas OÜ Kristjan Kuuse 0 250 500 m Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige IV-IV' NW SE m m Botaaniline 70 70 läbilõige Vardi metskond 84 Vardi metskond 86 8-3 31701:001:0001 69 31701:006:0001 69 (M 1:25) Rabivere turbatootmisala Rabivere turbatootmisala Mäeeraldise teenindusmaa piir Tee 31701:006:0850 0,00 68 68 Mäeeraldise piir 322 l.20% t.1,33% r.villpea-sfagnumi Rabivere turbatootmisala 67 67 0,25 Mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 1 aT 323 l.18% t.1,80% r.villpea-sfagnumi 8-3 0,50 Rabivere turbatootmisala 66 66 Mäeeraldise piir 324 l.14% t.1,16% r.sfagnumi 65 322 65 0,75 Plokk 18 aR 323 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 324 325 l.13% t.7,14% r.sfagnumi pR - passiivne reservvaru) 325 64 64 1,00 326 327 Plokk 2 aT Rohelise Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 328 326 l.24% t.3,25% r.villpea-sfagnumi 31701:001:1255 329 63 330 63 1,25 Uuringuaegne veetase 331 332 327 l.15% t.1,48% r.sfagnumi 333 Eeldatav veetase maavara ammendamisel 62 334 62 1,50 328 l.24% t.1,44% r.villpea-sfagnumi Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist) 61 61 1,75 Plokk 14 pR 329 l.20% t.1,97% r.sfagnumi-villpea 6-2 Proovivõtupunkt 1,90 60 60 330 l.26% t.1,84% r.villpea-sfagnumi 312 Proovi number 2,25 Piketi nr 7-3 8-3 9-3 10-2 331 l.25% t.2,34% r.sfagnumi-villpea Vähelagunenud turvas 2,50 Maapinna abs kõrgus, m 65,76 65,06 68,21 65,67 332 l.22% t.2,50% r.villpea-sfagnumi Lamami abs kõrgus, m 62,26 61,86 62,81 61,47 2,75 Hästilagunenud turvas 333 l.25% t.2,77% r.villpea Turbalasundi kogupaksus, m 3,50 3,20 5,40 4,20 3,00 334 l.17% t.3,25% ms.lehtsambla-pilliroo Liiv / Liivsavi / saviliiv Vähelag. turbakihi paksus, m 1,70 1,90 2,80 2,00 3,20 Vahekaugused, m 192 168 225 Rabivere maastikukaitseala Märkused: 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); -Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.03.2024); 0 250 500 m - Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu - Hagudi turbamaardla Rabivere turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); lõikeid OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2892); Rabivere II turbatootmisala Geoloogiline läbilõige -Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks Kohila vald, Rapla maakond IV-IV' ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) lõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3063). Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3 Rapla Turvas OÜ 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Tallinna mnt 22, 79512 Rapla Kristjan Kuuse /allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 Mõõtkava [email protected] V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 62.66 62.25 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 62.31 63 Tammiku 62.62 63 62.78 62.43 6 557 500 11' 31701:001:0028 62.37 62.91 Suurepõllu Nr X Y Nr X Y 63.09 62.93 63.29 63.83 62.73 63 62.28 31701:004:0377 Pl 31 63 põld 1 6 556 564,65 538 906,31 1' 6 556 599,98 538 907,10 61,51 Hirve 63.00 12' i 62.26 i 70 14.11.2019 at 2' 6 556 661,36 538 978,48 14' Jää 1: 2 6 556 675,66 539 016,10 31701:001:0396 62.21 si 1: põld 3' 6 556 824,51 539 030,74 62.90 62.86 11 64.02 63.51 15' 00 62.97 63.35 3 6 556 916,22 539 126,96 l 62.35 Sepa i 64.27 62.95 l 63.04 64.69 l 63.11 e 4 6 556 964,16 539 167,72 4' 6 556 867,76 539 037,71 31701:001:2284 63.28 10 64.22 16' 62.82 62.66 62.47 11 62.82 5' 6 556 973,65 539 042,64 7-1 31 65.47 65.76 5 6 556 995,98 539 236,83 63.12 66.00 66 1 63.08 65,77 65.19 62.27 62.64 2 5 62.97 60,72 70 6' 6 557 045,57 539 041,05 13 6 6 6 6 557 007,65 539 359,23 63.58 6 63.54 63.09 9 66.78 14.11.2019 1: 1,8 62.26 7 6 557 027,87 539 418,38 7' 6 557 050,10 539 113,70 63.51 66.80 17' 00 63.52 3,6 65.24 63 8 6 557 085,86 539 473,01 8' 6 557 057,70 539 312,55 64.10 62,5 62.36 1: 65.74 63.49 62,5 24 65.33 Jürimetsa 10 62.89 9 6 557 198,01 539 571,62 9' 6 557 059,31 539 378,87 63.28 63.30 63.53 66.12 67.23 31701:004:0378 4 67 6 79 10' 6 557 060,77 539 401,68 8-1 62.23 10 6 557 250,86 539 657,33 64.55 63.23 64 Raulisoo Vardi metskond 84 26' 65.12 65,34 14 62.35 11' 6 557 381,53 539 559,41 7-2 8 61,5 N 11 6 557 285,13 539 791,46 31701:001:0374 64.11 31701:001:0001 65,38 65.29 0,9 12 6 557 284,52 539 865,55 12' 6 557 322,22 539 824,89 7' 63.96 8' 10' 63.99 62,78 3,5 63.01 65.14 6' 63.38 1,3 15.11.2019 5 13' 6 557 311,77 539 872,81 .5 63.64 13 6 557 212,14 540 003,14 62,5 2 3,2 65.16 6 22 64 62.68 14 6 557 100,59 540 127,73 14' 6 557 310,21 539 880,11 64 63.37 63.74 6 24' 15 15' 6 557 287,72 539 989,25 64.02 5 63.87 65.85 65.25 65.38 15 6 557 013,37 540 199,10 63.05 65.06 62.01 6 557 000 8-2 18' 7 4 64.15 .5 16 6 556 963,76 540 225,78 16' 6 557 255,86 540 136,31 65.17 62 5' 63.60 63,5 64,99 20 9-1 61,5 16 62 17' 6 557 202,18 540 171,94 63 7-3 65.35 65.25 17 6 556 880,64 540 255,04 63.50 66.37 65,08 18' 6 556 971,10 540 229,61 65.03 62,5 65,76 0,4 22' 61.88 18 6 556 825,69 540 250,12 3 62.80 6 65.04 3,1 0,5 .3 65.29 põld 7 6 63.77 1,7 3,0 19 6 556 850,35 540 211,67 19' 6 556 880,64 540 255,04 Jaagori 65.12 65.95 61,49 62.00 64.10 3,5 Kaardileht nr 633 Tallinn 20' 6 556 825,69 540 250,12 31701:001:1772 65.32 65.49 14.11.2019 Rabapõllu 20 6 556 988,55 540 051,63 4' 66.01 65.20 62,5 65.04 9-2 31701:004:0379 21' 6 556 850,35 540 211,67 17 19' 64 21 6 557 020,33 540 078,28 63.19 65.31 66.01 64,76 64.06 8-3 62.04 64.87 22 6 557 063,03 540 065,37 22' 6 556 988,55 540 051,63 64.75 3' Taastuva soo kõlvik, 65.25 19 9 62 65,06 0,2 .5 65.55 7 66.18 64 65.08 6 64.10 65.07 23 6 557 246,57 539 849,39 23' 6 557 020,33 540 078,28 pindala 52,94 ha 7-4 65.40 66.01 64.93 2,9 63.55 66,10 1,9 21' 64.72 18 20' 61.98 24 6 557 209,33 539 833,00 24' 6 557 063,03 540 065,37 63.98 65.14 3,2 62,16 67.60 64.88 62.85 64.43 25' 6 557 246,57 539 849,39 1,4 65.93 25 6 556 431,79 539 162,21 08.11.2019 65.30 65.52 64.76 4,1 9-3 Taastuva soo kõlvik (52,94 ha) 26' 6 557 209,33 539 833,00 Haava 62 65.35 10-1 26 6 556 216,97 539 410,80 Vardi metskond 121 64.24 68,21 67.52 65.87 64.79 62.02 64,98 7 62,5 31701:001:0458 .6 64.92 65.59 65.34 27' 6 556 431,79 539 162,21 31701:001:0484 67 64.47 62,5 66.50 27 6 556 228,55 539 271,11 67.22 2,8 28' 6 556 216,97 539 410,80 64.35 2 67.08 8-4 65.53 5,4 65.84 64.75 1,3 62.83 28 6 556 253,11 538 896,19 68.21 3,1 Rabivere maastikukaitseala 2' 67.11 65.20 65,37 Plokk 1 aT 67.89 29 6 556 283,84 538 897,19 29' 6 556 228,55 539 271,11 7-5 67.25 Plokk 14 pR 64.18 64.28 65,67 66.79 0,8 66.22 62.68 61.95 30' 6 556 253,11 538 896,19 66.79 65.24 3,5 65.90 Plokk 2 aT 68.05 68.20 65.10 65.79 63.65 Pindala 40,35 ha 31' 6 556 283,84 538 897,19 64.79 64.40 1' 64.63 62,5 2,1 65.40 67.02 67.09 65.94 66.17 10-2 11 aR 62.25 62.03 Maaparandushoiuala 4,2 9 62.29 .7 7 32' 6 556 564,65 538 906,31 65,67 10 aR 6 67.45 65.93 65.81 62,5 67.31 9-4 67.32 66.59 62,35 63.67 64.14 64.27 32' 1 08.11.2019 65.27 65.39 65,64 2,0 63.04 Pindala 52,94 ha 8-5 65.87 4,2 Jürikaasiku 63.71 63.42 67.65 66.29 1,5 62.59 Ranna või kalda piiranguvöönd 63.93 63.70 62,5 65,51 66.07 64 65.51 4,0 65.61 66.19 31701:004:0380 65.28 65.61 63.11 64.11 7-6 0,9 67.04 67.39 6 556 500 62,5 65.38 Rabivere turbatootmisala 66.07 6 6 1 65,55 .6 64.59 3,7 66.12 65.63 67 63,68 31701:006:0850 7 66.03 540 500 63.56 65.14 6 63.79 Teekaitsevöönd 63.86 1,2 15.11.2019 65.30 65.71 64.15 66.78 65.75 65.78 10-3 66.37 3,4 1 Plokk 5 aT 65.39 65.23 9-5 65,84 63,44 67.87 67.68 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 64.40 25 27' 65.27 65,47 65.74 14.11.2019 Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 14 pR 64.14 64.23 64.63 65.64 1,3 8 3 65.27 6 .2 8-6 65.88 1,6 4,1 67 65.56 66.21 1' 65.52 64,89 3,9 65.64 68.78 68.66 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 65.15 66.05 65.66 64.38 66.85 piiripunkt ja piiripunkti number 64.23 62,5 0,6 9-6 65.86 62 3,4 65.12 65.96 65,85 68.83 65.17 65.69 65.72 68.90 8 65.17 .0 1,5 10-4 6 7 68.08 65.66 6 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise piir 31'29 7 66.11 64.41 64.50 65.30 65.04 3,8 65,92 65.21 61,5 9-7 69 Märkused: 65. 31 5-1 65.26 65.22 66.55 68 66.06 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir 65. 30 654 .6 65. 3 8 6-1 66,48 66.19 65.49 1,6 68.75 64,45 7-7 62,52 63,83 68.38 4,5 69.00 63.56 08.11.2019 65,13 2,5 67.32 65.94 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 63.60 0,7 8-7 68.83 66.61 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2,0 64.05 28 - 63.26 64.58 0,5 65,17 5,5 10-5 pR - passiivne reservvaru) 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 30' 0,9 3,4 64.86 27 65.68 66.59 26 65,88 68.70 28' 68.83 68.97 65. 1,8 68.58 1,2 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (nov. 2019). 29' 78 Hagudi maardla piir (asendiplaanil) (registrkaart nr 111) 63.43 63.56 3,5 67.66 63.70 64.55 4,0 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Rabapõllu 65.78 68.74 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 68.32 68.59 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 31701:004:0379 63.62 64.62 66.47 68.40 68.72 63.42 63.50 65.22 64.39 63.65 63.63 64.62 67.93 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); 67 Maapinna samakõrgusjoon, m 64.43 Vardi metskond 86 Plokk 1 aT 31701:006:0001 - Maa-ametiväljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.12.2023); 63,44 5-2 68.29 64.18 6-2 Plokk 2 aT 66. 68.21 14.11.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 63,58 67 67.89 -Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 45 63,88 7-8 8-8 2019. a sondeerimispunkti nr 63.39 63.52 0,6 64.90 64,31 64,82 Plokk 14 pR 68.49 - Hagudi turbamaardla Rabivere turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); 10-4 08.11.2019 0,75 64.52 1,6 64.80 67.82 plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2892); 65,92 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 64.29 2,4 6 556 000 0,6 0,3 68.41 68 64.94 68.41 64.92 65.33 2,5 2,4 -Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks 539 000 539 500 540 000 65.58 1,6 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 65.37 4,5 66. 7 8-9 ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) plaani (OÜ Inseneribüroo Kogu lasundi paksus, m 63.47 63.92 2 66. 94 68.57 68.43 64.93 67. 08 67. 14 67,03 67.78 68.52 STEIGER, töö nr 20/3063). Turba proovivõtupunkt 64.69 2,0 64.51 65.63 3,2 67.73 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 65.48 65.35 66.06 5-3 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rabivere II turbatootmisala Korrastatud ala plaan Kohila vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa 3 / 3 Rapla Turvas OÜ Kristjan Kuuse 0 250 500 m Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Rapla Turvas OÜ (edaspidi ka taotleja) on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes kaevandab Hagudi turbamaardla põhjaosas Rabivere turbatootmisalal keskkonnalubade nr Rapm-011 (kaevandamine, kehtiv kuni 03.07.2025) ja L.VV/328689 (vee erikasutus, kehtiv kuni 03.07.2025) alusel. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib Rapla Turvas OÜ laiendada oma senist tegevust Hagudi turbamaardlas ning võtta kasutusele Rabivere II turbatootmisala mäeeraldis. Käesoleva taotluse koostamise hetkeks on menetluses kõrvalasuva Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa muutmine ja pikendamine kuni aastani 2055. Rabivere turbatootmisalal on turvast toodetud pea 50 aastat. Aastal 2020 tehti olemasoleva mäeeraldise läheduses passiivse reservvaru aktiivseks reservvaruks ümber hindamine (plokk 18 aR), mis kinnitati Maa-ameti peadirektori 22.10.2020 korraldusega nr 1-17/20/2469. Taotleja on huvitatud samas piirkonnas uute tootmisalade kasutusele võtmisest ja maavara säästliku kasutamise põhimõtetel on valitud sobivaks tootmispinnaks maardla ääreala 40,35 ha suurusel alal (plokk 18 aR). Ala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87 kehtestatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Taotletav Rabivere II turbatootmisala mäeeraldis külgneb ida ja lõunaservas vahetult olemasoleva Rabivere tootmisala (loa nr Rapm 011; loa omaja Rapla Turvas AS) mäeeraldisega ja kattub lõunaservas ~36 m, idaservas ~25 m ja kirdeservas ~89 m ulatuses olemasoleva Rabivere tootmisala mäeeraldise teenindusmaaga. Eelnevast tulenevalt tuleb käesolevaga taotletava keskkonnaloa väljastamisel esimesel võimalusel korrigeerida kõrvaloleva Rabivere turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piiri, et kattumine eemaldada. Rabivere turbatootmisala piire ei ole otstarbekas muuta, kuni Rabivere II loa tulevik pole selge. Käesolev Rabivere II turbatootmisala keskkonnaloa taotlus põhineb „Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskirjal (varu seisuga 30.06.2020)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3063). Rabivere turbatootmisalal viidi 2015. aastal läbi kuivendamise ja kuivendusvee suublasse juhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine, mille tulemused kiideti heaks Keskkonnaameti 24.05.2016 kirjaga nr 6 3/16/545-8. Mõju hindamise tulemuste kohaselt on Rabivere turbatootmisalal turba tootmine ja turba lasundi kuivendusvete ärajuhtimine suublasse võimalik minimaalse keskkonnamõjuga kui jälgida hindamisel antud soovitusi, st leevendusmeetmeid ja seiret. Samu meetmeid on kavas järgida ka Rabivere II turbatootmisalal. Kaevandatav maavara sobib kasutamiseks aianduses ja põllumajanduses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Rabivere II turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kohila vallas jäädes Hageri küla territooriumile riigiomandisse kuuluvatele kinnistutele Vardi metskond 84 (tunnus 31701:001:0001, 100% maatulundusmaa), Vardi metskond 121 (tunnus 31701:001:0484, 100% maatulundusmaa) ja Rabivere turbatootmisala (tunnus 31701:006:0850, 100% turbatööstusmaa). Metskonna kinnistute valitsejaks on Kliimaministeerium, tootmisala kinnistu valitsejaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Rabivere II turbatootmisala piirneb idast-lõunast taotlejale kuuluva Rabivere turbatootmisala mäeeraldisega (keskkonnaluba nr Rapm-011), mille kuivendussüsteem on võimalik taotletavale alale laiendada. Toodangu väljaveoks saab kasutada taotletavat mäeeraldist läbivat ning sellega külgnevat Turba teed nr 3170281, mis viib põhja suunda Aandu teele nr 20127 ja läände Hageri- Kodila-Kuusiku teele nr 20101. Taotletava Rabivere II turbatootmsiala mäeeraldise lääneosa külgneb loodusliku veekoguga Maidla jõgi (KKR kood VEE1098300). Taotletavast mäeeraldisest vahetult idas ja ~80 m kaugusel põhjas on maaparandusehitise Aandu1 reguleeriv võrk (MPS kood 4109830040040) ja ~100 m kaugusel läände jääb Hageri2 maaparandussüsteem (MPS kood 4109830040060). Kitsendusi põhjustavaid objekte taotletava Rabivere II turbatootmisala piires ei leidu. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest ~700 – 900 m kaugusele põhja suunda Rohuaia (tunnus 31701:004:1360) ja Sepa (tunnus 31701:001:2283) kinnistutele. Lähim puurkaev PRK0016259 jääb Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste andetel Sepa kinnistule. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Hagudi turbamaardlat on varasemalt põhjalikult uuritud Eesti NSV Geoloogia Valitsuse, Eesti Geoloogiakeskuse ning OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt vahemikus 1982 – 2020. Lisaks uuringutele koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER aastal 2020 Hagudi turbamaardlas turba passivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskirja (töö nr 20/3063; EGF: 9410). Hagudi turbamaardla paikneb Harju lavamaa lõunaosas loode-kagusuunalise mattunud oru kohal. Maapinna abs kõrgus on valdavalt 60 – 65 m vahemikus, mäeeraldisest kagu pool Rabivere rabas 65 – 70 m. Vaadeldavas piirkonnas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu savikad lubjakivid ja Moe kihistu pisi- kuni mikrokristalsed lubjakivid. Moe kihistu lubjakivi võib kohati olla dolomiidistunud ja kavernoosne. Pinnakate on Hagudi soo põhjaosa ümbritseval alal õhuke, paiguti alla poole meetri või puudub üldse. Peamiselt koosneb see kuni paari meetri paksusest savika moreeni kihist. Mattunud orus, mille kohal paikneb ka Rabivere II mäeeraldis, on Kvaternaari vanusega setete kihi paksus kuni 10 m. Moreenil lasuvad siin peeneteralisest liivast ja aleuriidist koosnevad jääjärvesetted ning viimastel omakorda soosetted Rabivere II turbatootmisala lääneosas on turba paksus 1 – 2 m ning idaosas 3 – 4 m. Turba keskmised kvaliteedinäitajad on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Hagudi turbamaardlas lasuva turba keskmised kvaliteedinäitajad Keskmised kvaliteedinäitajad Varu jaotus Looduslik Tuhasus, % Lagunemisaste niiskus, % kuivainest % Von Post Vähelagunenud turvas 89,43 2,29 17 H3 Hästilagunenud turvas 87,48 3,48 22 H3 Hagudi turbamaardlas lasuva turba raskemetallide sisaldust uuriti Eesti Geoloogiakeskuse 1994. a jääkvaru uuringu käigus. Nimetatud uuringu andmeil on raskemetallide sisaldus seal väike (tabel 3.2). Ka teatmik „Kahjulikud elemendid Eesti turbas“ kinnitab, et Hagudi maardla turbas on raskemetalle väikeses koguses. Teatmikus ei ole antud sisaldust eraldi vähe- ja hästilagunenud turbas, vaid ainult lasundis tervikuna. Tabel 3.2 Raskemetallide sisaldus Hagudi turbamaardla turbas Sisaldus kuivaines, mg/kg Eesti Geoloogikeskus 1994 Cd Cu Mn Sr Zn Pb U Th Vähelagunenud turvas 0,07 1,63 6,53 22,53 7,44 0,44 <0,02 <0,05 Hästilagunenud turvas 0,15 1,65 12,61 14,51 4,23 1,99 0,16 0.11 Orru ja Orru 2003 0,12 1,6 10,6 13,9 5,3 1,5 0,15 0,11 Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on kuivendusega alandatud keskmiselt 1 m maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turba filtratsioonikoefitsient lasundis on keskmiselt 0,05 – 0,1 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba- ja siirde-sooturbast koosnevas osas võib see olla mõnevõrra suurem. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Jääjärvesetete veekiht on seotud peenliivade ja aleuriitidega, mille filtratsiooni-koefitsient on 0,1 – 1 m/ööp. Vesi on vesinikkarbonaatne naatriumi-kaltsiumi tüüpi ning kõrge rauasisaldusega. Kihi veeandvus on väike, seda kasutatakse vaid üksikutes salvkaevudes. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Rabivere II turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,94 ha, sh mäeeraldis pindalaga 40,35 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Hagudi turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokki 18 aR. Mäeeraldise piires ei ole kogu hästilagunenud turba varu kaevandatav, kuna turbalasundi lamamisse tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Rabivere ja Rabivere II turbatootmisaladel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks korrastamiseks, mille tarbeks tuleb mäeeraldise põhja jätta vähemalt 0,2 m paksune jääkkiht. Maavaravaru jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (40,35 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,196) = jääkkihi maht (16 tuh t). Tabel 4.1 Maavaravaru kogused Rabivere II turbatootmisalal (seisuga 31.03.2024. a) Aktiivne Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara Pindala tarbevaru, tuh t tuh t varu, tuh t 18 aR Hästilagunenud turvas 40,35 124 16 108 Kaevandamise koguste mahult massile üleviimisel tuleb kasutada koefitsienti 0,196. Rabivere II turbatootmisala keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 4 tuh t. Kvoot on eraldatud taotlejale kuuluvatelt Rabivere turbatootmisalalt (Rapm-011; 1 tuh t) ja Keava turbatootmisalalt (Rapm-024; 3 tuh t). Tabel 4.2 Rapla Turvas OÜ Rapla maakonna turbatootmisalad ja maksimaalsed aastamäärad Kaevandamise aastamäär Korrigeeritud Mäeeraldis Keskkonnaluba seisuga 08.04.2024. a kaevandamise aastamäär Rabivere Rapm-011 8 7 Keava Rapm-024 10 7 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Taotletav mäeeraldis on taimestunud, seega on vajalik taimestiku ja pealmise turbakihi eemaldamine enne kaevandamistööde algust. Ettevalmistustööde käigus eemaldatav sugekiht kasutatakse ära tootmisala ettevalmistöödel, kasutades seda planeeritavate teenindusteede muldes turbalasundi kuivendamisjärgse vajumise kompenseerimiseks, aunapõhjade tihendamiseks ja vajadusel tootmisväljakute tasandamisel. Sugekihi maht keskmise paksuse 0,2 m korral on ~81 tuh m3. Senise Eesti turbatootjate praktika kohaselt ei ole sugekihti ladustatud mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Kogu eemaldatud materjal on leidnud kasutust rajatiste ehitamisel või turustatud tootena, seega pole see käsitletav jäätmena. Turba tootmiseks laiendatakse olemasoleva Rabivere turbatootmisala kuivendusvõrku ning seega toimub kaevandamine samal – pinnaviisilisel freesmeetodil. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ning freesitava kihi omadustest. Hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 – 3 pööramistsükli järel väljaku otsa. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodesse ning väljavedu ekspordiks läbi kaubasadamate või pakketsehhi. Lähipiirkonna kliendid saavad osta turvast kohapealt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Taotleja omab käesoleva taotluse esitamise hetkel Rabivere turbatootmisalalt vee eesvoolu juhtimiseks vee erikasutusluba nr L.VV/3288689, mille liitmine keskkonnaloaga nr Rapm-011 on hetkel menetluses. Rabivere II turbatootmisalalt juhitakse vesi eesvoolu läbi ühe väljalasu, mis on lisatud käesolevale taotlusele. Tootmisalalt ärajuhitav vesi tuleb enne vee juhtimist eesvoolu puhastada settetiikides (vt veeloa taotluse plaan). Väljalaskme punkti koordinaate tuleb vajadusel korrigeerida vastaval tegelikule settetiigi asukohale. Rabivere II tootmisalalt väljajuhitava vee hulgaks kujuneb arvutuslikult ~113 000 m3/a (28 250 m3/kv). Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastuse turbatootmisalalt lisavee juhtimiseks eesvoolu küsib loa andja vastavalt maaparandusseaduse § 53 lg 1. Hüdraulilised arvutused on toodud eksperthinnangus. Rabivere II turbatootmisalal turba tootmisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse tootena sarnaselt settetiigi koguneva heljumiga. Samuti võib kände ja heljumit kasutada olemasoleva taristu hooldamiseks või uue rajamiseks. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Hagudi turbamaardlas on turba tootmine toimunud pikaajaliselt ning üldised olulised mõjud on varasema tegevusega juba ümbritsevale keskkonnale avaldunud. Käesoleva taotlusega hõlmatud Rabivere II turbatootmisala mäeeraldis asub olemasoleva tootmisala äärealal ning seega ei ole kavandatava tegevusega oodata täiendavat olulist mõju ümbritsevale keskkonnale. Rabivere turbatootmisalal on turba kaevandamise keskkonnamõjusid hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Rabivere turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-065), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 24.05.2016 kirjaga nr 6 3/16/545 8. Rabivere II turbatootmisalale laiendamise mõju on hinnatud „Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangus“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4960). Samuti on KMH-s hinnatud turbavete mõju Maidla jõe kvaliteedile ning seeläbi ka selle elustikule. Rabivere turbatootmisala laiendamisel Rabivere II mäeeraldisele moodustab mäeeraldiste kogupindala Maidla jõe valgala pindalast vaid ~1,9% (suureneb ~0,5%), siis on kavandatava tegevuse mõju Maidla jõe veekvaliteedile ja selle elustikule väga väike. Maidla jõe veekvaliteedile avaldavad Rabivere tootmisalast olulisemat mõju alamjooksul asuvad asulad, metsa- ja põllumajanduslikud maad ning igasugune muu inimkasutus. Taotletava tootmisala läheduses paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rabivere loodusala. Hindamaks kavandatava tegevuse võimalikku mõju Rabivere loodusalale ja selle kaitse- eesmärkidele viidi läbi Natura eelhindamine. Arvestades Natura ala valdavat paiknemist teisel pool Rabivere turbatootmisala, kuivendusmõju vähendavaid olemasolevaid keskkonna- tingimusi (veetõkkena toimiv kruusatee, varasemate pikaajaliste kuivendussüsteemide olemasolu ning kohati mineraalpinnase olemasolu taotletava Rabivere II turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahel) on kavandatava tegevusega seotud mõjud Rabivere loodusalale välistatud. Natura asjakohast hindamist Rabivere II turbatootmisalale seega läbi viia vaja ei ole. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi tuleb heljumist puhastada kogujakraavidele rajatavates settetiikides. Settetiike tuleb puhastada regulaarselt vähemalt ühe korra aastas. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti tuleb jälgida väljastatavas vee erikasutusloas toodud tingimustel ja sagedustel. Tagamaks põhjavee reostusohu minimeerimise naftasaadustega tuleb kõik masinate hooldustööd teha selleks varasemalt ettevalmistatud tehnoplatsil, mis on varustatud reostustõrje vahenditega. Reostuse tekkimisel tuleb see esimesel võimalusel likvideerida ning käidelda vastavalt kehtestatud normidele. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate tekitatav mõju ehk müra ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Rabivere II turbatootmisalale lähim elamu jääb ~900 m kaugusele, mida eraldab kuni ~200 m laiune kõrghaljastusala ning põllumaa. Turbatootmisalal kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Selleks, et hinnata Rabivere II turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasnevat mürataset ja selle levikut ümbruskonda, on eksperthinnangus teostatud müratasemete modelleerimine, kus on muuhulgas arvestatud ka kõrvalasuva aktiivse Rabivere turbatootmisalaga. Tabel 6.1 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed1 Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine 108 Pööramine 98 Vaalutamine 100 Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113 Freesturba mehaaniline kogumine 104 Laadimine 107 Tabel 6.2 Modelleerimistulemuste arvulised väärtused lähimatel õuealadel Olemasolev Tööstusmüra Summaarne Kinnistu Kasv müratase (Rabivere+Rabivere II) müra Rohuaia 29,0 25,7 30,9 1,9 Priidiku-Teemandi 32,3 19,8 33,3 1,0 Hansu 43,4 25,5 43,5 0,1 Nigula 32,9 28,8 34,3 1,4 Lõosilma 31,4 27,6 33,0 1,6 Lepa 27,2 26,7 30,1 2,9 Eelnevast tulenevalt ei ole põhjust oodata, et Hagudi turbamaardlas tootmise laiendamisega Rabivere II turbatootmisalale kaasneks ülenormatiivsete müratasemete levimist lähimate majapidamiste õuealadel. Vältimaks potentsiaalset ülenormatiivsete müra tasemete tekkimist turbatootmisalal tuleb tagada, et kasutatavad masinad oleks tehniliselt korras ning nende töömüra jääks tootja kinnitatud tasemele. Juhul kui tegelik mürataseme kasv osutub 1 Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän Ylipisto prognoositust siiski suuremaks (piirnorme ületavaks) või kohalike elanike poolt laekub põhjendatud kaebusi, saab teostada müratasemete kontrollmõõtmised. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peaksid mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Joonis 6.1 Summaarne mürakaart turba pneumaatilisel kogumisel ja väljaveol Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Osakeste heitkoguste arvutamine ja hindamine on tehtud taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangus ning lähtutud on Rabivere ja Rabivere II turbatootmisalade koosmõjust. Järgnevalt on esitatud arvutuste ja hinnangu kokkuvõtlikud tulemused (tabel 6.3). Peenosakeste ööpäevase kontsentratsiooni levikukaart on esitatud joonisel 6.2. Tabel 6.3 Rabivere tootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused Tootmisala Rabivere Rabivere II Töödeldav turba 40 800 20 400 maht, m3 Osakeste PMsum PM10 PM2,5 PMsum PM10 PM2,5 fraktsioon Tööprotsess t/a t/a Freesimine 0,125 0,082 0,057 0,062 0,041 0,029 Pööramine 0,225 0,147 0,103 0,112 0,073 0,051 Vaakumkogumine 0,140 0,091 0,064 0,070 0,046 0,032 Kokku 0,490 0,320 0,225 0,244 0,160 0,112 Eeltoodud arvutuslikud heitkogused tekivad tervikuna kogu aktiivse ja taotletava tootmisala piires. Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt (0,5 m kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, sellest tulenevalt on üheks võimalikuks keskkonnaohuks ka turbalasundi või aunade tulekahju. Põlengu tekitajateks võivad olla nii turba isesüttimine, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed, väljalasketorudel isesüttinud turbatolm kui ka inimeste hooletus. Põlengu tekkimise korral tuleb see tootmisalal kiiresti lokaliseerida. Vajadusel tuleb tootmisalale rajada täiendavad tuletõrjetiigid. Joonis 6.2 Õhukvaliteedi 24-tunni keskmine kontsentratsioon Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme mis sisaldavad kütuseid või määrdeaineid, kaasneb ka suurendatud keskkonnaavarii oht – lekked, mille tulemusena satub pinnasesse ja pinnavette naftasaaduseid. Rabivere II turbatootmisalal on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning masinate käitamisel ja hooldamisel hoitakse kõrget töökultuuri, reostusoht minimeeritakse. Mõju Rabivere II turbatootmisala eesvooluks olevale Maidla jõele hinnati läbi selle vee vastuvõtuvõime. Arvamuse andmiseks viidi läbi kameraalne uuring, mis olemuselt vastab eesvoolu eskiisprojekti nõuetele ning töös on esitatud valgala skeem ja eesvoolu pikiprofiil. Ainult kavandatav 10% vegetatsiooniperioodi maksimaalse vooluhulga veetase ületab norme, teised uuritud näitajad norme ei ületa. Tulemustest selgub, et kui antud eesvoolu põhi kujundada olemasolevalt 1 meetrilt 10 cm laiemaks, ei põhjustaks vegetatsiooniperioodi arvutusmoodul täiendavat paisutust. Siinkohal on oluline märkida, et Põllumajandus- ja Toiduamet kavandab muudatusi hüdroloogiliste arvutuste normides. Selliselt võib projekteerimise ajaks selguda, et tegelikult pole lisavee juhtimiseks vaja Maidla jõe sängi uuritud lõigul rekonstrueerida. Samuti on Rabivere ja Rabivere II turbatootmisala võimalik reguleerida suublasse juhitud vee vooluhulkasid selliselt, et need ei ületaks 10% vegetatsiooniperioodi maksimaalse vooluhulga veetaseme norme. Juhul kui osutub vajalikuks Maidla jõepõhja laiemaks kujundamine (selle käigus ka süvendamine) on vajalik esitada ekspertarvamus, milles analüüsitakse tegevuse mõju vee-elustikule, sh nii ehitusaegset kui ka kumulatiivset. Maidla jõepõhja laiemaks kujundamisel on veeluba vaja juhul, kui veekogu süvendamisel on pinnase kogused üle 100 m3 (VeeS § 187 p 8). Juhul kui süvendatava pinnase kogused on 5 – 100 m3, siis on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. (VeeS § 196 lg 2 p 2). Juhul kui Maidla jõe põhja laiuse suurenemise käigus muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoont on vajalik taotleda veeluba (VeeS § 187 p 17). 7. Kaevandatud maa korrastamine Rabivere II turbatootmisalal on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks korrastamiseks. Mäeeraldise teenindusmaale jääb rikkumata ala tuleb jätta looduslikuks. Tootmisala ammendamisel sinna moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on 52,94 ha. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turba jääkkiht, et luua sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle tagamiseks tuleb eesvoolule või kogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Vee regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamise projektis. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilset veetaset maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terassideks ja eraldades need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terasse, mille veetase on erinev, samas on kogu ala ühtlaselt veega küllastunud. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud alale ja korrastamistingimustele täpsed tehnilised lahendused kaevandatud maa korrastamiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Kristjan Kuuse / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Rapla Turvas Juhatuse liige Taotluse koostas 18.04.2024. a. ja taotlust täiendas 17.12.2024. a. ning 12.03.2025. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 2199258)  KORRALDUS 22. oktoober 2020 nr 1-17/20/2469 Rapla maakonna Hagudi turbamaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Maa-ametile Hagudi turbamaardla hästilagunenud turba 14. ploki passiivse reservvaru osalise ümberhindamise ning kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskirja (saabunud 01.10.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/12245-3). Seletuskiri on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku alusel. Seletuskirjas tehakse ettepanek tunnistada pindalal 40,35 ha hästilagunenud turba reservvaru kogusega 124 tuh t kaevandatavaks ja kasutatavaks. Alal on arvel Hagudi turbamaardla hästilagunenud passiivse reservvaru 14. plokk (pindala 1070,25 ha, varu kogus 3260 tuh t), mille varu kinnitati 2003. aastal passiivsena, kuna ala kattus Rabivere maastikukaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000246). Käesoleval ajal ümberhinnatavale alale Rabivere maastikukaitseala enam ei ulatu. Maapõueseaduse § 23 lõige 6 sätestab, et maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hinnata Hagudi turbamaardla 14. ploki maavara osaliselt aktiivseks. Maapõueseaduse § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2) reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis; 3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine. Hagudi turbamaardla on tervikuna ühtlase ehitusega ning geoloogiline läbilõige on kogu maardlas ühetaoline. Ala, mis soovitakse kaevandamisväärseks tunnistada, külgneb lõuna- ja idaservast Hagudi turbamaardla aktiivse tarbevaru 1. ja 2. plokkidega, mis on hõlmatud Rabivere tootmisala mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba Rapm-011), kust on turvast kaevandatud aastakümneid. Kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokk paikneb maardla põhjaosas, selle kaevandamine on ressursi säästliku kasutamise eesmärgil otstarbekas. Kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatav varuplokk paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Rabivere turbatootmisala (tunnus 31701:006:0850), mille volitatud asutus on Maa-amet ning Vardi metskond 84 (tunnus 31701:001:0001) ja Vardi metskond 121 (tunnus 31701:001:0484), millede valitseja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõike 2, § 23 lõike 6 alusel § 24 lõike 1 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri“ alusel seisuga 30.06.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Hagudi turbamaardla registrikannet ning tunnistada seletuskirjas esitatud piirides hästilagunenud turba reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks aktiivseks reservvaruks pindalal 40,35 ha – 124 tuh t (18. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0111) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile, Kohila vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) Töö nr 20/3063 Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ juhatuse liige Seletuskirja koostas: Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 4 2. MAAVARA KAEVANDAMISVÄÄRSEKS TUNNISTAMISE PÕHJENDUS ......................................................................................... 5 3. VARU ARVUTUS.................................................................................. 7 4. KOKKUVÕTE ....................................................................................... 8 GRAAFILISED LISAD 1. Kaevandamisväärseks tunnistatava ploki asendiplaan, M 1 : 10 000 (graafiline lisa 1/1) DIGITAALSED LISAD 1. Moodustatud ploki ruumikuju. 2. Kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 4 1. SISSEJUHATUS Rapla Turvas OÜ kaevandab Hagudi turbamaardla (registrikaart nr 111) põhjaosas Rabivere turbatootmisalal maavara kaevandamise loa Rapm-011 (kehtivusaeg 03.07.2000 - 03.07.2025) alusel. Seisuga 31.03.2020. a on teostatud kehtiva mäeeraldise piires jääkvaru uuring, mille varu on kinnitatud Maa-ameti 8.07.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1462. Jääkvaru uuringu alusel taotletakse kaevandamise loa pikendamist. Lisaks kehtivale mäeeraldisele on arendaja huvitatud samas piirkonnas uute tootmis- pindade kasutusele võtmisest. Maavara säästliku kasutamise põhimõtteil on valitud sobilikuks tootmispinnaks maardla ääreala ning kehtiva mäeeraldisega külgneva passiivse reservvaru ploki 14 põhjaosa kogupindalal 40,35 ha. Passiivne reservvaru eelmainitud pindalal soovitakse käesoleva seletuskirja alusel hinnata aktiivseks reservvaruks. Maapõueseaduse § 23 kohaselt saab kaevandada maavara, mille varukategooriaks on määratud aktiivne tarbevaru. Küll aga annab maapõueseaduse § 24 võimaluse tunnistada maavara aktiivne reservvaru ilma täiendava geoloogilise uuringuta kaevandatavaks ja kasutatavaks. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2. reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis; 3. reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine samas maardlas; 4. reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine. Kuigi arvel on plokk 14 passiivse reservvaruna, siis otsest põhjust käsitletavat ploki osa passiivsena registris arvel hoida tegelikkuses ei ole. Käesoleva seletuskirja eesmärk on esitada põhjendused passiivse reservvaru aktiivseks reservvaruks kinnitamiseks ning kaevandamisväärseks tunnistamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 5 2. MAAVARA KAEVANDAMISVÄÄRSEKS TUNNISTAMISE PÕHJENDUS Rapla Turvas OÜ-l on soov kaevandamistegevust laiendada uute tootmispindade kasutuselevõtuga. Seoses sellega taotleb Rapla Turvas OÜ kogupindalal 40,35 ha (graafiline lisa 1/1) hästilagunenud turba passiivse tarbevaru (plokk 14 pR) kaevan- damisväärseks tunnistamist. Taotletava ploki ala varu kinnitati 1982. a Eesti NSV Geoloogia Valitsuse Rapla rajooni Hagudi, Viirika ja Õmma turbamaardlate eeluuringu põhjal (Salo, V., EGF 5205) aktiivseks reservvaruks (14.12.1994. a protokoll nr 226). 2002. aasta riikliku maavarade registri registrikaardi digitaalplaani koostamise käigus avastati Rabivere raba kaitseala kattuvus aktiivse reservvaruga. Eelmainitud kattuvuse tõttu kinnitati keskkonnaministri 28. jaanuari 2003. a maavarade registrikaardi täiendamise ja osalise muutmise käskkirja nr 47 alusel aktiivne reservvaru passiivseks. Joonis 2.1 Taotletava ploki asukoha skeem ploki 14 pR suhtes (Aluskaart: Maa-amet, 2020) Joonis 2.2 Taotletava ploki asukoha skeem kaevandamiseks sobiva turbaala piiri suhtes (Aluskaart: Maa-amet, 2020) OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 6 Käesolevat situatsioon analüüsides ei kattu kogu 14 pR varuplokk pindalaliselt Rabivere maastikukaitsealaga (tunnus KLO1000246). Taotletava ala piires ehk ploki 14 põhjaosas maastikukaitseala ei ole (joonis 2.1). Samuti jääb ploki 14 pR põhjaosa taotletavas osas kaevandamiseks sobivate turbaalade piiresse (joonis 2.2). Eelmainitu tõttu soovitakse käesoleva tööga pindalal 40,35 ha passiivne reservvaru kinnitada aktiivseks reservvaruks, mis oleks eeldus maavaravaru kaevandamisväärseks tunnistamise nõuetele (MaaPS § 24). Esimene tingimus reservvaru kaevandamisväärseks tunnistamisel on, et maardla, kus reservvaru asub, on lihtsa ja ühtlase ehitusega. Hagudi turbamaardla paikneb Harju lavamaa lõunaosas loode-kagusuunalise mattunud oru kohal, paikneb Põhja-Eesti platool Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe (O3pr) avamusalal. Soosetted (bQ4) on esindatud mitmesugust tüüpi ja alltüüpi kuuluva turbalasundiga. Valdavalt levib rabalasund ja raba- segalasund, vähesel määral ka siirdesoo- ja madalsooturvast. Hagudi turbamaardla reljeef on valdavalt tasane ning tervikuna ühtlase ehitusega. Registrikaardi andmetel on ploki varu hästilagunenud turvas keskmise paksusega 2,1 m. 1982. a uuringu andmete põhjal levib taotletava ploki piires nii vähe- kui ka hästilagunenud turvas keskmise paksusega 2,0 m. Reservvaru ploki osa, mida soovitakse kaevandamisväärseks tunnistada, külgneb turba aktiivse tarbevaru plokkidega, mis on hõlmatud Rabivere turbatootmisala mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba Rapm-011). Passiivse reservvaru plokiga külgneb Hagudi turbamaardla aktiivse tarbevaru plokid 1 aT (vähelagunenud turvas) ja 2 aT (hästi- lagunenud turvas). Nimetatud asjaoluga on täidetud reservvaru kaevandamisväärseks tunnistamise tingimused nr 2 ja 3. Reservvaru kaevandamisväärseks tunnistamise tingimus nr 4 kohaselt peab reservvaru asuma maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine. Käesoleva taotlusega hõlmatud ploki 14 pR osa asub maardla äärealal ning külgneb kehtiva mäeeraldise kesk- ja idapoolsete lahustükkidega põhjaost (taotletava ploki paiknemine on näidatud graafilisel lisal 1/1). Kuna taotletav plokk asub maardla äärealal, kattub kaevandamisväärseks sobivate turbaalade nimekirja piiridega ning kõrval asub olemasolev toimiv tootmisala, siis on ala kasutusele võtmine maavara säästliku kasutamise printsiibist lähtudes otstarbekas. Kaevandamisväärseks hinnatava ploki piires ei esine keskkonnakaitselisi piiranguid, mille tõttu turba kaevandamine peaks olema keelatud, ning ei ole põhjust maavaravaru hinnata passiivsena. OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 7 3. VARU ARVUTUS Passiivse reservvaru ploki 14 pR pindala on 1070,25 ha ning käesoleva tööga taotletava plokk kattub sellega 4% ulatuses. Taotletava ploki ala läbib üks 1982. a Eesti NSV Geoloogia Valitsuse „Rapla rajooni Hagudi, Viirika ja Õmma turbamaardlate eeluuringu“ (Salo, V., EGF 5205) uuringusiht, mille 4 sondeerimispunkti jääb taotletava ploki piiresse. Lähtutud on eelmainitud uuringu uuringupunktide andmetest ning varu arvutuses on lähtutud registrikaardi (nr 111) ploki keskmistest näitajatest. Registrikaardi järgi on antud plokis arvel hästilagunenud turvas keskmise kihi paksususega 2,1 m. 1982. a andmete põhjal tuleb maavara koguste üleviimisel mahult massile kasutada järgmist koefitsienti: 14 pR – 0,146. Taotletava turbavaru arvutuste tulemused on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Kaevandamisväärseks tunnistatav varu Hagudi turbamaardlas (varu kogus seisuga 30.06.2020) Plokk 18 aR (hästilagunenud turvas) Keskmine paksus, m 2,1 Koefitsient 0,146 Ploki pindala, ha 1070,25 Ploki varu, tuh t 3260 Ümberhinnatava osaploki pindala, ha 40,35 Ümberhinnatava osaploki varu, m3 847 350 Ümberhinnatava osaploki varu, tuh t 124 OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) 8 4. KOKKUVÕTE Kaevandatavaks ja kasutatavaks taotletava Hagudi turbamaardla ploki 14 pR osa piires ei esine Rabivere maastikukaitseala (tunnus KLO1000246), mille tõttu palume kinnitada varu selles osas aktiivsena. Lähtuvalt eelpooltoodust, ning arvestades, et Hagudi turbamaardla on lihtsa ja ühtlase ehitusega ning reservvaru kasutusväärsust kinnitab ka Rapla Turvas OÜ külgneva Rabivere turbatootmisalal kaevandamiskogemus ja tootmispraktika, siis palume hinnata passiivne reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks järgnevas mahus: ̵ plokk 18 aR pindalal 40,35 ha, hästilagunenud turba varu 124 tuh t.  Keskkonnamõju eelhinnang Rabivere II turbatootmisala rajamiseks ja töötamiseks OÜ Inseneribüroo STEIGER (töö nr 25/5349) Rapla Turvas OÜ taotleb turba kaevandamiseks keskkonnakaitseluba Rabivere II turbatootmisalale. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.04.2024 numbri all T/KL-1023804, menetlus nr M-128242. Keskkonnakaitseloa taotlusega taotletakse luba maavara kaevandamiseks Rabivere II turbatootmisalal. Keskkonnaamet esitas 10.05.2024 kirjaga nr DM-128242-3 oma seisukohad taotletava Rabivere II turbatootmisala keskkonnaloa taotluse kohta, millele vastamiseks koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER eksperthinnangu (töö nr 24/4960). Käesolev eelhinnang põhineb olemasoleval infol ning on vajalik otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajaduse üle ning hindab kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule ja pakub leevendusmeetmeid rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Kavandatava tegevusega seoses on Natura eelhinnang esitatud eraldiseisvas eksperthinnangus, mis on koostatud A.-H. Purre poolt (OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt (töö nr 24/4960). Keskkonnamõju eelhindamise vajadus tuleneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 ja 4 kohaselt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, mille § 3 lg 11 kohaselt tuleb KMH vajaduse selgitamiseks viia turba kaevandamisel kuni 150 ha suurusel ala viia läbi KMH eelhinnang. Seega on uue turbatootmisala taotlemisel, hoolimata selle suurusest, vajalik läbi viia KMH eelhinnang. Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Eelhinnangu koostamisel on OÜ Inseneribüroo STEIGER (koostanud Martin Küttim, PhD ökoloogias ja Anna-Helena Purre, PhD ökoloogias, KMH juhtekspert (litsents KMH0163 (kehtib kuni 11.06.2030))) lähtunud: ₋ OÜ Inseneribüroo STEIGER tööst nr 24/4960 “Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang” (Purre, Vaher, Kallaste, 2024). ₋ Gustav Lauringsoni 2025.a. tööst “Kalastikueksperdi arvamus Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangule. Planeeritud tegevuste mõju Maidla jõele.” ₋ Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (2019). ₋ Kohila Vallavolikogu 19.06.2025 otsusest nr 19 “Arvamuse andmine Rabivere II turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele”. ₋ Rapla maakonnaplaneeringust 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) ning Kohila valla üldplaneeringust (kehtestatud Kohila vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40) ₋ asjakohastest kaitse-eesmärkidest ja kaitsekorralduskavadest (Rabivere maastikukaitsesala kaitsekorralduskava), ₋ EELIS andmebaasi kantud andmetest (seisuga 30.09.2025), ₋ Taotletaval alal 06.10.2025 läbi viidud välivaatluse tulemused; ₋ teistest asjakohastest dokumentidest.  1. Kavandatav tegevus Kavandatav tegevus on turbatootmisala ettevalmistamine (sh taimkatte ja sugekihi eemaldamine ning kraavivõrgu ehitamine), turba kaevandamine ning ammendamise järgne korrastamine Rabivere II turbatootmisala taotletaval mäeeraldise territooriumil. Taotletav Rabivere II mäeeraldis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri küla territooriumil katastritunnustel Vardi metskond 84 (tunnus 31701:001:0001, 100% maatulundusmaa), Vardi metskond 121 (tunnus 31701:001:0484, 100% maatulundusmaa) ja Rabivere turbatootmisala (tunnus 31701:006:0850, 100% turbatööstusmaa). Taotletava mäeeraldise pindala on 40,35 ha ja selle teenindusmaa pindala on 52,94 ha. Taotletavast Rabivere II turbatootmisalast lõunasuunas paikneb Rabivere turbatootmisala (Rapm-011; kehtib kuni 03.07.2055. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa hõlmavad täielikult Hagudi maardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokki 18, mille keskmine paksus on 2,1 m. Tabel 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Ressursside, sh loodusvarade, Kavandatava tegevuse keskseks osaks on maavara nagu maa, muld, pinnas, (hästilagunenud turba) kaevandamine Rabivere II maavara, vesi ja looduslik turbatootmisalal, millele eelneb ala ettevalmistamine ning mitmekesisus, näiteks järgneb selle korrastamine. Rabivere II turbatootmisalal loomastik ja taimestik, (mäeeraldise pindala 40,35 ha ja selle teenindusmaa 52,94 kasutamisest ha) on turba kaevandatav varu 108 tuh tonni, mille moodustab täies mahus hästilagunenud turvas. Lisaks tuleb alalt eemaldada turbatootmisala ettevalmistuse käigus sugekiht (ligikaudu 81 tuh m3), mis on kõrvalsaadus ning kasutatav turbatootmisala ettevalmistamisel teede- ja aunaalustes. Alalt kuivendusveega ärajuhitava vee arvutuslik hulk on ligikaudu 113 tuh m³ aastas. Teisi ressursse kavandatava tegevuse raames ei kasutata. Tootmisala ettevalmistamise käigus eemaldatakse kavandatava tegevuse alalt taimkate (sh puistu), juuritakse kännud ning kooritakse pealmine sugekiht. Metsakoosluse asendumine lageda turbapinnaga võib ajutiselt mõjutada loomade varje-, liikumis- ja toitumisvõimalusi. Turbatootmisala maastik korrastatakse ammendumise järgselt taastuvaks sooks. Tegevuse energiakasutus Nii ala ettevalmistamisel ja hooldamisel, turba kaevandamisel kui ala korrastamisel kasutatakse nõuetele vastavaid ja CE sertifikaadiga varustatud diiselkütust kasutavaid masinaid. Tegevusega kaasnevad Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika tegurid, nagu heide vette, põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on sisuliselt pinnasesse ja õhku ning võrreldav põlluharimisega kaasneva müraga, sest valdavalt müra, vibratsioon, valgus, kasutatakse turbapinna töötlemisel analoogseid traktoreid soojus, kiirgus ja lõhn ja transpordimasinaid koos spetsiifiliste nende külge kinnitatavate seadmetega. Müra võib häirida nii kohalikke elanikke kui loomi aga eelkõige omada mõju turbatootmisala masinate vahetus läheduses töötavatele inimestele.  Kuna freesmeetodil toodetav turvas on kuiv, tõuseb turba kaevandamise tööprotsesside käigus õhku peenosakesi (tolmu), millest valdav osa langeb tagasi turbapinnale, kuid osa kandub tuulega ka väljapoole turbatootmisala. Rabivere II turbatootmisalal plaanitakse sarnaselt Rabivere turbatootmisele kasutada vaakumkogumisel tsüklonitega varustatud vaakumkogujaid, mille õhuheitmete vähendamise efektiivsus on hinnanguliselt 70%. Turba kaevandamise eelduseks on tootmisala kuivendamine. Selleks rajatakse tootmisalale kraavivõrk, mis vett alalt ära juhtides langetab veetaset piisavalt, et tagada pealmise turbakihi kuivamine. Kraavituse mõju ulatub ka tootmisalast väljapoole: selle tugev mõju ~25 m ulatuses, nõrk mõju valdavalt kuni 150 m ulatuses, kuid võib olenevalt keskkonnatingimustest ulatuda rabades kuni 300 m kaugusele. Samas on taotletav ala juba varasemalt kuivendusest mõjutatud (piirneb olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga ja muu kraavitusega) või piirneb mineraalmuldadega, mida soosetete kuivendus ei mõjuta. Samuti on taotletaval alal laialdaselt levinud kunagised turbavõtuaugud, mis omavad piirkonnas kuivendavat mõju. Kraavivõrku pidi ära juhitav vesi kannab heljumina endaga ka mõnevõrra turbast pärinevat orgaanilist ainet kaasa, millest valdav osa kraavipõhja sadeneb, kuid osa ka eesvooludesse kandub. Seal võib heljum mõjutada nii vee omadusi kui ka sealset elustikku. Rabivere II kuivendusvesi on plaanis juhtida Maidla jõkke. Taotletavalt alalt ärajuhitav vesi on enne eesvoolu juhtimist plaanis puhastada settetiigis mis vähendab eesvooludesse kantavate heljumi ja toiteainete koguseid. Kavandatava tegevuse käigus ei teki vibratsiooni, lõhna-, valgus-, kiirgus- ega soojusreostust. Tekkivad jäätmed ja nende Kavandatava tegevuse käigus jäätmeid ei teki vaid tekivad käitlemine kõrvalsaadused. Kogu kaevandatud turvas turustatakse, eemaldatud taimestik ja sugekiht kasutatakse ära ala välja ehitamisel (nt teede ja aunaaluste ehitamisel). Turbalasundis olevad kännud on võimalik kasutada ka olemasolevas või rajatavas taristus või turustada hakkepuiduna. Settetiikides olev heljum segatakse toodangu hulka ja turustatakse. Kuna ala on valdavalt puistuga kaetud, turustatakse ka raiete käigus tekkiv materjal. Olmejäätmed ja masinate hooldamisel tekivad jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tegevusega kaasnevate Avariiolukorrad võivad tekkida vaid masinate kütuse/õlide avariiolukordade esinemise reostuse korral pinnasesse või vette või tulekahju võimalikkus, sh heite puhkemisel. Antud avariiolukordade tekkimise tõenäosust suurusest ja mõju minimeeritakse ettevaatusabinõude rakendamisel.  Tegevuse seisukohast Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, s.h. asjakohaste suurõnnetuste kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või või katastroofide oht, sh katastroofide oht puudub. kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud Kohila vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40) kohaselt kuulub kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku tuumalasse. Maakasutuse juht- otstarvet kavandatava tegevuse alal või lähiümbruses määratud ei ole, välja arvatud sellest lõunasse ja itta jääval Rabivere turbatootmisalal, mille juhtotstarve on mäetööstusmaa. Samuti kattub kavandava tegevuse ala Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80) rohelise võrgustiku alaga. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Kohila valla üldplaneeringuga ning Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+. Taotletava vee erikasutuse eesmärgiks on turbatootmisala kuivendusvee juhtimine läbi kuivenduskraavi Maidla jõkke (EELIS kood VEE1098300). Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi moodustub sademeveest. Rabivere II turbatootmisalalt eesvoolu lisanduv vooluhulk on ca 113 tuh m³ aastas. Rabivere II turbatootmisala korrastamise suunaks on taastuv soo. 2. Tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus Kavandatava tegevuse ala on Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Vardi metskond 84 (kü tunnus 31701:001:0001, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Vardi metskond 121 (kü tunnus 31701:001:0484, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus ja Rabivere turbatootmisala (kü tunnus 31701:006:0850, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa), mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Taotletava Rabivere II turbatootmisala lääneosas on turba paksus 1 – 2 m ning idaosas 3 – 4 m. Kavandatava tegevuse ala maapinna kõrgus jääb valdavalt vahemikku 64 – 68 m abs ja lamami kõrgus vahemikku 62 kuni 63 m abs. Lähim õueala (Rohuaia kinnistu, katastritunnus 31701:004:1360) asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 600 m kaugusel põhja suunas. Kavandatava tegevuse ala ei kattu ühegi kaitsealaga, kuid asub minimaalselt 37 m kaugusel Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Rabivere loodusalast (EE0020316), mis kattub valdavas osas Rabivere maastikukaitsealaga (KLO1000246). Kavandatava tegevuse alale ega selle lähedusse ei jää EELIS andmebaasi kohaselt kaitsealuseid looma-, taime- ega seeneliike. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu raames teostatud välivaatluse käigus inventeeriti 06.10.2025 taotletava mäeeraldise lõunaosast aktiivse turbatootmisala ja kruusatee vahelt ca 250 isendiga soo-neiuvaiba (Epipactis palustris; III kat) kasvukoht (foto 1), mis on esitatud EELIS andmebaasi kandmiseks. Soo-neiuvaip on Eesti punase nimestiku (seisuga 10.10.2017) järgi soodsas seisundis. Kavandatava tegevuse mõjusid soo-neiuvaibale on hinnatud KMH eelhinnangu tabelis 4. Muid kaitsealuseid looma-, taime- ega seeneliike taotletavalt alalt ei leitud. Välivaatluse käigus avastati alalt hajusalt ja keskmise rohkusega põdra (üle ala; foto 3)), vähesemal määral jänese (lääneosas) ja metskitsede (lääneosas) jälgi. Samuti tuvastati loomade liikumist arendaja taotletava ala idaossa paigaldatud rajakaamera abil (periood 02.06 - 22.10.2025): ala püsielanikeks võib pidada rebast ja halljänest; üksikutel kordadel tuvastati kähriku, metssea, ilvese ja nugise liikumine. Suurimetajaid rajakaamera antud perioodil ei fikseerinud. Kavandatava tegevuse alal puuduvad EELIS andmebaasis Natura elupaigatüübid. Kavandatavale tegevusele lähimad Natura elupaigatüübid on minimaalselt 37 m kaugusel lõunas Rabivere loodusalal paiknev elupaigatüüp 7110*, 183 m kaugusel kagus paiknev elupaigatüüp 3160 ja 310 m kaugusel idas paiknev elupaigatüüp 91D0* (Joonis 1), milledele on kavandatava tegevuse mõjusid eraldiseisvalt hinnatud 2024.a. koostatud eksperthinnangus (Purre, Vaher, Kallaste, 2024). Alal ja selle lähiümbruses puuduvad ka vääriselupaigad; lähimad vääriselupaigad on 767 m kaugusel lõunas asuv 131-aastane siirdesoo kasvukohatüübi männik (VEP nr.101068). Nii kauguse kui paiknemise tõttu on kavandatava tegevuse mõju sellele välistatud. Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246) kaitse-eesmärkideks on huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse; samuti soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Rabivere loodusala (RAH0000560) kaitse-eesmärkideks on lisaks kõigile eelnevatele elupaigatüüpidele ja eesti soojumikale ka elupaigatüübid lood (alvarid - *6280), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) ja nokkheinakooslused (7150). Kavandatava tegevuse mõjusid on hinnatud Rabivere loodusala eraldiseisva Natura eelhinnangu raames (Purre, Vaher, Kallaste, 2024), mis tulenevalt kaitse-eesmärkide kattumisest kajastab ka kavandatava tegevuse mõjusid Rabivere maastikukaitsealale. Kavandatava tegevuse alal puuduvad kultuurimälestised. Lähimad kultuurimälestised on 1,1 km kaugusel põhja suunas paiknev Liukivi (reg nr 11991) ja 1,1 km kaugusel lõunas paiknev Kultusekivi (reg nr 12034), milleni kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid ei ulatu. Pärandkultuuri objektina on kavandatava tegevuse alal inventeeritud Aandu küla turbavõtukohad (foto 2), mis välivaatluse põhjal kinni kasvavad. Kavandatava tegevuse alustamisel turbavõtukohad asenduvad tänapäevase turbatööstusega. Turbavõtukohad säilivad kavandatavast tegevusest kirdes asuval teenindusmaa osal ning Rabivere turbatootmisalast edela suunas oleval rabalaamal. Joonis 1. Taotletava Rabivere II ja olemasolevad Rabivere I mäeeraldise paiknemine, maastikukaitseala ja loodusala piir ja seal esinevad Natura elupaigatüübid, välivaatluse käigus leitud soo-neiuvaiba kasvukoht ja loomade liikumisteed ning rajakaamera asukoht. Rohevõrgustik Rohevõrgustik on määratud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning peale seda täpsustatud Kohila valla üldplaneeringus (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 40). Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kasutustingimustes on muuhulgas sätestatud, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei tohi langeda alla 90% pindalast ja koridorides alla 70% koridori keskmistest läbimõõdust. Vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid. Jälgida tuleb maakasutuse struktuuri ning vältida võrgustiku killustatust, sh ulatuslikku maade tarastamist (eriti risti rohekoridoridega). Üldjuhul peaks n.ö vaba koridori laius olema vähemalt 400-500 m, mistõttu vastav tingimus on integreeritud ka maakonnaplaneeringu tingimustesse. Kohila valla üldplaneeringuga on määratud mäetööstusmaa juhtotstarbed olemasolevatele mäeeraldistele, kuhu on väljastatud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Maavarade kaevandmine on rohevõrgustiku aladel keelatud, va aladel, kuhu on planeeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamisluba või kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Antud tingimused on positiivse mõjuga rohevõrgustiku sidususe aspektist, kuna kaevandamisega kaasneb loodusmaastiku kadu ning häiringud, mis võivad ohtu seada rohevõrgustiku toimimise. Rohevõrgustiku alal maavara kaevandamisel tuleb tuumala ulatuse säilimine tagada kaevandatud ala korrastamise või asendusalade leidmise kaudu. Uute mäeeraldiste planeerimisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju rohevõrgustikule, mida Rabivere II turbatootmisala puhul tehakse käesolevas KMH eelhinnangus. Nii töötav Rabivere turbatootmisala kui ka taotletav Rabivere II turbatootmisala kuuluvad nii Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kui Kohila valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalasse, paiknedes tuumala põhjaserva piirkonnas (Joonis 2). Valdavas osas nende rohevõrgustiku alad kattuvad, kuid valla üldplaneeringu koostamisel toimus ka rohevõrgustiku piiride korrigeerimine (sh lisati rohekoridor kavandatavast tegevusest kirdes). Vastava rohevõrgustiku tuumala koosseisu kuuluvad nii Rabivere raba, Kõnnu raba kui Koigi raba põhjaosa, mis kuuluvad Rabivere maastikukaitseala ja loodusala koosseisu. Kohila valla üldplaneeringu kohaselt on ala hõlmava rohevõrgustiku tuumala pindala 3490,17 ha, kuid on tegelikkuses suurem, sest jätkub lõuna suunas Rapla valla territooriumil. Antud planeeringujärgse rohevõrgustiku tuumala maakatte pindalaline jaotus on esitatud tabelis; seda iseloomustab suur sooalade osakaal, hõlmates nii Rabivere, Juudasoo, Kõnnu ja Koigi raba kui ka nende vahele ja äärtesse jäävad madalsoolised alad. Tuleb ka märkida, et maakattetüüpide hinnangud on ligikaudsed, sest palju on üleminekulisi alasid (nt õueala ja rohumaa, puisraba ja metsa vahel; rabalaukad on samaaegselt ka veekogud jne). Antud rohevõrgustikus ei esine suuri tehislikke takistusi loomade liikumisele – ka turbatootmisalad ja tarastamata õuealad on selleks kasutatavad, mida kinnitavad erinevatel Eesti turbatootmisaladel läbi viidud uuringud, sh. rajakaamerauuringud. Joonis 2. Rabivere II ja olemasoleva Rabivere I paiknemine rohevõrgustikus vastavalt planeeringutele ning välivaatlusel täheldatud loomade liikumisteed. Taotletava mäeeraldise pindala moodustab 1,16 % rohevõrgustiku tuumala pindalast. Kõik mittelooduslikud alad (õuealad, turbatootmisalad, teed, muud tööstusobjektid tuumala piires puuduvad) moodustavad 2025.a. seisuga tuumalast ligikaudu 4,8 %. Kavandatava tegevuse käigus suureneks metsamaa ja looduslähedaste soode arvelt mittelooduslike alade osakaal 6 %- ni rohevõrgustiku tuumala pindalast, mis ei ületa planeeringujärgset 10% piiri. Tabel 2. Maakattetüüpide jaotus rohevõrgustiku tuumalas 2025. a ja peale kavandatava tegevuse (KT) elluviimist 2025. a Peale KT elluviimist Maakate Pindala ha % Pindala ha % Õueala 23,1 0,66 23,1 0,66 Põllumaa 15,9 0,46 15,9 0,46 Turbatootmis 136,5 3,91 176,9 5,07 ala Looduslähed 1196,0 34,27 1191,6 34,14 ane soo Veekogu 10,7 0,31 10,7 0,31 Rohumaa 215,0 6,16 215,0 6,16 Metsamaa 1886,3 54,05 1850,3 53,01 Tee 6,7 0,19 6,7 0,19 KOKKU 3490,2 100,00 3490,2 100,00 Kavandatav tegevus piirneb olemasoleva turbatootmisalaga. Varasemate vaatluste käigus ka teistel turbatootmisaladel ja samuti karjäärides on täheldatud, et loomad liiguvad eelkõige öisel ajal aktiivselt ka avatud tootmisalal, mida kinnitavad nii erinevate turbatootmisala töötajate kui ka jahiseltside esindajate ütlused. Taotletaval alal kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu päevasel ajal. Öisele ajale, mis on peamine loomade liikumisaeg, ei ole tööd planeeritud. Seega puudub nendel aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist segada. Juhul kui häiring ei ole pidev (nt ööpäevaringne, vaid kaevandamine toimub ainult päevasel ajal) jäävad turbatootmisalad loomade liikumiseks kasutatavaks, sh ka rohevõrgustik toimivaks. Kaevandatud materjali transpordi mõju rohevõrgustiku toimimisele on vähene, kuna materjali väljaveoks on planeeritud kasutada olemasolevaid teid. Ka ei ole turbatoomisala ega selle teenindamiseks ja toodangu väljaveoks vajalikke teid plaanis piirata aedade või taradega, misläbi säilib loomade vaba liikumisvõimalus. Arvestades asjaolu, et materjali väljavedu toimub päevasel ajal ning et loomade liikumisaktiivsus on suurem öisel ajal, ei oma materjali väljavedu sedavõrd olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele, mis takistaks selle funktsioneerimist. Samuti vähendab kavandatava tegevuse mõju selle paiknemine rohevõrgustiku tuumala äärealal ning see, et Rabivere II turbatootmisala rajamisel ei lõigata läbi rohekoridoridele ligipääsu ja nende toimimist (joonis 2). Kavandatava tegevuse läbiviimisel on soovitatav rakendada leevendusmeetmeid. Rabivere ja taotletava Rabivere II turbatootmisalade korrastamine peaks toimuma etapi-viisiliselt vastavalt turbatootmisalade osade ammendumisele. Esmalt on hinnanguliselt esimesena ammendumas Rabivere turbatootmisala lääneosa (kus on turbakihi tüsedus valdavalt alla 2,5 m, läänepoolseimal väljakul ka alla 2 m), samas kui taotletava Rabivere II turbatootmisalaga piirnev Rabivere turbatootmisala idaosa ammendub oluliselt hiljem tulenevalt sealse turbakihi suuremast tüsedusest (turbakihi tüsedus 3 – 5 m). Samuti võtab peale loastamist mõned aastad aega Rabivere II turbatootmisala ettevalmistamine. Etapi-viisilisel korrastamisel vähendatakse turbatootmisalade ja nende töötamisega seotud häiringute ajalist kestvust ning ammendunud alad korrastatakse, mis toetab nende toimimist rohevõrgustiku osana. Lisaks tuleks Rabivere II turbatootmisala väljaehitamisel loomade peamistele põhja-lõuna ja ida-lääne suunalistele liikumisteedele rajada turbatootmisala töötamise ajaks kogujakraavidele rajada kas truupidega ülekäigud või lauged kraavinõlvad, mis toetavad loomade liikumist üle turbatootmisala. Tabel 3. Kavandatava tegevuse käigus eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus Olemasolev ja Kavandatava tegevuse ala ei kattu ühegi kaitseala ega Natura 2000 planeeritav maakasutus võrgustikku kuuluva linnu- või loodusalaga. Kohila valla ning seal toimuvad või üldplaneeringus alale juhtotstarvet määratud pole. Alal paiknevad planeeritavad tegevused riigi omandis majandatavad metsaeraldised, millele pole kehtestatud looduskaitselisi, veekaitselisi, muinsuskaitselisi ega muid piiranguid. Rabivere II alal olevatel metsaeraldistel oli valdavas osas tehtud harvendusraiet. Alal esinevad Kavandatava tegevuse alal puuduvad väärtuslikud põllumullad. Ala loodusvarad, sealhulgas kuulub Hagudi turbamaardla koosseisu, mis on kavandatava tegevuse maa, muld, pinnas, eelduseks. Alal pole määratletud Natura elupaigatüüpe, kuid ala maavara, vesi ja lääneosas esinevad lausalise turbasamblakattega rabametsad, mis looduslik mitmekesisus, ülejäänud taotletava ala ulatuses on tugevalt kuivendusest mõjutatud. nende kättesaadavus, Välivaatluse käigus avastati kavandatava tegevuse ala lõunaotsast kvaliteet ja kruusatee äärest soo-neiuvaiba populatsioon. Piirkonnas põhjavesi on taastumisvõime nõrgalt kaitstud. Märgalade, jõeäärsete Alal puuduvad maaparandushoiualad, kitsendusi põhjustavad alade, jõesuudmete, tehnovõrgud ja puurkaevud. Samuti puuduvad kavandatava tegevuse randade ja kallaste, alal elamud, tiheasustusalad, muinsuskaitsealused objektid. Küll aga merekeskkonna, kaovad suures osas kavandatava tegevuse käigus pinnavormide, pärandkultuuriobjektina (317:TVK:001) arvel olevad Aandu küla maastike, metsade, turbavõtukohad. Kavandatavast tegevusest 150 m kaugusel põhjas Natura 2000 võrgustiku paiknevat looduslikku pühapaika - Jüri hiiemäge - kavandatav alade, kaitstavate tegevus ei mõjuta. loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega Samas on taotletava Rabivere II turbatootmisala läheduses mitmeid kehtestatud nõudeid on looduskaitselisi objekte: ületatud või võidakse Rabivere loodusala: ületada, tiheasustusega Rabivere loodusala (EE0020316) jääb taotletavast Rabivere II alade ning kultuuri- või turbatootmisala teenindusmaast vähemalt 37 m kaugusele. Taotletava arheoloogilise Rabivere II turbatootmisala eksperthinnangu (Purre, Vaher & väärtusega alade Kallaste, 2024) raames viidi läbi ka Natura eelhindamine, mis jõudis võimaliku järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne vastupanuvõime ebasoodsat mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele ning ei ole hindamine vajadust Natura asjakohast hindamist läbi viia, sh. algatada keskkonnamõju hindamist. Maidla jõgi ja selle kalastik: Kalastikueksperdi hinnangul (Lauringson, 2025) Hageri karstialast ülesvoolu jääv Maidla jõe Hageri-Rabivere lõik kalastikulist väärtust ei oma ja seega jõesängi laiemaks kaevamisele vastunäidustusi pole. Järgida tuleks üldisi kaitsemeetmeid: rakendada settepüüdmis- rakendusi ning minimeerida setete allakannet. Kaevetöid tuleb teha ainult suvise madalvee ajal. Rabivere II turbatootmisalalt lisanduva kuivendusvee mõju Maidla jõe hüdroloogili-sele reźiimile on elustiku seisukohast ebaoluline ja üldiselt tuleb looduslikku päritolu  vee lisandumist koos valgala suurenemisega lugeda jõe jaoks pigem positiivseks. Metsad: Kavandatava tegevuse alal paiknevad keskealised männi enamusega kuivendusest mõjutatud majandatavad raba- ja kõdusoometsad, mis kavandatava tegevuse käigus raadatakse ja seega sellisel kujul kaovad. Korrastamise järgselt luuakse Rabivere II turbatootmisalal tingimused sookoosluste arenguks sobivad tingimused. Välivaatluse käigus avastati kavandatava tegevuse ala lõunaotsast kruusatee äärest ~0,3 ha alal soo-neiuvaiba populatsioon, mis on võimalik koos sugekihiga Rabivere I turbatootmisala ammendunud väljakute alale või sarnasesse kasvukohta ümber asustada. Kaitsealuse liigi isendite ümberasustamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 („Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“). Lähim EELIS andmebaasis esitatud kaitsealuse liigi elupaik on kavandatava tegevuse alast ~700 m kaugusel lõunas (teisel pool Rabivere I turbatootmisala) paiknev pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) kasvukoht (III kat; KLO9347101), millele kauguse ja paiknemise tõttu kavandatava tegevuse mõjud on välistatud. Võimalikud mõjud Turba kaevandamine Rabivere II turbatootmisalal ja sealt inimese tervisele, valmistoodangu väljavedu ei põhjusta olulist mürataseme tõusu ega heaolule ning osakeste kontsentratsioonide levikut taotletava ala lähipiirkonnas, elanikkonnale mida kinnitavad ka eraldiseisvas eksperthinnangus (Purre, Vaher, Kallaste, 2024) läbiviidud müra ja osakeste modelleerimised. Müra ja osakeste modelleerimisel ei ole arvestatud metsa olemasoluga, mistõttu on esitatud hinnangud konservatiivsed. Koosmõjus olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga ei muutu turba kaevandamisel taotletaval Rabivere II turbatootmisalal õhukvaliteedi tase lähipiirkonnas oluliselt. Et kavandatava tegevuse ala kuivendamine mõjutab vaid pealmist soosetete veekihti, mida selle omaduste tõttu joogi- või tarbeveena ei kasutata (Ramst ja Paat, 2020), siis kavandatav tegevus lähimate majapidamiste veevarustust ei mõjuta. Seega kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja elanikkonnale puudub. Tabel 4. Mõjuhinnangud kavandatava tegevuse alal ja selle võimalikus mõjualas olevatele kaitsealustele liikidele. Hinnangute seletused on järgnevad: 0 mõju puudub, + nõrk positiivne mõju, ++ oluline tugev positiivne mõju, - nõrk negatiivne mõju, -- oluline ja tugev negatiivne mõju. Mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele on hinnatud eraldiseisvalt teises eksperthinnangus (Purre, Vaher, Kallaste, 2024). Liik/elupaigatüüp Mõju seletus Hinnang Soo-neiuvaip Soo-neiuvaiba esinemist alal EELIS andmebaasi kantud - (Epipactis palustris), ei ole, kuid see tuvastati kavandatava tegevuse ala III kat lõunaservas välivaatluse käigus. Tõenäoliselt on antud kasvukoht arenenud Rabivere turbatootmisala teenindamiseks kasutatava kruusatee mineraalse  osakeste kande tagajärjel, mis on loonud liigile sobivad kasvutingimused. Kavandatava tegevuse ellu viimisel antud kasvukoht kaob, kuid praeguses elupaigas kasvavad isendid on võimalik koos sugekihiga teisaldada sarnasesse elupaika Rabivere I turbatootmisala ammenduvate väljakute ääres, kus nende edasine elulemus on tõenäoline. Kaitsealuse liigi isendite ümberasustamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 („Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“). Liik ei ole Rabivere maastikukaitseala ega loodusala kaitse-eesmärgiks. Teder (Lyrurus tetrix), EELIS andmebaasi kohaselt paikneb kavandatava 0 III kat tegevuse alast vahetult lõunas tedre elupaik KLO9130815. Teder ei ole Rabivere maastikukaitseala ega loodusala kaitse-eesmärgiks. Kuna tedre elupaik asub juba aktiivse Rabivere I turbatootmisala väljakute vahel ning on kavandatava tegevuse alaga vaid selle ühest nurgast ühendatud, siis on täiendav mõju tedrele välistatud. 3. Tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Tabel 5. Eeldatavalt oluliselt mõjutatavad keskkonnaelemendid Mõju suurus Kavandatava tegevuse tagajärjel kaovad metsakooslused 40,35 ha alal; koos nendega osaliselt ka pärandkultuuriobjekt Aandu küla turbavõtukohad. Lisaks ulatub kavandatava tegevuse kuivendav mõju sellest põhja ja läände jäävale turbapinnasel asuvale metsaribale, mis aga on juba olemasolevast kuivendusest mõjutatud. Mõjuala, näiteks Mõjuala piirneb suures osas kavandatava tegevuse alaga (mäeeraldise geograafiline ala ja piir) ning sellest põhja- ja läänesuunas paikneva metsaribaga. Antud tõenäoliselt alal ja selle lähiümbruses puuduvad elanikud. Vähesel määral suureneb mõjutatava kuivendusvee juhtimise tagajärjel Maidla jõe vooluhulk, mis vee- elanikkonna suurus elustiku eksperdi (Lauringson, 2025) hinnangul on positiivse mõjuga. Mõju ilmnemise Mäeeraldise alalt taimkatte ja sugekihi eemaldamine on kavandatava tõenäosus tegevuse realiseerumisel kindel. Kuivendava mõju ulatumine kavandatava tegevuse alaga piirneva metsariba alale ca 20-50 m ulatuses on samuti tõenäoline, kuid väheolulise mõjuga tulenevalt antud piirkonna metsad on juba mõjutatud olemasolevast kuivendusvõrgust. Täiendava veehulga jõudmine Maidla jõkke on tõenäoline, kuid selle kogus võrreldes jõe vooluhulgaga on tühine ja mõju ebaoluline. Võrreldes olemasoleva olukorraga tekkiv tööstusmüra ega õhuheitmed ei muutu (kasutatakse senises mahus sama masinaparki), kuid tegevus nihkub olemasolevatelt väljakutelt põhja poole Rabivere II mäeeraldisele. Tööstusmüra ega turbatootmise käigus tekkivad osakeste heitmed modelleerimise põhjal lähimate majapidamisteni ei ulatu. Mõju tugevus, Pöördumatuks muutuseks võib lugeda pinnase (turba) kestus, sagedus ja ümberpaigutamise tagajärjel toimuvaid muutuseid maastikus, mida pöörduvus hiljem leevendatakse ala korrastamisega. Pikaajalise mõjuga on taimkatte (sh puistu) eemaldamine kavandatava tegevuse alalt, kuid turbaressursi ammendumise järgselt ala korrastamisega luuakse tingimused taimkatte taastumiseks alal. Tolmu ja müra levik on ajaliselt piiratud suvise tootmisperioodi tööajaga maksimaalselt kell 7- 23, mida omakorda piiravad turbatootmist võimaldavad ilmastikutingimused – neid esineb ca 30-50 päeval aastas. Vähemalt 35 dB müra ulatub modelleerimise põhjal maksimaalselt 200 m kaugusele ning vähemalt 10 μg/m3 kontsentratsiooniga tolm levib maksimaalselt 500 m kaugusele. Seejuures ei ületata modelleerimise põhjal 24 h peenosakeste piirväärtust 50 μg/m3 ega tööstusmüra piirnormi 60 dB isegi tootmisala piires. Arvestades kavandatava tegevuse alalt leitud loomade elutegevusejälgi (põder, jänes, metskits) ja rajakaamera jäädvustatud loomi (rebane, halljänes, metssiga, kährik, ilves, nugis) kaovad antud liikide elupaigad taotletaval turbatootmisalal, mõnevõrra võib kavandatav tegevus mõjutada ka loomade liikumist alal. Samas liiguvad loomad ka üle turbatootmisalade ja nende aktiivsem liikumisaeg on valdavalt hämaruses (st mitte tööajal), mistõttu jääb ala neile liikumiseks avatuks. Seega on mõju nõrk, kuid pikaajaline (30-100 a), kestes kuni ala korrastamiseni. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju puudub. Mõju Natura 2000 Kavandatav tegevus viiakse läbi Natura 2000 võrgustikku kuuluva võrgustiku aladele Rabivere loodusala läheduses, kuid johtuvalt nende vahele jääva Rabivere turbatootmisala pikaajalisest väljakujunenud kuivendavast mõjust kavandatav tegevus Rabivere loodusala kaitse-eesmärke ei mõjuta. Mõju Rabivere loodusalale on esitatud eraldiseisvas eksperthinnangus (Purre, Vaher, Kallaste, 2024). Kavandatava Kavandataval tegevusel on eeldatavalt koosmõju olemasoleva tegevuse koosmõju Rabivere turbatootmisalaga. Kuna eelnevalt kirjeldatud mõjud (müra, muude asjakohaste tolm, kuivendamine, maastikumuutused) iseloomustavad mõlemat toimuvate või tootmisala ning tootmist jätkatakse sama masinapargiga, siis laieneb mõjualas vaid ala, millel mõjud avalduvad, kuid mitte nende intensiivsus. Muid planeeritavate asjakohaseid tegevusi kavandatava tegevuse mõjualas, millega võiks tegevustega koosmõju välja kujuneda, ei ole. Ebasoodsa mõju Turbatootmisala ettevalmistustöid (puude ja muu taimkatte ning tõhusa ennetamise, sugekihi eemaldamine) ei tohi teostada perioodil 1. märts - 10. juuli, et vältimise, vältida pesitsevate lindude pesade ja poegade hukkumist. vähendamise ja Soo-neiuvaiba isendite ümberasustamisel tuleb lähtuda Vabariigi leevendamise Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 („Kaitsealuse liigi isendi võimalused ümberasustamise kord“), võimalik on liigi ümberasustamine Rabivere turbatootmisala ammendunud väljakutele või teenindusmaale, kus on liigile sobivad keskkonnatingimused. Mõjude vähendamiseks rohelisele võrgustikule on soovitav nii Rabivere kui ka Rabivere II turbatootmisalad korrastada etapi- viisiliselt vastavalt nende väljakute ammendumisele. Rabivere II turbatootmisalale tuleb loomade liikumisteedel olevate kogujakraavidele rajada põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ülekäigud  (truupidega või rajades kraavidele lõigud laugete kallastega), mis toetavad loomade liikumisteede toimimist üle turbatootmisala. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseini. Settebasseine tuleb regulaarselt hooldada ja vajadusel settest puhastada. Alalt väljajuhitava vee nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb seirata väljavooludes veekvaliteeti. Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid. Tehnika tankimine ja hooldamine tuleb teostada selleks ette nähtud kohas mäeeraldise teenindusmaal. Masinate hooldusel tekivad jäätmed tuleb eraldi koguda ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Alal peab tagatud olema tuletõrjevee kättesaadavus, mis võimaldaks võimalikule tuleõnnetusele kiirelt reageerida. Müra vähendamiseks ei tohi turvast mäeeraldiselt välja vedada öisel ajal, ajavahemikul 23.00- 07.00. 4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele Eelhinnangu järeldusena leitakse, et kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise algatamine pole vajalik, kuna planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Kavandatava tegevuse rakendamine ei kahjusta Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ja nende kaitse-eesmärke, kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Mõju Rabivere loodusalale on hinnatud Purre, Vaher ja Kallaste (2024) koostatud eksperthinnangus. Maidla jõkke juhitava vee kogus on vähene ja selle mõju jõele ning selle kalastikule ebaoluline (Lauringson, 2025). Mõningane keskkonnamõju avaldub peamiselt taimkatte ja sugekihi eemaldamises alalt, pealmise turbakihi kuivendamises ning turba kui maavara kaevandamisega maastiku muutmises, kuid selle mõju piirdub taotletava tegevuse alaga, kus väärtuslikud kooslused ja kaitsealused liigid puuduvad. 5. Soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju Soovitav on rakendada järgmisi meetmeid üldiste keskkonnamõjude leevendamiseks: 1. Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid; 2. Tehnika tankimine ja hooldamine tuleb teostada selleks ette nähtud kohas mäeeraldise teenindusmaal; 3. Masinate hooldusel tekivad jäätmed tuleb eraldi koguda ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele; 4. Turbatootmisala ettevalmistustöid (puude ja muu taimkatte ning sugekihi eemaldamine) ei tohi teostada perioodil 1. märts - 10. juuli, et vältida pesitsevate lindude pesade ja poegade hukkumist. 5. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseini. Settebasseine tuleb regulaarselt  hooldada ja vajadusel settest puhastada. Alalt väljajuhitava vee nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb seirata väljavooludes veekvaliteeti. 6. Müra vähendamiseks ei tohi turvast mäeeraldiselt välja vedada öisel ajal, ajavahemikul 23.00-07.00. 7. Rabivere II turbatootmisalale tuleb loomade liikumisteedel olevate kogujakraavidele rajada põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ülekäigud (truupidega või rajades kraavidele lõigud laugete kallastega), mis toetavad loomade liikumisteede toimimist üle turbatootmisala. 8. Soo-neiuvaiba isendite ümberasustamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusest nr 248 („Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“), võimalik on liigi ümberasustamine Rabivere turbatootmisala ammendunud väljakutele või teenindusmaale, kus on liigile sobivad keskkonnatingimused. 9. Mõjude vähendamiseks rohelisele võrgustikule on soovitav nii Rabivere kui ka Rabivere II turbatootmisalad korrastada etapi-viisiliselt vastavalt nende väljakute ammendumisele. Foto 1. Soo-neiuvaiba kasvukoht taotletaval Rabivere II turbatootmisalal (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 06.10.2025). Foto 2. Kinnikasvavad turbavõtuaugud ja majandatav kuivendusmõjuga mets taotletaval Rabivere II turbatootmisalal (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 06.10.2025). Foto 3. Põdra väljaheited taotletava Rabivere II turbatootmisala põhjaosas (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 06.10.2025).  Läbilõige IV-IV' NW SE m m Botaaniline 70 70 läbilõige Vardi metskond 84 Vardi metskond 86 8-3 31701:001:0001 69 31701:006:0001 69 (M 1:25) Rabivere turbatootmisala Rabivere turbatootmisala Mäeeraldise teenindusmaa piir Tee 31701:006:0850 0,00 68 68 Mäeeraldise piir 322 l.20% t.1,33% r.villpea-sfagnumi Rabivere turbatootmisala 67 67 0,25 Mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 1 aT 323 l.18% t.1,80% r.villpea-sfagnumi 8-3 0,50 Rabivere turbatootmisala 66 66 Mäeeraldise piir 324 l.14% t.1,16% r.sfagnumi 65 322 65 0,75 Plokk 18 aR 323 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 324 325 l.13% t.7,14% r.sfagnumi pR - passiivne reservvaru) 325 64 64 1,00 326 327 Plokk 2 aT Rohelise Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 328 326 l.24% t.3,25% r.villpea-sfagnumi 31701:001:1255 329 63 330 63 1,25 Uuringuaegne veetase 331 332 327 l.15% t.1,48% r.sfagnumi 333 Eeldatav veetase maavara ammendamisel 62 334 62 1,50 328 l.24% t.1,44% r.villpea-sfagnumi Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist) 61 61 1,75 Plokk 14 pR 329 l.20% t.1,97% r.sfagnumi-villpea 6-2 Proovivõtupunkt 1,90 60 60 330 l.26% t.1,84% r.villpea-sfagnumi 312 Proovi number 2,25 Piketi nr 7-3 8-3 9-3 10-2 331 l.25% t.2,34% r.sfagnumi-villpea Vähelagunenud turvas 2,50 Maapinna abs kõrgus, m 65,76 65,06 68,21 65,67 332 l.22% t.2,50% r.villpea-sfagnumi Lamami abs kõrgus, m 62,26 61,86 62,81 61,47 2,75 Hästilagunenud turvas 333 l.25% t.2,77% r.villpea Turbalasundi kogupaksus, m 3,50 3,20 5,40 4,20 3,00 334 l.17% t.3,25% ms.lehtsambla-pilliroo Liiv / Liivsavi / saviliiv Vähelag. turbakihi paksus, m 1,70 1,90 2,80 2,00 3,20 Vahekaugused, m 192 168 225 Rabivere maastikukaitseala Märkused: 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); -Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.03.2024); 0 250 500 m - Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu - Hagudi turbamaardla Rabivere turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); lõikeid OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2892); Rabivere II turbatootmisala Geoloogiline läbilõige -Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks Kohila vald, Rapla maakond IV-IV' ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) lõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3063). Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3 Rapla Turvas OÜ 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Tallinna mnt 22, 79512 Rapla Kristjan Kuuse /allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5000 Mõõtkava [email protected] V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 62.66 62.25 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 62.31 63 Tammiku 62.62 63 62.78 62.43 6 557 500 11' 31701:001:0028 62.37 62.91 Suurepõllu Nr X Y Nr X Y 63.09 62.93 63.29 63.83 62.73 63 62.28 31701:004:0377 Pl 31 63 põld 1 6 556 564,65 538 906,31 1' 6 556 599,98 538 907,10 61,51 Hirve 63.00 12' i 62.26 i 70 14.11.2019 at 2' 6 556 661,36 538 978,48 14' Jää 1: 2 6 556 675,66 539 016,10 31701:001:0396 62.21 si 1: põld 3' 6 556 824,51 539 030,74 62.90 62.86 11 64.02 63.51 15' 00 62.97 63.35 3 6 556 916,22 539 126,96 l 62.35 Sepa i 64.27 62.95 l 63.04 64.69 l 63.11 e 4 6 556 964,16 539 167,72 4' 6 556 867,76 539 037,71 31701:001:2284 63.28 10 64.22 16' 62.82 62.66 62.47 11 62.82 5' 6 556 973,65 539 042,64 7-1 31 65.47 65.76 5 6 556 995,98 539 236,83 63.12 66.00 66 1 63.08 65,77 65.19 62.27 62.64 2 5 62.97 60,72 70 6' 6 557 045,57 539 041,05 13 6 6 6 6 557 007,65 539 359,23 63.58 6 63.54 63.09 9 66.78 14.11.2019 1: 1,8 62.26 7 6 557 027,87 539 418,38 7' 6 557 050,10 539 113,70 63.51 66.80 17' 00 63.52 3,6 65.24 63 8 6 557 085,86 539 473,01 8' 6 557 057,70 539 312,55 64.10 62,5 62.36 1: 65.74 63.49 62,5 24 65.33 Jürimetsa 10 62.89 9 6 557 198,01 539 571,62 9' 6 557 059,31 539 378,87 63.28 63.30 63.53 66.12 67.23 31701:004:0378 4 67 6 79 10' 6 557 060,77 539 401,68 8-1 62.23 10 6 557 250,86 539 657,33 64.55 63.23 64 Raulisoo Vardi metskond 84 26' 65.12 65,34 14 62.35 11' 6 557 381,53 539 559,41 7-2 8 61,5 N 11 6 557 285,13 539 791,46 31701:001:0374 64.11 31701:001:0001 65,38 65.29 0,9 12 6 557 284,52 539 865,55 12' 6 557 322,22 539 824,89 7' 63.96 8' 10' 63.99 62,78 3,5 63.01 65.14 6' 63.38 1,3 15.11.2019 5 13' 6 557 311,77 539 872,81 .5 63.64 13 6 557 212,14 540 003,14 62,5 2 3,2 65.16 6 22 64 62.68 14 6 557 100,59 540 127,73 14' 6 557 310,21 539 880,11 64 63.37 63.74 6 24' 15 15' 6 557 287,72 539 989,25 64.02 5 63.87 65.85 65.25 65.38 15 6 557 013,37 540 199,10 63.05 65.06 62.01 6 557 000 8-2 18' 7 4 64.15 .5 16 6 556 963,76 540 225,78 16' 6 557 255,86 540 136,31 65.17 62 5' 63.60 63,5 64,99 20 9-1 61,5 16 62 17' 6 557 202,18 540 171,94 63 7-3 65.35 65.25 17 6 556 880,64 540 255,04 63.50 66.37 65,08 18' 6 556 971,10 540 229,61 65.03 62,5 65,76 0,4 22' 61.88 18 6 556 825,69 540 250,12 3 62.80 6 65.04 3,1 0,5 .3 65.29 põld 7 6 63.77 1,7 3,0 19 6 556 850,35 540 211,67 19' 6 556 880,64 540 255,04 Jaagori 65.12 65.95 61,49 62.00 64.10 3,5 Kaardileht nr 633 Tallinn 20' 6 556 825,69 540 250,12 31701:001:1772 65.32 65.49 14.11.2019 Rabapõllu 20 6 556 988,55 540 051,63 4' 66.01 65.20 62,5 65.04 9-2 31701:004:0379 21' 6 556 850,35 540 211,67 17 19' 64 21 6 557 020,33 540 078,28 63.19 65.31 66.01 64,76 64.06 8-3 62.04 64.87 22 6 557 063,03 540 065,37 22' 6 556 988,55 540 051,63 64.75 3' Taastuva soo kõlvik, 65.25 19 9 62 65,06 0,2 .5 65.55 7 66.18 64 65.08 6 64.10 65.07 23 6 557 246,57 539 849,39 23' 6 557 020,33 540 078,28 pindala 52,94 ha 7-4 65.40 66.01 64.93 2,9 63.55 66,10 1,9 21' 64.72 18 20' 61.98 24 6 557 209,33 539 833,00 24' 6 557 063,03 540 065,37 63.98 65.14 3,2 62,16 67.60 64.88 62.85 64.43 25' 6 557 246,57 539 849,39 1,4 65.93 25 6 556 431,79 539 162,21 08.11.2019 65.30 65.52 64.76 4,1 9-3 Taastuva soo kõlvik (52,94 ha) 26' 6 557 209,33 539 833,00 Haava 62 65.35 10-1 26 6 556 216,97 539 410,80 Vardi metskond 121 64.24 68,21 67.52 65.87 64.79 62.02 64,98 7 62,5 31701:001:0458 .6 64.92 65.59 65.34 27' 6 556 431,79 539 162,21 31701:001:0484 67 64.47 62,5 66.50 27 6 556 228,55 539 271,11 67.22 2,8 28' 6 556 216,97 539 410,80 64.35 2 67.08 8-4 65.53 5,4 65.84 64.75 1,3 62.83 28 6 556 253,11 538 896,19 68.21 3,1 Rabivere maastikukaitseala 2' 67.11 65.20 65,37 Plokk 1 aT 67.89 29 6 556 283,84 538 897,19 29' 6 556 228,55 539 271,11 7-5 67.25 Plokk 14 pR 64.18 64.28 65,67 66.79 0,8 66.22 62.68 61.95 30' 6 556 253,11 538 896,19 66.79 65.24 3,5 65.90 Plokk 2 aT 68.05 68.20 65.10 65.79 63.65 Pindala 40,35 ha 31' 6 556 283,84 538 897,19 64.79 64.40 1' 64.63 62,5 2,1 65.40 67.02 67.09 65.94 66.17 10-2 11 aR 62.25 62.03 Maaparandushoiuala 4,2 9 62.29 .7 7 32' 6 556 564,65 538 906,31 65,67 10 aR 6 67.45 65.93 65.81 62,5 67.31 9-4 67.32 66.59 62,35 63.67 64.14 64.27 32' 1 08.11.2019 65.27 65.39 65,64 2,0 63.04 Pindala 52,94 ha 8-5 65.87 4,2 Jürikaasiku 63.71 63.42 67.65 66.29 1,5 62.59 Ranna või kalda piiranguvöönd 63.93 63.70 62,5 65,51 66.07 64 65.51 4,0 65.61 66.19 31701:004:0380 65.28 65.61 63.11 64.11 7-6 0,9 67.04 67.39 6 556 500 62,5 65.38 Rabivere turbatootmisala 66.07 6 6 1 65,55 .6 64.59 3,7 66.12 65.63 67 63,68 31701:006:0850 7 66.03 540 500 63.56 65.14 6 63.79 Teekaitsevöönd 63.86 1,2 15.11.2019 65.30 65.71 64.15 66.78 65.75 65.78 10-3 66.37 3,4 1 Plokk 5 aT 65.39 65.23 9-5 65,84 63,44 67.87 67.68 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 64.40 25 27' 65.27 65,47 65.74 14.11.2019 Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 14 pR 64.14 64.23 64.63 65.64 1,3 8 3 65.27 6 .2 8-6 65.88 1,6 4,1 67 65.56 66.21 1' 65.52 64,89 3,9 65.64 68.78 68.66 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 65.15 66.05 65.66 64.38 66.85 piiripunkt ja piiripunkti number 64.23 62,5 0,6 9-6 65.86 62 3,4 65.12 65.96 65,85 68.83 65.17 65.69 65.72 68.90 8 65.17 .0 1,5 10-4 6 7 68.08 65.66 6 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise piir 31'29 7 66.11 64.41 64.50 65.30 65.04 3,8 65,92 65.21 61,5 9-7 69 Märkused: 65. 31 5-1 65.26 65.22 66.55 68 66.06 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir 65. 30 654 .6 65. 3 8 6-1 66,48 66.19 65.49 1,6 68.75 64,45 7-7 62,52 63,83 68.38 4,5 69.00 63.56 08.11.2019 65,13 2,5 67.32 65.94 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 63.60 0,7 8-7 68.83 66.61 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2,0 64.05 28 - 63.26 64.58 0,5 65,17 5,5 10-5 pR - passiivne reservvaru) 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 30' 0,9 3,4 64.86 27 65.68 66.59 26 65,88 68.70 28' 68.83 68.97 65. 1,8 68.58 1,2 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (nov. 2019). 29' 78 Hagudi maardla piir (asendiplaanil) (registrkaart nr 111) 63.43 63.56 3,5 67.66 63.70 64.55 4,0 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Rabapõllu 65.78 68.74 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 68.32 68.59 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 31701:004:0379 63.62 64.62 66.47 68.40 68.72 63.42 63.50 65.22 64.39 63.65 63.63 64.62 67.93 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); 67 Maapinna samakõrgusjoon, m 64.43 Vardi metskond 86 Plokk 1 aT 31701:006:0001 - Maa-ametiväljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.12.2023); 63,44 5-2 68.29 64.18 6-2 Plokk 2 aT 66. 68.21 14.11.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 63,58 67 67.89 -Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 45 63,88 7-8 8-8 2019. a sondeerimispunkti nr 63.39 63.52 0,6 64.90 64,31 64,82 Plokk 14 pR 68.49 - Hagudi turbamaardla Rabivere turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); 10-4 08.11.2019 0,75 64.52 1,6 64.80 67.82 plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2892); 65,92 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 64.29 2,4 6 556 000 0,6 0,3 68.41 68 64.94 68.41 64.92 65.33 2,5 2,4 -Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks 539 000 539 500 540 000 65.58 1,6 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 65.37 4,5 66. 7 8-9 ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) plaani (OÜ Inseneribüroo Kogu lasundi paksus, m 63.47 63.92 2 66. 94 68.57 68.43 64.93 67. 08 67. 14 67,03 67.78 68.52 STEIGER, töö nr 20/3063). Turba proovivõtupunkt 64.69 2,0 64.51 65.63 3,2 67.73 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 65.48 65.35 66.06 5-3 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rabivere II turbatootmisala Korrastatud ala plaan Kohila vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa 3 / 3 Rapla Turvas OÜ Kristjan Kuuse 0 250 500 m Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 62.66 62.25 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 62.31 63 Tammiku 62.62 63 62.78 62.43 6 557 500 11' 31701:001:0028 62.37 62.91 Suurepõllu Nr X Y Nr X Y 63.09 62.93 63.29 63.83 62.73 63 62.28 31701:004:0377 Pl 31 63 põld 63.00 1 6 556 564,65 538 906,31 1' 6 556 599,98 538 907,10 61,51 Hirve 63.00 12' i 62.26 i 63.06 70 14.11.2019 at 2' 6 556 661,36 538 978,48 14' Jää 1: 2 6 556 675,66 539 016,10 31701:001:0396 62.21 si 1: põld 3' 6 556 824,51 539 030,74 62.90 62.86 11 64.02 63.51 15' 00 62.97 63.35 3 6 556 916,22 539 126,96 l 62.35 Sepa i 64.27 62.95 l 63.04 64.69 l 63.11 e 4 6 556 964,16 539 167,72 4' 6 556 867,76 539 037,71 31701:001:2284 63.28 10 64.22 16' 62.82 62.66 62.47 11 62.82 5' 6 556 973,65 539 042,64 7-1 31 65.47 65.76 5 6 556 995,98 539 236,83 63.12 66.67 66.00 66 1 63.08 65,77 65.19 62.27 62.64 2 5 62.97 60,72 70 6' 6 557 045,57 539 041,05 13 6 6 6 557 007,65 539 359,23 63.58 6 9 63.54 5 14.11.2019 63.09 67.08 66.78 1: 63.04 1,8 62.26 7 6 557 027,87 539 418,38 7' 6 557 050,10 539 113,70 63.51 64 66.80 17' 00 63.52 66.37 3,6 66.89 65.24 63 8 6 557 085,86 539 473,01 8' 6 557 057,70 539 312,55 64.10 67.57 62.36 1: 65.74 6 24 Jürimetsa 6 63.49 65.33 10 62.89 9 6 557 198,01 539 571,62 9' 6 557 059,31 539 378,87 63.53 66.12 65.33 67.23 31701:004:0378 67 63.28 63.30 64 63.80 64.04 79 10' 6 557 060,77 539 401,68 8-1 62.23 10 6 557 250,86 539 657,33 64.55 63.23 26' 68.26 8 Raulisoo Vardi metskond 84 65.54 65,34 14 6 65.12 62.35 66.87 68.04 65.77 11' 6 557 381,53 539 559,41 7-2 8 N 11 6 557 285,13 539 791,46 31701:001:0374 31701:001:0001 65,38 64 64.11 65.29 66.91 0,9 10' 63 12 6 557 284,52 539 865,55 12' 6 557 322,22 539 824,89 7' 63.96 8' 63.99 62,78 65.14 3,5 63.01 6' 63.38 1,3 15.11.2019 5 13' 6 557 311,77 539 872,81 I 62 .5 63.64 66.15 13 6 557 212,14 540 003,14 V 67.34 2 3,2 65.16 6 68.02 22 67.61 62.68 14 6 557 100,59 540 127,73 14' 6 557 310,21 539 880,11 64 63.37 63.74 6 67 24' 15 15' 6 557 287,72 539 989,25 64.02 5 63.87 65.85 65.25 65.38 15 6 557 013,37 540 199,10 63.05 66.91 65.06 62.01 6 557 000 8-2 66 . 84 18' 7 67.29 4 64.15 .5 16 6 556 963,76 540 225,78 16' 6 557 255,86 540 136,31 63.84 65.17 63.01 62 68.32 5' 63.60 64 7-3 64,99 20 9-1 67.65 64. 75 16 17 6 556 880,64 540 255,04 17' 6 557 202,18 540 171,94 63.50 65 66.79 65.35 65.25 66.37 65,08 67.52 0,4 22' 67.28 68 65.03 65,76 61.88 3 68 18 6 556 825,69 540 250,12 18' 6 556 971,10 540 229,61 3 6 62.80 6 65.04 3,1 0,5 .3 65.29 põld 7 67.47 6 68.43 1,7 19' 6 556 880,64 540 255,04 63.77 Jaagori 64.37 65.12 3,0 19 6 556 850,35 540 211,67 3,5 65.95 61,49 62.00 64.10 66.67 Kaardileht nr 633 Tallinn 20' 6 556 825,69 540 250,12 31701:001:1772 64.27 65.32 65.49 14.11.2019 Rabapõllu 20 6 556 988,55 540 051,63 4' 66.01 65.20 62 65.04 9-2 31701:004:0379 21' 6 556 850,35 540 211,67 68.15 17 19' 64 21 6 557 020,33 540 078,28 63.19 63.60 65.31 66.01 64,76 6 64.06 6 64.00 66.91 8-3 64.87 62.04 22 6 557 063,03 540 065,37 22' 6 556 988,55 540 051,63 64.75 3' 65.25 19 9 62 65,06 0,2 .5 65.55 7 66.18 64 65.08 6 64.10 65.07 23 6 557 246,57 539 849,39 23' 6 557 020,33 540 078,28 Plokk 18 aR 67.92 7-4 65.40 66.01 64.93 2,9 21' 63 24' 6 557 063,03 540 065,37 63.55 66,10 65.14 1,9 64.72 18 20' 61.98 24 6 557 209,33 539 833,00 63.98 66.86 3,2 62,16 67.60 64.88 62.85 64.43 63.99 25' 6 557 246,57 539 849,39 1,4 65.93 25 6 556 431,79 539 162,21 08.11.2019 67.48 65.30 65.52 64.76 64.32 64.43 67.54 4,1 9-3 Rabivere maastikukaitseala 26' 6 557 209,33 539 833,00 Haava 65.35 10-1 26 6 556 216,97 539 410,80 Vardi metskond 121 64.24 68,21 67.52 65.87 64.79 62.02 64,98 7 .6 65.59 27' 6 556 431,79 539 162,21 31701:001:0484 31701:001:0458 64.92 65.34 67 64.47 66.50 27 6 556 228,55 539 271,11 67.22 2,8 28' 6 556 216,97 539 410,80 64.35 2 66.04 66.86 67.08 8-4 65.53 5,4 64.75 1,3 62.83 28 6 556 253,11 538 896,19 64.40 62 68.21 65.84 3,1 Maaparandushoiuala 2' 67.28 67.11 65.20 65,37 Plokk 1 aT 67.89 29' 6 556 228,55 539 271,11 67 29 6 556 283,84 538 897,19 7-5 67.25 Plokk 14 pR 64.18 64.28 65,67 66.79 0,8 66.22 62.68 61.95 30' 6 556 253,11 538 896,19 65.81 67.57 66.79 65.24 3,5 65.90 Plokk 2 aT 68.20 65.10 65.79 63 63.65 68.05 Pindala 40,35 ha 31' 6 556 283,84 538 897,19 64.79 64.40 1' 64.63 67.18 2,1 65.40 67.02 67.09 65.94 66.17 10-2 11 aR 62.25 62.03 Ranna või kalda piiranguvöönd 4,2 9 62.29 .7 66.16 7 32' 6 556 564,65 538 906,31 65,67 10 aR 6 67.45 65.93 64.84 65.33 65.81 67.31 9-4 67.32 66.59 62,35 64.89 63.67 64.14 64.27 32' 1 08.11.2019 66.93 66.26 65.39 65,64 2,0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 63 65.27 63.04 Pindala 52,94 ha 64.61 65 67.77 8-5 65.87 4,2 Jürikaasiku 1,5 63.71 63.93 63.70 63.42 65,51 67.65 66.29 4,0 65.61 66.07 I V 66.19 64 62.59 31701:004:0380 64.11 7-6 65.28 65.51 0,9 67.04 65.61 67.39 ' 63.11 6 556 500 67.21 Rabivere turbatootmisala 6 66 65.15 65.38 66.07 6 65.51 1 65,55 .6 64.59 3,7 66.12 65.63 67 64.84 63,68 31701:006:0850 7 66.03 540 500 63.56 65.14 6 63.79 63.86 1,2 15.11.2019 1 64.15 65.54 3,4 65.30 66.78 65.75 65.71 65.78 10-3 66.37 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 65.23 65,84 67.87 67.68 Plokk 5 aT 65.39 9-5 63,44 64.40 65.47 66.60 25 27' 65.27 65,47 65.74 14.11.2019 Plokk 14 pR 64.14 64.23 64.63 64.65 65.64 1,3 8 3 1' 65.27 6 .2 4,1 63 8-6 65.88 1,6 67 65.56 66.21 65.64 Mäeeraldise teenindusmaa piir, 67.21 65.52 64,89 3,9 68.78 68.66 65.15 66.56 67 66.05 piiripunkt ja piiripunkti number 64.38 65.66 66.85 64.23 0,6 9-6 65.86 67.11 67.56 3,4 65.12 65.96 65,85 68.83 65.17 65.69 65.72 68.90 8 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise piir 65.17 66.62 .0 66.47 1,5 10-4 6 7 67.02 68.08 65.66 6 62 31'29 7 66.11 64.41 64.50 65.30 65.04 65.65 66 67.81 3,8 65,92 65.21 Rabivere turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir 65. 66.62 9-7 69 Märkused: 31 5-1 65.26 65.22 66.25 67.11 67.04 66.55 68 66.06 65. 30 654 .6 65. 3 8 6-1 66.54 66,48 66.19 65.49 1,6 68.75 64,45 65. 89 7-7 66.63 62,52 63,83 66.69 67.09 68.38 4,5 69.00 63.56 08.11.2019 65,13 66. 29 2,5 67.32 65.94 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 63.60 0,7 8-7 66. 82 68.83 66.61 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2,0 64.05 28 - 63.26 64.58 0,5 65,17 5,5 10-5 pR - passiivne reservvaru) 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 30' 0,9 3,4 64.86 27 65.68 66.59 26 65,88 68.70 28' 68.83 68.97 65. 1,8 68.58 1,2 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (nov. 2019). 29' 78 Hagudi maardla piir (asendiplaanil) (registrkaart nr 111) 63.43 63.56 3,5 67.66 63.70 64.55 4,0 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Rabapõllu 65.78 68.74 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 68.32 68.40 68.59 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 31701:004:0379 63.62 64.62 66.47 68.72 63.42 63.50 65.22 64.39 Geoloogilise läbilõike joon 63.65 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024); IV IV' 63.63 64.43 64.62 Vardi metskond 86 67.93 6 Plokk 1 aT 31701:006:0001 - Maa-ametiväljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 13.12.2023); 7 Maapinna samakõrgusjoon, m 5-2 68.29 64.18 6-2 Plokk 2 aT 66. 68.21 63,58 67 67.89 -Keskkonnaregistri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 45 6 63,88 7-8 8-8 2 Lamami samakõrgusjoon, m 63.39 63.52 0,6 64.90 64,31 64,82 Plokk 14 pR 68.49 - Hagudi turbamaardla Rabivere turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020); 08.11.2019 1,6 0,75 64.52 64.80 67.82 63,44 64.29 6 556 000 68.41 plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2892); 14.11.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 64.94 2,4 0,6 0,3 68.41 68 64.92 65.33 2,5 2,4 -Rapla Turvas OÜ Hagudi turbamaardlas turba passiivse reservvaru osaliselt kaevandatavaks 539 000 539 500 540 000 65.58 65.37 10-4 2019. a sondeerimispunkti nr 66 ja kasutatavaks tunnistamise seletuskiri (varu seisuga 30.06.2020) plaani (OÜ Inseneribüroo 63.47 . 72 8-9 65,92 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 63.92 66. 94 68.57 68.43 64.93 67. 08 67. 14 67,03 67.78 68.52 STEIGER, töö nr 20/3063). 1,6 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 64.69 2,0 4,5 64.51 65.63 3,2 67.73 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 65.48 Kogu lasundi paksus, m 65.35 66.06 5-3 Turba proovivõtupunkt Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rabivere II turbatootmisala Mäeeraldise plaan Kohila vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa 1 / 3 Rapla Turvas OÜ Kristjan Kuuse 0 250 500 m Tallinna mnt 22, 79512 Rapla /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  Tammiku 6 557 500 31701:001:0028 Suurepõllu 31701:004:0377 Pl 31 Hirve ii 70 at Jää 1: 31701:001:0396 si 1:00 l Sepa il le 31701:001:2284 11 31 12 : 70 10 01 Jürimetsa :10 31701:004:0378 79 Raulisoo 31701:001:0374 1 Vardi metskond 84 31701:001:0001 N 6 557 000 Kaardileht nr 633 Tallinn Jaagori 31701:001:1772 Rabapõllu 31701:004:0379 Väljalaskme seirepunkti koordinaadid Nr X Y 1 6 557 033 539 094 Vardi metskond 121 Haava 1 Seirepunkt (sõltuvalt settetiigi tegelikust asukohast) 31701:001:0484 31701:001:0458 Valgala Rabivere maastikukaitseala Jürikaasiku 31701:004:0380 Maaparandushoiuala 6 556 500 Rabivere turbatootmisala 31701:006:0850 540 500 Ranna või kalda piiranguvöönd Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Hagudi maardla piir (asendiplaanil) (registrkaart nr 111) Rabapõllu 31701:004:0379 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Voolusuund Perspektiivne eesvool/kraav Settetiigi võimalik asukoht Vardi metskond 86 31701:006:0001 Märkused: 6 556 000 1. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.04.2024. a); 539 000 539 500 540 000 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed). 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Rabivere II turbatootmisala Veeloa taotluse plaan Kohila vald, Rapla maakond Loa omanik Graafiline lisa1 / 1 Rapla Turvas OÜ 0 250 500 m Tallinna mnt 22, 79512 Rapla Kristjan Kuuse /allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 12.03.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4774 /allkirjastatud digitaalselt/  TAOTLETAVA RABIVERE II TURBATOOTMISALA EKSPERTHINNANG (TÖÖ1 NR 24/4960) OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Kinnitas: Aadu Niidas Juhatuse liige Koostas: Anna-Helena Purre Keskkonnaekspert Tenno Vaher Hüdrotehnikainsener Kutse nr 192073 MATER MP0141-00 vastutav spetsilist Priit Kallaste Keskkonnaekspert Esikaane foto: Maa-ameti kaldaerofoto (2021.a.) olemasolevast Rabivere turbatootmisalast ning taotletavast Rabivere II alast. Põhjasuund on fotol paremal pool. © 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Mõju eesvooludele ............................................................................................................... 5 1.1. Maidla jõe valgala ja arvutusvooluhulkade määramine lõigul 180+42 ... 200+48 ......... 5 1.2. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 7 2. Tootmisega kaasnev müra ................................................................................................... 8 2.1. Mudeli sisendtingimused............................................................................................... 8 2.2. Tulemused ................................................................................................................... 16 3. Tootmisega kaasnevad osakesed ....................................................................................... 18 3.1. Turbatootmise eriheited.............................................................................................. 18 3.2. Aastased heitkogused .................................................................................................. 19 3.3. Hetkelised heitkogused ............................................................................................... 19 3.4. Tulemused ................................................................................................................... 24 4. Kavandatava tegevuse mõju Rabivere loodusalale ............................................................ 25 4.1. Informatsiooni kavandatava tegevuse kohta............................................................... 25 4.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................ 27 4.3. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ...................................................... 30 4.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura-aladele ............................. 30 4.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................ 35 5. Kokkuvõte .......................................................................................................................... 36 6. Kasutatud kirjandus............................................................................................................ 37 Tekstilisa 1. Hüdroloogilised näitajad ja hüdraulilsed arvused Maidla jõel Graafilised lisad 1. Rabivere II turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvoolu asendiplaan M 1 : 20 000 2. Maidla jõe pikiprofiil lõigul 184+20 ... 200+48, M (H) 1 : 10 000 (V) 1 : 100 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang SISSEJUHATUS Rapla Turvas OÜ taotleb turba kaevandamiseks keskkonnakaitseluba Rabivere II turbatootmisalale. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.04.2024 numbri all T/KL-1023804, menetlus nr M-128242. Keskkonnakaitseloa taotlusega taotletakse luba maavara kaevandamiseks. Keskkonnaamet esitas 10.05.2024 kirjaga nr DM- 128242-3 oma seisukohad taotletava Rabivere II turbatootmisala keskkonnaloa taotluse kohta, millele vastab antud eksperthinnang. Eksperthinnangu raames analüüsitakse järgnevaid võimalikke keskkonnamõjusid: ₋ kavandatava tegevuse mõju eesvooludele – hüdraulise kalkulatsiooniga hinnang Maidla jõe vee vastuvõtuvõimele kuni Kohila-Hageri maantee läbivooluni. Peatükk hõlmab eesvoolu iseloomulike ristlõigete mõõdistust, valgala määramist ja vooluhulkade arvutust ning vee vastuvõtuvõime analüüsi; ₋ kavandatava tegevusega kaasneva müra leviku hindamine modelleerimise teel; ₋ kavandatava tegevusega kaasnevate tahkete osakeste leviku hindamine modelleerimise teel; ₋ kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Rabivere loodusalale (Natura eelhinnang). Taotletav Rabivere II mäeeraldis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri küla territooriumil katastritunnustel Vardi metskond 84 (tunnus 31701:001:0001, 100% maatulundusmaa), Vardi metskond 121 (tunnus 31701:001:0484, 100% maatulundusmaa) ja Rabivere turbatootmisala (tunnus 31701:006:0850, 100% turbatööstusmaa). Taotletava mäeeraldise pindala on 40,35 ha ja selle teenindusmaa pindala on 52,94 ha. Taotletavast Rabivere II turbatootmisalast lõunasuunas paikneb Rabivere turbatootmisala (Rapm-011). 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 1. MÕJU EESVOOLUDELE Mõju Maidla jõele, mis on eesvooluks kavandatava Rabivere II turbatootmisalalt välja juhitavale kuivendusveele, on hinnatud läbi selle vee vastuvõtuvõime. Arvamuse andmiseks viidi läbi kameraalne uuring, mis olemuselt vastab eesvoolu eskiisprojekti nõuetele. Arvamus on vormistatud nii tekstiliselt kui ka esitatud asendiplaanil, valgala skeemil (graafiline lisa 1/2) ja eesvoolu pikiprofiilina (graafiline lisa 2/2). Arvamus on esitatud Maidla jõe lõigul PK 184+20 (18,420 km suudmest) kuni PK 200+48 (20,048 km suudmest). Antud lõik on valitud vastavalt kavandatava tegevuse iseloomust. Selleks, et anda hinnang eesvoolule, konstrueeriti Rabivere II turbatootmisala kuivendusvõrgu eskiislahendus, selle kohaselt tuleb eelduslikult alale rajada kaks kogujakraavi K-2 ja K-3 ning taotletavast mäeeraldise teenindusmaa piirist välja jäävale alale täiendav eesvool K-1, mis suubub Maidla jõkke piketil 200+48 (graafiline lisa 1/2). 1.1. Maidla jõe valgala ja arvutusvooluhulkade määramine lõigul 180+42 ... 200+48 Valgala määramisel on kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterjali ja lidar andmeid. Hüdroloogilised arvutused on tehtud kahes punktis: piketis 184+20 ja piketis 197+85, viimane punkt on valitud maakasutusviisi olulise muutumise tõttu. Vooluhulgad on arvutatud nii kavandatavast tegevusest tuleneva maakasutusviisi ja valgala suuruse muutusega kui ka täna valitsevas olukorras. Hüdroloogilised arvutused on tehtud „Kuivendussüsteemide projekteerimise juhend II Arvutuse alused“ (Tallinn 1989) põhjal. Maidla jõe valgala suureneb kavandatava tegevuse tulemusena 0,18 km², olles seeläbi piketis 184+20 5,77 km² (vt tekstilisa 1). Olemasoleva valgala maakasutuse muutus on 0,22 km², madalsoo ja soometsa pindala arvutuses väheneb, intensiivselt kuivendatud madalsoo pindala kasvab. Aasta keskmine äravool piirkonnas on ca 8.9 l/(s*km²). Maakasutuse muutuse tõttu suurenevad arvutusvooluhulgad piketis 197+85 ca 15% ja piketis 184+20 ca 7%. Allavoolu lisavee mõju osakaal väheneb (vt tekstilisa 1), kuna veejuhtme lang suureneb ja ka valgala pindalast moodustab lisanduv osa üha väiksema osakaalu, selle tõttu ei ole seal mõju oodata. Selleks, et saadud tulemusi analüüsida ja hinnata Maidla jõe veevastuvõtuvõimet, tuleb hinnata nende vastavust normidega. Maaparanduseesvoolude dimensioneerimiseks kasutatakse erinevate ületustõenäosustega arvutusvooluhulkasid, mis on toodud tabelis 1.1. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Tabel 1.1 Maaparandussüsteemide projekteerimisnormid Arvutuslik vooluhulk Ehitis või selle Arvutuslik veetase ja vooluhulk Ületustõenäosus, osa Arvutusperiood määratakse % Dimensioneerimiseks-veeseis Sügisene (IX ja X peab jääma 0,1 m allapoole Voolusäng 1 kuu) keskine drenaažikollektori suudmetoru põhja Mõõtmete kontrollimiseks- Suve-sügise veeseis ei tohi põhjustada Voolusäng suurim 10 paisutust drenaažis ja päevakeskmine kuivenduskraavides Suurima voolukiiruse ja Kevadine suurim Voolusäng 10 üleujutuspiirkonna päevakeskmine määramiseks Truup, Aasta suurim hüdrotehniline 3 Rajatise dimensioneerimiseks päevakeskmine ehitis Tekstilisas 1 esitletud olemasolevate arvutusvooluhulkade veetasemed (va 3 % ületustõenäosusega aasta maksimaalne) on kantud koostatud Maidla jõe pikiprofiilile (graafiline lisa 2/2). Sellest selgub, et 10 % ületustõenäosusega vegetatsiooniperioodi maksimaalse (suve-sügise) vooluhulga veetase on lubatust kõrgem juba olemasolevas situatsioonis. Joonise loetavuse huvides pole lisavee juhtimise järgset olukorda profiilile kantud, küll selgub tekstilisas 1 toodud tabelist, et lisaveega arvestatud vooluhulgad põhjustavad mõningal määral veetaseme tõusu. Kriitiline on 10 % maksimaalne vegetatsiooniperioodi voolhulk, mis on olemasolevas olukorras üle normi, siis lisavee juhtimisel põhjustab see suuremat mõju drenaažikollektori suudmetele. Tekstilisas 1 toodud tabelis on arvutatud olemasoleva voolusängi suurendamise vajadus, et arvutuslikult oleks Maidla jõe vastuvõtuvõime kavandatavate vooluhulkade lisandumisel sama, mis see on olnud enne lisavee juhtimist. Tulemuste kohaselt selgub, et kui antud eesvoolu põhi kujundada olemasolevast 1 meetrist 10 cm laiemaks, ei põhjustaks vegetatsiooniperioodi arvutusmoodul täiendavat paisutust. Siinkohal on oluline märkida, et Põllumajandus- ja Toiduamet kavandab muudatusi hüdroloogiliste arvutuste normides. Kuna eeldatavalt ei alustata kavandatava tegevusega koheselt, võivad projekteerimise ajaks muutuda nii empiiriliste hüdroloogiliste arvutuste juhendid kui ka tabelis 1.1 esitatud kriteeriumid. Eksperdid on arvamusel, et muutunud kliimas on tegelikud päevakeskmised vooluhulgad väiksemad. Selliselt võib projekteerimise ajaks selguda, et tegelikult pole lisavee juhtimiseks vaja Maidla jõe sängi uuritud lõigul rekonstrueerida. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 1.2. Kokkuvõte Ainult kavandatav 10% vegetatsiooniperioodi maksimaalse vooluhulga veetase ületab norme, ülejäänud näitajad norme ei ületa. Olukorra säilitamiseks lisavee juhtimise järgselt tuleb olemasoleva sängi põhja laiust suurendada 0,1 m võrra. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 2. TOOTMISEGA KAASNEV MÜRA Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on sisuliselt võrreldav põlluharimisega kaasneva müraga, sest valdavalt kasutatakse turbapinna töötlemisel analoogseid traktoreid ja transpordimasinaid. Peamine erinevus tuleneb spetsiifilistest seadmetest, mis liikuva masina külge rakendatakse (freesid, pöörajad, vallitajad, kogujad). Masinate töötamisega kaasneva müra levik sõltub eelkõige müraallika helivõimsustasemest ning ümbritsevatest keskkonnatingimustest (maastiku reljeef, looduslik haljastus), selle tugevus müratundliku objekti juures aga kaugusest. Avamaastiku tingimustes ning tugevama pärituulega on müra levik soodustatud, kuid olenevalt ümbritsevatest keskkonnatingimustest leviku ulatus varieerub. Samuti erineb kaasnev müra kasutatava tootmistehnoloogia ning tööprotsesside lõikes. Näiteks freesturba tootmisega kaasnev müra avaldub tootmisperioodil ehk maikuust kuni augusti lõpuni, samas kui laadimisest ja väljaveost tingitud müratase esineb valdavalt tootmisperioodi lõpus või selle järgselt. Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitut erinevat tööprotsessi (näiteks turba freesimist ja kogumist) korraga ei tehta. Samas võimaldavad tänapäevased masinad teostada mitut tööetappi korraga, näiteks on traktori ees turba vallitaja ja järel mehaaniline koguja. Seeläbi kulub turba terviklikuks töötlemiseks vähem aega ja sõite. Tootmisalad on piisavalt suured ja töö iseloom selline, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad lähestikku samaaegselt reeglina ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju esinemise võimalus väike. Selleks, et hinnata Rabivere II turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasnevat mürataset ja selle levikut ümbruskonda, on teostatud müratasemete modelleerimine. Seejuures on arvestatud ka kõrval asuva Rabivere turbatootmisalaga. 2.1. Mudeli sisendtingimused Tööprotsesside iseloomust tulenevalt on ka masinate töötamisel kaasnev helivõimsustase erinev (Niskanen, 1998). Peamiste protsesside helivõimsustasemed on toodud tabelis 3.1, mida on võimalik kasutada arvutuslike müratasemete väärtuste leidmisel. Tabel 2.1 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed (Niskanen, 1998) Protsess Helivõimsustase LWA, dB Freesimine 108 Pööramine 98 Vallitamine 100 Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113 Freesturba mehaaniline kogumine 104 Laadimine 107 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Taotletaval Rabivere II turbatootmisalal kavatsetakse toota freesturvast pinnaviisiliselt, mille raames teostatavad tööprotsessid on turba freesimine, pööramine ja pneumaatiline kogumine. Kavandatav tegevus taotletaval Rabivere II turbatootmisalal on sisuliseks jätkuks olemasolevale Rabivere turbatootmisalale. Samas jääb ka Rabivere turbatootmisala paralleelselt aktiivsesse kasutusse. Arvestades asjaolu, et arendaja kaevandab turvast mõlemal mäeeraldisel sama masinapargiga, siis jaotub koosmõju kahe tootmisala peale. Tootmisväljakuid ja kuivendusvõrku laiendatakse Rabivere II tootmisväljakutele sarnases paigutuses. Optimaalseks tootmiseks kraavitatakse tootmisväljak tavapäraselt 20 m vahedega, mille tulemusel moodustuvad nn „väljakusiilud“. Tootmisväljaku üldine pikkus ja laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Tulenevalt taotletava Rabivere II turbatootmisala iseärasustest on taotletav ala kaetud tootmisväljakutega terves ulatuses, kokku nelja tootmisväljakuga. Väljakute eelduslikud ligikaudsed pindalad on toodud allolevas tabelis. Koosmõju hindamiseks on tabelis kajastatud ka Rabivere tootmisalal olevate väljakute pindalad. Tabel 2.2 Modelleerimisel kasutatud tootmisalade pindalad Rabivere II turbatootmisalal Rabivere Rabivere II Tootmisväljak Pindala, ha Väljak 1 19,4 3,8 Väljak 2 10,8 27,2 Väljak 3 13,9 1,9 Väljak 4 10,9 1,3 Väljak 5 12,8 - Väljak 6 28,8 - Väljak 7 20,1 - Müra modelleerimisel on tööprotsesse tootmisväljakutel käsitletud liikuvate punktallikatena (joonallikas), kasutades heliemissioonina eeltoodud helivõimsustasemete väärtusi. Masinad teostavad ühte tööprotsessi korraga tervel turbatootmisalal ning tööaeg sõltub väljakute läbimiseks kuluvast ajast. Kuna joonallika puhul heliallika asukoht pidevalt muutub, siis sõltub selle paiknemine ka liikumiskiirusest ja sellest, mitu korda tuleb ühte turbaväljaku siilu läbi sõita. Tüüpilised väärtused erinevatel tööprotsessidel Rabivere ja Rabivere II turbatootmisalal on arendaja andmetel järgmisedtabel_3_3. Tabel 2.3. Müraallikate sisendparameetrid Kordade arv ühe Tööorgani Liikumiskiirus, Masinate Protsess turbasiilu laius, m km/h arv, tk töötlemiseks Freesimine 10 2 10 1 Pööramine 20 1 7 1 Turba pneumaatiline 4 5 6 2 kogumine 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Eeltoodud väärtusi kasutatakse sisendtingimustena müra mudelis. Arvestades asjaolu, et tööprotsessid ei toimu samaaegselt ning enim võtab aega turba kogumine vaakumkogujatega (kõige aeglasema kiirusega protsess, mis seeläbi avaldab ka kõige kauakestvamat mõju tööpäeva lõikes), on modelleeritud turba pneumaatilist kogumist. Tootmisväljakute mõõtmetest tulenevalt on arvutatud ka müraallika tööaeg ja väljakut läbimiste arv tunnis, mis kujunevad järgmiselt: Tabel 2.4. Tootmisväljakutelt turba koristamine vaakumkogujatega* Rabivere Rabivere II Tootmisväljak Läbimiste arv Läbimiste arv Tööaeg, min Tööaeg, min tunnis tunnis Väljak 1 485 0,12 95 0,63 Väljak 2 270 0,22 680 0,09 Väljak 3 348 0,17 48 1,26 Väljak 4 273 0,22 33 1,85 Väljak 5 320 0,19 - - Väljak 6 720 0,08 - - Väljak 7 503 0,12 - - * Rasvaselt tähistatud väljakuid on modelleerimisel kasutatud müraallikatena ööpäeva lõikes. Kuna arendaja kasutab kahe ala peale kokku kahte vaakumkogujat, siis maksimaalselt suudetakse nendega ühes ööpäevas (~14 – 15 h vältel) samaaegselt kogumist teha arvestuslikult kolmel tootmisväljakul Rabivere tootmisalal ja ühel tootmisväljakul Rabivere II tootmisalal (tabelis märgitud rasvaselt). Lisaks mäeeraldisel toimuvatele tööprotsessidele kaasneb ümbruskonda leviv müra ka valmistoodangu väljaveol. Olemasolevalt Rabivere tootmisalalt toimub väljavedu mööda Turba teed läände kuni Hageri – Kodila – Kuusiku kõrvalmaanteele. Taotletavalt Rabivere II turbatootmisalalt hakkab vedu toimuma samuti mööda Turba teed, kuid vedu toimub tootmisalalt nii läände kui ka kirdesse, jaotudes arendaja sõnul hinnanguliselt pooleks. Lähtuvalt tootmisaladelt välja veetava puisteturba kogustest, kasutatavate veomasinate kandevõimest ja tööaegadest on alljärgnevalt arvutatud prognoositav väljaveo liiklusintensiivsus. Seejuures on vedu arvestatud toimuma tootmisperioodi lõpus kahe kuu jooksul ning tööpäeviti kaheksa tunni vältel. Tabel 2.5 Liiklusintensiivsuse arvutamisel kasutatavad tegurid Tegur Rabivere Rabivere II Arvestuslik kaevandamismaht aastas, t 8 000 4 000 Turba arvestuslik mahumass, t/m3 0,196 Valmistoodangu saagis, % 100 Arvestuslik välja veetav maht aastas, m3 40 800 20 400 Kallurauto arvestuslik kandevõime, m3 90 Väljaveoks arvestatud tööpäevade arv 44 Arvestuslik väljavedu päevas, h 8 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Tegur Rabivere Rabivere II Edasi-tagasi sõit 2 Liikluse ebaühtluse ja muu liikluse tegur 1,1 Arvutuslik liiklusintensiivsus, 2,8 1,4 masinat/tunnis Eeltoodu kohaselt kujuneb arvutuslikuks keskmiseks väljaveo liiklusintensiivsuseks Rabivere tootmisala puhul 2,8 masinat/tunnis ning Rabivere II tootmisala puhul 1,4 masinat/tunnis, mis jaguneb Turba tee väljaveo suundade vahel pooleks (0,7 masinat/tunnis). Väljaveoteel on arvestatud suurimaks liikumiskiiruseks 50 km/h. Mürakaardi koostamisel loodi 3D alusmudel, kus kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid, hooneid ja rajatisi ning teede paiknemist. Maapinna akustiliste omaduste määramiseks kasutati heli neeldumiskoefitsiente vahemikus 0–1, kus 0 vastab heli peegeldavale pinnale ja 1 vastab heli neelavale pinnale. Väärtust 0 on kasutatud olemasolevate teede puhul, turbatootmisala ja loodusliku ümbruskonna maapinnale omistati väärtus 1 (pehme pinnas). Tavapärase praktika kohaselt ei arvestata müra modelleerimisel metsa olemasoluga, et jäljendada müra hajumist vaba helivälja tingimustes. Ühtlasi võimaldab see müra hajumist konservatiivsemalt hinnata. KOTKAS andmebaasi kohaselt teisi tööstuslikke ja paikseid müraallikaid, mis põhjustaksid olulist koosmõju, taotletava turbatootmisala lähipiirkonnas ei paikne. Arvestades, et taotletava ala piirkonnas kulgevad ka mitmed riigimaanteed (Hageri – Kodila – Kuusiku kõrvalmaantee (nr 20101) läänes, Kernu – Kohila kõrvalmaantee (nr 11220) põhjas ja Aandu kõrvalmaantee (nr 20127) kirdes), mis oma olemasoleva liiklusmüraga on käsitletavad kui olulised müraallikad, on nende liiklussagedusega mudelis arvestatud. AS-i Teede Tehnokeskus poolt 2023. aastal teostatud liiklusloenduse tulemuste kohaselt on müra mudelis kasutatud vastavate teelõikude aastaseid keskmisi ööpäevaseid liiklussagedusi (AKÖL) ja raskeveokite osakaale. Tunnikeskmiste liiklussageduste saamiseks päevasele (kl 7-19), õhtusele (kl 19-23) ja öisele (kl 23-7) perioodile lähtuti CNOSSOS-EU juhendmaterjalis kirjeldatud jaotustest, mille kohaselt kõrvalmaanteede ööpäevane liikluskoormus esineb arvestuslikult 80 % päevasel ajal, 14 % õhtusel ajal ja 6 % öisel ajal. Ümberkaudsetel teedel kasutati kehtivaid liikumiskiiruseid. Tabel 2.6. Modelleerimisel kasutatud riigimaanteede aasta keskmised ööpäevased liiklussageduse (AKÖL) andmed ning tunnipõhine jaotus ööpäeva lõikes Lõigu algus ja AKÖL, Raskeliikluse Päev, Õhtu, Öö, Maantee lõpp, km s/ööp osakaal, % s/h s/h s/h Hageri-Kodila-Kuusiku 0,0 – 9,71 579 0 39 20 4 (nr 20101) Kernu-Kohila 9,46 – 14,67 1 259 5 84 44 9 (nr 11220) Aandu 0,5 – 5,48 101 0 7 4 1 (nr 20127 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Lisaks on mudelis arvestatud modelleeritavale alale lähimas meteoroloogilises jaamas registreeritud tuule andmetega, mis iseloomustavad piirkonna tuuleolusid. Lähimaks sobivaks jaamaks on Kuusiku meteoroloogiajaam (MJ). Mudelisse on tuulteroosi kohaselt sisestatud Kuusiku MJ-s 2023. aastal registreeritud tunnipõhised tuule kiirused ja suunajaotused . Graafik 2.1 Kuusiku MJ 2023. aasta tuulteroos Taotletaval turbatootmisalal toimub töö ja turba väljavedu ainult päevasel ajal. Keskkonnaministri määruses nr 71 on sätestatud päevane ajaperiood vahemikus kell 7 - 23. Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud programmiga CadnaA 2024 Pro, mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutuse meetodeid. Arvutusmetoodikaks valiti tööstusmüra puhul üldine keskkonnamüra leviku standard ISO 9613-2, liiklusmüra puhul on kasutatud Põhjamaade meetodit (Nordic Prediction Method), mis Transpordiameti hinnangul sobib Eesti oludesse. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast, 5 x 5 meetrise sammutihedusega ning 5 dB mürakontuuride vahemike kaupa, mis vastab keskkonnaministri määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Modelleeritud on olemasoleva liiklusmüra hajumist, tööstusmüra hajumist Rabivere ja Rabivere II turbatootmisalade koosmõjus ning summaarse müra hajumist (liiklus+tööstus). Modelleeritud müratasemeid taotletava mäeeraldise ümbruses asuvate lähimate müratundlike objektide (majapidamiste õuealad) juures on võrreldud keskkonnaministri määruses nr 71 esitatud II kategooria päevase aja piirväärtustega. Vastavalt määrusele on tööstusmüra piirväärtus 60 dB ja liiklusmüra piirväärtus 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel). Modelleeritud mürakaardid on toodud allolevatel joonistel. 12  Sepa Ld = 27.2 dB Rohuaia Liiklusmüra Ld = 29.0 dB hajumine Päevane hinnatud Priidiku-Teemandi Ld = 32.3 dB müratase (kell 7-23) Hansu Ld = 43.4 dB Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB Rabivere II > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Joonallikas Line Source(vaakumkogumine) Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Rabivere Kõrval- Foliage või tootmishoone Mäeeraldise teenindusmaa piir Ground Absorption Rabivere II mäeeraldise piir Contour Line Rabivere mäeeraldise piir Line of Fault Majapidamise Receiver õueala Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel). Nigula Lõosilma Ld = 32.9 dB Ld = 31.4 dB Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2024 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 2.1 Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Rabivere II turbatootmisala Mõõtkava Olemasolev liiklusmüra - Müraallikatena on kasutatud ümberkaudseid riigimaanteid ja nende liiklussagedusi ning väljavedu Rabivere turbatootmisalalt. eksperthinnang 1 : 15 000 - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab Koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 07.11.2024 keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Priit Kallaste Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 24/4960 Aadu Niidas  Sepa Ld = 26.7 dB Rohuaia Tööstusmüra Ld = 25.7 dB hajumine Päevane hinnatud Priidiku-Teemandi Ld = 19.8 dB müratase (kell 7-23) Hansu Ld = 25.5 dB Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB Rabivere II > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Joonallikas Line Source (vaakumkogumine) Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Rabivere Kõrval- Foliage või tootmishoone Mäeeraldise teenindusmaa piir Ground Absorption Rabivere II mäeeraldise piir Contour Line Rabivere mäeeraldise piir Line of Fault Receiver Majapidamise õueala Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Nigula Lõosilma Ld = 28.8 dB Ld = 27.6 dB Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2024 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 2.2 Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Rabivere II turbatootmisala Turba pneumaatiline Mõõtkava - Tööprotsess toimub turbatootmisaladel kogu tööpäeva vältel pidevalt, vastavalt maksimaalsele jõudlusele valitud tootmisväljakutel. eksperthinnang kogumine 1 : 15 000 - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab Koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Priit Kallaste Kuupäev 07.11.2024 keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 24/4960 Aadu Niidas  Sepa Ld = 30.1 dB Rohuaia Summaarne Ld = 30.9 dB mürakaart Päevane hinnatud Priidiku-Teemandi Ld = 33.3 dB müratase (kell 7-23) Hansu Ld = 43.5 dB Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB Rabivere II > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Joonallikas Line Source (vaakumkogumine) Tee Road Elu- või ühiskondlik hoone Building Rabivere Kõrval- Foliage või tootmishoone Mäeeraldise teenindusmaa piir Ground Absorption Rabivere II mäeeraldise piir Contour Line Rabivere mäeeraldise piir Line of Fault Majapidamise Receiver õueala Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB ja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel). Nigula Lõosilma Ld = 34.3 dB Ld = 33.0 dB Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2024 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 2.3 Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Rabivere II turbatootmisala Turba pneumaatiline Mõõtkava - Tööprotsess toimub turbatootmisaladel kogu tööpäeva vältel pidevalt, vastavalt maksimaalsele jõudlusele valitud tootmisväljakutel. eksperthinnang kogumine ja väljavedu 1 : 15 000 Väljavedu toimub tööpäevas 8 h vältel pidevalt. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). Koostas: - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab OÜ Inseneribüroo STEIGER Priit Kallaste Kuupäev 07.11.2024 keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 24/4960 Aadu Niidas OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 2.2. Tulemused Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 59 sätestatule peab müraallika valdaja tagama, et tema tootmisterritooriumilt väljapoole ei levi normtaset ületavat müra. Tabel 2.7. Modelleerimistulemuste arvulised väärtused lähimate majapidamiste õuealadel (karjääri poolsel küljel) erinevatel stsenaariumitel Müratase Ld dB Majapidamise Olemasolev Tööstusmüra Summaarne õueala Kasv1 liiklusmüra (Rabivere + Rabivere II) müra Rohuaia 29,0 25,7 30,9 1,9 Priidiku- 32,3 19,8 33,3 1,0 Teemandi Hansu 43,4 25,5 43,5 0,1 Nigula 32,9 28,8 34,3 1,4 Lõosilma 31,4 27,6 33,0 1,6 Sepa 27,2 26,7 30,1 2,9 Modelleeritud tulemustest on näha, et olemasolev liiklus riigimaanteedel panustab piirkonna mürafooni suuremal määral ning Rabivere turbatootmisalalt väljaveoga lisanduv müratase on suhteliselt minimaalne ega levi väljaveoteest kaugele (joonis 2.1). Turbatootmisaladele lähimate majapidamiste õuealad paiknevad teedest piisavalt kaugel, et päevased suurimad liiklusmüra väärtused (43,4 dB Hansu kinnistu) ei ületa keskkonnaministri määruses nr 71 esitatud II kategooria päevase aja piirväärtust 60 dB ega ka sihtväärtust 55 dB. Modelleeritud tööstusmüra hajumine kahe turbatootmisala koosmõjus ei põhjusta samuti II kategooria tööstusmüra piirväärtuse (60 dB) ega sihtväärtuse (50 dB) ületamist lähimate majapidamiste juures. Turba kaevandamisega ei levi märkimisväärselt müra väljapoole tootmisala (joonis 2.2). Piiriäärsetel väljakutel teostatavad tööprotsessid moodustavad terviklikust tööajast vaid väikese osa, mistõttu jääb tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse ning hajub tootmisväljaku ulatuses ühtlaselt. Väljaspool tootmisala langeb päevane keskmine müratase alla 35 dB ning prognoositavad väärtused jäävad vahemikku 19,8 – 28,8 dB. Turbapinnas on pehme ja heli absorbeeriv ning tänu piisavatele vahekaugustele lähimate majapidamistega on sinnani leviv müratase minimaalne. Seetõttu on tööstusmüra levik ümbruskonda vähene ja ei avalda olulist mõju senisele üldisele mürafoonile. Summaarse müra hajumine võtab arvesse nii olemasolevat ja toodangu väljaveost lisanduvat liiklusmüra kui ka Rabivere II turbatootmisalalt lähtuvalt tööstusmüra, ilmestades terviklikku müraolukorda (joonis 2.3). Prognoositavad väärtused jäävad siiski alla 45 dB taseme, olles 1 Mürataseme summaarne (liiklus- ja tööstusmüra) muutus/kasv võrreldes olemasoleva olukorraga. 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang suurimad Hansu kinnistul (43,5 dB). Seejuures on ka taotletava Rabivere II turbatootmisala lisandumisel müratasemete kasv vähene, olles suurim Sepa kinnistul (+2,9 dB) ning peaaegu olematu Hansu kinnistul (+0,1 dB). Turba kaevandamine ja väljavedu taotletaval Rabivere II turbatootmisalal ning koosmõjus Rabivere turbatootmisalaga ei põhjusta olulist mürataseme kasvu tootmisalade lähipiirkonnas ega suurenda oluliselt olemasolevat mürafooni. Arvestades modelleerimistingimusi, kus mudelis ei ole kaasatud kõrghaljastust (metsa), on prognoositud tulemused konservatiivsed ehk kujutavad mürataseme levimise seisukohast pigem ülehinnatud olukorda. Tootmisaladelt lähtuv tegelik müratase on seetõttu ka tõenäoliselt väiksem, sest alade ümber paikneb teataval määral metsa. Puu- ja põõsarinne blokeerib helilainete leviku teekonda. Erinevate kirjandusallikate andmetel (Bentrup, 2008; Fang, 2003) puhverdab müraallika ja vastuvõtja vahel paiknev 30 meetri laiune metsariba müra levikut umbes 5 - 8 dB ulatuses. Metsa puhverdav mõju sõltub metsa tüübist ja tihedusest, mistõttu tuleks puhverdava efekti saamiseks võimalusel arvestada vähemalt 60 meetrise laiuse metsaribaga. Juhul kui tegelik mürataseme kasv osutub prognoositust siiski suuremaks (piirnorme ületavaks) või kohalike elanike poolt laekub põhjendatud kaebusi, saab teostada müratasemete kontrollmõõtmised. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peaksid mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 3. TOOTMISEGA KAASNEVAD OSAKESED Turbatootmisel välisõhku lenduvate osakeste heitkoguste arvutamiseks puudub ühtne eestisisene metoodika, sest varasemalt ei ole turbatootmistega seotud tegevustele saasteainete aastaste ja hetkeliste heitkoguste hindamine vajalik olnud. Käesoleva eksperthinnangu koostamise ajal on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostamisel juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“, mis valmimisel kooskõlastatakse ka Keskkonnaametiga. Antud juhendmaterjal põhineb valdavalt Soome turbatööstuses teostatud uuringutel ja metoodikal, olles ühtlasi aluseks ka näiteks Soome õhusaasteainete inventuuri koostamisel. Osakeste heitkoguste arvutamisel ja hindamisel on lähtutud Rabivere ja Rabivere II turbatootmisalade koosmõjust. 3.1. Turbatootmise eriheited Osakeste heitkoguste teket ja eraldumist välisõhku on uuritud Soome turbatootmisaladel tehtud uuringutega, kus teostatud mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste eriheited. Allpool tabelis 3.1 on toodud turbatootmisel teostatavate tööprotsesside peenosakeste (PM10) eriheited koos heite eraldumise kõrgustega nendele tootmisetappidele, mida lähtuvalt kavandatavast tegevusest teostatakse Rabivere ja Rabivere II turbatootmisaladel (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja pneumaatiline kogumine ehk vaakumkogumine). Tabel 3.1. Turbatootmise tööprotsesside PM10 eriheited Saasteaine õhku eraldumise Tööprotsess PM10 eriheide, kg/ha kõrgus, m Freesimine 0,5 1,5 Pööramine 0,5 2,7 Pneumaatiline kogumine 2 5,6 Eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal (kuni 0,5 m), mis väldib suuremal määral osakeste õhku eraldumist ning võimaldab osakeste maha sadenemist töötsoonis. Maha sadenenud osakesed kogutakse toodanguks järgmise tootmistsükliga. Eeltoodu kohaselt on suurima eriheitega tööprotsess vaakumkogumine. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmiseks viidi eelnimetatud uuringutes läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Erinevate fraktsioonide vahelised üleminekukoefitsiendid on toodud järgmiselt: ₋ PM10 = 1,424 x PM2,5 ₋ PM-sum = 1,53 x PM10. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 3.2. Aastased heitkogused Lisaks eeltoodule sõltub turba tootmise intensiivsus ka tootmisefektiivsusest ehk toodetud turba kogus pinnaühiku kohta (m3/ha). Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal konkreetsel tootmisalal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Antud juhul on tootmisefektiivsuseks arvestatud 750 m3/ha. Vastavalt Rabivere ja Rabivere II keskkonnaloa taotlustes toodud informatsioonile on tootmisalade keskmine vähe- ja hästilagunenud turba erikaal keskmiselt 0,196 t/m3. Arvestades taotletavat maavaravaru mahtu, kujuneb aastaseks toodangumahuks Rabivere II turbatootmisalal ~20 400 m3 ja Rabivere turbatootmisalal ~40 800 m3. Rabivere ja Rabivere II turbatootmisaladel on kasutusel tsüklonitega varustatud vaakumkogujad, mille õhuheitmete vähendamise efektiivsus arvutusmetoodika kohaselt on 70 %. Võttes aluseks arvutusmetoodika ja eelnevalt toodud eriheited jt lähteandmed, on hinnangulised aastased heitkogused toodud kokkuvõtvalt allolevas tabelis. Tabel 3.2 Aastased heitkogused Rabivere ja Rabivere II turbatootmisaladel (arvestatuna tootmisefektiivsusel 750 m3/ha). Tootmisala Rabivere Rabivere II Töödeldav turba 40 800 20 400 maht, m3 Osakeste PMsum PM10 PM2,5 PMsum PM10 PM2,5 fraktsioon Tööprotsess t/a t/a Freesimine 0,125 0,082 0,057 0,062 0,041 0,029 Pööramine 0,225 0,147 0,103 0,112 0,073 0,051 Vaakumkogumine 0,140 0,091 0,064 0,070 0,046 0,032 Kokku 0,490 0,320 0,225 0,244 0,160 0,112 Seega kujuneb õhku paisatavaks osakeste summaarseks heitkoguseks taotletavalt Rabivere II turbatootmisalalt 0,244 t/a ning Rabivere turbatootmisalalt 0,490 t/a. Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaastelubade taotlemine kavandatavale tegevusele ei ole vajalik. 3.3. Hetkelised heitkogused Hetkeliste heitkoguste leidmiseks on vajalik leida heide ajas ja pinnaühiku kohta. Tootmisala modelleerimisel on turbaväljakuid käsitletud pindheiteallikatena analoogselt müra 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang modelleerimisel kasutatud mõõtmetega (peatükk 2.1). Tööprotsesside eriheidetena on kasutatud arvutusmetoodikas toodud peenosakeste (PM10) väärtusi ning osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiente. Tabel 3.3 Tööprotsesside eriheited PMsum PM10 PM2,5 Protsess kg/ha Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vaakumkogumine 8,568 5,600 3,933 Osakeste hajumise modelleerimiseks on vajalik leida hetkeline heitkogus tööprotsessi sõitude arvu, kiiruse ja ühe turbasiilu kogumiseks kulunud aja järgi. Lähteandmed (tootmisväljakute parameetrid, masinate laiused ja liikumiskiirused, tööajad) on samad, mida eelnevalt on kasutatud müra modelleerimisel (peatükk 2.1) ning on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 3.4 Hetkelised heitkogused Rabivere ja Rabivere II turbatootmisaladel teostatavatel tööprotsessidel PMsum PM10 PM2,5 Protsess g/s Freesimine 6,375 4,167 2,926 Pööramine 16,065 10,500 7,374 Vaakumkogumine* 1,714 1,120 0,787 * Vaakumkogumisel on arvestatud tsüklonite kasutamist, mille osakeste heitkoguse vähendamise efektiivsus on 70 %. Osakeste hajumist on mudeldatud turba vaakumkogumisel, kuna ajaliselt kestab antud protsess tööpäeva lõikes kõige kauem. Arvestades arendajale kuuluvat masinaparki (2 vaakumkogujat) ja tootmisväljakute suurusi, on terve tööpäeva lõikes ajaliselt võimalik koguda turvast valitud tootmisväljakutelt, analoogselt tabelis 2.4 märgitule. Hetkelised heitkogused pindalaühiku kohta, mida on kasutatud osakeste hajumise modelleerimisel, on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 3.5 Valitud Rabivere ja Rabivere II tootmisväljakute hetkelised heitkogused turba vaakumkogumisel Tootmisväljakul Pindala PMsum PM10 PM2,5 Ala Tootmisväljak kuluv aeg ha h g/s∙m2 Väljak 1 19,4 8,1 8,83∙10-6 5,77∙10-6 4,05∙10-6 Rabivere Väljak 4 10,9 4,5 1,57∙10-5 1,03∙10-5 7,22∙10-6 Väljak 5 12,8 5,3 1,34∙10-5 8,75∙10-6 6,14∙10-6 Rabivere II Väljak 2 11,3 11,3 6,30∙10-6 4,12∙10-6 2,89∙10-6 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Saasteainete hajumisarvutustel kasutati maailmas enimlevinud Gaussi difusioonivõrrandil baseeruvat arvutusmeetodit, mis on rakendatud Lakes Environmental tarkvaraga AERMOD View 12.0. Pindheiteallikate saasteainete väljumiskõrguseks vaakumkogumisel on valitud 2 m ning modelleerimisvõrgustiku silma suuruseks on võetud 50 x 50 m. Modelleerimise tarbeks on meteoroloogiliste alusfailide koostamisel kasutatud taotletavale turbatootmisalale lähima Riigi Ilmateenistuse meteoroloogiajaama (Kuusiku MJ) 2023. aastal mõõdetud tunnipõhised meteoroloogilisi andmeid, mis hõlmavad tuule suunda ja kiirust, temperatuuri, sademeid, õhurõhku, õhuniiskust, soojusvoogu, pilvkatet jt parameetreid. Modelleeritud peenosakeste kontsentratsioone on võrreldud keskkonnaministri määruses nr 75 inimese tervise kaitseks sätestatud õhukvaliteedi piirnormidega, mille kohaselt on peenosakeste 24 tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 μg/m3 ja aastane keskmine piirväärtus ÕPVa = 40 μg/m3. Hajumiskaardid on toodud joonisel 3.1 ja joonisel 3.2. Eriti peenete osakeste (PM2,5) kontsentratsioonide hajumiskaarti ei koostatud, sest esialgsete modelleerimistulemuste kohaselt jääb aastane keskmine suurim kontsentratsioon (1,9 μg/m3) allapoole keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatud alumisest hindamispiirist (<12 μg/m3). 21  PROJECT TITLE: Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Tuba vaakumkogumine - õhukvaliteedi 24-tunni keskmine kontsentratsioon COMMENTS: SOURCES: COMPANY NAME: Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruse 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus RECEPTORS: MODELER: ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus 6400 P. Kallaste ÕPVa = 40 ýg/m3. OUTPUT TYPE: SCALE: 1:15 000 Concentration 0 0.5 km MAX: DATE: PROJECT NO.: 46 ug/m^3 08.11.2024 24/4960 AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Priit\OneDrive - OÜ Inseneribüroo STEIGER\AQ\Rabivere PM10\Rabivere PM10.isc  PROJECT TITLE: Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Tuba vaakumkogumine - õhukvaliteedi aastane keskmine kontsentratsioon COMMENTS: SOURCES: COMPANY NAME: Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruse 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus RECEPTORS: MODELER: ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus 6400 P. Kallaste ÕPVa = 40 ýg/m3. OUTPUT TYPE: SCALE: 1:15 000 Concentration 0 0.5 km MAX: DATE: PROJECT NO.: 3 ug/m^3 08.11.2024 24/4960 AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Priit\OneDrive - OÜ Inseneribüroo STEIGER\AQ\Rabivere PM10\Rabivere PM10.isc OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 3.4. Tulemused Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Modelleeritud hajumispiltidelt on näha, et turba kogumisega eralduvad peenosakeste kõrgemad kontsentratsioonid levivad peamiselt tootmisväljakute piires ning seaduses kehtestatud piirväärtust 50 μg/m3 väljaspool tootmisalasid ei ületata. Kontsentratsioonide hajumine toimub kiiresti. Suurim ööpäevane kontsentratsioon (joonis 3.1) on 46 μg/m3, mis esineb Rabivere II tootmisala suurimal tootmisväljakul. Lähima majapidamise (Sepa) õuealani levivad maksimaalselt 2 μg/m3 peenosakeste kontsentratsioonid ning Hageri alevikuni ligikaudu samad tasemed. Aastased keskmised kontsentratsioonid on suhteliselt minimaalsed (suurim väärtus 2,8 μg/m3 esineb tootmisalal), sest tootmistegevus ei ole aastaringne ning seaduse piirväärtust 40 μg/m3 väljaspool tootmisala ei ületata. Hajumismudelis on heiteallikatena kajastatud Rabivere ja Rabivere II tootmisalade valitud tootmisväljakud. Isegi kui modelleerida osakeste hajumist teistelt tootmisväljakutelt, on kontsentratsioonide levimine analoogne ja sarnase ulatusega. Arvestades asjaolu, et olemasoleva Rabivere ja taotletava Rabivere II turbatootmisala aastased kaevandamismahud on suhteliselt madalad, ei avalda turba kaevandamise tööprotsessid ümbruskonna õhukvaliteedi tasemele kahe tootmisala koosmõjus olulist mõju. Eelnev nähtub ka asjaolust, et aastased heitkogused ei ületa õhusaasteloa taotlemiseks seaduses sätestatud künniskogust (peatükk 3.2). Mudelis ei ole arvestatud kõrghaljastuse ehk metsa olemasoluga, mis toimib loodusliku barjäärina ja tõkestab osakeste levikut tootmisalalt väljapoole. Seetõttu ei ole prognoositud väärtustest kõrgemate kontsentratsioonide esinemine tõenäoline ning pigem on need madalamad. Tugeva tuulega (alates tuule kiirusest üle 12 m/s) peatatakse töö tootmisalal tulenevalt tuleohutusnõuetest ning tööprotsessidest tingitud heidet ei esine. Tootmisperioodil võib tulenevalt muutuvatest ilmastikuoludest ööpäeva lõikes tegelik osakeste levik prognoositust erineda. Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub kaebusi õhukvaliteedi kohta seoses turbatootmisalal toimuvaga, tuleb õhukvaliteedi taset kontrollida kaebuse esitaja asukohas sarnastel tingimustel (tuuleolud, tööprotsessid). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peaksid mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Piirnormide ületamise korral tuleb rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid (tööaja piiramine, tuule suuna ja kiiruse jälgimine). 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU RABIVERE LOODUSALALE Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad moodustati tuginedes Euroopa Nõukogu loodusdirektiivile 92/43/EMÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis". Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Natura hindamisel hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele. Mõjud on olulised, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või pole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura eelhindamine on Natura hindamise esimene etapp, mille käigus prognoositakse kavandatava tegevuse võimalikud mõjud ja selgitatakse, kas on vajadus liikuda edasi Natura asjakohase hindamise etappi. Natura asjakohase hindamise vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna praeguste õigusaktide alusel pole võimalik läbi viia Natura asjakohast hindamist väljaspool KMH menetlust. 4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Rabivere II turbatootmisala rajamine ja sealt turba tootmine ning ala hilisem korrastamine vastavalt keskkonnaloa taotlusele, mis on esitatud Keskkonnaametile 20.04.2024 kirjaga nr DM-128242-1 ja registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse M-128242 juurde. Rabivere II turbatootmisala piirneb lõunast olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga (keskkonnaluba Rapm-011, kehtiv kuni 03.07.2025, pikendamisel), millest omakorda lõunasuunas asub Rabivere loodusala. Rabivere turbatootmisala oli täies mahus välja ehitatud ja töös juba 1970ndatel aastatel, seega on turbatootmisega kaasnevad mõjud olnud piirkonnas juba pool sajandit. Enamasti jäävad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse, kuid mõnedes aspektides (näiteks kuivenduse mõjuulatus) võib mõjuala olla ulatuslikum. Müra ja tahkete osakeste levik ei avalda loodusala kaitse-eesmärkidele (milleks on Natura elupaigatüübid ning kaitsealune taimeliik) mõju. Elupaikadele ja liikidele võib mõju avaldada kavandatava tegevusega seotud kuivendus. Ain Kull (2013, 2016) on rabades (ilma leevendusmeetmeteta) hinnanud, et kuivenduse tugev mõju ulatub kuni 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele. Kohv jt. (2015) andmetel ulatub mõju akrotelmile 30 – 200 m ning katotelmile 5 – 60 m. Olemasolevatele turbatootmisaladel kaevandamise jätkamine kujunenud olukorda oluliselt ei muuda (Kohv jt., 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 2015). Rabad erinevad siiski oma (hüdro)geoloogiliste tingimuste ja olude poolest, nii on hinnangute andmisel täpsem lähtuda alaspetsiifilistest andmetest ja hinnangutest. Taotletav Rabivere II turbatootmisala paikneb varasemalt kuivendusest ning turba kaevandamisest mõjutatud alal, mida piiravad olemasolevad põllu- ja metsamajanduslikud kraavid ning juba pool sajandit aktiivses kasutuses olnud turbatootmisala (joonis 4.1). Seetõttu on tegemist juba varasemalt kuivendusest tugevalt mõjutatud alaga, mille puhul ei saa kuivendusmõju ulatust hinnata looduslikes või looduslähedases seisundis soodest kogutud andmete alusel. Rabivere turbatootmisala puhul, mis asub sarnastes hüdrogeoloogilistes tingimustes nagu taotletav Rabivere II turbatootmisala, on Vaher (2023) teinud ristprofiilide analüüsi, mille põhjal leidis kuivenduse maksimaalseks mõjuulatuseks antud tingimustes 74 m. Ortofotodel ning maakatte kõrgusmudelilt on selgelt eraldatav puistu tihedam kasv samuti kuni ligikaudu 70 m kauguseni äärmisest kogujakraavist. Aegridade analüüsi põhjal tuvastati Rabivere turbatootmisala puhul, et viimase 11 aasta jooksul (mille kohta on piisavad andmed) ei ole toimunud Rabivere turbatootmisalale lähemates (500 m raadiuses) laugastes veetaseme olulisi muutuseid (Vaher, 2023). Taotletava Rabivere II turbatootmisala kuivendamise mõjud ei ulatu Rabivere loodusalani, kuna valdavalt on Rabivere loodusala ja taotletava Rabivere II turbatootmisala vahel olemasolev Rabivere turbatootmisala, mistõttu ei jõua taotletava ala kuivendusmõju Rabivere loodusalani. Lisaks, kahes piirkonnas, kus Rabivere loodusala ja taotletav Rabivere II turbatootmisala on üksteisele lähemal (joonis 4.1) toimivad juba varem rajatud infrastruktuur ja looduslikud olud leevendavate meetmetena: ₋ punkt a: piirkonnas eraldab taotletavat Rabivere II turbatootmisala ja Rabivere loodusala olemasolev Rabivere turbatootmisala ligipääsutee, kus turvas on kompakteerunud ning tee alus on tugevdatud. Seega toimib tee veetõkkena taotletava Rabivere II turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahel. Lisaks lõikaks läbi põhjasuunast lähtuva kuivendusmõju teest lõunasuunas olev Rabivere turbatootmisala kraav. Eelpool toodud põhjustel on antud piirkonnas taotletava Rabivere II turbatootmisala kuivendusmõju ulatumine Rabivere loodusalani välistatud. ₋ punkt b: taotletava Rabivere II turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahele jääb juba turbatootmise ning piirneva põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kraavitus. Kuivendusmõju levikut takistavad ka taotletava turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahel olevad gleimullad (mitte turvasmullad), mistõttu on antud punktis samuti taotletava Rabivere II turbatootmisala kuivendusmõju ulatumine Rabivere loodusalani välistatud. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Rabivere turbatootmisala b a Rabivere turbatootmisala Joonis 4.1. Maapinna kõrgus LIDAR andmetel Rabivere II turbatootmisala ja selle ümbruses. a- taotletava Rabivere II turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahele jääb olemasoleva Rabivere turbatootmisala ligipääsutee ning kraav. b- taotletava Rabivere II turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahele jääb nii Rabivere turbatootmisala ning põllumajanduslik olemasolev kuivendus, antud piirkonnas on põllumaadel gleimullad (Maa-ameti geoportaal, 16.10.2024). 4.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodus- ja linnualasidtaotletava Rabivere II turbatootmisala piires ei leidu ja taotlev ala ka ei piirne Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega. Rabivere loodusala (EE0020316) jääb taotletavast Rabivere II turbatootmisala teenindusmaast vähemalt 37 m kaugusele. Rabivere loodusala paiknemine taotletava Rabivere II turbatootmisala suhtes on toodud joonisel 4.2. Rabivere loodusala pindala on ligikaudu 2 160 ha ning siseriiklikult hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Rabivere maastikukaitseala, Kõnnu tammed ning Nõmme kuristiku (kurisu). Rabivere maastikukaitsealale on koostatud kaitsekorralduskava (Tõnisson, 2010), mida kasutati ka Natura eelhindamise raames. Rabivere loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning II lisas nimetatud liigi eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) isendite elupaiku. Täpsem informatsioon Rabivere loodusala ja selle kaitse-eesmärkide kohta on esitatud Natura standardandmebaasis 2022. 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Joonis 4.2. Taotletav Rabivere II turbatootmisala ja selle paiknemine Rabivere loodusala, selle elupaigatüüpide ning kaitse-eesmärgiks oleva eesti soojumika kasvukohtade suhtes (EELIS andmebaas 27.09.2024 andmetel). 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 4.3. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitsekorraldusega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa selle kaitse-eesmärkide saavutamisele. 4.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura- aladele Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimisel on lähtutud EELIS andmebaasis (seisuga 27.09.2024) toodud andmetest, Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskavast (Tõnisson, 2010) ning Natura standardandmebaasi (2022) andmetest (seisuga 16.10.2024). Tabelis 4.1 on toodud mõju prognoos Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Detailsem Rabivere loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine taotletava Rabivere II turbatootmisala suhtes on toodud joonisel 4.3. Tulenevalt tabelis 4.1 toodust on ebasoodne mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud ning Natura asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Tabel 4.1. Mõjuhinnangud Rabivere loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Hinnangute seletused on järgnevad: 0 mõju puudub, + nõrk positiivne mõju, ++ oluline tugev positiivne mõju, - nõrk negatiivne mõju, -- oluline ja tugev negatiivne mõju. Liik/elupaigatüüp Mõju seletus Hinnang Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 180 m kaugusel ning on eraldatud kavandatavast tegevusest Rabivere turbatootmisala teenindusmaaga ja seal asuva ligipääsuks kasutatava kruusateega, mis toimib ka 3160 veetõkkena, mistõttu ei ulatu taotletava Rabivere II 0 turbatootmisala kuivendusmõju Rabivere loodusalani ning seal oleva elupaigatüübini 3160. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu (vt. ptk 4.2 pikemat selgitust). Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 6210 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp 6280* paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 0 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 6510 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 6450 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 6510 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 6530* Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 37 m kaugusel ning on eraldatud kavandatavast tegevusest Rabivere turbatootmisala teenindusmaaga ja seal asuva ligipääsuks kasutatava kruusateega, mis toimib ka veetõkkena, mistõttu ei ulatu taotletava Rabivere II turbatootmisala kuivendusmõju Rabivere loodusalani ning seal oleva elupaigatüübini 7110*. Elupaigatüüp 7110* 0 7110* on valdavas osas eraldatud kavandatavast tegevusest ka olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga, mille kuivendusmõjud ei kumuleeru, vaid Rabivere II kaugemal asuv kuivendusmõju sumbub olemasoleva Rabivere turbatootmisala piires. Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjutegur elupaigatüübini 7110* ei ulatu (vt. ptk 4.2 pikemat selgitust). Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 7120 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 690 m 7140 0 kaugusel teisel pool olemasolevat Rabivere turbatootmisala. Rabivere II turbatootmisalaga seotud 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang ükski mõjutegur sh kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Nokkheinakoosluste elupaigatüüp on seotud rabade elupaigatüübiga. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 37 m kaugusel ning on eraldatud kavandatavast tegevusest Rabivere turbatootmisala teenindusmaaga ja seal asuva ligipääsuks kasutatava kruusateega, mis toimib ka veetõkkena, mistõttu ei ulatu taotletava Rabivere II turbatootmisala kuivendusmõju Rabivere loodusalani 7150 ning seal oleva elupaigatüübini 7110*. Elupaigatüüp 0 7110* on valdavas osast eraldatud kavandatavast tegevusest ka olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga, mille kuivendusmõjud ei kumuleeru, vaid Rabivere II kaugemal asuv kuivendusmõju sumbub olemasoleva Rabivere turbatootmisala piires. Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjutegur elupaigatüübini 7110* ei ulatu (vt. ptk 4.2 pikemat selgitust). Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 7230 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 650 m kaugusel. Elupaigatüüp 9010* on eraldatud kavandatavast tegevusest ka olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga, mille kuivendusmõjud ei kumuleeru, 9010* 0 vaid Rabivere II kaugemal asuv kuivendusmõju sumbub olemasoleva Rabivere turbatootmisala piires. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 9020* Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. 9050 Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp 9080* paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 715 m 0 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 350 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Elupaigatüüp on eraldatud kavandatavast tegevusest Rabivere turbatootmisala teenindusmaaga ja seal asuva ligipääsuks kasutatava kruusateega, mis toimib ka veetõkkena, mistõttu ei ulatu taotletava Rabivere II turbatootmisala kuivendusmõju 91D0* 0 Rabivere loodusalani ning seal oleva elupaigatüübini 91D0*. Elupaigatüüp 91D0* on valdavas osast eraldatud kavandatavast tegevusest ka olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga ning põllumajandusmaade kraavitusega, mille kuivendusmõjud ei kumuleeru, vaid Rabivere II kaugemal asuv kuivendusmõju sumbub olemasoleva Rabivere turbatootmisala ja põldude piires. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Rabivere loodusala piires asuv liigi kasvukoht paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel. Eesti soojumikas Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 ulatu. Planeeritava tegevuse mõju eesti soojumikale on välistatud. 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Joonis 4.3. Taotletav Rabivere II turbatootmisala ja selle paiknemine Rabivere loodusala ning selle elupaigatüüpide suhtes, lähivaade (EELIS andmebaas 27.09.2024 andmetel). 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 4.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele ning ei ole vajadust Natura asjakohast hindamist läbi viia, sh. algatada keskkonnamõju hindamist. 35 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 5. KOKKUVÕTE Maidla jõgi on eesvooluks taotletavalt Rabivere II turbatootmisalalt välja juhitavale kuivendusveele. Mõju Maidla jõele (lõigul PK 184+20 (18,420 km suudmest) kuni PK 200+48 (20,048 km suudmest)) hinnati läbi selle vee vastuvõtuvõime. Arvamuse andmiseks viidi läbi kameraalne uuring, mis olemuselt vastab eesvoolu eskiisprojekti nõuetele ning töös on esitatud valgala skeem ja eesvoolu pikiprofiil. Ainult kavandatav 10% vegetatsiooniperioodi maksimaalse vooluhulga veetase ületab norme, teised uuritud näitajad norme ei ületa. Tulemustest selgub, et kui antud eesvoolu põhi kujundada olemasolevalt 1 meetrilt 10 cm laiemaks, ei põhjustaks vegetatsiooniperioodi arvutusmoodul täiendavat paisutust. Siinkohal on oluline märkida, et Põllumajandus- ja Toiduamet kavandab muudatusi hüdroloogiliste arvutuste normides. Selliselt võib projekteerimise ajaks selguda, et tegelikult pole lisavee juhtimiseks vaja Maidla jõe sängi uuritud lõigul rekonstrueerida. Turba kaevandamine Rabivere II turbatootmisalal ja sealt valmistoodangu väljavedu ei põhjusta olulist mürataseme tõusu ega osakeste kontsentratsioonide levikut taotletava ala lähipiirkonnas. Müra ja osakeste modelleerimisel ei ole arvestatud metsa olemasoluga, mistõttu on esitatud hinnangud konservatiivsed. Koosmõjus olemasoleva Rabivere turbatootmisalaga ei muutu turba kaevandamisel taotletaval Rabivere II turbatootmisalal õhukvaliteedi tase lähipiirkonnas oluliselt. Taotletava Rabivere II turbatootmisala läheduses paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Rabivere loodusala. Hindamaks kavandatava tegevuse võimalikku mõju Rabivere loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele viidi läbi Natura eelhindamine. Arvestades Natura ala valdavat paiknemist teisel pool Rabivere turbatootmisala, kuivendusmõju vähendavaid olemasolevaid keskkonnatingimusi (veetõkkena toimiv kruusatee, varasemate pikaajaliste kuivendussüsteemide olemasolu ning kohati mineraalpinnase olemasolu taotletava Rabivere II turbatootmisala ning Rabivere loodusala vahel) on kavandatava tegevusega seotud mõjud Rabivere loodusalale välistatud. Natura asjakohast hindamist Rabivere II turbatootmisalale seega läbi viia vaja ei ole. 36 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang 6. KASUTATUD KIRJANDUS Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 22.09.2023, 1) Bentrup, G. 2008. Conservation buffers: design guidelines for buffers, corridors, and greenways. Gen. Tech. Rep. SRS-109. Asheville, NC: Department of Agriculture, Forest Service, Southern Research Station. 110 p. Fang, C.-F., Ling, D.-L. 2003. Investigation of the noise reduction provided by tree belts. Landscape and Urban Planning, 63, 187-195. Keskkonnaministri 14.12.2016 a. määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (RTI, 14.12.2017, 10) Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2) Keskkonnaministri 20.10.2016 a. määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 02.03.2021, 12) Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12) Klaas, H. 2024. Rabivere II turbatootmisala keskkonnakaitseloa seletuskiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Kohv, M., Salm, J-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne. KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem (kotkas.envir.ee) Kull, A., jt. 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu Kull, A., jt. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks II etapp. Tartu 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Liiklusloenduse tulemused 2023. aastal. AS Teede Tehnokeskus, Tallinn 2024 Maa-ameti geoportaali rakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/) Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän Ylipisto. Nuutinen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon püly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Strateegilised mürakaardid, CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal. Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. 38 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Rabivere II turbatootmisala eksperthinnang Tekstilisa Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuutinen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristötieteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristötieteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tiitta, Petri T., Nuutinen, Janne P., Willman, Pentti K., Lehtinen, Kari E. J. 2006. Fine particle emissions from milled peat production. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Tõnisson, A. 2010. Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Vaher, T. 2023. Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale. OÜ Inseneribüroo STEIGER 39 Tekstilisa 1 Tabel 1 Hüdroloogilised näitajad ja hüdraulilised arvutused PK Parameeter A q Q v h b i Truup Jõgi m n km2 l/s/km2 l/s m/s m m ‰ Di min mm Ilma lisaveeta Maidla 184+20 3% kev max 5.59 353 1973 0.43 1.29 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% kev max 5.59 260 1453 0.40 1.13 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% veg max 5.59 63 352 0.21 0.71 1.00 2.00 0.04 0.30 1x1000 1% süg kesk 5.59 29 162 0.19 0.47 1.00 2.00 0.035 0.30 1x1000 Ilma lisaveeta Maidla 197+85 3% kev max 2.44 253 617 0.31 0.78 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% kev max 2.44 192 468 0.29 0.69 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% veg max 2.44 62 151 0.16 0.49 1.00 2.00 0.04 0.30 1x1000 1% süg kesk 2.44 29 71 0.14 0.32 1.00 2.00 0.035 0.30 1x1000 Koos lisaveega Maida 184+20 3% kev max 5.77 367 2118 0.44 1.33 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% kev max 5.77 269 1552 0.41 1.17 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% veg max 5.77 63 364 0.21 0.72 1.00 2.00 0.04 0.30 1x1000 1% süg kesk 5.77 29 167 0.19 0.47 1.00 2.00 0.035 0.30 1x1000 Koos lisaveega  PK Parameeter A q Q v h b i Truup Jõgi m n km2 l/s/km2 l/s m/s m m ‰ Di min mm Maidla 197+85 3% kev max 2.62 282 739 0.33 0.85 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% kev max 2.62 212 555 0.30 0.75 1.00 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% veg max 2.62 62 162 0.16 0.50 1.00 2.00 0.04 0.30 1x1000 1% süg kesk 2.62 29 76 0.15 0.33 1.00 2.00 0.035 0.30 1x1000 Koos lisaveega ja põhja laiuse muutusega Maidla 184+20 3% kev max 5.77 367 2118 0.44 1.29 1.16 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% kev max 5.77 269 1552 0.40 1.13 1.16 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% veg max 5.77 63 364 0.21 0.71 1.08 2.00 0.04 0.30 1x1000 1% süg kesk 5.77 29 167 0.19 0.47 1.05 2.00 0.035 0.30 1x1000 Koos lisaveega ja põhja laiuse muutusega Maidla 197+85 3% kev max 2.62 282 739 0.33 0.78 1.40 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% kev max 2.62 212 555 0.30 0.69 1.35 2.00 0.03 0.30 1x1000 10% veg max 2.62 62 162 0.16 0.49 1.10 2.00 0.04 0.30 1x1000 1% süg kesk 2.62 29 76 0.14 0.32 1.05 2.00 0.035 0.30 1x1000  Asendiplaan 1:10 000 Arvutuspunkt PK184+20 Valgala skeem 1:20 000 186+00 20 4+ 18 00 8+ 18 00 0+ 192+00 19 194+00 00 6+ 19 Arvutuspunkt PK184+20 Arvutuspunkt PK197+85 +00 RABIVERE II Mäeeraldise piir 198 Mai dl a jõ Mäeeraldise teenindusmaa piir gi Arvutuspunkt PK197+85 200 +00 K-1 8+00 2 Olemasolev eesvool +48 K- 6+00 0+00 200 2+00 K- 0 +0 2 Perspektiivne eesvool või kraav 10 K-1 4+ 00 0.18 km² 00 II 4+ K-2 + 00 0+ 12 Perspektiivne maakasutuse muutus 0 00 04 RE 2+0 5+ 3 0+0 K- 0 VE 14+00 0.22 km² Perspektiivne valgala suurenemine 14+38 2+0 BI 0 RA K-3 4+ 00 3 K- 6+00 K-3 7+78 Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus RABIVERE II Mäeeraldise piir Tellija: Rapla turvas OÜ Joonise sisu Projekti nimetus: Asendiplaan 1:10 000 Mäeeraldise teenindusmaa piir Rabivere II ekspertarvamus Valgala skeem 1:20 000 Objekti asukoht: 3+00 2+00 Hagreri küla Kohila vald, Rapla maakond Olemasolev eesvool Staadium: eskiis Möötkava: Graafiline lisa: 1/2 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 1/1 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Perspektiivne eesvool või kraav Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher Kuupäev: 13.12.2024 digitaalselt/ Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Aadu Niidas digitaalselt/ Töö nr: 24/4960  Maidla jõgi 66.0 66.0 T/1 65.0 T/3 65.0 Olemasolev maapinna kõrgus T/2 Projekteeritud põhja kõrgus Pinnasekihtide eraldusjoon 64.0 64.0 vasakult suubuv drenaažisuue 63.62 paremalt suubuv drenaažisuue T/1 Ol.olev truup / number 63.0 63.0 62.61 T/1 Uuendatav truup / number 62.0 61.82 62.0 61.59 kev. max 10% veg. max 10% süg. kesk. 10% 61.0 60.82 61.0 kev. max 10% arvutusvooluhulga veetase 60.59 60.38 185+00 186+00 187+00 188+00 189+00 191+00 192+00 193+00 194+00 195+00 196+00 197+00 198+00 199+00 200+00 200+48 184+20 190+00 Kasutatud on andmeid projektist "Maidla jõe uuendustööde projekt" AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi 2016 Muudatus Kuupäev Projekteeris Selgitus Tellija: Rapla turvas OÜ Joonise sisu Projekti nimetus: Rabivere II ekspertarvamus Maidla jõe pikiprofiil Objekti asukoht: Hagreri küla Kohila vald, Rapla maakond Staadium: eskiis Möötkava: Graafiline lisa: 1/1 /Allkirjastatud Leht/lehti: Koostas: digitaalselt/ 2/2 OÜ Inseneribüroo STEIGER /Allkirjastatud Versioon: Koostas: digitaalselt/ V01 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vastutav /Allkirjastatud spetsialist: Tenno Vaher Kuupäev: 13.12.2024 digitaalselt/ Tel. 668 1011, Faks 668 1018 /Allkirjastatud Kinnitas: Aadu Niidas digitaalselt/ Töö nr: 24/4960  KALASTIKUEKSPERDI ARVAMUS RABIVERE II TURBATOOTMISALA EKSPERTHINNANGULE Planeeritud tegevuste mõju Maidla jõele Koostaja: Gustav Lauringson, ihtüoloog, dipl-biol 2025 Maidla jõe üldandmed Maidla jõgi (VEE1098300) on Keila jõe alamjooksu vasakpoolne lisajõgi. Valdavas pikkuses voolab jõgi Harjumaal, Saue vallas, kuid ülemjooks jääb Raplamaale, Kohila valda. Keskkonnaportaali andmetel on jõe pikkus 23,1 km ja valgala 67,2 km2 ning suubumine Keila jõkke paikneb 24 km kaugusel merest (1). Tähtsamad liosaojad on Voore kraav ja Saluse kraav. Maidla jõgi on karstijõgi. Ülemjooksul, Hageri aleviku servas kaob jõgi maa alla (Urgeauk, foto 1) ning ilmub uuesti maapinnale ca poolteist kilomeetrit alamal Sutlema allikatiikide näol. Maidla jõgi voolab kogu pikkuses tehislikus sängis. Kaardimaterjali põhjal on veepinna absoluutne kõrgus lähtel ~65 m ja suudmes ~27 m ning keskmine lang ~1,7 m/km (2). Lang on suurem jõe keskjooksul, lõigul 8...12 km küündib keskmine lang ~ 3 m/km. Uuritud jõeosa ja uuringute aeg Teadaolevalt pole jõge ülalpool karstilõiku hüdromorfoloogiliselt ega ihtüoloogiliselt uuritud. Käesoleva hinnangu tarbeks viidi hüdromorfoloogilised väliuuringud läbi 3.09.2025. Uuriti karstilõigust ülesvoolu jäävat jõeosa Kernu-Kohila maanteest kuni Rabivere mäeeraldise piirini (18,4...20,8 km). Kalastiku katsepüüke polnud lähteülesandes planeeritud. Jõe kaitsestaatus Maidla jõgi ei kuulu Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ vooluveekogude hulka. Tänaseks on keskkonnavõimule esitatud ettepanek lülitada eeltoodud nimistusse jõelõik Sutlema karstiallikatest (16,2 km) kuni suubumiseni Keila jõkke. Lühike hüdromorfoloogiline kirjeldus Füüsiline kvaliteet Maidla jõgi on kogu pikkuses õgvendatud ja süvendatud. Paiguti on vooluveekogu muudetud suureks, kõrgete kallastega magistraalkraaviks, kus füüsiline kvaliteet on oluliselt degradeerunud. Tagajärjeks on jõe elupaigalise kvaliteedi drastiline langus. Eelkõige sobib jõgi jõeforellile sigimiseks ning noorjärkudele elupaigaks. Kuna sirgestatud sängil on sette looduslik väljasettimisvõime madal, on forelli kruusapõhjalised koelmualad erinevail põhjusil liikuma läinud setetest alati ohustatud. 2 Rändetõkked Olulised inimtekkelised rändetõkked Maidla jõel puuduvad. 2020. aasta uuringutel registreeriti jõel kaks potentsiaalselt kalade rännet segavat rajatist. Alamjooksul (3,4 km) oli kastmisvee kogumiseks põllutee truubi külge konstrueeritud paisutusvõimekusega rajatis ning jõe 8. km-l paiknes vana reguleeritava kõrgusega pais, mis teadaolevalt on olnud kasutusest väljas juba pikemat aega (3). Tõsiseks probleemiks on Maidla jõel pesitsev arvukas kopra populatsioon. Jõele ehitatud koprapaisud pärsivad kalade rännet ning rikuvad temperatuuri- ja gaasireźiimi. Paisud on levinud nii kesk- kui alamjooksul, nende uputusalad hõlmavad ka kruusapõhjalisi lõike. Eelkõige kujuneb kobras probleemiks veevaesel ajal kui paisutustegevus muutub agressiivseks. Pikema põuaperioodita 2020. aasta suvel häiris kobras kalastikku ca 12. km-st ülesvoolu ning Rapla maakonna piirides oli jõgi juba pidevas üleujutuse seisundis (3). Hüdroloogiline reźiim Veerohkel ajal domineerivad jõe toites Ääsmäe ja Rabivere rabad. Kalastiku seisukohast on olulised Sutlema piirkonna allikad, mis tagavad kesk- ja alamjooksul vajaliku vooluhulga põuaperioodi korral. Siiski on harvadel aastatel teada vooluhulga kahanemist kriitilise piirini (8-10 l/s) või isegi alla selle (2002, 2018). Tavalisel suvel koondub vesi jõkke Rapla maakonna poolel, eelkõige lõigul 12,7...14,2 km ning siis Sutlema allikatiikidest vett ei välju. Ühtlasi on lõik ülalpool karsti (18,1...23,1 km) sel ajal kuiv või väheveeline. Vee omadused Maidla jõgi kuulub jahedaveeliste vooluveekogude hulka ning on sobiv jõeforellile. Vee soojenemist kuni 20o C tuleb ette harva, seda põhiliselt pikemate kuuma- ja põuaperioodide korral. Vesi on reeglina hapnikurikas. Veevaesel suvel võivad koprapaisud põhjustada lokaalseid anomaaliaid. On tõenäoline, et karstialast ülesvoolu soojeneb avatud sängis voolav pruunikas, humiinaineterikas vesi kiiresti ning võrreldes jõeosaga Sutlemast allavoolu on veetemperatuur kõrgem. Jõe kalastik Enne 2005. aastat oli Maidla jões teada 1 sõõrsuu- ja 5 kalaliigi esinemine: ojasilm, lepamaim, trulling, luts, luukarits ja võldas (4). Liigirikkam oli jõe alamjooks. Aastatel 2005- 3 2010 lasti Maidla jõkke eraalgatuslikult forelli noorjärke kui ka suguküpseid isendeid. Hilisematest püükidest nähtub, et liik on jões hästi kohanenud ning muutunud Keila jõe forelli kasvulavaks. Produktiivseimaks on osutunud Maidla küla piirkond, lõigul 8...12 km (3). Seni on katsepüüke läbi viidud üksnes Maidla jõe kesk- ja alamjooksul. Karstialast ülesvoolu püüke tehtud ei ole. Jõeosa karstialast ülesvoolu ehk Hageri-Rabivere lõik Kõnealune jõeosa jääb Hageri karstivälja ja Rabivere raba turbatootmisala vahele (18,1...23,1 km). Tegemist on kõrgete kallastega, varieeruvalt 45-70o nõlva kaldega kaevatud magistraalkraaviga. Lõigu alguses, mõlemal pool Kernu-Kohila maanteed jääb jõgi Hageri aleviku servaalale, kuid vähem kui kilomeetri pärast jõuab kultuurheinamaade keskele. Jõe 20. km-l muutub veekogu ümbrus metsaseks, esmalt vasakul, seejärel paremal kuni Rabivere turbatootmispiirkonnani. Kaevandamialal kulgeb jõgi sikk-sakiliselt kuni ala idaservani, kus kaardimaterjali järgi paikneb jõe lähe (1). Lõigul Hagerist Rabivere mäeeraldise piirini on jõe lang väike. Pisut suurem on kalle vahetult Kernu-Kohila maantee truubi ümbruses. Aktuaalne olukord Välitööpäevale eelnesid tugevad sajud ning veetase Keila jõe valgalal oli kõrge. Hageri piirkonnas oli jõe veepeegli laius 1,5 m ringis, kuid kasvas heinamaade lõigul (dom 2,3-2,7 m) ning ahenes uuesti enne turbatootmisala. Veesügavus jäi vahemikku 0,3...0,7 m. Jõgi oli valdavalt savi- või mudapõhjaline ning kive ja kõva põhja leidus vaid Hageri aleviku kohal. Vaatluspäeval oli metsavahelist lõiku hiljuti ekskavaatoriga puhastatud ning sete, puit- ja taimerisu välja tõstetud (foto 4). Allavoolu oli jõesängis paiguti tihe pilliroog (foto 3). Mõnevõrra oli jõe kaldaid puhastatud ka Hageri alevikus. Märke kopra tegevusest jõelõigul ei leidunud. Võimalik, et regulaarselt esinev vaegveelisus ei soodusta liigi levimist piirkonda. Välitööpäeval oli Kernu-Kohila maantee truubi juures hinnanguline vooluhulk ca 30 l/s ning vesi oli pruuni värvi (foto 2, taustinfona oli 3.09 Keila hüdromeetriajaama keskmine päevanäit +124 cm). Nädal hiljem (10.09) oli sama truubi juures hinnanguline vooluhulk ca 12 l/s, kusjuures Keila jõe veetase oli Keila hüdromeetriajaama andmetel ikka veel ca 20 cm üle kuukeskmise (keskmine päevanäit +94 cm). Taustaks olgu lisatud, et mõõdukalt veerohkel 2020. aasta suvel vooluvesi Kernu-Kohila maantee truubi juures enamasti puudus. Näiteks välitööpäeval 1.08 oli kuiv ka Sutlema allikatiigist väljuv truup ning vesi hakkas sängi 4 imbuma alles ca 30 m truubist allavoolu (5). Sademetevaesel perioodil võib Hageri-Rabivere lõigul vooluvesi sootuks kaduda. Vooluvee episoodiline ilmumine lõigule Hageri karstialast ülesvoolu ei võimalda püsiva kalastiku kujunemist. Paremal juhul saab puudulikes veeoludes hakkama vaid luukarits. Jõeosa pole sobilik ka jõevähile. Maidla jõe ülemjooksu Hageri-Rabivere lõik kalastikulist väärtust ei oma. Kirjeldatud tegevused, nende mõju ja kaitsemeetmed Inseneribüroo Steiger koostatud eksperthinnangust selgub, et seoses turbatootmisala laiendamisega Rabivere II tootmisalal on planeeritud rajada uus eesvool K-1, mis suubub Maidla jõkke paremalt kaldalt 20,1. km-l. Ühtlasi suureneb Maidla jõe geograafiline valgala 0,18 km2 võrra. Aasta keskmine äravool piirkonnas on ca 8.9 l/(s*km²). Maakasutuse muutuse tõttu suurenevad arvutuslikud vooluhulgad heinamaa truubi (19,8 km) juures ca 15 % ning Kernu-Kohila maantee truubi (18,4 km) juures ca 7 %. Allavoolu lisavee mõju osakaal väheneb. Lisanduva kuivendusvee tõrgeteta äravoolu tarvis on arvutuste järgi vajalik kaevata Maidla jõepõhi ühe meetri võrra laiemaks. Kommentaarid planeeritavate tegevuste kohta:  Kuna Hageri karstialast ülesvoolu jääv Maidla jõe Hageri-Rabivere lõik kalastikulist väärtust ei oma, siis jõesängi laiemaks kaevamisele vastunäidustusi pole. Järgida tuleks üldisi kaitsemeetmeid, sest jõepõhja laiemaks kaevamisel vallandub suurel hulgal setteid. Ehkki piirkond asub ülalpool karsti ja jääb kalastikuliselt olulisest jõeosast kaugele, ei tohiks lasta settel kanduda kaitse all olevale Hageri karstialale (Urgeaugu piirkonda). Seega tuleks rakendadada settepüüdmisrakendusi ning minimeerida setete allakannet. Settebasseini rajamisel tuleks seda tühjendada vastavalt vajadusele, nii kaevetööde ajal kui ka hiljem. Ehkki vaibuvas tempos, vahetult tööde järel jätkub valla pääsenud materjali allakanne, mistõttu tuleks olukorda eesvoolul jälgida ja arvestada settebasseini korduva puhastamisega.  Forellijõgedel tuleks järgida reeglit, et kaevetöid tehakse ainult suvise madalvee ajal. Talvise või kevadtalvise madalvee ajal ohustab juba vähene alla liikuv sete kudepesades küpsevat marja. Ettevaatusprintsiibist lähtudes oleks seda mõistlik rakendada ka karstijõgede puhul. 5   Rabivere II turbatootmisalalt lisanduva kuivendusvee mõju Maidla jõe hüdroloogilisele reźiimile on elustiku seisukohast ebaoluline. Geograafilise valgala suurenemise ja humiinaineterikka vee lisandumise määrad on marginaalsed ning karstialast allavoolu elutsevale forellipopulatsioonile mõju puudub. Üldiselt tuleb looduslikku päritolu vee lisandumist lugeda pigem positiivseks. Kasutatud allikad 1. Keskkonnaportaal, register.keskkonnaportaal.ee 2. Maa-ameti põhikaart, xgis.maaamet.ee. 3. R. Järvekülg, R. Pihu, L. Pensa, G. Lauringson, A. Sinimets, T. Järvekülg. 2021. Jõeforelli asurkondade ja elupaikade inventuur Pedja ja Keila jõestikes. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Tartu, 388 lk. 4. Eesti jõed. Koostaja A. Järvekülg. 2001. Tartu, 750 lk. 5. G. Lauringson. Välitööde andmed. 6  FOTOD Foto 1. Hageri karstiväli, esiplaanil Urgeauk. Hageri aleviku servas kaob Maidla jõgi maa alla ning ilmub uuesti maapinnale ca poolteist kilomeetrit alamal Sutlema allikatiikide näol. 11.04.2015. Foto 2. Kernu-Kohila maantee truup, 18,4 km suudmest. Veerohkel välitööpäeval septembri alguses oli hinnanguline vooluhulk jões ca 30 l/s, kuid nädal hiljem oli see vähenenud ligi kolm korda. 3.09.2025. 7 Foto 3. Pilliroogu mattunud jõesäng põllutruubilt ülesvoolu, 19,1 km suudmest. Kultuurheinamaade kohal voolas jõgi avatud sängis ja oli taimestikurohke. 3.09.2025. Foto 4. Rabivere turbatootmisalast allavoolu, 20,8 km suudmest. Metsavahelist lõiku oli hiljuti ekskavaatoriga puhastatud ning sete, puit- ja taimerisu välja tõstetud. 3.09.2025. 8