Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus Vastavalt nimekirjale Meie 06.10.2025 nr 7-1/85-45 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu ning planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel täiendavate ettepanekute saamiseks detailplaneeringu lähteseisukohad. Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks alates 2500 m2 (sealhulgas praegusel Nõmmemaage kinnistul alates 2000 m2) suurustel kruntidel, samuti ärimaa ja roheala (kogukondlik vaba aja veetmise ala) krundi määramine, juurdepääsuteede lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. Juurdepääsuteede kulgemine planeeringualani ja planeeringuala siseselt selgitatakse välja planeerimismenetluse jooksul. Planeeringuala suurus on ca 6,0 hektarit. Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, varasemalt saadetud arvamuskirjad, kogukonnaga kohtumise memo) on leitavad Haljala valla veebilehel detailplaneeringute algatamise taotluste rubriigis: https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#detailplaneeringute-algatamise-taotlused (Eisma küla Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janika Merisalu ehitus- ja keskkonnateenistuse juht Saata: Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa- ja Ruumiamet, Eisma külavanem, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS ja planeeringuala naaberkinnistute omanikud. Haljala vallavalitsus registrikood 75013144 Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 EE492200221011363010 Swedbank tel +372 325 8630 | +372 510 6244 EE291010502009480009 SEB Pank e-post [email protected] | www.haljala.ee Lisa: Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu, detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH eelhinnang. +372 505 1127 [email protected]  Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2024-2025 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Nimetus: Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Haljala Vallavalitsus Tel 325 8630 E-post [email protected] Huvitatud isik: HUMUS INVEST OÜ Reg nr 11174660 Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Emajõe tn 7-2, 51008 Tel +372 5106877 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osalesid: Astrid Koplimäe Töö versioon: 3.09.2025 2 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 5 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.......................................................... 8 2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 8 2.2 Vihula valla üldplaneering (kehtiv) ................................................................................ 10 2.3 Haljala valla koostatav üldplaneering ........................................................................... 12 2.4 Eisma küla Nõmmemaage detailplaneering ................................................................. 14 2.5 Haljala valla arengukava aastateks 2023-2038 ............................................................. 14 3 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................... 15 4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 17 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine................................................................ 17 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ....................................................................................................................... 17 4.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 18 4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 19 4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 19 4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 21 4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 22 4.8 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 23 4.9 Mõju miljööväärtuslikule alale ...................................................................................... 23 4.10 Mõju väärtuslikule maastikule ...................................................................................... 24 4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 25 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 25 4.13 Muud aspektid............................................................................................................... 26 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 27 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 30 3 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2024 aasta oktoobris. Täiendatud on eelhinnangut 2025 aasta augustis lähtuvalt Haljala vallavalitsuse ettepanekutest. Tööd viis läbi keskkonnakonsultant Astrid Koplimäe. Töös osales ja tööd kontrollis keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhenditest. Vastavalt PlanS § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu (DP) koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Tulenevalt PlanS § 142 lg-st 6 ja KeHJS tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga. Detailplaneeringu alal kehtib hetkel endise Vihula valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19. Antud juhul soovitakse DP-ga muuta kehtivat üldplaneeringut. Sellest lähtuvalt on kohustuslik ka KSH eelhinnangu koostamine. Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Haljala Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb omavalitsusel küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. 4 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Eisma külas 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Nõmmemaage (88703:002:0017), Tagakarjamaa (88703:002:2550) ja Õie (19101:001:0746) kinnistute planeerimiseks 05.01.2023 koostatud detailplaneeringu algatamise taotlus koos eskiisjoonisega ja arendaja edastatud täpsustatud andmed (24.10.2024 e-kiri), mille kohaselt kuulub DP ala hulka osaliselt ka Kunda metskond 7 maaüksus (ligipääsu lahendamiseks). DP algatamise taotlust on täiendatud ka 07.05.2025. Taotluse viimase versiooni kohaselt on DP ala pindala on u 6 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks (07.05.2025 taotluse kohaselt) on suurendada Nõmmemaage algatatud detailplaneeringu (Haljala Vallavalitsuse 26.05.2021 korralduse nr 255) ala, Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja osaliselt ärimaaks ja moodustada elamukrundid, ärimaa krunt, roheala krunt (kogukondlik vabaaja veetmise ala) ja teenindavad krundid. Nelja (4tk) elamumaa krundi suurusteks on planeeritud ca 2000 m² krunt, ülejäänud elamumaa kruntide (ca 15tk) suurusteks on planeeritud ca 2500 m² krunt, roheala krundi suuruseks ca 3000 m², ärimaa krundi suurus kuni 5000 m², teenindavate kruntide suurused selguksid detailplaneeringu käigus. DP-ga on plaanis rajada ka laste mänguväljak ja vabaaja veetmise ala täiskasvanutele, täpsem lahendus ja suurus selguvad DP käigus. Igale krundile on planeeritud elumaja ja kuni kolm abihoonet. Elumajad on planeeritud ehitada aastaringselt kasutatavateks, seeläbi on võimalik suurendada piirkonnas aastaringselt elavate inimeste hulka. Samuti on planeeritud kruntidele hoonestusõiguse määramine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahenduste näitamine ning potentsiaalsete kitsenduste ja servituutide vajaduste näitamine. Juurdepääs hoonestusalale on võimalik tagada järgmiselt: - maaüksuste lähedal asuvalt teelt (mis on mitme omaniku valduses- Niidu, Nuudi, Nõmme ja Kunda metskond 7 maaüksused) ja on ühenduses Eisma-Kandle maanteega; - maaüksuste vahetus naabruses asuvalt Rannalaine teelt ja Kajaka aianduskooperatiivi nn külateelt (mis on hetkel mitme eraomaniku valduses) ja on ühenduses Eisma-Kandle maanteega; - RMK-le kuuluvalt Iidernõmme metsateelt (RMK ja arendaja vahel on sõlmitud teeservituudi leping juurdepääsuks planeeringualale). Iidernõmme tee on ühenduses Liivametsa tee ja Võle-Vainupea-Kunda maanteega ning Eisma-Kandle maanteega. Tõenäoliselt esitatakse DP koostamisel juurdepääsuteede alternatiivide analüüs. Elektriühendus tuleb kas ampripõhine või projektipõhine, selgub DP koostamise käigus. Maa-ala kruntimine või krundipiiride muutmine, moodustatavate kruntide ligikaudne suurus: Elamumaa kruntide ligikaudne suurus on planeeritud 2000-2500 m², ärimaa suurus on planeeritud kuni 5000 m², rohealamaa (ehk kogukonnamaa) suurus on planeeritud ca 3000 m², teenindavate kruntide suurused selguksid DP käigus Krundi kasutamise soovitud sihtotstarve. Anda võimalikult täpne otstarve, milleks võib krunti (sellele kavandatavat ehitist) pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama: Elamumaa krundid on planeeritud aastaringselt kasutatavate eramute jaoks, ärimaa krunt on planeeritud ettevõtlustegevuse jaoks, roheala krunt on mõeldud kogukondlike tegevuste ja vabaaja veetmise jaoks. Ülejäänud krundid on mõeldud eelpool loetletud kruntide ja tegevuste teenindamiseks. 5 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Haljala Vallavalitsus on 26.05.2021 korraldusega nr 255 algatanud DP Nõmmemaage maaüksusele sarnase eesmärgiga. Antud DP eesmärk on toonase DP ala laiendamine. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad peamiselt elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega krundid. DP ala paikneb Mere, Kajaka ja Sõnajala väikekohtade/aianduskooperatiivide vahetus naabruses. Tabel 1. Planeeritava alaga piirnevad kinnistud. Aadress Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Kinnistu suurus Urmase 19101:001:0745 maatulundusmaa 7211 m2 Kraavikalda 88701:001:0755 maatulundusmaa 6015 m² Sõnajala vkt 9 88703:002:2240 elamumaa 9471 m² Sõnajala vkt 2 88703:002:2260 elamumaa 1266 m2 Sõnajala vkt 1 88703:002:2250 elamumaa 1354 m2 Maage 88703:002:0016 maatulundusmaa 893 m2 Mere vkt 11 88704:003:0280 elamumaa 1356 m2 Mere vkt 12 88704:003:0310 elamumaa 1115 m2 Mere vkt 24 88704:003:0430 elamumaa 1332 m2 Mere vkt 13 88704:003:0400 elamumaa 1128 m2 Andrekse-Aadu 88703:002:0301 maatulundusmaa 13416 m2 Ristnõmme 88703:002:1950 elamumaa 22271 m2 Pilgu 88703:002:0260 maatulundusmaa 9838 m2 Kunnari-Madise 88703:002:2573 maatulundusmaa 16175 m2 Tarmo 88703:002:0983 maatulundusmaa 29486 m2 DP algatamise taotluse kohaselt on võimalik tagada lähedal asuvast alajaamast. Rajatava liini arvatav asukoht oleks Kajaka aianduskooperatiivi läbiva külateega samal joonel. Planeeringu koostamisel lahendatakse ka veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus ning sidelahendus. 6 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Joonis 1. DP eskiislahenduse kohane kruntide paiknemine. Allikas: väljavõte DP lahendusskeemist (arendaja täpsustatud 24.10.2024). 7 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse minister on kehtestanud 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+. Üldjuhul lähtutakse Eestis kehtiva planeerimissüsteemi puhul detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringust. Kuna aga antud juhul on maakonnaplaneering kehtestatud peale detailplaneeringu alal kehtiva üldplaneeringu kehtestamist, siis on asjakohane arvestada detailplaneeringu koostamisel ka maakonnaplaneeringut. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt DP ala väärtuslike maastike hulka ei kuulu. Väärtuslikke teelõikusid ja vaatekohti DP alale ega selle kontaktvööndisse ei jää. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohastest rannikuala arengualadest jääb Eisma II tasandi asustuse arengualasse, mille arengu üldsuunad ja –tingimused on järgmised:  säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala);  kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks;  ühistranspordiühenduste tihendamine – regulaarsed ühendused oluliste tõmbekeskustega (Rakvere, Võsu, Tallinn);  juurdepääsude tagamine merele, sh sadamakohtadele ja puhkeväärtustega randadele – hoida avatuna olemasolevad või vajadusel rajada täiendavaid juurdepääse;  väikesadama arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja sellega arvestav ruumiline planeerimine – mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega;  puhketegevuse edendamine – puhke- ja virgestusala arendamine ning supelranna korrastamine;  tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine ja toimimise parandamine. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohastest puhkekeskuste aladest jääb Eisma III klassi puhkekeskuste alale, mis on nn väike puhkekeskus - P3. Väikesed puhkekeskused koosnevad erinevatest vaatamisväärsustest, mis koos teiste puhkekeskustega moodustavad ühtse puhkepiirkonna. Samuti on väikese puhkekeskusena määratud koht, kus on olemas üks tugev tõmbekeskus. Puhketegevust toetavad tugielemendid ei ole koondunud ühe väikese puhkekeskuse juurde, vaid on jaotatud ühise puhkepiirkonna keskuste vahel. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb DP ala rohevõrgustiku tuumalal (Joonis 2). Tegu on ulatuslikult määratud tuumalaga, sealjuures on tuumalasse arvatud ka asustusalad, sh kompaktselt asustatud Eisma elamualad. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab planeering tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused, arvestades muuhulgas alljärgnevat välja toodud DP kontekstis olulised tingimused):  tuumala aitab tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise;  rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit;  rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist; 8 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025  rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel; Rohelise võrgustiku tuumala üldised kasutustingimused:  Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest).  Tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale.  Olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana. Tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel:  asustuse laienemine rohelise vööndi metsa-aladel ning veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub rohelise võrgustiku struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku avaliku kasutamise võimalusi ning vähendab looduslikku tasakaalu veekogu kaldal. Detailplaneeringu ala puhul on pea terves ulatuses tegu metsamaaga. Detailplaneeringu elluviimine ei vähendaks ulatusliku rohevõrgustiku tuumala looduslike alade osatähtsust alla 75 % ning kuna tegu on olemasoleva asustusala laiendamisega, siis reaalne rohevõrgustiku toimimisele avalduv mõju on vähene, kuid tegevust võib pidada vastuolus olevaks maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kasutustingimustega. Planeeringu elluviimiseks oleks vajalik rohevõrgustiku metsaalal nii maa sihtotstarbe muutmine kui raadamine. Joonis 2. Väljavõte kehtivast maakonnaplaneeringust. Kujutatud on planeeringuala paiknemine maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku (roheline) ja väärtusliku maastiku (kollane triibutus) suhtes. 9 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ka riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse. Planeeringualale ulatub väikese pindala osas Rutja lasketiiru piiranguvöönd, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 133, mille kohaselt kooskõlastatakse planeering (endise sõnastuse kohaselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Samuti tuleb ka DP lõplik lahendus kooskõlastada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Planeeringu koostamisel vajaks täpsustamist maakonnaplaneeringu kohase riigikaitse tulepositsiooni piiranguvööndi olemasolu ja iseloom. Maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk 5.8 annab tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks. Kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised tuleb alates 2022. aastast kooskõlastada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Planeeringu elluviimiseks oleks vajalik rohevõrgustiku metsaalal nii maa sihtotstarbe muutmine kui raadamine, mis maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku aladel lubatav. Maakonnaplaneeringu tingimuste tõlgendamise pädevus on aga Maa- ja Ruumiameti ruumilise planeerimise osakonnal, kellele saadetakse käesolev KSH eelhinnang seisukoha võtmiseks. Arvestama peab, et detailplaneeringuga ei ole võimalik maakonnaplaneeringut muuta. Eelhinnangu koostaja hinnangul saaks rohevõrgustikku planeeringualal osaliselt säilitada (pikemalt ptk-s 4.3), kui planeeringulahendus näeks ette nn liituvate õuedega planeeringulahenduse, mis säilitaks rohevõrgustiku sidususe inimtegevust taluvate elustikurühmade osas. Piirkonna kompaktse hoonestusega alad ja soovitavad elamualade laiendusalad on siiski asjakohane rohevõrgustiku tugialast välja arvata üldplaneeringu koostamise käigus, mis võimaldaks rohevõrgustiku toimivust ülevaatlikult analüüsida ja tagada, et rohevõrgustiku täpsustamisega ei halvendataks selle toimivust. 2.2 Vihula valla üldplaneering (kehtiv) 13.08.2003 Vihula Vallavolikogu määrusega nr 19 on kehtestatud Vihula valla üldplaneering (edaspidi ka ÜP). Vihula Vallavolikogu 16.04.2014 otsusega nr 44 kinnitati Vihula valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused. Ülevaatamine käsitles detailplaneeringutest ning maakonna rannikuala maakonnaplaneeringust1 tulenevaid muudatusi. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb DP ala väljaspoole Eisma küla keskuse detailplaneeringu kohustusega ala (Joonis 3). Planeeringuala asub maakasutuse juhtotstarbeta alal (nn valgel alal). Kehtiva ÜP kohaselt tähendavad nn valged alad ÜP kaardil, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve üldjuhul ei muutu. Kehtivad piirangud nendele aladele tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon. ÜP seletuskirja kohaselt tuleb maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks pöörduda taotlusega Vihula Vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering. Soovitav on ehitustegevuseks vältida häid põllu- ning metsamaid, liigrikaste biotoopidega alasid ja kasutusväärtusega maavarade või maa-ainesega alasid. Uute elamute ehitamisel tuleks eelistada ajaloolisi talukohti ning soovitav on arvestada vanade kinnistu piiridega. Olemasolevat omapärast asustusstruktuuri tuleb säilitada. Hoonete (hoonegruppide) paigutusviisil ja elamute omavahelise kauguse määramisel tuleks eelkõige lähtuda antud paigas ajalooliselt välja kujunenud asustusstruktuurist. 1 Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ on osaliselt sisse viidud kehtivasse Lääne- Viru maakonnaplaneeringusse 2030+. 10 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Lisaks normide ja seadusega määratud juhtudele ei tohi Vihula valla hajaasustusalal ehitada reeglina alla 2000 m2 kruntidele (va alajaamad jt tehnilised kommunikatsioonid ja paadikuurid). Elamukruntide rajamisel metsasele alale tuleb krundil olevast metsaala pindalast säilitada vähemalt 50%. Planeeringuala jääb ka üldplaneeringu kohaselt I klassi väärtuslikule maastikule 2. Väärtuslikel maastikel tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Uute hoonete või rajatiste ehitamisel eelpool loetletud piirkondades hajaasustusalal võib vald nõuda detailplaneeringu koostamist. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist. DP ala ja Iidernõmme metsatee vahelt on üldplaneeringus kavandatud perspektiivne matkarada. Joonis 3. Väljavõte kehtivast Vihula valla ÜP maakasutusplaanist. Rohevõrgustiku paiknemist kehtivad üldplaneeringu kaardiandmed ei kajasta, kuid seletuskiri käsitleb rohevõrgustikku lähtuvalt toonasest maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad asustustingimused“ ja „Lääne-Viru maakonna rannikuala“. Rohevõrgustiku alade määramine koos tingimustega tuleneb kokkuvõtvalt Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2030+. Kehtiva ÜP seletuskirja annab selles osas üldised suunised. Rohevõrgutiku ulatus on määratud maakonnaplaneeringuga ja see kattub detailplaneeringu alaga. Üldplaneering sätestab, et detailsematel planeeringutasemetel tuleb tähelepanu pöörata tuumalade säilitamisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite jaoks. Oluline on valda läbivate metsavööndite säilitamine massiivina, mis oleks elupaigaks alal toitu hankivatele 2 Väärtusliku maastiku määramisel üldplaneeringus on lähtutud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust „Lääne-Viru maakonna rannikuala“, mis kehtestati maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258. Planeering eraldiseisvalt käesoleval ajal enam ei kehti, vaid seda on täpsustatud kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga. 11 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 loomadele, samuti väiksemate metsavööndite terviklikkuse tagamine nii ulukite liikumisteedena kui nn rohelise tsoonina puhke-, elamuehitus-, põllumajandus- ja tööstusmaastike liigendamiseks. Eesmärgiks on säilitada metsamaastike jooneline struktuur. Üldplaneering ei käsitle detailplaneeringu ala kui perspektiivset elamuala reservala ning ei näe Eisma külas ette asustusala laiendamist. Üldplaneeringu kohaselt on tegu rohevõrgustiku ala ja väärtusliku maastikuga. Üldplaneering annab võimaluse elamualasid kavandada detailplaneeringuga. Arvestades üldplaneeringu võrdlemisi vähe piiravat iseloomu, võib planeeringut pidada üldplaneeringule vastavaks kui planeeringus kavandada 50 % metsamaast säilitatavaks. Detailplaneering soovitud kujul on kehtivat üldplaneeringut muutev. 2.3 Haljala valla koostatav üldplaneering Haljala valla uue üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24. Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Haljala ja Vihula valla territooriume uues moodustunud Haljala vallas. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal (25.10.2024) uus ÜP veel kehtestatud ei ole. Koostatava ÜP eskiislahenduse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.02.2022-25.03.2022. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal toimub ÜP põhilahenduse koostamine. Koostatava ÜP esialgse eskiislahenduse kohaselt jääb DP ala maalise asustusega piirkonda ja rohevõrgustiku tuumalale (Joonis 4). Koostatava ÜP kohaselt on maaline asustus maa-ala, mis on väljaspool kompaktse hoonestusega alasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevandusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Elamu- või suvila kasutamise otstarbega ehitatava hoone detailplaneeringus või projekteerimistingimustes suurima ehitusaluse pinna määramisel arvestatakse, et kõvakattega alad krundil ei või olla kokku suuremad, kui krundi haljastatav osa. Uue elamu (va korterelamu) suurim lubatud kõrgus Eisma külas põhijoonisel piiritletud osades on 8 m. Väljaspool neid alasid- 9 m. Põhjendatud juhul (liigniiskus, üleujutusoht, geoloogia) määratakse hoone suurim lubatud sügavus projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. Tänava, või teepoolsel küljel on suurim lubatud piirde kõrgus 1,5 meetrit, piire peab olema avaustega või läbipaistev ning sobituma kokku naabruses olevate piiretega, sh ka kõrguslikult. Ohutuse tagamiseks ning negatiivsete keskkonna- häiringute leevendamiseks võib kohaliku omavalitsuse kooskõlastusel erandeid teha. Elamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus Eisma (lõunaosa) põhijoonisel piiritletud osadel on 2500 m², Eisma (põhjaosa) põhijoonisel piiritletud osades 4000 m². Elamuga hoonestatava maaüksuse suurim täisehitusprotsent Eisma küla põhijoonisel piiritletud osades 20%. Rohevõrgustiku tuumalale ehitamisel peab katkematu tuumala laius olema vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d). Rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Uute hoonestamiseks kavandatud maaüksuste minimaalne suurus rohevõrgustikul on 2 ha. Koostatava ÜP kaardimaterjali alusel, mis on eelhinnangu koostamise ajal kättesaadav, kuuluvad Tagakarjamaa ja Õie maaüksused väärtuslike metsaalade hulka, kuigi suund on võetud pigem 12 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 sellele, et väärtuslike metsaalad piiritletakse siiski edaspidi vaid RMK kogukonnaaladega 3. Sellisel juhul DP ala väärtuslike metsaalade hulka kuuluma ei hakka. Koostatava ÜP esialgse kaardimaterjali alusel ei kuulu DP ala enam maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka. Joonis 4. Väljavõte koostatavast Haljala ÜP maakasutusplaanist (seisuga 11.10.2022). Planeeringulahenduse koostamisel on ÜP seletuskirja kohaselt lähtutud (muuhulgas) põhimõttest, et elamuarendust suunatakse eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodus-väärtusteta piirkondadesse, kus suurem osas vajaminevast taristust on olemas või lähiulatuses (juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk). Samas on eesmärgiks võetud tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. ÜP seletuskirja ptk 4.2 kohaselt on elamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus Vainupea, Eisma (lõunaosa) ja Karepa külade põhijoonisel piiritletud osadel 2500 m². Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole eelhinnangu koostamise hetkel kooskõlas avalikult kättesaadava koostatava üldplaneeringu eskiislahendusega. Ideeliselt olemasoleva asustusala laiendamine haakub uue üldplaneeringu põhimõtetega ja seda võib pidada nii ruumikasutuselt kui keskkonnakaitseliselt paremaks lahenduseks kui uue kompaktse elamuala tekitamine praegustest asustusaladest eemale. Antud piirkonnas on võimalik elektriühendus ja juurdepääs olemasolevatelt ühendustelt. Samas ei ole piirkonnas rajatud või rajamisel vee ja kanalisatsioonivõrku, mis toetaks kompaktse asustusega ala laiendamist antud piirkonnas. Eeldatavalt viiakse koostatav ÜP edasisel koostamisel kooskõlla koostatavate DP lahendustega sh ka kõnealuse DP-ga. 3 RMK kogukonnaalad on määratud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses. 13 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 2.4 Eisma küla Nõmmemaage detailplaneering Haljala Vallavalitsuse 26.05.2021 korraldusega nr 255 algatati Haljala vallas Eisma külas Nõmmemaage maaüksuse (registriosa nr 5337450, katastritunnus 88703:002:0017) detailplaneeringu koostamine. Nimetatud korraldust muudeti hiljem Haljala Vallavalitsuse 07.07.2021 korraldusega nr 359. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, Nõmmemaage maaüksuse kruntimine 4 (neljaks) eraldi krundiks, millest igaühe suurus vähemalt 2000 m², et rajada sinna tulevikus 4 (neli) suvilat-elumaja koos ühe abihoonega, kruntidele hoonestusõiguse määramine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahenduste näitamine ning potentsiaalsete kitsenduste ja servituutide vajaduste näitamine. Juurdepääsu lahendamiseks on ptk-s 1 kirjeldatud erinevad võimalused, mis täpsustuvad planeerimise käigus. Planeeringuala suurus on ca 9033 m². Üldplaneeringu kohaselt ei tohi hajaasustusalal ehitada reeglina alla 2000 m2 kruntidel ning vallavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 1 ha. Korralduses 255 on leitud, et DP on ÜP kohane. Käesoleva eelhinnangu objektiks olev DP kattub toona algatatud DP alaga, kuid hõlmab oluliselt suuremat pindala. Vallavalitsuse andmetel kavandatakse käimasolev DP menetlus lõpetada ning alustada uut. 2.5 Haljala valla arengukava aastateks 2023-2038 Haljala Vallavolikogu kinnitas 24.09.2024 määrusega nr 69 Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2025-2028. Valla nõrkustena on välja toodud muuhulgas halb elamufondi olukord. Samuti peetakse probleemiks elanike väikest asustustihedust ja elanike hooajalist kõikumist ja elanikuks registreerimata suviliste suurt arvu, kinnisvaraturu piiratust ja rendipindade vähesust. Arengustrateegia keskne fookus on suunatud järgmiste tulemuste saavutamisele: rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamine, selle tarvis elamuehituse arendamine, noorte tagasirände soodustamine, rahvatervise edendamine, elanike rahvastikuregistrisse registreerimise kohustuse meelde tuletamine/…/. Soovitud seisund 2038: looduse elurikkus ja mitmekesisus, ökoloogiline tasakaal on säilitatud ja suur osa vallast on väärtustatud loodus- või kultuurmaastikena. Roheline võrgustik toimib nii ökoloogiliste ja puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna./…/ Toetatakse püsielanikele sobivate planeeringulahenduste saavutamist ja uuteks elamukruntideks tingimuste loomist. DP ellu viies on võimalik rajada aastaringselt kasutatavate elamute arendusala ilma loodusmaastike terviklikkust ja sidusust oluliselt kahjustamata, mistõttu on DP Haljala valla arengukava eesmärkidega kooskõlas. 14 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 3 Mõjutatav keskkond Planeeringuala asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Eisma külas ja hõlmab 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Nõmmemaage (88703:002:0017), Tagakarjamaa (88703:002:2550), Õie (19101:001:0746) maaüksuseid ja osaliselt Kunda metskond 7 (88703:002:1460) maaüksust. DP ala pindala on ca 6,04 ha. DP ala ümbritsevad lääne suunast mitmed elamumaa sihtotstarbega maaüksused ja ida suunast maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused (Tabel 1). Planeeritav ala paikneb nii Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kui ka kehtiva üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalal piirnedes lääne suunast tiheda asustusega suvilate piirkonnaga. DP algatamise taotluse kohaselt on tegemist võsastunud alaga, kus kasvab üksikuid täismõõdus puid. Metsaportaali andmetel Tagakarjamaa maaüksuse puhul tegu noorendikuga. 2010. aasta augustitorm murdis DP alal ja lähiümbruses (Eisma-Karepa-Rutja-Toolse rannaaladel) maha kümnete hektarite ulatuses metsa, muutes drastiliselt maastikupilti. Maaüksuse põhjaosas esineb täna sanglepa enamusega tarna-angervaksa kasvukohatüüpi kuuluv kooslus ja lõunaosas kase enamusega jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi kuuluv kooslus. Puistu on u 10 aasta vanune. Õie maaüksus on osaliselt lage ja osaliselt angervaksa kasvukohatüübi keskealine kase enamikuga puistu. Nõmmemaage maaüksuste kohta inventeerimisandmed puuduvad, kuid Maa-ameti ortofotode järgi on osaliselt tegu maaüksuse äärealade puhul lageda alaga ja keskosas esineb lehtpuuenamusega puistu (Joonis 5). Takseerandmetega metsaaeraldiste alusel on tegu II boniteediklassi kuuluva metsamaaga. Joonis 5. Olemasoleva olukord sh kõrghaljastus. Valgega on märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht. Allikas: Maa-ameti kaldaerofoto 17.04.2023. Planeeringualal ei paikne EELIS andmebaasi alusel kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Läheduses paiknevatest kaitstavatest loodusobjektidest paikneb u 750 m kauguselt, teisel pool Eisma-Kandle kõrvalmaanteed, II kategooria kaitsealuse linnuliigi, metsise (Tetrao urogallus) elupaik KLO9102197. Elupaik on kaitse all Andi metsise püsielupaigana KLO3000617. Püsielupaiga 15 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 liikumispiiranguga sihtkaitsevöönd (KLO3100721, Andi metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd) jääb planeeringualast u 680 m kaugusele. Püsialupaiga osaks olev piiranguvöönd algab DP lõunapiirist u 20 m kauguselt. DP alast ca 510 m kauguselt ida suunas paikneb I kategooria kaitsealuse linnuliigi, merikotka (Haliaeetus albicilla), elupaik KLO9127694. Elupaik on kaitse all Eisma merikotka püsielupaigana (KLO3001892). Viimatisel EELISesse kantud seirel 2023 a oli pesa edukalt asustatud. Pesa ise jääb planeeringualast u 825 m kaugusele. PlutoF4 andmetel DP alal kaitsealuseid liike registreeritud ei ole. DP ala läheduses on vaadeldud III kaitsekategooriasse kuuluvat valge-toonekurge (Ciconia ciconia). „Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigilise rahalise hindamise, sh metoodika väljatöötamise“ e. ELME25´6 kaardikihtide andmete järgi on Tagakarjamaa maaüksuse metsamaa pea tervikuna ja Õie maaüksuse kirdeosa näol tegemist B klassi metsaga ehk keskmises seisundis metsaga. Õie maaüksuse kesk- ja edelaosa liigitub suuresti C klassi e. samuti keskmises seisundis metsaalade hulka. ELME2 kaardikihi andetel esineb Tagakarjamaa maaüksusel paikneva rohumaa läheduses väikesel pinnal D seisundiklassi (e. viletsas seisundis) liigitatud metsa. Tagakarjamaa maaüksusel paiknev rohumaa liigitatud C seisundiklassi niiduks ehk kehvas seisus ja valdavalt taastamisvajadusega või hooldamist vajavaks pärandniiduks, millel puudub hooldus ja mille hiljutine seisundihinnang (viimase 5 aasta jooksul) on C (olenemata puittaimede katvusest). Nõmmemaage maaüksus on ELME2 hindamisest välja jäetud, kuna see ei kuulu enam looduslikus seisundis maade hulka. Antud asukohas kujundas metsamaa seisundiklassi B määramist ilmselt maa kuulumine järjepideva metsamaa piirkonda ca 75 a jooksul. Maa-ameti pärandniitude kaardikihi andmetel DP alal pärandniite ei leidu. Koostatud geoaluse andmetel on planeeringuala reljeef suhteliselt tasane kuid tõuseb kergelt lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 16,9-30,9 m. Planeeringualal ei paikne maaparandussüsteeme. Õie maaüksuse lõunaosa ja planeeringuala Kunda metskond 7 maaüksusega kattuva ala paikenvad Altja-Rutja liivamaardla alal (registrikaardi nr 368). Maa-ameti geoloogiliste kaartide andmetel jääb planeeringuala kaitstud põhjaveega piirkonda. DP alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte, pärandkultuuriobjekte ega pärandniite. DP ala paikneb Mere, Kajaka ja Sõnajala väikekohtade/aianduskooperatiivide vahetus naabruses, jäädes lähimast tihedamalt kasutuses olevast teest teisele poole ehk suvilate ja (teelt vaadates) nende taga paiknevate metsamassiivide vahele. Arhitektuuriliselt on eelpool mainitud naabruskond eklektiline- on mõned kaasaegsemad traditsioonilist laadi ehitised, mõned uuemad palkmajad ja valdava enamuse moodustavad nõukogude ajastu nn telksuvilad (ingl. k. A-frame). 4 https://plutof.ut.ee/ 5 https://keskkonnaagentuur.ee/elme 6 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320 16 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 4 Võimalikud keskkonnamõjud 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine EELIS andmebaasi alusel algavad lähimad Natura 2000 ala ca 2,2 km kaugusel lääne suunas. Tegemist on omavahel kattuvate Lahemaa linnuala (RAH0000089) ja Lahemaa loodusalaga (RAH0000601). Arvestades planeeringuala ja Natura alade ulatuslikku vahemaad ning nende vahele jäävaid asustatud alasid ning kavandatava tegevuse iseloomu (elamute rajamine), siis Natura 2000 alad jäävad kavandatava tegevuse mõjualast välja ning ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele on välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele DP alast u 20 m kaugusele jääb Andi metsise püsielupaik. Metsise elupaiga kaitseks loodud püsielupaik jääb kavandatud eluhoonete kruntidest üle 200 m kaugusele ning kavandatavad eluhoonete krundid külgnevad juba olemasolevatega. Metsise elupaigad on eeskätt tundlikud raie ja kuivendustegevuse suhtes, mida hinnatava detailplaneeringuga püsielupaika mõjutavana ei kavandata. Planeering võib suurendada liikluskoormust ja sellega kaasnevaid häiringuid püsielupaigaga külgneval teelõigul. Arvestades planeeringu mahtu võib siiski eeldada, et liiklusest põhjustatud häiringud on vähesed ning püsielupaiga sihtkaitsevööndi osas, kus paiknevad häiringute suhtes eriti tundlikud metsise mängualad, jäävad planeeringualast piisavalt eemale, et häiringud oleksid välditud. Arvestades püsielupaiga kaugust ja selle tundlikumate osade paiknemist, siis DP elluviimise oluline ebasoodne mõju püsielupaiga kaitse eesmärgile puudub. DP alast u 510 m kaugusele ida suunda jääb merikotka elupaik. Merikotkast ohustavate tegurite seas on elamuarendusega seotud võimalik inimesepoolne häirimine, mis (olenevalt kaugusest) võib mõjutada merikotka sigimisedukust. Häirimise all peetakse seejuures silmas peamiselt metsatöid, metsateede rekonstrueerimist (sh kaudselt, suurendades ligipääsetavust) jm metsa majandamisega seotud tegevusi. Antud planeeringuala jääb merikotka elupaigast piisavalt kaugele, et oleks välditud olulised planeeringu elluviimisega kaasnevast raadamisest ja raiest tulenevad häiringud elupaiga suhtes. Planeeringualale elamute rajamisel ei ole oodata olulist merikotka elupaiga metsaala kasutuse suurenemist kui planeeringuga ei kaasne inimeste suunamist ümbritsevale metsaalale. Vajalik on lahendada planeeringu koostamisel inimeste vaba aja veetmise võimalused planeeringuala piires ja vältida inimeste suunamist merikotka ja metsise elupaikade suunal metsaaladele. Planeeringuala puhul ei ole oodata, et planeeringu elluviimisel väheneksid merikotka olulised toitumisalad. Planeeringualale ei jää merikotkale sobilikke toitumisveekogusid. Arvestades merikotka elupaiga kaugust ja sobilike toitumisalade puudumist planeeringualal, siis DP elluviimise oluline ebasoodne mõju merikotka elupaigale puudub. Imetajate, kahepaiksete, roomajate, putukate ja kaitsealuste taimeliikide esinemise kohta kavandatava tegevuse alal info puudub. Alal leidub rohumaad ja eri vanuselist metsa, seega võib eeldada, et tegemist on võrdlemisi kompleksse alaga. Samas puudub info et alal esineks kaitsealuste liikide elupaiku või kasvukohti. Puuduvad eeldused (nt poollooduslikud kooslused, vanad inimtegevusest puutumata metsaalad vms) kaitsealuste liikide oluliste elupaikade 17 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 esinemiseks. Ökosüsteemide seisundi andmestiku alusel ei ole tegu heas seisundis ökosüsteemide esinemisalaga. Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata. Kuna praegune looduslikus seisundis ala asenduks elamualadega, siis mõju bioloogilisele mitmekesisusele on eeldatavalt negatiivne, kuid kuna tegu ei ole eeldatavalt kõrge ökoloogilise väärtusega alaga, siis olulist negatiivset mõju ei ole oodata. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest7. Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on8: - Elurikkuse kaitse ja säilitamine. - Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine - Rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine. Rohevõrgustik koosneb elementidena tugialadest ja ribastruktuuridest ehk rohekoridoridest. Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad; (Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks elupaikade ja sidusalt liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna. Detailplaneeringu ala jääb nii kehtiva maakonnaplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu eskiislahenduse kohaselt rohevõrgustiku tugialale. Planeeringuala kruntideks jaotamine ja elamualana kasutuselevõtt praeguse metsamaa asemel on vastuolus kehtivate rohevõrgustiku kasutustingimustega, sealjuures võib esineda vastuolu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega (vt 2.1). Planeeringu elluviimisel ei saa välistada mõningast ebasoodsat mõju rohevõrgustikule. Tegu on küsimusega, mis on võimalik lahendada planeeringu koostamisel ning eelhinnangu koostaja ei näe vajadust sellest tulenevalt planeeringu KSH algatamiseks. Maakonna tasandi rohevõrgustiku alade täpsustamine oleks küll korrektne teha pigem üldplaneeringu koostamisel, mille käigus on võimalik rohevõrgustiku toimivust analüüsida terviklikult ulatuslikul alal. Planeeringulahenduse koostamise lähteseisukohtade hulka võib anda soovituse nn liituvate õuedega planeeringulahenduse koostamiseks, kus ehitusalata krundi osad kavandatakse külgnevana nii, et moodustaksid võimalikult suured tervikud. Oluline on ka seejuures, et neid 7 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 8 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 18 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 tervikuid ei eraldataks väikeulukite liikumist välistavate piirdeaedadega. Piirdeks võiks kasutada hekk- või muid looduslähedasi maastikukujunduslikke lahendusi, mis ei takista pisiimetajate ja teiste väikeloomade liikumist. Vajaduse korral võiks eluspiire (nt hekk) ääristada pigem vahetut õueala ümber hoonete, mitte kulgeda mööda kinnistu piiri. Selliselt on võimalik rohevõrgustiku toimimajäämine inimtegevust taluvate elustikurühmade osas. 2000-2500 m² suuruste elamukruntide puhul planeeringuala sidusus rohevõrgustiku osana ei jää toimima suurulukite ja inimpelglike liikide osas, sest elamutevahelised maksimaalsed võimalikud vahemaad on liig väikesed. Samas on piirkonnas suured loodusmaastiku massiivid ja planeering ei katkestaks rohevõrgustiku sidusust. Arvestades antud rohevõrgustiku tugiala ulatuslikkust ja head sidusust, siis ei ole oodata, et planeeringuga soovitav olemasoleva kompaktse asustusega ala laiendamine vähendaks oluliselt tugiala looduslikkust või põhjustaks antud asukohas olulist rohevõrgustiku killustamist. DP lahendust on võimalik koostada nii, et rohevõrgustik jääks osaliselt toimima. 4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Õie maaüksuse lõunaosa ja teemaaks planeeritud ühendus Kunda metskond 7 maaüksusega kattuvad Altja-Rutja liivamaardla alaga. DP elluviimine ei vähenda oluliselt liivamaardla kasutuselevõttu, kuna teemaaks kavandatud maa-ala pindala kattub maardlaga ca 800 m² ulatuses. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka elamute kasutusperioodiga. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostust9 Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel alal ei leidu. Arvestades kinnistu varasemat maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. 4.5 Mõju pinna- ja põhjaveele DP algatamise taotluse kohaselt ja piirkonna tehnovõrkude andmetel ei ole võimalik liituda vaadeldavas piirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Veevarustus ja kanalisatsioon on viimase taotluse kohaselt vajalik lahendada DP käigus. Haljala valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031 kohaselt ei ole lähiajal plaanis rajada täiendavaid rajatisi Eisma külla. Arvestades keskmiseks veetarbeks inimese kohta vastavalt EVS 9 Jääkreostuseks ei loeta pärast 07.06.1998 tekkinud reostust, sest siis jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte. 19 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 921:2022 soovitusele 0,12 m3 ööpäevas, siis antud kavandatavate elamukruntide veetarbimine oleks arvestuslikult 19 x 3 in x 0,12 ehk u 6,84 m3/d ehk 2497 m³/aastas. EVS 921:2022 kohaselt juhul kui veega kastetakse eramute aedu, siis kastmisperioodil (juuni-august) võib aia kohta veetarbeks võtta 400 l/ööp ehk suve perioodil võib veetarve olla oluliselt suurem. Keskmine oodatav veetarve jääb alla 10 kuupmeetrit ööpäevas (mis on keskkonnaloa vajaduse künnis), mis tähendab et tegu on vähese mõjuga veetarbega. DP algatamise staadiumis ei ole planeeringuala reoveekäitluslahendus teada. Kuna tegu ei ole reoveekanalisatsiooniga kaetud piirkonnaga, siis tuleb tõenäoliselt alale kavandada kohtpuhasti(d) või reoveekogumismahutid. Järgida tuleb veeseaduse ja selle alamaktide nõudeid. Reovee puhastuse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Antud ala puhul tuleb arvestada, et lähialal puuduvad veekogud kuhu nõuetekohaselt puhastatud heitvesi suunata. Seega on tõenäoliselt ainsaks lahenduseks kohtpuhasti rajamisel heitvee immutamine. Arvestades põhjavee kaitstust ja pinnakatte eeldatavat paksust, siis on immutamine antud asukohas tehnoloogiliselt eeldatavalt võimalik. DP alale lähim registris olev puurkaev (PRK0068603) asub Laine vkt 7 (88704:006:0070) maaüksusel ja võtab oma vee Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist. Puurkaevu sügavus on 78 m ja veekihi lasuvus-sügavus 60-78 m. Registri andmete alusel puurkaevu vesi vastab enamike komponentide sisalduse ja kvaliteedi näitajate poolest joogivee nõuetele, väljaarvatud raua sisaldus 0,66 mg/l (joogivee piirnorm 0,2 mg/l); soovitav töödelda rauaeraldusseadmega ja enne kasutuselevõttu kaevu pumbata hägususe vähendamiseks. Lähima puurkaevu (PRK0068603) geoloogilise läbilõike andmete kohaselt levib alal 30 m tüsedune saviliivmoreeni kiht, mille all on 29 m tüsedune savi kiht. Edasi (sügavuti) levib alal 19 m tüsedune liivakivi kiht. Geoloogilise läbilõike järgi võib eeldada, et tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. 29 m paksune savikiht toimib tõhusa veepidemena. Teadaolevalt on ala kohati liigniiske, täpsemalt DP ala põhjaosas. Liigniiskus viitab kõrgele pinnaseveetasemele, kuid see mõjutab eeskätt pinnalähedast (vabaveelist) põhjaveekihti, mitte sügavamaid põhjaveekihte. Liigniisketele aladele ehitamisel on ilmselt vajalik vähemalt ehitiste alust maad täita. Liigniiskel alal täidab pinnas looduslikku „veehoidla“ rolli. Kui see nö hoidla maht maapinna täitmisega väheneb, tuleks DP-s ette näha, kuhu nähakse ette liigvee kogunemise alad. DP elluviimisel ei tohi vertikaalplaneering põhjustada täiendava sademevee valgumist naaberkinnistutele ja halvendada naaberkinnistute veerežiimi. Planeeringuala veevarustuse lahendus selgub planeeringu koostamisel. Antud piirkonnas on veevarustus valdavalt lahendatud puurkaevude baasil. Võrdlemisi suure arendusala puhul on soovitatav veevarustus rajada kruntidele ühiselt. Puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Nõuete järgimisel ei ole oodata kaevu rajamise ja kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Piirkonna kaevude veekvaliteedi andmete alusel võib eeldada, et võimalik on tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastav joogivesi kui rakendatakse puhastussüsteeme (eeskätt rauaärastus). Planeeringuala ei jää kehtestatud põhjaveevaruga piirkonda. Arvestades planeeritavate 20 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 elamuühikute hulka siis ei ole oodata veetarvet, mis ületaks 500 m3/ööp ehk tegu ei ole olulise veetarbega, mis vajaks põhjaveevaru hindamist. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui eelpool toodut arvesse võtta. Kuna piirkonnas puudub ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteem, siis tuleb planeeringu elluviimisel tagada ka rajatava veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi edasine hooldus. 4.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas. Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega. Ei ole oodata, et kavandatava elamu suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana. Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse vibratsiooni teket. Ehitustegevusega võib kaasneda mõningane valguse ja vibratsiooni tõus harjumuspärasest kõrgemaks, kuid vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba valgustatud alaga (planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad), siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Soovitav on vältida idasuunalist puuvõrade ja põõsaste valgustamist. Kus võimalik, tuleks eelistada liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust. Tänavavalgustuse (võimalikul) rajamisel kasutada valgust alla suunavaid 21 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 4.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Mõningane negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub lühiajaliselt eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning ehitusmasinate liiklussageduse näol. DP ala hilisem kasutus suurendab lähikonna teedel sõiduautode liikluskoormust, kuna ca 19 lisanduva elamu juurde planeeritakse ilmselt maksimaalselt 2 parkimiskohta. Tavapärane liikluskoormus tõuseks seega kuni 38 regulaarselt liikleva sõiduki võrra. Millist ligipääsuteed need lisanduvad sõidukid kasutama hakkavad ja kas need jagunevad erinevate ligipääsude vahel, on eelhinnangu koostamise hetkel täpselt määramata, kuid viimases DP algatamise taotluses on selleks välja toodud kolm võimalikku lahendust (vt ptk 1). Kasutusaegset heitgaaside mõju saab leevendada sujuva liikluslahenduse korraldamise abil. Kuna DP ala kasutuselevõtul tuleneb peamine müra tänavatel liiklevatest sõidukitest, siis peavad müratasemed elamualal vastama KeM määrusega nr 71 kehtestatud liiklusmüra normtasemetele. Koostatava ÜP elluviimisel on seletuskirja kohaselt lähtudes majanduslikest võimalustest eesmärgiks seatud ÜP rakendamiseks vajalikud esmalt järgmised tegevused- kohalike teede määramine ja seonduvate omandisuhete järkjärguline lahendamine. Ka DP alast läände jääva elamupiirkonna puhul on teadaolevalt plaanis vähemalt osaliselt hetkel eraomandis tee (-de) osas saavutada kokkulepped selliselt, et paraneks kinnistutele ligipääs avalikult teelt. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Eesti geoloogiakeskuse ja Eesti geoloogiateenistuse radooniriski kaardi10 kohaselt võib piirkonna pinnases esineda kõrget radooni sisaldust vahemikus 100-150 kBq/m³11. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni. Antud alal tuleb kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada korralik ehituskvaliteet vastavalt EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Koostatava ÜP kaardimaterjali alusel, mis on eelhinnangu koostamise ajal kättesaadav, kuuluvad Tagakarjamaa ja Õie maaüksused väärtuslike metsaalade hulka (Joonis 4), kuigi suund on võetud pigem sellele, et väärtuslike metsaalad piiritletakse siiski edaspidi vaid RMK kogukonnaaladega 12. Sellisel juhul DP ala väärtuslike metsaalade hulka kuuluma ei hakka. Üldplaneeringus on kavandatud väärtuslikud metsamaastikud määrata mitte nende kõrge ökoloogilise väärtuse järgi, vaid pigem nende paiknemise järgi asulate ümbruses. Eesmärgiks on metsaalade säilitamine, et tagada nende poolt pakutavad ökosüsteemiteenuste toimimine. Väärtuslike metsaalade määramine omab positiivset mõju nii inimeste tervisele ja heaolule, varale kui ka looduskeskkonnale. RMK kogukonnaalade säilimist piirkonnas DP elluviimine ei mõjuta. 10 https://gis.egt.ee/ 11 Selleks, et radoonisisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL riikides tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks pinnaseõhu radoonisisaldus olema madalam kui 50 kBq/m³ (Petersell jt, 2017). 12 RMK kogukonnaalad on määratud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses. 22 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele on neutraalne. 4.8 Mõju kultuuriväärtustele DP alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte, pärandkultuuriobjekte ega pärandniite. Lähim Eisma-Kandle kõrvalmaantee kaunis teelõik algab ca 600 m kauguselt DP ala lõunapiirist lääne suunas. DP ala ja kauni teelõigu vahele jääb kõrgete puudega metsaala. Mõju muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavatele kultuuriobjektidele puudub. 4.9 Mõju miljööväärtuslikule alale Kehtiva ÜP kohane miljööväärtuslik ala algab DP alast ca 200 m kauguselt põhja suunas. Kuna miljööväärtusliku ala piir on antud kohas jäänud samaks ka uue ÜP koostamisel, siis on ala paiknemine vaadeldav Joonis 4. DP võimalikku mõju lähedalasuvale miljööväärtuslikule alale võib liigitada, kui võimalikku ruumilist mõju. Ruumilist mõju hinnatakse potentsiaalse vaatleja seisukohast. Ainuke avalik tee, kust DP ala ja miljööväärtuslik ala võiks olla samaaegselt vaadeldavad olla, on Eisma-Kandle tee (Joonis 6). DP ala ja tee vahele jääb kõrghaljastus, mis ei luba DP ala ja miljööväärtuslikku ala siiski samaaegselt vaadelda. Mõningane vaate avanemine võib tekkida talvisel perioodil, mil puudel pole lehti. Eramaadest või teistest vaatepunktidest vaadelduna võivad kõnealused alad olla samaaegselt vaadeldavad liikudes Ristnõmme talu õuel. Ristnõmme talu juurest edasi kagu suunas metsamassiivide poole liikudes kaotab vaatleja jällegi vaateväljast miljööväärtusliku ala, mis jääb teisipidi uuesti kõrghaljastuse varju. Talude õued ja metsa-alad ei moodusta regulaarset vaatlejate trajektoori. Eelnevat arvesse võttes hindame, et DP ala visuaalne mõju miljööväärtuslikule alale on väheoluline. 23 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Joonis 6. Joonisel on näidatud (kollasega) võimalikud vaatepunktid (sinisega) märgitud Eisma- Kandle teelt. DP ala ja tee vahele jääb kõrghaljastus. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaldaerofotode andmebaas, pildistamise aeg 12.06.2020. Mõju miljööväärtuslikule alale on väheoluline. 4.10 Mõju väärtuslikule maastikule Planeeringuala jääb ka üldplaneeringu kohaselt I klassi väärtuslikule maastikule 13. Nagu on välja toodud ka eelhinnangu ptk-s 2.2 tuleb kehtiva ÜP kohaselt väärtuslikel maastikel tähelepanu pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Uute hoonete või rajatiste ehitamisel eelpool loetletud piirkondades hajaasustusalal võib vald nõuda detailplaneeringu koostamist. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist. 13 Väärtusliku maastiku määramisel üldplaneeringus on lähtutud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust „Lääne- Viru maakonna rannikuala“, mis kehtestati maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258. Planeering eraldiseisvalt käesoleval ajal enam ei kehti, vaid seda on täpsustatud kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga. 24 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Oluline on, et DP-ga kavandatavad uued hooned ei tohiks olla suurema mahu ja gabariitidega, kui piirkonnas olemasolevad hooned. Samas, antud olukorras tuleks arvestada, et DP taotluse kohaselt on naabruskonnas leiduvad hooned välisilmelt eklektilised, kuna tegemist on suvilate piirkonnaga. Tooni annavad nõukogude ajastu nn telksuvilad (ingl. k. A-frame), millised mahult ega välisilmelt ehk ei peaks olema see hoonestuslaad, mida tingimata jätkata. Avanevate vaadete seisukohalt tugineme suuresti samale analüüsile, mis ptk-s 4.9 miljööväärtusliku ala osas on koostatud ja jääme ka väärtusliku maastiku osas arvamusele, et oma asukoha tõttu DP ala avalikelt teedelt lähtuvaid vaateid ei mõjuta. Ka ptk-s 4.8 on välja toodud, et lähim Eisma-Kandle kõrvalmaantee kaunis teelõik algab ca 600 m kauguselt DP ala lõunapiirist lääne suunas. DP ala ja kauni teelõigu vahele jääb kõrgete puudega metsaala. Defineerides DP lähteseisukohtades ja projekteerimistingimusi väljastades täpsemalt, mis stiilis hooned ja fassaadi/katusekatte materjalid antud kohas järgiksid piirkonna väärtusliku maastiku ehitustraditsioone, on võimalik DP ellu viia ilma väärtuslikule maastikule ebasoodsat mõju avaldamata. 4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu14. Kavandatava projekti puhul on tegu elamute ja nende juurde kuuluva taristu arendamisega. Olulisi heiteallikaid, mis põhjustaksid kasvuhoonegaaside heiteid, ei kavandata. Tegu ei ole olulise kliimamõjuga projektiga. DP ala on hetkel valdavalt metsamaa ja vähesel määral looduslik rohumaa. Õuealade planeerimisel metsamaa pind väheneb, seega väheneb süsiniku sidumispotentsiaaliga maa-ala pind. Raadatav ala tuleb hüvitada vastavalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses kehtestatud regulatsioonile. Kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel (nii maa- kui õhksoojuspumpadel) põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk 14 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 25 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast. Samuti on oluline planeeringus soosida lokaalseid taastuvenergia lahendusi (nt päikesepaneelid katustel). Planeeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata kliimakindluse küsimustele. Maksimaalselt tuleb säilitada kõrghaljastust soojussaarte tekke vältimiseks. Sademeveelahenduste puhul eelistada looduslähedasi sademeveelahendusi. 4.13 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. 26 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt. KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:  Bioloogilise mitmekesisuse ohustamise vältimiseks ehitustööde käigus on soovitav pinnase ettevalmistustöid (nt koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet ja raadamist teostada pesitsusvälisel (september-märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist ja olulist häiringut.  DP alal leiduv kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada ja teha seda võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid).  Ala ökoloogilise väärtuse toetamiseks tuleks planeeringus näha ette krundisisese uue kõrghaljastuse rajamine ja sealjuures eelistada putuktolmlevaid puuliike (remmelgad, vaher, pärn jt).  Eelistada nn liituvate õuedega planeeringulahendust, kus ehitusalata krundi osad kavandatakse külgnevana nii, et moodustaksid võimalikult suured tervikud. Piireteks võiks kasutada hekk- või muid looduslähedasi eluspiirdeid ja (vajadusel) näha need ette ääristama pigem vahetut õueala ümber hoonete.  Metsaala alusmetsa raiega kaasneva pesitusvõimaluste vähenemise kompenseerimiseks on soovitatav püstitada säilitatavasse kõrgpuistusse pesakaste. Täpsem info pesakasti mõõtude ja tüüpide kohta: https://www.eoy.ee/ET/12/33/pesakastid-lindudele/. 27 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025  Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud suuremaid kive on soovitatav kasutada haljastuselementidena, nt rajada kivihunnikuid või -aedu säilitatava kõrgpuistu lähinaabrusesse. Suuremad kivid võivad haljastuses ka üksikuna kasutust leida. See ilmestab maastikku ja annab lindudele võimaluse neil istudes saaki (putukaid) valvata. Kivihunnikud ja –aiad võivad olla kombineeritud alpimäeks. Kivide paigutamine peab toimuma viisil, mis on ohutu inimesele (vältida varisemisohtu), ent samas pakub kividevahelisi tühimikke (ei ole sidusainega täiel määral kinnitatud), võimaldamaks neis pesitseda.  Valgustuslahenduste projekteerimisel arvestada, et need ei häiriks metsaelustikku ja vajadusel ette näha leevendavaid meetmeid. Soovitav on vältida kirde- ja idasuunalist puuvõrade ja põõsaste valgustamist. Kus võimalik, tuleks eelistada liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust.  DP koostamisel tuleb teha koostööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega ja selgitada võimalike riigikaitseliste piirangute esinemine ja ulatus planeeringuala suhtes 15.  Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.  DP elluviimisel ei tohi vertikaalplaneering põhjustada täiendava sademevee valgumist naaberkinnistutele ja halvendada naaberkinnistute veerežiimi.  Puurkaevude rajamisel tuleb järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid.  Kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel (nii maa- kui õhksoojuspumpadel) põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast. Samuti on oluline planeeringus soosida lokaalseid taastuvenergia lahendusi (nt päikesepaneelid katustel).  Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.  Antud alal tuleb kasutusele võtta asjakohased radooni vähendamise meetmed ja tagada korralik ehituskvaliteet vastavalt EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 15 Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala osaliselt riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse 28 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 29 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.09.2025 Kasutatud allikad Allikmaterjalid „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+“ ja maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane- virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-2030/ Vihula valla kehtiv üldplaneering. Kättesaadav: https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering Haljala valla arengukava aastateks 2023-2038. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/9202/4036/HVVK_240924_M69_Lisa1.pdf Andmebaasid EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee ELME: https://keskkonnaagentuur.ee/elme https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6 e4829320 Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee Loodusvaatluste andmebaas: https://lva.keskkonnainfo.ee/ Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html PlutoF: https://plutof.ut.ee/ VEKA: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx Seadused ja määrused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4) Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 30  LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS 1. Detailplaneeringu nimetus Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneering 2. Planeeringu tellija Detailplaneeringu koostamise korraldaja Haljala Vallavalitsus , kuna tegemist on kehtiva Vihula valla üldplaneering ut muutva detailplaneeringuga. 3. Planeeringust h uvitatud isik Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistu te omanik HUMUS INVEST OÜ. 4. Detailplaneeringu koostamise l ähtematerjalid 4.1. Planeerimisseadus (PlanS) ; 4.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ( KeHJS ) ; 4. 3 . Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 ) ; 4. 4 . K oostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19. 12 .2017 otsusega nr 24 ) ; 4. 5 . Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 202 6 -202 9 (vastu võetud Haljala Vallavolikogu 19 . 0 8 .202 5 määrusega nr 84 ) ; 4. 6 . Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 2 7.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 ; 4. 7 . Muud asjakohased õigusaktid . 5. Planeeri ngu ala asukoht ja ulatus Haljala vallas Eisma külas asuv a Nõmmemaage (katastritunnus 88703:002:0017, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 9023 ,0 m 2 ), Tagakarjamaa (katastritunnus 88703:002:2550, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3 3505,0 m 2 ) ja Õie (katastritunnus 19101:001:0746, katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 17476 ,0 m 2 ) . Planeeringuala koosneb terviklikult Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistutest ning osaliselt Kunda metskond 7 kinnistust . Planeeringuala suurus on ca 6,0 hektarit. Juurdepääsuteede kulgemine planeeringualani ja planeeringuala siseselt selgitatakse välja planeerimismenetluse jooksul, kuna detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks on avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Maa- ja Ruumi ameti Geoportaali maainfo kaardirakenduse (hübriidkaart) kohaselt kulgevad osad teed/rajad planeeringuala vahetus läheduses ka praegu. Skeem 1. Maa- ja Ruumi ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala hinnanguline ulatus (märgitud punase piirjoonega , planeeringuala suurus ca 6,0 hektarit ). 6. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks alates 2500 m 2 (sealhulgas praegusel Nõmmemaage kinnistul alates 2000 m 2 ) suurustel kruntidel, samuti ärimaa ja roheala (kogukondlik vaba aja veetmise ala) krundi määramine, juurdepääsuteede lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamise nõue juhul, kui ühele maaüksusele kavatsetakse rajada enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 250 meetrit või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui viis abihoonet . Samuti on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel ning maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 1 hektar . Seetõttu on ehitusloakohustuslik e hoone te püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav . 7. Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse järgmised ülesanded lähtuvalt PlanS § 126 lõikest 1: P laneeringuala kruntideks ja otamine ; K rundi hoonestusala määramine; K rundi ehitusõiguse määramine; D etailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; E hitise ehituslike tingimuste määramine; E hitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; L iikluskorralduse põhimõtete määramine; H aljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; K uja määramine; 7.10. K uritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 7.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; S ervituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse määramine; P õhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; Muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeeri mis menetluse käigus muutuda või täieneda. 8. Vastavus kehtivale üldplaneeringule Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asu vad Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistud maakasutuse juhtotstarbe t a alal ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 „ Elukeskkonna aren gueeldused“ on toodud, et valla põhieesmärgiks on kujundada Vihula vallast meeldiv elamis- ja suvekodude piirkond. Ehitustegevuse reguleerimiseks seati üldplaneeringuga ehitustegevuse ja maakasutuse reeglid. Ehitustegevust võib arendada selleks sobivatel aladel, tagades sealjuures paikkonnale ainuomaste maastike (sh kultuurmaastike) ning asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilimise. Nende prioriteetide saavutamiseks on läbi üldplaneeringu reserveeritud maad elamuehituse ja ettevõtluse arendamiseks, samuti on antud maa reserveerimise kaudu võimalus sadamate, lautrite ja supluskohtade rekonstrueerimiseks. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.2 „ Senise maakasutuse säilitavad alad nn valged alad“ on toodud, et valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu. Planeeringualale jäävate maa-alade katastriüksuste sihtotstar bed on 100% maatulundusmaa. Kuna Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistud asuvad põhimõtteliselt kogu ulatuses metsamaa kõlvikul, kuhu ei ole üldplaneeringuga perspektiivset elamuala määratud, siis on tegemist kehtiva Vihula valla üldplaneeringu muutmisega. Olemasolevat Eisma küla suvilapiirkonda soovitakse ulatuslikult laiendada. Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit: https://www.haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine#vihula-valla-yldplaneeringu-materjalid . Hetkel koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2 „Hoonestatava või arendatava maaüksuse suurusega seotud tingimused“ on toodud, et enam kui 2 ha suuruse arenduse kavandamisel detailplaneeringuga tuleb osa planeeritavast maast (näiteks 5%) kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks ( üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel . Koostamisel oleva üldplaneeringu peatükis 4.3 „Ehitusõiguse määramisega seotud tingimused“ on märgitud, et elamuga hoonestatava maaüksuse abihooneid (va. põllumajandusliku kasutusotstarbega nt viljakuivati) ei ole lubatud kavandada põhihoonest kõrgemaks, ega tohi kujuneda maaüksusel domineerivaks. Põhjendatud juhul (liigniiskus, üleujutusoht, geoloogia) määratakse hoone suurim lubatud sügavus projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. 9. V astavus kehtivale maakonnaplaneeringule Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugiala de le ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise arengu suunad. Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit: https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/kehtivad-maakonnaplaneeringud/laane-viru-maakond . 10 . Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Planeeringu koostamise menetlus algab planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisega. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamise/algatamata jätmise otsuse tegemine volikogus. Eelnevalt tuleb teha: KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine; Lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks ning kokkulepped detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks. Kuni kolm kuud 13.11.2024 l eping nr 7-1/85-37 Detailplaneeringu eelnõu koostamine koos võimalike uuringute (nt geoaluse koostamine jms) läbiviimisega. Kuni neli kuud Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek veebis, paberkandjal materjalid Haljalas ja Eismal (suvisel ajal) või Karepal (talvisel ajal) . Laekunud arvamustele vastuskirjade koostamine. Avaliku arutelu korraldamine. Kaks kuud Detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmine. Vajalike ja põhjendatud muudatuste sisseviimine planeeringulahendusse. Kooskõlastuste saamine planeeringu koostöö tegijatelt. Kuni kolm kuud Detailplaneeringu vastuvõtmine volikogus Üks kuni kaks kuud Detailplaneeringu avalik väljapanek veebis, paberkandjal materjalid Haljalas ja Eismal (suvisel ajal) või Karepal (talvisel ajal) . Laekunud arvamustele vastuskirjade koostamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. Kuni kaks kuud Detailplaneeringu täiendamine lähtuvalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest Üks kuu D etailplaneeringu heakskiitmine Maa- ja Ruumiametis Kuni kaks kuud Detailplaneeringu kehtestamine volikogus Üks kuni kaks kuud Detailplaneeringu materjalide esitamine riiklikusse planeeringute andmekogusse PLANK 14 päeva 1 1 . Detailp laneeringu koostamiseks vajalikud uuringud 1 1 .1. Topo -geodeetiline uuring ; 1 1 .2. Kontaktvööndi analüüs ( PlanS -i mõistes planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ) ; 11.3. Planeeringualale juurdepääsuteede alternatiivide analüüs; 1 1 . 4 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ; 1 1 . 5 . Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ; 1 1 . 6 . Planeeri mis menetluse käigus selgu b täpsem uuringute vajadus . 1 2 . Detailp laneeringu koostamisel tehakse koostööd ( PlanS § 127 lõige 1 ) 1 2 .1. Päästeamet ; 1 2 .2. Terviseamet; 12.3. Transpordiamet; 12. 4 . Eesti Geoloogiateenistus ; 12. 5 . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 1 3 . Detailp laneeri ngu koostamisse kaasatakse isikud ja asutus ed (PlanS § 127 lõiked 2 ja 3) 1 3 .1. Planeeringuala n aaberkinnis tu t e Kunnari -Madise (katastritunnus 88703:002:2573 ), Ilvese (katastritunnus 88703:002:0157 ), Tarmo (katastritunnus 88703:002:0983 ), Kunda metskond 7 (katastritunnus 88703:002:1460 ) , Urmase (katastritunnus 19101:001:0745 ) , Kraavikalda (katastritunnus 88701:001:0755 ) , Sõnajala vkt 3 (katastritunnus 88703:002:2360 ) , Sõnajala vkt 9 (katastritunnus 88703:002:2240), Sõnajala vkt 2 (katastritunnus 88703:002:2260), Sõnajala vkt 1 (katastritunnus 88703:002:2250), Maage (katastritunnus 88703:002:0016), Kajaka vkt 23 (katastritunnus 88704:003:0210), Mere vkt 11 (katastritunnus 88704:003:0280 ) , Mere vkt 12 (katastritunnus 88704:003:0310), Mere vkt 10 (katastritunnus 88704:003:0270), Mere vkt 24 (katastritunnus 88704:003:0430), Mere vkt 13 (katastritunnus 88704:003:0400 ) , Mere vkt 14 (katastritunnus 88704:003:0390 ), Andrekse -Aadu (katastritunnus 88703:002:0301), Ristnõmme (katastritunnus 88703:002:1950) ja Pilgu (katastritunnus 88703:002:0260) omanikud (sealhulgas isiklike kasutusõiguste ja hoonestusõiguste omanikud) ; 1 3 .2. Elektrilevi OÜ , Telia Eesti AS; 13.3. Maa- ja Ruumiamet , Keskkonnaamet , Eisma külavanem ; 1 3 .3. Isikud, kes on ise avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud. 1 4 . Nõuded detailplaneeringu koostamiseks 1 4 .1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud, teed ja hooned min imaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul , kui see on vajalik planeeringulahenduse koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks. 1 4 .2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel tehnovõrkudega topo -geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui tehnovõrkude osas võrguvaldajatega. 14.3. Juurdepääsuteede või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu algatamisel kinnitatud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Haljala Vallavalitsusega. Servituutide seadmise tingimused ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. 14.4 . Pöörata tähelepanu kvaliteetse avaliku ruumi loomisele planeeringualal . Tutvuda ja kasutada detailplaneeringulahenduse koostamisel juhendmaterjali “Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast” https://planeerimine.ee/tooriistakast/ . 14. 5 . Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja peatüki 10.1 „Elamute projekteerimise reeglid hajaasustuses“ kohaselt tuleb elamukruntide rajamisel metsasele alale krundil olevast metsaala pindalast säilitada vähemalt 50%. 14. 6 . Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatüks 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on märgitud, et ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Seletuskirja peatükis 9.5 „Külamiljööga arvestamine ehitamisel“ on toodud, et uute hoonete ehitamisel on oluline nende sobivus küla miljöösse. Tähtis ei ole olemasolevasse külamiljöösse ajaloolise ilmega majade ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap. Uued hooned ei tohiks olla suurema mahu ja gabariitidega, kui olemasolevad hooned. 14. 7 . Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6.1 „Teedevõrk ja parkimine“ on kirjas, et juurdepääsuteed uutele planeeritavatele elamualadele tuleb kavandada detailplaneeringuga. Koostamisel oleva üldplaneeringu seletuskirja peatüks 4.3 „Ehitusõiguse määramisega seotud tingimused“ on toodud, et seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduse ks on juurdepääs avalikule teele (juurdepääs avalikule teele või pääs läbi teise maaüksuse servituudiga). 1 4 . 8 . Koostamisel olevas Haljala valla üldplaneeringus on elamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus Eisma küla lõunaosas põhijoonisel piiritletud osadel 2500 m 2 . Kuna käesolev planeeringuala piirneb Eisma lõunaosaga (ehk suvilapiirkonnaga), siis on mõ istlik elamuarenduse laienemisel lähtuda suvila piirkonnale rakenduvatest nõuetest. 1 4 . 9 . Koostada kontakt vööndi analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs) : 1 4 . 9 .1. D etailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis ), mis üksteist täiendavad. 14. 9 .2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liikumisskeem, milles on mä äratud juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega. 1 4 . 9 .3. D etailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega), staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise , vastuvõtmise või kehtestamise otsuse nimetuse, numbri ja kuupäeva. 1 4 . 9 .4. D etailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid . Muuhulgas märkida abihoonete arv ja suurused. 1 4 . 9 .5. D etail planeering u seletuskirjas esitatakse kontaktala ( planeeringuala ja selle mõjuala) analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3). 1 4 . 10 . Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5) . Mõjude asjakohasus tähistab seotust detail planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus. 14. 10 .1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda R ahandusministeeriumi koostatud juhendi st „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ htt p s://planeerimine.ee/dp/noustik/ , mille peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/docs/noustik/ 5 -detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/ . 14. 10 .2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse. 14. 10 . 3 . D etailplaneeringu koostamisel tuleb eeldatavalt hinnata planeeringulahenduse mõju I klassi väärtusliku maastiku säilimisele ja rohelise võrgustiku tugiala toimimisele . Samuti on detailplaneeringu koostamisel vajalik analüüsida planeeringulahenduses kliimamuutustega arvestamise võimalusi ( näiteks sagenev ate äärmuslik e ilmastikuolud e mõju , lokaalsed üleujutused ). Sellest tulenevalt kavandada planeeringulahenduses meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks. Samuti seada täiendavad meetmed planeeringulahenduse elluviimiseks, kuna planeeringuala asub kõrge radooniriskiga alal . Kuna tegemist on liigniiske alaga, siis analüüsida elamuarenduse rajamise võimalikkust planeeringualale, kasutades vajadusel mõju leevendavaid meetmeid . Kuna tegemist on ulatusliku elamuala kavandamisega Eisma suvilapiirkonna kõr vale , siis tuleb analüüsida võimalike juurdepääsuteede, vee- ja kanalisatsiooni lahenduste ning elektriliinide seoseid ja ühendamise võimalusi Eisma küla hoonestatud osaga , samuti planeeringualale ligipääsetavust ja liikuvust. T ähelepanu tuleb pöörata kvaliteetse avaliku ruumi loomisele. 14. 10 .4. Asjakohaste mõjude hindamise teemad võivad planeerimismenetluse käigus täieneda. 1 4 . 1 1 . Planeerimisel arvestada kehtiva Vihula valla üldplaneeringu nõudeid ning asjakohasel juhul koostatava Haljala valla üldplaneeringu nõudeid (võivad ajas muutuda). 1 4 . 1 2 . Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes kehtivatest normatiividest. 1 4 . 1 3 . Detailplaneeringus näha ette müra leevendavad meetmed hoone projekteerimisel. 14. 1 4 . Planeeringulahendus peab tugineva erinevate liikumisviiside analüüsile, mis sisaldab liikluse tekke väljaselgitami st ja selle mõju olemasolevale tänavav õrgule. 1 4.1 5 . Juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt. 14.1 6 . Määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastu s. 1 4 . 1 7 . Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vajadusel esitada detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis. 1 4 . 1 8 . Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse elamualadele. Vajadusel määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. 1 4 .1 9 . Vajaduse ilmnemisel kanna b v õimalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud huvitatud isik. 1 4 . 20 . Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem /situatsiooniskeem , kontaktvööndit iseloomustav joonis, tugiplaan /olemasoleva olukorra joonis , põhijoonis, tehnovõrkude joonis , planeeringulahendust illustreeritavad 3D joonised (M 1:500) ning vajadusel kehtetuks muutuva planeeringu joonis . 1 4 . 21 . Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste vormistus nõutav formaadis *. dwg või *. dgn ja avalikustamiseks *. pdf ) ning kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele. 14. 2 2 . Detailp laneering vormistatakse soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ ja Rahandusministeeriumi juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks “ 2022 alusel. 1 4 . 2 3 . Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu digitaalsed kihid esitatakse detailplaneeringu koostaja poolt PLANK-is kontrollitult. Haljala … detsember 202 5 nr 00 Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksus t e detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haljala vallas Eisma külas asuvate Nõmmemaage (katastritunnus 88703:00 2:0017 , katastriüksuse sihtotstarve 10 0% maatulundusma a , pindala 9023 m 2 ) , Tagakarjamaa (katastritunnus 88703:002:2550 , katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,35 hektarit ) ja Õie (katastritunnus 19101: 001:0746 , katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 17476 m 2 ) kinnistu te omanik esitas 08.05.2025 Haljala Vallavalitsusele täiendatud taotluse (algselt esitati 05.01.2023) detailplaneeringu koostamise algatamiseks , mis on registreeritud Haljala Vallavalitsuse dokumendi haldussüsteemis numbriga 7-1/8 5 - 40 . Samuti lisatakse planeeringuala sisse osa riigiomandis olevast Kunda metskond 7 (katastritunnus 88703:002:1460 , katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa , ca 0,29 h ektari suurune) kinni stust. Planeeritav maa-ala, suurusega ca 6,0 hektarit, asub Eisma küla s olemasoleva suvilapiirkonna kõrval . Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste d etailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks alates 2500 m 2 (sealhulgas praegusel Nõmmemaage kinnistul alates 2000 m 2 ) suurustel kruntidel, samuti ärimaa ja roheala (kogukondlik vaba aja veetmise ala) krundi määramine, juurdepääsutee de lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik e asukoh t a de määramine krun t i de l ning servituutide seadmise vajadus t e ja kitsenduste määramine. Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda. Maa- ja Ruumi ameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala lõunaserva liiva maardla ( aktiivne reservvaru ) . Väikeses osas ulatub planeeringualale ka riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Rutja lasketiir). Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Ehitisregistri andmetel ei paikne Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistutel ehitisi. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid . Haljala Vallavalitsuse 2 6 .0 5 .20 21 korraldusega nr 255 algatati Eisma küla Nõmmemaage maaüksuse detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk on olemasoleva maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, Nõmmemaage maaüksuse kruntimine neljaks eraldi krundiks, millest igaühe suurus vähemalt 2000 m 2 , et rajada sinna tulevikus neli suvilat-elumaja koos ühe abihoonega, kruntidele hoonestusõiguse määramine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahenduste näitamine ning potentsiaalsete kitsenduste ja servituutide vajaduste näitamine. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamise nõue juhul, kui ühele maaüksusele kavatsetakse rajada enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 250 meetrit või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui viis abihoonet. Samuti on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel ning maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 1 hektar. Seetõttu on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.2 „Senise maakasutuse säilitavad alad nn valged alad“ on toodud, et valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu. Planeeringualale jäävate maa-alade katastriüksuste sihtotstarbed hetkel on 100% maatulundusmaa. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asu vad Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistu d maakasutuse juhtotstarbeta alal ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Kuna Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie kinnistud asuvad põhimõtteliselt kogu ulatuses metsamaa kõlvikul, kuhu ei ole üldplaneeringuga perspektiivset elamuala määratud, siis on tegemist kehtiva Vihula valla üldplaneeringu muutmisega . Olemasolev at Eisma küla suvilapiirkond a soovitakse ulatuslikult laiendada. Käesoleva detai l pl aneeringuga antakse võimalus püsielukoh a loomiseks inimestele, kes soovivad elada maalises piirkonnas metsa ja mere läheduses , kes hindavad rannaküla olustikku ja võimalik, et aitavad kaasa rannaküla kuvandi hoidmisele ja arendamisele, kogukonna traditsioonide tekkimisele ja säilitamisele. Planeeringuala asub Eisma sadamast ja supluskohast u mbes 2 km kaugusel. Detailplaneeringu realiseerimisel elavneb piirkonna elu aastaringselt ning suureneb valla tulubaas. Planeeringuga kavandatav a ärimaa krun di loomine arendab teenus t e pakkumise võimalusi piirkonnas ning kogukondliku vaba aja veetmise ala rajamine loob võimaluse inimeste omavaheliseks suhtl emiseks . Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialadele ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise arengu suunad. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 2 punkti 1 alusel. KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017” ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas. Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik alljärgnevatel põhjustel: Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada; Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist; Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 02. 1 0 .202 5 kirjaga nr 7-1/ 85-45 detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile , Päästeametile , Terviseametile, Transpordiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele , Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Maa- ja Ruumiametile . Keskkonnaamet esitas … Päästeamet esitas … Terviseamet esitas … Transpordiamet esitas … Eesti Geoloogiateenistus esitas … Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas … Riigimetsa Majandamise Keskus esitas … Maa- ja Ruumiamet esitas … Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu ( Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected] ) ning koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus ( Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected] ). Detailplaneeringu koostaja on Kobras OÜ ( Riia tn 35, Tartu linn , e-post: [email protected] ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ ( Värvi tn 5, Tallinn , Kristiine linnaosa, e-post: [email protected]) . Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse. 13.11. 2024 sõlmiti detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga ja detailplaneeringu koostajaga kolmepoolne kokkulepe detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (registreeritud vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-1/85-37 ). Tulenevalt eeltoodust, huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 , 6 ja 10, § 125 lõikest 2, § 77 lõigetest 1 ja 3 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH eelhinnangut ning arvestades kehtivat Vihula valla üldplaneeringut: 1. Algatada Eisma külas Nõmmemaage (katastritunnus 88703:002:0017) , Tagakarjamaa (katastritunnus 88703:002:2550) ja Õie (katastritunnus 19101:001:0746) maaüksuste detailplaneeringu koostami n e määramaks ehitusõiguse üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks alates 2500 m 2 (sealhulgas praegusel Nõmmemaage kinnistul alates 2000 m 2 ) suurustel kruntidel, samuti ärimaa ja roheala (kogukondlik vaba aja veetmise ala) krundi määramine, samuti juurdepääsuteede lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine. Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22 toodud ülesandeid, mille loetelu võib detailplaneeringu koostamise l uute asjaolude ilmnemisel täieneda või muutuda . 2. Määrata planeeringuala suuruseks ca 6,0 hektarit . Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud otsuse lisas. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale. 4. Jätta algatamata detailpl aneeringu keskkonnamõju strateegilin e hindamine . 5. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. 6. Haljala Vallav olikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. PlanS § 139 lõike 2 alusel tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 7. Haljala Vallav olikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; ning planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. 8. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi detailplaneeringu algatamisest. 9. Detailplaneeringu algatamise otsusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025 . 10. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) volikogu esimees