Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030393 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T-KL_1030393.bdoc6551 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030393 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Andres Pajumets Kontaktisik Marlen Paabor Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Andres Pajumets taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Nogu külas Püssapalu kruusamaardlas Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 50 kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleja hakkab Nogopalu XII liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna teede- ja põhjendus tsiviilehituse varustamiseks. Täiteliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning tee muldkeha ehitamiseks, samuti trassitöödes täitematerjalina. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Nogopalu XII liivakarjäär Aadress Mäe-Pajumetsa, Nogu küla, Rõuge vald, Võru maakond Territoriaalkood 5434 Katastritunnus(ed) 69701:005:1491 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6403550, Y: 677000 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Rõuge vald, Võru maakond 0698 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 661 Maardla nimetus Püssapalu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Nogopalu XII liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 2.22 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2.22 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 9 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 7 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 7 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 50 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 122 tuh m³ 01.04.2025 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 97 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Andres Pajumets Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/522235 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.01.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogilineuuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025) Geoloogiafondi number 47190 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-72 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 18.06.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Nogopalu_XII_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Nogopalu_XII_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Nogopalu_XII_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Nogopalu_XII_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotlus_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_72_Voru_maakonna_Pussapalu_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Nogopalu_XIII_uuringuruumi_aruanne.asice 3/4 GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 9: ME_LAMAM.dgn Lisa 10: Maamudel_Nogopalu_XII.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Nogopalu XII liivakarjääri taotluse lisad Lisa 11: Nogopalu_XII_liivakarjaari_MKLT.asice 4/4 I 1 0.6/0.6 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja NOGOPALU XII Pa-11 (2007) 2.7 plokk 8 EK P 69701:005:3070 LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM Mätiku mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 163.50 160.20 plokk 18 EK pT PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA III plokk 17 EK aT Pa-7 (2007) PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA 162.20 0.3/0.3 0.4/0.4 K-5 158.80 6.7+ plokk 3.0 164.40 8 EK 158.40 K-4 P 157.40 157.70 (04.03.2025) 168.00 (09.01.2007) 161.00 2 II' 0.8/0.2 NOGOPALU XII 161.30 LIIVAKARJÄÄR (04.03.2025) 6.2+ 69701:005:1491 69701:005:1647 Piiri Mäe-Pajumetsa I' Andres Pajumets Nogopalu XII liivakarjäär K-3 1.6/0.2 plokk 50 TL aT 166.60 6.1+ 158.90 3 LEPPEMÄRGID 69701:005:1491 Mäe-Pajumetsa Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 159.90 (04.03.2025) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti nr K-2 1.6/0.2 Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 163.40 3.9+ 0661) piir 157.90 Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir 159.00 4 Prognoosvaru ploki piir 7 (04.03.2025) I I' 69701:005:1312 III' Geoloogilise läbilõike joon Rebase Maapinna samakõrgusjoon K-1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon 164.60 0.2/0.2 Nõlvaterviku alumine piir 157.90 6.5+ Kalda piiranguvöönd 5 II Elektripaigaldise kaitsevöönd 6 158.90 40.70 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (04.03.2025) plokk 8 EK P (06.11.2024) mõõtmise aeg Kobras OÜ kaevandid, 2025 (EGF 47190): K-4 Kaevandi nr Kattekihi paksus kokku / sh 0.8/0.2 Suudme abs kõrgus, m kasvukihi paksus, m 168.00 Lamami abs kõrgus, m 6.2+ Kasuliku kihi paksus, m 161.00 OÜ Eesti Geoloogiakeskus puuraugud, 2007 (EGF 7980): Pa-7 (2007) Puuraugu nr Kattekihi paksus kokku / sh 162.20 0.6/0.6 Suudme abs kõrgus, m kasvukihi paksus, m 2.7 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 158.80 Märkused: ANDRES PAJUMETS 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi juulis 2024 REIB OÜ geodeedid Madis Tammemets ja Kadi Kask (töö 0 10 20m VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA nr TT-6956T). NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade 1 cm võrguga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga ZWCAD 2023 Professional Edition. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 1 3 1:1000 2025-266 Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ Geoloogiline läbilõige III-III´ LEPPEMÄRGID WNW Andres Pajumets ESE WSW NE NNE SSW Nogopalu XII liivakarjäär Andres Pajumets Huumus (muld) Savine muld (täide) K-4 Nogopalu XII liivakarjäär K-4 69701:005:1647 168.00 168.00 69701:005:1312 69701:005:1491 69701:005:1491 Mäe-Pajumetsa Mäe-Pajumetsa Saviliiv kuni liivsavi Rebase Liiv Piiri 170 170 K-3 170 166.60 Andres Pajumets 169 169 169 Nogopalu XII liivakarjäär 69701:005:1491 Kruus Saviliivmoreen 69701:005:3070 168 168 168 Mäe-Pajumetsa 0.2 K-1 0.2 K-5 K-5 Mätiku 164.60 164.40 0.8 0.8 164.40 167 167 167 K-2 K-2 K-2 Uuringupunkti nr 163.40 0.2 163.40 Pa-11 (2007) 163.00 Suudme abs kõrgus (m) 166 166 166 163.50 165 4-1 165 1.6 165 1.6 Proovi võtmise intervall (m) 3.1 3.1 4-1 Kr 7,6% St 14,1% Kr 7,6% 2-1 Proovi number 0.2 164 0.3 TL 164 St 14,1% 164 0.3 Kr 22,5% kruusa sisaldus % 4.1 4.1 TL St 6,3% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % TL 0.2 0.2 maavara liik: TL - täiteliiv 1:2 163 163 163 5.5 0.6 EL - ehitusliiv 1:2 30 3-1 1:2 Kr 21,3% Kr 15,9% 162 St 7,0% plokk 50 TL aT 6.0 162 St 3,7% 6.0 162 2.0 Kihipinna sügavus (m) plokk 17 5-1 161.30 (04.03.2025) 1-1 1.6 161.30 (04.03.2025) 5-1 1.6 TL 2.8 EL 2.8 158.90 (04.03.2025) Kr 16,8% Kr 8,0% EK aT Kr 8,0% Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 161 St 18,8% 161 St 2,8% 2-1 plokk 50 TL aT 161 St 18,8% plokk 50 TL aT 2-1 7.0 EL Kr 22,5% 7.0 plokk 8 TL TL Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 1:2 Kr 22,5% 1:2 St 6,3% 159.00 (04.03.2025) EK P St 6,3% 3.3 TL 160 160 160 TL Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise piir 1:2 158.90 (04.03.2025) 159.00 (04.03.2025) 159.00 (04.03.2025) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 159 159 159 Maavaravaru plokkide piir 1:3 4.5 158.40 (04.03.2025) 7.7 158.40 (04.03.2025) 1:3 1:3 69701:005:1491 1:3 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1:3 1:3 158 158 158 Mäe-Pajumetsa 1:3 6.7 5.5 5.5 1:3 1:3 1:3 7.0 7.0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 157 157 157 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide 97 111 125 88 56 90 vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) 1:3 Süvenduse kalle ja kontuur Süvenduse tase ANDRES PAJUMETS VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni III-III´ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-266 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 1 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 plokk 8 EK P 69701:005:3070 Mätiku plokk 18 EK pT PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA plokk 17 EK aT plokk 8 EK P NOGOPALU XII 2 LIIVAKARJÄÄR 69701:005:1647 69701:005:1491 Piiri Mäe-Pajumetsa Andres Pajumets Nogopalu XII liivakarjäär 3 4 LEPPEMÄRGID 7 69701:005:1491 Mäe-Pajumetsa Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 69701:005:1312 Rebase Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti nr Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 0661) piir 5 Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir 6 Prognoosvaru ploki piir plokk 8 EK P Maapinna samakõrgusjoon vee peal Maapinna samakõrgusjoon vee all Kõlvikupiir Mets, põõsastik, rohumaa Veekogu Kalda piiranguvöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd ANDRES PAJUMETS Märkused: 0 10 20m 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA 2. Kaevandamise järgselt tehakse täiendav süvendamine, mille tulemusena kujuneb alale veekogu, v.a NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS põhjapoolsele alale, mis korrastatakse rohumaaks. 1 cm 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 159,0 m. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa-amet 12.09.2025. 5. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 3 3 1:1000 2025-266 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-266 September 2025 Tellija: Andres Pajumets VÕRUMAA, RÕUGE VALD, NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla X= 6403550, Y= 677000 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla Nogopalu XII liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla, Mäe-Pajumetsa (kü 69701:005:1491) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Andre Andres Pajumets Isikukood 36801036515 Kontaktisik: Marlen Paabor Tel 5358 6223 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 NÄITAJA ...................................................................................................................................................................................9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 9 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 18.06.2025. a korraldus nr 13-5/25-72. 2. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Andres Pajumets (36801036515) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Nogu külas Püssapalu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0661) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 50 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 18.06.2025. a korraldusega nr 13-5/25-72 aruandes „Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025)” (EGF aruande nr 47190) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Nogopalu XII liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Täiteliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning tee muldkeha ehitamiseks, samuti trassitöödes täitematerjalina. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Nogopalu XII liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub taotlejale kuuluval Mäe-Pajumetsa (katastriüksuse tunnus 69701:005:1491, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 97 847 m2) katastriüksuse põhjaservas. Nogopalu XII liivakarjäär asub Võrumaa keskosas, Võru linnast ca 11 km kaugusel lõunas Rõuge vallas Nogu külas metsa- ja rohumaal. Nogopalu XII liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57°44’19’’ p.l. ja 26°58’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5422 (graafiline lisa 1. Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise plaan). Nogopalu XII liivakarjäär piirneb edelast Rebase (katastriüksuse tunnus 69701:005:1312, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 94 905 m2) ja Taalbergi (katastriüksuse tunnus 69701:005:1557, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 13 563 m2) katastriüksusega. Läänest ja loodest piirneb liivakarjäär Piiri (katastriüksuse tunnus 69701:005:1647, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 17 178 m2) ning põhjast Mätiku (katastriüksuse tunnus 69701:005:3070, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 53 614 m2) katastriüksusega. Ülejäänud suundades jätkub Mäe-Pajumetsa katastriüksus. Nogopalu XII liivakarjäär piirneb loodest Püssapalu kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 0661) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 17, mille kasuliku kihi keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 3,58 m. Lisaks piirneb taotletav karjäär põhja, lääne ja lõuna suunast osaliselt Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru plokiga 8, mille kasuliku kihi keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 9,2 m. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Nogopalu XII liivakarjääri lääneosa kattub tehisjärve Nogu karjäärilump (EELIS kood VEE2140020, kuni 25 km2 valgalaga veekogu) kalda piiranguvööndiga. Nogu karjäärilump ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning on tekkinud endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri kaevandamistegevuse tulemusena. Ala ei ole korrastatuks tunnistatud. Nogopalu XII liivakarjäärist ida ja lõuna suunas asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin AS-50 (väline tunnus 3340015, 1-20 kV) ja AS-35 (väline tunnus 117403315, 1-20 kV), mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 meetrit ning elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (väline tunnus 3340017 ja 3340019), millel on kaitsevööndi ulatus on 1 meeter selle projektsioonist. Nogopalu XII liivakarjäär ei ulatu eelpool loetletud elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Nogopalu XII liivakarjäärist ca 190 m kaugusel ida suunas Nõiaste (katastriüksuse tunnus 69701:005:0004) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Nogopalu XII liivakarjäär Haanja kõrgustiku põhjaservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga mõhnastikul ja sandurtasandikul, kus glatsiofluviaalsete setete (valdavalt veeriseline kruus, selle lamamis eriteraline liiv, kohati esineb suurel hulgal jämedamat purdmaterjali – veeriseid, munakaid ja rahne) paksus ulatub kuni 20 meetrini ning mille lamamiks on viimase jäätumise punakaspruun moreen.2 Maapinna absoluutne kõrgus liivakarjääri alal jääb vahemikku ca 161,5 – 168,2 m, maapind on künklik. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Nogopalu XII liivakarjäär jääb Kagu-Eesti ühe suurema kruusa-liiva leiukoha, Püssapalu kruusamaardla, lõunaserva. Maardlas on arvele võetud kokku 41 maavaravaru plokki, neist 17 ehituskruusa, 16 ehitusliiva ja kaheksa täiteliiva plokki, lisaks on määratud kuus prognoosvaru plokki (kaks ehituskruusa plokki ja neli ehitusliiva plokki). Nogopalu XII liivakarjääriga osaliselt külgnev ehituskruusa prognoosvaru plokk 8 on kontuuritud Geoloogia Valitsuse poolt 1970., 1975., 1979. ja 1988. a. uuritud Püssapalu kruusamaardla uuringute põhjal. 1988. a. uuringu käigus rajatud puuraukudest jääb Nogopalu XII liivakarjääri lähialale PA-404 ja PA-408. Puuraugus PA-404 kasulikku kihti ei esinenud (kasvukihi all avati punakaspruun saviliivmoreen), puuraugu PA-408 andmetel on kasulik kiht esindatud kruusliivaga, milles kruusa sisaldus on ca 35% ning liiv on keskmiseteraline ja savine.3 Nogopalu XII liivakarjäär jääb endise Tehas „Võrukivi“ Nogopalu kruusakarjääri mäeeraldise põhjaserva ning piirneb läänest endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri mäeeraldisega. Nimetatud mäeeraldised on vormistatud 1960. ja 1970. aastail. Leiukoha geoloogilised luuretööd teostati 1959. aastal, kui rajati 4 šurfi ja 6 puurauku. Ükski puurauk ei läbinud tervet kruusakompleksi. Kruusakiht on uuritud ala piires sorteerimata ja kvaliteedilt ning iseloomult ühtlaseilmeline. Puuraukude kirjelduste järgi esineb leiukohas ühtlaseilmeline 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 12.09.2025). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu, 2005. 3 Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis hinnanguliste tööde aruanne (EGF aruande nr 4286). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad peene- kuni jämeteraline kruusakompleks liiva ja veeristega. Veeriste läbimõõt on valdavalt 2 – 5 cm, kulutatus keskmine kuni hea. Veerised ja kruus koosnevad valdavalt karbonaatseist kivimeist.4 Nogopalu XII liivakarjäär piirneb loodest vahetult Püssapalu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 17, mis on kontuuritud 2007. aastal Nogopalu V uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu tulemusena.5 Nogopalu XII liivakarjäärile lähimate puuraukude (Pa-7 ja Pa-11) andmetel moodustab kasuliku kihi ca 3 m paksune valdavalt karbonaatse koostisega kruus, mille liiva osis on segaterine ning kvarts-päevakivi koostisega. Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või savine liiv. 2025. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Nogopalu XIII uuringuruumis6, mille käigus rajati viis kaevandit sügavusega 5,5 – 7,7 m ning võeti viis proovi kasulikust kihist. Lisaks kasutati uuringus ka kaht uuringupunkti, mis rajati 2007. aasta geoloogiliste uuringute käigus ja neist võetud kolme proovi andmeid. Uuringu tulemusena kanti maavarade registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 50 (pindala 2,22 ha, varu kogus 122 tuh m3) ülal- ja allpool põhjavee taset. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori asedirektori korraldus 18. 18. juuni 2025 2025 nr 13-5/25- 5/25-72. 72. Võru maakonna Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025 maavarade registris Püssapalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Nogopalu XIII uuringuruumi piires arvutatud täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 2,22 ha – 122 tuh m3 (aruandes 50 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Nogopalu XII liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta märtsis kaevatud viie kaevandi (Ka-1 kuni Ka-5) andmete põhjal. Samuti on kasutatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal geoloogilise uuringu käigus puuritud kahe puuraugu (Pa-7 ja Pa-11) andmeid. Nogopalu XII liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,6 m paksune tumepruun, lõimiselt tolmune, liivane või kruusane huumus (kasvukiht, Q2_s). K-2…4 alal esines huumuskihi all 0,6 – 1,4 m paksuse täitepinnase kihina liivane kuni savine muld (Q2_t), mis on tumepruuni värvi, kohev, niiske ja sisaldab saviliiva pesasid. Kattekihi paksus uuringualal on 0,2 – 1,6 m, keskmine paksus on 0,4 m. Nogopalu XII liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 2,7 m kuni 6,7+ m, keskmine paksus on 5,5 m. Materjal on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud, st ükski sõelavahemik ei domineeri. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem liivakarjääri põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Kasuliku kihi hulka arvestati ka kaevandis K-4 liiva- ja kruusakihtide vahel esinenud 1,0 m paksune jääjärvelise halli-kollakaspruuni-kirju saviliiva-liivsavi (Q1jrVr_lg) vahekiht, mis ei ole eraldi kaevandatav. Saviliiv-liivsavi on pehme ja väheplastne pinnas. 4 Võru rajooni liiva- ja savikarjääride plaanid ja seletuskirjad. Võru rajooni kruusa- ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad (EGF aruande nr 6775). 5 Püssapalu kruusamaardla Nogopalu V uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 7980). 6 Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47190). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Kasuliku kihi lamamini 2025. aasta märtsis tehtud välitööde käigus ei jõutud, kõigis rajatud kaevandites jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Mõlemad 2007. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud avavad 1,1 – 1,2 m ulatuses kasuliku kihi lamamit. Liivakarjääri loodepiiril moodustab lamami jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg, hall, tiheplastne) ja liustikuline saviliivmoreen (Q1jrVr_g; hall, tiheplastne, sisaldab kohati peenkruusa). 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta märtsis põhjavesi kõigis viies kaevandis. Põhjavesi avati 4,4 – 6,7 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 158,4 – 161,3 m. Põhjavee tase Nogopalu XII liivakarjääri alal järgib üldist maapinna reljeefi, langedes sügavamale lääne suunas. Vee liikumissuund on samuti läände, vesi voolab maapinnas otse või läbi metsaserva rajatud kraavi tiigi (Nogu karjäärilump, EELIS kood VEE2140020) suunas. K-4 alal esines maapinnast 3,0 m sügavusel, saviliiva-liivsavi kihi peal, ajutise iseloomuga ülavett. Varasema geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi 2007. aastal rajatud puuraugus Pa-7. Nogopalu XII liivakarjäärist ca 18 m kaugusel lääne suunas asub tiik Nogu karjäärilump, mille veetaseme absoluutkõrguseks mõõdeti geodeetilise mõõdistuse ajal 2024. aasta juulis 158,91 m. 2025. aasta märtsis geoloogilise uuringu käigus jäi kõige tiigipoolsemate kaevandite (K-1, K-2, K-5) põhjavee absoluutkõrgus vahemikku 158,4 – 159,0 m. Nogopalu XII liivakarjääri loodeserva 2007. aasta uuringu käigus rajatud puuraugus Pa-11 põhjaveeni ei jõutud ning puuraugus Pa-7 esines põhjavesi maapinnast 4,5 m sügavusel (absoluutkõrgusel 157,7 m). Tuginedes 2024. aastal mõõdistatud Nogu karjäärilumbi veetasemele ja 2025. aastal mõõdetud veetasemetele kaevandites, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Nogopalu XII liivakarjääri alal 159,0 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Nogopalu XII liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 50). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud viie proovi andmeid ning 2007. aasta geoloogilise uuringu käigus võetud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kasulikust kihist võeti kokku kaheksa proovi, millest viis proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning kolm proovi ehitusliiva nõuetele. Kõikide proovide savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse kaalutud keskmise osas on tegemist plokk 50 puhul täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Plokk 50 liiv on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud materjal, milles ei domineeri ükski sõelavahemik. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem liivakarjääri põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Tabelis 1 on esitatud Nogopalu XII liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 50 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Tabel 1. Nogopalu XII liivakarjääri ploki 50 TL aT põhinäitajad NÄITAJA Nogopalu XII liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 50 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,6 32,0 15,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 68,0 92,4 84,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,8 18,8 8,7 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Nogopalu XII liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 50 nii ülal- kui allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 2,22 ha, varu 122 tuh m3) Kobras OÜ töö „Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 47190) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Püssapalu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 50. Mäeeraldise pindala on kokku 2,22 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 10 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 157,4 – 160,2 m. Mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult mäeeraldise piiriga (2,22 ha). Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib kruusane liiv, kusjuures liivasemad kihid paiknevad valdavalt ülalpool põhjavee taset ja kruusasemad kihid allpool põhjavee taset. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:3 (kallakus ~18°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Tabel 2. Nogopalu XII liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 50 TL aT 122 25 97 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 7 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest (mullast, mahuga 7 tuh m3) ja liivasest kuni savisest mullast (täitepinnas, mahuga 2 tuh m3) koosnev katend kogumahus 9 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m, mulla keskmine paksus on 0,3 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealse põhja ja nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Nogopalu XII liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise veepealsed nõlvad 6500 ~1950 Mäeeraldise põhi 1470 ~440 KOKKU 7970 7970 ~2390 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade ja põhja katmine 0,3 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus põhja-, lääne- ja edelaservas vahemikku 2 – 4 m ja lõuna- ja idaservas vahemikku 6 – 11 m (graafiline lisa 3. Nogopalu XII liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:3 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 2390 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 4260 m3 kasvukihti ning ca 2370 m3 muud katendit. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Nogopalu XII liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on valdavalt õhuke (0,2 – 0,8 m), ulatudes kohati kuni 1,6 meetrini. Maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset ning karjääriala täiendava süvendamise vajadus, kuna veealuse varu kihi paksusest tulenevalt ei moodustu ilma täiendava süvendamiseta nõuetekohast veekogu (vee sügavus peab olema valdavalt vähemalt 2 m). Ülalpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 4,8 m ja maksimaalne paksus on 8,8 m. Veepealse varu kaevandamine toimub valdavalt ühes astmes, vastavalt vajadusele kasutatakse kahte kaeveastet. Allpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 0,7 m ja maksimaalne paksus on 1,6 m. Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht ning karjääriala osaliselt nõuetekohaseks veekoguks süvendamise parameetrid. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali on võimalik välja vedada karjääri edelanurgast kulgeva eratee (ETAK tunnus 4812599) kaudu, mis ühendab tulevast karjääri ca 350 m kaugusel edelas asuva Rõuge- Kurgjärve-Haanja riigi kõrvalmaanteega nr 25148. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejäänud osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Nogopalu XII liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.7 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Nogopalu XII liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist tuleb taotletava Nogopalu XII liivakarjääri karjääriala kesk- ja lõunaosa osaliselt süvendada, et tagada nõuetekohane valdavalt 2 meetri sügavune veekogu. Maapõueseaduse § 42 lg 3 p 2 lubab eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljapool mäeeraldise piire kivimit ja setendit korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud mahus. Arvestades, et keskmine põhjavee tase on absoluutsel kõrgusel 159,0 m, on süvendamise minimaalne tase karjäärialal absoluutsel kõrgusel 157,0 m. Süvendamistasemele jõudmiseks tuleb kaevandada materjali väljaspool mäeeraldise piire mahus ca 14 tuh m3. Täpne süvendatava ala suurus ning eemaldatav pinnase maht esitatakse karjääri kaevandamis- ja korrastamisprojektis. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala põhjaosa rohumaaks, karjääriala kesk- ja lõunaossa kujundatakse ca 1,42 ha pindalaga veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusasel liival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool põhjavee taset asuval kruusasel liival on see väiksem kuni ~18° (nõlvus 1:3). Veekogu keskmine sügavus liivakarjääri alal on süvendamise järgselt vähemalt 2,0 m. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (huumus). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ning veepealne karjääripõhja osa seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1990 7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad eurot. Nogopalu XII liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Nogopalu XII liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Nogopalu XII liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); 8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Nogopalu XII liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Nogopalu XII liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,009 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kurista liivakarjääri kasulik kiht sisaldab jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Nogopalu XII liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,057 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Nogopalu XII liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 12 600 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 8 – 10 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Nogopalu XII liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähima majapidamise õueala Nogopalu XII liivakarjäärist ca 185 m kaugusel kagu suunas Nõiaste katastriüksusel (tunnus 69701:005:0004, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 29 322 m2) ja ca 285 m kaugusel edela suunas Rebase katastriüksusel (tunnus 69701:005:1311, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 9608 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. 5 Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub Nõiaste katastriüksuse õuealast ca 185 km kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 55 dB. Kuna Nogopalu XII liivakarjäär asub vana kruusakarjääri süvendis, siis väheneb otsenähtavuse puudumisel kagu ja ida suunas kaevandamistegevusest põhjustatud müra veelgi. Kui purustus-sõelumissõlm asub Rebaste katastriüksuse õuealast ca 285 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 51 dB. 10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 16.12.2024) Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Nogopalu XII liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Nõiaste katastriüksuse õueala juures otsenähtavuse korral ca 56,3 dB. Kuna Nogopalu XII liivakarjäärist ida suunas asub vana karjääri ligikaudu 18 m kõrgune nõlv, siis otsenähtavust ei teki ja müratase väheneb ligi 20 dB võrra, mistõttu ei ületata II kategooria elamuala päevast piirtaset. Rebaste katastriüksuse õuealal on hinnanguline müratase müratasemete summeerumisel ca 52,3 dB, mis jääb ca 7,7 dB võrra madalamale kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Nogopalu XII liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjäärialale ca 1,42 ha pindalaga veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 1,6 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva/kruusa hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ning osaliselt rohumaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Nogopalu XII liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Haanja looduspark (EELIS kood KLO1000469), asub liivakarjäärist lähimas punktis ca 70 m kaugusel ida suunas. Haanja looduspargiga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) ja Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022). Haanja looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Nogopalu XII liivakarjäär asub varasemalt kaevandatud alal ning karjääri vahetus läheduses puuduvad kaitsealuste liikde elupaigad. Seega ei avalda mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus mõju Haanja looduspargi ega Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala ja Haanja linnuala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele. 11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad 10. KOKKUVÕTE Andres Pajumets taotleb maavara kaevandamise luba Püssapalu kruusamaardlas (maardla registrikaart 0661) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Nogopalu XII liivakarjäär asub Võrumaal, Rõuge vallas, Nogu külas Püssapalu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 50. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,22 ha. Püssapalu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 50 kinnitatud varu kogus on 122 tuh m3. Mäeeraldisel kaevandatav varu kogus on 97 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 25 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 29.09.2025 Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19 KORRALDUS 18.06.2025 nr 13-5/25-72 Võru maakonna Püssapalu kruusamaardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas 26.05.2025 Eesti Geoloogiateenistusele Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande „Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025)“ (registreeritud 26.05.2025 nr-ga 13- 2/25-854; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 06.06.2025 kirjaga (registreeritud 06.06.2025 nr-ga 13-3/25-939). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 14.01.2025 korraldusega nr DM-128687-8 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522235. Maavaravaru on arvutatud plokis 50, mis paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Nogu külas katastriüksusel Mäe-Pajumetsa (tunnus 69701:005:1491). Aruandes moodustatud 50 plokk asub täielikult Nogopalu XIII uuringuruumi piires ning kattub osaliselt Püssapalu kruusamaardla ehituskruusa prognoosvaru 8 plokiga. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025 maavarade registris Püssapalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 2,22 ha – 122 tuh m³ (aruandes 50 plokk), 1.2. ehituskruusa prognoosvaru pindalal 66,13 ha – 6 085 tuh m3 (aruandes 8 plokk). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 661) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Andres Pajumetsale, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile, Rõuge Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor Anu Sihv Maavarade registri osakonna spetsialist 5472 0067 [email protected] 2 (2) Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-074 Aprill 2025 Tellija: Andres Pajumets VÕRUMAA, RÕUGE VALD, NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.04.2025) Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla X= 6403550, Y= 677000 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Peeter Lillak, Tanel Mäger. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. Aruanne ühes köites. Tekst 18 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti Geoloogiateenistus, Andres Pajumets. Nogopalu XIII uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Nogu külas Mäe-Pajumetsa (katastriüksuse tunnus 69701:005:1491, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 97847 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi kaardilehel 5422. Nogopalu XIII uuringuruumi teenindusala pindala on 2,22 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2024. aasta juulis läbi Nogopalu XIII uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus kaevati 2025. aasta märtsis Nogopalu XIII uuringuruumi viis kaevandit ning võeti viis proovi kasulikust kihist. Maavaru arvutati Nogopalu XIII uuringuruumis ühe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 50 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,22 ha pindalal 122 tuh m3. Nogopalu XIII uuringuruumi materjal vastab täiteliiva nõuetele: savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 8,7% ning kruusa (>31,5 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 15,6%. Plokk 50 liiv on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud materjal, milles ei domineeri ükski sõelavahemik. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem uuringuruumi põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Uuringuruumi jämepurdmaterjalist saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Nogopalu XIII uuringuruumis leiduvast jämepurdmaterjalist saadav killustik tee aluste alakihtidesse. Jämepurdse materjali purustamisel saadav kruuskillustik on sobilik kasutamiseks teedeehitusel, samuti saab jämepurdsest materjalist toota purustatud kruusa segusid. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga ning toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Jämepurdmaterjalist välja sõelutud liiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ning teedeehituses. Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru ploki 8 varu on 6154 tuh m3, pindala on 66,88 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 9,2 m. Käesoleva töö tulemusena vähenes 0,75 ha pindalal ehituskruusa prognoosvaru 69 tuh m3 võrra ning ploki 8 varu on pärast käesolevat geoloogilist uuringut 6085 tuh m3 ja pindala on 66,13 ha. Võtmesõnad: Võrumaa, Rõuge vald, Püssapalu kruusamaardla, Nogopalu XIII uuringuruum, täiteliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 2 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 2. ÜLDANDMED TAUDSA III UURINGURUUMI KOHTA ..................................................................... 4 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 5 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 5 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 7 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 8 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................ 9 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ........................................................................................... 9 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 11 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 14 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 14 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 15 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 15 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 16 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 17 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 18 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Nogopalu XIII uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7. 8. Varasem laboriandmestik (EGF 7980). Lisa 8. 9. Geoloogilise uuringu luba L.MU/522235, 14.01.2025. Lisa 9. 10. Nogopalu XIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 10. 11. Nogopalu XIII uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-131687-2, 26.03.2025. Lisa 11. 12. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 12. 13. Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 13. Graafilised lisad 1. Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5422). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 3 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis Andrus Pajumetsa tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 14.01.2025 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/522235 (tekstilisa 9) läbi Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Püssapalu kruusamaardla lõunaservas asuva Nogopalu XIII uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Nogopalu XIII uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Nogu külas tellijale kuuluval Mäe-Pajumetsa (katastriüksuse tunnus 69701:005:1491, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 97847 m2) katastriüksusel. Nogopalu XIII uuringuruumi teenindusala pindala on 2,22 ha. Geoloogilise uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi põhjaservas põld ning lõunaosas mets. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Nogopalu XIII uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Kaevandite kaevamine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Nogopalu XIII uuringuruum asub Võrumaa keskosas Võru linnast ca 11 km kaugusel lõunas Rõuge vallas Nogu külas põllu- ja metsamaal. Nogopalu XIII uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 57°44’19’’ p.l. ja 26°58’21’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5422 (graafiline lisa 1. Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Uuringuruum piirneb edelast Rebase (katastriüksuse tunnus 69701:005:1312, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 94905 m2) ja Taalbergi (katastriüksuse tunnus 69701:005:1557, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 13563 m2) katastriüksusega. Läänest ja loodest piirneb uuringuruum Piiri (katastriüksuse tunnus 69701:005:1647, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 17178 m2) ning põhjast Mätiku (katastriüksuse tunnus 69701:005:3070, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 53614 m2) katastriüksusega. Ülejäänud suundades jätkub Mäe-Pajumetsa katastriüksus. Nogopalu XIII uuringuruumi põhjaosa kattub 0,75 ha ulatuses Püssapalu kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 0661) juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru plokiga 8, mille kasuliku kihi keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 9,2 m. Loodest piirneb uuringuruum vahetult KOBRAS OÜ 4 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Püssapalu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 17, mille kasuliku kihi keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 3,58 m. Nogopalu XIII uuringuruumi lääneosa kattub tehisjärve Nogu karjäärilump (väline tunnus VEE2140020) kalda piiranguvööndiga. Tegemist on endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri kaevandamistegevuse tulemusena tekkinud veekoguga. Nogopalu XIII uuringuruumist ida ja lõuna suunas asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin AS-50 (väline tunnus 3340015, 1-20 kV) ja AS-35 (väline tunnus 117403315, 1-20 kV), mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 meetrit ning elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (väline tunnus 3340017 ja 3340019), millel on kaitsevööndi ulatus on 1 meeter selle projektsioonist. Nogopalu XIII uuringuruum ei ulatu eelpool loetletud elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Nogopalu XIII uuringuruumist ca 190 m kaugusel ida suunas Nõiaste (katastriüksuse tunnus 69701:005:0004) katastriüksusel. 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Nogopalu XIII uuringuruum Haanja kõrgustiku põhjaservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga mõhnastikul ja sandurtasandikul, kus glatsiofluviaalsete setete (valdavalt veeriseline kruus, selle lamamis eriteraline liiv, kohati esineb suurel hulgal jämedamat purdmaterjali – veeriseid, munakaid ja rahne) paksus ulatub kuni 20 meetrini ning mille lamamiks on viimase jäätumise punakaspruun moreen (Arold 2005) [1]. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi piirkonnas jääb vahemikku ca 161,5 – 168,2 m, maapind on künklik. 2.3. Geoloogiline ehitus Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus 2025. aasta märtsis kaevatud viie kaevandi (K-1…5, sügavusega 5,5 – 7,7 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Lisaks on kasutatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud kahe puuraugu (Pa-7 ja Pa-11, mõlemad sügavusega 4,5 m) andmeid. Nogopalu XIII uuringuruumi kattekihi moodustab 0,2 – 0,6 m paksune tumepruun, lõimiselt tolmune, liivane või kruusane huumus (kasvukiht, Q2_s). K-2…4 alal esines huumuskihi all 0,6 – 1,4 m paksuse täitepinnase kihina liivane kuni savine muld (Q2_t), mis on tumepruuni värvi, kohev, niiske ja sisaldab saviliiva pesasid. Kattekihi paksus uuringualal on 0,2 – 1,6 m, keskmine paksus on 0,4 m. Nogopalu XIII uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 2,7 m (Pa-11 (2007)) kuni 6,7+ m (K-5), keskmine paksus on 5,5 m. Materjal on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud, st ükski sõelavahemik ei domineeri. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem uuringuruumi põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Kasuliku kihi hulka arvestati ka K-4 liiva ja kruusa vahel KOBRAS OÜ 5 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING esinenud 1,0 m paksune jääjärvelise halli-kollakaspruuni-kirju saviliiva-liivsavi (Q1jrVr_lg) vahekiht, mis ei ole eraldi kaevandatav. Saviliiv-liivsavi on pehme ja väheplastne pinnas. Kasuliku kihi lamamini 2025. aasta märtsis tehtud välitööde käigus ei jõutud, kõigis rajatud kaevandites jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Mõlemad 2007. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud avavad 1,1 – 1,2 m ulatuses kasuliku kihi lamamit. Uuringuruumi loodepiiril moodustab lamami jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg, hall, tiheplastne) ja liustikuline saviliivmoreen (Q1jrVr_g; hall, tiheplastne, sisaldab kohati peene kruusa). Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. KOBRAS OÜ 6 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.4. Geoloogiline uuritus Nogopalu XIII uuringuruumi teenindusala jääb Kagu-Eesti ühe suurema kruusa-liiva leiukoha, Püssapalu kruusamaardla, lõunaserva. Maardlas on arvele võetud kokku 49 maavaravaru plokki, neist 23 ehituskruusa, 20 ehitusliiva ja kuus täiteliiva plokki, lisaks on määratud kuus prognoosvaru plokki (kaks ehituskruusa plokki ja neli ehitusliiva plokki). 1962. aastal tegi Eesti NSV MN Geoloogia ja Maapõuevarude Kaitse Valitsus Püssapalu kruusamaardla esmauuringu (Nõmme, 1962), kuid maardla kontuur kujunes aastal 1975 (Barankina ja Jürgenson, 1976), 1979 (Barankina jt, 1979) ja 1988 (Soa jt, 1988) läbi viidud suuremahuliste otsingu- hinnangutööde tulemusena. Nogopalu XIII uuringuruumiga osaliselt kattuv ehituskruusa prognoosvaru plokk 8 on kontuuritud Geoloogia Valitsuse poolt 1970., 1975., 1979. ja 1988. a. uuritud Püssapalu kruusamaardla uuringute põhjal. 1988. a. uuringu käigus rajatud puuraukudest jääb Nogopalu XIII uuringuruumi lähialale PA-404 ja PA-408. Puuraugus PA-404 kasulikku kihti ei esinenud (kasvukihi all avati punakaspruun saviliivmoreen), puuraugu PA-408 andmetel on kasulik kiht esindatud kruusliivaga, milles kruusa sisaldus on ca 35% ning liiv on keskmiseteraline ja savine (Soa jt., 1988) [3]. Nogopalu XIII uuringuruum jääb endise Tehas „Võrukivi“ Nogopalu kruusakarjääri mäeeraldise põhjaserva ning piirneb läänest endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri mäeeraldisega. Nimetatud mäeeraldised on vormistatud 1960. ja 1970. aastail. Leiukoha geoloogilised luuretööd teostati 1959. aastal, kui rajati 4 šurfi ja 6 puurauku. Ükski puurauk ei läbinud tervet kruusakompleksi. Kruusakiht on uuritud ala piires sorteerimata ja kvaliteedilt ning iseloomult ühtlaseilmeline. Puuraukude kirjelduste järgi esineb leiukohas ühtleseilmeline peene- kuni jämedatereline kruusakompleks liiva ja veeristega. Veeriste läbimõõt on valdavalt 2-5 cm, kulutatus keskmine kuni hea. Veerised ja kruus koosnevad valdavalt karbonaatseist kivimeist (Raudsep jt., 1985) [4]. Nogopalu XIII uuringuruum piirneb loodest vahetult Püssapalu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 17, mis on kontuuritud 2007. aastal Nogopalu V uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu tulemusena (Sinisalu 2008) [5]. Uuringuruumile lähimate puuraukude andmetel (Pa-7 ja Pa-11) moodustab kasuliku kihi ca 3 m paksune valdavalt karbonaatse koostisega kruus, mille liiva osis on segaterine ning kvarts-päevakivi koostisega. Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või savine liiv. Mõlemat nimetatud puuraugu ja neist võetud proovide andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. KOBRAS OÜ 7 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegid 2024. aasta juulis geodeedid M. Tammemets ja K. Kask (graafiline lisa 1. Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus kaevati Nogopalu XIII uuringuruumi 2025. aasta märtsis kokku viis kaevandit (K-1...5) sügavusega 5,5 – 7,7 m ja kogumetraažiga 33,9 m (tekstilisa 1). Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga Hitachi Zaxis 210 LC. Nogopalu XIII uuringuruumi 2025. aastal rajatud kaevandite ja 2007. aasta uuringu käigus rajatud puuraukude vahekaugus on ca 46 – 126 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Välitöid juhendas geoloog Peeter Lillak. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku viis proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kruusa purunemiskindlus määrati ühes koondproovis Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2:2020) 10-14 mm suurusega killustiku fraktsioonist. Nogopalu XIII uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva varu. 2025. aasta märtsis rajatud uuringupunktide ning varasema geoloogilise uuringu andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale kolm geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025. aasta geoloogilise uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kõigis kaevandites jätkub kasulik kiht sügavuse suunas, kaevandid rajati ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni. Kasuliku kihi lamamini jõuti uuringuruumi loodepiiril, 2007. aasta uuringu puuraugus Pa-7 ja Pa-11. KOBRAS OÜ 8 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2007. aastal koostatud uuringu puhul võib pidada usaldusväärseks Pa-7 ja Pa-11 asukohti (xy-koordinaate). Samas ei vasta 2007. a koostatud topo- ja varu arvutuse plaanile märgitud puuraukude suudme kõrgused (z-koordinaat) käesoleva töö jaoks 2024. aastal mõõdistatud geodeetilise plaanil toodud kõrgustele, sh võttes arvesse BK77 ja EH2000 kõrgussüsteemi erinevust (uuringuruumi alal BK77 + 0,15 m). Seetõttu on puuraugu Pa-7 ja Pa-11 suudme kõrgus määratud 2024. aastal mõõdistatud maapinna kõrguse järgi, mistõttu muutuvad ka kõigi puuraukudes määratud kihipindade, sh katendi- ja kasuliku kihi lamami ning veetaseme absoluutkõrgus. OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aasta uuringu käigus võetud proovide andmete puhul (tekstilisa 8) kasutati keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud lõimiseandmete arvutusliku teisendamise meetodit. Kokku teisendati kolm proovi, mis kõik loeti usaldusväärselt klassifitseerituks vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 § 48 lõikele 6 või 7. Usaldusväärselt klassifitseeritud proovid kirjeldavad maavara kvaliteeti Nogopalu XIII loode- ja lääneservas ning nende andmeid kasutati ploki 50 TL aT maavara kvaliteedi määramisel (tekstilisa 6). 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Nogopalu XIII uuringuruumis ühe plokina:  plokk 50 (täiteliiva aktiivne tarbevaru ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,22 ha pindalal 122 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokk on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru ploki kontuur on toodud Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Aktiivse tarbevaru plokk 50 kattub täielikult uuringuruumi piiriga. Täiteliiva plokk 50 on määratud uuringuruumi piiride ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud ploki lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuploki moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Nogopalu XIII uuringuruumis kruusa sisaldusega liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud viie proovi ning OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aasta uuringu kahest puuraugust (Pa-7 ja Pa-11) võetud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, KOBRAS OÜ 9 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku viis proovi, millest kolm proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning kaks proovi ehitusliiva nõuetele. 2007. aasta geoloogilise uuringu proovidest vastas üks ehitusliiva ja kaks täiteliiva kvaliteedinõuetele. Ploki 50 materjal on esindatud kokku kaheksa prooviga, millest kolm vastab ehitusliiva ja viis täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kõigi analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on varuploki piires tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 § 29 lg 6 sätestab, et kui liiva ja kruusa puhul ei ole eri kasutusalaga maavarad mäetööde tehnoloogiat arvestades eraldi kaevandatavad, määratakse moodustatava maavara ploki piires üldistatud keskmine kasutusala. Sama määruse § 29 lg 7 sätestab, et kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires leidub mitu liiva/kruusa kasutusalaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui teist liiva/kruusa kasutusalaga maavara on alla 100 000 m3. Lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 eelpool loetletud sätetest, moodustatud varuploki mahust ning keskmistest kvaliteedinäitajatest, tehakse ettepanek Nogolau XIII uuringuruumi varu arvele võtta ühe plokina täiteliiva kategoorias. Uuringuruumi jämepurrust saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 (tekstilisa 7) ehk jämepurru osise purunemiskindluse kategooria on LA35, mis vastab ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Nogopalu XIII uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Nogopalu XIII uuringuruumi (täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 50) laborianalüüside põhinäitajad. KOBRAS OÜ 10 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Tabel 1. Nogopalu XIII uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad Näitaja Nogopalu XIII uuringruum (plokk 50 TL aT) Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,6 32,0 15,6 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 68,0 92,4 84,4 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,8 18,8 8,7 Nogopalu XIII uuringuruumi materjal vastab täiteliiva kvaliteedinõuetele. Plokk 50 liiv on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud materjal, milles ei domineeri ükski sõelavahemik. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem uuringuruumi põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Uuringuruumi jämepurdmaterjalist saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Nogopalu XIII uuringuruumis leiduvast jämepurdmaterjalist saadav killustik tee aluste alakihtidesse. Jämepurdse materjali purustamisel saadav kruuskillustik on sobilik kasutamiseks teedeehitusel, samuti saab jämepurdsest materjalist toota purustatud kruusa segusid. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga ning toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Jämepurdmaterjalist välja sõelutud liiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ning teedeehituses. 4.2. Varu arvutus Nogopalu XIII uuringuruumi varu on arvutatud ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 50), varu asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni III – III’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks KOBRAS OÜ 11 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, KOBRAS OÜ 12 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuploki kontuur on toodud Nogopalu XIII uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Nogopalu XIII uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. Varu arvutuse tulemus: Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 50 (varu ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,22 ha pindalal kokku on 121 812 m3 (122 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 121 812 m3 : 22 176 m2 = 5,5 m). Kattekihi moodustab Nogopalu XIII uuringuruumis huumus (kasvukiht) ning kohati huumuskihi all paiknev savine/liivane muld (täitepinnas). Kattekihi maht Nogopalu XIII uuringuruumis pindalal 2,17 ha on kokku 9027 m3 (9 tuh m3), millest huumuse maht on 6653 m3 (7 tuh m3) ja savise mulla (varasema täite) maht on 2374 m3 (2 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 9027 m3 : 21 176 m2 = 0,4 m). Huumuse keskmine paksus on 0,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 6653 m3 : 21 176 m2 = 0,3 m). Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru ploki 8 varu on 6154 tuh m3, pindala on 66,88 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 9,2 m. Käesoleva töö tulemusena väheneb Nogopalu XIII uuringuruumiga kattuval 0,75 ha pindalal ehituskruusa prognoosvaru 69 tuh m3 võrra: 7542 m2 x 9,2 m = 69 386 m3 (69 tuh m3). KOBRAS OÜ 13 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru plokk 8 on pärast käesolevat uuringut 6154 tuh m3 – 69 tuh m3 = 6085 tuh m3 (pindala 66,88 ha – 0,75 ha = 66,13 ha). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta märtsis põhjavesi kõigis viies kaevandis. Põhjavesi avati 4,4 – 6,7 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 158,4 – 161,3 m. Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldist maapinna reljeefi, langedes sügavamale lääne suunas. Vee liikumissuund on samuti läände, vesi voolab maapinnas otse või läbi metsaserva rajatud kraavi tiigi (Nogu karjäärilump, EELIS kood VEE2140020) suunas. K-4 alal esines maapinnast 3,0 m sügavusel, saviliiv- liivsavi kihi peal, ajutise iseloomuga ülavett. Varasema geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi 2007. aastal rajatud puuraugus Pa-7. Uuringuruumist ca 18 m kaugusele lääne suunas asub tiik Nogu karjäärilump, mille veetaseme absoluutkõrguseks mõõdeti geodeetilise mõõdistuse ajal 2024. aasta juulis 158,91 m. 2025. aasta märtsis geoloogilise uuringu käigus jäi kõige tiigipoolsemate kaevandite (K-1, K-2, K-5) põhjavee absoluutkõrgus vahemikku 158,4 – 159,0 m. Uuringuruumi loodeserva 2007. aasta uuringu käigus rajatud puuraugus Pa-11 põhjaveeni ei jõutud ning puuraugus Pa-7 esines põhjavesi maapinnast 4,5 m sügavusel (absoluutkõrgusel 157,7 m). Tuginedes 2024. aastal mõõdistatud Nogu karjäärilumbi veetasemele ja 2025. aastal mõõdetud veetasemetele kaevandites, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 159,0 m. 4.4. Mäendustingimused Nogopalu XIII uuringuruumi mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on vahemikus 2,7 – 6,7 m, keskmine paksus on 5,5 m. Ülalpool põhjavee taset asuva kihi keskmine paksus on 4,8 m ning allpool põhjavee taset asuva kihi keskmine paksus on 0,7 m (maksimaalne paksus on 1,6 m). Varu saab valdavalt kaevandada ühes astmes, sõltuvalt asukohast tuleb vajadusel kaevandada kahes astmes ilma veetaset alandamata. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali on võimalik välja vedada uuringuruumi edelanurgast kulgeva eratee (ETAK tunnus 4812599) kaudu, mis ühendab tulevast karjääri ca 350 m kaugusel edelas asuva Rõuge-Kurgjärve-Haanja riigi kõrvalteega nr 25148. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse täiteliiva varu, mis asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. KOBRAS OÜ 14 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Allpool põhjavee taset asuva maavarakihi keskmine paksus on 0,7 m. Karjääri veekoguks taastamise korral peab veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 m. Seega ei ole antud juhul võimalik nõuetekohast veekogu moodustada ning kaevandamise järgselt tuleb metsastamise võimaldamiseks mäeeraldise ala tagasi täita inertse saastumata materjaliga selliselt, et korrastatud alal jääks maapind vähemalt 0,7 m võrra kõrgemale keskmisest põhjavee tasemest ehk absoluutkõrgusele 159,7 m. Karjääriala tagasitäitmiseks vajaliku materjali arvutuslik kogus on ca 30 tuh m3. Arvutuses ei ole arvestatud kaevandamise käigus moodustatavate nõlvatervikutega, mille arvelt tagasitäite maht väheneb. Uuringuruumi varu arvutuse alal leiduva katendi kogumaht on 9 tuh m3, millest ei piisa karjääriala tagasitäitmiseks. Seega tuleb puudu olev pinnas tuua väljastpoolt karjääri. Teise alternaiivina on võimalik ala korrastada veekoguks. Sellisel juhul tuleb karjääriala süvendada keskmisest veetasemest (absoluutkõrgus 159,0 m) kahe meetri võrra madalamale (absoluutkõrgusele 157,0 m). Süvendamine ei ole vajalik uuringuruumi loodeosas (pindala ca 0,2 ha), kus varuploki lamam ei ulatu keskmisest põhjaveetasemest madalamale. Selle ala saab korrastada metsamaaks. Uuringuruumi selles osas (pindala ca 2 ha), kus varuplokk ulatub keskmisest põhjavee tasemest sügavamale, on süvendamistööde käigus lisaks maavarale täiendavalt väljatava pinnase arvutuslik maht ca 25 tuh m3. Arvutuses ei ole arvestatud kaevandamise käigus moodustuvate nõlvatervikutega, mille arvelt täiendavalt eemaldatava pinnase maht väheneb. Täpsem korrastamiseks vajalik täitematerjali kogus või süvendamise käigus täiendavalt eemaldatava materjali kogus esitatakse kaevandamisloa taotluses ning karjääri korrastamisprojektis. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Nogopalu XIII uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Nogopalu XIII uuringuruum kattub lääneosas Nogu karjäärilumbi (EELIS kood VEE2140020) kalda piiranguvööndiga. Tegemist on endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri kaevandamistegevuse tulemusena tekkinud veekoguga, mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav, seega vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 4 ja 5 on geoloogilise uuringu tegemine tehisjärve kalda piiranguvööndis võimalik. Lähim kaitseala, Haanja looduspark (EELIS kood KLO1000469), asub uuringuruumist lähimas punktis ca 70 m kaugusel ida suunas. Haanja looduspargiga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) ja Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022). Geoloogilise uuringu käigus kaevatud kaevandid likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 11). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring KOBRAS OÜ 15 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Nogopalu XIII uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt on ala võimalik korrastamise suund metsamaa ja/või veekogu. KOBRAS OÜ 16 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Andrus Pajumetsa tellimusel välja selgitada Võrumaal Rõuge vallas Nogu külas asuva Nogopalu XIII uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati täiteliiva aktiivne tarbevaru Nogopalu XIII uuringuruumis ühe plokina:  täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 50 (varu ülal- ja allpool uuringuaegset põhjavee taset) 2,22 ha pindalal kokku 122 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokk aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru ploki 8 varu on 6154 tuh m3, pindala on 66,88 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 9,2 m. Käesoleva töö tulemusena vähenes 0,75 ha pindalal ehituskruusa prognoosvaru 69 tuh m3 võrra ning ploki 8 varu on pärast käesolevat geoloogilist uuringut 6085 tuh m3 ja pindala on 66,13 ha. Geoloog: Peeter Lillak KOBRAS OÜ 17 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 03.06.2024) [2]. 3. Soa, K., Grünberg, R., Haamer, R., Liiber, U, Rooma, A. Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne. NSV Liidu Geoloogia Ministeerium TK „Eesti Geoloogia“ Tartu Geoloogiatöökond, Tartu 1988. (EGF aruande nr 4286) [3] 4. Raudsep, R., Mardla, E., Maantoa, T., Remmel, H., Kiipli, E, jt. Võru rajooni liiva- ja savikarjääride plaanid ja seletuskirjad. Võru rajooni kruusa- ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Eesti ENV Ministrite Nõukogu Geoloogia Valitsus, 1985. (EGF aruande nr 6775) [4] 5. Sinisalu, R. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2008). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2008. (EGF aruande nr 7980) [5] KOBRAS OÜ 18 VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XIII UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 19 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-266 September 2025 Tellija: Andres Pajumets VÕRUMAA, RÕUGE VALD, NOGU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla X= 6403550, Y= 677000 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla Nogopalu XII liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla, Mäe-Pajumetsa (kü 69701:005:1491) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Andre Andres Pajumets Isikukood 36801036515 Kontaktisik: Marlen Paabor Tel 5358 6223 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 NÄITAJA ...................................................................................................................................................................................9 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 9 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 12 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 13 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................18 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 19 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 18.06.2025. a korraldus nr 13-5/25-72. 2. Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Andres Pajumets (36801036515) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Nogu külas Püssapalu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0661) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 50 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 18.06.2025. a korraldusega nr 13-5/25-72 aruandes „Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2025)” (EGF aruande nr 47190) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Nogopalu XII liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Täiteliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning tee muldkeha ehitamiseks, samuti trassitöödes täitematerjalina. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Nogopalu XII liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub taotlejale kuuluval Mäe-Pajumetsa (katastriüksuse tunnus 69701:005:1491, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 97 847 m2) katastriüksuse põhjaservas. Nogopalu XII liivakarjäär asub Võrumaa keskosas, Võru linnast ca 11 km kaugusel lõunas Rõuge vallas Nogu külas metsa- ja rohumaal. Nogopalu XII liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57°44’19’’ p.l. ja 26°58’21’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5422 (graafiline lisa 1. Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise plaan). Nogopalu XII liivakarjäär piirneb edelast Rebase (katastriüksuse tunnus 69701:005:1312, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 94 905 m2) ja Taalbergi (katastriüksuse tunnus 69701:005:1557, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 13 563 m2) katastriüksusega. Läänest ja loodest piirneb liivakarjäär Piiri (katastriüksuse tunnus 69701:005:1647, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 17 178 m2) ning põhjast Mätiku (katastriüksuse tunnus 69701:005:3070, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 53 614 m2) katastriüksusega. Ülejäänud suundades jätkub Mäe-Pajumetsa katastriüksus. Nogopalu XII liivakarjäär piirneb loodest Püssapalu kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 0661) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 17, mille kasuliku kihi keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 3,58 m. Lisaks piirneb taotletav karjäär põhja, lääne ja lõuna suunast osaliselt Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehituskruusa prognoosvaru plokiga 8, mille kasuliku kihi keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 9,2 m. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Nogopalu XII liivakarjääri lääneosa kattub tehisjärve Nogu karjäärilump (EELIS kood VEE2140020, kuni 25 km2 valgalaga veekogu) kalda piiranguvööndiga. Nogu karjäärilump ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning on tekkinud endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri kaevandamistegevuse tulemusena. Ala ei ole korrastatuks tunnistatud. Nogopalu XII liivakarjäärist ida ja lõuna suunas asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin AS-50 (väline tunnus 3340015, 1-20 kV) ja AS-35 (väline tunnus 117403315, 1-20 kV), mille kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 10 meetrit ning elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (väline tunnus 3340017 ja 3340019), millel on kaitsevööndi ulatus on 1 meeter selle projektsioonist. Nogopalu XII liivakarjäär ei ulatu eelpool loetletud elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Nogopalu XII liivakarjäärist ca 190 m kaugusel ida suunas Nõiaste (katastriüksuse tunnus 69701:005:0004) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Nogopalu XII liivakarjäär Haanja kõrgustiku põhjaservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga mõhnastikul ja sandurtasandikul, kus glatsiofluviaalsete setete (valdavalt veeriseline kruus, selle lamamis eriteraline liiv, kohati esineb suurel hulgal jämedamat purdmaterjali – veeriseid, munakaid ja rahne) paksus ulatub kuni 20 meetrini ning mille lamamiks on viimase jäätumise punakaspruun moreen.2 Maapinna absoluutne kõrgus liivakarjääri alal jääb vahemikku ca 161,5 – 168,2 m, maapind on künklik. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Nogopalu XII liivakarjäär jääb Kagu-Eesti ühe suurema kruusa-liiva leiukoha, Püssapalu kruusamaardla, lõunaserva. Maardlas on arvele võetud kokku 41 maavaravaru plokki, neist 17 ehituskruusa, 16 ehitusliiva ja kaheksa täiteliiva plokki, lisaks on määratud kuus prognoosvaru plokki (kaks ehituskruusa plokki ja neli ehitusliiva plokki). Nogopalu XII liivakarjääriga osaliselt külgnev ehituskruusa prognoosvaru plokk 8 on kontuuritud Geoloogia Valitsuse poolt 1970., 1975., 1979. ja 1988. a. uuritud Püssapalu kruusamaardla uuringute põhjal. 1988. a. uuringu käigus rajatud puuraukudest jääb Nogopalu XII liivakarjääri lähialale PA-404 ja PA-408. Puuraugus PA-404 kasulikku kihti ei esinenud (kasvukihi all avati punakaspruun saviliivmoreen), puuraugu PA-408 andmetel on kasulik kiht esindatud kruusliivaga, milles kruusa sisaldus on ca 35% ning liiv on keskmiseteraline ja savine.3 Nogopalu XII liivakarjäär jääb endise Tehas „Võrukivi“ Nogopalu kruusakarjääri mäeeraldise põhjaserva ning piirneb läänest endise Võru TREV-i Nogopalu kruusakarjääri mäeeraldisega. Nimetatud mäeeraldised on vormistatud 1960. ja 1970. aastail. Leiukoha geoloogilised luuretööd teostati 1959. aastal, kui rajati 4 šurfi ja 6 puurauku. Ükski puurauk ei läbinud tervet kruusakompleksi. Kruusakiht on uuritud ala piires sorteerimata ja kvaliteedilt ning iseloomult ühtlaseilmeline. Puuraukude kirjelduste järgi esineb leiukohas ühtlaseilmeline 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 12.09.2025). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu, 2005. 3 Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis hinnanguliste tööde aruanne (EGF aruande nr 4286). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad peene- kuni jämeteraline kruusakompleks liiva ja veeristega. Veeriste läbimõõt on valdavalt 2 – 5 cm, kulutatus keskmine kuni hea. Veerised ja kruus koosnevad valdavalt karbonaatseist kivimeist.4 Nogopalu XII liivakarjäär piirneb loodest vahetult Püssapalu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 17, mis on kontuuritud 2007. aastal Nogopalu V uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu tulemusena.5 Nogopalu XII liivakarjäärile lähimate puuraukude (Pa-7 ja Pa-11) andmetel moodustab kasuliku kihi ca 3 m paksune valdavalt karbonaatse koostisega kruus, mille liiva osis on segaterine ning kvarts-päevakivi koostisega. Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või savine liiv. 2025. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Nogopalu XIII uuringuruumis6, mille käigus rajati viis kaevandit sügavusega 5,5 – 7,7 m ning võeti viis proovi kasulikust kihist. Lisaks kasutati uuringus ka kaht uuringupunkti, mis rajati 2007. aasta geoloogiliste uuringute käigus ja neist võetud kolme proovi andmeid. Uuringu tulemusena kanti maavarade registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 50 (pindala 2,22 ha, varu kogus 122 tuh m3) ülal- ja allpool põhjavee taset. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori asedirektori korraldus 18. 18. juuni 2025 2025 nr 13-5/25- 5/25-72. 72. Võru maakonna Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2025 maavarade registris Püssapalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Nogopalu XIII uuringuruumi piires arvutatud täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 2,22 ha – 122 tuh m3 (aruandes 50 plokk). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Nogopalu XII liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta märtsis kaevatud viie kaevandi (Ka-1 kuni Ka-5) andmete põhjal. Samuti on kasutatud OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal geoloogilise uuringu käigus puuritud kahe puuraugu (Pa-7 ja Pa-11) andmeid. Nogopalu XII liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,6 m paksune tumepruun, lõimiselt tolmune, liivane või kruusane huumus (kasvukiht, Q2_s). K-2…4 alal esines huumuskihi all 0,6 – 1,4 m paksuse täitepinnase kihina liivane kuni savine muld (Q2_t), mis on tumepruuni värvi, kohev, niiske ja sisaldab saviliiva pesasid. Kattekihi paksus uuringualal on 0,2 – 1,6 m, keskmine paksus on 0,4 m. Nogopalu XII liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ja liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 2,7 m kuni 6,7+ m, keskmine paksus on 5,5 m. Materjal on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud, st ükski sõelavahemik ei domineeri. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem liivakarjääri põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Kasuliku kihi hulka arvestati ka kaevandis K-4 liiva- ja kruusakihtide vahel esinenud 1,0 m paksune jääjärvelise halli-kollakaspruuni-kirju saviliiva-liivsavi (Q1jrVr_lg) vahekiht, mis ei ole eraldi kaevandatav. Saviliiv-liivsavi on pehme ja väheplastne pinnas. 4 Võru rajooni liiva- ja savikarjääride plaanid ja seletuskirjad. Võru rajooni kruusa- ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad (EGF aruande nr 6775). 5 Püssapalu kruusamaardla Nogopalu V uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 7980). 6 Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47190). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Kasuliku kihi lamamini 2025. aasta märtsis tehtud välitööde käigus ei jõutud, kõigis rajatud kaevandites jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. Mõlemad 2007. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud avavad 1,1 – 1,2 m ulatuses kasuliku kihi lamamit. Liivakarjääri loodepiiril moodustab lamami jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg, hall, tiheplastne) ja liustikuline saviliivmoreen (Q1jrVr_g; hall, tiheplastne, sisaldab kohati peenkruusa). 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta märtsis põhjavesi kõigis viies kaevandis. Põhjavesi avati 4,4 – 6,7 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 158,4 – 161,3 m. Põhjavee tase Nogopalu XII liivakarjääri alal järgib üldist maapinna reljeefi, langedes sügavamale lääne suunas. Vee liikumissuund on samuti läände, vesi voolab maapinnas otse või läbi metsaserva rajatud kraavi tiigi (Nogu karjäärilump, EELIS kood VEE2140020) suunas. K-4 alal esines maapinnast 3,0 m sügavusel, saviliiva-liivsavi kihi peal, ajutise iseloomuga ülavett. Varasema geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi 2007. aastal rajatud puuraugus Pa-7. Nogopalu XII liivakarjäärist ca 18 m kaugusel lääne suunas asub tiik Nogu karjäärilump, mille veetaseme absoluutkõrguseks mõõdeti geodeetilise mõõdistuse ajal 2024. aasta juulis 158,91 m. 2025. aasta märtsis geoloogilise uuringu käigus jäi kõige tiigipoolsemate kaevandite (K-1, K-2, K-5) põhjavee absoluutkõrgus vahemikku 158,4 – 159,0 m. Nogopalu XII liivakarjääri loodeserva 2007. aasta uuringu käigus rajatud puuraugus Pa-11 põhjaveeni ei jõutud ning puuraugus Pa-7 esines põhjavesi maapinnast 4,5 m sügavusel (absoluutkõrgusel 157,7 m). Tuginedes 2024. aastal mõõdistatud Nogu karjäärilumbi veetasemele ja 2025. aastal mõõdetud veetasemetele kaevandites, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Nogopalu XII liivakarjääri alal 159,0 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Nogopalu XII liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 50). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud viie proovi andmeid ning 2007. aasta geoloogilise uuringu käigus võetud kolme proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kasulikust kihist võeti kokku kaheksa proovi, millest viis proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning kolm proovi ehitusliiva nõuetele. Kõikide proovide savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse kaalutud keskmise osas on tegemist plokk 50 puhul täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Plokk 50 liiv on väga eriteraline ja halvasti sorteeritud materjal, milles ei domineeri ükski sõelavahemik. Pinnas sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (8,0 – 32,0%, keskmine 15,6%), jämepurru sisaldus suureneb lõuna suunas. Materjali peenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 1,8 – 18,8%, peenosise sisaldus on suurem liivakarjääri põhja- ja idaosas, kus esineb ka enam liiva läätsi. Tabelis 1 on esitatud Nogopalu XII liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 50 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Tabel 1. Nogopalu XII liivakarjääri ploki 50 TL aT põhinäitajad NÄITAJA Nogopalu XII liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 50 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 7,6 32,0 15,6 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 68,0 92,4 84,4 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 1,8 18,8 8,7 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Nogopalu XII liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 50 nii ülal- kui allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 2,22 ha, varu 122 tuh m3) Kobras OÜ töö „Püssapalu kruusamaardla Nogopalu XIII uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 47190) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2024. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Püssapalu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 50. Mäeeraldise pindala on kokku 2,22 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 10 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 157,4 – 160,2 m. Mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult mäeeraldise piiriga (2,22 ha). Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib kruusane liiv, kusjuures liivasemad kihid paiknevad valdavalt ülalpool põhjavee taset ja kruusasemad kihid allpool põhjavee taset. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:3 (kallakus ~18°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Tabel 2. Nogopalu XII liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 50 TL aT 122 25 97 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 7 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest (mullast, mahuga 7 tuh m3) ja liivasest kuni savisest mullast (täitepinnas, mahuga 2 tuh m3) koosnev katend kogumahus 9 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,4 m, mulla keskmine paksus on 0,3 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealse põhja ja nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Tabel 3. Nogopalu XII liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 Mäeeraldise veepealsed nõlvad 6500 ~1950 Mäeeraldise põhi 1470 ~440 KOKKU 7970 7970 ~2390 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade ja põhja katmine 0,3 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus põhja-, lääne- ja edelaservas vahemikku 2 – 4 m ja lõuna- ja idaservas vahemikku 6 – 11 m (graafiline lisa 3. Nogopalu XII liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:3 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 2390 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 4260 m3 kasvukihti ning ca 2370 m3 muud katendit. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse haljastuseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Nogopalu XII liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on valdavalt õhuke (0,2 – 0,8 m), ulatudes kohati kuni 1,6 meetrini. Maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab mõnevõrra varu osaline paiknemine allpool põhjavee taset ning karjääriala täiendava süvendamise vajadus, kuna veealuse varu kihi paksusest tulenevalt ei moodustu ilma täiendava süvendamiseta nõuetekohast veekogu (vee sügavus peab olema valdavalt vähemalt 2 m). Ülalpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 4,8 m ja maksimaalne paksus on 8,8 m. Veepealse varu kaevandamine toimub valdavalt ühes astmes, vastavalt vajadusele kasutatakse kahte kaeveastet. Allpool põhjavee taset asuva maavara kihi keskmine paksus on 0,7 m ja maksimaalne paksus on 1,6 m. Veealuse varu kaevandamine toimub ekskavaatoriga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht ning karjääriala osaliselt nõuetekohaseks veekoguks süvendamise parameetrid. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali on võimalik välja vedada karjääri edelanurgast kulgeva eratee (ETAK tunnus 4812599) kaudu, mis ühendab tulevast karjääri ca 350 m kaugusel edelas asuva Rõuge- Kurgjärve-Haanja riigi kõrvalmaanteega nr 25148. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejäänud osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik muld. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Nogopalu XII liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.7 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Nogopalu XII liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist tuleb taotletava Nogopalu XII liivakarjääri karjääriala kesk- ja lõunaosa osaliselt süvendada, et tagada nõuetekohane valdavalt 2 meetri sügavune veekogu. Maapõueseaduse § 42 lg 3 p 2 lubab eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljapool mäeeraldise piire kivimit ja setendit korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud mahus. Arvestades, et keskmine põhjavee tase on absoluutsel kõrgusel 159,0 m, on süvendamise minimaalne tase karjäärialal absoluutsel kõrgusel 157,0 m. Süvendamistasemele jõudmiseks tuleb kaevandada materjali väljaspool mäeeraldise piire mahus ca 14 tuh m3. Täpne süvendatava ala suurus ning eemaldatav pinnase maht esitatakse karjääri kaevandamis- ja korrastamisprojektis. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala põhjaosa rohumaaks, karjääriala kesk- ja lõunaossa kujundatakse ca 1,42 ha pindalaga veekogu. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusasel liival on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool põhjavee taset asuval kruusasel liival on see väiksem kuni ~18° (nõlvus 1:3). Veekogu keskmine sügavus liivakarjääri alal on süvendamise järgselt vähemalt 2,0 m. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (huumus). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ning veepealne karjääripõhja osa seemnete külvi teel. Hinnangulised kulud Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1990 7 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad eurot. Nogopalu XII liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Nogopalu XII liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Nogopalu XII liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.8 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); 8 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on Nogopalu XII liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Nogopalu XII liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,009 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kurista liivakarjääri kasulik kiht sisaldab jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Nogopalu XII liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,057 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Nogopalu XII liivakarjääri keskmise aastamäära (7 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 12 600 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 8 – 10 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Nogopalu XII liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad teepoolsel küljel 60 dB).9 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähima majapidamise õueala Nogopalu XII liivakarjäärist ca 185 m kaugusel kagu suunas Nõiaste katastriüksusel (tunnus 69701:005:0004, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 29 322 m2) ja ca 285 m kaugusel edela suunas Rebase katastriüksusel (tunnus 69701:005:1311, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 9608 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 9 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.10 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. 5 Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub Nõiaste katastriüksuse õuealast ca 185 km kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 55 dB. Kuna Nogopalu XII liivakarjäär asub vana kruusakarjääri süvendis, siis väheneb otsenähtavuse puudumisel kagu ja ida suunas kaevandamistegevusest põhjustatud müra veelgi. Kui purustus-sõelumissõlm asub Rebaste katastriüksuse õuealast ca 285 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 51 dB. 10 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 16.12.2024) Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Nogopalu XII liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Nõiaste katastriüksuse õueala juures otsenähtavuse korral ca 56,3 dB. Kuna Nogopalu XII liivakarjäärist ida suunas asub vana karjääri ligikaudu 18 m kõrgune nõlv, siis otsenähtavust ei teki ja müratase väheneb ligi 20 dB võrra, mistõttu ei ületata II kategooria elamuala päevast piirtaset. Rebaste katastriüksuse õuealal on hinnanguline müratase müratasemete summeerumisel ca 52,3 dB, mis jääb ca 7,7 dB võrra madalamale kehtiva II kategooria elamuala päevasest piirtasemest. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Nogopalu XII liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjäärialale ca 1,42 ha pindalaga veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 1,6 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult Kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva/kruusa hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääris ei toimu veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinnaveele. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.11 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt osaliselt veekoguks ning osaliselt rohumaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Nogopalu XII liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Haanja looduspark (EELIS kood KLO1000469), asub liivakarjäärist lähimas punktis ca 70 m kaugusel ida suunas. Haanja looduspargiga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) ja Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022). Haanja looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Nogopalu XII liivakarjäär asub varasemalt kaevandatud alal ning karjääri vahetus läheduses puuduvad kaitsealuste liikde elupaigad. Seega ei avalda mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus mõju Haanja looduspargi ega Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala ja Haanja linnuala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele. 11 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 19 Nogopalu XII liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-266 ad 10. KOKKUVÕTE Andres Pajumets taotleb maavara kaevandamise luba Püssapalu kruusamaardlas (maardla registrikaart 0661) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Nogopalu XII liivakarjäär asub Võrumaal, Rõuge vallas, Nogu külas Püssapalu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 50. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 2,22 ha. Püssapalu kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 50 kinnitatud varu kogus on 122 tuh m3. Mäeeraldisel kaevandatav varu kogus on 97 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 25 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostas Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 29.09.2025 Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Nogu küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 19 I 1 0.6/0.6 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja NOGOPALU XII Pa-11 (2007) 2.7 plokk 8 EK P 69701:005:3070 LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM Mätiku mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 163.50 160.20 plokk 18 EK pT PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA III plokk 17 EK aT Pa-7 (2007) PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA 162.20 0.3/0.3 0.4/0.4 K-5 158.80 6.7+ plokk 3.0 164.40 8 EK 158.40 K-4 P 157.40 157.70 (04.03.2025) 168.00 (09.01.2007) 161.00 2 II' 0.8/0.2 NOGOPALU XII 161.30 LIIVAKARJÄÄR (04.03.2025) 6.2+ 69701:005:1491 69701:005:1647 Piiri Mäe-Pajumetsa I' Andres Pajumets Nogopalu XII liivakarjäär K-3 1.6/0.2 plokk 50 TL aT 166.60 6.1+ 158.90 3 LEPPEMÄRGID 69701:005:1491 Mäe-Pajumetsa Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 159.90 (04.03.2025) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti nr K-2 1.6/0.2 Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 163.40 3.9+ 0661) piir 157.90 Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir 159.00 4 Prognoosvaru ploki piir 7 (04.03.2025) I I' 69701:005:1312 III' Geoloogilise läbilõike joon Rebase Maapinna samakõrgusjoon K-1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon 164.60 0.2/0.2 Nõlvaterviku alumine piir 157.90 6.5+ Kalda piiranguvöönd 5 II Elektripaigaldise kaitsevöönd 6 158.90 40.70 Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja (04.03.2025) plokk 8 EK P (06.11.2024) mõõtmise aeg Kobras OÜ kaevandid, 2025 (EGF 47190): K-4 Kaevandi nr Kattekihi paksus kokku / sh 0.8/0.2 Suudme abs kõrgus, m kasvukihi paksus, m 168.00 Lamami abs kõrgus, m 6.2+ Kasuliku kihi paksus, m 161.00 OÜ Eesti Geoloogiakeskus puuraugud, 2007 (EGF 7980): Pa-7 (2007) Puuraugu nr Kattekihi paksus kokku / sh 162.20 0.6/0.6 Suudme abs kõrgus, m kasvukihi paksus, m 2.7 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 158.80 Märkused: ANDRES PAJUMETS 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi juulis 2024 REIB OÜ geodeedid Madis Tammemets ja Kadi Kask (töö 0 10 20m VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA nr TT-6956T). NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade 1 cm võrguga. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga ZWCAD 2023 Professional Edition. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 1 3 1:1000 2025-266 Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ Geoloogiline läbilõige III-III´ LEPPEMÄRGID WNW Andres Pajumets ESE WSW NE NNE SSW Nogopalu XII liivakarjäär Andres Pajumets Huumus (muld) Savine muld (täide) K-4 Nogopalu XII liivakarjäär K-4 69701:005:1647 168.00 168.00 69701:005:1312 69701:005:1491 69701:005:1491 Mäe-Pajumetsa Mäe-Pajumetsa Saviliiv kuni liivsavi Rebase Liiv Piiri 170 170 K-3 170 166.60 Andres Pajumets 169 169 169 Nogopalu XII liivakarjäär 69701:005:1491 Kruus Saviliivmoreen 69701:005:3070 168 168 168 Mäe-Pajumetsa 0.2 K-1 0.2 K-5 K-5 Mätiku 164.60 164.40 0.8 0.8 164.40 167 167 167 K-2 K-2 K-2 Uuringupunkti nr 163.40 0.2 163.40 Pa-11 (2007) 163.00 Suudme abs kõrgus (m) 166 166 166 163.50 165 4-1 165 1.6 165 1.6 Proovi võtmise intervall (m) 3.1 3.1 4-1 Kr 7,6% St 14,1% Kr 7,6% 2-1 Proovi number 0.2 164 0.3 TL 164 St 14,1% 164 0.3 Kr 22,5% kruusa sisaldus % 4.1 4.1 TL St 6,3% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % TL 0.2 0.2 maavara liik: TL - täiteliiv 1:2 163 163 163 5.5 0.6 EL - ehitusliiv 1:2 30 3-1 1:2 Kr 21,3% Kr 15,9% 162 St 7,0% plokk 50 TL aT 6.0 162 St 3,7% 6.0 162 2.0 Kihipinna sügavus (m) plokk 17 5-1 161.30 (04.03.2025) 1-1 1.6 161.30 (04.03.2025) 5-1 1.6 TL 2.8 EL 2.8 158.90 (04.03.2025) Kr 16,8% Kr 8,0% EK aT Kr 8,0% Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 161 St 18,8% 161 St 2,8% 2-1 plokk 50 TL aT 161 St 18,8% plokk 50 TL aT 2-1 7.0 EL Kr 22,5% 7.0 plokk 8 TL TL Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist 1:2 Kr 22,5% 1:2 St 6,3% 159.00 (04.03.2025) EK P St 6,3% 3.3 TL 160 160 160 TL Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise piir 1:2 158.90 (04.03.2025) 159.00 (04.03.2025) 159.00 (04.03.2025) Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 159 159 159 Maavaravaru plokkide piir 1:3 4.5 158.40 (04.03.2025) 7.7 158.40 (04.03.2025) 1:3 1:3 69701:005:1491 1:3 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1:3 1:3 158 158 158 Mäe-Pajumetsa 1:3 6.7 5.5 5.5 1:3 1:3 1:3 7.0 7.0 Elektripaigaldise kaitsevöönd 157 157 157 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide 97 111 125 88 56 90 vahekaugus (m) vahekaugus (m) vahekaugus (m) 1:3 Süvenduse kalle ja kontuur Süvenduse tase ANDRES PAJUMETS VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 0 10 20m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni III-III´ 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-266 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM 1 mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 plokk 8 EK P 69701:005:3070 Mätiku plokk 18 EK pT PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA plokk 17 EK aT plokk 8 EK P NOGOPALU XII 2 LIIVAKARJÄÄR 69701:005:1647 69701:005:1491 Piiri Mäe-Pajumetsa Andres Pajumets Nogopalu XII liivakarjäär 3 4 LEPPEMÄRGID 7 69701:005:1491 Mäe-Pajumetsa Katastriüksuse tunnus, nimetus ja piir 69701:005:1312 Rebase Nogopalu XII liivakarjääri mäeeraldise ja selle 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti nr Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 0661) piir 5 Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir 6 Prognoosvaru ploki piir plokk 8 EK P Maapinna samakõrgusjoon vee peal Maapinna samakõrgusjoon vee all Kõlvikupiir Mets, põõsastik, rohumaa Veekogu Kalda piiranguvöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd ANDRES PAJUMETS Märkused: 0 10 20m 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. VÕRUMAA RÕUGE VALD NOGU KÜLA 2. Kaevandamise järgselt tehakse täiendav süvendamine, mille tulemusena kujuneb alale veekogu, v.a NOGOPALU XII LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS põhjapoolsele alale, mis korrastatakse rohumaaks. 1 cm 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 159,0 m. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 4. Katastriüksuste piirid ja kitsenduste andmed: Maa-amet 12.09.2025. 5. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2025 3 3 1:1000 2025-266

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →