1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1030098-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Kontaktisik Ole Sein
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Osaühing Eesti Killustik taotleb Reiu-Liiva liivamaardla Reiu-Liiva III liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaluba kehtivuse ajaga 5 aastat. Taotletav mäeeraldis kattub Eesti
Geoloogiateenistuse 26.05.2025. a korraldusega nr 13-5/25-60 maavarade registrisse kantud
varuplokkidega.
Parandustaotluse selgitus Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 15.09.2025 kirjale nr 13-1/25-1487 on taotlus nimetatud ümber
Reiu-Liiva III liivakarjääriks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus on esitatud maavara kaevandamise
põhjendus keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud maavara kaevandamise
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Reiu-Liiva III liivakarjäär
Aadress Surju metskond 35, Seljametsa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond
Territoriaalkood 7536
Katastritunnus(ed) 62401:001:1653
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6466771, Y: 537151
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Surju metskond 35 (62401:001:1653).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 5 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Pärnu linn, Pärnu maakond 0624
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 764
Maardla nimetus Reiu-Liiva
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Reiu-Liiva III liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 9.71
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.13
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 39
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tsiviil- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 62
Plokid
2/4
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 155 tuh m³ 31.12.2024
14 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 27 tuh m³ 31.12.2024
15 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 90 tuh m³ 31.12.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv 149 tuh m³
2. 1207 - täiteliiv 98 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/520578
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.02.2025
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2024. a)
Geoloogiafondi number 47181
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-60
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.05.2025
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, metsamaa ja kaitstava liigi elupaik
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1._Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2._Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Geoloogilised_labiloiked.asice
3/4
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3._Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Korrastatud_maa_plaan.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Maavara_kaevandamise_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1._Eesti_Geoloogiateenistuse_26.05.2025_korraldus_nr_13_5_25_60.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: EGF47181.zip
GIS ja CAD failid Lisa 7: Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Maeeraldise_piir.dgn
Lisa 8: Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 9: Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Maeeraldise_teenindusmaa_piir.dgn
Lisa 10: Reiu_Liiva_III_liivakarjaar._Maapinna_samakorgusjooned.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Lisa 2. Katastriüksuse Surju metskond 35 väljavõte.pdf Lisa 11: Lisa_2._Katastriuksuse_Surju_metskond_35_valjavote.pdf
Lisa 3. Reiu-Liiva uuringuruumi kivisisaliku eksperthinnang (Crotalus OÜ 2025).asice Lisa 12: Lisa_3._Reiu_Liiva_uuringuruumi_kivisisaliku_eksperthinnang__Crotalus_OU_2025_.asice
4/4
ASUKOHA SKEEM
11.90 M 1:50 000
11.52
11.65
SELJAMETSA
MAARDLA
Y=537300
7
REIU-SIBULA
11.36 MAARDLA
11.30
11.36
11.34 REIU-LIIVA III LIIVAKARJÄÄR
07.12.2024
10.89 X=6467000
11.90 11.46
11.45
11.27
11.60
'
11.09
5
I
11.58 11.25
I
11.19
10.47
11.75 REIU-LIIVA MAARDLA
11.47
11.36 11.82
11.31
12.08
11.17
12
13
11.31 11.12
11.18 11.24
6 11
13.42 11.54
12.03 10.90
11.95 11.85
11.05 11.23 11.63
11.98 11.27 11.28
11.45
Kaardilehe nr: 5332
11.15 11.24
13.69
12 4 11.35 11.42 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2025.
11.61
1
3
12.13 11.17 11.25
11.43
11.05 11.69
12.08 11.31 12.03
11.79
11.06
11.57 12.66 11.06 11.36
11.92 10.97 12.12
11.21 0.2 Pa-11
2.6 11.20 11.44
12
13.84 12.25
11.55
11.26
10.07 13.33 8.4 11.33
11.10
8
13
12.94 12.24
11.38 11.60 11.76
11.94 11.30 11.35
12.47 11.43 10.81
07.12.2024 6
13.16 11.94
10.15 11.22
11.22 11.44 12.16
10.90 11.47 11.12
11.38
9.89 11.82 11.69
12.93 11.63 11.93 11.46
10.34 11.51
14.09
10.35 11.06
11.40 07.12.2024 MÄEERALDISE PIIRIPUNKTIDE
11.56 13.80 14.22
12.08 11.35 KOORDINAADID
1
4
11.28
9.83 13.95 Koordinaadid
13.01 11.71 13.03
11.29 Punkti
13.25 13.25 13 11.13
nr X Y
10.38 13 13.24 13.43
12 12.19 11.13
11
11.54 10.88 1 6466500.22 537117.77
12 12.14
11.59 2 6466770.76 536997.83
Pa-6 10.88 11.79 13.87 11.06
0.5 10.69 10.76
12
1 12.80 11.63 3 6466835.38 537078.36
9.59 10.64 1 10.49
1.74 10.59 11.27
8.4 11.19 4 6466952.23 537136.78
10.57 13.64 12.17
10.62 11.91 5 6466985.39 537205.30
9.25 9.76 10.38
10.15 12.20 11.14 6 6466917.38 537248.67
10.26 11.98
13.21 7 6466631.63 537362.31
10
5 9.31 11.58 11.12
11.48 10.68
10.43
11.09 8 6466590.93 537289.99
12.63 11.04
11.15
10.12 13.36 9 6466552.15 537230.90
10.10
9.73 12.64 11.85
1 10 6466582.04 537230.70
8.13
3 10.70 10.26 10.46 13.49 11.92 10.78 1
11.83
10.76 REIU-SIBULA
8.62 14.12
11.01 Mäeeraldise pindala: 9.71 ha
9.08 11.25 TURBAMAARDLA
9.46 10.16
10.28 12.88
9.85 11.08
13.11 14.25 13.94 mänd 11.38
kask 10.64
9.62 11.22
10.08 11.14
12.44 12.79
7.57 8.57
12.92 13.13 10.95 MÄEERALDISE TEENINDUSMAA
12.93
12.06 11.20 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID
8.06 9.89 2
1
12.94 12.28 11.84 12
11.42
9.10 11.03 Koordinaadid
14.26
6.97
9.29 12.57 10.56 Punkti
Pa-7 11.15
8.00 13.10 11.29 nr X Y
9 10.55
14.11 12.74
10.13 10.90 14 0.2 11 12.06
12.47 11.09
8.4 5.5 10.90 1 6466473.51 537114.99
11.08
7.66 13.26 11.40
9.64 10.26 12.94
7.25 13.90
2 6466572.41 537069.73
11.55 11.07
8
8.45 3 6466709.42 537010.30
5
7.42 13
10.47 11.31
6.11 7.55 9.29 10.33 12.29 11.34
10.22 12.90 11.89 4 6466780.91 536978.54
4 7.95
11.30
12 10.82
7.50 13.35 11.36 5 6466848.24 537062.43
10.93
mänd
7.45 11 10.64
kask 10.93 6 6466967.26 537121.94
10.47 10.87
2 7.46 8.46 10.29
12.62
Pa-10 0.7
9.78 10.24 14.09 12.31
11.75
7 6467011.15 537212.60
10.07 14.08 11.70
7.20 1 4 11.16 11.67 2.6
7.18 8 6466926.53 537266.55
11
7.53
8.4 11.67
8.10
6.61 9.24 11 11.39 9 6466641.53 537379.90
10.11 10.61 11.87 11.11
07.12.2024 11.36
7.48 12.48 10.80 11.68
kr
7.76 10.71 10 6466590.93 537289.99
10.14
aa
10.06
11
13.08 13.54 10.80
0.4
v
11 6466552.15 537230.90
6
12.65
I 7.09
2.3
7.20
8.57
10.30
13
12.63
11.65 12 6466485.60 537246.09
7.58 Pa-1 9.91 12.55 Plokk 13 aT 10.94
13 6466444.22 537247.68
7.11 11.10 11.01
6.03 6.91 10.89 11.13
7.98
7.04 7.45 10.22 12.27 12.35
11.41 14 6466423.14 537249.30
10.41
9.40
11.16 15 6466400.07 537245.80
5
10.97
Pa-5 10.54 16 6466389.76 537246.95
10
7.21
13.34 11.77
13
13.76 13.29
7.47 8.80 10.22 13 17 6466389.13 537241.25
10.31 11.57 11.24
11.30
kask 8.4 11.25 18 6466388.28 537232.02
12
7.11 3
7.05 6.95 7.01 haab 0.4 12.70 12.35 1
10.97
11
1.42 12.69
12.70
11.08 19 6466400.37 537230.68
9.73 9.92 11.80 10.49
7.39
8.14 12.89 20 6466423.70 537234.21
10.34
6.97 10.90 krossirajad 11.17
9.99
3 9.31 21 6466443.35 537232.71
10.40 12.79
12.31 11.08 11.21
6
9.88
7.18 10.44
11.88
13.30
11.09
22 6466483.62 537231.16
7.68
13
Surju metskond 35 11.40 23 6466547.16 537216.65
10.40 12.60 12.68
8.39
11
62401:001:1653 12.30
11
10.02 11.72 10.87
11.18 11.77 10.40
Mäeeraldise teenindusmaa
12.68 10.76 11.45
7.39 9.67
11.24 pindala: 12.13 ha
7.14 10.52 12.64 11.17
7.06 9.96 10.75
11.92
12.08
9
9.34
7.40 7.51 7.99 10.49 12.08
9.94 12.69
11.88
Pu 401
6.91 9.05 11.67
11.09 11.83 10.38
12.01
62
11.40 11.00 10.79
rav :
1 Pa-8
8
1 11.48
10.42
7.11 12.35 11.17
i
13.29
ku 1:
8.47 10.09
6.21 10.46 0.2 10.94
8.4
00
põld 7.19 6 11.21
t
9.59 11.48 11.76
4.7
än 201
6 10.32
7.09 10.41 10.54
11.32
av
12.68
7
1
12.88 1
11.73 1
1 11.82 11.50
L1
9.53 3 13.06
7.24
Pa-2 8.01 13.59 11.33
7.40
Plokk 14 aT 8.81 10.18
13.99
10.96 11.47 Pa-9
7.29
6.92
7.39
6.94
0.5 Plokk 15 aT 9.65 10.48
11.44 11.62
10.73
11.72
10.50
11.72 2.5
0.8 10.47
07.12.2024
I'
7.45 11.20
1.4 12.65
12.35 11.79 8.4 11.13
10.91
12
7.22 10.41 10.73
11.64
13.59
10.96 9
11.14
Kr
9.46
10.26 11.81
kra
7.10 11.08 11.28
3
8.26 10.55 10.92 10.61
1
10.51
12
11 11.30
av
12.04 10.19
9.99 7
10.19
7.42 10.06 10.59 10.59 10.78
7.03 11.49 11.10
11
7.21 7.80 8.77 10.80 10.86
7.07 10.00 10.10
7.38 7.34 13.79 11.62 9.42
6.90 6.92 9.62 10.81 10.60
10.50
1
1
Pu
kask 9.96 10.48 11.02
3
Sillapõllu mänd 10.18
1
10.93 11.65 10.83 9.35
rav
13.07
56801:004:0544 8.19
11.56
10.67
11.31
iku
11.72 11.19 12.22 9.93 10.90
11.48 10.33
9.64
9.47
t
9.96 9.94 12.01
än
12
10.23
11.25 10.35 9.58 10.96
12.57
av
7.17 7.70 11.60
9.89 11.62 10.39 9.87 9.70 10.74
8.92 5 9.89
7.12 12.10
12.55
6.96 9.49 13.45 10.17
7.27 7.17 5 12.94 8.36 9.97
7.33 kask 12.35 12.53 10.81 8.35 9.68
6.89 7.02 11.83
haab 8.24 13
6.20 10.04
0.4 13.11 10 11.86
10.72
9.62
Pa-4 2.7 10.99
7.15 7.62 5
12.13 12.16 12.31 8 11.69 iv
8.29
i
l 10.97 8.36
11.50 12 12.47
9.71 12.15 10.09
8.4 11 8.41
7.14 8.83 10 10.21
10.44
10.47 11.81
12.09
11.90 9.78 07.12.2024
2 6.96 8.34 9.76
8.39
7.42 10.07 10.51 11.35
9.49 9.91 10.08
7.34 8.10
6.96 7.22 9.87 10.33
7.72
10
9.84 10.12
7.16 8.72
7.35 9.87 10.31
10.24
7.17 10.16 9.95 8.38
10.37
9 11 9.30
8.17
9.59 10.10
8.06 9.60
7.25 9.78 9.02
9.77 9.96
7.43 7.68 8.93 23 9.79 8.43
7.15 9.04
7.34 7.25 9.47
7.04 9.46
8.25 8.35
Pa-3 6.15 0.3 7.33 9.52 9.12
7.04 2.3
8.00
I
LEPPEMÄRGID
I
Y=537000
7.13 7.61
7.33
7.41
7.50 6.96
7.20 6.99 3
7.31 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Silla küla Seljametsa küla 9.12
X=6466500
8.06 Mäeeraldise teenindusmaa piir,
7.19 3
7.60
piiripunkt ja piiripunkti number
7.05 1
7
7.44
6.67
6.78 7.36
07.12.2024 Plokk 13 aT Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria
12 (aT - aktiivne tarbevaru)
7.04
22 Surju metskond 35
62401:001:1653 Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
1 8 Maapinna samakõrgusjoon, abs m
5
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m
I I' Geoloogilise läbilõike joon
Asustusüksuse piir
13
21 Kaitseterviku nõlva alumine kontuur karjääri põhjal,
kaitseterviku nõlva ülemine kontuur kulgeb mööda mäeeraldise piiri
ja mööda varuploki 13 läänepiiri
Tee kaitsevöönd
20 14
Maaparandushoiuala
Ranna või kalda piiranguvöönd
19 15 III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad
8.41 Veetase, abs m
07.12.2024
16 Mõõdistamise kuupäev
Veetrassi 18 17
56801:001:1147
Geoloogiline puurauk
Puuraugu nr
Pa-5 Katendi paksus, m
0.4 Suudme abs kõrgus, m
Surju metskond 35 10.22 1.42 Maavara kihi paksus
62401:001:1653 Mäeeraldise lamami
8.4 mäeeraldise piires, m
abs kõrgus, m
MÄRKUSED:
1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kasutatud materjalid:
- Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a) V. Valling, M. Kukk 2025. EGF 47181.
3. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 2025.
4. Looduskaitseliste kitsenduste andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur 14.08.2025.
5. Mäeeraldise lamamiks on ploki 13 aT alal tasapind absoluutkõrgusel 8.4 m.
6. Vastavalt looduskaitseseadusele ei näidata I ja II kategooria kaitseobjektide
kitsenduste mõjualasid.
OBJEKTI ASUKOHT
Pärnu maakond, Pärnu linn
OBJEKT, JOONISE NIMETUS
Mäebüroo Nord OÜ +372 613 9810
Pärnu mnt 232/4
[email protected]
11314 Tallinn www.maeburoo.ee REIU-LIIVA III LIIVAKARJÄÄR
TÖÖ NUMBER KUUPÄEV GRAAFILINE LISA MÄEERALDISE PLAAN
25PR-791 25.08.2025 1
KOOSTAS TELLIJA MÕÕTKAVA
Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) 1:1000
Osaühing Eesti Killustik
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, 0 5 10 20m
VORMISTAS
Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär,
48022
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I-I'
NW SE
Pa-8
m 0.2 m
13.29
14 4.7 14
8.4
0.2 Pa-9
13 13
0.8
11.72
2.5
8.4
12 12
Pa-5
0.4
11 10.22 1.42 11
0.8
änav L1
8.4 Plokk 13 aT
1201
2
1:
10 10
001:
0.4
ku t
v.t. 2.7 m
v.t. 1.4 m 22.08.2024
62401:
v.t. 4.6 m
22.08.2024
avi
22.08.2024
9 Surju metskond 35 keskm v.t. 8.4 abs m
9
62401:001:1653 Plokk 14 aT
Pur
Pa-1 0.4
ala keskm v.t. 7.7 abs m
8 6.91 2.3 8
5
1:
v.t. 0.3 m
7 22.08.2024 7
3.4
0.4 Plokk 15 aT
6 4.1 5.6 6
1:
7.7
5
5 8.1 5
2.1
4 4
3.2
LEPPEMÄRGID
3 3
Mäeeraldise piir
2 2
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Plokk 13 aT Maavaravaru ploki piir, ploki number ja varu kategooria
(aT - aktiivne tarbevaru)
Surju metskond 35
62401:001:1653 Katastriüksuse piir, nimetus ja tunnus
keskm v.t. 8.4 abs m
Uuringuaegne keskmine põhjaveetase
Eeldatav stabiliseeruv veetase (6.6 abs m)
pärast maavara ammendamist
:5
1
Kaitseterviku nõlva kontuur ja terviku nõlva kalle
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II-II'
Tee kaitsevöönd
Pa-7
0.2
SW 14.11 5.5 NE
m 8.4 m
Maaparandushoiuala
14 0.2 14
Katend
13 13
Pa-11
0.2
11.20
12 2.6 12 Ehitusliiv
8.4
Pa-5
0.4
10.22 1.42
11 0.2 11
8.4 Täiteliiv
änav L1
v.t. 1.2 m
1201
22.08.2024
10 v.t. 4.7 m 10
001:
0.4
2
22.08.2024
Plokk 13 aT
1:
Saviliiv/saviliivmoreen
ku t
v.t. 1.4 m
62401:
22.08.2024
avi
9 Surju metskond 35 keskm v.t. 8.4 abs m
9
62401:001:1653
Pur
Plokk 14 aT Geoloogiline puurauk
Pa-3 0.3 ala keskm v.t. 7.7 abs m
8 8
7.04 2.3 3.6 Pa-5 Puuraugu nr
0.4 Katendi paksus, m
5
1:
10.22 1.42 Suudme abs kõrgus, m
7 v.t. 0.7 m 7 Maavara kihi paksus
0.3 3.4 8.4 Mäeeraldise lamami
22.08.2024
Plokk 15 aT mäeeraldise piires, m
abs kõrgus, m
6 6 Kihi sügavus 0.4
1:
4.1
maapinnast, m Veetase maapinnast, m
5
v.t. 1.4 m
22.08.2024
Mõõtmise kuupäev
5 9.1 6.1 5
2.3
9.7
4 3.0
4
3 3
4.1 Puuraugu sügavus, m
2 2
MÄRKUSED:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kasutatud materjalid:
- Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a) V. Valling, M. Kukk 2025. EGF 47181.
3. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 2025.
4. Looduskaitseliste kitsenduste andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur 14.08.2025.
5. Ploki 13 aT lamam on absoluutkõrgusel 8.4 m.
6. Vastavalt looduskaitseseadusele ei näidata I ja II kategooria kaitseobjektide
kitsenduste mõjualasid.
OBJEKTI ASUKOHT
Pärnu maakond, Pärnu linn
OBJEKT, JOONISE NIMETUS
Mäebüroo Nord OÜ +372 613 9810 REIU-LIIVA III LIIVAKARJÄÄR
Pärnu mnt 232/4
[email protected]
11314 Tallinn www.maeburoo.ee GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED
TÖÖ NUMBER KUUPÄEV GRAAFILINE LISA I-I', II-II'
25PR-791 25.08.2025 2
KOOSTAS TELLIJA MÕÕTKAVA
Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) 0 5 10 20m
Osaühing Eesti Killustik
hor 1:1000
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald,
Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär, vert 1:100
48022
ASUKOHA SKEEM
11.90 M 1:50 000
11.52
11.65
SELJAMETSA
MAARDLA
Y=537300
7
REIU-SIBULA
11.36 MAARDLA
11.30
11.36
REIU-LIIVA III LIIVAKARJÄÄR
11.55
10.89 X=6467000
11.90 11.46
11.45
11.27
11.60
11.09
11.58 11.25 5
11.19
10.47
11.75 REIU-LIIVA MAARDLA
11.47
11.36 11.82
12.08
11.17
2
13
1
11.18 11.24
6 1
13.42 1
12.03
10
11.95
11.05 9 11.63
11.98 11.27
11.28 Kaardilehe nr: 5332
11.45
13.69
12 4 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa- ja Ruumiamet 2025.
1
12.13
3
11.25
11.69
11.05
12.08
11.79
11.57 11.36
11.92 10.97
11.33 12.25
11.55
13.33
Pa-11
10.07
8
13
12
11
12.94 11.76
10
9
11.94
6
10.15
9.89 11.69
11.46
10.34
10.35
MÄEERALDISE PIIRIPUNKTIDE
KOORDINAADID
11.28
9.83 Koordinaadid
Punkti
nr X Y
1 6466500.22 537117.77
11.59 2 6466770.76 536997.83
12
9.59 Pa-6 3 6466835.38 537078.36
4 6466952.23 537136.78
12.17
5 6466985.39 537205.30
9.25
6 6466917.38 537248.67
7 6466631.63 537362.31
5 9.31
8 6466590.93 537289.99
11.15
9 6466552.15 537230.90
11.85
10 6466582.04 537230.70
3
8.13
8.62 REIU-SIBULA Mäeeraldise pindala: 9.71 ha
9.08 TURBAMAARDLA
11.22
7.57 8.57 MÄEERALDISE TEENINDUSMAA
8.06 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID
6.97 Koordinaadid
8 Punkti
8.00 7 11.29 nr X Y
6
Pa-7 12.06
11.08
1 6466473.51 537114.99
5
7.66
7.25 2 6466572.41 537069.73
7.42 3 6466709.42 537010.30
11 10
6.11
4 7.55 4 6466780.91 536978.54
7.50 10.82
5 6466848.24 537062.43
7.45
9
6 6466967.26 537121.94
2
7 6467011.15 537212.60
7.18 8 6466926.53 537266.55
11
7.53
Pa-10
11.39 9 6466641.53 537379.90
5
7.48
11.68
10 6466590.93 537289.99
10.80
11 6466552.15 537230.90
Pa-1 12 6466485.60 537246.09
7.09
7.58 8.4
7.11
13 6466444.22 537247.68
6.03 11.13
7.04 7.45 14 6466423.14 537249.30
15 6466400.07 537245.80
7.21
16 6466389.76 537246.95
17 6466389.13 537241.25
8
11.25 18 6466388.28 537232.02
7
7.05 6.95 7.01
Pa-5 19 6466400.37 537230.68
7.39
20 6466423.70 537234.21
6.97
3 21 6466443.35 537232.71
7.18 22 6466483.62 537231.16
Surju metskond 35 23 6466547.16 537216.65
62401:001:1653
Mäeeraldise teenindusmaa
11.24 pindala: 12.13 ha
7.06 7.14 6.6
7.40 7.51
Pu 401
6.91
62
rav :
6
7.11 11.17
i
ku 1:
6.21
00
põld 7.19
t
än 201
Pa-8 10.54
av
7
1
11.50
L1
7.24
Pa-2
6
Pa-9
7
7.40
7.39
6.94
6.92 11.20
10.91
9
Kr
kra
7.10
av
7
7.42 10.78
7.03
11
7.07 7.21 10.80 10.86
7.38 11.62 9.42
6.90 6.92 10.60
10.50
1
1
Pu
Sillapõllu 11.65 10.83 9.35
rav
56801:004:0544 11.56
10.67
11.31
iku
12.22 9.93 10.90
11.48 10.33
9.47
t
12
än
10.23
9 11.25 10.35 9.58 10.96
av
10 11.60
10.39 9.87 9.70 10.74
7.12 11 12.10
12.55
6.96 12 10.17
7.27 7.17 8.36 9.97
7.33 9.68
6.89 11.83 10.81 8.35
7.02
Pa-4 10 11.86 9.62
6.20 5 10.72
10.99
7.15 8 11.69 iv
8.29
i
l 10.97 8.36
12.47
10.09
10 11.81
12.09
11.90 9.78
2 6.96 9.76
8.39
7.42 10.51 11.35
9.91 10.08
7.34
6.96 7.22 9.87 10.33
5
10
9.84 10.12
7.16 6
9.87 10.31
7.17 7 10.16 9.95 8.38
10.37
8
9 11 9.30
9.59 10.10
7.25 9.78 9.60
9.02
9.77 9.96
7.43 8.93 23 9.79 8.43
7.15 9.04
7.34 7.25 9.47
7.04 9.46
8.25 8.35
Pa-3
6.15 9.52 9.12
8.00
Y=537000
7.13
7.33
7.41
7.50 6.96 LEPPEMÄRGID
7.20 6.99
3
Silla küla Seljametsa küla 9.12
X=6466500
8.06 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
7.19
7.60
7.05 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir,
3
7
7.44
piiripunkt ja piiripunkti number
6.78 7.36
12
7.04
22 Surju metskond 35
62401:001:1653 Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
8 Maapinna samakõrgusjoon, abs m
1
Asustusüksuse piir
Tee kaitsevöönd
13 Maaparandushoiuala
21
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad
20 14
Pa-2 Geoloogiline puurauk, puuraugu number
Ala korrastatakse kivisisalikule sobivaks elupaigaks
19 15
Ala täidetakse kõrguseni 7.3 m abs
16 Metsamaaks korrastatud ala
Veetrassi 18 17
56801:001:1147
Veekoguks korrastatud ala
6.6
Surju metskond 35 Veetase, abs m
62401:001:1653
8.4
Korrastatud maapinna kõrgus, abs m
Korrastamistöödel rajatav kraav
MÄRKUSED:
1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 2025.
3. Looduskaitseliste kitsenduste andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur 14.08.2025.
4. Vastavalt looduskaitseseadusele ei näidata I ja II kategooria kaitseobjektide
kitsenduste mõjualasid.
OBJEKTI ASUKOHT
Pärnu maakond, Pärnu linn
OBJEKT, JOONISE NIMETUS
Mäebüroo Nord OÜ +372 613 9810
Pärnu mnt 232/4
[email protected]
11314 Tallinn www.maeburoo.ee REIU-LIIVA III LIIVAKARJÄÄR
TÖÖ NUMBER KUUPÄEV GRAAFILINE LISA KORRASTATUD MAA PLAAN
25PR-791 25.08.2025 3
KOOSTAS TELLIJA MÕÕTKAVA
Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) 1:1000
Osaühing Eesti Killustik
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, 0 5 10 20m
VORMISTAS
Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär,
48022
Pärnu maakond
Pärnu linn
Seljametsa küla
MAAVARA KAEVANDAMISE
KESKKONNALOA TAOTLUS
REIU-LIIVA III LIIVAKARJÄÄR
Taotleja: Osaühing Eesti Killustik
Registrikood: 10126848
Aadress: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär, 48022
Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ
Registrikood: 11560452
Aadress: Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314
Margus Kukk, kutsetunnistus nr 189752
Töö nr 25PR-791 Tallinn 2025. a
Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail
[email protected]
Pärnu mnt 232/4 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee
11314 Tallinn
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Sisukord
1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad .... 3
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus .............................................. 3
3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................. 4
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega .......................................................................................................... 5
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus....................................................................... 6
6. Kaevandamisjäätmed ............................................................................................. 7
7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle
vähendamiseks ....................................................................................................... 9
8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ................................ 12
Tekstilisad
1. Eesti Geoloogiateenistuse 26.05.2025. a korraldus nr 13-5/25-60
2. Katastriüksuse Surju metskond 35 väljavõte
3. Reiu-Liiva uuringuruumi kivisisaliku eksperthinnang (Crotalus OÜ 2025)
Digitaalsed lisad
4. Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde
kohta (varu seisuga 31.12.2024. a), V. Valling, M. Kukk, EGF 47181
Graafilised lisad
1. Reiu-Liiva III liivakarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:1000.
2. Reiu-Liiva III liivakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’
M hor 1:1000 vert 1:100.
3. Reiu-Liiva III liivakarjäär. Korrastatud maa plaan M 1:1000.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 2
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja
maavara kasutusalad
Osaühing Eesti Killustik taotleb käesolevaga Reiu-Liiva liivamaardla Reiu-Liiva III
liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba. Taotletava mäeeraldise pindala on
9,71 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,13 ha. Keskkonnaluba taotletakse
riigiomandis olevale maale kehtivuse ajaga 5 aastat. Ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru
kogus taotletaval mäeeraldisel on 272 tuh m³. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on
veekogu, metsamaa ja kaitstava liigi elupaik.
Taotletava mäeeraldise aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud Osaühing Eesti
Killustik tellimusel tehtud geoloogilise uuringu Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2024. a), V. Valling,
M. Kukk, EGF 47181 alusel (lisa 4).
Geoloogilise uuringu tulemusena on maavarade registrisse kantud Eesti Geoloogiateenistuse
26.05.2025. a korraldusega nr 13-5/25-60 (lisa 1) järgmised maavaravarud:
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,97 ha – 162 tuh m³ (aruandes 13. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,13 ha – 27 tuh m³ (aruandes 14. plokk),
1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,13 ha – 90 tuh m³ (aruandes 15 plokk, allpool
põhjaveetaset, 14. ploki lamamis).
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri maavaravaru kasutusala on ehitus- ja täiteliiv, mis
sobivad looduslikult kasutamiseks tsiviil- ja teedeehitus.
Taotletav Reiu-Liiva III liivakarjääri teenindusmaa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse
liigi Lacerta agilis (kivisisalik) elupaigaga. Taotluse koostamisel on arvestatud Reiu-Liiva
uuringuruumi kivisisaliku eksperthinnanguga (Crotalus OÜ 2025) (lisa 3).
Taotletavast Reiu-Liiva III liivakarjäärist otsesihis ~1,4 km edela pool on Rail Baltic raudtee
trassikoridor. Reiu-Liiva III liivakarjääri avamine, maavara kaevandamine ja ala korrastamine
on kavandatud seoses Rail Baltic raudtee ehitusega.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Reiu-Liiva III liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa külas, Pärnu linnast
ca 2,7 km kaugusel kagus. Seljametsa küla keskus jääb taotletavast karjäärist ca 2,3 km kirde
poole ja Silla küla keskus jääb ca 650 m lääne poole (graafiline lisa 1).
Taotletava mäeeraldise pindala on 9,71 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,13 ha.
Reiu-Liiva III liivakarjäär asub katastriüksusel Surju metskond 35 (tunnus: 62401:001:1653;
sihtotstarve: maatulundusmaa 75%, kaitsealune maa 25%; pindala: 12685080,0 m²).
Nimetatud katastriüksuse valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus (lisa 2).
Mäeeraldise teenindusmaa läänepiir külgneb katastriüksusega Puraviku tänav L1 (tunnus:
62401:001:1201; sihtotstarve: transpordimaa 100%; riigiomand) ja teenindusmaa lõunapiir
külgneb katastriüksusega Veetrassi (tunnus: 56801:001:1147; sihtotstarve: tootmismaa 100%;
riigiomand). Ülejäänud osas jätkub väljaspool teenindusmaa piiri katastriüksus Surju
metskond 35.
Reiu-Liiva III liivakarjäär kattub täielikult kraav-kuivendusega maaparandussüsteemiga
Kullipesa, mille maaparandussüsteemi kood on 6114540010040.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 3
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Taotletavast karjäärist vahetult lõuna pool on ~2,3 ha suurune tehisjärv, mis on tekkinud
varasema kaevandamise tulemusena. Nimetu tehisveekogu on arvele võetud
keskkonnaregistris koodiga VEE2064540 ja sellele on kehtestatud looduskaitseseadusest
tulenevalt 50 m laiune kalda piiranguvöönd, 25 m laiune kalda ehituskeeluvöönd ja 10 m
laiune kalda veekaitsevöönd.
Avalikus kasutuses oleva kohaliku Puraviku tänava (tee nr 5680077) äärmise sõiduraja
välimine serv asub mäeeraldise piirist ~19 m kaugusel ja teenindusmaa piirist ~5 m kaugusel.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa kattub osaliselt Puraviku tänava
kaitsevööndiga, kuid kaitsevööndiga kattuvas osas ei kavandata kattepinnase ladustamist ega
kaevandamise ettevalmistamise tööde tegemist.
Mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir külgneb Reiumõisa metsateega (nr 5680714) ning vastav
tee ristub lõuna suunas kulgeva Liivakarjääri metsateega (nr 5680713).
Taotletav Reiu-Liiva III liivakarjääri teenindusmaa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse
liigi Lacerta agilis (kivisisalik) elupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO9115573).
Tulenevalt looduskaitseseadusest ei ole käesolevas töös esitatud liigi isendi täpse elupaiga
asukoha andmeid.
Taotletavast mäeeraldisest vahetult lõuna pool, tehisveekogu piires, on III kategooria
kaitsealuse liigi Leucorrhinia pectoralis (suur-rabakiil) elupaik (keskkonnaregistri kood
KLO9200361) ning ca 590 m ida suunas asub Buteo buteo (hiireviu) elupaik
(keskkonnaregistri kood KLO9120124).
Taotletavast mäeeraldisest ~250 m lõuna pool on puurkaev (keskkonnaregistri kood
PRK0007554), keskkonnaregistri andmetel on tegemist hüdrogeoloogilise uuringu
puurkaevuga.
Looduslikest veekogudest on mäeeraldisele lähim Reiu jõgi, mis jääb ~0,9 km lääne poole.
Mäeeraldisest vahetult ida poole jääb Sibula soo ja Reiu-Sibula turbamaardla (registrikaart
nr 348).
Reiu-Liiva III mäeeraldise maa-ala on metsamaa. Maapinna reljeef on muutlik, jäädes
absoluutkõrguste vahemikku 7 kuni 14 m. Liigestatum reljeef on ala idaosas, kus on põhja-
lõunasuunaline laugete nõlvadega Läänemere rannamoodustis.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires ja selle
lähiümbruses puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi,
muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid.
Taotletavast Reiu-Liiva III liivakarjäärist otsesihis ~1,4 km edela pool on Rail Baltic raudtee
trassikoridor.
Mäeeraldise teenindusmaale lähim majapidamine on teenindusmaa loodenurgast 245 m
kaugusel elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel Puraviku tn 37 (katastritunnus:
56801:004:0350).
3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise maa-ala on seotud 2025. a geoloogilise uuringuga
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a), V. Valling, M. Kukk, EGF 47181 (lisa 4).
Reiu-Liiva maardla asub Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja
tuuletekkelised pinnavormid. Piirkonnas on pinnakatte setete paksus vahemikus 20 kuni 30 m
(Maa- ja Ruumiamet Geoportaal).
Mäebüroo Nord OÜ 2025 4
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Reiu-Liiva III liivakarjäär paikneb Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited.
Mäeeraldise läänepool jääb valdavalt Litoriinamere tasandikule (Q2Lt) ning idapool hõlmab
Litoriinamere rannavalli, mis on moodustatud peamiselt Antsülusjärve setetest (Q2An).
Rannavalli pikitelg järgib kunagist Liitoriinamere rannajoont. Liiva lasundi all levivad lisaks
Võrtsjärve alamkihistu (Q1jrVr_g) saviliivmoreen.
Katendi paksus on vahemikus 0,2 kuni 0,8 m (keskmine 0,4 m). Katend on esindatud
peamiselt kasvukihiga (Q2_s) keskmise paksusega 0,3 m ning kahes kohas (Pa-9 ja 10)
kasvukihi all esineb tumepruun aleuriitse liiva vahekiht taimejuurtega.
Katendi all lasub limnoglatsiaalse tekkega liiva lasund, mis on esindatud beeži kuni halli
keskmiseteralise kuni ülipeeneteralise liivaga keskmise peenosiste (< 0,063 mm) sisaldusega
3,8%. Kasuliku kihi läbitud paksus jääb puuraukude andmete järgi vahemikku 1,4 kuni 8,9 m,
keskmiselt 4,8 m. Läbitud kasulik kiht jääb osaliselt keskmisest põhjaveetasemest allapoole.
Kasulik kiht on läbitud lamamini kaheksas puuraugus, lamamiks on hall tihe saviliiv või
saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Lamam on läbitud paksuses 0,3 kuni 2,0 m (graafiline lisa 2).
Geoloogilise uuringu ajal tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetasemete mõõtmisi
puuraukudes. Veetase mõõdeti puuraugu rajamise päeval. Veetasemeni jõuti kõigis
22.08.2024. a rajatud puuraukudes. Avatud veetasemete sügavus maapinnast varieerub
vahemikus 0,3 kuni 4,7 m ning jääb absoluutkõrguste vahemikku 6,3 kuni 10,0 m. Avatud
veetasemed jälgivad reljeefi ning avatud kasuliku kihi lamamit. Veetaseme langus on idast
(Sibula soo maa-alast) lääne suunas absoluutkõrguseni 6,6 m, mis ühtib kraavis mõõdistatud
veetasemega.
Reiu-Liiva III uuringuruumi uuritud maa-ala keskmine põhjaveetase on absoluutkõrgusel
8,4 m, mis on idapoolse varu arvutuse ala (plokk 13 aT) varu arvutuse piiriks sügavuti.
Arvestades, et moodustatud ploki 13 aT alal veealust kaevandamist ei toimu, on arvutatud
eraldi läänepoolse varu arvutuse maa-ala keskmine põhjaveetase, mis on absoluutkõrgusel
7,7 m, kasutades ainult neid veetasemeid, mis on mõjupiirkonnas (Pa-1 kuni 6). Plokid 14 ja
15 aT on vertikaalläbilõikes eraldatud keskmise veetasemega absoluutkõrgusel 7,7 m.
Varu arvutuse alast vahetult lõuna pool asuvas tehisveekogus oli veetase topomõõdistamise
ajal absoluutkõrgusel 8,4 m, mis ühtib kogu uuritud ala keskmise põhjaveetasemega.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevanda-
misele kuuluvate varude määramisega
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud
Eesti Geoloogiateenistuse 26.05.2025. a korraldusega nr 13-5/25-60 (lisa 1).
Taotletav Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Reiu-Liiva maardla (registrikaart
nr 764) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 13 osaliselt ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke
14 ja 15 täielikult.
Plokist 13 on vastavalt eksperthinnangule (lisa 3) välja jäetud olemasoleva veekoguga
külgnev ala (25 m). Plokist 13 välja jääva ala pindala on 0,39 ha, varu kogus on 7 tuh m³ ja
kattepinnase maht on 2 tuh m³.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,71 ha.
Vertikaalselt on taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise piiriks plokkide 13 ja 15
alumine piir (lamam). Ploki 13 lamam on horisontaalne tasapind abs kõrgusel 8,40 m.
Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded.
Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Taotletava Reiu-Liiva III
Mäebüroo Nord OÜ 2025 5
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
liivakarjääri mäeeraldise piiriäärsete nõlvade nõlvus jäetakse ploki 13 alal kaldega 1:2 ning
plokkide 14 ja 15 alal kaldega 1:5.
Kaevandatava varu maht väheneb nõlvatervikusse jäetava maavara koguse võrra.
Nõlvatervikusse jäetava maavara koguse arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel peale kaevandamise lõpetamist arvestades
eelnevate nõlvakalletega ning vastava kõrgusmudeli alusel on arvutatud nõlvadesse jäetav
varu kogus plokkide lõikes.
Nõlvatervikusse jäetava maavara kogus, varu kogus mäeeraldise piires ja kaevandatav varu
plokis on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise varud.
Varu
Allapoole Nõlvadesse
Varu mäe- Kaevandatav
Ploki Maavara põhjavee- jäetav
plokis eraldise varu
nr kasutusala taset jääv kogus
(tuh m³) piires (tuh m³)
maavara (tuh m3)
(tuh m³)
13 Ehitusliiv Ei 162 155 6 149
14 Täiteliiv Ei 27 27 1 26
15 Täiteliiv Jah 90 90 18 72
Veepealse ehitusliiva geoloogilise varu kogus mäeeraldisel on 155 tuh m³, millest
kaevandatava varu maht on 149 tuh m³.
Täiteliiva geoloogilise varu kogus mäeeraldisel on 117 tuh m³ (s.h allpool veetaset 90 tuh m³),
millest kaevandatava varu maht on 98 tuh m³ (s.h allpool veetaset 72 tuh m³).
Reiu-Liiva III liivakarjääri geoloogilise varu kogus kokku on 272 tuh m³ (s.h allpool veetaset
90 tuh m³), millest kaevandatava varu maht on 247 tuh m³ (s.h allpool veetaset 72 tuh m³).
Reiu-Liiva III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajaks taotletakse 5
aastat. Arvestades kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks ca 1 aasta peale varu
ammendumist on kaevandamise aeg ca 4 aastat ja keskmine tootmismaht aastas 62 tuh m3.
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi
kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks taotletavas Reiu-Liiva III liivakarjääris
on rahuldavad. Kattekihi paksus on väike, kasulik kiht on osaliselt põhjaveetasemest
kõrgemal, mäeeraldisele on tagatud juurdepääs Reiumõisa metsatee (nr 5680714) kaudu.
Maavara kaevandamisel ja ala korrastamisel tuleb arvestada eksperthinnangus toodud
soovitustega (lisa 3).
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke
ja kattepinnase koorimine. Reiu-Liiva III karjääri katendi moodustab kasvukiht. Katendi
paksus varieerub vahemikus 0,2 kuni 0,8 m (keskmine 0,4 m). Katendi kogus taotletava
mäeeraldise piires on 39 tuh m³. Katend on võimalik kaevandamise ajal ajutiselt ladustada
mäeeraldise ja teenindusmaa alale, kasutada kattepinnast müra- ja tolmutõkkevallide
rajamisel.
Varu ammendumisel kasutatakse kooritud ja ladustatud kattepinnas täielikult
korrastamistöödel. Veepealse kaevandamise ala põhja ja nõlvade katmist kattepinnasega ei
kavandata – see ala kujundatakse kaitsealuse liigi elupaigaks. Allapoole põhjavee taset jääva
kasuliku kihi paksus on osaliselt alla 2 meetri. Kooritud ja ladustatud kattepinnast saab
Mäebüroo Nord OÜ 2025 6
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
kasutada kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu madalaveelise osa täitmiseks. Kattepinnase
lõplik kasutus ja korrastamistöödeks vajalikud kogused määratakse kaevandatud maa
korrastamise projektis.
Puuraukude andmetel on veepealse kasuliku kihi paksus kuni 5,5 m ja veealuse kasuliku kihi
paksus on kuni 2,3 m. Kaevandamisel tuleb veepealsest kihist jätta ~0,7 m kaevandamata, et
tagada veealuse varu kaevandamisel karjääri põhja stabiilsus. Seega on veealuse kaeveastme
sügavus kuni ~3,0 m.
Kattepinnas kooritakse ja kasulik kiht kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga. Esmalt
ammendatakse põhjaveetasemest kõrgemal olev maavaravaru ning seejärel põhjaveetasemest
allpool olev maavaravaru. Veepealse kasuliku kihi saab ammendada
pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega. Veealuse kasuliku kihi saab ammendada
pöördkoppekskavaatoriga ühe kaeveastmega.
Veepealse maavara kaevandamisel ammutab pöördkoppekskavaator maavara looduslikust
tervikust ja laeb tarbijate kalluritele. Veealuse maavara kaevandamisel tõstab
pöördkoppekskavaator vee ja liiva segu puistangusse ning nõrgunud kaevis laaditakse
pöördkoppekskavaatoriga või frontaallaaduriga tarbijate kalluritele. Kaevandatud maavara
töötlemist ei kavandata.
Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Maavara väljaveoks tuleb kasutada
eksperthinnangus soovitatud veoteid (lisa 3).
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri maavaravaru kaevandamiseks tuleb koostada
kaevandamisprojekt. Ammendatud kaeveõõne korrastamiseks tuleb koostada kaevandatud
maa korrastamise projekt.
6. Kaevandamisjäätmed
Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade
uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö
tulemusena.
Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel,
vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks muuhulgas rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladustamiseks.
Vastavalt jäätmeseadusele on antud jäätmehoidla B-kategooria jäätmehoidla.
Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias.
Maavara kaevandamisel Reiu-Liiva III liivakarjääris tuleb võtta kasutusele meetmed
jäätmetekke vältimiseks, mis on tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus.
Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõikele 1 ja 3 on kaevandamisloa omanik
kohustatud korrastama kaevandatud maa ehk maa ja maapõue, mille looduslik seisund on
kaevandamisega muudetud. Kaevandamisel moodustub kaeveõõs, mis järgib mäeeraldise piiri
ja nõlvatervikute kuju.
Vastavalt MaaPS § 9 on kaevandatud maa korrastamine maa endisel või uuel otstarbel taas
kasutuskõlblikuks muutmine. Nõuded kaevandatud maa korrastamiseks on kehtestatud
MaaPS § 80 lõige 10 alusel keskkonnaministri 07.04.2017 vastu võetud määrusega nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 7
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri kaevandatud maa korrastatakse veekoguks, metsamaaks
ja kaitsealuse liigi elupaigaks. Määruse nr 12 § 14 ja 15 sätestab veekogu rajamise ja
põhjaveetaseme nõuded muuhulgas järgmiselt:
- korrastamise käigus karjääri rajatava veekogu sügavus kujundatakse valdavalt üle 2 m,
jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks, välja arvatud juhul, kui veekogu
kujundamine nendel tingimustel ei taga selle otstarbekohast kasutamist;
- veekogu kaldale jäetakse perv, mis peab jääma kõrgemale veetaseme oodatavast
maksimaalsest seisust;
- korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m
sügavuseni korrastatud maapinnast.
Taotletava Reiu-Liiva III karjääri kaevandatud maa korrastamisel saab kooritud ja ladustatud
kattepinnast osaliselt kasutada veekogu kaldaperve kujundamiseks. Reiu-Liiva III mäeeraldise
alal on allapoole põhjavee taset jääva kasuliku kihi paksus osaliselt alla 2 meetri. Kooritud ja
ladustatud kattepinnast saab kasutada kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu madalaveelise
osa täitmiseks 0,7 m kõrgemale põhjavee tasemest. Kooritud ja ladustatud kattepinnas
kasutatakse täielikult (39 tuh m³) ammendatud kaeveõõne korrastamistöödel (ptk 8).
Kattepinnase kasutus ja kogused määratakse kaevandatud maa korrastamise projektis.
Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa
korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise
kohustusest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb taotleja kindlat kasutust kattepinnasele
ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest kattepinnase kasutus
kaevandatud maa korrastamistöödel on põhjendatud.
Kooritud katend on kaevandamise ajal ajutiselt kasutatav müra ja tolmu levikut tõkestavate
müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks mäeeraldise ja teenindusmaa piirialale. Vallide kõrgus
on kuni 4,0 m ja nõlva kalle 1:2. Vastava ristlõikega ja 975 m pikkuse valli moodustamiseks
vajalik kattepinnase maht on 39 tuh m³. Reiu-Liiva III mäeeraldise teenindusmaa välispiiri
pikkus on 1400 m ja seega on võimalik kaevandamise ajal kogu kattepinnas kasutada
mäeeraldise teenindusmaa piirile müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks.
Reiu-Liiva III liivakarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning
tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve.
Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara
kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires,
kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool
mäeeraldise teenindusmaad.
Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja
levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike
ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei
kaasne keskkonnale saasteohtu. Puistangute looduslik haljastumine välistab tuule- ja vee-
erosiooni mõjul materjali laialikandumise. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii
puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute
nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2).
Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal mäeeraldise
teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku
ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid
ega kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende
kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kattepinnase ajutise ladustamise alad
korrastatakse korrastamistööde käigus - puistangute põhjad silutakse ja korrastatakse koos
ülejäänud alaga.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 8
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Kaevandatud maavara töötlemist ei
kavandata. Kaevandamisega taotletaval Reiu-Liiva III liivakarjääris ei teki
kaevandamisjäätmeid.
Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse
ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades või selleks kohaldatud alal.
7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja
meetmed selle vähendamiseks
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires maastiku muutus ja olemasoleva
taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel on kaevandatud maa kujundatav
metsamaaks, veekoguks ja kaitstava liigi elupaigaks. Kaevandatud maa ja mäeeraldise
teenindusmaa korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa piires puuduvad
kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega
Natura 2000 alasid. Mäeeraldise teenindusmaale lähim majapidamine on elamumaa
sihtotstarbega katastriüksusel Puraviku tn 37 (tunnus 56801:004:0350), mis on 245 m
kaugusel loode pool.
Maavara kaevandamise ajal on mäeeraldise piiridest välja poole leviv peamine mõju
kaevandamisel ja veol kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm.
Kaevandamisloa omaja peab tööde teostamisel kinni pidama keskkonnaministri 16.12.2016. a
vastu võetud määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“.
Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus
kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra
(nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on
lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud
müratundliku hoone teepoolsel küljel).
Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja
taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide
seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78).
Mäeeraldise alalt mäeeraldisega külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli
neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel
väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate
masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB
vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja
kaevise puistangud. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate
transpordivahendite liikumisel.
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab
transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama
direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil
kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate
masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele
normidele vastavaid kallureid.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 9
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Müra tekitajateks Reiu-Liiva III karjääris on kaevandamisel kasutatavad masinad
(pöördkoppekskavaator, frontaallaadur) – need on paiksed müraallikad ja mõjutavad vahetult
masina töötsooni ja selle lähiümbrust. Helivõimsustase ekskavaatoril ja laaduril on kuni
105 dB.
Vabas õhus leviva heli tase kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemiga:
Lp = Lw – 20log10(r) – 8 dB
(Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000)
kus:
Lp – arvutatud müratase, dB;
Lw – masina poolt tekitatav müratase, dB;
r – kaugus müraallikast, m.
Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta mäeeraldise piiril olevaid
katendivalle, metsaalasid, maapinna iseloomu jne.
Lähim vastuvõtja on mäeeraldise piirist 245 m kaugusel paiknev elamumaa sihtotstarbega
katastriüksus Puraviku tn 37. Antud valemit kasutades on mäeeraldise teenindusmaa piiril
vastuvõtjale lähimas punktis maksimaalse helivõimsustasemega (105 dB) töötava seadme
tekitatav müratase katastriüksuse Puraviku tn 37 piiril 49 dB.
Arvutuskäik: 105 - 20log10(245) - 8 = 49 dB
Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Samuti on karjäärimüra
modelleerimised erinevates KMH töödes näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide (3-
5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra levikut
ümbritsevatele aladele. Selliselt on müratase katastriüksuse Puraviku tn 37 piiril ~39 dB.
Müraallikate koostöötamise kirjelduseks on kasutatud järgmist valemit:
Lkoond = 10 × log(10Lp1/10 + 10Lp2/10 + 10Lp3/10 +…+ 10Lpn/10)
(Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000)
kus:
Lkoond – müraallikate koosmõju tulemus, dB;
Lp1…n – müratase, dB.
Pöördkoppekskavaatori ja frontaallaaduri koos töötamisel (arvestamata müratõketega) on
245 m kaugusel paiknev katastriüksuse Puraviku tn 37 piiril müratase arvutuslikult ~52 dB.
Arvutuskäik: 10 × log(1049/10 + 1049/10) = 52 dB
Eelnevate arvutuste põhjal Reiu-Liiva III liivakarjääris kaevandamisel lähima vastuvõtja
asukohas tunnetatava müra päevast piirväärtust ei ületata. Arvutus ei arvesta olukorda, kus
tehnika paikneb puistangute taga ning arvutus eeldab kõigi seadmete paiknemist üheaegselt
vastuvõtja asukohale lähimas punktis ning seadmete samaaegset töötamist maksimaalsel
müratasemel.
Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt
tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevise langemisel
ekskavaatori kopast eralduvad atmosfääri tahked osakesed (PMsum). Tahkete osakeste
emissioon on seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja tootmismahuga.
Kaevandamisega eralduvate tahkete osakeste koguste hindamiseks on kasutatud „EMEP/EEA
air pollutant emission inventory guidebook 2019“ juhendmaterjalide andmeid.
Ekskavaatori kopa tühjendamisel ja materjali langemisel eralduv tahkete osakeste kogus on
arvutatav valemiga:
Htüh = k × T, kus
Mäebüroo Nord OÜ 2025 10
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Htüh – heide PM-sum (kg/aastas);
k – eriheide (kg/t) [kuiv: 0,0015; märg: 0,00007];
T – toodang (t/aastas).
Veepealse maavara kaevandamisel koguses 66 000 t aastas (44 tuh m³) võib eeldada, et
ekskavaatori kopast kaevise langemisel eralduv tahkete osakeste kogus on:
0,0015 × 66 000 = 99,0 kg.
Veealuse maavara kaevandamisel koguses 27 000 t aastas (18 tuh m³) võib eeldada, et
ekskavaatori kopast kaevise langemisel eralduv tahkete osakeste kogus on:
0,00007 × 27 000 = 1,9 kg.
Maavara laadimisel puistangust (veealune maavara) koguses 27 000 t aastas (18 tuh m³) võib
eeldada, et ekskavaatori kopast kaevise langemisel eralduv tahkete osakeste kogus on:
0,0015 × 27 000 = 40,5 kg.
Hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate
tehnoloogiate kohta on Reiu-Liiva III liivakarjääris kaevandamisel ja laadimisel aastas
eralduvate tahkete osakeste kogus ~0,15 tonni.
Kaevandamisega Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldisel ei ole kavandatava tootmisprotsessi
ja -tingimuste puhul oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral
oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara
transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest
ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt.
Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu
niiskusest. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendab alal paiknevad
puistangud ning ümbritsevad metsaalad. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel
võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku
vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust
piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi
viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem
tolmu ja müratase oleks minimaalne.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääris kavandatava tegevuse tulemusena ei ole oodata
tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile (vajadusel
tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid tolmu tekke ennetamiseks).
Taotletava Reiu-Liiva III karjääri maavaravaru on osaliselt allpool põhjaveetaset. Veealust
varu väljatakse ekskavaatoriga veetaset alandamata. Ekskavaator seisab veetasemest kõrgemal
ja kopaga tõstetakse veealune materjal valli nõrguma. Kuna veealune pinnas on veega
küllastunud siis väljatõstetud materjali asemele valgub vesi (s.h nõrguvast saadusest). Kuni
veetaseme ennistumiseni (praktiliselt koheselt peale materjali väljamist) on töötsooni lähialal
olevas pinnases paikneva vee liikumine kaeveala suunaline. Veealuse varu kaeveala
suurenemisel muutub veetasemete tasakaalustumiseni kuluv aeg järjest minimaalsemaks.
Kavandatava tegevusega ei pumbata mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei alandata
veetaset.
Kaevandamine taotletavas Reiu-Liiva III liivakarjääris ei mõju negatiivselt veekvaliteedile.
Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole
suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus.
Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike
Mäebüroo Nord OÜ 2025 11
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita
karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis.
Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Keemilised mõjud on
välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja määrdeõlide lekked.
Reiu-Liiva III karjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate
töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale
keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele
(operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja
vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud
piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel on karjääriala kujundatav
metsamaaks, veekoguks ja kaitsealuse liigi elupaigaks.
Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja
keskkonnaalaseid nõudeid. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada
keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandamisega rikutud maapinna reljeef
ja taimestik korrastatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamisel Reiu-Liiva III liivakarjäärist
ümbruskonnale ei kaasne.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri maavaravaru kaevandamisega ei ole oodata ebasoodsa
mõju avaldumist piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale.
Kaevandamise lõpetamisel ja karjääriala korrastamisel lakkavad tootmistegevusega seotud
mõjud.
8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta
Mäeeraldise kaevandatava varu ammendamisele järgneb mäeeraldise teenindusmaa
korrastamine ja tagastamine maavaldajale.
Kaevandatud maa korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks.
Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi
ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste
rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb
agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala
viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise.
Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest
korrastamistingimustest ja kaevandatud maa korrastamise nõuetest. Kaevandatud maa
korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et:
- kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele;
- korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku;
- korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased;
- korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele
inimestele ja loomadele.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 12
Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Reiu-Liiva III liivakarjäär.
Taotletav Reiu-Liiva III liivakarjääri teenindusmaa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse
liigi Lacerta agilis (kivisisalik) elupaigaga. Ammendatud kaeveõõne korrastamisel tuleb
arvestada eksperthinnangus toodud soovitustega (lisa 3).
Reiu-Liiva III liivakarjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu, metsamaa ja
kaitstava liigi elupaik (graafiline lisa 3).
Veepealse kaevandamise ala põhja ja nõlvade katmist kattepinnasega ei kavandata – see ala
kujundatakse kaitsealuse liigi elupaigaks. Korrastamistööde käigus rajatakse veepealse
kaevandamise ala idapiirile kraav, et tagada vee kogunemisel karjääri põhja selle äravool
lõuna suunas olemasolevasse veekogusse.
Korrastamise järgselt peab olema karjääri alal veekogu valdava sügavusega üle 2 m, milles on
madalamad alad veetaimestiku arenemiseks. Allapoole põhjavee taset jääva kasuliku kihi
paksus on osaliselt alla 2 meetri. Kaeveõõne korrastamisel tuleb madalaveeline veekogu osa
tagasi täita nii, et lõplikult kujunenud veekogu valdav sügavus on üle 2 m. Kooritud ja
ladustatud kattepinnase kogus on 39 tuh m³. Kaevandamisjärgselt kujuneva veekogu maht on
43 tuh m³. Seega on võimalik katepinnas vajadusel kasutada täielikult veekogu täitmiseks.
Mäeeraldise teenindusmaa ala korrastatakse metsamaaks. Teenindusmaa lääneosas tuleb
olemasolevat maapinda täitmisega tõsta kuni abs kõrguseni 7,3 m, et veekogu ümbritsev
metsamaa oleks 0,7 m kõrgemal veetasemest (graafiline lisa 3). Vastava ala täitmise maht on
~0,2 tuh m³.
Veekogu, metsamaa ja kaitstava liigi elupaiga täpsemad nõuded määratakse
korrastamisprojektis. Kooritud ja ladustatud kattepinnas on täielikult (39 tuh m³) kasutatav
kaevandatud maa korrastamiseks.
Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala on
tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on
kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad
nõuetele.
Kaeveõõne korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise piiriäärsetele
nõlvadele ohutud kalded ploki 13 alal kaldega 1:2 ning plokkide 14 ja 15 alal kaldega 1:5.
Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa
korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat
juurdepääsu olukorda.
Taotletava Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,13 ha.
Hinnangulised kulud Reiu-Liiva III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa
korrastamiseks on ~5000 eur/ha kohta ehk kokku ~60 tuhat eurot.
Koostas
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kukk
Mäebüroo Nord OÜ
Mäebüroo Nord OÜ 2025 13
KORRALDUS
26.05.2025 nr 13-5/25-60
Pärnu maakonna Reiu-Liiva liivamaardla registrikande muutmine
Mäebüroo Nord OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Reiu-Liiva III uuringuruumi piiresse
jääva ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Aruanne Reiu-Liiva
maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.12.2024. a)“. Materjale on parandatud 06.05.2025 kirjaga (registreeritud 06.05.2025 nr-ga
13-2/25-759).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
23.02.2024 korraldusega nr DM-116936-57 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520578.
Uuringuluba on muudetud 05.07.2024 korraldusega nr DM-129056-3.
Maavaravaru on arvutatud plokkides 13, 14 ja 15, mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linnas
Seljametsa külas riigile kuuluval katastriüksusel Surju metskond 25 (tunnus 62401:001:1653).
Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Reiu-Liiva III uuringuruumi piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks
(plokk 13) ja täiteliivaks (plokk 14 ja 15).
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.12.2024 maavarade
registris Reiu-Liiva liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu
järgmiselt:
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,97 ha – 162 tuh m³ (aruandes 13. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,13 ha – 27 tuh m3 (aruandes 14. plokk),
1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,13 ha – 90 tuh m3 (aruandes 15 plokk, allpool
põhjaveetaset, 14. ploki lamamis).
2. Viia registrisse (registrikaart nr 764) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Mäebüroo Nord OÜ-le, Osaühingule Eesti Killustik,
Keskkonnaametile ja Pärnu Linnavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Valdo Tohver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5309 4459
[email protected]
2 (2)
KORRALDUS
26.05.2025 nr 13-5/25-60
Pärnu maakonna Reiu-Liiva liivamaardla registrikande muutmine
Mäebüroo Nord OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Reiu-Liiva III uuringuruumi piiresse
jääva ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Aruanne Reiu-Liiva
maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.12.2024. a)“. Materjale on parandatud 06.05.2025 kirjaga (registreeritud 06.05.2025 nr-ga
13-2/25-759).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
23.02.2024 korraldusega nr DM-116936-57 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520578.
Uuringuluba on muudetud 05.07.2024 korraldusega nr DM-129056-3.
Maavaravaru on arvutatud plokkides 13, 14 ja 15, mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linnas
Seljametsa külas riigile kuuluval katastriüksusel Surju metskond 25 (tunnus 62401:001:1653).
Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Reiu-Liiva III uuringuruumi piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks
(plokk 13) ja täiteliivaks (plokk 14 ja 15).
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel
maavarade registri kandeid.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.12.2024 maavarade
registris Reiu-Liiva liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu
järgmiselt:
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,97 ha – 162 tuh m³ (aruandes 13. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,13 ha – 27 tuh m3 (aruandes 14. plokk),
1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,13 ha – 90 tuh m3 (aruandes 15 plokk, allpool
põhjaveetaset, 14. ploki lamamis).
2. Viia registrisse (registrikaart nr 764) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Mäebüroo Nord OÜ-le, Osaühingule Eesti Killustik,
Keskkonnaametile ja Pärnu Linnavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Valdo Tohver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5309 4459
[email protected]
2 (2)
Pärnu maakond
Pärnu linn
Seljametsa küla
Aruanne Reiu-Liiva maardla
Reiu-Liiva III uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Uuringu tegija: Mäebüroo Nord OÜ
Margus Kukk
Töö nr 24GL-709 Tallinn 2025. a
Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail
[email protected]
Pärnu mnt 232/4 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee
11314 Tallinn Mob 50 86 101
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
ANNOTATSIOON
Veronika Valling, Margus Kukk. Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2024. a). Aruanne ühes
köites 16 lk, 11 tekstilisa, 3 graafilist lisa ja 3 digitaalset lisa. Mäebüroo Nord OÜ, registrikood
11560452, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314, jaanuar 2025. a.
Geoloogilise uuringu Reiu-Liiva III uuringuruumis viis läbi Mäebüroo Nord OÜ
Keskkonnaameti poolt 05.07.2024. a välja antud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520578
alusel Osaühingu Eesti Killustik tellimusel.
Reiu-Liiva III uuringuruum, teenindusala pindalaga 21,77 ha, asub Pärnu maakonnas Pärnu
linnas Seljametsa külas. Reiu-Liiva III uuringuruum paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel
Surju metskond 35 (katastritunnus: 62401:001:1653; sihtotstarve: maatulundusmaa 75%,
kaitsealune maa 25%).
Geoloogilise uuringu käigus rajati Reiu-Liiv III uuringuruumi põhjaosa piires 11 puurauku,
millest võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise määranguks. Hüdrogeoloogilistest
töödest tehti veetaseme mõõtmisi puuraukudes. Uuringuruumi varu arvutuse maa-alal teostati
topograafiline mõõdistamine ning koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas
1:1000.
Reiu-Liiva III uuringuruumis 2024. a rajatud puuraukudes läbitud kasuliku kihi paksus on
vahemikus 1,4 kuni 8,9 m, läbitud kasuliku kihi keskmine paksus on 4,8 m. Kasuliku kihi
moodustab beež kuni hall keskmise- kuni ülipeeneteraline liiv peenosiste (< 0,063 mm)
keskmise sisaldusega 3,8%. Katendi moodustab peamiselt liivasegune kasvukiht. Katendi paksus
varieerub vahemikus 0,2 kuni 0,8 m, keskmine 0,4 m.
Reiu-Liiva III uuringu varu arvutuse alal üldpindalal 10,10 ha on eraldatud kolm aktiivse
tarbevaru ploki ülevalpool ja allpool keskmist põhjaveetaset.
Granulomeetrilise koostise määramine Reiu-Liiva III uuringuruumist võetud proovidest tehti
vastavalt EVS-EN 933-1 standardile. Reiu-Liiva III uuringururuumi kasuliku kihi materjali
iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusega nr 52 esitatud nõuetest.
Käesoleva tööga esitatakse Reiu-Liiva maardla registriandmete muutmiseks seisuga
31.12.2024. a järgmiselt:
- plokk 13 aT pindala 5,97 ha, ehitusliiva aktiivne tarbevaru 162 tuh m 3 (ülevalpool keskmist
põhjaveetaset abs kõrgusel 8,4 m);
- plokk 14 aT pindala 4,13 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 27 tuh m 3 (ülevalpool keskmist
põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m);
- plokk 15 aT pindala 4,13 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 90 tuh m3 (allpool keskmist
põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m).
Võtmesõnad: Pärnu maakond, Pärnu linn, Reiu-Liiva maardla, Reiu-Liiva III uuringuruum,
aktiivne tarbevaru, riigimaa, ehitusliiv, täiteliiv, puurauk, keskmine põhjaveetase.
Koostas: V. Valling
Mäebüroo Nord OÜ 2025 2
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Uuringuruumi üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus .................................. 4
2. Uuringuruumi geoloogiline ehituse iseloomustus .............................................................. 6
3. Tehtud tööde metoodika ja mahud ..................................................................................... 7
3.1. Uuringupunktide rajamine.......................................................................................... 7
3.2. Proovide võtmine ....................................................................................................... 7
3.3. Laboratoorsed andmed ............................................................................................... 7
3.4. Topograafilised tööd .................................................................................................. 7
3.5. Kameraaltööd ............................................................................................................. 8
4. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang ................................... 8
5. Hüdrogeoloogilised tingimused ......................................................................................... 9
6. Mäenduslikud tingimused ................................................................................................ 10
7. Keskkonnakaitse............................................................................................................... 11
7.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang ............................................................................ 11
7.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................... 11
8. Maavaravaru arvutus ........................................................................................................ 12
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 15
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 16
Tekstilisad
1. Osaühing Eesti Killustik tellimiskiri
2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/520578
3. Uuringupunktide kataloog
4. Uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused
5. AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumi katseprotokoll nr 2497/24
6. Kruusa ja liiva fraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis EVS-EN 933-1 standardi
järgi
7. Kaevandite likvideerimise akt
8. Reiu-Liiva III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
9. Geodeetiliste tööde seletuskiri
10. Pindala ja maavaravaru arvutuse arvnäitajate tabelid
11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta
Graafilised lisad
1. Reiu-Liiva III uuringuruum. Ülevaateplaan M 1:10 000.
2. Reiu-Liiva III uuringuruum. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1000.
3. Reiu-Liiva III uuringuruum. Geoloogilised läbilõiked I-I', II-II' Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
Digitaalsed lisad
1. Katendi lamami samakõrgusjooned.dgn
2. Varu arvutuse lamami samakõrgusjooned.dgn
3. Varu arvutuse plokkide piir.dgn
Mäebüroo Nord OÜ 2025 3
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Sissejuhatus
Reiu-Liiva III uuringuruumi geoloogilise uuringu tellijaks on Osaühing Eesti Killustik
(tekstilisa 1). Geoloogilised tööd Reiu-Liiva III uuringuruumis viis läbi Mäebüroo Nord OÜ
Keskkonnaameti poolt 05.07.2024. a välja antud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520578
(tekstilisa 2) alusel.
Reiu-Liiva III uuringuruum, teenindusala pindalaga 21,77 ha, asub Pärnu maakonnas Pärnu
linnas Seljametsa külas. Uuringuruum koosneb kahest lahustükist (graafiline lisa 1).
Geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada Osaühing Eesti Killustik poolt uuringuruumi piires
valitud alal maavarana kasutatavate setete esinemist, nende levikut, kvaliteeti ja mahtu ning
kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid maavaravaru kinnitada aktiivse tarbevaru
kategoorias, et hiljem taotleda kinnitatud maavaravaru alale maavara kaevandamise
keskkonnaluba.
Geoloogilise uuringu käigus rajati Reiu-Liiva III uuringuruumi põhjaosas 11 puurauku, millest
võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise määramiseks. Hüdrogeoloogilistest töödest
tehti veetaseme mõõtmisi puuraukudes. Uuringuruumi maa-alal teostati topograafiline
mõõdistamine ning koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000.
Geoloogilised välitööd tegi, aruande koostas ja graafilised lisad vormistas Mäebüroo Nord OÜ
geoloog Veronika Valling. Looduslikust materjalist võetud proovide määrangud tehti AS Teede
Tehnokeskuse laboratooriumis. Puurimistöid teostas OÜ Reaalprojekt. Topograafilise
mõõdistamise tegi Mäebüroo Nord OÜ.
Uuringutöös juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” ja 07.04.2017. a
määrusest nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu
ja vorm”.
1. Uuringuruumi üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus
Reiu-Liiva III uuringuruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa külas. Uuringuruumi
teenindusala pindala on 21,77 ha, mis koosneb kahest lahustükist – põhjapoolne ja lõunapoolne
(väiksem) (graafiline lisa 1).
Reiu-Liiva III uuringuruum asub Pärnu linnast ca 2,7 km kaugusel kagus.
Reiu-Liiva III uuringuruumi keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°20′18″pl ja
24°38′11″ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 5332).
Reiu-Liiva III uuringuruum paikneb katastriüksusel Surju metskond 35 (katastritunnus:
62401:001:1653; sihtotstarve: maatulundusmaa 75%, kaitsealune maa 25%; pindala:
12685080,0 m²). Nimetatud katastriüksuse valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus
on Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi läänepiir külgneb katastriüksustega Puraviku
tänav L1 (katastritunnus: 62401:001:1201; sihtotstarve: transpordimaa 100%; riigiomand) ja
lõunapiiril külgneb katastriüksusega Veetrassi (katastritunnus: 56801:001:1147; sihtotstarve:
tootmismaa 100%; riigiomand), ülejäänud osas jätkub väljaspool uuringuruumi piiri
katastriüksus Surju metskond 35 (graafiline lisa 1).
Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusala kattub täielikult maaparandussüsteemiga, mille kood
maaparandussüsteemide registris on 6114540010040001. (graafiline lisa 1 ja 2)
Mäebüroo Nord OÜ 2025 4
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Uuringuruumi lahustükkide vahel paikneb ~2,3 ha suurune tehisjärv, mis on tekkinud
kaevandamise tulemusena ning kasulik kiht on siit juba ammendatud. Nimetu tehisveekogu on
arvele võetud keskkonnaregistris koodiga VEE2064540 ja sellele on kehtestatud
looduskaitseseadusest tulenevalt 50 m laiune kalda piiranguvöönd, 25 m laiune kalda
ehituskeeluvöönd ja 10 m laiune kalda veekaitsevöönd. (graafiline lisa 1)
Avalikus kasutuses oleva kohaliku Puraviku tänava tee nr 5680077 äärmise sõiduraja välimine
serv asub Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusala lääneservast ~3,7 m kaugusel. Uuringuruumi
teenindusala lõunaosas asuvad metsateed nr 5680714 Reiumõisa tee ning nr 5680713
Liivakarjääri tee. (graafiline lisa 1)
Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusala osaliselt kattub II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta
agilis (kivisisalik) elupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO9115573). Tulenevalt
looduskaitseseadusest ei ole käesolevas töös esitatud liigi isendi täpse elupaiga asukoha
andmeid.
Uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahel ning uuringuruumi teenindusala väiksema
lahustüki lõunapiirist ~1,2 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia
pectoralis (suur-rabakiil) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9200361) ning kaugusel
ca 335 m idasuunas asub Buteo buteo (hiireviu) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9120124)
(graafiline lisa 1).
Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusala lõunapoolse lahustüki lõunaservast ~4,4 m kaugusel
asub puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0007554, graafiline lisa 1), keskkonnaregistri
andmetel on tegemist hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevuga.
Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor asub uuringuruumi teenindusala edelanurgast
~1,07 km kaugusel.
Reiu-Liiva III uuringuruumi piires puuduvad ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised
väärtused. Uuringuruumile lähim majapidamine jääb uuringuruumist loode suunas ca 265 m
kaugusele katastriüksusele Puraviku tn 37 (katastritunnus: 56801:004:0350) (graafiline lisa 1).
Reiu-Liiva III uuringuruumi maa-ala on metsamaa. Uuringuruumi maapinna reljeef on muutlik,
jäädes absoluutkõrguste vahemikku 7 m kuni 14 m (graafiline lisa 2). Liigestatum reljeef on ala
idaosas, kus kulgeb põhja-lõunasuunaliselt laugete nõlvadega Läänemere rannamoodustis, kus
maapinna kõrgeimaks punktiks on märgitud 14 m.
Looduslikutest veekogudest on uuringuruumile lähim Reiu jõgi, mis jääb ~0,92 km lääne poole.
Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusala ei kattu maavarade registris arvel oleva
maavaravaruga. Reiu-Liiva liivamaardla (registrikaart nr 764) asub uuringuruumi teenindusala
lõunaservast ca 3,0 m kaugusel. Reiu-Sibula turbamaardla (registrikaart nr 348) asub Reiu-
Liiva III uuringuruumi teenindusala idaservast ca 0,3 m kaugusel. (graafiline lisa 1)
Reiu-Liiva maardla on maavarade registris arvel liivamaardlana (registrikaardi nr 764)
üldpindalaga 32,28 ha. Maardla põhimaavaraks on täiteliiv (kasutusala kood 1207), kaasnevaks
maavaraks on ehitusliiv (kasutusala kood 1203).
Reiu-Liiva maardlas ja selle ümbruses on läbiviidud geoloogilisi uuringuid kahel korral.
2001. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Reiu-Liiva leiukohas (R. Sinisalu,
EGF 7326). Uuringu käigus rajati 20 kaevandit ja seinapuhastust sügavusega 1,6–9,4 m. Kokku
võeti 19 proovi granulomeetrilise koostise määramiseks. Uuringu tulemusena kinnitati 3,02 ha
pindalal veepealset ehitusliiva aktiivset tarbevaru kokku 38 tuh m3 (plokid 1 ja 2) ning 6,70 ha
pindalal maa-ainese varu kokku 224 tuh m3, millest 146 tuh m3 paiknes allpool pinnaseveetaset.
Peale veealuse materjali ammendamist soovitati kaeveala korrastada veekoguks.
2022. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II uuringuruumide
geoloogilise uuringu (M. Tammekänd, S. Siir, E. Krjukova, EGF 9607). Tööde käigus rajati
Mäebüroo Nord OÜ 2025 5
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
uuringuruumi 38 uuringupunkti (sh 5 kaevandit) sügavusega kuni 4,0 m. Võeti kokku 39 proovi
setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks.
Uuringuruumides levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 3,8 meetrini.
Töö tulemusel võeti maavarade registris maavaravaru üldpindalal 29,24 ha 10 plokis järgmiselt:
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 12,34 ha pindalal 110 tuh m 3, sh veepealset (ülevalpool abs 7,2 m)
21 tuh m3 (plokk 3) ja veealust (allpool abs 7,2 m) 89 tuh m3 (plokk 5); - täiteliiva veepealset
(ülevalpool abs 7,2 m) aktiivset tarbevaru 0,46 ha pindalal 4 tuh m 3 (plokk 4); - täiteliiva
aktiivset tarbevaru 4,05 ha pindalal 42 tuh m3 , sh veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 14 tuh m3
(plokk 6) ja veealust (allpool abs 7,8 m) 28 tuh m3 (plokk 10); - täiteliiva aktiivset tarbevaru
8,36 ha pindalal 115 tuh m3, sh veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 38 tuh m3 (plokk 7) ja veealust
(allpool abs 7,8 m) 77 tuh m3 (plokk 11); - täiteliiva veealust (allpool abs 7,8 m) aktiivset
tarbevaru 0,23 ha pindalal 1 tuh m3 (plokk 8); - täiteliiva passiivset tarbevaru 3,80 ha pindalal 67
tuh m3, sh veepealset (ülevalpool abs 7,8 m) 39 tuh m3 (plokk 9) ja veealust (allpool abs 7,8 m)
28 tuh m3 (plokk 12).
2. Uuringuruumi geoloogiline ehituse iseloomustus
Reiu-Liiva maardla asub Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja
tuuletekkelised pinnavormid. Piirkonnas on pinnakatte setete paksus vahemikus 20 kuni 30 m
(Maa- ja Ruumiamet Geoportaal).
Käesolevas aruandes vaadeldav Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala paikneb
Läänemere rannamoodustisel, mida kohati katavad luited. Reiu-Liiva III uuringuruumi varu
arvutuse ala läänepool jääb valdavalt Litoriinamere tasandikule (Q2Lt) ning idapool hõlmab
Litoriinamere rannavalli, mis on moodustatud peamiselt Antsülusjärve setetest (Q2An).
Rannavalli pikitelg järgib kunagist Liitoriinameri rannajoont. Reiu-Liiva III uuringuruumis
liiva lasundi all levivad lisaks Võrtsjärve alamkihistu (Q1jrVr_g) saviliivmoreen.
Reiu-Liiva III uuringuruumi piires on katendi paksus vahemikus 0,2 kuni 0,8 m (keskmine
0,4 m). Katend on esindatud peamiselt kasvukihiga (Q2_s) keskmise paksusega 0,3 m ning kahes
kohas (Pa-9 ja 10) kasvukihi all esineb tumepruun aleuriitse liiva vahekiht taimejuurtega
(tekstilisad 3 ja 4).
Katendi all lasub limnoglatsiaalse tekkega liiva lasund, mis on esindatud beeži kuni halli
keskmiseteralise kuni ülipeeneteralise liivaga keskmise peenosiste (< 0,063 mm) sisaldusega
3,8% (tekstilisa 6). Kasuliku kihi läbitud paksus jääb puuraukude andmete järgi vahemikku 1,4
kuni 8,9 m, keskmiselt 4,8 m (tekstilisa 3). Läbitud kasulik kiht jääb osaliselt keskmisest
põhjaveetasemest allapoole.
Kasulik kiht on läbitud lamamini kaheksas puuraukudes, lamamiks on hall tihe saviliiv või
saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Lamam on läbitud paksuses 0,3 kuni 2,0 m. Lamam tõuseb kirde-
põhja suunas absoluutkõrguste vahemikus 63,2 kuni 65,2 m (tekstilisa 3, graafiline lisa 2).
Puuraukude geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 4.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 6
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
3. Tehtud tööde metoodika ja mahud
3.1. Uuringupunktide rajamine
Reiu-Liiva III uuringuruumis rajati 22.08.2024. a välitööde käigus kokku 11 puurauku (Pa-1
kuni Pa-11) vahekaugustega 74 kuni 181 m esineva materjali liigi ja omaduste määramiseks.
Puuraukude sügavused olid vahemikus 2,1 kuni 9,7 m, üldmetraaž 60,8 m (tekstilisa 3).
Puuraugud puuriti puuragregaadiga Geomachine GM 65 GTT šnekkidega läbimõõduga 125 mm,
mille puurimisotsiku läbimõõt oli 130 mm, tõsteid tehti iga šneki järel (2,0 m).
Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, veetaseme mõõtmist
ja proovide võtmist samast kohast väljatud materjaliga ning maapind tasandati. Puuraukude
ümbruse olukord korrastati. Puuraukude likvideerimisel juhinduti keskkonnaministri määrusest
nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud
maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja
vorm”. Puuraukude likvideerimise kohta koostati vastavasisuline akt (tekstilisa 7).
Keskkonnaamet väljastas 15.11.2024. a korralduse nr DM-130080-2 uuritud maa korrastamise
akti heakskiitmise kohta (tekstilisa 8).
3.2. Proovide võtmine
2024. a geoloogilise uuringu välitöö käigus võeti proovid kihiti Reiu-Liiva III uuringuruumi
piires igast puuraugust vahedeta, kogu liiva lasundi avatud paksusest. Šnekkide tõsteid tehti
proovide võtmiseks ja kirjeldamiseks iga šneki järel (2,0 m). Puuraukude proovimismetoodikat
korrati avatava kasuliku kihi lõpuni.
Puuraukude läbilõikes litoloogiliselt ühtlase koostisega kasuliku kihi korral ühendati
proovimiseks eraldi tõstetud ja vähendatud materjal koondprooviks. Proovidest üle jäänud
materjal kasutati puuraukude likvideerimiseks.
Kokku võeti 24 proovi 11-st puuraugust üldpikkusega 52,6 m (tekstilisa 6). Proovi pikkus on
vahemikus 1,2 kuni 4,7 m (keskmine 2,2 m).
3.3. Laboratoorsed andmed
Välitöödel võetud proovid (24 tk) viidi AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse lõimise ja
peenosiste sisalduse määramiseks. Proovide loodusliku materjali terastikulise koostise ja
peenosiste sisalduse määramine toimus vastavalt standardile EVS-EN 933-1. Lõimise
määramisel kasutati sõelte komplekti, kus sõeltel olid 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1;
0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm suurusega avad.
Kahes puuraugus (Pa-6 ja Pa-8) on tehtud kasuliku kihi filtratsioonimooduli määramine
standardi EVS 901-20 järgi.
Laboratooriumi katseprotokoll nr 2497/24 on toodud tekstilisas 5.
3.4. Topograafilised tööd
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala on mõõdistatud Mäebüroo Nord OÜ poolt.
Uuringuruumi varu arvutuse ala ja selle lähiümbruse topograafiline mõõdistamine tehti
07.12.2024. a mõõtkavas 1:1000, reaalaja GPS vastuvõtjaga Trimble R10. Topograafiline
mõõdistamine on tehtud üldpindalal ~15,6 ha L-Est97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on
EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on võimalik saada geodeetilise tööde seletuskirjast
(tekstilisa 9).
Kasutades Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala topomõõdistuse andmeid koostas
Mäebüroo Nord OÜ topograafilise ja varu arvutuse plaani M 1:1000 (graafiline lisa 2),
geoloogilised läbilõiked I-I', II-II' (graafiline lisa 3), määras varuplokkide nurgapunktide
koordinaadid ja pindala (graafiline lisa 2 ja tekstilisa 10) ning teostas maavara ja katendi mahu
arvutuse, milleks kasutati arvutiprogrammi Bentley PowerCivil.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 7
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Puuraukude asukohtade koordinaadid on toodud topograafilise ja varu arvutuse plaanil
(graafiline lisa 2) ja kaevandite kataloogis (tekstilisa 3).
3.5. Kameraaltööd
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala (üldpindala 10,10 ha) on väiksem kui
uuringuruumi teenindusala pindala arvestades tellija sooviga (tekstilisa 1). Uuringu ulatus ning
varu arvutuse kuju arvestab kaitsealuse liigi elupaiga maa-alaga.
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal (tekstilisad 3 ja 4) ja
laboriuuringute andmestik (tekstilisa 5), arvutati loodusliku materjali kruusa ja liiva sisaldus
(tekstilisa 6). Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise keskmised sisaldused ning teised
näitajad uuringuruumi ja varu arvutuse plokkide lõikes keskmise põhjaveetaseme suhtes arvutati
kaalutud keskmise meetodil. Väljasõelutud kruusa ja väljasõelutud liiva fraktsioonide sisalduste
tabelid aruandes puuduvad, sest laboratoorsetel andmetel (tekstilisa 5) katsetavas looduslikus
materjalis kruusa fraktsioon (üle 31,5 mm) puudub kõikides proovides.
Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri määrusega nr 52 kinnitatud
sätetele.
Topograafiline ja varu arvutuse plaan, geoloogilised läbilõiked ja varu arvutus on tehtud
arvutiprogrammis Bentley PowerCivil.
Reiu-Liiva III uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus on varu arvutus tehtud üldpindalal
10,10 ha kolmes aktiivse tarbevaru plokis (plokid 13, 14 ja 15 aT) põhjaveetaseme suhtes.
Plokkide numeratsioon on võetud vastavalt Reiu-Liiva liivamaardla registrikaardile nr 764.
Varu arvutuse plokkide 13, 14 ja 15 aT paiknemine uuringuruumi piiri suhtes on toodud
graafilisel lisal 2, vertikaalläbilõikes plokkide paiknemine on jälgitav geoloogilistel läbilõigetel
(graafiline lisa 3). Varu arvutuse plokk 13 aT, mis paikneb varu arvutuse ala idapool, on
moodustatud jälgides uuringuruumi keskmist põhjaveetaset ehk plokk 13 aT hõlmab kasuliku
kihi ainult ülevalpool keskmist põhjaveetaset abs kõrgusel 8,4 m. Varu arvutuse plokid 14 ja
15 aT, mis paiknevad varu arvutuse alal läänepool, on moodustatud jälgides selle piirkonna
keskmist põhjaveetaset ehk plokk 14 aT hõlmab kasuliku kihi ülevalpool põhjaveetaset abs
kõrgusel 7,7 m ning plokk 15 aT hõlmab kasuliku kihi allpool põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m.
4. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang
Reiu-Liiva III uuringuruumi kasuliku kihi materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri
määrusega nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks” sätestatud nõuetest.
Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 peab ehituskruusal olema kruusa
fraktsiooni (üle 31,5 mm) sisaldus ≥ 35% ja peenosiste (alla 0,063 mm) sisaldus ≤ 12%.
Ehitusliival peab olema kruusa fraktsiooni (üle 31,5 mm) sisaldus ˂ 35% ja peenosiste
(alla 0,063 mm) sisaldus ≤ 5%. Materjal, mis ei vasta eelnevatele nõuetele (kruusa fraktsiooni
sisalduse või peenosiste sisalduse poolest), loetakse täiteliivaks. Täitematerjalile ei ole tellija
poolt kvaliteedinõudeid esitatud (tekstilisa 1).
Uuringuruumi ning varu arvutuse plokkide keskmised näitajad on arvutatud kaalutud keskmise
meetodil. Uuringuruumi ja varu arvutuse plokkide maavara kaalutud keskmised põhinäitajad on
välja toodud allpool ning tekstilisas 6. Väljasõelutud kruusa ja väljasõelutud liiva fraktsioonide
sisalduste tabelid aruandes puuduvad, sest laboratoorsetel andmetel (tekstilisa 5) katsetavas
looduslikus materjalis kruusa fraktsioon (üle 31,5 mm) puudub kõikides proovides.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 8
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Looduslik materjal Reiu-Liiva III uuringuruumi piires
Looduslik materjal Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala piires on esindatud ehitusliiva
ja täiteliivaga. Loodusliku materjali kvaliteet on määratud kokku 24 prooviga üldpikkusega
52,6 m, mis võeti 11-st puuraugust (tekstilisa 6).
Looduslikus materjalis 24 proovi järgi (tekstilisa 6) kruusa fraktsioon (> 31,5 mm) puudub ning
liiva fraktsiooni (< 31,5 mm) sisaldus koos peenosistega on 100%. Looduslikus materjalis
peenosiste (< 0,063 mm) sisaldus varieerub vahemikus 0,5 kuni 16,9% (keskmine 3,8%). Kogu
Reiu-Liiva III uuringuruumi piires leviv looduslik materjal vastab kaalutud keskmiste näitajate
poolest ehitusliiva nõuetele.
Reiu-Liiva III uuringuruumis kasuliku kihi liiva fraktsiooni filtratsioonimoodul (kolme proovi
järgi, tekstilisa 5) varieerub vahemikus 1,1 kuni 3,7 m/ööp.
Looduslik materjal idapoolsel varu arvutuse alal (plokk 13 aT)
Reiu-Liiva III uuringuruumi idapoolsel varu arvutuse alal ülevalpool keskmist põhjaveetaset abs
kõrgusel 8,4 m ehk ploki 13 aT looduslikus materjalis 13 proovi järgi (Pa-4 kuni Pa-11; tekstilisa 6)
kruusa fraktsioon (üle 31,5 mm) puudub ning liiva fraktsiooni (alla 31,5 mm) sisaldus koos
peenosistega on 100%. Looduslikus materjalis peenosiste (alla 0,063 mm) sisaldus varieerub
vahemikus 0,7 kuni 3,3% (keskmine 1,6%). Moodustatud ploki 13 aT piires leviv looduslik
materjal vastab kaalutud keskmiste näitajate poolest ehitusliiva nõuetele.
Looduslik materjal läänepoolsel varu arvutuse alal (plokid 14 ja 15 aT)
Reiu-Liiva III uuringuruumi läänepoolsel varu arvutuse alal üleval- ja allpool keskmist põhjaveetaset
ehk ploki 14 ja 15 aT looduslikus materjalis 10 proovi järgi (Pa-1 kuni Pa-6; tekstilisa 6) kruusa
fraktsioon (üle 31,5 mm) puudub ning liiva fraktsiooni (alla 31,5 mm) sisaldus koos peenosistega
on 100%. Looduslikus materjalis peenosiste (alla 0,063 mm) sisaldus varieerub vahemikus 0,5
kuni 16,9% (keskmine 5,5%). Moodustatud plokkide 14 ja 15 aT piires leviv looduslik materjal
vastab kaalutud keskmiste näitajate poolest täiteliiva nõuetele.
5. Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti Reiu-Liiva III uuringuruumi piires veetasemete mõõtmisi
puuraukudes. Veetase mõõdeti puuraugu rajamise päeval. Puuraukudes mõõdetud veetasemed on
toodud tabelis 1 ning tekstilisades 3 ja 7.
Veetasemeni jõuti kõigis 22.08.2024. a rajatud puuraukudes. Avatud veetasemete sügavus
maapinnast varieerub vahemikus 0,3 kuni 4,7 m ning jääb absoluutkõrguste vahemikku 6,3 m
kuni 10,0 m (tabel 1). Avatud veetasemed jälgivad reljeefi ning avatud kasuliku kihi lamamit.
Veetaseme üldlangus on idast (Sibula soo maa-alast) lääne suunas absoluutkõrguseni 6,6 m, mis
ühtib kraavis fikseeritud veetasemega (graafiline lisa 2).
Reiu-Liiva III uuringuruumi kogu uuritud maa-ala keskmine põhjaveetase on absoluutkõrgusel
8,4 m on idapoolses varu arvutuse alal (plokk 13 aT) varu arvutuse piiriks. Arvestades, et
moodustatud ploki 13 aT alal veealust kaevandamist ei toimu, on arvutatud eraldi läänepoolse
varu arvutuse maa-ala keskmine põhjaveetase, mis on absoluutkõrgusel 7,7 m (tabel 1),
kasutades ainult neid veetasemeid, mis on mõjupiirkonnas (Pa-1 kuni 6). Seega plokid 14 ja
15 aT vertikaalläbilõikes omavahel on eraldatud keskmise veetasemega absoluutkõrgusel 7,7 m.
Varu arvutuse alast vahetult lõunapool asuvas tehisveekogus veetase on fikseeritud
topomõõdistamise ajal absoluutkõrgusel 8,4 m, mis ühtib kogu uuritud ala keskmise
põhjaveetasemega. (graafiline lisa 2)
Mäebüroo Nord OÜ 2025 9
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Tabel 1
Reiu-Liiva III uuringuruumi puuraukudes mõõdetud veetasemed
Jrk Puuraugu suudme abs Veetaseme sügavus Veetaseme abs
Puuraugu nr
nr kõrgus (EH 2000), m maapinnast, m kõrgus, m
1 Pa-1 6,91 0,3 6,6
2 Pa-2 7,29 0,6 6,7
3 Pa-3 7,04 0,7 6,3
4 Pa-4 11,50 3,1 8,4
5 Pa-5 10,22 1,4 8,8
6 Pa-6 10,64 1,3 9,3
7 Pa-7 14,11 4,7 9,4
8 Pa-8 13,29 4,6 8,7
9 Pa-9 11,72 2,7 9,0
10 Pa-10 11,67 2,3 9,4
11 Pa-11 11,20 1,2 10,0
Kogu uuritud maa-ala keskmine 8,4
Läänepoolse varu arvutuse ala keskmine (Pa-1 kuni 6) 7,7
6. Mäenduslikud tingimused
Kaevandamise mäenduslikud tingimused varu arvutuse alal on rahuldavad. Juurdepääs tulevasele
karjäärile on tagatud lõuna suunas Reiumõisa tee nr 5680714 kaudu.
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse alal katendi paksus varieerub vahemikus 0,2 kuni
0,8 m (keskmine 0,4 m). Katendiga on kaetud kogu varu arvutuse ala.
Puuraukudes kasuliku kihi moodustab beež kuni hall keskmise- kuni ülipeeneteraline liiv
peenosiste (< 0,063 mm) keskmise sisaldusega 3,8%. Varu arvutuses osalev kasulik kiht lasub
nii ülevalpool kui ka allpool põhjaveetaset. Allpool keskmist põhjaveetaset varu on pindalal
4,13 ha (plokk 15 aT), veealuse kihi paksus varieerub vahemikus 0,9 m kuni 3,0 m, keskmine
2,0 m (tabel 2). Varu arvutuse lamam varieerub vahemikus 4,2 kuni 8,4 abs m (tabel 2, graafiline
lisa 2).
Reiu-Liiva III uuringuruumis tuleb peale kaevandamist ploki 13 aT ammendatud ala korrastada
metsamaaks ja kivisisaliku elupaigaks. Plokkide 14 ja 15 aT ammendatud ala saab korrastada
veekoguks sügavusega 2,0 m. Veekogu osas sügavusega alla 2,0 m on vajadusel võimalik
osaliselt tagasitäita ning osaliselt kujundada II kategooria kaitsealuse liigile sobivaks
madalaveeliseks alaks. Eemaldatud katendit saab kasutada täielikult korrastamisel.
Kaevandatud maa korrastamise tingimused täpsustatakse kaevandamisloa saamisel ja
korrastamisprojektiga.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 10
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
7. Keskkonnakaitse
7.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang
Geoloogilise uuringu teostamisel Reiu-Liiva III uuringuruumis järgiti kõiki keskkonnakaitse ja
ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud
perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei ole kasutatud keskkonda reostavaid materjale.
Geoloogilise uuringuga Reiu-Liiva III uuringuruumis ei esinenud negatiivset mõju vee
kvaliteedile ega õhule, samuti ei tekitatud norme ületavat müra.
Puuraugud likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist
puuraukudest väljatud materjaliga. Puuraukudesse paigutatud materjal tihendati ja taastati endise
paksusega katendi kiht ning maapind tasandati. Puuraukude ümbrus korrastati võimalikult
uuringueelsesse seisukorda.
Puuraukude likvideerimisel juhinduti keskkonnaministri määrusest nr 12 “Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Puuraukude likvideerimise kohta koostati vastavasisuline akt (tekstilisa 7). Keskkonnaamet
väljastas 15.11.2024. a korralduse nr DM-130080-2 uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise
kohta (tekstilisa 8).
Jäätmeseaduse § 71 lõike 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid
reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud
jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena.
Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi
jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu tegemiseks puudus vajadus ka
Jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Reiu-Liiva III uuringuruumi
geoloogilise uuringuga ei tekkinud Jäätmeseaduse § 2 lõigete 1, 2 mõistes jäätmeid.
Maavara geoloogilise uuringu tegemisega Reiu-Liiva III uuringuruumis kaasnev keskkonnamõju
iseloom ja ulatus oli väike ning jäi kohalikule tasandile ja ei halvendanud ümbruskonna
keskkonnatingimusi.
7.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusmaa piires puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alad ning sinna ei jää kultuurimälestisi.
Reiu-Liiva III uuringuruumi teenindusmaa ei asu Natura 2000 nimistusse kantud alal.
Muinsuskaitselisi objekte varu arvutuse alasse ja selle lähiümbrusesse ei jää.
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse idapoolse ala (plokk 13 aT) kattub II kategooria
kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik) elupaigaga.
Kivisisalik eelistab liivaseid päikesepaistelisi madala taimestikuga alasid, pesitsedes peamiselt
luitealadel ja liivikutel. Sageli on luitealade metsastamine muutnud need alad aga kivisisalikule
sobimatuks elupaigaks ning soodne kasvukoht ongi liigile taastekkinud kaevandamise tulemusel,
kus nad on asustanud meelsasti liivakarjääre. Tehes koostööd liigiekspertidega, on võimalik
mäetöid planeerida ja läbi viia selliselt, et mitte ainult ei säiliks liikidele vajalikud elutingimused,
vaid neile luuakse ka uusi sobivaid elupaiku. Kivisisaliku elupaigaga kattuvas osas on varu
arvutus tehtud ainult ülevalpool keskmist põhjaveetaset, mis lubab ala korrastada metsamaaks
ning laiendada liigile sobivad elutingimused suuremal alal, mis soodustab liigi levikuala.
Reiu-Liiva III uuringuruumi maa-ala on metsamaa. Uuringuruumi maapinna reljeef on muutlik,
jäädes absoluutkõrguste vahemikku 7 m kuni 14 m.
Uuringuruumile ja varu arvutuse maa-alale lähim majapidamine jääb loode suunas ca 265 m
kaugusele katastriüksusele Puraviku tn 37 (katastritunnus: 56801:004:0350) (graafiline lisa 1).
Mäebüroo Nord OÜ 2025 11
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Maavara kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm,
maastikupildi visuaalne muutumine. Kaevandamisega muudetakse ja kujundatakse ümber
maapinna reljeefi ning taimestik.
Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud
korrastamisprojektile, mis koostatakse eelnevalt Keskkonnaameti poolt esitatud tingimuste
alusel.
8. Maavaravaru arvutus
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala üldpindalaga 10,10 ha ala hõlmab Reiu-Liiva III
uuringuruumi põhjapoolse osa tellimiskirja alusel (tekstilisa 1). Käesolevas aruandes varu
arvutus on tehtud kolmes plokis – aktiivse tarbevaru plokid 13, 14 ja 15.
Käesoleva töö käigus koostatud topograafilise plaani alusel (graafiline lisa 2) on tehtud
maapinna 3D mudel Bentley PowerCivil programmis. Arvestades uuringupunktides avatud
katendi paksust (tekstilisa 3 ja 4) ja maapinna reljeefi on loodud katendi lamami 3D mudel
(digitaalne lisa 1). Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse alal katendi paksus varieerub
vahemikus 0,2 kuni 0,8 m. Katendiga on kaetud kogu varu arvutuse ala.
Varu arvutuse alal kasuliku kihi lamami 3D mudeli koostamisel on kasutatud puuraukudes
avatud lamami absoluutkõrgusi (tabel 2) ning keskmist põhjaveetaset absoluutkõrgusel 7,7 m ja
8,4 m. Varu arvutuses osalevad puuraugud paiknevad 74 kuni 181 m kauguste vahemikus, mis
võimaldab kinnitada varu tarbevaru tasemel valitud alal. Varu arvutuses osalenud andmed on
toodud koondatult tabelis 2 ja tekstilisas 10.
Plokk 13 aT pindalaliselt on kontuuritud Reiu-Liiva III uuringuruumi piiripunktiga 1, varu
kontuurimise abipunktidega P-1 kuni P-3, Reiu-Liiva III uuringuruumi piiripunktiga 24 kuni 25
ja varu kontuurimise abipunktidega P-4 kuni P-6. Ploki 13 aT pindala on 5,97 ha. (graafiline
lisa 2)
Plokid 14 ja 15 aT kattuvad pindalaliselt ning on kontuuritud Reiu-Liiva III uuringuruumi
piiripunktiga 32 ja varu kontuurimise abipunktidega P-6, P-5, P-7 kuni P-9. Plokkide 14 ja 15 aT
pindala on 4,13 ha. (graafiline lisa 2)
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley
PowerCivil. Plokkide 13, 14 ja 15 aT digitaalsed piirid on toodud digitaalses lisas 3.
Mahu arvutuse tulemused on koondatult toodud tabelis 3.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 12
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Tabel 2
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse põhinäitajad
Kasuliku kihi Varu
Puuraugu Kasuliku kihi
Kasuliku paksus arvutuse
suudme Katendi paksus allpool
Puur- kihi paksus ülevalpool lamami
abs kõrgus paksus, keskmist
augu nr puuraugus, keskmist abs
(EH2000), m põhjaveetaset*,
m põhjaveetaset*, kõrgus,
m m
m m
Pa-1 6,91 0,4 2,3 0,0 2,3 4,2
Pa-2 7,29 0,5 1,4 0,0 1,4 5,4
Pa-3 7,04 0,3 2,3 0,0 2,3 4,4
Pa-4 11,50 0,4 6,4 3,4 3,0 4,7
Pa-5 10,22 0,4 3,0 2,1 0,9 6,8
Pa-6 10,64 0,5 4,7 2,4 2,3 5,4
Läänepoolse varu
arvutuse ala
0,4 1,3 2,0
keskmised
(plokk 14 ja 15 aT)
Pa-4 11,50 0,4 6,4 2,7 - 8,4
Pa-5 10,22 0,4 3,0 1,4 - 8,4
Pa-6 10,64 0,5 4,7 1,7 - 8,4
Pa-7 14,11 0,2 8,9 5,5 - 8,4
Pa-8 13,29 0,2 7,5 4,7 - 8,4
Pa-9 11,72 0,8 4,8 2,5 - 8,4
Pa-10 11,67 0,7 5,4 2,6 - 8,4
Pa-11 11,20 0,2 5,9 2,6 - 8,4
Idapoolse varu
arvutuse ala
0,4 3,0
keskmised
(plokk 13 aT)
* 2024. a kogu uuringuruumi uuringuaegne keskmine põhjaveetase on absoluutkõrgusel 8,4 m
(EH2000) - kasutatud idapoolse ala jaoks (plokk 13 aT), läänepoolse varu arvutuse ala (plokid
14 ja 15 aT) uuringuaegne keskmine põhjaveetase on abs kõrgusel 7,7 m (EH2000).
Kasutades katendi lamami 3D mudelit (digitaalne lisa 1), varu arvutuse lamami 3D mudelit ja
keskmise põhjaveetaseme tasapinda on arvutatud maavara mahud.
Ploki 13 aT ehitusliiva maht ülevalpool keskmist põhjaveetaset abs kõrgusel 8,4 m pindalal
5,97 ha on 162 tuh m3.
Katendi maht ploki 13 aT maavara lasumis on 25 tuh m 3.
Ploki 14 aT täiteliiva maht ülevalpool keskmist põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m pindalal
4,13 ha on 27 tuh m3.
Katendi maht ploki 14 aT maavara lasumis on 12 tuh m 3.
Ploki 15 aT täiteliiva maht allpool keskmist põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m pindalal 4,13 ha
on 90 tuh m3.
Katendi maht ploki 15 aT maavara lasumis on 4 tuh m 3.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 13
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Varu arvutuses osalenud puuraugud paiknevad 74 kuni 181 m kauguste vahemikus, mis
võimaldab kinnitada varu tarbevaru tasemel valitud alal. Reiu-Liiva III uuringuruumi varu
arvutuse ala uuringutase, materjali kvaliteet, topograafiline plaan, majanduslik otstarbekus,
mäenduslikud ja hüdrogeoloogilised tingimused võimaldavad plokkide 13, 14 ja 15 varu
klassifitseerida aktiivse tarbevaruna (aT).
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse plokk 13 aT kattub II kategooria kaitsealuse liigi
Lacerta agilis (kivisisalik, väline tunnus: KLO9115573) elupaigaga. Tehes koostööd
liigiekspertidega, on võimalik mäetöid planeerida ja läbi viia selliselt, et mitte ainult ei säiliks
liikidele vajalikud elutingimused, vaid neile luuakse ka uusi sobivaid elupaiku. Kivisisaliku
elupaigaga kattuvas osas on varu arvutus tehtud ainult ülevalpool keskmist põhjaveetaset, mis
lubab ala korrastada metsamaaks ning laiendada liigile sobivad elutingimused suuremal alal, mis
soodustab liigi levikuala.
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse plokk 13 aT lõunaosa kattub nimetu tehisveekoguga
(vid: VEE2064540) seotud kalda piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndiga.
Antud tehisveekogu on tekkinutud kaevandamise tulemusena, seega maavara kaevandamine on
lubatud Keskkonnaameti nõusolekul vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 5 ning veeseaduse
§ 120 lg 2.
Tabelis 3 on kokkuvõtlikult toodud Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse plokkide
pindalad, maavara kogused ning sellel lasuva katendi kogus.
Tabel 3
Varu arvutuse mahtude koondtabel
Ploki Kasulik kiht Katend Paiknemine
Ploki keskmise
number ja keskmine varu keskmine
pindala, kasutus kogus, põhjaveetaseme
varu paksus*, kogus, paksus*,
ha -ala** tuh m3 suhtes
kategooria m tuh m 3
m
Plokk 13 ülevalpool
5,97 2,71 162 EL 0,42 25
aT
Plokk 14 ülevalpool
4,13 0,65 27 TL 0,29 12
aT
Plokk 15 allpool
4,13 2,18 90 TL 0,10 4
aT
*
arvutiprogrammi mahtude alusel
** EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv
Käesolevas aruandes koostatud andmestik on usaldusväärne ja tehtud tööd vastavad
seadusandluses kehtivatele nõuetele. Tellija on aruande tulemustega tutvunud ja need heaks
kiitnud (tekstilisa 11).
Mäebüroo Nord OÜ 2025 14
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli Osaühing Eesti Killustik tellimusel Pärnu maakonnas Pärnu linnas
Seljametsa külas asuva Reiu-Liiva III uuringuruumi geoloogilise uuringu teostamine, et selgitada
maavara levik, kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused ning hinnata maavara aktiivse
tarbevaru tasemel. Geoloogilise uuringu teostas Mäebüroo Nord OÜ.
Reiu-Liiva III uuringuruumi piires tellija poolt valitud maa-alal geoloogilise uuringu käigus on
rajatud 22.08.2024. a 11 puurauku (Pa-1 kuni Pa-11). Rajatud puuraukudest loodusliku materjali
kvaliteedi iseloomustamiseks kasutati kokku 24 proovi, kus oli määratud granulomeetriline
koostis. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmisi puuraukudes. Uuringuruumi
maa-ala kohta koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000.
Reiu-Liiva III uuringuruumis läbitud liiva lasundi paksus puuraukude järgi varieerub vahemikus
1,4 kuni 8,9 m, keskmine paksus on 4,8 m ning katendi paksus varieerub vahemikus 0,2 kuni
0,8 m, keskmine 0,4 m. Puuraukudes läbitud kasulik kiht lasub nii ülevalpool kui ka allpool
keskmist põhjaveetaset. Kasuliku kihi moodustab beež kuni hall keskmise- kuni ülipeeneteraline
liiv peenosiste (< 0,063 mm) keskmise sisaldusega 3,8%, kruusa fraktsioon puudub. Katendi
moodustab peamiselt liivasegune kasvukiht. Katendi paksus varieerub vahemikus 0,2 kuni
0,8 m, keskmine 0,4 m.
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse alal üldpindalal 10,10 ha on eraldatud kolm aktiivse
tarbevaru ploki ülevalpool ja allpool keskmist põhjaveetaset.
Käesoleva uuringuga saadud andmestik on usaldusväärne ja tehtud tööd vastavad seadusandluses
kehtivatele nõuetele. Tellija on tehtud tööde ja geoloogilise uuringu aruandega tutvunud ning
tulemused heaks kiitnud (tekstilisa 11).
Soovitame käesolevas aruandes arvutatud maavara aktiivne tarbevaru kanda maavarade
registrisse.
Käesoleva tööga esitatakse Reiu-Liiva maardla registriandmete muutmiseks seisuga
31.12.2024. a järgmiselt:
- plokk 13 aT pindala 5,97 ha, ehitusliiva aktiivne tarbevaru 162 tuh m 3 (ülevalpool keskmist
põhjaveetaset abs kõrgusel 8,4 m);
- plokk 14 aT pindala 4,13 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 27 tuh m 3 (ülevalpool keskmist
põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m);
- plokk 15 aT pindala 4,13 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 90 tuh m3 (allpool keskmist
põhjaveetaset abs kõrgusel 7,7 m).
Mäebüroo Nord OÜ 2025 15
Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.12.2024. a)
Kasutatud materjalid
1. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2023, 2).
Kasutatud 19.12.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002
2. Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 27.06.2022, 32). Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks.
3. Keskkonnaministri määrus nr 12 (RT I, 27.06.2022, 26). Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
4. Reiu-Liiva maardla registrikaart nr 764.
5. R. Sinisalu. Reiu-Liiva leiukoha geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga
01.11.2001). 2001. EFG 7326.
6. M. Tammekänd, S. Siir, E. Krjukova. Pärnu maakonna Reiu-Liiva ja Reiu-Liiva II
uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2022). 2022.
EGF 9607.
Mäebüroo Nord OÜ 2025 16
Mäebüroo Nord OÜ
[email protected]
05.05.2025 nr DM-131952-2
Vastuskiri Reiu-Liiva III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kohta
Palusite Keskkonnaametil kooskõlastada Reiu-Liiva III uuringuruumi kooskõlastust aktiivse
tarbevaru ploki 13 maavarade registrisse kandmiseks ning aktiivse tarbevaru kaevandamiseks
(07.04.2025 kiri, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 08.04.2025 nr DM-131952-1).
Keskkonnaamet märgib, et varu võib küll aktiivsena arvele võtta, kuid see ei loo õiguslikku
ootust kaevandamisloa saamiseks ega õigust kaevandada. Kui esitatakse vastav kaevandamisloa
taotlus, tuleb arvestada, et kivisisaliku elupaigas kaevandamiseks on vajalik eksperthinnang.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: Osaühing Eesti Killustik
Merike Rosin 5447 0092 (maapõu)
[email protected]
Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööd)
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Geoloogilise uuringu luba
Loa nr L.MU/520578
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Registrikood / Isikukood 10126848
Postiaadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Mäebüroo Nord OÜ
Registrikood / Isikukood 11560452
Postiaadress Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Reiu-Liiva III
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 21.77
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0624 Pärnu linn
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Liiv, ehitusliiv teede- ja üldehitus 300 tuh m³
Liiv, täitepinnas täitepinnas 300 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 10
Puuraukude arv 40
Uuringukaeveõõnte arv 40
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Setete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste määramine; uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 05.07.2024
Lõppemise kuupäev 23.02.2025
Täiendavad tingimused 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Vändra metsaülemat kinnisasjal välitööde
läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette.
2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise
uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu.
3. Kui teostatakse raiet, tuleb see ka väljaspool veekaitsevööndit Keskkonnaametiga kooskõlastada .
4. Uuringu läbiviimine kooskõlastada MTÜ Paikuse Motoklubi (registrikood 80020459) esindajaga.
5. Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu koosseisu
kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine.
6. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni
või hajuheidet.
7. Masinate hooldustöid ja tankimist ei ole lubatud teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.
8. Välitööde tegemisel tuleb arvestada uuringuruumi teenindusmaal paiknevate liikide bioloogia ja eluviisiga, et isendeid ja
nende elupaikasid ei kahjustataks.
9. Uuringuloa omaja kohustub enne maavara Maa-ametis arvele võtmist tutvustama Reiu-Liiva III uuringuruumis teostatud
geoloogilise uuringu tulemusi kohaliku omavalitsuse üksusele.
Tekstilisa 3
KAEVANDITE KATALOOG
Koordinaadid Uuringu-
Uuringu- Veetaseme Kasuliku Avatud Läbitud
(L-EST 97) punkti Veetaseme Katendi paksus, m Lamam Kaevandi
Jrk Uuringu- punkti sügavus kihi kasuliku kihi lamami Proovimise Proovide Laboratoorse
suudme abs abs avatud: rajamise
nr punkti nr sügavus, maapinnast, sh läbitud lamami abs paksus, intervall, m nr analüüsi liik*
X Y kõrgus kõrgus, m kokku jah/ei kuupäev
m m kasvukiht paksus, m kõrgus, m m
(EH2000), m
1 Pa-1 6466746.99 536997.12 6.91 3.2 0.3 6.6 0.4 0.4 2.3 4.2 jah 0.5 0.4…2.7 1-1 lõimis 22.08.2024
2 Pa-2 6466653.32 537039.59 7.29 2.1 0.6 6.7 0.5 0.5 1.4 5.4 jah 0.2 0.5…1.9 2-1 lõimis 22.08.2024
3 Pa-3 6466532.18 537092.57 7.04 3.0 0.7 6.3 0.3 0.3 2.3 4.4 jah 0.4 0.3…2.6 3-1 lõimis 22.08.2024
4 Pa-4 6466588.31 537236.85 11.50 6.8 3.1 8.4 0.4 0.4 6.4 4.7 jah 0.0 0.4…6.8 4-1, 4-2, 4-3 lõimis 22.08.2024
5 Pa-5 6466716.43 537176.43 10.22 4.1 1.4 8.8 0.4 0.4 3.0 6.8 jah 0.7 0.4…3.4 5-1, 5-2 lõimis 22.08.2024
lõimis,
6 Pa-6 6466870.90 537118.71 10.64 6.0 1.3 9.3 0.5 0.5 4.7 5.4 jah 0.9 0.5…5.2 6-1, 6-2 22.08.2024
filtratsioon
7 Pa-7 6466800.24 537201.30 14.11 9.7 4.7 9.4 0.2 0.2 8.9 5.0 jah 0.6 0.2…9.1 7-1, 7-2, 7-3 lõimis 22.08.2024
lõimis,
8 Pa-8 6466660.81 537253.87 13.29 8.1 4.6 8.7 0.2 0.2 7.5 5.6 jah 0.4 0.2…7.7 8-1, 8-2 22.08.2024
filtratsioon
9 Pa-9 6466652.13 537344.22 11.72 5.6 2.7 9.0 0.8 0.2 4.8 6.1 ei 0.0 0.8…5.6 9-1, 9-2, 9-3 lõimis 22.08.2024
10 Pa-10 6466763.64 537285.74 11.67 6.1 2.3 9.4 0.7 0.2 5.4 5.6 ei 0.0 0.7…6.1 10-1, 10-2, 10-3 lõimis 22.08.2024
11 Pa-11 6466933.94 537224.88 11.20 6.1 1.2 10.0 0.2 0.2 5.9 5.1 ei 0.0 0.2…6.1 11-1, 11-2, 11-3 lõimis 22.08.2024
Kogu uuritud ala keskmised 8.4 0.4 0.3 4.8
* Lõimis on määratud EVS-EN 933-1 standardi järgi, filtratsioonimoodul on määratud EVS 901-20 standardi järgi
Tekstilisa 4 Leht 1/2
Uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused
Aruande pealkiri: Aruanne Reiu-Liiva maardla Reiu-Liiva III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2024. a)
Aruande koostamise kuupäev: 16.01.2025
Uuringu teostanud ettevõte: Mäebüroo Nord OÜ
Aruande esitaja nimi: VERONIKA VALLING
Märkus: uuringupunktide keskpunkti koorinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 3.
Uuringu- Kihi Kihi
Geoloogiline
punkti lasuvussügavus, m paksus, Geoloogiline kirjeldus
indeks
nimetus m
alates kuni
1 2 3 4 5 6
Pa-1 Q2_s 0 0.4 0.4 Kasvukiht mullaga.
Pa-1 Q2Lt 0.4 2.7 2.3 Liiv, hall, ülipeeneteraline kuni aleuriitne, peenosiste sisaldus 15-20%.
Pa-1 Q1jrVr_g 2.7 3.2 0.5 Saviliivmoreen, hall, tihe.
Pa-2 Q2_s 0 0.5 0.5 Kasvukiht mullaga.
Pa-2 Q2Lt 0.5 1.9 1.4 Liiv, tume hall, ülipeeneteraline kuni aleuriitne, peenosiste sisaldus kuni 15%.
Pa-2 Q1jrVr_g 1.9 2.1 0.2 Saviliivmoreen, hall, tihe.
Pa-3 Q2_s 0 0.3 0.3 Kasvukiht mullaga.
Pa-3 Q2Lt 0.3 2.6 2.3 Liiv, hallikas beež, väga kuni ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus kuni 15%.
Pa-3 Q1jrVr_g 2.6 3 0.4 Saviliivmoreen, hall, tihe.
Pa-4 Q2_s 0 0.4 0.4 Kasvukiht roostepruuni ülipeeneteralise liivaga, taimejuurtega.
Pa-4 Q2An 0.4 2.8 2.4
Liiv, pruun kuni valkjas beež vahekihtidena, peeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3%.
Pa-4 Q2An 2.8 4.1 1.3 Liiv, beež, keskmise- kuni peeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3%.
Pa-4 Q2An 4.1 6.8 2.7 Liiv, hall, ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus ca 5%, tihe.
Pa-4 Q1jrVr_g 6.8 6.8 0 Saviliivmoreen, hall.
Pa-5 Q2_s 0 0.4 0.4 Kasvukiht tume pruuni liivaga.
Liiv, beež, peene- kuni keskmiseteraline, sügavusega terasuurus kasvab, peenosiste
Pa-5 Q2An 0.4 2.2 1.8
sisaldus ca 3%.
Liiv, beež, peene- kuni väga peeneteraline, terasuurus väheneb sügavusega, kvarts-
Pa-5 Q2An 2.2 3.4 1.2
päevakivi koostisega, kruusa pole, peenosiste sisaldus kuni 3%.
Pa-5 Q1jrVr_g 3.4 4.1 0.7 Saviliiv, hall
Pa-6 Q2_s 0 0.5 0.5 Kasvukiht liiva ja taimejuurtega.
Liiv, valkjas beež, sügavusest 2,0 m - beež, peeneteraline, peenosiste sisaldus kuni
Pa-6 Q2An 0.5 3.3 2.8
3%.
Pa-6 Q2An 3.3 5.2 1.9
Liiv, hallikas beež kuni hall, väga kuni ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus kuni 5%.
Pa-6 Q1jrVr_g 5.2 6 0.8 Saviliiv, kihiline tume hall/hall, tihe.
Pa-7 Q2_s 0 0.2 0.2 Kasvukiht liiva ja taimejuurtega.
Liiv, valkjas beež halli liiva vahekihtidega, sügavusest 3,5 m - kollakas beež,
Pa-7 Q2An 0.2 4.7 4.5
peeneteraline, peenosiste sisaldus kuni 3%.
Liiv, kollakas beež, peeneteraline, peenosiste sisaldus kuni 3%. Sügavusel 4,7 m
Pa-7 Q2An 4.7 6 1.3
esineb keskmise- kuni jämedateralise liiva vahekiht paksusega 5 cm.
Pa-7 Q2An 6 9.1 3.1 Liiv, hall, ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus ca 5%.
Pa-7 Q1jrVr_g 9.1 9.7 0.6 Saviliivmoreen, hall, kruusa terade läbimõõt ca 1 cm.
Pa-8 Q2_s 0 0.2 0.2 Kasvukiht liiva ja taimejuurtega.
Liiv, valkjas beež ja hallikas beež vaheldumisi, peeneteraline, kvarts-päevakivi
Pa-8 Q2An 0.2 4.9 4.7 koostisega, kruusa pole, peenosiste sisaldus kuni 3%. Intervallis 4,1-4,5 m esineb
keskmiseteralise liiva vahekiht.
Pa-8 Q2An 4.9 7.7 2.8 Liiv, hall, peene- kuni ülipeeneteraline, kvarts-päevakivi koostisega, puhas, peenosiste
sisaldus kuni 5%, tihe. Esinevad üksikud terad läbimõõduga kuni 8 mm.
Pa-8 Q1jrVr_g 7.7 8.1 0.4 Saviliiv, hall, tihe.
Pa-9 Q2_s 0 0.8 0.8 Kasvukiht mulla ja tume pruuni aleuriitse liivaga segune.
Pa-9 Q2An 0.8 2.3 1.5 Liiv, tume pruun, väga peeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3-5%.
Pa-9 Q2An 2.3 3.3 1
Liiv, beež, sügavusest 3,5 m hallikas beež, peeneteraline, peenosiste sisaldus kuni 3%.
Pa-9 Q2An 3.3 4.1 0.8
Liiv, beež, sügavusest 3,5 m hallikas beež, peeneteraline, peenosiste sisaldus kuni 3%.
Liiv, hall, väga kuni ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus 3-5%. Sügavusel 5,6 m kivi
Pa-9 Q2An 4.1 5.6 1.5
(?), mis takistas puurimist.
Tekstilisa 4 Leht 2/2
1 2 3 4 5 6
Pa-10 Q2_s 0 0.7 0.7 Kasvukiht mulla ja tume pruuni (mustjaspruun) aleuriitse liivaga segune.
Pa-10 Q2An 0.7 2.1 1.4 Liiv, tume pruun, peene- kuni ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3-5%.
Liiv, tume beež, sügavusega muutub halliks, peene- kuni ülipeeneteraline, peenosiste
Pa-10 Q2An 2.1 3.3 1.2
sisaldus kuni 3%.
Liiv, tume beež, sügavusega muutub halliks, peene- kuni ülipeeneteraline, peenosiste
Pa-10 Q2An 3.3 4.1 0.8
sisaldus kuni 3%.
Pa-10 Q2An 4.1 6.1 2 Liiv, hall, ülipeeneteraline kuni aleuriitne, peenosiste sisaldus ca 5%.
Pa-11 Q2_s 0 0.2 0.2 Kasvukihtliiva ja taimejuurtega.
Pa-11 Q2An 0.2 2.1 1.9 Liiv, tume beež, peene- kuni ülipeeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3%.
Pa-11 Q2An 2.1 2.8 0.7 Liiv, hallikas beež, peeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3%.
Pa-11 Q2An 2.8 3.6 0.8 Liiv, hallikas beež, peeneteraline, peenosiste sisaldus ca 3%.
Pa-11 Q2An 3.6 6.1 2.5 Liiv, hall, ülipeeneteraline kuni aleuriitne, peenosiste sisaldus ca 5%.
Tekstilisa 6
Kruusa ja liiva fraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis EVS-EN 933-1 standardi järgi
Jrk Proovi Proovitud intervall, m Proovi Kruusa sisaldus Liiva sisaldus Sõela läbind, % Maavara
Puuraugu nr
nr nr alates kuni pikkus, m proovis, % proovis, % 63 40 31.5 20 16 12.5 8 6.3 4 2 1 0.5 0.25 0.125 0.063 liik*
1 Pa-1 1-1 0.4 2.7 2.3 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 95 76 16.9 TL
2 Pa-2 2-1 0.5 1.9 1.4 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 78 11.2 TL
3 Pa-3 3-1 0.3 2.6 2.3 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 97 97 92 51 11.9 TL
4 4-1 0.4 2.8 2.4 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 96 36 1 0.7 EL
5 Pa-4 4-2 2.8 4.1 1.3 0 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 93 85 74 44 3 1.6 EL
6 4-3 4.1 6.8 2.7 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 92 25 4.5 EL
7 5-1 0.4 2.2 1.8 0 100 100 100 100 100 100 100 99 99 98 97 91 69 28 3 1.4 EL
Pa-5
8 5-2 2.2 3.4 1.2 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 99 96 87 64 2 0.5 EL
9 6-1 0.5 3.3 2.8 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 97 90 40 2 0.8 EL
Pa-6
10 6-2 3.3 5.2 1.9 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 97 91 87 72 27 3.8 EL
11 7-1 0.2 4.7 4.5 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 94 39 3 1.7 EL
12 Pa-7 7-2 4.7 6.0 1.3 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 98 90 34 2 1.4 EL
13 7-3 6.0 9.1 3.1 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 90 33 5.1 TL
14 8-1 0.2 4.9 4.7 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 97 93 42 2 0.9 EL
Pa-8
15 8-2 4.9 7.7 2.8 0 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 96 94 90 73 15 4.4 EL
16 9-1 0.8 2.3 1.5 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 97 54 5 3.3 EL
17 Pa-9 9-2 2.3 4.1 1.8 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 97 88 71 43 2 1.2 EL
18 9-3 4.1 5.6 1.5 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 92 11 4.2 EL
19 10-1 0.7 2.1 1.4 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 98 43 4 3.0 EL
20 Pa-10 10-2 2.1 4.1 2.0 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 96 85 48 2 1.2 EL
21 10-3 4.1 6.1 2.0 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 95 54 4.8 EL
22 11-1 0.2 2.1 1.9 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 95 45 3 2.2 EL
23 Pa-11 11-2 2.1 3.6 1.5 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 97 87 71 49 3 1.7 EL
24 11-3 3.6 6.1 2.5 0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 99 98 94 86 41 5.2 TL
Uuringuruumi kaalutud keskmised näitajad
52.6 0.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.9 99.9 99.7 99.5 98.8 96.7 91.3 61.9 18.3 3.8 EL
(kõik proovid)
Idapoolse varu arvutuse ala (plokk 13 aT)
kaalutud keskmised näitajad (ülevalpool 23.7 0.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.9 99.9 99.7 99.6 99.0 96.8 89.8 41.3 2.6 1.6 EL
keskmist põhjaveetaset**)
Läänepoolse varu arvutuse ala (plokid 14 ja 15
aT) kaalutud keskmised näitajad (üleval- ja 20.1 0.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 99.9 99.7 99.4 98.5 96.1 90.8 66.5 26.8 5.5 TL
allpool keskmist põhjaveetaset**)
* Maavara liik: EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv
**2024. a terve uuringuruumi uuringuaegne keskmine põhjaveetase on absoluutkõrgusel 8.4 m (EH2000) - kasutatud idapoolse ala jaoks, läänepoolse varu arvutuse ala uuringuaegne keskmine põhjaveetase on abs kõrgusel
7.7 m (EH2000).
Tekstilisa 8
KORRALDUS
15.11.2024 nr DM-130080-2
Reiu-Liiva III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
1. OTSUS
Tulenevalt alljärgnevast ja võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4, otsustab
Keskkonnaamet:
kiita heaks Reiu-Liiva III uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt.
2. ASJAOLUD
Keskkonnaametile on esitatud heakskiitmiseks Reiu-Liiva III uuringuruumi uuringupunktide
likvideerimise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS
30.10.2024 numbriga DM-130080-1).
Reiu-Liiva III uuringuruum pindalaga 21,77 ha asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa
külas riigile kuuluval katastriüksusel Surju metskond 35 (katastritunnus: 62401:001:1653).
Uuringupunktid Reiu-Liiva III uuringuruumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520578
(loa kehtivusaeg 23.02.2024-23.02.2025, osaühing Eesti Killustik, registrikood 10126848,
aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) alusel, uuringu tegija oli
Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452).
Uuringupunktide likvideerimise akti kohaselt rajati uuringuruumi piires 11 puurauku
sügavusega 2,1-9,7 m. Akti kohaselt rajati ja likvideeriti uuringupunktid 22.08.2024 peale
kirjeldamist, veetaseme mõõtmist ja proovide võtmist samast kohast väljatud materjaliga
täitmise teel ja maapind tasandati võimalikult uurimiseelsesse seisundisse.
3. KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa
korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud
akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on allkirjastanud uuringute
teostaja, osaühingu Eesti Killustik ja maaomaniku esindaja.
MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui
uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt.
Reiu-Liiva III uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialisti Merike
Rosina ja Marin Varblase poolt 12.11.2024 üle vaadatud. Kohapealsel paikvaatlusel tuvastati, et
kontrollitud uuringupunktid on likvideeritud ning nende ümbrus korrastatud nõuetekohaselt.
VAIDLUSTAMINE
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide
haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Rosin
vanemspetsialist
maapõuebüroo
Teadmiseks: Mäebüroo Nord OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus
Merike Rosin
vanemspetsialist
maapõuebüroo
2(2)
Tekstilisa 9
GEODEETILISTE TÖÖDE SELETUSKIRI
Reiu-Liiva III uuringuruumis on tehtud topograafiline mõõdistus, mille käigus on mõõdistatud
Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala ja selle lähiümbruse reljeef üldpindalal ~15,6 ha
detailsusega M 1:1000. Töö tulemusena koostati varu arvutuse ala plaan mõõtkavas 1:1000.
Topograafilise mõõdistuse tegi ja plaani koostas Mäebüroo Nord OÜ.
Objekt: Reiu-Liiva III uuringuruumi varu arvutuse ala
Objekti asukoht: Pärnu maakond Pärnu linn Seljametsa küla
Katastriüksuse nimi; tunnus; pindala: Surju metskond 35; 62401:001:1653; 12685080,0 m²
Reiu-Liiva III uuringuruumi pindala: 21,77 ha
Mõõdistatud ala pindala: ~15,6 ha
Töö tellija: Osaühing Eesti Killustik
Töö läbiviija: Margus Kukk
Välitöö teostamise aeg: 07.12.2024. a
Kameraaltöö teostamise aeg: 07.12.2024. a – 16.01.2025. a
Mõõdistamise eesmärk: Reljeefi ja situatsiooni mõõdistamine
Koordinaatide süsteem: Lambert-Estonia tasapinnaliste ristkoordinaatide
süsteemis (L-EST97)
Kõrgussüsteem: EH2000
Katastriüksuste andmed: Riigi Maa-ameti digitaalsed andmed seisuga
07.12.2024. a
Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk
Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus
Kasutatud instrumendid: GNSS liikuvjaam Trimble R10 Model 2 väliarvutiga
TSC5 (horisontaalne täpsus 8 mm + 1 ppm RMS,
vertikaalne täpsus 15 mm + 1 ppm RMS)
Plaani mõõtkava: M 1:1000
Arvutitarkvara: Bentley PowerCivil
Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS seadmega positsioneerimisega ning plaaniline
ja kõrguslik sidumine tehti Trimble VRS Now püsijaamade võrgus. GNSS vastuvõtuseadme
mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud enne ja pärast mõõdistust geodeetilisel punktil, mille
andmed on geodeetiliste punktide andmekogus. Liikuvjaama kontrolliti riikliku geodeetilise võrgu
(tihendusvõrk) punktil Vaimõisa00 (punkti number 4161), mille koordinaadid geodeetiliste
punktide andmekogus on järgmised: X = 6537726,393; Y = 527222,934; Z = 43,497.
GNSS vastuvõtuseadmega mõõdetud geodeetilise punkti koordinaadid enne mõõdistamise
alustamist: X = 6537726,398; Y = 527222,943; Z = 43,511 ja peale mõõdistamise lõpetamist
X = 6537726,421; Y = 527222,954; Z = 43,506. Geodeetilise punkti mõõtmistulemuste erinevus
geodeetiliste punktide andmekogus esitatud koordinaatidest vastab seadme tehnilises
spetsifikatsioonis toodud täpsusandmetele ning jääb maapõueseaduses toodud lubatud erinevuste
piiridesse. Koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse.
Maapinna reljeefipunktide koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse.
Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistatava ala reljeefi omapärast ja mahu
arvutuse vajadusest.
Margus Kukk
Markšeider, tase 6
Kutsetunnistus 189746
16.01.2025. a
Tekstilisa 10
Pindala ja maavaravaru arvutuse arvnäitajate tabelid
Ploki 15 aT lamam*
Punkti nr X Y Z
Pa-1 6466746.99 536997.12 4.2
Pa-2 6466653.32 537039.59 5.4
Pa-3 6466532.18 537092.57 4.4
Pa-4 6466588.31 537236.85 4.7
Pa-5 6466716.43 537176.43 6.8
Pa-6 6466870.90 537118.71 5.4
* Plokk 13 aT varu - varu ülevalpool põhjaveetaset abs kõrgusel 8.4 m
Plokk 14 aT varu - varu ülevalpool põhjaveetaset abs kõrgusel 7.7 m
Varu arvutuse ploki Varu arvutuse plokkide
13 aT piiri koordinaadid 14 ja 15 aT piiri koordinaadid
Punkti nr X Y Punkti nr X Y
1 6466952.15 537136.84 32 6466835.38 537078.32
P-1 6466985.37 537205.32 P-6 6466872.46 537096.90
P-2 6466917.38 537248.67 P-5 6466594.41 537230.62
P-3 6466608.01 537371.71 P-7 6466582.04 537230.70
24 6466568.47 537300.17 P-8 6466500.22 537117.77
25 6466528.73 537238.45 P-9 6466770.78 536997.82
P-4 6466531.35 537231.04
P-5 6466594.41 537230.62
P-6 6466872.46 537096.90
Asendiplaan
Katastritunnus 62401:001:1653
Aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Surju metskond
35
Katastriüksuse pindala 12685059 m²
Riigivara objekti kood KV1899
Riigivara valitseja Kliimaministeerium
Volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus
Maa-amet 2025. Kõik õigused kaitstud
KIVISISALIKU
Foto: Martin Jürgenson
Objekti asukoht ja kirjeldus
Reiu-Liiva uuringuruum asub Pärnumaal Paikuse vallas, Paikuse alevist lõunas. Kuna tulevase karjääri
vahetus läheduses asuval Reiu krossirajal ning alal olemasoleva järve lõunakaldal on teadaolev kivisisaliku
elupaik, mis on ka riikliku kivisisaliku seire kavas, siis tuleb enne uue karjääri avamist viia läbi ekspertiis.
Töö eesmärk
Töö eesmärgiks oli inventeerida hetkel olemasolev olukord uuringuruumi alal (joonis 1), hinnata ala
sobivust hetkel kivisisalikule, lisaks analüüsida viimaste aastate riikliku seire andmeid leitud isendite kohta
ning anda hinnang, kuidas ja millistel tingimustel võiks antud alal liivakarjääri avada. Uuringualal on
eristatud kaks ala: Plokk 13, mis on uuringuala idapoolses osas ning kus asub veepealne liivavaru ja Plokid
14 ja 15, mis on läänepoolses osas ning kus asub veealune liivavaru.
Töö metoodika
Elupaiga ülevaatus kivisisaliku eksperthinnangu andmiseks viidi läbi juuni kuus 2025 aastal. Lisaks
inventeeriti Reiu krossirada koos Reiu-Liiva uuringuruumi alale jääva metsa sisese krossiraja osaga 2022
aasta Pärnumaa inventuuris. Kuna kivisisalikke kõnealuselt uuringruumi alalt ei leitud veel lisaks arvesse
aastatel 2023 ja 2024 läbi viidud seireid, mil Reiu elupaik oli ühe alana kirjas riiklikus kivisisaliku seirekavas
ning mille käigus käidi uuringuruumi vahetus läheduses päikselise ilmaga ning suhteliselt nõrga tuulega.
Kuna kivisisalikud on kõigusoojased loomad, siis on neid just sel ajal kõige hõlpsam märgata. Sigivaid
vanaloomi määrati kevadise pulmarüü järgi (roheline värvus isasloomadel). Noorloomade leiud annavad
aimu populatsiooni elujõulisusest.
Välitööde käigus käidi kõik uuringualale jäävad sobilikud elupaigad, kust eksperdi kogemuse põhjal võiks
kivisisalikke leida, jalgsi läbi.
Kivisisaliku elupaiganõudlus
Oma levila põhjaosas, sh ka Eestis, on kivisisaliku levila seotud liivase pinnasega aladega. Kivisisalik elutseb
liivikutel, luitealadel, karjäärides ja muudel liivastel aladel, mis on mosaiiksed: taimestik vaheldub avatud
aladega. Selline maastik pakub hulgaliselt mikroelupaiku, mis moodustavad elupaigakompleksi, mille
erinevaid osi kasutavad loomad varjumiseks, toitumiseks, enese soojendamiseks ja talvitumiseks.
Kivisisalikud võivad asustada ka hõredaid metsaalasid (nt luitemännikuid), mis on ka Reiu-Liiva
uuringuruumi juures oluline faktor. Mida avatum on metsaala, seda suurem on tõenäosus sealt
kivisisalikke leida. Samas, liitunud võradega metsa võivad kivisisalikud kasutada elupaigana vaid juhul kui
sellega külgneb päikesele avatud liivaseid alasid. Sellisel juhul asustavad sisalikud vaid metsaservi.
Munemiseks vajab kivisisalik taimestumata liivaga piirkondi. Lahtine, taimestumata liiv, päikesele avatus,
mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus on kõige olulisemad elupaigaomadused, mille olemasolu
määrab kivisisaliku elupaiga sobivuse. Lisaks mosaiiksele taimestikule on kivisisalikule positiivne mõju ka
varjepaikade olemasolul (näiteks mahalangenud puutüved, kivi- ja oksahunnikud).
Kuna kivisisalik on üksikeluviisiline, siis on igal isendil kindla suurusega individuaalne territoorium.
Loomade liikuvus ja koduterritooriumi suurus sõltub nende soost, elupaigaomadustest ja aastaajast, kuid
tavaliselt ei ületa see paarisadat ruutmeetrit. Territooriumi suurus sõltub oluliselt elupaiga kvaliteedist.
Rootsis läbiviidud uuring näitas isasloomade keskmiseks territooriumi suuruseks 1100 m2 ja
2
emasloomadel 140 m2. Isendite territooriumid võivad teatud määral kattuda, kuid üldiselt elutseb
kvaliteetsemates elupaikades rohkem isendeid. Madalama kvaliteediga elupaikades on aga isendite
territooriumid suuremad. Isasloomad on emasloomadest liikuvamad, kuid kõige laialdasemalt liiguvad
noorloomad, kelle teadaolevad rändekaugused jäävad siiski paarisaja meetri piiresse ning kellele
omakorda metsad ja täpsemalt metsaservad on kõikidest teistest vanusegruppidest kõige olulisemad.
Tulemused
Arvestades viimaste aastate seireid on hetkeolukord Reiu-Liiva uuringuruumi vahetus läheduses
kivisisaliku vaatevinklist rahuldav, kuid lihtsasti mõjutatav kuna elupaik ei ole väga suur ning lähim
järgmine registreeritud elupaik asub linnulennult umbes 2500m kaugusel.
2022 aasta juuni kuus läbiviidud inventuuri käigus ei leitud Reiu-Liiva uuringualale jäävalt alalt ühtegi
kivisisalikku. 2023 ja 2024 aasta seiretel on aga leitud nii täiskasvanuid kui ka noori isendeid kõige rohkem
just olemasoleva veekogu lõunakaldalt, millest põhjapoole jääb kõnealune uuringuala, (joonised 2 ja 3) ja
mõned ka veekogu edela nurgast. Kõik leiud olid tee servad ning seal hakkab ilmselt toimuma suurem
autode liikumine liiva vedamisel Rail Balticu trassile. Karjääri järve ümbritseval alal on lõunapoolse kaldega
nõlvu, mis on kaetud hõreda rohuga. Lisaks on seal ümberringi ka liivaseid nõlvu, mis kivisisalikele hästi
sobivad.
Hetkel on kivisisalikele sobiv järve lõunakallas, mida tasub karjääri asutamisel silmas pidada ning seda
ala võimalikult vähe häirida. Teised kaldad on veidi liiga palju varjutatud, üks sisalik on siiski põhjakaldalt
ka leitud 2022 aastal.
Kuna kivisisaliku elupaigana on riiklikus andmestikus Reiu krossirada koos olemasoleva veekoguga, mis
asub asutatavast karjäärist lõunas, siis tuleks loodav karjäär esiteks luua nii, et see segaks võimalikult
vähe olemasolevat populatsiooni ning peale karjääri ammendamist selle korrastamisel luua kivisisalikele
sobiv elupaik. Nii saaks korrastatud karjääriala siduda olemasoleva elupaigaga ja anda maksimaalne
võimalus elupaika suurendada ja seeläbi kivisisalike olukorda Reius parandada.
Joonisel 4 on ära toodud 2022 aasta inventuuri käigus leitud kivisisalikud, kellest üks on järve
põhjakaldal, mis on ka uuringualale kõige lähemalt leitud kivisisalik. Ülejäänud on olemasoleva veekogu
lõunakaldal ja edela nurgas. Selle ekspertiisi eesmärgiks olev uuringuala on täies ulatuses metsaga
kaetud – plokk 13 on veidi hõredama metsaga ja ilmselt isehakanud krossirajaga ala, kuid olemasolevate
mändide võrad on suures ulatuses liitunud, mis ei anna kivisisalikule seal suurt võimalust päikeselist ala
leida. Plokkide 14 ja 15 alad on täies ulatuses liitunud võradega metsaga kaetud ning seal on ala ka veidi
madalam, mistõttu on ka puhmarinne väga tihe ning ala veidi niiskem.
3
Soovitused
Et Reiu-Liiva uuringualal avada uus karjäär tuleks silmas pidada järgmisi punkte:
1. Ala raadamisel ja pinnase koorimisel tuleks kooritud pinnas kuhjata uuringuruumi servadesse,
lääneküljes paralleelselt olemasoleva teega ning teistes külgedes metsaservadesse. Nii pakub
vall nii müratõket lähedalasuvatele elamutele, lisaks tuuletõket loomastikule. Raadatud puid ja
kände ei tohiks kindlasti sinna valli sisse ega peale panna, et ei oleks vallis liialt kõdunevat
orgaanikat. Lisaks, võiks kas kuhjatud pinnase peale omakorda veidi liiva kanda või siis pinnast
veidi sügavamalt koorida, et kogunevas vallis oleks veidi suuremas osas liiva– nõnda võib loota,
et vall ei kasva liiga tihedalt taimestikku täis ja võiks teoreetiliselt kivisisalikele pakkuda juba
elupaika ka karjääri töötamise ajal.
2. Uuringuala lääneküljes, plokid nr 14 ja 15, kus asub veealune varu, tuleks loodava veekogu
kaldad jätta sellise kaldega, mis oleks hiljem võimalik luua sobivaks hõredale taimestikule ja
seeläbi oleksid sobivad kivisisalikule. Kuigi hilisemaks korrastuseks tuleks kindlasti kokku panna
täpsem korrastusplaan, siis kaldaid hiljem laugemaks teha on kindlasti keerulisem.
3. Olemasoleva veekogu põhjakalda ja loodava karjääri vahele võiks jääda mõned puud, mis seal
juba kasvavad. Juttu on olnud 50m laiusest koridorist, see võiks parimal juhul jäädagi puutumata
ning võimalusel võiks sinna veel omakorda kuhjata ühe liivavalli. See ehk pakuks sisalikule
lõunaküljel elupaika ning jäetavad puud varjet. Kui aga selle 50m sees peab olema ka
pinnasevall, siis olemasoleva järve põhjakaldalt mõõtes esimesed 25m jätta puud kasvama ja
teise 25m peale kuhjata vall.
4. Olemasoleva veekogu lääneküljes asuv metsatukk tuleks võimalikult suures osas alles jätta ja
karjääri ligipääsutee luua selle ala servast – kas siis metsatuka põhjaküljest otse läänepool asuva
tee peale (roheline joon joonisel 5) või siis metsatuka idaküljest, paralleelselt olemasoleva
veekogu kaldaga (punane joon joonisel 5). Nii saaks hoida olemasoleva veekogu lõunaküljes
oleva tee, mille servast on seirete käigus leitud palju kivisisalikke ja muid roomajaid, võimalikult
puutumatuna karjääri suunduvast rasketehnikast, liigsest mürast, vibratsioonist, tolmust,
liivakuhjumisest jmt.
5. Kuna liiva on vaja viia Rail Balticu trassi peale, siis võimalusel tuleks kaevatud liiva vedada mööda
trassi Puraviku tn - Veehaarde tee – Servaku Vaskrääma tee ja mitte sõita mööda Reiu Krossiraja
äärset teed (Joonis 6). Kui vaadata jooniseid 2 ja 3, siis just seal on kõige suurem hulk isendeid
läbi aastate leitud. Vähemalt suvisel ajal võiks järgida sellist trassi. Vastasel korral on mõju
kivisisalike elupaigale, isendite suremusele ja tõenäoliselt ka paljunemisedukusele liiga suur!
Olenevalt ilmast hilissügis (oktoobri lõpp november) kuni vara kevad (märts-aprilli keskpaik) võib
sõita ka mööda lühemat trassi Reiu Krossiraja juurest otse RB trassile, sest sel ajal kivisisalikud
talvituvad.
6. Pärast karjääri ammendamist tuleks indlasti ala, kus oli veepealne varu ja kuhu ei teki veekogu,
mitte metsastada ja koostada korrastusplaan, et muuta ala kivisisalikule sobivaks!
4
Kokkuvõte
• Reiu-Liiva uuringuruumis on võimalik liiva kaevandada väikeste mõjudega kivisisalikele.
• Suure tõenäosusega tuleb loodavat elupaika tulevikus hakata hooldama. Tuleks arutada, kas see
ala anda näiteks krossirajale laiendusena kasutada, et liivased nõlvad oleksid lahtistena hoitud või
muul moel rekreatiivne ala lähedalasuvatele elanikele.
• Kuna kivisisalik on nii Eestis kui Euroopas langeva arvukusetrendiga roomaja, kes on rangelt
kaitstava liigina kantud nii EL Loodusdirektiivi IV lisasse, kui looduskaitseseaduse alusel II
kaitsekategooriasse, siis tasub kasutada iga võimalust nende elupaikade parendamisele. Nii võib
peale karjääri ammendamist ja korrastamist Reius olevat kivisisalike asurkonna elupaika
suurendada.
• Talvisel ajal vedada liiva mööda kõige lühemat teed, kuid kevad-suvisel ajal sõita pikemat ringi
trassil Puraviku tn - Veehaarde tee – Servaku Vaskrääma tee
5
Joonis 1. Reiu-Liiva uuringuruum
Joonis 2. 2023 aasta seirel leitud kivisisalikud
6
Joonis 3. 2024 aasta seirel leitud kivisisalikud
Joonis 4. 2022 aasta Pärnumaa inventuuri käigus kohatud kivisisalik
7
Joonis 5. Pakutavad karjääri ligipääsutee variandid
Joonis 5. Pakutav liivavedamise trass
8
9
10