Kriminaalmenetluse 14260102806 lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 14260102806 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.02.2015, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasja number: 14260102806 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 274 lg 1 Kahtlustatava nimi : A.O. Kriminaalasjas nr 14260102806 kahtlustatakse A.O.it KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 12. augustil 2014. aastal kella 04.00 paiku kasutas Tartu linnas asuva kiirsöögikoha ees ametikohustusi täitnud võimuesindajate PPA Lõuna prefektuuri politseiametnike XX ja YY suhtes füüsilist vägivalda, ässitades korduvalt oma koera politseiametnikke ründama. Koer ründas esmalt XX, haarates hammastega kinni kannatanu kinnastatud vasakust käest. XX ja YY õnnestus aga koerale pipragaasi lasta, misjärel koer taganes. Mõne hetke möödudes ründas koer ässitamise tõttu uuesti XX, mille peale XX taganes. Taganemise käigus kukkus XX selili küünarnukkide peale, tundes seeläbi füüsilist valu. Lisaks tekkisid kukkumise tagajärjel XX küünarnukkidele nahamarrastused. Vahetult pärast seda üritas koer rünnata YY, kuid YY õnnestus rünne pareerida, lüües koerale teleskoopnuiaga ühel korral vastu koonu. Prokurör, tutvunud kriminaalasjas nr 14260102806 kogutud tõenditega, leiab, et esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tõendatud. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemises A.O.it kahtlustatakse, on KarS § 4 lõike 3 kohaselt teise astme kuritegu. Lisaks ei näe karistusseadustiku eriosa KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette vangistuse alammäära. Seega on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 mõttes tuleb hinnata A.O.i süü suurust. Süü suuruse hindamise juures tuleb arvestada konkreetset toimepandud kuritegu. Üheks süü suuruse hindamise kriteeriumiks on muuhulgas ka teoga tekitatud tagajärg. Prokuröri hinnangul on teoga tekitatud tagajärg selline, mis viitab väiksemale süüle. Teoga tekitatud tagajärg – füüsiline valu ja nahamarrastused küünarnukkidel – ei ole olnud sedavõrd raske, mis annaks aluse rääkida automaatselt ka suurest teosüüst. Praegusel juhul on olnud kuriteoga tekitatud tagajärjed pigem kergemat laadi, mis vähendab ka süü suurust. Järgmiseks oluliseks kriteeriumiks süü suuruse hindamise juures on toimepandud teo põhjus. Prokuröri hinnangul on kuritegu A.O.i poolt toime pandud hetkelise äkkviha tõttu. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid näitavad, et A.O.i poolt toime pandud kuritegu on olnud pigem episoodilist laadi, mis annab prokuröri hinnangul aluse rääkida väiksemast teosüüst. Ehk see tähendab, et suuremast teosüüst oleks alust rääkida näiteks siis, kui kuritegu oleks olnud A.O.i poolt pikalt ette planeeritud ning toime pandud mõnel madalal motiivil. Lisaks vähendab A.O.i süü suurust ka asjaolu, et A.O. on ülekuulamisel oma tegu siiralt kahetsenud. Lisaks on ta avaldanud soovi politseiametnike ees vabandada. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel loetakse puhtsüdamlik kahetsus karistust ja ka süüd kergendavaks asjaoluks. Kokkuvõtvalt võib väita, et A.O.i poolt toimepandud kuritegu ei ole olnud raske, mis tähendab, et täidetud on ka teine kriminaalmenetluse lõpetamise eeldus – kahtlustatava süü ei ole olnud suur. Järgmiseks peaks isik, kelle suhtes KrMS §-s 202 sätestatud alustel kriminaalmenetlus lõpetatakse, olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Kuna kannatanud ei esitanud kriminaalasja raames tsiviilhagi ning puuduvad ka kriminaalmenetluse kulud, siis on käesolevas lõigus nimetatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks samuti täidetud. Viimaks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toimepannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. A.O.i näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kriminaalmenetlusi KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud. Hinnates A.O.i varasemat elukäiku ning teo toimepanemise asjaolusid, võib väita, et tegemist on olnud episoodilist laadi kuritegeliku käitumisega. Ei ole alust arvata, et A.O. võiks edaspidi jätkata kuritegude toimepanemist. Seega leiab prokurör, et A.O.i puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust. Isikut on võimalik mõjutada KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. Lisaks on kannatanud XX ja YY A.O.i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustunud. Eeltoodud põhjustel puudub prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Kokkuvõttes on seega täidetud kõik KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused, mis tähendab, et A.O.i suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 7 ning KrMS § 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14260102806 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: A.O. on kohustatud tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse tähtajaks määrata 18.08.2015. 3. Tõkendi tühistamine: 10.09.2014 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Vahistuse andmed: Kahtlustatav vahistuses ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: A.O.ile, kannatanutele XX ja YY. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonnas aadressil Kalevi 1, Tartu. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. ___________________ Allar Nisu Prokuröri abi