Arvamuse küsimine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse ja keskkonnaloa nr KL-521649 andmise korralduse ning loa eelnõude kohta

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 12.03.2026 nr DM-127841-22 Arvamuse küsimine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse ja keskkonnaloa nr KL-521649 andmise korralduse ning loa eelnõude kohta OÜ Laaseri Puit (registrikood 10948289; aadress Joosepi, Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1022604 Orava lubjakivimaardlas Orava V lubjakivikarjäärile keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2024 dokumendina nr DM-127841-1). Taotletav Orava V lubjakivikarjääri asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eramaal Pantma kinnistul (katastritunnus 50401:006:0110, kinnistu nr 2420737, maatulundusmaa 100%). Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 12,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,24 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Orava lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 585) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 13 plokki, hõlmates seda täielikult. Taotletava mäeeraldisega hõlmatav madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 1088 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1025 tuh m³. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on ehitus ja teedeehitus. Katendi kogus on 238 tuh m³, millest mulla kogus 49 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir (VID kood 62) piiranguvööndiga. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõikele 4, kui mäeeraldis või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS § 49 lõike 9 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Eeltoodu alusel palub Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust ning eelnõude kooskõlastamist või sellest keeldumist MaaPS § 49 lõigetes 4 ja 9 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 11.04.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-521649 eelnõu 3. Taotlus T_KL-1022604 Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 2(2)  EELNÕU (12.03.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades OÜ Laaseri Puit 18.03.2024 esitatud keskkonnaloa taotlust nr T-KL/1022604 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. anda OÜ-le Laaseri Puit (registrikood 10948289) Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-521649 kehtivusega 30 aastat; 1.2. määrata keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.4. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused“ toodust; 1.3. korraldus jõustub alates OÜ-le Laaseri Puit teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Taotluse läbivaatamine OÜ Laaseri Puit (edaspidi loa taotleja, registrikood 10948289; aadress Joosepi, Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T- KL/1022604 Orava lubjakivimaardlas Orava V lubjakivikarjäärile keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2024 dokumendina nr DM- 127841-1). Ettevõte taotleb tähtajalist luba ehituslubjakivi kaevandamiseks. Taotletav Orava V lubjakivikarjääri asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eramaal Pantma kinnistul (katastritunnus 50401:006:0110, kinnistu nr 2420737, maatulundusmaa 100%). Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 12,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,24 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Orava lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 585) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 13 plokki, hõlmates seda täielikult. Taotletava mäeeraldisega hõlmatav madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 1088 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1025 tuh m³. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on ehitus ja teedeehitus. Katendi kogus on 238 tuh m³, millest mulla kogus 49 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks. Geoloogilise uuringu teostaja oli OÜ J.Viru Markšeideribüroo (registrikood 11644539). Aruande nimetus: „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“. EGF number on 9776. Varud on arvele võetud Maa-ameti 22.09.2023 korraldusega nr 1-17/23/2076. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1000 eurot on tasutud 18.03.2024 riigilõivuseaduse [1] § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet, 27.03.2024 kirjaga nr 9-3/24/3768-2). Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Orava V uuringuruumis läbiviidud geoloogilise uuringu aruandele oli lisatud Kaitseministeeriumi 01.09.2023 kiri nr 12-4/23/3053. Nimetatud kirjaga andis Kaitseministeerium nõusoleku maavaravaru (madalamargiline ehituslubjakivi) arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks Orava V uuringuruumis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva läheduses kulgeb vastavalt ~ 20 m ja ~5 m kaugusel metsatee nr 6540001 Pendi tee. Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm- 034), Orava II kruusakarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-513227) ja Orava IV lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-516107). Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (katastritunnus 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnus 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnus 65401:001:0700) kinnistutel enam kui 500 m kaugusel. Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kultuurimälestisi ega muid kitsendusi põhjustavaid üksikobjekte. Taotletavast mäeeraldisest ca 130 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi tedre (Lyrurus tetrix)elupaik (EELISe kood KLO9130872) elupaik ja 1 km kaugusel metsise (Tetrao urogallus ) elupaik (EELIS kood KLO9102088). Tedre ja metsise kaitseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 18.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa Vallavalitsustele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 oma seisukoha kohalik elanik Rain Orgjõe (registreeritud KOTKASes 13.05.2024 nr DM-127841-6). Esitatud arvamusi on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.4. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Märjamaa vald) menetluse algatamisest ning küsis täiendavalt arvamust 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 (registreeritud KOTKAS-s 23.05.2024 dokumendina nr DM-127841-7) nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. Keskkonnaamet edastas Märjamaa Vallavolikogu poolt esitatud tingimusliku nõustumise ja loa taotluse avalikustamisel esitatud seisukoha 27.05.2024 kirjaga nr DM-127841-8 loa taotlejale arvamuse avaldamiseks. Loa taotleja esitas ettevõtte poolse vastuse kodaniku poolt esitatud arvamusele 27.05.2024 (registreeritud KOTKAS-s 29.05.2024 nr DM-127841-9). Keskkonnaamet küsis loa taotlejalt 05.08.2024 kirjaga nr DM-127841-11 lisateavet seoses metsise ja tedre elupaikade lähedusega. Keskkonnaamet palus hinnata karjääride jm koosmõju metsise elupaikade sidususele ning teostada müra modelleerimine. Loa taotleja esitas 15.11.2024 (registreeritud KOTKAS-s 21.11.2024 nr DM-127841-12) Keskkonnaameti poolt küsitud metsise elupaikade sidususe Orava maardlas ja mürahinnangu. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas xx.xx.xxxx loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis xx.xx.xxxx kirjaga nr xx menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepanekuid/vastuväiteid esitati/ei esitatud. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 „Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 Märjamaa Vallavalitsustele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 tingimuslikult. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.4. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Ettevõte esitas menetluse käigus kaevandamisjäätmekava, mille kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks mäeeraldiselt eemaldatav katend ja maavara töötlemisel tekkivad sõelmed. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3. Katendit kasutatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel karjääri süvendi korrastamisel. Maavara töötlemisel tekivad sõelmed, mis jooksvalt vastavalt nõudlusele turustatakse või vähema nõudluse korral kasutatakse karjääri korrastamiseks. Sõelmeid tekib töötlemisel ca 20% kogu kaevandatavast lubjakivist. Taotletaval mäeeraldisel on kaevandatav varu 1025 tuh m³. Sõelmeid tekib selle töötlemisel kokku ca 205 tuh m3. Turustamata sõelmeid kasutatakse karjääri korrastamisel esimesel võimalusel. Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 35 2 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga tingimustele vastavat ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Seega on mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ladustatud kaevandamisjäätmete alune ala JäätS § 352 lõige 1 tingimuste esinemisel loetav jäätmehoidlaks. Jäätmehoidlad hõlmavad JäätS § 352 lõige 2 kohaselt ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil. Arvestades võimalikke karjääris ladustamist vajavaid jäätmeid ja ladustamise tingimusi vastab kaevandamisjäätmete hoidla JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Kaevandatud ala saab korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Korrastamisel on otstarbekas kasutada karjääris esinevat materjali nagu katend ja sõelmed. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Kui korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võõrandatakse katend Maapõueseaduse § 99 kohaselt. 3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõige 2 punktides 1-9 toodud asjaolusid Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõige 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavolikogu nõustus loa andmisega tingimuslikult. Loa taotleja on antud tingimusega nõustunud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. OÜ-l Laser Puit ei ole seisuga 10.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal  on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-521649 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.3.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 3.3.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele; 2. purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa); 3. müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse; 4. juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks; 5. juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada; 6. kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang  tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele; 7. enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“; 8. müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18; 9. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks; 10. seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus; 11. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. 3.3.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka kohaliku omavalitsuse tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.3. toodud tingimused. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 järgmise küsimuse kohalik elanik Rain Orgjõe: Kuidas on tagatud Vaimõisa-Kõrvetaguse kruusatee hooldus karjäärimasinate poolt kasutaval lõigul, kuna pidev rasketehnika liiklus kahjustab kruusateed suuremas mahus ja senine paar korda aastas hööveldamine ei taga tee piisavat korrasolekut elanikele? Keskkonnaamet vastas 05.07.2024 kirjaga nr DM-127841-10. Kirjas on toodud, et Keskkonnaamet küsis täiendavat infot loa taotleja käest ning on välja toonud taotleja selgituse: Antud piirkonnas on kaevandused olnud juba 50 aastat ja lisaks on kaevandamiseks luba taotlevaid ettevõtteid teisigi. Kohalikus Omavalitsuses (KOV) tegin ettepaneku kõikide kaevandajatega ja KOV-iga koos teha tee tolmuvabaks. Vastava otsuse ja proportsiooni initsiaatoriks peaks olema Märjamaa valla teedespetsialist. Mina olen nõus panustama, kuna olen kohalik elanik ja volikogu liige. Keskkonnaamet märkis juurde, et tee hoolduse ja korrashoiu eest vastutab tee valdaja. Keskkonnaloa nr KL-521649 andmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus arvamusi laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo  Keskkonnaluba EELNÕU 12.03.2026 Loa registrinumber KL-521649 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit Registrikood / Isikukood 10948289 Tegevuskoha Nimetus Orava V lubjakivikarjäär andmed Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 50401:006:0110 Territoriaalkood EHAK 9829 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/3  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 tuh m³ 1 025 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) Geoloogiafondi number 9776 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023 Kõrvaltingimused 1. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele. 2. Purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa). 3. Müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 5. Juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada. 6. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. 7. Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜl Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 8. Müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18. 9. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. 10. Seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus. 11. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/3  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1022604 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit Kontaktisik Raivi Laaser Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ Laaseri Puit taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Orava maardla maavaravaru ploki 13 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Taotleja põhjendus kavandab maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, keskkonnaloa seletuskirjas ptk 7. tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Orava V lubjakivikarjäär Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 9829 Katastritunnus(ed) 50401:006:0110 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539117, Y: 529620 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 025 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Laaseri Puit OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513210 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.08.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) Geoloogiafondi number 9776 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1___Orava_V_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2___Orava_V_geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3___Orava_V_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Orava_V_MKLT_SK_2024.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Orava_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 6: Pantma_nousolek.asice kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks 3/4 GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaa_piir__Orava_V_.dgn Lisa 8: Maeeraldise_piir__Orava_V_.dgn Lisa 9: Maapinna_samakorgusjooned__Orava_V_.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Digitaalselt allkirjastatud taotluse seletuskiri ja graafika Lisa 10: Orava_V_MKLT_allkirjastatud_seletuskiri_ja_graafika.asice 4/4  49.54 ASENDISKEEM M 1:50 000 N 49.95 Vardi metskond 191 49.54 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50201:001:0207 49.52 50.27 49.63 49.76 50.04 3 0 3 . K05 0 49.66 5 mnd 19 49,88 W E 50.66 kask 0.27 50.05 49.80 I 49,28 PA3/21 Y=529400 50.49 50.23 0,4 49.82 Orava maardla Tal 50.13 0,3 50,27 50.43 0,2 49.94 - 51.05 50.12 49.75 M˜EERALDISE PIIRIANDMED l - i nn 0,9 50.12 2 50.26 42,40 50.23 50.14 50.67 Piiri- Koordinaadid Orava IV 6,7 50.70 2 50.09 punkti S 50.14 .0 lubjakivikarjr 50.15 X Y 51 50.38 50.42 nr 50.10 50.16 X=6539400 (taotlemisel) 50.70 51.44 50.67 51.09 51.89 50.38 50.60 50.99 50.68 1 6539300.99 529428.27 52.37 Orava ’ 50.52 II 50.01 2 6539410.80 529671.03 PA5/21 0,4 53.86 50401:005:0056 50.71 50.41 50.42 I 53.04 50.96 0,4 PA4 55,06 2,1 51.97 50.58 3 6539451.22 529760.51 51.31 K06 0,6 50,40 49.94 52,56 1,4 Plokk 12 aT 0,3 55.68 50,72 kuusk 50.59 7,0 42,40 50.60 4 6539365.30 529840.83 Orava V 54.81 54.07 52.07 21 1,1 49,32 50.68 50.63 kask 0.17 50.39 0,5 53.38 mnd 50.73 5 6539276.29 529745.51 lubjakivikarjr Orava II PA2/21 56.14 55.54 50.98 50.76 50.28 50.58 4 50.19 kruusakarjr 56,36 1,6 Plokk 11 aT 54.99 53.02 51.48 50.46 50.78 50.97 50.53 4 6 6539228.60 529685.23 53.98 52.13 50.65 54,26 1,6 Plokk 12 aT 51.22 50.78 0 50.62 50.44 7 6539016.09 529813.39 Plokk 3 aT 51.00 50.47 . 56.10 50.62 50.74 51 10,3 0 1. 50.51 Plokk 12 aT 42,40 55.56 55.84 54.88 52.96 52.04 51.02 5 50.57 8 6538834.81 529659.87 55.20 50.80 II 56.05 55.39 51.61 50.84 50.50 56.31 53.82 51.46 51.08 51.44 50.90 Kırvetaguse kla 56.12 52.34 56.47 Pindala 12,34 ha P r 56.53 kask 26 51.35 51.10 50.58 50.69 kuusk 0.17 50.44 50.57 50.95 Raja 0 50.97 53. 55.68 54.86 52.52 50.53 53.99 nu 56.75 60.63 56.30 51.47 51.00 50.98 65401:001:0087 55.64 52.07 50.68 59.10 56.06 51.18 56.65 59.83 56.61 1 55.86 55.48 53.10 51.07 51.06 55.54 55.68 54.85 54.01 50.92 59.83 51.00 -6 52.40 0 56.92 51.97 50.91 50.49 . 56 53.44 51.01 51 51.49 .0 .0 56,74 53.92 51.41 50.82 52 54.12 56.91 55.55 55.94 55.08 50.95 51.12 51.31 0 57.14 1 . 50.94 54,84 - 53.99 57 56.07 56.11 51.04 54.01 54.11 52.09 50.96 1,9 54.00 56.77 55.99 51 .0 51.06 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 54.06 55.57 54.92 54.20 51.53 56.55 56.10 52.57 51.71 K04 51.01 PIIRIANDMED 55.13 56.23 56.17 56.08 53.30 50.99 5 52.34 51,11 50.87 k7 P aT 56.71 56.06 0,6 5 Piiri- Koordinaadid ok k 2 K08 55.63 55.10 54.59 49,51 kr 55.90 55,90 1,0 50.94 punkti P ok 54.12 51.99 54.09 56.77 55.33 0,5 50.89 X Y Pl 54,20 nr 0 52.48 55. 0,4 50.89 55.81 51 1,9 .0 56.50 l 55.82 56 056.00 . K09 51.43 Pılli kla 0,5 1,3 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 55.85 55.37 54.89 53.99 53,58 52.63 52.00 51.39 Orava kruusakarjr 56.09 1,2 K07 51,88 50.82 50401:006:0063 55.97 54.36 53.61 51.08 2 6539410.80 529671.03 55.81 56.29 55.41 55,11 55.12 52.65 51.85 6 56.53 55.62 6 3 6539451.22 529760.51 0 54.87 . 55.68 52,71 52.51 50.98 53 -7 55.69 54.06 52.99 55.31 Pantma 51.62 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 56,31 55.61 56.49 55.92 50401:006:0110 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 54,21 55.49 54.14 k1 P aT 54.57 - ok k 2 55.66 55.63 53.28 52.57 52.00 51.36 50.96 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 2,1 55.58 P ok 55.62 56.85 7 6539016.09 529813.39 Pl 54.63 52.29 l 57.32 55.13 54.04 51.96 8 6538822.38 529649.34 53.02 0 52. 54.96 51.60 56.28 55.83 kask 3 Plokk 1 aT 56.12 56.23 55.73 53.57 hall lepp 0.10 51.05 51.03 Pindala 13,24 ha 54.79 Plokk 4 aT 55.34 55.64 55.18 54.48 kr Plokk 5 aT -8 55.91 54.02 51.65 51.36 55.75 kask 52.19 Plokk 6 aR 55,90 55.75 kuusk 23 51.57 58.23 56.08 0.20 haab 51.11 0 55.46 54. 53,80 52.68 51.95 Orava lubjakivikarjr 59.30 55.84 54.72 54.58 51.47 51.59 56.23 51.27 51.44 53.64 0,6 Orava V lubjakivikarjr LEPPEM˜RGID: 2022. a rajatud uuringupunktide andmed: 0 55. PA-4 0,0 57.06 56.22 1,5 51.21 55.59 53.28 51.70 55,90 2,1 56.0955.98 PA3 51.36 58.02 K02 51.57 PA2 0,3 Puuraugu nr 47,00* 6,8 54.81 52,90 51.84 51.70 51.70 Mulla paksus, m II 56.10 52.13 51,21 0,5 51.80 Suudme abs kırgus, m I 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 53,37 0 52.90 . 55.49 0,3 42,40 2,0 Moreenikihi paksus, m 56 54.62 54.12 48,81 51.41 1,9 55.16 55.59 K03 55.04 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 56.11 55,54 51.71 1 8,5 * - vljaspool meeraldise 52. 55.42 56.12 51.60 90 51.79 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number . 51.52 51 0 53,44 54.72 51.48 piire kasuliku kihi lamam 88 55.47 . 51 53.74 51.94 55.17 kuusk 18 52.22 51.95 52.19 55.64 mnd 0.25 52.62 52.07 52.14 53.48 51.60 52.56 Naabermeeraldise piir K04 Kaevandi nr 0,5 0 55.02 51.96 . 0,6 kr 0 Mulla paksus, m . Suudme abs kırgus, m nn 3 55.40 52 51.89 52.05 52.85 51,11 5 06 i 53.75 55.95 1,6 p 52.97 0 52.49 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m Moreenikihi paksus, m .1 55.68 49,51 52 53.94 Naabermeeraldise teenindusmaa piir . 56.08 51.99 52 52.36 51.97 52.9652.40 5 52.08 3 55.67 55.25 54.66 54.15 52.65 .0 2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed: 55.97 55.61 53.56 53.56 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 56.00 Plokk 13 aT 52.30 52.05 52.30 52.94 52.82 52.50 52.07 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru PA-4 0,0 Puuraugu nr 55.65 54.52 52.81 52.36 Mullakihi paksus, m 56.06 aR- aktiivne reservvaru Suudme abs kırgus, m 0 55.07 55,90 2,1 55. 90 86 Kruusakihi paksus, m . . 55.65 Kasuliku kihi lamam, abs m 52 55.50 52 52.59 55.95 47,00 6,8 Kasuliku kihi paksus, m 55.53 52.86 54.18 53.02 53.03 52.62 PA2 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 56.18 52.65 52.88 0 53.95 53.14 53. 53,37 0,5 55.14 K01 PA2/21 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 53 0 53.15 52.62 . 54.59 52.97 0 42,40 53.00 Pantma . 7 7 56 54,65 0,4 Suudme abs kırgus, m 3 1,6 .0 52.77 56,36 Kruusakihi paksus, m 5 55.86 56.08 53.41 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52,95 1,3 54.06 mnd 22 53.17 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 56.16 53.11 kuusk 0.24 0,3 53.02 Raja 54,26 1,6 55.45 53.51 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 96 55.85 53.48 2,0 65401:001:0087 42,40 10,3 79 . 53.50 53 . 55.77 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 53 53.54 8,67 I 54.64 53.64 55.19 54.76 54. 0 53.92 I’ 53.34 53.74 53.64 53.85 54.01 55.39 53.85 53.67 54.93 53.75 Asustusksuse piir 2019. a kaevandite andmed: 54.47 53.85 55.51 55.01 53.98 54.17 54.83 53.93 Kaevandi nr kr 53.91 54.96 53.88 -8 54.78 54.68 54.35 54.02 54.32 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 0,6 Suudme abs kırgus, m Kattekihi paksus, m 55.00 55.01 54.36 54.58 kuusk 14 55,90 Kasuliku kihi lasum, abs m Kruusakihi paksus, m 55.19 54.94 54.06 kask 0.18 1,5 54.50 53,82 (htlasi kruusaploki lamam) 85 54.81 mnd 54.48 65 . . 55 54 53.98 55.15 Kaevandamisel jetava terviku alumine piir 54 . 0 55.06 Vardi metskond 34 54.58 54.0 53.8253.50 53.045 3. 054.18 54.86 54.78 54.55 50401:001:0342 55.03 54.71 54.91 53.04 52.85 53.65 kuusk 22 (lemine kattub meeraldise piiriga) mnd 0.28 55.06 55.06 53.96 52.96 54.18 50 . 52.69 52.71 53.68 54.52 5 54.85 53.81 55 54.74 54.86 55.27 55.14 52.45 53.53 58 54.91 56.18 55 Maardla piir (asendiskeemil) . . 0 55.18 53.10 . 0 49 60 . 55 54.91 5 55.24 55.15 . 55.39 56.89 55 54.45 53.57 55.41 55.11 55.16 SP01 56.92 55.54 55,14 0,5 55.66 55.04 55.21 55.11 55.14 52,44 2,2 kr M˜RKUSED: nn 55.03 76 i 80 55.18 55.07 p . 55.49 55 55.34 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; . 55.31 55 55.29 55.07 Vardi metskond 49 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 55.05 55.16 55.48 lejıe kla 65401:001:0005 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; Vaimıisa kla 54.61 55.34 55.43 55.79 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); 55 .0 55.28 55.77 55.57 55.33 55.53 kuusk 25 6. Kasutatud: 55.05 55.43 kask 55.41 55.80 mnd 0.38 - Maa-ameti pıhikaart; kr 55.28 55.32 0,4 55.67 - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 8 PA1 O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3,2 Y=529800 Y=529400 55.30 55.86 55,93 55.77 kr 55.89 55.48 55.76 9,93 7.Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 42,40 55.53 Kırvetaguse kla 55.90 Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned. I ’ 56.18 8 55.89 55.41 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald 56.30 Gr lisa 1 56 . X=6538800 55.54 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R 56 56.01 . 1 T nr 24026 1 24 55.93 55 Mııdistatud: .30 55.92 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  skond 49 0005 N Geoloogiline lbilıige I - I’ S 001: abs m abs m PA1 0,4 dim et LEPPEM˜RGID: 0056 55,93 3,2 65401: 58 58 42,40 9,93 Meeraldise piir 005: ava Var Or 50401: 56 56 Meeraldise teenindusmaa piir 0.4 PA3 0,3 2 0.9 1: Pantma 52,90 1,7 54 50401:006:0110 54 Naabermeeraldise piir 42,40 8,5 PA3/21 0,3 0.3 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 50,27 - 3.6 52 52 - 0,9 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 42,40 6,7 2.0 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru aR- aktiivne reservvaru 1: 50 0.3 6.2 50 2 1.2 3.3 v.t. 1,5 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 1.8 Plokk 13 aT 48 48 Pantma okk 12 aT 5.7 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 9.1 46 4.4 46 v.t. 2,5 m Pl Veetaseme sgavus puuraugus, m. 44 44 Eeldatav veetase prast maavara ammendamist 7.9 1:2 42 10.8 42 14.0 Kaevandamisel jetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne) 12.0 15.0 Kasvukiht 40 9.8 40 Kruusliiv Liivsavimoreen Lokaalmoreen Orava Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim 50401:005:0056 Geoloogiline lbilıige II - II’ SE skond 49 NW 0005 abs m Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim abs m PA2/21 0,5 56,36 1,6 001: 58 K08 58 54,26 1,6 0,5 dim et 55,90 Varbola kihistu kivim 42,40 10,3 65401: 54,40 1,2 Pantma 50401:006:0110 56 0.5 56 Var 0.5 PA3 PA2 0,3 Lubjakivi Plokk 11 aT 0,3 52,90 53,37 2,0 1: 1,7 2 2.1 42,40 8,5 42,40 8,67 54 54 Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi 1.7 3.7 0.3 0.3 2 1: Geoloogiliste puuraukude andmed: 52 52 2.0 2.3 2021. a puurauk: 50 v.t. 7,2 3.4 50 PA2/21 0,5 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 3.3 1,6 Suudme abs kırgus, m Kruusakihi paksus, m 7.2 56,36 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 54,26 1,6 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 48 Plokk 13 aT 48 42,40 10,3 5.7 6.1 2022. a puurauk: 10.0 okk 12 aT 46 46 PA2 0,3 Puuraugu nr Mulla paksus, m 53,37 2,0 Suudme kırgus, abs m Moreenikihi paksus, m 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m 44 12.0 44 * - vljaspool meeraldise Pl piire kasuliku kihi lamam 0.4 42 10.8 42 kihi piiri sgavus, m 12.0 12.0 40 40 15.0 Puuraugu sgavus, m j r 0063 Geoloogiliste kaevandite andmed: uusakar 006: K04 Kaevandi nr 0,6 Mullakihi paksus, m 51,11 Suudme abs kırgus, m 50401: Muu katendi paksus, m ava kr 49,51 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m SW Geoloogiline lbilıige III - III’ -8 NE 0.4 Kattekihi paksus, m 55,90 0,6 Or abs m abs m 1,5 53,82 58 PA-4 0,0 58 1.7 Kaevandi sgavus, m 55,90 2,1 skond 191 47,00*6,8 0195 56 K09 Pantma 56 0.6 0,4 53,58 50401:006:0110 005: 1,3 1: Plokk 1 aT 51,88 2 dim et 50401: 54 2.1 2.1 54 0.4 K04 51,11 0,6 Var PA4 0,4 1.1 52 3.8 49,51 1,0 50,40 0,6 52 42,40 7,0 1.7 0.6 M˜RKUSED: 2 1: v.t. 6,4 0.4 50 50 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 1.0 6.7 1.6 2. Kasutatud: - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 48 48 Plokk 13 aT O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3.4 3. Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 8.9 46 46 Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 2 44 44 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 7.6 42 42 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus Mııtkava: 9.0 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M hor 1:2000 40 40 E-post: [email protected] 10112 Tallinn GEOLOOGILISED M vert 1:200 JOONMTKAVA: L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  ASENDISKEEM M 1:50 000 N Vardi metskond 191 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50401:005:0195 3 .0 0 5 mnd 19 W E kask 0.27 49 0 . Orava maardla Y=529400 0 . Tal 48 li 0 . nn 47 0 . 2 46 S .0 51 0 . 45 X=6539400 Orava 0 . 0 . 50 44 50401:005:0056 0 . 0 43 . 52 .0 53 0 4. 5 0 55. Orava V lubjakivikarjr 4 6 .0 4 0 . . 51 0 49 5 0 0 . 0 . 54 56. 0 0 . 48 4 7 .0 Kırvetaguse kla P r 0 . 47 0 . Raja 53 51 nu .0 0 . 65401:001:0087 46 0 . 45 4 1 55 0 . 8 .0 0 0 . 52 50. 44 4 3 0 57. .0 0 . 0 . 43 51 .0 KORRASTATAVA ALA 4 PIIRIANDMED 9 . 0 44 5 . 0 Piiri- Koordinaadid kr punkti .0 nr X Y 51 Pılli kla 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 45 . Orava kruusakarjr 0 50401:006:0063 2 6539410.80 529671.03 6 3 6539451.22 529760.51 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 46 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 .0 . 0 0 56. 49 7 6539016.09 529813.39 .0 8 6538822.38 529649.34 50 54 .0 .0 48 Pantma 50401:006:0110 Pindala 13,24 ha 47 .0 . kr 0 47 lejıe kla Orava V lubjakivikarjr .0 46 .0 0 . 51 53 LEPPEM˜RGID: 48 0 51 . v.t ~49,4 abs m 45 . . 0 0 Meeraldise piir .0 56 0 43 . 44 .0 52. .0 55 Meeraldise teenindusmaa piir 0 49 .0 0 52 50. 43 .0 1 0 . Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number kr 44 .0 Pantma 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 45 .0 Asustusksuse piir 53 .0 7 56 .0 Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus 4 6 .0 Raja v.t ~49,4 abs m (pindala ~11 ha) 65401:001:0087 .0 5 49 0 52 . 0 .0 Rohumaaks korrastatud ala veekogu mber (pindala ~2,2 ha) 55 .0 .0 54 4 0 7 . .0 48 540 . kr Maardla piir (asendiskeemil) .0 47 Vardi metskond 34 4 8 5 . 50401:001:0342 kuusk 22 0 1. 0 .0 mnd 0.28 46 .0 0 . 51 53 5 55 4 3 3 .0 . 55 0 .0 . 0 .0 45 55 . 0 4 9 .0 .0 44 kr 0 5 52 50. 4 . Vardi metskond 49 0 0 . 65401:001:0005 Vaimıisa kla M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 55 .0 kuusk 25 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; kask mnd 0.38 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; kr 5 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5 .0 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); Y=529800 Y=529400 kr 6. Kasutatud: Kırvetaguse kla - Maa-ameti pıhikaart 8 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 3 X=6538800 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 Mııdistatud: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  RAPLA MAAKOND MÄRJAMAA VALD ÜLEJÕE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: OÜ Laaseri Puit Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24026 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 7 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076 GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja ehituses. Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6 terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni 0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana selleks aega ja tahet. Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis (0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida mõningal juhul käsitletakse jäätmena. Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine vaakumimuri abil). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks. Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega, mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal: Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid, kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks. Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate (sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel leitava maavaraga varustuskindlust tagada. 3 Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla). 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas, Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342), itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005). Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal. Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5– 56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9 taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus: 6540001). Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034), Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja taotletav Orava IV lubjakivikarjäär. Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku (65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui 500 m kaugusel. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud: - Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081. - Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411. 4 - Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8680. - Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306. - Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117. - Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503. - C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776. Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja liiv. Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht. Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt 5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid, mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring, 5 millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.– 02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski puuraugus. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse. Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m (üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m. Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83% (kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81% (kaalutud keskmine 6,14%). Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile, milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena. Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli seega 49,5 m. Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37% (kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%), mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa, mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele. 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1). 5.2 Kaevandatavad varud Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 1088 —63 = 1025 tuh m3. Joonis 1 Hoideterviku skeem 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga. Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m. Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal, mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga (sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist lõhketöödega ei kavandata. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest 9 ~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50– 100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 10 Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74(0,0016) = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine: 72000 0,0022 ∗ = 0,156 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) = = 0,01003 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 72000 0,01003 ∗ = 0,722 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a. Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse 11 tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist kütteväärtus Qri = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes 20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59 esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud künniskogus. Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a CO 0,036 10 SO2 0,040 1 NOx 0,096 0,3 PM-sum* 0,035 1 NMVOC 0,004 0,5 * - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t) Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. 12 Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms) (Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata, kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav, karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid. Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade korrastamiseks. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete 13 geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 24.01.2024 14  KORRALDUS 22. september 2023 nr 1-17/23/2076 Rapla maakonna Orava kruusamaardla registrikande muutmine OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Laaseri Puit volitusel Maa-ametile Orava kruusamaardla täiendava madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ (saabunud 05.09.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/12282-3, edaspidi Aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on 19.08.2021 korraldusega nr DM-115495-10 OÜ-le Laaseri Puit andnud Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513210) ja varem kogutud geoloogilise andmestiku põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 13. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pantma (tunnus 50401:006:0110). Aruandes moodustatud plokk asub täielikult Orava V uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokk kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus maavaravaru arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks. Orava maardlas arvel oleva maavara kasutusalad on ehituslubjakivi, madalamargiline ehituslubjakivi, ehituskruus ja täitekruus. Koguseliselt suurem osa maavarast on lubjakivi, seetõttu on põhjendatud nimetada Orava kruusamaardla ümber Orava lubjakivimaardlaks. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2023 maavarade registris Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m3 (aruandes 13. plokk). 2. Nimetada Orava kruusamaardla maavarade registris Orava lubjakivimaardlaks. 3. Viia registrisse (registrikaarti nr 0585) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktidele 1 ja 2. 4. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Laaseri Puit, Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  NÕUSOLEK MAAVARA KAEVANDAMISEKS Käesolevaga annan nõusoleku OÜ-le Laaseri Puit keskkonna loa taotlemiseks ja maavara kaevandamiseks Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas asuval Pantma katastriüksusel (tunnus 50401:006:0110). /allkirjastatud digitaalselt/ Raivi Laaser Pantma katastriüksuse omanik  RAPLA MAAKOND MÄRJAMAA VALD ÜLEJÕE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: OÜ Laaseri Puit Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24026 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 7 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076 GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja ehituses. Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6 terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni 0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana selleks aega ja tahet. Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis (0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida mõningal juhul käsitletakse jäätmena. Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine vaakumimuri abil). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks. Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega, mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal: Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid, kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks. Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate (sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel leitava maavaraga varustuskindlust tagada. 3 Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla). 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas, Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342), itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005). Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal. Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5– 56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9 taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus: 6540001). Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034), Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja taotletav Orava IV lubjakivikarjäär. Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku (65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui 500 m kaugusel. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud: - Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081. - Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411. 4 - Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8680. - Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306. - Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117. - Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503. - C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776. Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja liiv. Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht. Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt 5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid, mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring, 5 millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.– 02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski puuraugus. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse. Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m (üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m. Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83% (kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81% (kaalutud keskmine 6,14%). Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile, milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena. Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli seega 49,5 m. Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37% (kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%), mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa, mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele. 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1). 5.2 Kaevandatavad varud Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 1088 —63 = 1025 tuh m3. Joonis 1 Hoideterviku skeem 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga. Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m. Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal, mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga (sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist lõhketöödega ei kavandata. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest 9 ~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50– 100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 10 Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74(0,0016) = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine: 72000 0,0022 ∗ = 0,156 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) = = 0,01003 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 72000 0,01003 ∗ = 0,722 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a. Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse 11 tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist kütteväärtus Qri = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes 20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59 esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud künniskogus. Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a CO 0,036 10 SO2 0,040 1 NOx 0,096 0,3 PM-sum* 0,035 1 NMVOC 0,004 0,5 * - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t) Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. 12 Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms) (Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata, kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav, karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid. Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade korrastamiseks. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete 13 geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 24.01.2024 14  49.54 ASENDISKEEM M 1:50 000 N 49.95 Vardi metskond 191 49.54 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50201:001:0207 49.52 50.27 49.63 49.76 50.04 3 0 3 . K05 0 49.66 5 mnd 19 49,88 W E 50.66 kask 0.27 50.05 49.80 I 49,28 PA3/21 Y=529400 50.49 50.23 0,4 49.82 Orava maardla Tal 50.13 0,3 50,27 50.43 0,2 49.94 - 51.05 50.12 49.75 M˜EERALDISE PIIRIANDMED l - i nn 0,9 50.12 2 50.26 42,40 50.23 50.14 50.67 Piiri- Koordinaadid Orava IV 6,7 50.70 2 50.09 punkti S 50.14 .0 lubjakivikarjr 50.15 X Y 51 50.38 50.42 nr 50.10 50.16 X=6539400 (taotlemisel) 50.70 51.44 50.67 51.09 51.89 50.38 50.60 50.99 50.68 1 6539300.99 529428.27 52.37 Orava ’ 50.52 II 50.01 2 6539410.80 529671.03 PA5/21 0,4 53.86 50401:005:0056 50.71 50.41 50.42 I 53.04 50.96 0,4 PA4 55,06 2,1 51.97 50.58 3 6539451.22 529760.51 51.31 K06 0,6 50,40 49.94 52,56 1,4 Plokk 12 aT 0,3 55.68 50,72 kuusk 50.59 7,0 42,40 50.60 4 6539365.30 529840.83 Orava V 54.81 54.07 52.07 21 1,1 49,32 50.68 50.63 kask 0.17 50.39 0,5 53.38 mnd 50.73 5 6539276.29 529745.51 lubjakivikarjr Orava II PA2/21 56.14 55.54 50.98 50.76 50.28 50.58 4 50.19 kruusakarjr 56,36 1,6 Plokk 11 aT 54.99 53.02 51.48 50.46 50.78 50.97 50.53 4 6 6539228.60 529685.23 53.98 52.13 50.65 54,26 1,6 Plokk 12 aT 51.22 50.78 0 50.62 50.44 7 6539016.09 529813.39 Plokk 3 aT 51.00 50.47 . 56.10 50.62 50.74 51 10,3 0 1. 50.51 Plokk 12 aT 42,40 55.56 55.84 54.88 52.96 52.04 51.02 5 50.57 8 6538834.81 529659.87 55.20 50.80 II 56.05 55.39 51.61 50.84 50.50 56.31 53.82 51.46 51.08 51.44 50.90 Kırvetaguse kla 56.12 52.34 56.47 Pindala 12,34 ha P r 56.53 kask 26 51.35 51.10 50.58 50.69 kuusk 0.17 50.44 50.57 50.95 Raja 0 50.97 53. 55.68 54.86 52.52 50.53 53.99 nu 56.75 60.63 56.30 51.47 51.00 50.98 65401:001:0087 55.64 52.07 50.68 59.10 56.06 51.18 56.65 59.83 56.61 1 55.86 55.48 53.10 51.07 51.06 55.54 55.68 54.85 54.01 50.92 59.83 51.00 -6 52.40 0 56.92 51.97 50.91 50.49 . 56 53.44 51.01 51 51.49 .0 .0 56,74 53.92 51.41 50.82 52 54.12 56.91 55.55 55.94 55.08 50.95 51.12 51.31 0 57.14 1 . 50.94 54,84 - 53.99 57 56.07 56.11 51.04 54.01 54.11 52.09 50.96 1,9 54.00 56.77 55.99 51 .0 51.06 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 54.06 55.57 54.92 54.20 51.53 56.55 56.10 52.57 51.71 K04 51.01 PIIRIANDMED 55.13 56.23 56.17 56.08 53.30 50.99 5 52.34 51,11 50.87 k7 P aT 56.71 56.06 0,6 5 Piiri- Koordinaadid ok k 2 K08 55.63 55.10 54.59 49,51 kr 55.90 55,90 1,0 50.94 punkti P ok 54.12 51.99 54.09 56.77 55.33 0,5 50.89 X Y Pl 54,20 nr 0 52.48 55. 0,4 50.89 55.81 51 1,9 .0 56.50 l 55.82 56 056.00 . K09 51.43 Pılli kla 0,5 1,3 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 55.85 55.37 54.89 53.99 53,58 52.63 52.00 51.39 Orava kruusakarjr 56.09 1,2 K07 51,88 50.82 50401:006:0063 55.97 54.36 53.61 51.08 2 6539410.80 529671.03 55.81 56.29 55.41 55,11 55.12 52.65 51.85 6 56.53 55.62 6 3 6539451.22 529760.51 0 54.87 . 55.68 52,71 52.51 50.98 53 -7 55.69 54.06 52.99 55.31 Pantma 51.62 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 56,31 55.61 56.49 55.92 50401:006:0110 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 54,21 55.49 54.14 k1 P aT 54.57 - ok k 2 55.66 55.63 53.28 52.57 52.00 51.36 50.96 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 2,1 55.58 P ok 55.62 56.85 7 6539016.09 529813.39 Pl 54.63 52.29 l 57.32 55.13 54.04 51.96 8 6538822.38 529649.34 53.02 0 52. 54.96 51.60 56.28 55.83 kask 3 Plokk 1 aT 56.12 56.23 55.73 53.57 hall lepp 0.10 51.05 51.03 Pindala 13,24 ha 54.79 Plokk 4 aT 55.34 55.64 55.18 54.48 kr Plokk 5 aT -8 55.91 54.02 51.65 51.36 55.75 kask 52.19 Plokk 6 aR 55,90 55.75 kuusk 23 51.57 58.23 56.08 0.20 haab 51.11 0 55.46 54. 53,80 52.68 51.95 Orava lubjakivikarjr 59.30 55.84 54.72 54.58 51.47 51.59 56.23 51.27 51.44 53.64 0,6 Orava V lubjakivikarjr LEPPEM˜RGID: 2022. a rajatud uuringupunktide andmed: 0 55. PA-4 0,0 57.06 56.22 1,5 51.21 55.59 53.28 51.70 55,90 2,1 56.0955.98 PA3 51.36 58.02 K02 51.57 PA2 0,3 Puuraugu nr 47,00* 6,8 54.81 52,90 51.84 51.70 51.70 Mulla paksus, m II 56.10 52.13 51,21 0,5 51.80 Suudme abs kırgus, m I 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 53,37 0 52.90 . 55.49 0,3 42,40 2,0 Moreenikihi paksus, m 56 54.62 54.12 48,81 51.41 1,9 55.16 55.59 K03 55.04 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 56.11 55,54 51.71 1 8,5 * - vljaspool meeraldise 52. 55.42 56.12 51.60 90 51.79 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number . 51.52 51 0 53,44 54.72 51.48 piire kasuliku kihi lamam 88 55.47 . 51 53.74 51.94 55.17 kuusk 18 52.22 51.95 52.19 55.64 mnd 0.25 52.62 52.07 52.14 53.48 51.60 52.56 Naabermeeraldise piir K04 Kaevandi nr 0,5 0 55.02 51.96 . 0,6 kr 0 Mulla paksus, m . Suudme abs kırgus, m nn 3 55.40 52 51.89 52.05 52.85 51,11 5 06 i 53.75 55.95 1,6 p 52.97 0 52.49 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m Moreenikihi paksus, m .1 55.68 49,51 52 53.94 Naabermeeraldise teenindusmaa piir . 56.08 51.99 52 52.36 51.97 52.9652.40 5 52.08 3 55.67 55.25 54.66 54.15 52.65 .0 2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed: 55.97 55.61 53.56 53.56 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 56.00 Plokk 13 aT 52.30 52.05 52.30 52.94 52.82 52.50 52.07 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru PA-4 0,0 Puuraugu nr 55.65 54.52 52.81 52.36 Mullakihi paksus, m 56.06 aR- aktiivne reservvaru Suudme abs kırgus, m 0 55.07 55,90 2,1 55. 90 86 Kruusakihi paksus, m . . 55.65 Kasuliku kihi lamam, abs m 52 55.50 52 52.59 55.95 47,00 6,8 Kasuliku kihi paksus, m 55.53 52.86 54.18 53.02 53.03 52.62 PA2 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 56.18 52.65 52.88 0 53.95 53.14 53. 53,37 0,5 55.14 K01 PA2/21 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 53 0 53.15 52.62 . 54.59 52.97 0 42,40 53.00 Pantma . 7 7 56 54,65 0,4 Suudme abs kırgus, m 3 1,6 .0 52.77 56,36 Kruusakihi paksus, m 5 55.86 56.08 53.41 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52,95 1,3 54.06 mnd 22 53.17 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 56.16 53.11 kuusk 0.24 0,3 53.02 Raja 54,26 1,6 55.45 53.51 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 96 55.85 53.48 2,0 65401:001:0087 42,40 10,3 79 . 53.50 53 . 55.77 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 53 53.54 8,67 I 54.64 53.64 55.19 54.76 54. 0 53.92 I’ 53.34 53.74 53.64 53.85 54.01 55.39 53.85 53.67 54.93 53.75 Asustusksuse piir 2019. a kaevandite andmed: 54.47 53.85 55.51 55.01 53.98 54.17 54.83 53.93 Kaevandi nr kr 53.91 54.96 53.88 -8 54.78 54.68 54.35 54.02 54.32 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 0,6 Suudme abs kırgus, m Kattekihi paksus, m 55.00 55.01 54.36 54.58 kuusk 14 55,90 Kasuliku kihi lasum, abs m Kruusakihi paksus, m 55.19 54.94 54.06 kask 0.18 1,5 54.50 53,82 (htlasi kruusaploki lamam) 85 54.81 mnd 54.48 65 . . 55 54 53.98 55.15 Kaevandamisel jetava terviku alumine piir 54 . 0 55.06 Vardi metskond 34 54.58 54.0 53.8253.50 53.045 3. 054.18 54.86 54.78 54.55 50401:001:0342 55.03 54.71 54.91 53.04 52.85 53.65 kuusk 22 (lemine kattub meeraldise piiriga) mnd 0.28 55.06 55.06 53.96 52.96 54.18 50 . 52.69 52.71 53.68 54.52 5 54.85 53.81 55 54.74 54.86 55.27 55.14 52.45 53.53 58 54.91 56.18 55 Maardla piir (asendiskeemil) . . 0 55.18 53.10 . 0 49 60 . 55 54.91 5 55.24 55.15 . 55.39 56.89 55 54.45 53.57 55.41 55.11 55.16 SP01 56.92 55.54 55,14 0,5 55.66 55.04 55.21 55.11 55.14 52,44 2,2 kr M˜RKUSED: nn 55.03 76 i 80 55.18 55.07 p . 55.49 55 55.34 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; . 55.31 55 55.29 55.07 Vardi metskond 49 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 55.05 55.16 55.48 lejıe kla 65401:001:0005 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; Vaimıisa kla 54.61 55.34 55.43 55.79 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); 55 .0 55.28 55.77 55.57 55.33 55.53 kuusk 25 6. Kasutatud: 55.05 55.43 kask 55.41 55.80 mnd 0.38 - Maa-ameti pıhikaart; kr 55.28 55.32 0,4 55.67 - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 8 PA1 O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3,2 Y=529800 Y=529400 55.30 55.86 55,93 55.77 kr 55.89 55.48 55.76 9,93 7.Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 42,40 55.53 Kırvetaguse kla 55.90 Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned. I ’ 56.18 8 55.89 55.41 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald 56.30 Gr lisa 1 56 . X=6538800 55.54 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R 56 56.01 . 1 T nr 24026 1 24 55.93 55 Mııdistatud: .30 55.92 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  ASENDISKEEM M 1:50 000 N Vardi metskond 191 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50401:005:0195 3 .0 0 5 mnd 19 W E kask 0.27 49 0 . Orava maardla Y=529400 0 . Tal 48 li 0 . nn 47 0 . 2 46 S .0 51 0 . 45 X=6539400 Orava 0 . 0 . 50 44 50401:005:0056 0 . 0 43 . 52 .0 53 0 4. 5 0 55. Orava V lubjakivikarjr 4 6 .0 4 0 . . 51 0 49 5 0 0 . 0 . 54 56. 0 0 . 48 4 7 .0 Kırvetaguse kla P r 0 . 47 0 . Raja 53 51 nu .0 0 . 65401:001:0087 46 0 . 45 4 1 55 0 . 8 .0 0 0 . 52 50. 44 4 3 0 57. .0 0 . 0 . 43 51 .0 KORRASTATAVA ALA 4 PIIRIANDMED 9 . 0 44 5 . 0 Piiri- Koordinaadid kr punkti .0 nr X Y 51 Pılli kla 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 45 . Orava kruusakarjr 0 50401:006:0063 2 6539410.80 529671.03 6 3 6539451.22 529760.51 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 46 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 .0 . 0 0 56. 49 7 6539016.09 529813.39 .0 8 6538822.38 529649.34 50 54 .0 .0 48 Pantma 50401:006:0110 Pindala 13,24 ha 47 .0 . kr 0 47 lejıe kla Orava V lubjakivikarjr .0 46 .0 0 . 51 53 LEPPEM˜RGID: 48 0 51 . v.t ~49,4 abs m 45 . . 0 0 Meeraldise piir .0 56 0 43 . 44 .0 52. .0 55 Meeraldise teenindusmaa piir 0 49 .0 0 52 50. 43 .0 1 0 . Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number kr 44 .0 Pantma 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 45 .0 Asustusksuse piir 53 .0 7 56 .0 Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus 4 6 .0 Raja v.t ~49,4 abs m (pindala ~11 ha) 65401:001:0087 .0 5 49 0 52 . 0 .0 Rohumaaks korrastatud ala veekogu mber (pindala ~2,2 ha) 55 .0 .0 54 4 0 7 . .0 48 540 . kr Maardla piir (asendiskeemil) .0 47 Vardi metskond 34 4 8 5 . 50401:001:0342 kuusk 22 0 1. 0 .0 mnd 0.28 46 .0 0 . 51 53 5 55 4 3 3 .0 . 55 0 .0 . 0 .0 45 55 . 0 4 9 .0 .0 44 kr 0 5 52 50. 4 . Vardi metskond 49 0 0 . 65401:001:0005 Vaimıisa kla M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 55 .0 kuusk 25 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; kask mnd 0.38 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; kr 5 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5 .0 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); Y=529800 Y=529400 kr 6. Kasutatud: Kırvetaguse kla - Maa-ameti pıhikaart 8 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 3 X=6538800 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 Mııdistatud: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  skond 49 0005 N Geoloogiline lbilıige I - I’ S 001: abs m abs m PA1 0,4 dim et LEPPEM˜RGID: 0056 55,93 3,2 65401: 58 58 42,40 9,93 Meeraldise piir 005: ava Var Or 50401: 56 56 Meeraldise teenindusmaa piir 0.4 PA3 0,3 2 0.9 1: Pantma 52,90 1,7 54 50401:006:0110 54 Naabermeeraldise piir 42,40 8,5 PA3/21 0,3 0.3 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 50,27 - 3.6 52 52 - 0,9 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 42,40 6,7 2.0 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru aR- aktiivne reservvaru 1: 50 0.3 6.2 50 2 1.2 3.3 v.t. 1,5 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 1.8 Plokk 13 aT 48 48 Pantma okk 12 aT 5.7 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 9.1 46 4.4 46 v.t. 2,5 m Pl Veetaseme sgavus puuraugus, m. 44 44 Eeldatav veetase prast maavara ammendamist 7.9 1:2 42 10.8 42 14.0 Kaevandamisel jetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne) 12.0 15.0 Kasvukiht 40 9.8 40 Kruusliiv Liivsavimoreen Lokaalmoreen Orava Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim 50401:005:0056 Geoloogiline lbilıige II - II’ SE skond 49 NW 0005 abs m Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim abs m PA2/21 0,5 56,36 1,6 001: 58 K08 58 54,26 1,6 0,5 dim et 55,90 Varbola kihistu kivim 42,40 10,3 65401: 54,40 1,2 Pantma 50401:006:0110 56 0.5 56 Var 0.5 PA3 PA2 0,3 Lubjakivi Plokk 11 aT 0,3 52,90 53,37 2,0 1: 1,7 2 2.1 42,40 8,5 42,40 8,67 54 54 Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi 1.7 3.7 0.3 0.3 2 1: Geoloogiliste puuraukude andmed: 52 52 2.0 2.3 2021. a puurauk: 50 v.t. 7,2 3.4 50 PA2/21 0,5 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 3.3 1,6 Suudme abs kırgus, m Kruusakihi paksus, m 7.2 56,36 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 54,26 1,6 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 48 Plokk 13 aT 48 42,40 10,3 5.7 6.1 2022. a puurauk: 10.0 okk 12 aT 46 46 PA2 0,3 Puuraugu nr Mulla paksus, m 53,37 2,0 Suudme kırgus, abs m Moreenikihi paksus, m 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m 44 12.0 44 * - vljaspool meeraldise Pl piire kasuliku kihi lamam 0.4 42 10.8 42 kihi piiri sgavus, m 12.0 12.0 40 40 15.0 Puuraugu sgavus, m j r 0063 Geoloogiliste kaevandite andmed: uusakar 006: K04 Kaevandi nr 0,6 Mullakihi paksus, m 51,11 Suudme abs kırgus, m 50401: Muu katendi paksus, m ava kr 49,51 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m SW Geoloogiline lbilıige III - III’ -8 NE 0.4 Kattekihi paksus, m 55,90 0,6 Or abs m abs m 1,5 53,82 58 PA-4 0,0 58 1.7 Kaevandi sgavus, m 55,90 2,1 skond 191 47,00*6,8 0195 56 K09 Pantma 56 0.6 0,4 53,58 50401:006:0110 005: 1,3 1: Plokk 1 aT 51,88 2 dim et 50401: 54 2.1 2.1 54 0.4 K04 51,11 0,6 Var PA4 0,4 1.1 52 3.8 49,51 1,0 50,40 0,6 52 42,40 7,0 1.7 0.6 M˜RKUSED: 2 1: v.t. 6,4 0.4 50 50 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 1.0 6.7 1.6 2. Kasutatud: - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 48 48 Plokk 13 aT O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3.4 3. Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 8.9 46 46 Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 2 44 44 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 7.6 42 42 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus Mııtkava: 9.0 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M hor 1:2000 40 40 E-post: [email protected] 10112 Tallinn GEOLOOGILISED M vert 1:200 JOONMTKAVA: L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond EELNÕU (12.03.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Arvestades OÜ Laaseri Puit 18.03.2024 esitatud keskkonnaloa taotlust nr T-KL/1022604 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. anda OÜ-le Laaseri Puit (registrikood 10948289) Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-521649 kehtivusega 30 aastat; 1.2. määrata keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.4. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused“ toodust; 1.3. korraldus jõustub alates OÜ-le Laaseri Puit teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Taotluse läbivaatamine OÜ Laaseri Puit (edaspidi loa taotleja, registrikood 10948289; aadress Joosepi, Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T- KL/1022604 Orava lubjakivimaardlas Orava V lubjakivikarjäärile keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2024 dokumendina nr DM- 127841-1). Ettevõte taotleb tähtajalist luba ehituslubjakivi kaevandamiseks. Taotletav Orava V lubjakivikarjääri asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eramaal Pantma kinnistul (katastritunnus 50401:006:0110, kinnistu nr 2420737, maatulundusmaa 100%). Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 12,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,24 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Orava lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 585) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 13 plokki, hõlmates seda täielikult. Taotletava mäeeraldisega hõlmatav madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 1088 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1025 tuh m³. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on ehitus ja teedeehitus. Katendi kogus on 238 tuh m³, millest mulla kogus 49 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks. Geoloogilise uuringu teostaja oli OÜ J.Viru Markšeideribüroo (registrikood 11644539). Aruande nimetus: „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“. EGF number on 9776. Varud on arvele võetud Maa-ameti 22.09.2023 korraldusega nr 1-17/23/2076. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1000 eurot on tasutud 18.03.2024 riigilõivuseaduse [1] § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet, 27.03.2024 kirjaga nr 9-3/24/3768-2). Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Orava V uuringuruumis läbiviidud geoloogilise uuringu aruandele oli lisatud Kaitseministeeriumi 01.09.2023 kiri nr 12-4/23/3053. Nimetatud kirjaga andis Kaitseministeerium nõusoleku maavaravaru (madalamargiline ehituslubjakivi) arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks Orava V uuringuruumis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva läheduses kulgeb vastavalt ~ 20 m ja ~5 m kaugusel metsatee nr 6540001 Pendi tee. Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm- 034), Orava II kruusakarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-513227) ja Orava IV lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-516107). Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (katastritunnus 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnus 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnus 65401:001:0700) kinnistutel enam kui 500 m kaugusel. Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kultuurimälestisi ega muid kitsendusi põhjustavaid üksikobjekte. Taotletavast mäeeraldisest ca 130 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi tedre (Lyrurus tetrix)elupaik (EELISe kood KLO9130872) elupaik ja 1 km kaugusel metsise (Tetrao urogallus ) elupaik (EELIS kood KLO9102088). Tedre ja metsise kaitseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 18.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa Vallavalitsustele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 oma seisukoha kohalik elanik Rain Orgjõe (registreeritud KOTKASes 13.05.2024 nr DM-127841-6). Esitatud arvamusi on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.4. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Märjamaa vald) menetluse algatamisest ning küsis täiendavalt arvamust 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 (registreeritud KOTKAS-s 23.05.2024 dokumendina nr DM-127841-7) nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. Keskkonnaamet edastas Märjamaa Vallavolikogu poolt esitatud tingimusliku nõustumise ja loa taotluse avalikustamisel esitatud seisukoha 27.05.2024 kirjaga nr DM-127841-8 loa taotlejale arvamuse avaldamiseks. Loa taotleja esitas ettevõtte poolse vastuse kodaniku poolt esitatud arvamusele 27.05.2024 (registreeritud KOTKAS-s 29.05.2024 nr DM-127841-9). Keskkonnaamet küsis loa taotlejalt 05.08.2024 kirjaga nr DM-127841-11 lisateavet seoses metsise ja tedre elupaikade lähedusega. Keskkonnaamet palus hinnata karjääride jm koosmõju metsise elupaikade sidususele ning teostada müra modelleerimine. Loa taotleja esitas 15.11.2024 (registreeritud KOTKAS-s 21.11.2024 nr DM-127841-12) Keskkonnaameti poolt küsitud metsise elupaikade sidususe Orava maardlas ja mürahinnangu. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas xx.xx.xxxx loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis xx.xx.xxxx kirjaga nr xx menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepanekuid/vastuväiteid esitati/ei esitatud. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 „Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 Märjamaa Vallavalitsustele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 tingimuslikult. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.4. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Ettevõte esitas menetluse käigus kaevandamisjäätmekava, mille kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks mäeeraldiselt eemaldatav katend ja maavara töötlemisel tekkivad sõelmed. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3. Katendit kasutatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel karjääri süvendi korrastamisel. Maavara töötlemisel tekivad sõelmed, mis jooksvalt vastavalt nõudlusele turustatakse või vähema nõudluse korral kasutatakse karjääri korrastamiseks. Sõelmeid tekib töötlemisel ca 20% kogu kaevandatavast lubjakivist. Taotletaval mäeeraldisel on kaevandatav varu 1025 tuh m³. Sõelmeid tekib selle töötlemisel kokku ca 205 tuh m3. Turustamata sõelmeid kasutatakse karjääri korrastamisel esimesel võimalusel. Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 35 2 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga tingimustele vastavat ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Seega on mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ladustatud kaevandamisjäätmete alune ala JäätS § 352 lõige 1 tingimuste esinemisel loetav jäätmehoidlaks. Jäätmehoidlad hõlmavad JäätS § 352 lõige 2 kohaselt ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil. Arvestades võimalikke karjääris ladustamist vajavaid jäätmeid ja ladustamise tingimusi vastab kaevandamisjäätmete hoidla JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Kaevandatud ala saab korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Korrastamisel on otstarbekas kasutada karjääris esinevat materjali nagu katend ja sõelmed. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Kui korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võõrandatakse katend Maapõueseaduse § 99 kohaselt. 3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõige 2 punktides 1-9 toodud asjaolusid Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõige 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavolikogu nõustus loa andmisega tingimuslikult. Loa taotleja on antud tingimusega nõustunud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. OÜ-l Laser Puit ei ole seisuga 10.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal  on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-521649 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.3.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 3.3.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele; 2. purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa); 3. müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse; 4. juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks; 5. juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada; 6. kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang  tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele; 7. enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“; 8. müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18; 9. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks; 10. seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus; 11. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. 3.3.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka kohaliku omavalitsuse tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.3. toodud tingimused. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 järgmise küsimuse kohalik elanik Rain Orgjõe: Kuidas on tagatud Vaimõisa-Kõrvetaguse kruusatee hooldus karjäärimasinate poolt kasutaval lõigul, kuna pidev rasketehnika liiklus kahjustab kruusateed suuremas mahus ja senine paar korda aastas hööveldamine ei taga tee piisavat korrasolekut elanikele? Keskkonnaamet vastas 05.07.2024 kirjaga nr DM-127841-10. Kirjas on toodud, et Keskkonnaamet küsis täiendavat infot loa taotleja käest ning on välja toonud taotleja selgituse: Antud piirkonnas on kaevandused olnud juba 50 aastat ja lisaks on kaevandamiseks luba taotlevaid ettevõtteid teisigi. Kohalikus Omavalitsuses (KOV) tegin ettepaneku kõikide kaevandajatega ja KOV-iga koos teha tee tolmuvabaks. Vastava otsuse ja proportsiooni initsiaatoriks peaks olema Märjamaa valla teedespetsialist. Mina olen nõus panustama, kuna olen kohalik elanik ja volikogu liige. Keskkonnaamet märkis juurde, et tee hoolduse ja korrashoiu eest vastutab tee valdaja. Keskkonnaloa nr KL-521649 andmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus arvamusi laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Keskkonnaluba EELNÕU 12.03.2026 Loa registrinumber KL-521649 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit Registrikood / Isikukood 10948289 Tegevuskoha Nimetus Orava V lubjakivikarjäär andmed Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 50401:006:0110 Territoriaalkood EHAK 9829 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise periood kuupäev Lõppemise kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/3  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 tuh m³ 1 025 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 0502 Märjamaa vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) Geoloogiafondi number 9776 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023 Kõrvaltingimused 1. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele. 2. Purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa). 3. Müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 5. Juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada. 6. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. 7. Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜl Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 8. Müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18. 9. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. 10. Seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus. 11. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/3 1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1022604 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit Kontaktisik Raivi Laaser Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ Laaseri Puit taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Orava maardla maavaravaru ploki 13 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Taotleja põhjendus kavandab maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, keskkonnaloa seletuskirjas ptk 7. tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Orava V lubjakivikarjäär Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 9829 Katastritunnus(ed) 50401:006:0110 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539117, Y: 529620 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.34 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 13 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 025 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Laaseri Puit OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513210 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.08.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) Geoloogiafondi number 9776 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1___Orava_V_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2___Orava_V_geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3___Orava_V_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Orava_V_MKLT_SK_2024.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Orava_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 6: Pantma_nousolek.asice kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks 3/4 GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaa_piir__Orava_V_.dgn Lisa 8: Maeeraldise_piir__Orava_V_.dgn Lisa 9: Maapinna_samakorgusjooned__Orava_V_.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Digitaalselt allkirjastatud taotluse seletuskiri ja graafika Lisa 10: Orava_V_MKLT_allkirjastatud_seletuskiri_ja_graafika.asice 4/4  49.54 ASENDISKEEM M 1:50 000 N 49.95 Vardi metskond 191 49.54 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50201:001:0207 49.52 50.27 49.63 49.76 50.04 3 0 3 . K05 0 49.66 5 mnd 19 49,88 W E 50.66 kask 0.27 50.05 49.80 I 49,28 PA3/21 Y=529400 50.49 50.23 0,4 49.82 Orava maardla Tal 50.13 0,3 50,27 50.43 0,2 49.94 - 51.05 50.12 49.75 M˜EERALDISE PIIRIANDMED l - i nn 0,9 50.12 2 50.26 42,40 50.23 50.14 50.67 Piiri- Koordinaadid Orava IV 6,7 50.70 2 50.09 punkti S 50.14 .0 lubjakivikarjr 50.15 X Y 51 50.38 50.42 nr 50.10 50.16 X=6539400 (taotlemisel) 50.70 51.44 50.67 51.09 51.89 50.38 50.60 50.99 50.68 1 6539300.99 529428.27 52.37 Orava ’ 50.52 II 50.01 2 6539410.80 529671.03 PA5/21 0,4 53.86 50401:005:0056 50.71 50.41 50.42 I 53.04 50.96 0,4 PA4 55,06 2,1 51.97 50.58 3 6539451.22 529760.51 51.31 K06 0,6 50,40 49.94 52,56 1,4 Plokk 12 aT 0,3 55.68 50,72 kuusk 50.59 7,0 42,40 50.60 4 6539365.30 529840.83 Orava V 54.81 54.07 52.07 21 1,1 49,32 50.68 50.63 kask 0.17 50.39 0,5 53.38 mnd 50.73 5 6539276.29 529745.51 lubjakivikarjr Orava II PA2/21 56.14 55.54 50.98 50.76 50.28 50.58 4 50.19 kruusakarjr 56,36 1,6 Plokk 11 aT 54.99 53.02 51.48 50.46 50.78 50.97 50.53 4 6 6539228.60 529685.23 53.98 52.13 50.65 54,26 1,6 Plokk 12 aT 51.22 50.78 0 50.62 50.44 7 6539016.09 529813.39 Plokk 3 aT 51.00 50.47 . 56.10 50.62 50.74 51 10,3 0 1. 50.51 Plokk 12 aT 42,40 55.56 55.84 54.88 52.96 52.04 51.02 5 50.57 8 6538834.81 529659.87 55.20 50.80 II 56.05 55.39 51.61 50.84 50.50 56.31 53.82 51.46 51.08 51.44 50.90 Kırvetaguse kla 56.12 52.34 56.47 Pindala 12,34 ha P r 56.53 kask 26 51.35 51.10 50.58 50.69 kuusk 0.17 50.44 50.57 50.95 Raja 0 50.97 53. 55.68 54.86 52.52 50.53 53.99 nu 56.75 60.63 56.30 51.47 51.00 50.98 65401:001:0087 55.64 52.07 50.68 59.10 56.06 51.18 56.65 59.83 56.61 1 55.86 55.48 53.10 51.07 51.06 55.54 55.68 54.85 54.01 50.92 59.83 51.00 -6 52.40 0 56.92 51.97 50.91 50.49 . 56 53.44 51.01 51 51.49 .0 .0 56,74 53.92 51.41 50.82 52 54.12 56.91 55.55 55.94 55.08 50.95 51.12 51.31 0 57.14 1 . 50.94 54,84 - 53.99 57 56.07 56.11 51.04 54.01 54.11 52.09 50.96 1,9 54.00 56.77 55.99 51 .0 51.06 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 54.06 55.57 54.92 54.20 51.53 56.55 56.10 52.57 51.71 K04 51.01 PIIRIANDMED 55.13 56.23 56.17 56.08 53.30 50.99 5 52.34 51,11 50.87 k7 P aT 56.71 56.06 0,6 5 Piiri- Koordinaadid ok k 2 K08 55.63 55.10 54.59 49,51 kr 55.90 55,90 1,0 50.94 punkti P ok 54.12 51.99 54.09 56.77 55.33 0,5 50.89 X Y Pl 54,20 nr 0 52.48 55. 0,4 50.89 55.81 51 1,9 .0 56.50 l 55.82 56 056.00 . K09 51.43 Pılli kla 0,5 1,3 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 55.85 55.37 54.89 53.99 53,58 52.63 52.00 51.39 Orava kruusakarjr 56.09 1,2 K07 51,88 50.82 50401:006:0063 55.97 54.36 53.61 51.08 2 6539410.80 529671.03 55.81 56.29 55.41 55,11 55.12 52.65 51.85 6 56.53 55.62 6 3 6539451.22 529760.51 0 54.87 . 55.68 52,71 52.51 50.98 53 -7 55.69 54.06 52.99 55.31 Pantma 51.62 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 56,31 55.61 56.49 55.92 50401:006:0110 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 54,21 55.49 54.14 k1 P aT 54.57 - ok k 2 55.66 55.63 53.28 52.57 52.00 51.36 50.96 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 2,1 55.58 P ok 55.62 56.85 7 6539016.09 529813.39 Pl 54.63 52.29 l 57.32 55.13 54.04 51.96 8 6538822.38 529649.34 53.02 0 52. 54.96 51.60 56.28 55.83 kask 3 Plokk 1 aT 56.12 56.23 55.73 53.57 hall lepp 0.10 51.05 51.03 Pindala 13,24 ha 54.79 Plokk 4 aT 55.34 55.64 55.18 54.48 kr Plokk 5 aT -8 55.91 54.02 51.65 51.36 55.75 kask 52.19 Plokk 6 aR 55,90 55.75 kuusk 23 51.57 58.23 56.08 0.20 haab 51.11 0 55.46 54. 53,80 52.68 51.95 Orava lubjakivikarjr 59.30 55.84 54.72 54.58 51.47 51.59 56.23 51.27 51.44 53.64 0,6 Orava V lubjakivikarjr LEPPEM˜RGID: 2022. a rajatud uuringupunktide andmed: 0 55. PA-4 0,0 57.06 56.22 1,5 51.21 55.59 53.28 51.70 55,90 2,1 56.0955.98 PA3 51.36 58.02 K02 51.57 PA2 0,3 Puuraugu nr 47,00* 6,8 54.81 52,90 51.84 51.70 51.70 Mulla paksus, m II 56.10 52.13 51,21 0,5 51.80 Suudme abs kırgus, m I 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 53,37 0 52.90 . 55.49 0,3 42,40 2,0 Moreenikihi paksus, m 56 54.62 54.12 48,81 51.41 1,9 55.16 55.59 K03 55.04 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 56.11 55,54 51.71 1 8,5 * - vljaspool meeraldise 52. 55.42 56.12 51.60 90 51.79 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number . 51.52 51 0 53,44 54.72 51.48 piire kasuliku kihi lamam 88 55.47 . 51 53.74 51.94 55.17 kuusk 18 52.22 51.95 52.19 55.64 mnd 0.25 52.62 52.07 52.14 53.48 51.60 52.56 Naabermeeraldise piir K04 Kaevandi nr 0,5 0 55.02 51.96 . 0,6 kr 0 Mulla paksus, m . Suudme abs kırgus, m nn 3 55.40 52 51.89 52.05 52.85 51,11 5 06 i 53.75 55.95 1,6 p 52.97 0 52.49 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m Moreenikihi paksus, m .1 55.68 49,51 52 53.94 Naabermeeraldise teenindusmaa piir . 56.08 51.99 52 52.36 51.97 52.9652.40 5 52.08 3 55.67 55.25 54.66 54.15 52.65 .0 2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed: 55.97 55.61 53.56 53.56 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 56.00 Plokk 13 aT 52.30 52.05 52.30 52.94 52.82 52.50 52.07 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru PA-4 0,0 Puuraugu nr 55.65 54.52 52.81 52.36 Mullakihi paksus, m 56.06 aR- aktiivne reservvaru Suudme abs kırgus, m 0 55.07 55,90 2,1 55. 90 86 Kruusakihi paksus, m . . 55.65 Kasuliku kihi lamam, abs m 52 55.50 52 52.59 55.95 47,00 6,8 Kasuliku kihi paksus, m 55.53 52.86 54.18 53.02 53.03 52.62 PA2 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 56.18 52.65 52.88 0 53.95 53.14 53. 53,37 0,5 55.14 K01 PA2/21 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 53 0 53.15 52.62 . 54.59 52.97 0 42,40 53.00 Pantma . 7 7 56 54,65 0,4 Suudme abs kırgus, m 3 1,6 .0 52.77 56,36 Kruusakihi paksus, m 5 55.86 56.08 53.41 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52,95 1,3 54.06 mnd 22 53.17 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 56.16 53.11 kuusk 0.24 0,3 53.02 Raja 54,26 1,6 55.45 53.51 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 96 55.85 53.48 2,0 65401:001:0087 42,40 10,3 79 . 53.50 53 . 55.77 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 53 53.54 8,67 I 54.64 53.64 55.19 54.76 54. 0 53.92 I’ 53.34 53.74 53.64 53.85 54.01 55.39 53.85 53.67 54.93 53.75 Asustusksuse piir 2019. a kaevandite andmed: 54.47 53.85 55.51 55.01 53.98 54.17 54.83 53.93 Kaevandi nr kr 53.91 54.96 53.88 -8 54.78 54.68 54.35 54.02 54.32 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 0,6 Suudme abs kırgus, m Kattekihi paksus, m 55.00 55.01 54.36 54.58 kuusk 14 55,90 Kasuliku kihi lasum, abs m Kruusakihi paksus, m 55.19 54.94 54.06 kask 0.18 1,5 54.50 53,82 (htlasi kruusaploki lamam) 85 54.81 mnd 54.48 65 . . 55 54 53.98 55.15 Kaevandamisel jetava terviku alumine piir 54 . 0 55.06 Vardi metskond 34 54.58 54.0 53.8253.50 53.045 3. 054.18 54.86 54.78 54.55 50401:001:0342 55.03 54.71 54.91 53.04 52.85 53.65 kuusk 22 (lemine kattub meeraldise piiriga) mnd 0.28 55.06 55.06 53.96 52.96 54.18 50 . 52.69 52.71 53.68 54.52 5 54.85 53.81 55 54.74 54.86 55.27 55.14 52.45 53.53 58 54.91 56.18 55 Maardla piir (asendiskeemil) . . 0 55.18 53.10 . 0 49 60 . 55 54.91 5 55.24 55.15 . 55.39 56.89 55 54.45 53.57 55.41 55.11 55.16 SP01 56.92 55.54 55,14 0,5 55.66 55.04 55.21 55.11 55.14 52,44 2,2 kr M˜RKUSED: nn 55.03 76 i 80 55.18 55.07 p . 55.49 55 55.34 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; . 55.31 55 55.29 55.07 Vardi metskond 49 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 55.05 55.16 55.48 lejıe kla 65401:001:0005 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; Vaimıisa kla 54.61 55.34 55.43 55.79 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); 55 .0 55.28 55.77 55.57 55.33 55.53 kuusk 25 6. Kasutatud: 55.05 55.43 kask 55.41 55.80 mnd 0.38 - Maa-ameti pıhikaart; kr 55.28 55.32 0,4 55.67 - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 8 PA1 O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3,2 Y=529800 Y=529400 55.30 55.86 55,93 55.77 kr 55.89 55.48 55.76 9,93 7.Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 42,40 55.53 Kırvetaguse kla 55.90 Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned. I ’ 56.18 8 55.89 55.41 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald 56.30 Gr lisa 1 56 . X=6538800 55.54 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R 56 56.01 . 1 T nr 24026 1 24 55.93 55 Mııdistatud: .30 55.92 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  skond 49 0005 N Geoloogiline lbilıige I - I’ S 001: abs m abs m PA1 0,4 dim et LEPPEM˜RGID: 0056 55,93 3,2 65401: 58 58 42,40 9,93 Meeraldise piir 005: ava Var Or 50401: 56 56 Meeraldise teenindusmaa piir 0.4 PA3 0,3 2 0.9 1: Pantma 52,90 1,7 54 50401:006:0110 54 Naabermeeraldise piir 42,40 8,5 PA3/21 0,3 0.3 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 50,27 - 3.6 52 52 - 0,9 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 42,40 6,7 2.0 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru aR- aktiivne reservvaru 1: 50 0.3 6.2 50 2 1.2 3.3 v.t. 1,5 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 1.8 Plokk 13 aT 48 48 Pantma okk 12 aT 5.7 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 9.1 46 4.4 46 v.t. 2,5 m Pl Veetaseme sgavus puuraugus, m. 44 44 Eeldatav veetase prast maavara ammendamist 7.9 1:2 42 10.8 42 14.0 Kaevandamisel jetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne) 12.0 15.0 Kasvukiht 40 9.8 40 Kruusliiv Liivsavimoreen Lokaalmoreen Orava Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim 50401:005:0056 Geoloogiline lbilıige II - II’ SE skond 49 NW 0005 abs m Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim abs m PA2/21 0,5 56,36 1,6 001: 58 K08 58 54,26 1,6 0,5 dim et 55,90 Varbola kihistu kivim 42,40 10,3 65401: 54,40 1,2 Pantma 50401:006:0110 56 0.5 56 Var 0.5 PA3 PA2 0,3 Lubjakivi Plokk 11 aT 0,3 52,90 53,37 2,0 1: 1,7 2 2.1 42,40 8,5 42,40 8,67 54 54 Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi 1.7 3.7 0.3 0.3 2 1: Geoloogiliste puuraukude andmed: 52 52 2.0 2.3 2021. a puurauk: 50 v.t. 7,2 3.4 50 PA2/21 0,5 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 3.3 1,6 Suudme abs kırgus, m Kruusakihi paksus, m 7.2 56,36 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 54,26 1,6 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 48 Plokk 13 aT 48 42,40 10,3 5.7 6.1 2022. a puurauk: 10.0 okk 12 aT 46 46 PA2 0,3 Puuraugu nr Mulla paksus, m 53,37 2,0 Suudme kırgus, abs m Moreenikihi paksus, m 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m 44 12.0 44 * - vljaspool meeraldise Pl piire kasuliku kihi lamam 0.4 42 10.8 42 kihi piiri sgavus, m 12.0 12.0 40 40 15.0 Puuraugu sgavus, m j r 0063 Geoloogiliste kaevandite andmed: uusakar 006: K04 Kaevandi nr 0,6 Mullakihi paksus, m 51,11 Suudme abs kırgus, m 50401: Muu katendi paksus, m ava kr 49,51 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m SW Geoloogiline lbilıige III - III’ -8 NE 0.4 Kattekihi paksus, m 55,90 0,6 Or abs m abs m 1,5 53,82 58 PA-4 0,0 58 1.7 Kaevandi sgavus, m 55,90 2,1 skond 191 47,00*6,8 0195 56 K09 Pantma 56 0.6 0,4 53,58 50401:006:0110 005: 1,3 1: Plokk 1 aT 51,88 2 dim et 50401: 54 2.1 2.1 54 0.4 K04 51,11 0,6 Var PA4 0,4 1.1 52 3.8 49,51 1,0 50,40 0,6 52 42,40 7,0 1.7 0.6 M˜RKUSED: 2 1: v.t. 6,4 0.4 50 50 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 1.0 6.7 1.6 2. Kasutatud: - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 48 48 Plokk 13 aT O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3.4 3. Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 8.9 46 46 Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 2 44 44 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 7.6 42 42 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus Mııtkava: 9.0 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M hor 1:2000 40 40 E-post: [email protected] 10112 Tallinn GEOLOOGILISED M vert 1:200 JOONMTKAVA: L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  ASENDISKEEM M 1:50 000 N Vardi metskond 191 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50401:005:0195 3 .0 0 5 mnd 19 W E kask 0.27 49 0 . Orava maardla Y=529400 0 . Tal 48 li 0 . nn 47 0 . 2 46 S .0 51 0 . 45 X=6539400 Orava 0 . 0 . 50 44 50401:005:0056 0 . 0 43 . 52 .0 53 0 4. 5 0 55. Orava V lubjakivikarjr 4 6 .0 4 0 . . 51 0 49 5 0 0 . 0 . 54 56. 0 0 . 48 4 7 .0 Kırvetaguse kla P r 0 . 47 0 . Raja 53 51 nu .0 0 . 65401:001:0087 46 0 . 45 4 1 55 0 . 8 .0 0 0 . 52 50. 44 4 3 0 57. .0 0 . 0 . 43 51 .0 KORRASTATAVA ALA 4 PIIRIANDMED 9 . 0 44 5 . 0 Piiri- Koordinaadid kr punkti .0 nr X Y 51 Pılli kla 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 45 . Orava kruusakarjr 0 50401:006:0063 2 6539410.80 529671.03 6 3 6539451.22 529760.51 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 46 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 .0 . 0 0 56. 49 7 6539016.09 529813.39 .0 8 6538822.38 529649.34 50 54 .0 .0 48 Pantma 50401:006:0110 Pindala 13,24 ha 47 .0 . kr 0 47 lejıe kla Orava V lubjakivikarjr .0 46 .0 0 . 51 53 LEPPEM˜RGID: 48 0 51 . v.t ~49,4 abs m 45 . . 0 0 Meeraldise piir .0 56 0 43 . 44 .0 52. .0 55 Meeraldise teenindusmaa piir 0 49 .0 0 52 50. 43 .0 1 0 . Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number kr 44 .0 Pantma 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 45 .0 Asustusksuse piir 53 .0 7 56 .0 Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus 4 6 .0 Raja v.t ~49,4 abs m (pindala ~11 ha) 65401:001:0087 .0 5 49 0 52 . 0 .0 Rohumaaks korrastatud ala veekogu mber (pindala ~2,2 ha) 55 .0 .0 54 4 0 7 . .0 48 540 . kr Maardla piir (asendiskeemil) .0 47 Vardi metskond 34 4 8 5 . 50401:001:0342 kuusk 22 0 1. 0 .0 mnd 0.28 46 .0 0 . 51 53 5 55 4 3 3 .0 . 55 0 .0 . 0 .0 45 55 . 0 4 9 .0 .0 44 kr 0 5 52 50. 4 . Vardi metskond 49 0 0 . 65401:001:0005 Vaimıisa kla M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 55 .0 kuusk 25 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; kask mnd 0.38 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; kr 5 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5 .0 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); Y=529800 Y=529400 kr 6. Kasutatud: Kırvetaguse kla - Maa-ameti pıhikaart 8 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 3 X=6538800 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 Mııdistatud: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  RAPLA MAAKOND MÄRJAMAA VALD ÜLEJÕE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: OÜ Laaseri Puit Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24026 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 7 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076 GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja ehituses. Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6 terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni 0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana selleks aega ja tahet. Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis (0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida mõningal juhul käsitletakse jäätmena. Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine vaakumimuri abil). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks. Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega, mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal: Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid, kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks. Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate (sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel leitava maavaraga varustuskindlust tagada. 3 Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla). 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas, Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342), itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005). Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal. Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5– 56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9 taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus: 6540001). Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034), Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja taotletav Orava IV lubjakivikarjäär. Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku (65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui 500 m kaugusel. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud: - Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081. - Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411. 4 - Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8680. - Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306. - Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117. - Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503. - C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776. Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja liiv. Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht. Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt 5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid, mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring, 5 millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.– 02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski puuraugus. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse. Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m (üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m. Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83% (kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81% (kaalutud keskmine 6,14%). Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile, milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena. Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli seega 49,5 m. Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37% (kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%), mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa, mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele. 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1). 5.2 Kaevandatavad varud Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 1088 —63 = 1025 tuh m3. Joonis 1 Hoideterviku skeem 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga. Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m. Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal, mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga (sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist lõhketöödega ei kavandata. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest 9 ~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50– 100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 10 Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74(0,0016) = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine: 72000 0,0022 ∗ = 0,156 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) = = 0,01003 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 72000 0,01003 ∗ = 0,722 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a. Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse 11 tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist kütteväärtus Qri = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes 20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59 esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud künniskogus. Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a CO 0,036 10 SO2 0,040 1 NOx 0,096 0,3 PM-sum* 0,035 1 NMVOC 0,004 0,5 * - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t) Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. 12 Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms) (Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata, kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav, karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid. Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade korrastamiseks. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete 13 geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 24.01.2024 14  KORRALDUS 22. september 2023 nr 1-17/23/2076 Rapla maakonna Orava kruusamaardla registrikande muutmine OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Laaseri Puit volitusel Maa-ametile Orava kruusamaardla täiendava madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ (saabunud 05.09.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/12282-3, edaspidi Aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on 19.08.2021 korraldusega nr DM-115495-10 OÜ-le Laaseri Puit andnud Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513210) ja varem kogutud geoloogilise andmestiku põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 13. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pantma (tunnus 50401:006:0110). Aruandes moodustatud plokk asub täielikult Orava V uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokk kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus maavaravaru arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks. Orava maardlas arvel oleva maavara kasutusalad on ehituslubjakivi, madalamargiline ehituslubjakivi, ehituskruus ja täitekruus. Koguseliselt suurem osa maavarast on lubjakivi, seetõttu on põhjendatud nimetada Orava kruusamaardla ümber Orava lubjakivimaardlaks. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2023 maavarade registris Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m3 (aruandes 13. plokk). 2. Nimetada Orava kruusamaardla maavarade registris Orava lubjakivimaardlaks. 3. Viia registrisse (registrikaarti nr 0585) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktidele 1 ja 2. 4. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Laaseri Puit, Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  NÕUSOLEK MAAVARA KAEVANDAMISEKS Käesolevaga annan nõusoleku OÜ-le Laaseri Puit keskkonna loa taotlemiseks ja maavara kaevandamiseks Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas asuval Pantma katastriüksusel (tunnus 50401:006:0110). /allkirjastatud digitaalselt/ Raivi Laaser Pantma katastriüksuse omanik  RAPLA MAAKOND MÄRJAMAA VALD ÜLEJÕE KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: OÜ Laaseri Puit Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24026 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 7 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076 GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja ehituses. Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6 terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni 0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana selleks aega ja tahet. Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis (0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida mõningal juhul käsitletakse jäätmena. Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine vaakumimuri abil). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks. Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega, mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal: Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid, kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks. Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate (sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel leitava maavaraga varustuskindlust tagada. 3 Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla). 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas, Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342), itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005). Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal. Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5– 56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9 taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus: 6540001). Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034), Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja taotletav Orava IV lubjakivikarjäär. Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku (65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui 500 m kaugusel. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud: - Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081. - Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411. 4 - Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 8680. - Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306. - Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117. - Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9503. - C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru Markšeideribüroo. EGF 9776. Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja liiv. Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht. Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt 5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid, mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring, 5 millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.– 02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski puuraugus. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse. Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m (üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m. Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83% (kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81% (kaalutud keskmine 6,14%). Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile, milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena. Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli seega 49,5 m. Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37% (kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%), mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa, mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele. 6 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1). 5.2 Kaevandatavad varud Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 1088 —63 = 1025 tuh m3. Joonis 1 Hoideterviku skeem 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga. Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m. Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal, mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga (sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist lõhketöödega ei kavandata. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei ole). Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest 9 ~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50– 100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 10 Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74(0,0016) = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine: 72000 0,0022 ∗ = 0,156 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide 0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) = = 0,01003 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine: 72000 0,01003 ∗ = 0,722 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a. Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse 11 tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist kütteväärtus Qri = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes 20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59 esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud künniskogus. Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a CO 0,036 10 SO2 0,040 1 NOx 0,096 0,3 PM-sum* 0,035 1 NMVOC 0,004 0,5 * - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t) Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. 12 Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms) (Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata, kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav, karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid. Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade korrastamiseks. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete 13 geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 24.01.2024 14  49.54 ASENDISKEEM M 1:50 000 N 49.95 Vardi metskond 191 49.54 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50201:001:0207 49.52 50.27 49.63 49.76 50.04 3 0 3 . K05 0 49.66 5 mnd 19 49,88 W E 50.66 kask 0.27 50.05 49.80 I 49,28 PA3/21 Y=529400 50.49 50.23 0,4 49.82 Orava maardla Tal 50.13 0,3 50,27 50.43 0,2 49.94 - 51.05 50.12 49.75 M˜EERALDISE PIIRIANDMED l - i nn 0,9 50.12 2 50.26 42,40 50.23 50.14 50.67 Piiri- Koordinaadid Orava IV 6,7 50.70 2 50.09 punkti S 50.14 .0 lubjakivikarjr 50.15 X Y 51 50.38 50.42 nr 50.10 50.16 X=6539400 (taotlemisel) 50.70 51.44 50.67 51.09 51.89 50.38 50.60 50.99 50.68 1 6539300.99 529428.27 52.37 Orava ’ 50.52 II 50.01 2 6539410.80 529671.03 PA5/21 0,4 53.86 50401:005:0056 50.71 50.41 50.42 I 53.04 50.96 0,4 PA4 55,06 2,1 51.97 50.58 3 6539451.22 529760.51 51.31 K06 0,6 50,40 49.94 52,56 1,4 Plokk 12 aT 0,3 55.68 50,72 kuusk 50.59 7,0 42,40 50.60 4 6539365.30 529840.83 Orava V 54.81 54.07 52.07 21 1,1 49,32 50.68 50.63 kask 0.17 50.39 0,5 53.38 mnd 50.73 5 6539276.29 529745.51 lubjakivikarjr Orava II PA2/21 56.14 55.54 50.98 50.76 50.28 50.58 4 50.19 kruusakarjr 56,36 1,6 Plokk 11 aT 54.99 53.02 51.48 50.46 50.78 50.97 50.53 4 6 6539228.60 529685.23 53.98 52.13 50.65 54,26 1,6 Plokk 12 aT 51.22 50.78 0 50.62 50.44 7 6539016.09 529813.39 Plokk 3 aT 51.00 50.47 . 56.10 50.62 50.74 51 10,3 0 1. 50.51 Plokk 12 aT 42,40 55.56 55.84 54.88 52.96 52.04 51.02 5 50.57 8 6538834.81 529659.87 55.20 50.80 II 56.05 55.39 51.61 50.84 50.50 56.31 53.82 51.46 51.08 51.44 50.90 Kırvetaguse kla 56.12 52.34 56.47 Pindala 12,34 ha P r 56.53 kask 26 51.35 51.10 50.58 50.69 kuusk 0.17 50.44 50.57 50.95 Raja 0 50.97 53. 55.68 54.86 52.52 50.53 53.99 nu 56.75 60.63 56.30 51.47 51.00 50.98 65401:001:0087 55.64 52.07 50.68 59.10 56.06 51.18 56.65 59.83 56.61 1 55.86 55.48 53.10 51.07 51.06 55.54 55.68 54.85 54.01 50.92 59.83 51.00 -6 52.40 0 56.92 51.97 50.91 50.49 . 56 53.44 51.01 51 51.49 .0 .0 56,74 53.92 51.41 50.82 52 54.12 56.91 55.55 55.94 55.08 50.95 51.12 51.31 0 57.14 1 . 50.94 54,84 - 53.99 57 56.07 56.11 51.04 54.01 54.11 52.09 50.96 1,9 54.00 56.77 55.99 51 .0 51.06 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 54.06 55.57 54.92 54.20 51.53 56.55 56.10 52.57 51.71 K04 51.01 PIIRIANDMED 55.13 56.23 56.17 56.08 53.30 50.99 5 52.34 51,11 50.87 k7 P aT 56.71 56.06 0,6 5 Piiri- Koordinaadid ok k 2 K08 55.63 55.10 54.59 49,51 kr 55.90 55,90 1,0 50.94 punkti P ok 54.12 51.99 54.09 56.77 55.33 0,5 50.89 X Y Pl 54,20 nr 0 52.48 55. 0,4 50.89 55.81 51 1,9 .0 56.50 l 55.82 56 056.00 . K09 51.43 Pılli kla 0,5 1,3 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 55.85 55.37 54.89 53.99 53,58 52.63 52.00 51.39 Orava kruusakarjr 56.09 1,2 K07 51,88 50.82 50401:006:0063 55.97 54.36 53.61 51.08 2 6539410.80 529671.03 55.81 56.29 55.41 55,11 55.12 52.65 51.85 6 56.53 55.62 6 3 6539451.22 529760.51 0 54.87 . 55.68 52,71 52.51 50.98 53 -7 55.69 54.06 52.99 55.31 Pantma 51.62 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 56,31 55.61 56.49 55.92 50401:006:0110 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 54,21 55.49 54.14 k1 P aT 54.57 - ok k 2 55.66 55.63 53.28 52.57 52.00 51.36 50.96 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 2,1 55.58 P ok 55.62 56.85 7 6539016.09 529813.39 Pl 54.63 52.29 l 57.32 55.13 54.04 51.96 8 6538822.38 529649.34 53.02 0 52. 54.96 51.60 56.28 55.83 kask 3 Plokk 1 aT 56.12 56.23 55.73 53.57 hall lepp 0.10 51.05 51.03 Pindala 13,24 ha 54.79 Plokk 4 aT 55.34 55.64 55.18 54.48 kr Plokk 5 aT -8 55.91 54.02 51.65 51.36 55.75 kask 52.19 Plokk 6 aR 55,90 55.75 kuusk 23 51.57 58.23 56.08 0.20 haab 51.11 0 55.46 54. 53,80 52.68 51.95 Orava lubjakivikarjr 59.30 55.84 54.72 54.58 51.47 51.59 56.23 51.27 51.44 53.64 0,6 Orava V lubjakivikarjr LEPPEM˜RGID: 2022. a rajatud uuringupunktide andmed: 0 55. PA-4 0,0 57.06 56.22 1,5 51.21 55.59 53.28 51.70 55,90 2,1 56.0955.98 PA3 51.36 58.02 K02 51.57 PA2 0,3 Puuraugu nr 47,00* 6,8 54.81 52,90 51.84 51.70 51.70 Mulla paksus, m II 56.10 52.13 51,21 0,5 51.80 Suudme abs kırgus, m I 1 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 53,37 0 52.90 . 55.49 0,3 42,40 2,0 Moreenikihi paksus, m 56 54.62 54.12 48,81 51.41 1,9 55.16 55.59 K03 55.04 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 56.11 55,54 51.71 1 8,5 * - vljaspool meeraldise 52. 55.42 56.12 51.60 90 51.79 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number . 51.52 51 0 53,44 54.72 51.48 piire kasuliku kihi lamam 88 55.47 . 51 53.74 51.94 55.17 kuusk 18 52.22 51.95 52.19 55.64 mnd 0.25 52.62 52.07 52.14 53.48 51.60 52.56 Naabermeeraldise piir K04 Kaevandi nr 0,5 0 55.02 51.96 . 0,6 kr 0 Mulla paksus, m . Suudme abs kırgus, m nn 3 55.40 52 51.89 52.05 52.85 51,11 5 06 i 53.75 55.95 1,6 p 52.97 0 52.49 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m Moreenikihi paksus, m .1 55.68 49,51 52 53.94 Naabermeeraldise teenindusmaa piir . 56.08 51.99 52 52.36 51.97 52.9652.40 5 52.08 3 55.67 55.25 54.66 54.15 52.65 .0 2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed: 55.97 55.61 53.56 53.56 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 56.00 Plokk 13 aT 52.30 52.05 52.30 52.94 52.82 52.50 52.07 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru PA-4 0,0 Puuraugu nr 55.65 54.52 52.81 52.36 Mullakihi paksus, m 56.06 aR- aktiivne reservvaru Suudme abs kırgus, m 0 55.07 55,90 2,1 55. 90 86 Kruusakihi paksus, m . . 55.65 Kasuliku kihi lamam, abs m 52 55.50 52 52.59 55.95 47,00 6,8 Kasuliku kihi paksus, m 55.53 52.86 54.18 53.02 53.03 52.62 PA2 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 56.18 52.65 52.88 0 53.95 53.14 53. 53,37 0,5 55.14 K01 PA2/21 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 53 0 53.15 52.62 . 54.59 52.97 0 42,40 53.00 Pantma . 7 7 56 54,65 0,4 Suudme abs kırgus, m 3 1,6 .0 52.77 56,36 Kruusakihi paksus, m 5 55.86 56.08 53.41 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52,95 1,3 54.06 mnd 22 53.17 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 56.16 53.11 kuusk 0.24 0,3 53.02 Raja 54,26 1,6 55.45 53.51 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 96 55.85 53.48 2,0 65401:001:0087 42,40 10,3 79 . 53.50 53 . 55.77 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 53 53.54 8,67 I 54.64 53.64 55.19 54.76 54. 0 53.92 I’ 53.34 53.74 53.64 53.85 54.01 55.39 53.85 53.67 54.93 53.75 Asustusksuse piir 2019. a kaevandite andmed: 54.47 53.85 55.51 55.01 53.98 54.17 54.83 53.93 Kaevandi nr kr 53.91 54.96 53.88 -8 54.78 54.68 54.35 54.02 54.32 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 0,6 Suudme abs kırgus, m Kattekihi paksus, m 55.00 55.01 54.36 54.58 kuusk 14 55,90 Kasuliku kihi lasum, abs m Kruusakihi paksus, m 55.19 54.94 54.06 kask 0.18 1,5 54.50 53,82 (htlasi kruusaploki lamam) 85 54.81 mnd 54.48 65 . . 55 54 53.98 55.15 Kaevandamisel jetava terviku alumine piir 54 . 0 55.06 Vardi metskond 34 54.58 54.0 53.8253.50 53.045 3. 054.18 54.86 54.78 54.55 50401:001:0342 55.03 54.71 54.91 53.04 52.85 53.65 kuusk 22 (lemine kattub meeraldise piiriga) mnd 0.28 55.06 55.06 53.96 52.96 54.18 50 . 52.69 52.71 53.68 54.52 5 54.85 53.81 55 54.74 54.86 55.27 55.14 52.45 53.53 58 54.91 56.18 55 Maardla piir (asendiskeemil) . . 0 55.18 53.10 . 0 49 60 . 55 54.91 5 55.24 55.15 . 55.39 56.89 55 54.45 53.57 55.41 55.11 55.16 SP01 56.92 55.54 55,14 0,5 55.66 55.04 55.21 55.11 55.14 52,44 2,2 kr M˜RKUSED: nn 55.03 76 i 80 55.18 55.07 p . 55.49 55 55.34 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; . 55.31 55 55.29 55.07 Vardi metskond 49 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; 55.05 55.16 55.48 lejıe kla 65401:001:0005 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; Vaimıisa kla 54.61 55.34 55.43 55.79 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); 55 .0 55.28 55.77 55.57 55.33 55.53 kuusk 25 6. Kasutatud: 55.05 55.43 kask 55.41 55.80 mnd 0.38 - Maa-ameti pıhikaart; kr 55.28 55.32 0,4 55.67 - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 8 PA1 O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3,2 Y=529800 Y=529400 55.30 55.86 55,93 55.77 kr 55.89 55.48 55.76 9,93 7.Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 42,40 55.53 Kırvetaguse kla 55.90 Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned. I ’ 56.18 8 55.89 55.41 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald 56.30 Gr lisa 1 56 . X=6538800 55.54 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R 56 56.01 . 1 T nr 24026 1 24 55.93 55 Mııdistatud: .30 55.92 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  ASENDISKEEM M 1:50 000 N Vardi metskond 191 Kaardileht nr 6214 (Rapla) 50401:005:0195 3 .0 0 5 mnd 19 W E kask 0.27 49 0 . Orava maardla Y=529400 0 . Tal 48 li 0 . nn 47 0 . 2 46 S .0 51 0 . 45 X=6539400 Orava 0 . 0 . 50 44 50401:005:0056 0 . 0 43 . 52 .0 53 0 4. 5 0 55. Orava V lubjakivikarjr 4 6 .0 4 0 . . 51 0 49 5 0 0 . 0 . 54 56. 0 0 . 48 4 7 .0 Kırvetaguse kla P r 0 . 47 0 . Raja 53 51 nu .0 0 . 65401:001:0087 46 0 . 45 4 1 55 0 . 8 .0 0 0 . 52 50. 44 4 3 0 57. .0 0 . 0 . 43 51 .0 KORRASTATAVA ALA 4 PIIRIANDMED 9 . 0 44 5 . 0 Piiri- Koordinaadid kr punkti .0 nr X Y 51 Pılli kla 1 6539292.89 529410.37 Y=529800 45 . Orava kruusakarjr 0 50401:006:0063 2 6539410.80 529671.03 6 3 6539451.22 529760.51 Raja juurdelıige 4 6539365.30 529840.83 50301:001:0693 5 6539276.29 529745.51 46 X=6539200 6 6539228.60 529685.23 .0 . 0 0 56. 49 7 6539016.09 529813.39 .0 8 6538822.38 529649.34 50 54 .0 .0 48 Pantma 50401:006:0110 Pindala 13,24 ha 47 .0 . kr 0 47 lejıe kla Orava V lubjakivikarjr .0 46 .0 0 . 51 53 LEPPEM˜RGID: 48 0 51 . v.t ~49,4 abs m 45 . . 0 0 Meeraldise piir .0 56 0 43 . 44 .0 52. .0 55 Meeraldise teenindusmaa piir 0 49 .0 0 52 50. 43 .0 1 0 . Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number kr 44 .0 Pantma 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 52. 0 Maapinna samakırgusjoon, abs m 45 .0 Asustusksuse piir 53 .0 7 56 .0 Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus 4 6 .0 Raja v.t ~49,4 abs m (pindala ~11 ha) 65401:001:0087 .0 5 49 0 52 . 0 .0 Rohumaaks korrastatud ala veekogu mber (pindala ~2,2 ha) 55 .0 .0 54 4 0 7 . .0 48 540 . kr Maardla piir (asendiskeemil) .0 47 Vardi metskond 34 4 8 5 . 50401:001:0342 kuusk 22 0 1. 0 .0 mnd 0.28 46 .0 0 . 51 53 5 55 4 3 3 .0 . 55 0 .0 . 0 .0 45 55 . 0 4 9 .0 .0 44 kr 0 5 52 50. 4 . Vardi metskond 49 0 0 . 65401:001:0005 Vaimıisa kla M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 55 .0 kuusk 25 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; kask mnd 0.38 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024; kr 5 4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024; 5 .0 5. Kogu ala kattub tielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvndiga (vid: 62); Y=529800 Y=529400 kr 6. Kasutatud: Kırvetaguse kla - Maa-ameti pıhikaart 8 .0 56 pi nn Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 3 X=6538800 X=6538800 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 Mııdistatud: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus 29.11.2022 JOONMTKAVA: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond  skond 49 0005 N Geoloogiline lbilıige I - I’ S 001: abs m abs m PA1 0,4 dim et LEPPEM˜RGID: 0056 55,93 3,2 65401: 58 58 42,40 9,93 Meeraldise piir 005: ava Var Or 50401: 56 56 Meeraldise teenindusmaa piir 0.4 PA3 0,3 2 0.9 1: Pantma 52,90 1,7 54 50401:006:0110 54 Naabermeeraldise piir 42,40 8,5 PA3/21 0,3 0.3 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 50,27 - 3.6 52 52 - 0,9 Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number: 42,40 6,7 2.0 Plokk 1 aT aT- aktiivne tarbevaru aR- aktiivne reservvaru 1: 50 0.3 6.2 50 2 1.2 3.3 v.t. 1,5 Plokk 2 P Prognoosvaru ploki piir ja number 1.8 Plokk 13 aT 48 48 Pantma okk 12 aT 5.7 50401:006:0110 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 9.1 46 4.4 46 v.t. 2,5 m Pl Veetaseme sgavus puuraugus, m. 44 44 Eeldatav veetase prast maavara ammendamist 7.9 1:2 42 10.8 42 14.0 Kaevandamisel jetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne) 12.0 15.0 Kasvukiht 40 9.8 40 Kruusliiv Liivsavimoreen Lokaalmoreen Orava Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim 50401:005:0056 Geoloogiline lbilıige II - II’ SE skond 49 NW 0005 abs m Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim abs m PA2/21 0,5 56,36 1,6 001: 58 K08 58 54,26 1,6 0,5 dim et 55,90 Varbola kihistu kivim 42,40 10,3 65401: 54,40 1,2 Pantma 50401:006:0110 56 0.5 56 Var 0.5 PA3 PA2 0,3 Lubjakivi Plokk 11 aT 0,3 52,90 53,37 2,0 1: 1,7 2 2.1 42,40 8,5 42,40 8,67 54 54 Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi 1.7 3.7 0.3 0.3 2 1: Geoloogiliste puuraukude andmed: 52 52 2.0 2.3 2021. a puurauk: 50 v.t. 7,2 3.4 50 PA2/21 0,5 Puuraugu nr Mulla kihi paksus, m 3.3 1,6 Suudme abs kırgus, m Kruusakihi paksus, m 7.2 56,36 Kruusaploki lamam, abs m Moreenikihi paksus, m 54,26 1,6 Kasuliku kihi lamam, abs m Kasuliku kihi paksus, m 48 Plokk 13 aT 48 42,40 10,3 5.7 6.1 2022. a puurauk: 10.0 okk 12 aT 46 46 PA2 0,3 Puuraugu nr Mulla paksus, m 53,37 2,0 Suudme kırgus, abs m Moreenikihi paksus, m 42,40 8,67 Meeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m 44 12.0 44 * - vljaspool meeraldise Pl piire kasuliku kihi lamam 0.4 42 10.8 42 kihi piiri sgavus, m 12.0 12.0 40 40 15.0 Puuraugu sgavus, m j r 0063 Geoloogiliste kaevandite andmed: uusakar 006: K04 Kaevandi nr 0,6 Mullakihi paksus, m 51,11 Suudme abs kırgus, m 50401: Muu katendi paksus, m ava kr 49,51 1,0 Kasuliku kihi lasum, abs m SW Geoloogiline lbilıige III - III’ -8 NE 0.4 Kattekihi paksus, m 55,90 0,6 Or abs m abs m 1,5 53,82 58 PA-4 0,0 58 1.7 Kaevandi sgavus, m 55,90 2,1 skond 191 47,00*6,8 0195 56 K09 Pantma 56 0.6 0,4 53,58 50401:006:0110 005: 1,3 1: Plokk 1 aT 51,88 2 dim et 50401: 54 2.1 2.1 54 0.4 K04 51,11 0,6 Var PA4 0,4 1.1 52 3.8 49,51 1,0 50,40 0,6 52 42,40 7,0 1.7 0.6 M˜RKUSED: 2 1: v.t. 6,4 0.4 50 50 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 1.0 6.7 1.6 2. Kasutatud: - Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (varu seisuga 01.01.2023). 48 48 Plokk 13 aT O J. Viru markeideribroo. EGF 9776. 3.4 3. Meeraldise lamam htib ploki 13 lamamiga, mis paikneb htlasel kırgusel 42,4 abs m. 8.9 46 46 Rapla maakond Mrjamaa vald Gr lisa 2 44 44 ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 24026 7.6 42 42 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus Mııtkava: 9.0 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M hor 1:2000 40 40 E-post: [email protected] 10112 Tallinn GEOLOOGILISED M vert 1:200 JOONMTKAVA: L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ Formaat A2 0 20 50 100 m Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Laaseri Puit Koostatud: Joosepi, Varbola kla, 78203 Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2024 Mrjamaa vald, Rapla maakond