dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Käskkiri; otsusAvalik

Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

Lennuamet · 25. mai 2018
Viit
1.1-1/18/155
Registreeritud
25. mai 2018
Dokumendi liik
Käskkiri; otsus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Anni Adamson (Juhtkond, Juhtkond)

Failid

  • 📎1.1-118155 25.05.2018 Käskkiri; otsus.bdoc741 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD LENNUAMET Lennuameti peadirektori ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 25.05.2018 Märge tehtud 25.05.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/155 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 23.05.2023 Lisa 1 Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 9 LENNUAMETI RIIGISALADUSE JA SALASTATUD VÄLISTEABE KAITSE KORD I ÜLDSÄTTED 1.1. Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras (edaspidi: kord) sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõuded Lennuametis. 1.2. Korra kehtestamine on vajalik, kuna Lennuamet töötleb piiratud tasemega riigisaladust ja salastatud välisteavet. 1.3. Korra punktis 1.2. nimetatud piiratud taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisega tegelevad üksnes vastava taseme riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsuõigust omavad Lennuameti ametnikud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infrastruktuuritalituse peaspetsialist, kes vastutab Lennuameti IT eest (edaspidi: IT administraator). 1.4. Kuivõrd Lennuamet töötleb vaid piiratud taseme riigisaladusi ja salastatud välisteavet, kehtestab kord üksnes vastava taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõuded. 1.5. Konfidentsiaalse ja kõrgema tasemega salastatud teabekandjaid töödeldakse kokkuleppel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või Kaitseministeeriumi turvaalal. Lennuametisse saabunud piiratud tasemega riigisaladusest kõrgema salastatuse tasemega salastatud teabekandjad antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoiule esimesel võimalusel. 1.6. Lisaks käesolevale korrale reguleerivad Lennuametis riigisaladuse töötlemist järgmised eeskirjad: - Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe elektroonilise töötlussüsteemi turvanõuete loetelu AD 113-1/V5 (PIIRATUD); - Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe elektroonilise töötlussüsteemi turvanõuete rakendamise juhend AD 113-2/V5 (PIIRATUD). II ADMINISTRATIIVALA ULATUS 2.1. Piiratud tasemega riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemine toimub üksnes punktis 2.2. kirjeldatud administratiivalal. 2.2. Administratiivala moodustab aadressil Lõõtsa 5, Tallinn asuva kolmeteistkümnekorruselise (13) hoone neljandal (4.) korrusel olevad kabinetid, mis on Lennuameti valduses ning mis on eraldatud korruse üldkasutatavatest ruumidest lukustatud uksega. Sissepääs administratiivalale toimub kiipkaardi abil, ja vastavaid õigusi omavad üksnes Lennuameti lennundusjulgestuse osakonnas ametis olevad isikud, Lennuameti peadirektor ning Lennuameti koristaja. LENNUAMET Dokument AD 113/V6 Leht 1/5 2.3. Administratiivalale sissepääsu tagava kiipkaardi kaotamisest, kaotamiskahtlusest või muu valduse kaotamisest tuleb viivitamatult teavitada Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldajat. III VÄLJASTPOOLT SAABUVATE JA VÄLJAPOOLE SAADETAVATE SALASTATUD TEABEKANDJATE VASTUVÕTMISE JA EDASTAMISE KORD 3.1. Salastatud teabekandjate vastuvõtmine 3.1.1. Väljastpoolt saabuvad piiratud taseme riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad (edaspidi: salastatud teabekandjad) võtab vastu isik, kellele salastatud teabekandja on adresseeritud. Juhul, kui adressaadil ei ole teatud põhjusel võimalik salastatud teabekandjat isiklikult vastu võtta, võtab selle vastu vähemalt piiratud tasemega salastatud teabele juurdepääsuõigust omav isik. 3.1.2. Salastatud teabekandja vastuvõtmisel kontrollib vastuvõtja, kas saadetis on terviklik, kinnine ja avamisjälgedeta. Avatud saadetise, avamisjälgedega saadetise või vastava kahtluse korral teavitab saadetise vastuvõtja sellest viivitamata Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamise eest vastutavat isikut (edaspidi: vastutav isik). 3.1.3. Saadetise avamisel kontrollib vastuvõtja, kas salastatud teabekandjad ja neis sisalduv vastavad märgitud ühikute arvule. 3.1.4. Juhul, kui saadetise võtab vastu muu isik, kui saadetise adressaat, avab ta üksnes saadetise välispakendi, edastades sisepakendi saadetise adressaadile esimesel võimalusel. 3.1.5. Võttes aluseks punktis 3.1.4 toodu, tutvustatakse käesolevat korda Lennuameti personali juhi poolt nii dokumendihalduri, kui ka sekretär-asjaajaja ametikohal töötavale isikule allkirja vastu. 3.2. Salastatud teabekandjate edastamine 3.2.1. Isik, kelle valduses on piiratud taseme riigisaladus või salastatud välisteave (edaspidi: teabevaldaja) võib tema valduses oleva teabe edastada riigisiseselt üksnes asjassepuutuvat kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri või temast kõrgemalseisva prokuröri kirjalikul nõusolekul. Eeltoodut ei kohaldata riigisaladuse või salastatud välisteabe edastamisele Lennuameti siseselt, samuti edastamisel järgmistele asutustele / isikutele: teabe looja, Kaitsepolitseiamet, Kaitseväe Peastaap, Välisluureamet, riigi julgeoleku volitatud esindaja, kohus, Riigikogu, õiguskantsler, Riigikontroll ning Vabariigi Valitsus. 3.2.2. Salastatud teabekandja edastamine on lubatud üksnes vähemalt piiratud taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsuõigust omavale isikule. Enne salastatud teabekandja edastamist peab teabevaldaja olema veendunud, et salastatud teabekandja vastuvõtjal on vähemalt piiratud tasemel riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigus. 3.2.3. Salastatud teabekandja edastamisel lepivad teabekandja edastaja ning saaja teabekandja edastamises eelnevalt kokku. 3.2.4. Salastatud teabekandja edastamiseks kinnitab teabevaldaja salastatud teabekandja läbipaistmatusse topeltpakendisse. Salastatud teabekandja peab olema pakendatud turvaliselt viisil, mis võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamist. Vajaduse LENNUAMET Dokument AD 113/V6 Leht 2/5 korral rakendab teabevaldaja lisameetmeid pakendi sisu kaitsmiseks õigustamata isikute juurdepääsu eest. Saadetise välispakendile märgitakse saaja töötleva üksuse nimi, pakendis sisalduvate teabekandjate registreerimise numbrid ja vajaduse korral ka aadress. Saadetise sisepakendile märgitakse adressaadiks vastuvõtva töötleva üksuse salastatud teabekandjate register, samuti selles oleva teabekandja salastamistase, registreerimisnumber ja ühikute arv. 3.2.5. Salastatud teabekandjat võib edastada posti teel väljastusteatega tähtsaadetisena või isiklikult kätte toimetades. Salastatud teabekandja edastamisel posti teel, tuleb väljastusteade säilitada registri, milles salastatud teabekandjad registreeritakse, juures. 3.2.6. Salastatud teabe edastamine tehnilise sidekanali kaudu ei ole lubatud. IV SALASTATUD TEABEKANDJATE REGISTEERIMISE KORD 4.1. Salastatud teabekandjate registreerimisel juhindutakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrast. Salastatud teabekandjate üle peetakse arvestust salastatud teabekandjate registris (paberile vormistatud väljatrükk tekstitöötlusprogrammi dokumendist). Registris registreeritakse kõik Lennuametis registreerimisele kuuluvad salastatud teabekandjad. Riigisaladust ja salastatud välisteavet registreeritakse eraldi. Seejuures peab olema tagatud, et salastatud teave ei saa seeläbi teatavaks kõrvalistele isikutele. Registri pidajaks on riigisaladuse kaitse eest vastutav isik. 4.2. Registripidaja ja vajaduse korral tema asendaja määrab töötleva üksuse juht. 4.3. Salastatud teabekandja registreeritakse selle saabumise päeval. 4.4. Salastatud teabe elektroonilise töötlemise korral tuleb salastatud dokumentide paberil väljatrükid registreerida viivitamata. 4.5. Mitmes eksemplaris loodud salastatud dokumendi originaaliks loetakse dokumendi esimest eksemplari. Muid eksemplare käsitletakse ja töödeldakse koopiatena. Salastatud teabekandjast tehtud koopiat ei pea registreerima. 4.6. Registreerimisel tuleb jälgida, et registrikanne ei sisaldaks salastatud teavet. V SALASTATUD TEABEKANDJATE HOIUSTAMINE JA REPRODUTSEERIMINE 5.1. Salastatud teabekandjaid tuleb hoida võtmega suletavas seifis. 5.2. Tööajal asub seifi võti vastava seifi kasutaja käes. Töökohalt lahkudes tuleb seifi võti säilitada lukustatud kapis, kus see on kaitstud kõrvaliste isikute kätte sattumise eest. 5.3. Salastatud teabekandjad peavad pärast nende väljavõtmist seifist olema kasutaja pideva järelevalve all. Kui salastatud dokumente parajasti ei kasutata, tuleb neid hoida tühi lehekülg ülespoole või kinnikaetult. 5.4. Ruumist lahkumisel peab salastatud teabekandjad lukustama seifi. 5.5. Salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine on lubatud administratiivalal selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmega. LENNUAMET Dokument AD 113/V6 Leht 3/5 VI SALASTATUD KOOSOLEKUTE PIDAMISE KORD 6.1. Salastatud teavet käsitlevat nõupidamist, koosolekut või muud kohtumist (edaspidi: salastatud koosolek) võib pidada üksnes administratiivalal. 6.2. Salastatud koosoleku pidamisel tuleb jälgida, et koosolekuruumis toimuvat ei ole võimalik väljastpoolt näha ega kuulda. Aknad peavad olema suletud ja kardinatega kaetud. 6.3. Salastatud koosoleku korraldaja peab tagama, et koosolekule on juurdepääs üksnes neil isikutel, kellel on piiratud taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigus ning teadmisvajadus. VII SALASTATUD TEABEKANDJA HÄVITAMISE MEETOD JA KORD 7.1. Teabekandja, mille salastatus on kustunud, antakse kooskõlas arhiiviseadusega üle Rahvusarhiivile. Rahvusarhiivile ei anta üle jälitustoiminguga kogutud teavet sisaldava kustunud salastatusega teabekandja delikaatseid isikuandmeid käsitlevat osa, kui isik, kelle suhtes jälitustoiming tehti või kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati, nõuab delikaatseid isikuandmeid käsitleva teabe hävitamist ning seda teavet ei ole enam vaja avalike ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul hävitatakse teabekandja delikaatseid isikuandmeid käsitlev osa viisil, mis teeb võimatuks selles sisaldunud teabe taastamise. 7.2. Teabekandjate puhul, mille salastatus ei ole kustunud, võib hävitada üksnes: 1) salastatud teabekandjast tehtud koopia; 2) salastatud teabekandja ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui selle juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Viimasel juhul teavitatakse hävitamisest ja selle põhjusest kohe teabekandja loonud teabevaldajat, Kaitsepolitseiametit ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni; 3) mustandi pärast teabekandja koostamist, mille ettevalmistamiseks mustand koostati; 4) arhiiviväärtuseta teabekandja riigiarhivaari või tema volitatud ametniku nõusolekul; 5) teabekandja, mis ei ole arhivaal arhiiviseaduse mõistes. 7.3. Kasutuskõlbmatuks muutunud salastatud teabekandja tuleb hävitada esimesel võimalusel, välja arvatud siis, kui seda on vaja säilitada eriotstarbeks. 7.4. Salastatud paberkandja hävitamiseks kasutatav paberipurustaja purustab paberi 4 x 40 mm suurusteks tükkideks. 7.5. Teisaldatavad salvestuskandjad hävitatakse Välisluureametis. 7.6. Salastatud teabekandja hävitamises osalevatel isikutel peab olema piiratud tasemel riigisaladusele juurdepääsu õigus. 7.7. Salastatud teabekandja hävitamisel tuleb koostada salastatud teabekandja hävitamise akt, milles peavad olema märgitud: 1) salastatud teabekandjat identifitseerivad andmed; 2) teabekandja hävitanud isikute andmed; 3) hävitamismeetod. LENNUAMET Dokument AD 113/V6 Leht 4/5 7.8. Salastatud teabekandja hävitamise akti koostamata võib hävitada salastatud teabekandja registreerimata koopia. VIII SALASTATUD TEABE KAITSE PLAAN OHUOLUKORRAS 8.1. Mistahes ohuolukorra võimalikkusest esmase teabe saamisel tuleb töö salastatud teabekandjatega viivitamatult lõpetada ning sulgeda teabekandjad nende hoiustamiseks ette nähtud seifi. Kirjeldatud nõudest võib kõrvale kalduda juhul, kui vastava nõude täitmisel satuks vahetult ohtu isiku elu või tervis. IX RIIGISALADUSE KAITSE NÕUETE RIKKUMISEST TEAVITAMINE 9.1. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest, samuti mis tahes isikust, kes püüab mis tahes viisil saavutada ebaseaduslikku juurdepääsu salastatud teabele, tuleb viivitamatult teavitada vastutavat isikut. 9.2. Vastutav isik teavitab punktis 9.1. nimetatud asjaoludest asjaomaseid asutusi või isikuid vastavalt õigusaktides ettenähtule. Martin Kiuru Lennundusjulgestuse osakonna juhataja LENNUAMET Dokument AD 113/V6 Leht 5/5 25.05.2018 nr 1.1-1/18/155 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punkti 3 alusel: 1. Kinnitan: 1.1. AD 113 V6 LA riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra – lisa 1; 1.2. AD 113-1/V5 Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe elektroonilise töötlussüsteemi turvanõuete loetelu (PIIRATUD); 1.3. AD 113-2/V5 Lennuameti riigisaladuse ja salastatud välisteabe elektroonilise töötlussüsteemi turvanõuete rakendamise juhend (PIIRATUD). 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 14.01.2016 a käskkirja nr 1.1-1/16/3 p 1.1, 1.2, 1.3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Telve peadirektor
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel