Ettepanekud üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõu kohta

Ivari Rannama Teie 26.02.2026 nr 13-1/712-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 13-1/584- 2 Ettepanekud üleriigilise planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu kohta Austatud härra Rannama Tunnustame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning selle partnereid ulatusliku ja sisuka töö eest üleriigilise planeeringu eelnõu koostamisel. Üleriigilisel planeeringul ning selle elluviimise tõhususel on oluline roll Eesti regionaalarengu suunamisel, ühistranspordi edendamisel ja toidujulgeoleku tagamisel. Eriti oluliseks peame põllumajandusmaa, sh väärtusliku põllumajandusmaa, strateegilist käsitlust kui taastumatut loodusressurssi ja toidutootmise alust. Selge suund pealinnastumise pidurdamisele läbi keskustevõrgu tugevdamise, toimepiirkondade põhise loogika edendamise ning toimepiirkondade siseste ja toimepiirkondade vaheliste ühenduste parandamise annab raamistiku regionaalpoliitiliste meetmete kujundamiseks, valdkonnapoliitikate regionaalse mõju suunamiseks ning toetab käimasolevat ühistranspordireformi. Näeme, et üleriigiline planeering toetab ka tulevikuomavalitsuse kontseptsiooni. Eesti väljakutseks on omavalitsusüksuste erinev võimekus ja perspektiiv avalike teenuste (põhiteenuste) tagamisel. Seetõttu vajame uusi ja paindlikke juhtimis- ja teenuste korraldamise mudeleid, mis tuginevad koostööle või asümmeetrilistele lahendustele. Teenuspiirkondade kujundamisel saab sõltuvalt kavandatava ülesande ulatusest ja iseloomust lähtuda üleriigilise planeeringu keskuste funktsionaalsest hierarhiast. Peame oluliseks rõhutada, et üleriigilise planeeringu mõju ei kujune üksnes seatud eesmärkidest ja põhimõtetest, vaid eeskätt elluviimiskava tulemuslikust rakendamisest. See omakorda eeldab üleriigilise planeeringu selget seost riigi strateegilise planeerimise raamistiku, valdkondlike arengukavade ning rahastamisotsustega. Oleme pidanud väga oluliseks osalemist senises protsessis ning oleme valmis ka edaspidi üleriigilise planeeringu lõppversiooni ja elluviimiskava koostamisse oma parima teadmisega panustama. Esitame oma tähelepanekud ja soovitused seletuskirja eelnõu, selle lisade ning mõjude hindamise aruande kohta kirjale lisatud tabelis. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lugupidamisega Triin Kõrgmaa Kantsler (allkirjastatud digitaalselt) Lisa: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tähelepanekud ja soovitused seletuskirja eelnõu, selle lisade ning mõjude hindamise aruande kohta (17 lk). Liis Palumets 6113139 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisa. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tähelepanekud ja soovitused seletuskirja eelnõu, selle lisade ning mõjude hindamise aruande kohta Viide Senine tekst Tähelepanek, soovitus, sõnastusettepanek Seletuskirja eelnõu I. Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid Lk 6 Ruumilise arengu eesmärgid on üleriigilise Soovitame loetellu lisada (avalike) teenuste osutamise, et rõhutada, et ruumilise arengu planeeringu strateegilised sihid, mis kirjeldavad eesmärgid annavad sisulise suuna ka (avalike) teenuste kujundamiseks: „Ruumilise soovitud muutusi ja tulemuslikke seisundeid arengu eesmärgid on üleriigilise planeeringu strateegilised sihid, mis kirjeldavad soovitud põhivaldkondade kaupa. Need konkretiseerivad muutusi ja tulemuslikke seisundeid põhivaldkondade kaupa. Need konkretiseerivad visiooni ning annavad sisulise suuna asustuse, visiooni ning annavad sisulise suuna asustuse, taristu, looduskeskkonna ja majanduse taristu, looduskeskkonna ja majanduse ruumilisele ruumilisele ja (avalike) teenuste osutamise kujunemisele.“ kujunemisele. II. Ruumipoliitika põhialused 2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus Lk 8 Arvestada tuleb rahvastiku vananemisega ja Vastavate trendide puhul on tugev piirkondlik mõõde, millega arvestamine ruumiotsustes rahvastikutrendidega, juurutades ruumiotsustes on kriitilise tähtsusega, mistõttu võiks seda sõnastuses selgemalt rõhutada: vastavalt kas elukeskkonna kasvamise või „Arvestada tuleb piirkonniti erinevalt avalduva rahvastiku vananemisega ja kahanemisega kohanemise põhimõtteid. rahvastikutrendidega, juurutades ruumiotsustes vastavalt kas elukeskkonna kasvamise või kahanemisega kohanemise põhimõtteid.“ Lk 9 Joonis 3 Täiendada joonisel maa- ja ruumikasutuse osas funktsionaalse ja hoonestuse mitmekesisuse kohta käivat sõnastust selliselt, et lisaks sundliikumise vähendamisele oleks rõhutatud ka sotsiaal-majandusliku segregatsiooni vähendamise olulisus. Lk 9-10 Joonised 3-4 Joonistel lähtub tehnilise taristu kirjeldus eelkõige asustustihedusest, mitte kasvamise ega kahanemise asjaolust. Näiteks ühine vee- ja kanalisatsioonivõrk on oluline ka kahanevates linnalistes keskustes, mitte üksnes kasvavates. Kahanemisega kohanduvate piirkondade puhul on liigselt rõhutatud maapiirkondadele iseloomulikku, jättes tähelepanuta kahanevate linnade väljakutsed. 2.2 Maahõivehierarhia uute tehisalade vähendamiseks Lk 11- 3. selle võimaluse puudumisel võetakse kasutusele Punktis 3 on märgitud, et välditakse heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust. 12 ökoloogiliselt halvemas seisus maad ning välditakse Samas on järgmises punktis 4 antud võimalus, et juhul, kui eelnevad lahendused ei ole heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust; rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega. 4. juhul, kui eelnevad lahendused ei ole Sama põhimõte on väljendatud ka joonisel 5, mille kohaselt heas seisus looduslikule maale rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede ehitamine kompenseeritakse. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega. Esiteks märgime, et dokumendis on läbivalt põllumajandusmaa puhul kasutatud Joonis 5 erinevaid termineid/mõisteid/tähendusi: lisaks põllumajandusmaale „põllumaa“, „viljakas põllumaa“, „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „looduslik maa“. Palume mõisted ühtlustada ning võimalikult suure selguse huvides kasutada dokumenti läbivalt üheselt mõistetavat terminit: põllumajandusmaa (üldjuhul haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) puhul väärtusliku põllumajandusmaa ning muu põllumajandusmaa puhul põllumajandusmaa terminit. Lisaks on dokumenti läbivalt kasutatud erinevaid termineid, mis on toodud ökoloogilise või lihtsalt hea seisundiga maa kohta: näiteks „heas ökoloogilises seisus mets“ ja „heas seisus mets“, „ökoloogiline kvaliteet“ ja „ökoloogiline seisund“. Palume ka neid mõisteid arusaavalt avada või terminid ühtlustada. Teiseks on mitmeti mõistetav punktis 4 toodud väide, et „juhul, kui eelnevad lahendused ei ole rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeet- metega“. Samas ei ole nimetatud mitte ühtegi võimalikku leevendus- ja hüvitusmeedet. Muld on elutähtis ja piiratud ressurss ning seda peetakse inimese eluea mastaabis taastumatuks ja asendamatuks. See on ülioluline majanduse, keskkonna ja ühiskonna jaoks üldiselt. Seda kinnitab ka 12. novembri 2025 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2025/2360, mis käsitleb mullaseiret ja mulla vastupidavust (mullaseire direktiiv). Mõistes tegelikku olustikku ja tahtmata maaelu arengut piirata, oleme arvamusel, et looduse hüvede kadu, sh põllumajandusmaa muldade katmist, ei saa lõplikult ja äärmuslike nõuetega välistada, kuid oleme seisukohal, et punktis 4 toodud leevendus- ja hüvitusmeetmeid lubav võimalus, mille kaudu võib näiteks põllumajandusmaad, sh väärtuslikku põllumajandusmaad, hõivata muul otstarbel näiteks ehitustegevusega, on liigselt avar ja sisuliselt punktides 1–3 toodud tingimusi/nõudeid tühistav. Lõppkokkuvõttes on ju selle tulemuseks, et maa kaetakse ja muld ning selle elustik hävib lõplikult. Põllumajandusmaa hõive korral tuleb arvestada sellega, et selle mullastik on Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  taastumatu loodusressurss, mille kadu meie arvates ei ole leevendatav ega taastatav. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku eemaldada jaotises 2.2 punkt 4 või seada üldine printsiip, et eelmistes punktides toodud lahendused võib jätta rakendamata vaid erandjuhtudel (seejuures tuua näited mõistlikest eranditest või erandlikest valdkondadest) ning erandjuhtude rakendamise korral kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega (seejuures tuua meetmete kohta näited). Kolmandaks palume üheselt mõistetavuse eesmärgil korrigeerida ka sama jaotise punktis 3 toodud sõnastust järgmiselt: „selle võimaluse puudumisel võetakse kasutusele ökoloogiliselt halvemas seisus maad ning välditakse väärtusliku põllumajandusmaa, pärandniitude, väärtuslike püsirohu- maade ja heas ökoloogilises seisus metsa/heas seisus metsa kasutuselevõttu.“ Neljandaks seoses eeltoodud ettepanekutega palume korrigeerida ka joonise 5 „Maahõi- vehierarhia uute tehisalade vähendamiseks“ teksti. III. Planeerimispõhimõtted 3.1 Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala Lk 13 Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Toidujulgeoleku vaatest täiendada jaotist 3.1 järgmiselt: Eesti julgeolekupoliitika elluviimisest. „Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeolekupoliitika, sh toidujulgeoleku ja energiavarustuskindluse elluviimisest. Läbimõeldud ruumilise planeerimise kaudu vähendatakse Eesti haavatavusi nii sõjaliste kui mittesõjaliste julgeolekuohtude suhtes. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa moodustavad strateegilise ja taktikalise aluse riigikaitseks, seda sidusalt riigikaitsemaaga. Eestimaa igas piirkonnas peab säilima kohapealne toidu tootmise võimekus. Tähtis on saavutada isevarustatus: me ei sõltu imporditud taimekaitsevahenditest, väetistest, osalt ka seemnetest. Selleks on vajalik väärtuslikku põllumajandusmaa kasutuse säilimine kui kriitiline ressurss toidu tootmiseks“. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Täiendada jaotist 3.1 ka põhimõttega, et kaitseotstarbelise taristu rajamisel lähtutakse ühtlasi võimalusel ka selle ühildamisest tsiviilkasutusliku otstarbega, mis võimaldaks tagada kaitseinvesteeringutest saadava suurema kohaliku ja kogukondliku kasu. Samuti aitaks selline lähenemine tugevdada kohtade toimepidevust ja kriisikindlust. Lk 14 12. Riigi toel kaitsetööstuse arendamine toob kaasa Täiendada sõnastust järgmiselt: vajaduse täiendavate territooriumide järele, samuti „12. Riigi toel kaitsetööstuse arendamine toob kaasa vajaduse täiendavate territooriumide võivad kaasneda piirangud nende alade kasutamisel. järele, samuti võivad kaasneda piirangud nende alade kasutamisel. See nõuab See nõuab planeeringutes tasakaalu leidmist, et planeeringutes tasakaalu leidmist, et kaitsetööstuse rajatised saaksid toimida koos kaitsetööstuse rajatised saaksid toimida koos harjutusväljade ja muu vajaliku taristuga, minimeerides samal ajal mõju kohalikele harjutusväljade ja muu vajaliku taristuga, kogukondadele ja keskkonnale. Vajadusel tuleb negatiivset mõju tasakaalustada minimeerides samal ajal mõju kohalikele täiendavate investeeringute (nt uue taristu) rajamise kaudu.“ kogukondadele ja keskkonnale. 3.2 Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht Lk 15 2. Kompaktne ja ligipääsetav ruum ning säästlik Täiendada sõnastust järgmiselt: liikuvus: linnalist asustust arendatakse kompaktselt „Kompaktne ja ligipääsetav ruum ning säästlik liikuvus: linnalist asustust arendatakse ning mitmeotstarbeliselt, eelisarendades ajaloolisi kompaktselt ning mitmeotstarbeliselt, eelisarendades ajaloolisi linnasüdameid ja linnasüdameid ja hea ühistranspordiühendusega olemasoleva hea või suure potentsiaalse ühistranspordiühendusega alasid.“ alasid. 3.3 Tugevatel keskustel põhinev asustus Lk 19- Asustuse rollijaotus Kaaluda võimalust tuua üldplaneeringus keskuste hierarhia tasandite lõikes nimeliselt 20 välja need teenuste liigid, mille kättesaadavuse säilitamine nendes kohtades võib olla pikemas perspektiivis ohus, kuigi vajaks siiski ühiskondlikku kokkulepet nende säilitamiseks. Tarvis on ära märkida ka infrastruktuurilised eeldused, mis võimaldavad eri tasandi keskustel oma rolli täita. Samuti kaaluda võimalust märkida üleriigilises planeeringus ära ka toimepiirkonnad, ent seda mitte hetkeseisu, vaid arenguvajadusi arvestades, et oleks arusaadav, millist tagamaad peaks iga tasandi keskus oma funktsioonidega teenindama. Regionaalsete linnade puhul lisada asustustasandi muude põhifunktsioonide kõrvale ka regionaalsete ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuste arendamine ning piirkondlike suuremat lisandväärtust loovate ettevõtlusklastrite väljaarendamine selle ümber. Vastasel korral jääb nende regionaalmajanduslik roll prioriteetides liialt tagaplaanile. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Piirkondlike linnade funktsioone puudutavat lõiku täiendada järgnevalt: “Piirkondlikud linnad – pakuvad mitmekesiseid töökohti ja põhiteenuseid (sh gümnaasiumid, haiglad, operatiivteenused), suuremates maakonnakeskustes ka kõrgema tasandi teenuseid (kolledžid, rakenduskõrgkoolid, teatrid, kontserdimajad). Tagada tuleb head taktipõhised ühistranspordiühendused suuremate linnadega.” Piirkondlike linnade funktsioonide all tuua täiendavalt välja eluasemefondi ruumikvaliteedi ja munitsipaal-üürimajade arendamise olulisus ning suuremahulisemate regionaalsete ettevõtluskeskkonna investeeringute (sh ettevõtlus- ja tööstusalade) arendamine eelistatult piirkondlikes ja regionaalsetes keskustes või nende vahetus lähenduses, arvestades, et ühelt poolt on seal suurem tööjõupotentsiaal ettevõtetele ning teisalt suurem potentsiaal tagada mitmekülgsemad töövõimalused kogu toimepiirkonna elanikkonnale. Operatiivteenuste nagu politsei ja päästeteenuste puhul ei saa rahulduda nende paiknemisega üksnes suuremates maakonnakeskustes (see on vastuolus ka lk 23 tooduga). Väikelinnade ja suuremate maaliste keskuste puhul nimetada ka operatiivteenused, vajadusel kättesaadavuse eelduseid täiendavalt täpsustades. Operatiivteenuste koondumine üksnes piirkondlikesse linnadesse ei taga piisavalt kiiret reageerimisaega piirkondlikest linnadest kaugemates väikelinnades ning maapiirkondades. Operatiivteenuste võrk peab tagama inimeste elu ja vara kaitse kõigis asustatud piirkondades, seda põhimõtet on rõhutatud ka ptk 3.3.2.3. Samuti on vajalik täiendada rollijaotuse kirjeldust ettevõtluse osas – erinevalt piirkondlikest linnadest ning hajaasustusega maapiirkondadest on väikelinnade roll ettevõtluses ja töökohtade pakkumises kirjeldamata. Hajaasustusega maapiirkondade juures on oluline rõhutada kvaliteetsete sideühenduste tagatust väljakujunenud asustuspiirkondades, mis aitab osaliselt kompenseerida teenuste ja töökohtade kaugust ja väiksemat valikut ning seeläbi vältida maapiirkonna tühjenemist. Operatiivteenuste pakkumine on oluline ka hajaasustuspiirkondades. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Asustuse rollijaotuse kirjeldustest ei tule selgelt välja, millise asustustüübi alla loetakse suuremaid linnu ümbritsevad valglinnastunud alad – kas keskuslinnaga tihedalt seotud valglinnastunud tagamaa täidab ühiselt keskuslinnaga osa pealinna ja regionaalse linna funktsionaalsusest või käsitletakse neid mõne muu asustustüübi koosseisus. Lk 22 3. Maapiirkondades ja külakeskustes on suur osa Sõnastust täiendada järgmiselt: teenustest väikese tarbijaskonna tõttu veebipõhised „Maapiirkondades ja külakeskustes on suur osa teenustest väikese tarbijaskonna tõttu (eeldades head internetitaristut), liikuvad või veebipõhised (eeldades head internetitaristut), liikuvad ehk nõudepõhised või kohalike kohalike kogukondade poolt korraldatud. kogukondade poolt korraldatud.“ Seejuures on oluline silmas pidada, et kui riigi poliitilise valikuna seatakse nendes piirkondades teenuste tagamisel suurem roll kogukondadele endale, peab selle rolli täitmine avaliku ja erasektori asemel maapiirkondade kogukondade poolt olema samuti riigi poliitikatega piisavalt toetatud. Lk 22 3.3.2.1 Haridusvõrgustik Haridusvõrgu puhul on oluline, et lisaks sellele, et riik tagab õppekoha igale põhikoolilõpetajale, tuleb seejuures tagada noortele võimalus jätkata haridusteed oma kodumaakonnas. Oluline on, et õpingute jätkamise võimalus säiliks ka väiksemates maakondades. Gümnaasiumite ja kutsehariduskeskuste ruumilise arengu suunamise aluseks olevad põhimõtted peavad olema selgelt sätestatud, et kohalikud kogukonnad teaksid sellega arvestada ning elanikel oleks oma kodupiirkonna haridusvõimaluste osas pikaajaline kindlustunne tagatud. Lk 22 Allmärkus 4 Allmärkus põhiteenuste hea kättesaadavuse selgitamiseks jääb segaseks alevites, alevikes, kompaktsetes külades asuvate teenuste puhul. Allmärkusest võib välja lugeda, et kodulähedased põhiteenused (nt lasteaed, põhikool, raamatukogu, toidukauplus) paiknevad edaspidi üksnes väikelinnades või neist suuremates keskustes, samas peavad Lisa 1 kohaselt ka tulevikus põhiteenused olema tagatud alevites, alevikes, kompaktsetes külades ning jääma samuti 15-30 minuti jalgsi-rattaga liikumisraadiusse. Palume viia allmärkuse sisu kooskõlla Lisaga 1. Lk 23 a. Politsei ja piirivalve teenused peavad olema Lause jääb sellises sõnastuses segaseks ning tuleks ümber sõnastada, sest määratlust elanikele kättesaadavad kõigis maakondades, sh “kõigis maakondades” saab erinevalt defineerida (kas piisab sellest, kui on väiksemates keskustes. maakonnakeskuses või peab olema tagatud kogu maakonnas). Samuti on segane, kas „sh väiksemates keskustes“ viitab väiksemate maakondade keskustele või muudele keskustele maakonnakeskuse kõrval. Sarnaselt päästeteenuste võrgustikule peaks politsei ja piirivalve kui teenus katma kogu Eesti. Kui aga soov on käsitleda ka nende füüsilist Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  igapäevast kohalolekut (jaoskonnad, kordonid), siis tuleks seda täiendavalt vastavalt täpsustada. 3.4 Elurikkad kompaktsed asulad Lk 25 2. Eelisarendatakse linnade ja asulate keskusalasid* Täiendada sõnastust järgmiselt: ning hea ühistranspordiühendusega piirkondi „Eelisarendatakse linnade ja asulate keskusalasid* ning olemasoleva hea või suure potentsiaalse ühistranspordiühendusega piirkondi.“ Lk 26 b. Kahanemisega kohanevates piirkondades on vaja Eluasemete kättesaadavuse osas kahanemisega kohanevates piirkondades on lisaks tõsta eluasemete kvaliteeti ja üüripindade seletuskirjas välja toodud olemasolevate eluasemete kvaliteedi ja üüripindade kättesaadavust, eelistades ajalooliselt väärtuslikke kättesaadavuse tagamisele võtmetähtsusega elamufondi uuenemistempo tõstmine. ja/või keskses asukohas paiknevaid eluasemeid. Suutmatus täna kahanemisega kohanevates piirkondades piisavas tempos elamufondi uuendada on pikaajalises vaates täiendavaks päästikuks pealinnastumisele. Soovitame ühtlasi kaaluda punkti 7 viimist planeeringu elluviimiskavva, kuna see läheb detailsuselt põhimõtete kehtestamisest märksa kaugemale. Lk 26 a. /…/ Eesmärgiks on saavutada elurikka Täpsustada, mida tähendab, et elurikka linnalooduse võrk on tajutav igas skaalas. linnalooduse võrk, mis ulatub linnas kõikjale ning on tajutav igas skaalas. 3.5 Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades Lk 28- 3.5.1 Ettevõtluse arendamine Teeme ettepaneku täiendada jaotist kolme täiendava põhimõttega ettevõtluse ruumiliseks 29 kavandamiseks: o kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi (ettevõtlusinkubaatorid, T&A keskused, ülikoolid ja regionaalsed kolledžid, muu tugisüsteem) arendamine toimub eelkõige regionaalsetes ja piisavate eeldustega piirkondlikes keskustes. Seda viisil, et see toetab kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse arengut ka keskuste tagamaal kogu toimepiirkonna ulatuses; o Strateegilise tähtsusega suurinvesteeringute ja tööstusalade arendamisel eelistatakse pealinnaregiooni asemel regionaalseid ja piirkondlikke keskusi (sh nende lähialad) või ÜRP 2050 keskuste hierarhias madalaimat taset, millel on võimekus täita konkreetse ettevõtmise edukaks toimimiseks vajalikud tingimused (nt olemas vajalik tööjõud, ühendused, tooraine, logistika ja tugiteenused); o Soodustatakse enam koha- ja piirkonnapõhiste ressursside/eelduste (looduslikud, Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  kultuurilised, inimesed-oskused) tõhusamat ja lisaväärtust suurendavat kasutuselevõttu majandustegevuses, võimaldades sellest maksimaalset piirkondlikku ja kohapealset kasu. Lk 28 1. on oluline mitmekesisus, mis toimib läbi ruumi Teeme ettepaneku täiendada sõnastust järgmiselt: kooskasutuse – äri- ja tootmisalade ning linnades „on oluline mitmekesisus, mis toimib läbi ruumi kooskasutuse – äri- ja tootmisalade ning (sh eriti linnakeskustes) ka elu- ja töökohtade linnades (sh eriti linnakeskustes) ka elu- ja töökohtade põimituse. Ruumi mitmekesisus põimituse. Mitmekesisus soosib turvalisust, sest soosib turvalisust, sest toetab piirkonna ööpäevaringset kasutust, suurendab selle toetab piirkonna ööpäevaringset kasutust. atraktiivsust nii elanikele kui ettevõtetele ning aitab vältida sotsiaalset segregatsiooni Elukohtade vahetus läheduses tuleb arvestada linnaruumis ja sellega kaasnevaid probleeme. Elukohtade vahetus läheduses tuleb kaasnevate mõjude leevendamise vajadusega; arvestada ka tootmisalade kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamise vajadusega;“. Lk 28- 2. võetakse kasutusele pruunalad; Peatüki 3.5.1 punktide 2 ja 11 ja peatükk 3.5.2 punktide 3 asemel või kõrval võiks selguse 29 11. kaalutakse täpsemate riigitasandi planeeringute ja konkreetsuse huvides sõnastada ühe keskse punktina maahõive hierarhia printsiipidest koostamise käigus n-ö nullalade perspektiivset lähtumise vajalikkuse ettevõtluse ja tootmisalade arendamisel. kasutust ettevõtluse arendamiseks, eriti regioonides, kus rohevõrgustik on ulatuslik ja hõlmab halvas seisundis ökosüsteeme (nt Ida-Virumaa). 3. on linnades ja linnalähedasemates piirkondades eelistatud tööstuse paiknemine n-ö pruunaladel või ökoloogiliselt halvas seisundis maadel. 3.6 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana Lk 30- 3.6.2 Väärtuslikud maastikud Lisada peatükki viide väärtuslike maastike säilimise seostele asustuse ja inimtegevusega 31 (sh põllumajandusega) ning tuua välja, kas ja mil juhul on väärtuslike maastike säilitamiseks vajalik asustuse ja inimtegevuse säilimine samas piirkonnas. Lk 31 3.6.3 Väärtuslikel põllumajandusmaad Jaotises 3.6.3 toodud tingimused on ebaselged. 1. Väärtuslikud põllumajandusmaad hoitakse põllumajanduslikus kasutuses, et tagada kohapealse Punktis 1 on seatud nõue, et väärtuslikud põllumajandusmaad hoitakse toidutootmise võimekus. põllumajanduslikus kasutuses, et tagada kohapealse toidutootmise võimekus ning 2. Välditakse väärtuslike põllumajandusmaade punktiga 2 on lisatud ebamäärane ja punktis 1 toodud tingimust leevendav/põhjendamatult ulatuslikku killustamist ehitustegevuse või muude tühistav väide: „välditakse väärtuslike põllumajandusmaade ulatuslikku killustamist püsivalt maad muutvate tegevuste poolt. ehitustegevuse või muude püsivalt maad muutvate tegevuste poolt.“ Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Jaotises 3.6 „Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana“ on toodud põhjalikud ülevaated ja tingimused/nõuded rohevõrgustike ja väärtus- like maastike kohta. Samas jaotises 3.6.3 toodud tingimused väärtusliku põllumajandus- maa kohta on aga napisõnalised ega ole eelnimetatud väärtustega võrreldes kaalukad ja selgesõnalised. Oleme nõus, et väärtuslikke põllumajandusmaa massiive ei tohiks ei ehitustegevuse ega muude tegevustega killustada, kuid siinjuures jääb ebaselgeks, milline ulatus või tähendus saab olla „ulatuslikul killustamisel“. Teeme ettepaneku sõnastada punkt 2 järgmiselt: „2. Kui erandkorras hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad ehitustegevuse või muude tegevustega, tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tükeldamist ja peab säilima ülejäänud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi põllumajanduslikul eesmärgil kasutamise võimalus“. Selgusetu on, miks on antud punktis toodud kitsendus, et väärtuslike põllumajandusmaade hoidmine on üksnes kohapealse toidutootmise võimekuse tagamiseks; Selgusetu on, kas väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimused on samad, mida kavandatakse jaotises 2.2 toodud maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks ehk kas jaotises 3.4 „Elurikkad kompaktsed alad“ seatud nõuded (linnad hoitakse kompakt- sena – linnaline asustus ei laiene põllu- ja metsamaade ega looduslike aladele arvelt. Elamuarendus kavandatakse koos sotsiaalse ja tehnilise taristu ning ühenduste tagami- sega. Maaliste piirkondade areng toimub traditsioonilisi asustusmustreid hoides ning põllu- ja metsamassiive säilitades. Järgitakse maahõivehierarhiat vt ptk 2.2) kehtivad ka põllumajandusmaade, sh väärtusliku põllumajandusmaa, kohta. Toetades jaotises 3.4 toodud nõudeid, leiame, et sarnased nõuded on asjakohased seada ka jaotises 3.6.3 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ väärtuslike põllumajandusmaade kohta. Lisaks jääb ebaselgeks, kas leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamise võimalus kehtib ja kompaktsete asulate arendamise puhul. Palume seda täpsustada, pidades silmas meie Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  eeltoodud arvamust, et välistada tuleks võimalus hõivata viljakaid/väärtuslikke põllumajandusmaid ja muu põllumajandusmaa puhul rakendada asjakohaseid leevendus- ja hüvitusmeetmeid. Märgime, et Advokaadibüroo Sorainen OÜ poolt käesoleval aastal valminud õiguslikus analüüsis „VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA KASUTAMISE JA KAITSE TAGAMISE ÕIGUSLIKUD PÕHIMÕTTED“ on jaotises 5.1. „Ettepanekud üleriigilise planeeringu eesmärkide ja põhimõtete sisustamiseks ning selle elluviimiseks (P)“ toodud mitmed soovitused ja põhimõtted. Leiame, et olulisim nendest on järeldused, et „üleriigiline planeering on väärtusliku põllumajandusmaa säilimise suunanäitaja“, „riigil on võimalik otsustada, et väärtuslike põllumajandusmaade kaitse on oluline ja et seda on vajalik ÜRPi elluviimise raames uurida. ÜRP koostajal on kohustus uurida kõiki olulisi asjaolusid“ ning et „üleriigilises planeeringus tuleb selgemalt välja tuua, kas väärtuslike põllumajandusmaade säilimine ja toimimine on riigi huvi ning kes selle eest vastutab.“ Nimetatud uuring on esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna vastavatele ametnikele. Palume hinnata nimetatud uuringu soovitusi ja põhimõtteid ning võimalusel nendega arvestada. 3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus Lk 32 3.7.1 Liikuvuse üldised põhimõtted Täiendada loetelu põhimõttega kavandada liikuvust toimepiirkondade põhiselt, arvestades seejuures keskuste tagamaa ulatust ning keskus-tagamaa vahelisi liikuvusvajadusi. Ühistranspordi kavandamisel ei tohi takistuseks olla KOV ega maakonnapiirid. Lk 32 2. Keskustes ja nende läheduses on esmatähtsad Teeme ettepaneku viidata lisaks jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga liikumisele ka säästvad ja aktiivsed liikumisviisid (liikumine muude kergliikurite kasutamisele. jalgsi, rattaga, ühistranspordiga). Lk 32 4. Toimepiirkondade keskustes paiknevatesse töö- Täiendada sõnastust järgmiselt: ja teenuskohtadesse peab olema võimalik tagamaalt „Lähimas suuremas keskuses (pealinn, regionaalsed linnad, piirkondlikud linnad) jõuda kuni tunniajase ühistranspordisõiduga või paiknevatesse töö- ja teenuskohtadesse peab olema võimalik tagamaalt jõuda mõlemal erinevaid liikumisviise mugavalt kombineerides. suunal töö ja teenuste ajalise rütmiga sobivalt kuni tunniajase ühistranspordisõiduga või erinevaid liikumisviise mugavalt kombineerides.“ Lk 32 5. Transpordivõrgustikud on omavahel seotud. Täiendada sõnastust järgmiselt: „Eri liikumisviiside transpordivõrgustikud on omavahel seotud.“ Lk 32 6. Võimaliku era- ja avaliku sektori Punktides on viidatud Saaremaa püsiühendusele, Tallinn-Helsingi tunnelile ning Sillamäe Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  koostööprojektina on pikemas plaanis kavas sadamale. Palume selgitada, kas üleriigilise planeeringuga tehakse ettepanek nende Saaremaa püsiühenduse rajamine. ühenduste rajamiseks või ettepanek reserveerida maa juhuks, kui nende ühenduste 7. Üle-euroopalise transpordivõrgustiku ühe osana rajamine peaks kaugemas tulevikus osutuma otstarbekaks. Kaaluda, millise on pikemas perspektiivis kavas Tallinn-Helsingi detailsusastmega peaks kirjeldus olema eelnõu tekstis ning millise osa võiks viia tunneli väljaarendamine. elluviimiskavva. 8. Rahvusvahelisi ühendusi tagavad transpordisõlmed on eelkõige pealinnas ja regionaalsetes linnades ja mereäärsetes väikekeskustes (Paldiski, Sillamäe). Lk 33 11. Suurematesse linnadesse rajatakse Tegevuste sisu kirjeldus on liialt detailne võrreldes ülejäänud tekstiga. Ettepanek on teksti multimodaalsed liikuvuskeskused, mis üldistada ning lisada detailid lähiajal planeeritavate investeeringute kohta elluviimise integreerivad erinevad transpordiliigid ja -teenused kavasse. (nt linnadevahelised bussiliinid, maakonna- ja linnaliinid, rongi-, lennu- ja laevaliiklus, samuti auto- ja rattaliiklus). Esmajärjekorras rajatakse need suurematesse linnadesse suunduvate rongiühenduste ja magistraalide äärde, näiteks Tallinnas Tartu mnt (Ülemiste), Pärnu mnt (Laagri/ Pääsküla), Järve ja Haabersti piirkond. Samuti on meede asjakohane Tartus, Pärnus ja Narvas. Kohalikul tasandil rajatakse linnasiseseid (sh nt Tallinna Kristiine ümberistumissõlm) ja vallasiseseid liikuvuskeskuseid, kus integreeritakse vähemaid transporditüüpe, kuid mille kaudu tagatakse head kiired ühendused peamiste sihtkohtadega. Lk 33 3.7.2 Raudteed ja rööbastransport Märgime, et selles jaotises ja mitmel muul puhul on eelnõu tekstis kasutatud määratlust “pikemas perspektiivis rajatakse/tehakse/tagatakse”. Eelnõu võiks nendel puhkudel olla ajamääratlustes selgesõnalisem. Lk 33 4. Rööbastransporti arendatakse läbimõeldult Täpsustada, millist rööbastransporti on silmas peetud - kas ka rongiliiklust. Viimasel juhul Tallinna ja Tartu linnapiirkondades (linnad ja võib punktiga öeldud eesmärk olla eksitav ja anda mõista, justkui raudteetransporti lähivallad). väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi enam läbimõeldult ei arendata. Lk 33 5. Ida-Viru linnastu linnade paremaks Teeme ettepaneku jätta tekstist välja „pikemas perspektiivis“ ja sõnastada punkt Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  omavaheliseks sidumiseks tihendatakse pikemas järgmiselt: perspektiivis kohalikku rongiliiklust. 5. Ida-Viru linnastu linnade paremaks omavaheliseks sidumiseks tihendatakse kohalikku rongiliiklust.“ Ei ole põhjust lükata Ida-Viru linnastu omavahelist paremat sidumist määramatusse tulevikku. Teisalt kaaluda, kas sellise detailsusega tegevus oleks mõistlikum kajastada elluviimiskavas. Lk 33 3.7.3 Rattaga ja jalgsi liikumine Lause on liialt üldistav ega arvesta sellega, et ka kasvavates piirkondades võib olla väga 2. /…/ Kasvamisega kohanevates piirkondades ei erineva liikluskoormusega teid. Eelkõige peaks segakasutusega jalgratta- ja jalgteede kavandata vaikimisi segakasutusega jalgratta- ja eelistamine või vältimine tulenema liikluskoormusest, ka kahanevates piirkondades, mitte jalgteid. kasvamise või kahanemise asjaolu endaga. Lk 33 4. Eestit katab rattateede võrgustik, mis tagab Täiendada lauset järgmiselt: taskukohase ja tervisliku liikumisvõimaluse. “Eestit katab rattateede võrgustik, mis tagab taskukohase ja tervisliku liikumisvõimaluse. Esmatähtsad on asulate sisesed oluliste sihtkohtade Esmatähtsad on asulate sisesed oluliste sihtkohtade (sh ühistranspordipeatused, (sh ühistranspordipeatused) vahelised ühendused. ettevõtlus- ja tööstusalad, koolid, lasteaiad jm olulisemad teenusasutused) vahelised /…/ ühendused”. Lk 34 3.7.4 Maanteetransport Peame oluliseks, et seda põhimõtet rakendataks ka asulaid läbivate põhi- ja tugimaanteede 4. Asulates toimub liikumisruumi puhul. ümberkujundamine, et see arvestaks paremini jalakäijate ja ratturite vajadustega ning toetaks eri liikumisviiside tasakaalu. Vähendatakse sõiduautode parkimisnorme, et kasutada ruumi tõhusamalt ja tagada eluasemete taskukohasus. Lk 34- 3.7.5 Veeliiklus Jääb selgusetuks, kas senise sadamate võrgu säilimist eesmärgistades peetakse silmas 35 1. Säilib senine sadamate võrk. Juhul, kui tekib üksnes joonisel 8 kajastatud suuremaid reisi- ja kaubasadamaid või ka kogu vajadus uute väikesadamate rajamiseks, väikesadamate võrgustikku. Arvestades, et väikesadamate ning rannakultuuri kavandatakse need olemasolevatele asustusaladele väärtustamise teema on käsitletud ka punktis 3.9, on ettepanek kajastada kogu (tiheasulatesse või nende lähedusse). väikesadamate temaatika üksnes seal. Joonis 8 Lk 34 3.7.6 Õhuliiklus Palume täpsustada, milliseid toimivana hoidmist vajavaid lennuühendusi ÜRP silmas 1. Majanduse konkurentsivõime tagamiseks peab, kas üksnes rahvusvahelisi või ka riigi siseseid ühendusi suursaartega ning millistest hoitakse Eesti lennuühendused toimivana. lennujaamadest lähtuvaid rahvusvahelisi lennuühendusi tuleb riigieelarve toel hoida toimivana – kas üksnes Tallinnast või ka Tartust ja Pärnust. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Lk 35 Joonis 8 Ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel on valitud droonide asukohad kaardil. Punkti 3.7.6 alapunkti 3 kohaselt tuleb droonide stardi- ja maandumiskohad ning laadimispunktid alles kavandada täpsemates planeeringutes koos neid kasutatavate valdkondadega, nt logistikakeskuste, haiglate, tööstusalade, maapiirkondade teenuskorraldusega. Ettepanek on droone joonisele 8 mitte lisada, kui selle taga ei ole selget ruumilist vaadet. Ülejäänud joonisele märgitud objektid ja trassid on seotud konkreetsete asukohtadega. 3.8 Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu Lk 36- 3.8.2 Energeetika Teeme ettepaneku täpsustada kaugkütte võrku puudutavaid põhimõtteid, eristades 37 seejuures kasvavaid ja kahanevaid piirkondi ning tasakaalustades elanike maksevõimet, süsteemi toimepidevust ning ressursitõhusust. Lk 38 3.8.4 Sidevõrgustik Täiendada sõnastust järgmiselt: “Oluline on kiire internetiühenduse tagamine nii 4. Oluline on kiire internetiühenduse tagamine nii peamistes transpordikoridorides kui ka turutõrkepiirkondades, et soodustada ettevõtluse peamistes transpordikoridorides kui ka arengut, (kaug)töötamise võimalusi ja leevendada kohapealset teenusvaegust. /…/” turutõrkepiirkondades, et soodustada ettevõtluse arengut, (kaug)töötamise võimalusi ja leevendada kohapealset teenusvaegust. /…/ 3.9 Tugev mere ja maismaa seos Lk 40 Oluline on asustuse säilimine suurematel saartel ja Täiendada lauset järgmiselt: nende toimivad vee- ja õhutranspordiühendused „Oluline on asustuse säilimine suurematel saartel, kus on välja kujunenud aastaringselt ülejäänud Eestiga. elav kogukond, ja nende saarte toimivad vee- ja õhutranspordiühendused ülejäänud Eestiga.“ V. Mõisted Lk 43 Kahanemisega kohanevad piirkonnad Kahanemisega kohanevate piirkondade määratlemisel tuleks arvestada tööhõive määra püsimist alla Eesti keskmise pikema ajaperioodi jooksul kui ainult üks aasta (nt vähemalt 3 viimase aasta jooksul), et tagada pikemaajaliste trendide arvestamine juhuslike aastaste kõikumiste asemel. Lk 44 Kasvamisega kohanevad piirkonnad Soovitame sarnaselt kahanevate piirkondadega määratleda ka siin täpsemad tunnused. Rahvaarvu kasvu tunnuse puhul võiks arvestada ühest aastast pikemat kasvuperioodi, vältimaks üheaastaste juhuslike kõikumiste arvestamist. Samuti võiks täpsemalt määratleda majanduse intensiivistumise tunnused, täpsustades, millist statistilist näitajat (nt SKP/lisandväärtuse kasv, registreeritud ettevõtete arvu kasv) ja millist intensiivistumise määra täpsemalt arvestatakse millise ajalise perioodi jooksul. Lk 44 Kodulähedased põhiteenused Teeme ettepaneku käsitleda postiteenust laiemalt posti- ja pakiteenusena. Posti- ja Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  pakiteenused on juba täna tihedalt põimunud ning pakiteenuseid on võimalik kasutada nii era- kui avalike teenuste ühe väljundina (nt e-kaubandus, riiklike dokumentide edastamine jms). Mõiste „kogukonnateenused“ järel on sulgudes viidatud nt raamatukoguteenusele, samas on see mõiste kasutusel ka kogukonna liikmete poolt kogukonnale osutatavate teenuste kirjeldamisel. Ettepanek on muuta mõiste selgitust ning vältida mõiste kasutamist selles kontekstis. Lk 48 Toimepiirkond Leiame, et definitsioonis on tarvis täpsustada, millise ulatusega toimepiirkondi silmas Keskuslinna, väiksemate linnade ja maapiirkonna peetakse. toimiv tervik, mida seob igapäevane pendelränne. Toimepiirkonna arendamise eesmärk on pakkuda Kuna eelnõu seletuskirjas viidatakse (joonealuses, lk 20) „Asustuse arengustsenaariumide mitmekesist elukeskkonda, siduda erinevad koonduuringule“, mis kirjeldatud kriteeriumide põhjal määrab Tallinna toimepiirkonna asustustüübid ühtseks süsteemiks ning selle kaudu ulatuseks pool Eestit Peipsi järvest Väinamereni (ÜRP asustuse arengustsenaariumide tasakaalustada pealinnastumise survet, toetades koonduuring, joonis 2.1.1), siis ilma täpsustamata jääb selgusetuks, millise ulatusega samas regionaalset elujõulisust ja teenuste toimepiirkondadest üleriigilise planeeringu rakendamise kontekstis räägitakse. kättesaadavust üle Eesti. Kriteeriumide põhjal tuvastatud toimepiirkonnad näitavad hetkeseisu ühe konkreetse Üldjuhul loetakse toimepiirkonda kuuluvaks ala, definitsiooni alusel, ent ei anna suunist soovitava olukorra kohta. kus 15–30% (vastavalt nõrk või tugev seotus) tööealisest elanikkonnast on igapäevases tööalases Sellest tulenevalt teeme ettepaneku liikuvuse ja eriti regulaarse pendelrändega seotud pendelrändes keskuslinna. teemade käsitlemisel ja suuniste sõnastamisel lähtuda varasemalt (ehk toimepiirkondade analüüsi põhjal) paika pandud keskuste gravitatsioonilisest tagamaast (näiteks suuremate keskuste puhul võib lähtuda 1-tunnisest tagamaast, väiksemate keskuste puhul pooletunnisest jne) -- umbes nii nagu on toodud ÜRPi asustuse arengustsenaariumide koonduuringus (vt lk 188 tabel 3.1.4). Seletuskirja lisa 1. Asulasiseste tüüpide tabel Lk 55 Liikuvus Selgitada, milles seisneb erinevus mitmekesiste liikuvusvõimaluste (äärelinn, väikelinn, asula) ja erinevate liikumisvõimaluste (eeslinn/valglinn) vahel. Lk 56 Taristu Täpsustada, kas looduspõhiste veelahenduste all on silmas peetud sademevee ärajuhtimise lahendusi. Taristu all võiks olla kajastatud nii ühisveevärk ja -kanalisatsioon kui kaugküte erinevates asustustüüpides. Seletuskirja lisa 2. Elluviimiskava Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Palju on elluviimise kava eelnõus vähese konkreetsusastmega tegevusi. Tegevusi tuleks tegevusplaanis veel läbivalt sõnastada konkreetsemaks ja vältida tegevuste nimetamist, mida nagunii ellu viiakse ning millel ei ole toodud välja selget ruumilist väljundit. Juhul kui ÜRPi elluviimiskavas otsustatakse tuua välja juba elluviimisel olevaid valdkondlikke tegevusi, millel on oluline ruumiline mõju, tuleks elluviimiskavas sõnastada tegevuse selgem ruumiline fookus või ÜRPi ruumilise arengu eesmärkidesse või planeerimispõhimõtetesse panustav siht/lähenemine, millega ÜRP annab vastavale tegevusele ruumilise arengu suunamise vaatenurgast selge täiendava lisandväärtuse. Selleks, et kindlustada ÜRPi eesmärkide ja planeerimispõhimõtete edasist tõhusamat rakendamist võiks elluviimiskavas tuua eraldiseisva tegevusena välja ka täpsemate aluste määratlemise asjakohastes õigusaktides ja riigi strateegilise planeerimise käsiraamatus selle kohta, milline on ÜRP-i roll riigi strateegilise planeerimise raamistikus ning kuidas tuleb tagada ÜRP-ga arvestamine üleriigilise strateegia, riigi valdkonna arengukavade ja nende programmide aga ka regionaalsete ja kohalike arengukavade koostamisel. Soovitame lisada elluviimiskava ühe osana ka elluviimise korralduse, elluviimiskava uuendamise ja seire korralduse kirjelduse. Samuti soovitame elluviimiskavas viidata ajaraamile – millise ajalise perspektiiviga tegevused selles kajastatakse. Tegevussuund 1: keskuste tugevdamine ja konkurentsivõime tõstmine Lk 60- Tegevus 1: ühenduvuste ja sidevõrkude arendamine Ühenduvuste ja sidevõrkude arendamine - mõõdik “Elanike arv idapiiri äärsetes 61 omavalitsustes” on selle tegevussuunaga võrdlemisi kaudselt seotud mõjumõõdik. Selle kõrval või asemel võiks veel kaaluda täiendavate seiremõõdikute lisamist, mis väljendaksid selgemalt asustussüsteemi ühenduste kvaliteeti. Näiteks keskuste vaheliste ja keskus-tagamaa vaheliste ühistranspordi ühenduste arv/sagedus, rahvusvaheliste otseühendustega kohtade ja ühenduste arv/sagedus, ühistransporditeenusega rahulolu (minuomavalitsus.ee mõõdik). Juhime ka tähelepanu, et idapiirialade temaatikat ei ole eelnõu seletuskirjas mainitud. Vastava mõõdiku kasutamine eeldaks teema eelnevat kajastamist, sest asustuse säilimine idapiiri äärsetel aladel on oluline. Lk 62 Tegevus 3: mitmekesise ettevõtluse sihitud Soovitame täpsustada tegevust “regionaalsed ettevõtluse mitmekesistamise toetamine strateegiad/programmid”. Kas silmas on peetud eelkõige piirkondlike arengulepete väljatöötamist ja rakendamist regionaalse ettevõtluse ja konkurentsivõime tugevdamiseks? Tegevuse “ettevõtlusalade kaardistuse tulemuste avalikustamine (allalaetavate kaardikihtide vormis)” jõupingutus ja lisandväärtus on liiga väike, et seda prioriteetse ÜRPi elluviimiskava tegevusena esile tõsta juhul, kui tööstusalade analüüs ja kaardistus on ise juba teostatud tegevus. Pigem võiks ühendada selle tegevuse eelnõu tegevuse 3 Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  viimase alategevusega, nähes ette “(regionaalsete) tööstusalade väljaarendamise toetamise tuginedes töötusalade kaardistuse/analüüsi tulemustele”. Samuti võiks täiendava alategevusena näha ette regionaalsete ülikoolide jt teadmahuka ettevõtluse ja innovatsioonisüsteemi piirkondlike asutuste (sh kutseõppeasutused, teaduspargid, innovatsioonikeskused) koostöö ja võimekuse tugevdamise piirkondliku ettevõtluse arendamisel. Tegevussuund 2: ruumisäästlik ja kestlik maakasutus Lk 62- Tegevus 1: maahõivehierarhia mudeli rakendamine Tegevusele on kavandatud kaks põhimõõdikut: 63 - Põhimõõdik 4. Tehisalade pindala – maahõive peamine jälgija. - Põhimõõdik 7. Tehisalade osakaal rohevõrgustikes – ökoloogilise kvaliteedi säilimise toetamine Teeme ettepaneku lisada järgmine põhimõõdik: „Tehisalade pindala põllumajandusmaal, sh väärtuslikul põllumajandusmaal – toidujulgeoleku tagamise kindlustamine“. LK 63- Tegevus 2: kompaktse asustuse soosimine Praegusel kujul toodud mõõdikute seos kompaktse asustuse arenguga on liiga kaudne. Sh 64 põhimõõdik 5. tühjade eluruumide osakaal. Kuigi nõustume, et tihendamine ja hoonefondi uuendamine vähendab tühjenevate hoonete hulka, ei võimalda see teha otse järeldusi linnaruumi tihendamise kohta. Põhimõõdik 3. elukeskkonnaga rahulolu ei pruugi kajastada rahulolu kompaktse ruumi ja sellega kaasnevate eeliste osas. Põhimõõdik 8. liikumisviiside jaotumine – kui on eeldatud, et lühemad vahemaad väljenduvad kestlike liikumisviiside suuremas kasutuses, tuleks siin mõõdikuks seada eelkõige säästvate liikumisviiside, eriti jalgsi ja jalgrattaga liikumiste osatähtsus. Lk 64 Tegevus 3: linnaregioonide terviklik planeerimine Hetkel on elluviimise kavas sisustamata fokuseeritud tegevustik keskuslinnade ning arengu juhtimine võimestamiseks toimepiirkondade majanduse arengu vedaja ja teenuskeskustena üleriigiliselt tasakaalustatuma ruumilise arengu toetamiseks ja liialt pealinnakeskse arengu ohjamiseks. See peaks olema ÜRPi eesmärke arvestades üks kesksemaid tegevussuundi elluviimiskavas. Prioriteetse alategevusena võiks siin kindlasti rõhutatult tuua välja ka läbivalt ÜRP 2050 põhimõtetest ja suunistest lähtumise ELi 2028+ finantsperioodi fondide meetmete kujundamisel. Ühe alamtegevusena võiks lisada ka “Targa linna“ jm uuenduslike ruumilahenduste ning andmepõhise ja intelligentsel andme-analüütikal põhineva (linna)planeerimise Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  arendamise”. Alamtegevus “maapiirkondade liikuvusvõimaluste innovatsioonivormide kaardistus ja rakendamine” tuleks püstitada selgemalt kesksete lahendustena ÜT reformi kontekstis tagamaa ja keskuste vahelisi liikumisvajaduste tagamiseks (taktipõhine liinivõrk, keskuste suunaliste põhiliinide sidumine nõudetranspordi lahendustega hajaasustuses jmt). Alamtegevuse “regioonipõhine käsitlus täpsemates riigitasandi planeeringutes” võiks sõnastada täpsemalt, nt “linnaregioonipõhise käsitluse keskne kasutamine riigitasandi planeeringutes”. Eraldi mõõdikuna võiks lisada ka kõigi toimepiirkondade keskuste rahvaarvu ning töökohtade ja rahvaarvu suhtarvu muutuse jälgimise (hindamaks selle toimimist ja potentsiaali tööjõuareaali ja laiema tõmbekeskusena). Tegevussuund 3: täpsemate riigitasandi planeeringute koostamine Lk 66 Tegevus 1: toimepiirkondade ülevaate/profiili Palume lisada alamtegevusena ruumiandmete kogumise ja ristkasutuse loomine süstematiseerimine, mis võimaldaks analüüsida valdkonnapoliitikate mõju üleriigilise planeeringu elluviimisele. Mõjude hindamise aruanne Toetame mõjude hindamise aruande eelnõus toodud järeldusi ja soovitusi väärtusliku põllumajandusmaa kohta. Samas mõjutavad muud tegevused (eriti igasugune ehitustegevus) ka muud põllumajandusmaad, k.a väärtuslikke püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi. Palume hindajal hinnata, kas ja millises ulatuses mõjutab ÜRPis kavandatud põllumajandusmaad ja selle võimalikku kasutusest väljaminekut ja sellega kaasnevaid mõjusid loodusele ja toiduga varustatusele. Palume ühtlustada mõjude hindamise aruande peatükki 4.11 Majanduskeskkonna elujõulisuse ja regionaalne tasakaalustatuse kohta, et oleks üheselt mõistetav hindajate seisukoht kavandatava planeeringulahenduse suhtes, mis puudutab keskuste nomenklatuuri ja hierarhiat. Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734