Protokoll

Saatja: [email protected] Saaja: "Kliimaministeerium" <[email protected]>, [email protected], "info - MKM" <[email protected]>, "Maa- ja Ruumiamet" <[email protected]> Teema: Uuringu „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika välja töötamine ja nende üleriigiline kaardistamine“ viies kohtumine (23.04.2026 13:09 nr 1-2/26/10) Kuupäev: 2026-04-23 13:57 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi: Uuringu „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika välja töötamine ja nende üleriigiline kaardistamine“ viies kohtumine (23.04.2026 13:09 nr 1-2/26/10). Lugupidamisega Keskkonnaagentuur Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn [email protected] www.keskkonnaagentuur.ee PROTOKOLL Uuringu „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika väljatöötamine ja nende üleriigiline kaardistamine“ viies kohtumine MS Teams 23. aprill 2026 nr 1-2/26/10 Toimumise aeg: 14.04.2026 Algus kell 9.00, lõpp kell 10.10 Juhatas: Janika Laht (Keskkonnaagentuur) Protokollis: Kadri Raudvere (SA Eesti Teadusagentuur) Võtsid osa: Janika Laht (Keskkonnaagentuur, KAUR), Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool, EMÜ), Aire Rihe (Kliimaministeerium – KLIM), Kärt Metsoja (EMÜ), Pille Metspalu (Hendrikson DGE), Birgit Trik (EMÜ), Marii Järve (EMÜ), Aki Kadulin (EMÜ), Annika Arro (MARU), Eeva-Anette Värk (EMÜ), Eike Lepmets (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, REM), Margit Tennokene (KLIM), Andres Levald (MKM), Tiit Oidjärv (MKM), Ivari Rannama (MKM), Antti Pääsukene (MKM), Raul Sampaio de Lima (EMÜ), Eva-Maria Aitsam (Hendrikson DGE), Liis Lumisalu (KLIM), Mairit Saar (KAUR), Kadri Raudvere (Eesti Teadusagentuur, ETAG) Päevakord 1. Uuringumeeskonna ülevaade senisest kaardistusest ja kitsaskohtadest metoodika väljatöötamisel 2. Järgmised sammud 1. Uuringumeeskonna ülevaade senisest kaardistusest ja kitsaskohtadest metoodika väljatöötamisel Uuringumeeskonnast Evelin Jürgenson ja Veronika Ilsjan andsid ülevaate, kuhu kaardistamismetoodika loomise ja testimisega on jõutud. Nende ettekanne on lisatud protokollile (lisa 1). Kaardistamise metoodika puhul on tegeletud valdavalt kahe suure teemaga: unaralade kaardistamise ning KOV-ide kaasamisega metoodika testimiseks. 1.1. Evelin Jürgenson andis ülevaate unaralade kaardistamisest. - Analüüsi selgrooks on katastriandmed ja ETAK. Analüüsiühikuks katastripiirid. - Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. a seisuga, andmeuuendust ei toimu. Siinkohal oleks lahenduseks kanda kaardile olemasolevad  andmed ja kaasata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljas oleku valideerimiseks. - Jääkreostusobjektide andmestik ei sisalda infot kasutuses/kasutusest välja olemise kohta, seetõttu ei pruugi enamus neist olla unaralad. Lahenduse otsimine jätkub. - Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte, kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet. Jäätmekäitluskohti ei käsitleta käesolevas etapis unaralade kaardistuse osana. - Kombineerides katastriandmeid ja ehitiste infot tuvastatakse selliste võimalike unaralade esinemine, kus ühe katastriüksuse piires on ainult varemed või vundamendid. Kui tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ-st, kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb tabelis märge „osaliselt unarala“. 1.2. KOV-ide kaasamisest andis ülevaate Veronika Ilsjan Testimisse kaasati kolm KOV-i: Viljandi linn, Tartu vald ja Kadrina vald. Testimise käigus ilmnesid mitmed probleemid: - PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV-ide kohta. - Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala mõiste on laiem. - Kuidas kaardistada, kui ala on olnud intensiivses kasutuses, aga osa on juba välja arendatud, st turg on ennast reguleerinud? - Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, omanikuks vald, midagi on tehtud, aga tulemus on ajutine või osaline, enam ei tööta või veel ei tööta? - Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, sest eraomanik ei tegutse, on läinud pankroti vms? Uuringumeeskond pakkus igale probleemile lahendusettepanekuid (vt lisa 1), aga ootab tagasisidet ja täiendavaid mõtteid. Juhtkomisjoni liikmed (Tiit Oidjärv ja Aire Rihe) rõhutasid, et üle-eestiline andmestik on kõige olulisem, mida uuringuga saada soovitakse. Uuringumeeskond kinnitas, et üle-eestiline kaardikiht kindlasti tuleb, küsimus on selle täpsuses ja milliseid andmeid on sinna võimalik veel saada. Kolmes KOV-is tehtud testimised aitavad leida võimalikke probleemkohti ning tulemust täpsemaks timmida. Aire Rihe rõhutas vajadust kaardistusmetoodikas vaadata ka ökosüsteemiteenuseid – kas seda on võimalik kaardistada, sest praegu on see metoodikast välja jäänud, samas definitsioonis ja mullaseire direktiivis on sees. Ivari Rannama soovitas suurte katastriüksuste puhul, kus ühes nurgas on mingi vare, teises nurgas aga toimiv hoone, uurida võimalust lisada juurde tunnus, kas alaga seoses on mingi plaan. Plaane puudutav info peaks lähiajal registris kajastuma ja enne 31. oktoobrit jõuaks ehk neid andmeid kasutada. Samuti tuleks täpsustada unaralaks lugemise nn unarusse jätmise ajaperspektiiv, kuna kaardistust ei ole võimalik jooksvalt uuendada. Evelin Jürgensoni sõnul sellega tegeletakse. Ivari Rannamaa soovitas kasutada rahvastikuregistrit registreeritud elanike tuvastamiseks 2 (3) võimalikel unaraladel. Evelin Jürgensoni sõnul võib rahvastikuregistrist andmete saamisega olla probleeme ja uurib, kas ministeeriumite kaudu oleks võimalik neid andmeid saada. Elektritarbimise andmete kasutamist samal eesmärgil on uuritud, need on tasulised. 2. Järgmised sammud - Otsustati jätkata liikumist praeguses suunas. Uuringumeeskond jagab Sharepoint’i kaudu tänase ettekande materjale ning ootab kirjalikku tagasisidet ja täiendusi senisele kaardistusele ja probleemkohtadele. Tähtaeg 17.04. - Arutelu tänastel teemadel jätkatakse järgmisel koosolekul, Janika Laht tegeleb koosoleku aja leidmisega Lisa 1. Uuringumeeskonna ettekanne. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Janika Laht Kadri Raudvere Juhtkomisjoni juht, KAUR Koosoleku protokollija, ETAG 3 (3)  Pruunalade uuring „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika välja töötamine ja nende üleriigiline kaardistamine“ Juhtkomisjoni koosolek 14.04.2026 Ülevaade projektist ja käesolevast tegevusest Evelin Jürgenson 2/32  MIDA? Uuringu eesmärk ja ülesanded 1. KONTSEPTSIOON JA MÕISTE 27. oktoober 31. oktoober 2025 2. KAARDISTAMISE METOODIKA 2026 määratleda pruunalade 3. KAARDIKIHID töötada välja (brownfields) mõiste metoodika sh luua tehnilised üleriigiliseks ja GIS-töövood ning ruumiliselt täpseks uue metoodika abil kaardistamiseks uus pruunalade ruumiandmestik (kaardikihid). Seosed teiste andmete ja Huvigruppide kaasamine Rahvusvaheline kogemus algatustega 3/32  MILLAL? Aja- ja tegevuskava Tegevus 2025 2026 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Lähtearuande koostamine X Rahvusvahelise praktikate analüüs X X X Pruunalade kontseptsiooni loomine ja X X X definitsiooni määratlemine Kaardistamiseks vajalike andmestike ja X X X metoodikate ülevaade Töökoosolekud huvigruppidega, kaasamine X X X X X X X X X Kaardistusmetoodika loomine ja testimine X X X X X X X (piloot) Andmestiku koostamine ja valideerimine X X X X X X X Vahearuande koostamine ja esitamine X 01.03. Pruunalade kontseptsiooni täpsustamine (nt X X X X X X X tüpoloogia) Kaardikihtide koostamine kokkulepitud X X X X X X X metoodika alusel Tulemuste täpsustamine ja lõppandmestik X X X X X X X Lõpparuande koostamine ja esitamine 31.10. Avalikustamine X 4/32  KES? Uuringus osalejad Täitjad: Tellija: EMÜ ja KAUR, KLIM, Hendrikson REM, MKM DGE Huvirühmad: Riigiasutused, KOVd, Pruunalade kasutajad 5/32 Uurimisülesanne 1: Pruunalade kontseptsiooni loomine, mõiste defineerimine Võimalik unarala on: • maa mille muld on varasema kasutuse tõttu muudetud tehislikuks või saastunud ja mille võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid on vähenenud, ja • mis on tänaseks kasutusest väljas, ja • mille korduskasutusse suunamise võimalused vajavad analüüsi 6/32 Uurimisülesanne 2: Kaardistamise metoodika • Pakume välja andmed ja metoodika, mida on otstarbekas kasutada töö käigus kokku lepitud definitsioonile vastavate võimalike unaralade/(lähteülesandes pruunalade) kaardistamiseks • Koostame üleriigilise ruumiandmestiku võimalike unaralade paiknemise kohta • Lähtume: • kokku lepitud kontseptsioonist (vahearuandes) • olemasolevatest üleriigilise katvusega andmetest • korduvkasutatavuse loogikast 7/32 Uurimisülesanne 2: Kaardistusmetoodika ja kaardikihtide loomine Läbiv tegevus: Uuringu teostaja kirjeldab ja põhjendab kaardikihtide loomisel pakutavat lähenemist (kasutatavaid andmestikke ja metoodikaid, sh nende kasutamise kitsaskohti), kooskõlastab selle tellijaga ning loob kokkulepitud metoodikale vastava ruumiandmestiku. Tegevus nr 1 Tegevus nr 2 Olemasolevate andmete analüüs Kaardistamise metoodika Tegevus nr 3 Suures osa tehtud, Esmane sisend Kaardikihid ja vahearuandes ptk 3.2, tabel massanalüüsist (KÜ kiht + andmestruktuur 6, ptk 3.4. ETAK + inventuurid) ja selle testimine 8/32 Tegevus nr 2: Kaardistamise metoodika Järgnevalt käsitleme: • Unaralade kaardistamine • KOV’ide kaasamine 9/32 Unaralade kaardistamine Evelin Jürgenson 10/32 Lähtekohad • Analüüsi selgrooks on katastriandmed + ETAK • Analüüsiühikuks on katastriüksus • Katastripiirid (ruumikuju) + sihtotstarve (alla laaditud 03.02.2026) • ETAK: • Andmed geoandmebaasina ETAK andmemudeli järgi alates 2008 • Andmestik samasuguse andmestruktuuriga alates aastast 2009 • Töötame suuremalt jaolt vektorandmetega 11/32 12/32 Kaevandusalad - vastavalt kaasamise käigus täpsustunud kontseptsioonile • Keskkonnaministri määrus 09.02.2026 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“, LISA1 – kokku 13 sellist ala selgelt piiritletud pindobjektina kantud kaardile. • Kliimaministeeriumist saadud Korrastamata ja mahajäetud karjääride nimekiri objekti keskosa koordinaatide ja/või katastrinumbriga. Kanname kaardile 63 „punase“ ja 49 „kollase“ kategooria alad. 13/32 Endised militaarobjektid • Uuringu „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“ lõpparuanne (2018) ja militaarobjektide koondtabeli andmed • Uuringu koostas Eesti Muinsuskaitse Selts. Tellija Kultuuriministeerium, rahastajad Kultuuriministeerium ja Eesti Teadusagentuur RITA programmi raames • 186 nõukogude perioodist pärit objekti 179 katastriüksuse peal (laskepesadest tuumalõhkepeade hoidlateni), millel juures märge, et ei ole kasutuses Probleem: Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. aasta seisuga, andmeuuendust ei toimu. Lahendusettepanek: Kanname kaardile olemasolevad andmed ja kaasame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljasoleku valideerimiseks. 14/32 Jääkreostusalad EELISes kokku 267 jääkreostusobjekti, kui eemaldada need, kus staatuseks on märgitud „likvideeritud“ jääb 137 objekti (nii punkt- kui pindobjektid). Probleem: Jääkreostusobjektide andmestik ei sisalda infot kasutuses/kasutusest väljas olemise kohta, seetõttu ei pruugi enamus neist olla unaralad (Viljandi kaasus). Jätkame analüüse teistes KOV’ides ja otsime lahendust. 15/32 Jäätmekäitluskohad • Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS jäätmekäitluskohtade register, enam kui 8000 kirjet, kõige juures märge „Töötav“ – st ei ole unaralad • EELISes 1216 arhiveeritud jäätmekäitluskohta Probleem: Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte, kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet. Lahendusettepanek: Arvestades andmestiku piiranguid ei käsitleta jäätmekäitluskohti käesolevas etapis unaralade kaardistuse osana. 16/32 17/32  Ajakohase ETAKi varemed ja vundamendid Kombineerides katastriandmeid ja ehitiste infot tuvastatakse selliste võimalike unaralade esinemine, kus ühe katastriüksuse piires on ainult varemed või vundamendid https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf 18/32 Ajaline võrdlus ETAK 2009 vs 2026: lammutatud ehitiste ala, kus täna ehitised puuduvad • 2009 oli hoone, täna pole ühtegi hoonet, rajatist + tehnilised välistused 15/20 ETAKi hoonete ja rajatiste põhiste unarala tunnustega katastriüksused sihtotstarvete lõikes Sihtotstarve Arv Pindala (ha) Seisuga 03.02.2026: MAATULUNDUSMAA 16 164 50 1071 • 775 960 KÜ KAITSEALUNE_MAA 178 43 615 TRANSPORDIMAA 3 458 7 512 • pindala 4 533 899 ha RIIGIKAITSEMAA 111 3 595 ULDKASUTATAV_MAA 1 127 3 498 ELAMUMAA 6 245 2 585 Esmasele sõelale jääb: TOOTMISMAA 2 524 2 508 • 4% KÜ arvust TURBATOOSTUSMAA 6 1 582 MAETOOSTUSMAA 64 1 549 • 12% pindalast SIHTOTSTARBETA_MAA 1 389 1 544 ARIMAA 855 421 JAATMEHOIDLA_MAA 87 295 UHISKONDLIKE_EHITISTE_MAA 310 294 Kokku 32 518 570 069 20/32  Näide • 75101:007:0160 • Maatulundusmaa 100% • ETAKi mets, muu lage, märgala, veekogu ja harivtav maa • Riigiomand, RMK • Pindala u 5 000 ha • Üksikute vundamentide/varemete pindala u 50 – 100 m2 (0,0002% KÜ pindalast) Probleem: tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ’st. Lahendusettepanek: Kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb andmetabelis märge „osaliselt unarala“. 21/32 KOV’ide kaasamise ettekanne Veronika Ilsjan 22/32 Senine parim praktika Eestis – mahajäetud alade kaardistamine Valgas 2014 Alusandmed maakatastrist ja EHR-st. Paikvaatlus: visuaalse hinnagu andmine iga krundi kasutuse kohta, et selekteerida välja vakantsed alad ja määrata nende tüüp (4). Andmeanalüüs Katastriüksuste Lisaks: Elanike Paikvaatlus ja liigitamine nimekiri küsitlus (CircUse) Paikvaatluse maht oli suur, andmeid analüüsiks praegu rohkem kui 10 aastat tagasi (sh kaldaerofotod, planeeringute andmed) Testime 3 KOV’is: Viljandi linn, Tartu vald, Kadrina vald 23/32 KOV-de kaasamine kaardistamisel Test 3 KOVis Esmane sisend Parendatud massanalüüsi Detailne analüüs ja massanalüüsist (KÜ+ETAK metoodika ja analüüsitum hinnang ja inventuurid) sisend Test 3 KOVis Test 3 KOVis Analüüsimetoodika ja Esmane sisend KOV-lt kui Detailne analüüs ja täiendava analüüsi maakasutuse eksperdilt hinnang vajadus Anname üle koondatud info Pakume metoodilisi Ettepanek 76-le KOV’ile X KOV’i kohta, aga ei suuniseid andmete märkida alad kaardile analüüsi detailselt täpsustamiseks 24/32 Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis I Algandmed ja puhastus Esmane sisend massanalüüsist sh 10 KÜ dubleeritud - (tuli välja mitmest = 168 KÜ analüüsi (ETAK ja inventuurid) päringust) 178 KÜ 8 kattus Esmane sisend KOV-lt kui maakasutuse sh 8 KÜ kattus esmase eksperdilt - massanalüüsi sisendiga = 27 KÜ analüüsi 35 KÜ 25/32  Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis II Analüüs tk VÕIMALIK TUNNUS SO ÜP/DP/EHR Asukoht 1 KÜ töötav naftabaas Ärimaa (jääkreostus_p) Jääkreostus, aga ei ole unarala 97 KÜ ootel krundid arendusalal Elamumaa, mõni DP olemas (jääkreostus_a) transpordimaa KOV/ÜP otsus, et jääb roheliseks 4 KÜ roheala Üldkasutatav maa ÜP järgi jäetakse roheliseks 13 KÜ ootel krunt (sh GAP ehk lünk) Elamu-, äri- või olemas kehtiv DP tootmismaa 4 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), Elamu-, äri- või ÜP järgi hoonestatav, Atraktiivne asukoht vajab DP tootmismaa DP puudub arenduseks Turg reguleerib, ei vaja sekkumist 1 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), Elamu-, äri- või ÜP järgi hoonestatav, Atraktiivne asukoht, muinsuskaitsepiirangud tootmismaa DP puudub/olemas Muinsuskaitse 1 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), Elamu-, äri- või ÜP järgi hoonestatav, Atraktiivne asukoht omanik ei tegutse tootmismaa DP puudub/olemas Mis infot on vaja hinnangu Mis vajab täpsustamist 168 KÜ + 27 KÜ analüüsi andmiseks? paikvaatlusel? UNARALA 5 KÜ potentsiaal kogumina, SO Sihtotstarbeta Tulevik ebaselge, puuduvad meetmed maa sekkumiseta jäävad sekkumiseks (garaažid) unarusse 1 KÜ maareformi reservmaa SO Sihtotstarbeta maa Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis Ilmes 2 probleemi Probleem: PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV-de kohta. Lahendusettepanek: Planeeringu (ÜP, DP) andmete ja EHR andmetega kontrollimise teeme ainult 3 test-KOV-s, kus koondame info käsitsi. Ülejäänud KOVdes me seda ei tee, aga kirjeldame analüüsi töövoo. Probleem: Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala mõiste on laiem. Lahendusettepanek: Anname erinevat tüüpi aladele erinevad tunnused, aga me ei jäta neid välja. Hiljem saame täpsustada, mis on ja mis ei ole unarala. 27/32 Mõiste: võimalik (eeldatav) unarala Maa • mille muld on varasema kasutuse tõttu muudetud tehislikuks või saastunud ja mille võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid on vähenenud, ja • mis on tänaseks kasutusest väljas, ja • mille korduskasutusse suunamise võimalused vajavad analüüsi Ka 3 KOV-ga koostöös tuvastame Võimalikud unaralad, ei tee veel tulevase kasutuse analüüse. Saame täpsemad ja puhastatumad andmed. Saame esmase hinnangu, mis on KOV seisukoht ala tulevase kasutuse kohta. Saame kaudse hinnangu unaruse põhjuste ja sekkumise vajaduste kohta. 28/32  Tartu valla kaasused 1/3 – osaliselt arendatud Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on olnud intensiivses kasutuses, aga osa on juba välja arendatud, st turg on ennast reguleerinud? Lahendusettepanek: Kui ala arendustegevused ei ole veel lõpetatud ja lõpetamist ergutaks sekkumine mõne meetme näol, siis kaardistame võimaliku unaralana selle osa, mis on veel arendamata Arendus lõpetatud (ei ole enam unarala): - Saadjärve külas endine lautade ala, täna elamupiirkond - Kuusisoo tööstuspark, endine kalkunifarm Arendus pooleli (on unarala arendamata osas) - Vahi tööstuspark – I–II etapist 80% valmis, III etappi alles ehitatakse tänavaid - Raadi lennuväli – osa leidnud uue kasutuse, osa mitte, „potentsiaalsed krundid“ - Vudila mängumaa – endine vutifarm, osaliselt välja arendatud, „potentsiaalselt arendatav“ 29/32  Tartu valla kaasused 2/3 – valla omand Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, omanikuks vald, midagi on tehtud, aga tulemus on ajutine või osaline, enam ei tööta või veel ei tööta? Lahendusettepanek: Pigem kaardistada unaralana, lisada täpsustav märge, hiljem täpsustame. Rendileping 5 aastaks (on unarala) - Piirissaare, Tooni küla, klubihoone – oli võssa kasvanud, valla omandis, sõlmiti 5 aastane üürileping. Vald kaalub müüki. Kasutusel kohvikuna, mille käive ei võimalda hoonet korda teha. Ettevalmistatud arendus (kas on või ei ole, kas midagi peab veel tegema?) - Vahi 63, endine vetkeskus, valla omandis. Vald tegi DP, ca 8 KÜ-d enampakkumisel kolmandat korda, otsivad 1 arendajat, seni pole õnnestunud. - Raadi kütusehoidlani viiv endine raudtee – valla omandis, liiprid üles võetud, potentsiaalne ligipääsutee, „potentsiaalne tee“ 30/32  Tartu valla kaasused 3/3 - eraomandis Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, sest eraomanik ei tegutse, on läinud pankroti vms? Lahendusettepanek: Kaardistame unaralana, tunnusega „Omanik ei tegutse “. Põhjused võivad olla erinevad. Kui on teada, saab lisada: „muinsuskaitse“, „pankrot“, „turunõudluse puudus“, „huvi puudus“ vms. - Raadi kütusehoidla – eraomandis, omanik midagi toimetab, ÜP järgi ärimaa „potentsiaalne ärikrunt“ - Endine laudkompleks Maarja Magdaleenas - vahepeal oli paadiosade ja paatide tootmine, aga läks pankrotti. - Endine Piimakoda/meierei Maarja Magdaleenas - vanad seadmed sees, eraomanik hoiab algupärases seisus. Muinsuskaitse? - Vana laudakompleks Kukulinnas - projektirahadega tehti midagi korda, ei läinud tööle, omanikud vahetunud. - Soontaga mõis – omanik ei ela Eestis. Huvilisi on käinud, suur ala, sobiks golfiks jne. - Kukulinna mõis – nii muinsuskaitse kui looduskaitse, midagi ei toimu. Probleem Lahendusettepanek Endistel militaarobjektidel on hinnatud Kanname kaardile olemasolevad andmed ja kasutusest väljas olemist 2017. aasta seisuga, kaasame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse andmeuuendust ei toimu. kasutusest väljasoleku valideerimiseks. Jäätmekäitluskohtade olemasolevate Arvestades andmestiku piiranguid ei käsitleta andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid jäätmekäitluskohti käesolevas etapis unaralade objekte, kus saastatus kujutab endast kaardistuse osana. keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet. Tehislikuks on muudetud väga väike osa Kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb suurest KÜ’st. andmetabelis märge „osaliselt unarala“. PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt Planeeringu (ÜP, DP) andmete ja EHR andmetega ühtlases kvaliteedis kõikide KOV’ide kohta. kontrollimise teeme ainult 3 test-KOV-s, kus koondame info käsitsi. Ülejäänud KOVdes me seda ei tee, aga kirjeldame analüüsi töövoo. Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et Anname erinevat tüüpi aladele erinevad unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise tunnused, aga me ei jäta neid välja. vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala käsitlus on laiem.