RT-Ehitus Teie 08.04.2026 ja 19.03.2026
[email protected]
Meie 30.04.2026 nr 13-5/1275-2
Vastus pöördumistele
Esitasite 19.03.2026 ja 08.04.2026 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)
pöördumised, milles soovite teada, millistele õiguslikele alustele tuginedes on võimalik
üldplaneeringus määratud roheala asukohta muuta ilma üldplaneeringut muutmata.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Raeremmelga 11 katastriüksus osaliselt väikeelamumaa ja
osaliselt roheala maakasutuse juhtotstarbega alal. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 kohaselt on
üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS seletuskirja ja
kohaliku omavalitsuse (KOV) praktika kohaselt loetakse arendustegevus üldjuhul
üldplaneeringuga kooskõlas olevaks, kui üldplaneeringuga määratud juhtotstarve säilib vähemalt
51% ulatuses.
Käesoleval juhul ei vähendata piirkonnas roheala maakasutuse juhtotstarvet, vaid muudetakse
vähesel määral väikeelamumaa ja roheala vahelist piiri viisil, mis säilitab juhtotstarvete osakaalud.
Sellist tegevust saab ja loetakse KOV praktikas tihti üldplaneeringu kohaseks.
Tulenevalt selle üldistustasandist ei ole üldplaneeringu eesmärgiks konkreetse maa-ala kasutamise
otstarvete konkreetne kindlaksmääramine, vaid üldisema maakasutuse juhtotstarbe määramine.
On tavapärane, et detailsemat lahendust koostades kasutusotstarvete piirid täpsustuvad
juhtotstarbe sees.
Piirkond kuulus varasemalt Tartu maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku koosseisu.
Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku täpsustatud ja antud piirkond
maakonna tasandi rohevõrgustikust välja arvatud. Emajõgi on määratud kohaliku tasandi
rohekoridoriks. Täpsustatud on, et linnalises keskkonnas on võrgustiku elementideks muuhulgas
lisaks veel parkmetsad, pargid, tänavahaljastus, kalmistud, supelrannad, puhke-, spordi- ja
kultuurirajatiste maa-alad, linnaaiandusmaad, looduslikud haljasmaad, kaitsehaljastuse maa-ala
elurajoonide kaitseks, haljastus hoonestatud kruntidel. Planeeringute andmekogus on ala endiselt
näidatud maakonna rohevõrgustiku alana, kuna seda käsitleti omal ajal maakonnaplaneeringu
täpsustusena, mida maakonnaplaneeringusse sisse ei kantud. Rohevõrgustiku puhul tuleb lähtuda
üldplaneeringu põhilahendusest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ka juhul, kui tegemist oleks maakonna tasandi rohevõrgustikuga, ei ole rohevõrgustiku puhul
tegemist konkreetse ehituskeelualaga, vaid arendustegevuse kavandamisel tuleb säilitada
rohevõrgustiku toimimine. Märgime, et ka maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku
toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, kuid nende
geograafiline asukoht võib nihkuda. Maakonnaplaneeringu täpsusastmes kavandatud piire tuleb
sisuliselt detailsemal tasandil alati täpsustada ja antud juhul on muudatused pigem vähetähtsad.
PlanS § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks rohevõrgustiku asukoha
ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine. Tartu linna üldplaneeringus on sätestatud, et
rohelise võrgustiku alal tuleb üldplaneeringule järgnevatel tegevustel arvestada, et võrk peab
toimima. Seega peab KOV muudatuse tegemisel kaaluma ja hindama, kas rohevõrgustik säilitab
oma toimivuse.
Üldplaneeringu kohaselt on roheala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult
kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala,
kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m2 ehitusealuse pindalaga
ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole
sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb
juurdepääs hooldustehnikale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Lisad:
Lisaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet, Tartu Linnavalitsus
Ahto Pahk
+372 5307 2548,
[email protected]
2 (2)