Infopäring

Luigelahe tn 5a ÄS PÄ Hobuseraua tn 10 UR E DE Kuljuse tn 19 N NE AEG Luigelahe tn 6 JU UT US Elulõnga tn 6 AJ STL I I VÕ Luigelahe tn 7 EV Hobuseraua tn 12 Luigelahe tn 9 H2 1668 m² H1 Luigelahe tn 11 Luigelahe tn 14 1596 m² H3 Põhjatamme pst 2 2493 m² Põhjatamme pst 1 Kiigemäe tn 2 P (HOBUAUTOD, Luigelahe tänav T1 TREILERID) Hobuseraua tn 14 Luigelahe tn 13 EV Luigelahe tn 16 OT Hipodroomi tn 11 P EV Luigelahe tn 15 Luigelahe tn 18 Hobuseraua tn 16 (K T Ü R LA IB Ü ST Ü A N JA D ) Luigelahe tn 17 Luigelahe tn 20 Hobuseraua tn 18 Koidutähe tn 1 Koidutähe tn 3 Hobuseraua tn 11 Hobuseraua tn 20 H VÄLJAK 3 T R IB Luigelahe tn 19 Hipodroomi tn 3e Ü Ü N P Hobuseraua tn 13 (K Luigelahe tn 22 Ü Hobuseraua tn 22 LA Luigelahe tn 23 ST A JA D ) VÄLJAK 2 Luigelahe tn 24 Hobuseraua tn 15 Luigelahe tn 25 Hobuseraua tn 24 P (K Luigelahe tn 26 E Ü E LA T Hobuseraua tn 23 3. 5 U ST S 3. 0 A Ä JA 5. Luigelahe tn 27 Ä 0 P Raeremmelga tn 9 Hobuseraua tn 17 D E ) D Lepalinnu tn 4 R U VÄLJAK 1 JU Lepalinnu tn 2 U 50 34. Hobuseraua tn 21 R 80 34. Luigelahe tn 29 A b t. 7 en K e .7 V t ri 7 4 K o 3 .8 7 0 3 E .8 EV 3 7 3 IT 4 .8 85 34. 3 2 4 .8 K 3 kr. K 1 93 34. E 1 2 U .4 P 3 7 9 37.50 ID 59 34. b .4 77 34. e (R 12950 7 3 t. Lug iea lhe 31 3 Hobuseraua tn 26 Luigelahe tn 31 .5 ) 7 Õ 1 35.8 3 2 A A. K 0005 .0 79517:028: D S 5 K 59 34. . JU TT 3 N JA V Hobuseraua tn 19 T kr. II Y = 07 35. P-2 A 37.20 U A AL G T E 3056 m² 44 34. 99 34. D M M T R A D R E S R 02 E LA 35. 34 34. X = 3800 KI - 340 R A E 35 34. E 5 P P Ü .2 7 4 Ä t. 3 .2 (K O 3 4 8 .1 37.15 3 .8 Ä e 6 6 38 34. 52 34. Lepalinnu tn 3 3 b 3 A. 01 35. SU 50 36. 3 6 .9 2 P 20 35. 41 35. Lepalinnu tn 1 T P-2 40 34. E 9 1 35.9 .7 8 07 35. E 36. .5 4 36 Raeremmelga tn 3 6 80 3 43 34. 3 .6 6 91 3 3 3 6 . 9 33. 4 4 6 3 36 .8 .2 6 33. 91 .8 .9 emme g l atn 1A 7 .4 4 8 6 Raer 6 37.09 3 3 85 3 34. 0:0001 79517:01 91 35. Kesakanni tn 1 6 .2 1 20 35. 36 35. 51 36. 76 34. 1 35.7 36 36. K 0 .4 3 5 Raeremmelga tänav T1 K 6 .1 3 34.12 1 76 35. Hobuseraua tn 28 g KOPLID SÄ 8 a EV .4 1392 m² ra 4 7 3 aakannitn 1A .4 IL 99 34. 26 35. Kes 4 Hobuseraua tn 32 z7:038:0019 n1 3 7951 Kesakannit IV i E 07 35. KI - 464 44 36. d 2 Raeremmelga tn 7 79517:038:0007 t. 04 35. 86 35. 55 34. e A 39 35. b 20 35. 3 5 0 LL .3 .8 06 35. 3 5 6 A. 5 .3 3 3 Raeremmelga tn 2 E 3 Kesakanni tn 4 E 5 1 35.3 3. 9 .0 5 3 .7 , 2 3 5 5 g l n1 at 5 .9 Raeremme . P (KÜLASTAJAD) 3 0 H 06 35. 4 2 K 20 35. A. 50 35. 5. 0 3 79517:043:0003 O 3 5 E 1 35.9 50 35. t. .1 36. B 34 5 8 87 35. e .4 b U 44 36. 5 2 3266 m² 3 .4 5 ST 53 36. 3 33 35. 3 01 36. 5 .3 04 36. 4 Hobuseraua tn 30 KI - 272 E Raeremmelga tn 5 35.28 20 35. 3 5 .4 1 82 35. 20 36. 50 36. LI 05 35. 1 36.7 36 36. IK 99 35. 36. 06 46 36. U 7 06 36. .0 5 M 3 8 75 35. 96 .0 36. K 63 35. 5 K IN 3 3 Kesakanni tänav T 1668 m² 89 34. 5 .6 75 35. Raeremmelga tn 11 (RATSAKESKUSELE) E 39 35. 3 5 .5 7 4 94 35. 1354 m² K 68 35. K 2178 m² 2 58 35. KI - 339 47 35. 63 35. KI - 436 89 34. 35 35. 56 35. Ä 86 35. .5 Raeremmelga tn 4 03 A. KOKKU ELAMUKRUNDID 21033 M² Kesakanni tn 3 . 0 2 Raeremmelga tn 5 86 34. 63 ELAMUÜHIKUT . 5 5 79517:010:0007 61 35. P (HOBUAUTOD, . 1 KOORMUSINDEKS (KI) - 334 TREILERID) E2 Raeremmelga tn 1 1668 m² Raeremmelga 6-ga 3391 m² liidetav 79517:043:0003 KI - 283 1563 m² 2483 m² (ümberkruntimine 2260 m² tänavamaaga) KI - 391 KI - 310 KI - 377 Raeremmelga tn 13 E1 1596 m² Raeremmelga tn 6 Ranna pst 31 E3 SR 2493 m² 1 a 0m lunehaj laa slakoi rdor EV 8. 8 39.8 Ranna pst 29 Ranna puiestee T23 EV Ranna pst 40 22. Rannakajaka tn 5 Raeremmelga tn 15 Ranna pst 42 5 7.0 5.0 27. 5.0 Ranna pst 27 LS 9 12 2. . 3 5 . TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 01.04.2025 nr 229 Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Emajõe Kuningriik OÜ on esitanud ettepaneku algatada Raeremmelga tn 9 krundi osa, Raeremmelga tn 11 krundi ja Raeremmelga tn 13 krundi detailplaneering eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus kaksik- ja ridaelamute rajamiseks. Soovitakse rajada 24 hoonet - 7 paarismaja ja 17 ridaelamut (kokku 74 eluruumi), kokku hoonete ehitisealune pind ca 5476 m², suletud netopind 7400 m². Lisaks tehakse ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega. Olemasolev olukord Planeeringuala suurusega ligikaudu 6,5 ha asub Ihaste linnaosas. Raeremmelga tn 9 katastriüksuse (kü) sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Ehitisregistri andmetel asub krundil 1914 m² suuruse ehitisealuse pinnaga maneež ja harjutusväljakud. Raeremmelga tn 11 kü sihtotstarve on üldkasutatav maa, ala on hoonestamata. Raeremmelga tn 13 hoonestamata kü sihtotstarve on elamumaa. Juurdepääs kruntidele toimub Raeremmelga tänava kaudu. Naabruses asuvad üksikelamud, Ihaste Ratsaspordikeskus, roheala ja Emajõgi. Elamukrundi suurused on vahemikus 930 - 1895 m². Planeeringualale ulatub Anne-Ihaste veehaarde sanitaarkaitseala, kus vastavalt veeseadusele on majandustegevus keelatud. Keskkonnaministeerium on 18.06.2004 kirjaga nr 16-6/4785-2 vähendanud Emajõe kalda ehituskeeluvööndi Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringu alusel kogu planeeringuala ulatuses (st ka Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11) 50 meetrini põhikaardile kantud veekogu piirist alates. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 30.0 kuni 33.0 m. Tulenevalt Emajõe lähedusest, võib ala olla periooditi üleujutatav. Vastavalt Alkranel OÜ poolt aastal 2018 koostatud tööle Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel on piirkonnas 1% tõenäosusega üleujutusala piir absoluutkõrgusel 33.5 m. Kehtiv planeering Raeremmelga tn 9 (osaliselt) ja Raeremmelga tn 11 krundid jäävad alale, mille osas kehtib Tartu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneering. Planeeringuga moodustati 133 väikeelamumaa krunti ja kaks krunti (Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11) ratsaspordi tegevuseks ning jäeti põhja-lõunasuunaline rohekoridor, mis ühendab teisel pool Hipodroomi tänavat oleva metsatuka ratsaspordikeskuse maadega ja Emajõega. Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 kruntidele on antud võimalus rajada ratsaspordiväljakud ja parkla (võistluste aegseks parkimiseks) ning määratud krundi kasutamise otstarbeks üldmaa. Planeeringu järgi kavandati kahe olemasoleva muruväljaku hoonestamisel rajada tallide ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (olemas) ja murukattega võistlusväljak (olemas), lisaks veel üks väljak (realiseerimata). Planeeritud elamuarendus on suures osas realiseeritud. Uue taotlusega soovitakse rajada elamud osaliselt rajamata väljaku ja üldmaa asemele. Tartu linna üldplaneering Tartu linna üldplaneeringu järgi on Raeremmelga tn 9 ja 13 kruntide juhtfunktsioon väikeelamu maa-ala. Toetav otstarve on piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuse ja puhkerajatise maa-ala, linnaaianduse maa-ala. Raeremmelga tn 11 krundi kasutamise juhtfunktsioonid on väikeelamu maa-ala ja roheala. Seni hoonestamata uushoonestusalade kruntideks jaotamise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga lähtudes olemasolevast ümbritsevast krundistruktuurist ja hoonestuslaadist ning üldplaneeringus sätestatud tingimustest. Üldplaneering annab võimaluse kavandada alale üksik-, kaksik- või ridaelamud. Krundi suurim võimalik täisehitusprotsent on 30. Hoone suurim suhteline kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0. 00 kõrgusest. Hoonete muud arhitektuurinõuded tuleb anda ühtsetena hoonegruppide kohta. Piirded tuleb lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, suurim kõrgus 1,2-1,5 m. Keelatud on plankaiad v.a liiklusmüra tõkestamiseks ristmike piirkonnas asuvatel kruntidel. Väravad ei tohi avaneda üle tänava joone. Roheala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang muu hulgas juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elurajooni. Lemma OÜ poolt augustis 2024 koostatud KSH eelhinnangu tulemusel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule vajalik. Keskkonnaamet on oma 04.11.2024 kirjas seisukohal, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. Samas märgib, et ei toeta alade täitmisega üleujutusaladele ehitamist, kuna tegevus on ressursimahukas ja võib võimendada üleujutuste mõju näiteks Tartu linnas ülesvoolu. Planeeringu koostamisele esitatavad tingimused Planeeringuala Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 7 tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes seaduses detailplaneeringu koostamisele ette nähtud nõuetest. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama ala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Arvestades asjaolu, et soovitud detailplaneeringu ala hõlmab kehtiva detailplaneeringuga moodustatud elamurajooni ja ratsaspordikompleksi kõrval asuvat üldplaneeringukohast põhja- lõunasuunalist rohekoridori ja eraldiseisvat hoonestamata elamuala ning soovitu võimaldab planeeringu ellu viia kehtima jäävas osas, asub linn seisukohale, et on võimalik kaaluda uue detailplaneeringu koostamist väiksema ala ulatuses. Planeeringuvõistlus Eesmärgiga tagada ehitustegevuse kavandamisel ruumiliselt ja arhitektuurselt parim võimalik lahendus, linnaehituslik sobivus, keskkondlik jätkusuutlikkus ning kõrge ehituskultuur, on üldplaneeringuga määratud võistluse kaalumise kohustusega alad ja juhud. Muu hulgas tuleb konkursi korraldamise vajadust kaaluda suuremate arenduste puhul (enam kui kolme hoone kogum Tartu linna asustusüksuses). Planeeringuvõistlus korraldatakse eesmärgiga leida alale parim ruumiline lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. Arvestades, et planeeritakse suuremat elamuarendust, alal väljakujunenud otstarvete ja keskkonna olulist muudatust (naabruse elanike ja ratsaspordikeskuse kasutajate harjumuspärane keskkond muutub), on planeeringuvõistluse läbiviimine pärast planeeringu algatamist vajalik ja põhjendatud. Üldplaneeringukohase roheala kasutamine Ihaste Ratsaspordikeskus on planeeringu algatamisel andnud teada, et planeeringuga väheneb tänasel päeval Ihaste Ratsaspordikeskuse kasutuses olev territoorium nii hobuste koplite pindala kui ka treeningväljakutena kasutuses oleva roheala arvelt. Hetkel on tallides keskmiselt ülalpidamisel 40-45 hobust, koplitena on kasutuses ca 15000 m2. Hobuste tänapäevaseid ülalpidamistingimusi ja heaolu arvestades on arvestuslikult vaja tagada 100 m2 kopli pinda hobuse kohta, ehk kokku 4500 m2, mis on planeeringuga ka tagatav. Spordiala jätkusuutlikuks arenguks on oluline üldplaneeringukohase roheala sihtotstarbelise kasutamise jätkuv võimaldamine maastikusõidu õppeks ratsakooli õpilastele ning Eesti meistrivõistluste tasemel spordivõistluste läbiviimiseks. Raeremmelga tn 11 krundi roheala on määratud avalikult kasutatavaks, mõeldud peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks, ala ei piirata, tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikale jms. Linn on seisukohal, et üldplaneeringukohase roheala kasutamine ajutise spordivõistluse läbiviimiseks on igakordselt eraldi kokkulepitav. Muul ajal on roheala aga avalikus kasutuses, prioriteediks on jalakäijad, planeeringuga tagatakse mugav juurdepääs planeeritud supelrannale ja paadisadamale. Ratsaspordikeskuse poolt roheala maastikusõiduks kasutamisel tuleb eelnevaga arvestada. Emajõe kalda üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused Planeeringu koostamisel tuleb arvestada üleujutuse riskipiirkonnaga ning rakendada ennetavaid, vältivaid ja valmisoleku meetmeid. Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit (sh veerežiimi). Rajatiste väljaehitamine ja avalikult kasutatavate alade linnale tasuta võõrandamine Üldplaneeringuga on seatud esmaseks prioriteediks jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine. Raeremmelga tänav on kõrvaltänav, mis on välja ehitatud olemasolevas mahus taristu teenindamiseks. Arvestades planeeritud muudatusi ja kogu alale nõuetekohase juurdepääsu tagamise vajadust, tuleb planeeringuga ette näha Raeremmelga tänava rekonstrueerimise vajadus, sh planeerida Raeremmelga tänavale jalgtee kuni Hipodroomi tänavani. Lisaks tuleb planeerida alasisene tänavavõrk ja muud ala teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ning üldplaneeringukohane roheala. Planeeringu realiseerimise eelduseks on avalike rajatiste väljaehitamine ning moodustatavate avalikult kasutatavate kruntide sh üldplaneeringukohase roheala krundi linnale tasuta üle andmine. Tartu linn ei võta kohustust planeeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringu algatamise eelduseks on, et avalike rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku/ planeeringuala kruntide igakordse omaniku kohustus. Kokkulepe avalike rajatiste väljaehitamiseks ja avalikult kasutatavate maade linnale tasuta üleandmiseks tuleb sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtivat detailplaneeringut. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamise ettepanek vastab Tartu linna üldplaneeringule ning detailplaneeringu algatamine on võimalik, lähtudes Tartu linna üldplaneeringust ja arvestades otsuses toodut. Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4, planeerimisseaduse § 128 lõiked 1, 5, 6, 7, Tartu Linnavolikogu 20.06.2024 määruse nr 82 "Ülesannete jaotus planeerimisel ja avalike rajatiste väljaehitamise kord" § 3 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Algatada Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi kruntide moodustamiseks ja väike-elamutele ehitusõiguse määramiseks. 2. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3. Parima võimaliku keskkonda sobiva linnaruumilise lahenduse (hoonete mahud, paiknemine, haljastus, teedevõrk) leidmiseks tuleb planeeringu algatamise järgselt läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga planeeringuvõistlus. 4. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem". 5. Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. 6. Planeering tuleb koostada arvestades riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", Tartu linna üldplaneeringu ja järgnevate seisukohtadega: 6.1. planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1: 500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama naabruses asuvaid hooneid, hoonete ehitisealust pinda ja kõrgust. Planeeringu koosseisus esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 6.2. Kruntide moodustamisel arvestada vajadusega: 6.2.1 moodustada üldplaneeringukohane roheala krunt ja elamuala teenindavad tänavamaa krundid, mis tuleb pärast tänavate väljaehitamist ja haljasalade rajamist linnale tasuta üle anda; 6.2.2 tagada igale elamukrundile juurdepääs avalikult kasutatavale tänavale. 6.3. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: 6.3.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on üksikelamu-, kaksikelamu-, ridaelamumaa, tee- ja tänavamaa, haljasala maa, puhke- ja spordirajatise maa; 6.3.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades linnaehituslike seoste analüüsiga ning nõuetekohase haljastuse ja liikluskorralduse lahendamisega krundil. 6.4. Hoonete arhitektuurinõuded tuleb anda ühtsetena hoonegruppide kohta. Sätestada vajadus lahendada elamu mahus abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks. 6.5. Haljastuspõhimõtete määramisel tuleb: 6.5.1. kavandada üldplaneeringukohane roheala; 6.5.2. kavandada roheala ja elamute vahele sidusad jalgteed; 6.5.3. tagada sadama-ala ja elamumaa vahel vähemalt 10 m laiune roheala puhver; 6.5.4. eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele; 6.5.5. kavandada elamukrundile haljastatud ala vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%. Krundi haljastuse osakaalu määramisel ei loeta haljastuse hulka kitsaid siile krundi piiril, kraavi servi, jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms. alasid. Elamukrundile tuleb kavandada laste mänguväljak; 6.5.6. haljastuslahendus peab arvestama standardikohaseid nõudeid kasvutingimuste tagamiseks. 6.6. Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted. Hoonestusalade ja kõrguste määramisel tuleb arvestada ala liigniiskuse ja üleujutusvõimalusega ning Alkranel OÜ koostatud tööga "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel". Sätestada meetmed, mis välistavad liigniiskuse planeeritavates hoonetes. Lahendus tuleb siduda ümbritsevate alade maapinnakõrgustega. Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit. 6.7. Analüüsida sademevee lokaalse käitlemise ja viibesüsteemi rajamise võimalusi, arvestades mõjuala seoseid, planeeringuala geoloogilisi andmeid, hoonestuse iseloomu ja anda soovitused projekteerimiseks. 6.8. Analüüsida planeeringuala eeldusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks ja anda soovitused projekteerimiseks. 6.9. Liikluskorralduspõhimõtete määramisel tuleb: 6.9.1. koostada planeeringuala ja selle mõjuala erinevate liikumisviiside analüüs, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust; 6.9.2. kavandada Raeremmelga tänava rekonstrueerimise vajadus, arvestades planeeritavaid mahtusid ja sadamale nõuetekohase juurdepääsu tagamist ning jalgtee laiusega vähemalt 3,5 m kuni Hipodroomi tänavani; 6.9.3. planeerida kavandatava elamuarenduse teenindamiseks alasisene tänav (jalgtee, sõidutee, tänavahaljastus), teemaa laiuseks arvestada 12 m; 6.9.4. sätestada planeeringu elluviimise tegevuskava, sh seosed planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustusega; 6.9.5. kavandada juurdepääs ka üldplaneeringukohasele supelranna maa-alale, sh elamualalt otsepääs randa; 6.9.6. parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad"; 6.9.7. lahendus peab kõrgeima prioriteedina tagama jalakäijate ja ratturite ohutuse, liikumismugavuse ja lühimad teekonnad. 7. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. 8. Planeeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. 9. Planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga ja Lõuna-Eesti Päästekeskusega. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas naaberkruntide omanikud. 10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Tamm Anneli Apuhtin abilinnapea linnapea ülesannetes õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes  LISA Tartu Linnavalitsuse 01.04.2025. a korralduse nr 229 juurde Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem planeeringuala piir (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes Saatja: "RT-Ehitus" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: infopäring Kuupäev: 2026-03-04 14:38 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Tartu Linnavalitsuses arutati Raeremmelgas 11 detailplaneeringu menetlust, mille käigus kavandatakse üldplaneeringus rohealana määratud ala asukoha muutmist ning osaliselt selle arvelt ehitusõiguse kavandamist. Arutelul selgitati, et kavandatav lahendus ei olevat üldplaneeringut muutev ning roheala asukohta ja piire on võimalik muuta detailplaneeringu menetluse käigus. Samas on üldplaneeringus vastav ala määratud rohealana ning detailplaneeringuga kavandatakse selle osalist ümberpaigutamist ja ehitusõiguse andmist senisele roheala alale. Palun selgitada: 1.Millistele õiguslikele alustele tuginedes on võimalik üldplaneeringus määratud roheala asukohta muuta ning senine roheala määrata ehitusmaaks detailplaneeringu menetluse käigus ilma üldplaneeringut muutmata. Lisaks väike selgitus. Roheala ümberpaigutamist põhjendatakse ratsaspordi tegevusega. Samas asub alal, kuhu roheala soovitakse ümber paigutada, puurkaevu sanitaarkaitseala. Teadaolevalt kehtivad sanitaarkaitsealal piirangud tegevustele, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti. -- Parimate soovidega Gunbrit Sulg Tel. +372 55967945