Eino Kurm Teie 16.02.2026
MTÜ Nepste
[email protected] Meie 04.03.2026 nr 13-3/567-2
Vastus pöördumisele
Täname Teid põhjaliku arvamuse eest Liivi lahe elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta. Teie
kirjas on esitatud mitmeid olulisi seisukohti, mis puudutavad piirkonna keskkonnaseisundit,
elukeskkonna kvaliteeti ning alternatiivsete lahenduste kaalumist. Mõistame Teie
muret seoses piirkonda mitme suuremastaabilise taristu kavandamise ja võimaliku koosmõjuga
ning sellest tuleneva muutuva elukeskkonna pärast. Alljärgnevalt selgitame, kuidas neid küsimusi
on planeeringu menetluses käsitletud.
Juba trassialternatiivide visandamisel võeti eesmärgiks püüda vältida tundlikke alasid - näiteks
looduskaitsealasid, elu- ja ühiskondlikke hooneid, kultuurimälestisi, et vähendada mõjusid
ümbritsevale. Lisaks oleme planeerimisprotsessi jooksul korraldatud kaasamiskoosolekutelt ja
kirjadest kogunud ettepanekuid, analüüsinud neid ning põhjendatud juhtudel teinud ka muudatusi
trassi asukohtades. Samuti eksperthinnangute koostamisel ja KSH aruandes on toodud täiendavaid
leevendusmeetmeid, et mõjusid minimeerida. Samas peab arvestama, et sellist asukohta, mis mitte
ühtegi valdkonda ei mõjutaks, ei ole võimalik leida ning planeeringu käigus tuleb leida erinevaid
huve ja väärtuseid tasakaalustav lahendus.
Arvestades ulatuslikke looduskaitselisi piiranguid ja elamute hajusat paiknemist, ei olnud mõnes
piirkonnas mitut asukohaalternatiivi isegi võimalik visandada. Samuti on protsessi jooksul jäänud
alternatiivide hulgast välja oluliste negatiivsete mõjudega Pärnu poole suunduv trassikoridor.
Nimelt jõudsid eksperdid järeldusele, et Pärnu lahte läbiva trassi puhul avaldub suure tõenäosusega
oluline negatiivne mõju Pärnu lahe kalade kudealadele ning neid mõjusid ei ole võimalik
leevendada ega hüvitada. Just Pärnu lahe tundliku, sh varasematest negatiivsetest mõjutustest
tingitud seisundi tõttu ei ole mõistlik riskida suuremate häiringutega, mis võivad lahe ökosüsteemi
tervikuna pöördumatult kahjustada. Täpsemalt saab lugeda põhjendusi selle kohta ka planeeringu
kodulehel olevatest materjalidest Dokumendid | Riigiplaneering.
Oma kirjas toote esile Nepste piirkonna kumulatiivse koormuse seoses kavandatava Rail
Baltic raudtee trassi ning olemasolevate ja taotletavate liiva- ja kruusakarjääridega. Käesoleva
riigi eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames
analüüsitud nii kavandatava elektriühenduse otseseid mõjusid kui ka koosmõju teiste teadaolevate
ja kavandatavate tegevustega. Hindamisel on arvestatud nii projektide võimalikku ajalist
kattuvust kui kumulatiivset mõju loodus- ja elukeskkonnale. Olemasoleva Nepste IV
ja taotletava Nepste V karjääride osas on arvestatud, et need on kavandatud eelkõige Rail
Baltic raudtee ehituse teenindamiseks ning eeldatavalt ammendatakse enne elektriühenduse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
rajamist (sh metsa raadamist). Samuti on arvestatud, et õhuliini rajamine enne kaevandamise
lõppu ei oleks otstarbekas, kuna see piiraks maavara kättesaadavust ja majanduslikult põhjendatud
kasutamist. Elektriühenduse KSH raames on leevendava meetmena ette nähtud kaevandamise
võimaldamine enne õhuliini ehitamist. Nii kehtiv kaevandamisluba kui ka taotletav
kaevandamisluba näevad aladel ette korrastamise metsamaaks. Ühel alal kujuneb
kaevandamisjärgselt osaliselt veekogu ning teenindusmaa korrastatakse metsamaana.
Kirjas olete rõhutanud ka rohevõrgustiku sidususe säilimise tähtsust ning ohtu rohekoridoride
katkemisele. Rohevõrgustiku toimivus, elupaikade killustumine ning loomade liikumisvõimalused
on olnud üks hindamiskriteeriume alternatiivide võrdlemisel. Trassikoridoride kavandamisel on
võimalusel välditud kõrgema loodusväärtusega alasid ning hinnatud rohevõrgustiku läbimise
ulatust erinevate alternatiivide puhul. Elektriliini rajamisega kaasneb küll raadamine trassikoridori
ulatuses, kuid ala ei suleta ega tarastata ning see jääb loomadele läbitavaks. Mõju rohevõrgustiku
toimimisele on hinnatud ka KSH aruandes ning vajadusel rakendatakse täiendavaid
leevendusmeetmeid. Samuti on piirkonda Rail Baltic raudtee trassiga kavandatud ökodukt, mis
toetab loomade liikumisvõimalusi.
Olete juhtinud tähelepanu ka linnustiku, sealhulgas rändlindude liikumisteede võimalikule
mõjutamisele. Linnustikule mõju hindamiseks koostas Eesti Ornitoloogiaühing eksperthinnangu,
milles analüüsiti kavandatava õhuliini võimalikku mõju, sh
koosmõju teiste taristuobjektidega, rände-, pesitsus- ja toitumisaladele ning võimalikku
kokkupõrkeriski õhuliiniga. Hindamise tulemusi on arvestatud trassikoridori valikul ning ette on
nähtud vajalikud täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas liinide märgistamine lindude
kokkupõrkeriski vähendamiseks ning nn metsise ökoduktid metsise siirdekoridoride sidususe
tagamiseks.
Õhuliini müra ja elektromagnetväljade mõju elanikele on samuti KSH aruandes käsitletud.
Koostatud eksperthinnangud näitavad, et elektriühenduse rajamisel kehtivate normide järgimisel
jäävad mõjud õigusaktidega sätestatud piirväärtuste piiresse ehk väljaspool kaitsevööndeid ei saa
eeldada negatiivseid elektromagnetvälja mõjusid. Elektromagnetvälja kohta on koostatud eraldi
põhjalikum eksperthinnang, mis leitav planeeringu kodulehel (link: Dokumendid |
Riigiplaneering).
Toote oma kirjas esile ka visuaalse mõju, maastiku muutumise, kinnisvara väärtuse võimaliku
vähenemise ning elukeskkonna kvaliteedi halvenemise. Need aspektid on käsitletud KSH
aruandes sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise raames. Alternatiivide võrdlemisel analüüsiti
muuhulgas eluhoonete paiknemist trassikoridori suhtes, visuaalset mõju ning
maakasutuspiiranguid. Tulevikus üha suureneva elektritarbimise korral elektri inimesteni
viimiseks peab selle jaoks vajalik ülekandetaristu paratamatult kusagil paiknema. Planeeringus
püütakse leida erinevaid kriteeriume arvestades selleks kõige väiksemate mõjudega
asukoht. Lõpliku trassikoridori selgumisel koostatakse alale ka visualiseeringud, et anda selgem
ülevaade kavandatava lahenduse mõjust maastikul.
Mõistame Nepste kogukonna muret looduskeskkonna, maastiku ja elukeskkonna säilimise
pärast. Riigi eriplaneeringu menetluses kaalutakse nii kohalikke kui ka riiklikke huve,
sealhulgas riigi energiajulgeoleku ja kliimaeesmärkide täitmist, et leida lahendus, mis on tervikuna
proportsionaalne ja põhjendatud.
Lugupidamisega
2 (3)
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja
Lisad:
Anne Martin
+372 5802 3933
[email protected]
3 (3)