ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2024-13 9 Üüril eping on sõlmitud ü ürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood : 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85 , Tallinn 1 0115 Telefon: (372) 606 3400 E-post:
[email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: haldusteenuste direktor Karel Aasrand, volikirja alusel Kontaktisik: põhja piirkonna kinnisvarahaldur Tarmo Talv Kontaktisiku telefon: (372) 5816 2732 Kontaktisiku e-post:
[email protected] ja ü ürniku Eesti Vabariik Tallinna Vangla kaudu Registrikood: 70001113 Juriidiline aadress: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa 75322 Telefon: (372) 612 7539 E-post:
[email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: vanglateenistuse haldusosakonna juhataja Risto Lindeberg, põhimääruse alusel Kontaktisik: vanglateenistuse haldusteen i st us e peaspetsialist Tõnu Idavain Kontaktisiku telefon: (372) 5982 2678 Kontaktisiku e-post: tonu.idavain @just.ee vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel ning võttes arvesse, et : käesolev leping on allüürileping, mille suhtes peaüürileping on üürileandja ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vahel sõlmitud üürileping. Peaüürilepingu erakorralisel ülesütlemisel lõpeb ka käesolev leping, kui pooled ei lepi kokku teisiti, seejuures üürileandja ja üürnik deklareerivad, et peaüürilepingust tulenevate mistahes kohustuste või nõuete rikkumise korral tegutsevad pooled üürniku huvide kaitsmisel ühiselt ; üürniku ja Tallinna Vangla vahel sõlmitakse tähtajaline allüürileping Pärnu mnt 132, Tallinn kinnistul asuva üüripinna kasutamiseks . ERITINGIMUSED Üüripinna kinnistu asukoht , suurus ja koosseis Aadressil Tallinn, Pärnu mnt 132 asuv kinnistu , kinnistusraamatu registriosa number 3670901 , katastritunnus 78401:118:0560 , pindala 5268 m². Kinnistu oluliseks osaks on 3-korruseline büroohoone üüritava pinnaga kokku 3446 m², millest 833,8 m 2 on üürniku ainukasutuses ning 203,7 m 2 on üürniku ja üürileandja ühiskasutuses, millest 20% ehk 40,7 m 2 moodustab üürniku proportsionaalse osa ühiskasutuses olevast pinnast . Hoone ü üritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat , eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ü hiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasuta b ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad , nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pin nast ( ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad , nt fuajee) , erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasut a vad ühiselt osa üürnik ke ja kasutaja i d). Üüripinna suurus , paiknemine ja koosseis Üüripind koosneb ainukasutuses ja ühiskasutuses olevast pinnast. Üürniku ainukasutuses on üüripind suuruses 833,8 m² . Üürniku ja üürileandja ühiskasutuses on üüripind suuruses 203,7 m² , millest 20% ehk 40,7 m 2 moodustab üürniku proportsionaalse osa ühiskasutuses olevast pinnast . Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel. Üürnik saab parkimiseks kasutada kinnistu territooriumi osa, mille paiknemine on märgitud lepingu lisas 2 sätestatud plaanil punase piirjoonega. Nimetatud territoorium on parkimiseks üürniku ainukasutuses. Üürnikule on alates üüripinna üleandmisest tagatud õigus kinnistul parkimiseks kuni 17 sõidukile, vastavad parkimiskohad on üürileandja poolt tähistatud . Üürnik saab enda kasutusse üüripinnal oleva mööbli ja tehnika (edaspidi: inventar), sealhulgas kahe köögi sisustuse koos tehnikaga, mille täpne koosseis fikseeritakse üüripinna üleandmise-vastuvõtmise aktis. Inventari asendamise ja hooldamise kohustus on üürnikul . Üüripinna siht otstarve Üüripinna siht otstarve on kontoriruumid . Üüripinna nõutav seisund 4.1. Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise seisundis, milles see oli üürniku kasutusse andmisel, välja arvatud üüripinna normaalset kulumist arvestavas ning üürniku poolt üüripinnale põhjustatud kahjustusi ja mõjutusi puudutavas osas . 4.2. Üürnik vastutab üüripinna ja inventari korrashoiu ning selle säilimise eest üüripinna üleandmisele vastavas seisundis, välja arvatud arvestades normaalsest kulumisest tulenevat. Normaalset kulumist ületavad puudujäägid kohustub üürnik kõrvaldama või kohustub ta hüvitama vajalike põhjendatud remonttööde maksumuse üürileandjale . Üüripinna valduse üleandmi ne 5.1. Üürileandja annab lepingus kirjeldatud üüripinna üürnikule üle 02.01.2025 . 5.2. Kui üüripinnal esinevad üleandmise hetkel mitteolulised puudused, mis ei takista üürnikul üüripinnale kolimist ja selle sihipärast kasutamist, on üürnik kohustatud üüripinna kokkulepitud ajal vastu võtma. Sellisel juhul fikseeritakse üleandmise aktis üüripinna puudused ja mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks . Üürileandja kohustub akti märgitud üüripinna puudused esimesel võimalusel kõrvaldama, kuid mitte hiljem kui aktis märgitud tähtajaks. Üüriteenused ja ü ür Üüriteenused ja üür sisaldavad muuhulgas üüripinna sihtotstarbelist kasutust koos parkimisega, maamaksu, hoone põhikonstruktsioonide kindlustust ning hoone põhikonstruktsioonide ja süsteemide korrashoiuks ja toimimiseks vajalikke remonttöid ning üürniku tegevusest mitte tulenevate puuduste/vigade kõrvaldamist selliselt, et säiliks üüripinna üleandmise seisund . Üüri suurus on 12,68 eurot/m 2 , s.t kokku 11 088,66 eurot (üksteist tuhat kaheksakümmend kaheksa koma kuuskümmend kuus) kalendrikuus. Üürile lisandub käibemaks. Üürileandjale tasutav järelevalveteenuse tasu suurus on 260 eurot ( kakssada kuuskümmend eurot ) kalendrikuus , millele lisandub käibemaks . Pooled on kokku leppinud , et ü üri muu detakse üks kord aastas tüüptingimuste p-s 3.16 sätestatud indeksi alusel, maksimaalselt tüüptingimuste punktis 3.14 fikseeritud ulatuses . Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest : Üüri muudetakse esimest korda alates 0 1. 01. 2026 . Üüri muutmise aluseks olev t üüp tingimuste p unktis 3 . 1 6 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmise aasta 20 . veebruariks ning üür muutub tagasiulatuvalt alates muutmise aasta 1. jaanuarist. Juhul, kui muutmise teade esitatakse pärast muutmise aasta jaanuari kuu kohta üürnikule arve väljastamist, lisatakse jaanuari kuu üüri ümberarvestuse vahe järgmise kuu üüri arvele . Ü ürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 2 0 ( kahe kümne) päeva jooksu l teate kättesaamisest arvates. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu Kõrvalteenused on: Kinnistu ja üüripinna korrashoiu, majandamise ja haldamisega ning üüripinna kasutamise võimaldamisega seotud teenuskulud, kui üürileandja neid osutab või osutamist vahendab ja mis ei sisaldu üüri hinnas, sealhulgas: 7.1.1.1. üüripinna kasutamisega seotud elektrienergia, 7.1.1.2. üüripinna kasutamisega seotud kütteenergia, 7.1.1.3. üüripinna kasutamisega seotud jahutuseenergia, 7.1.1.4. üüripinna kasutamisega seotud külm ja soe vesi, sh vee soojendamine, 7.1.1.5. üüripinna kasutamisega seotud reovee ärajuhtimise kulud, 7.1.1.6. hoone ja kinnistu üldelekter, 7.1.1.7. kinnistu ja hoone koristus ja hooldus (sh akende, välisfassaadi ja klaaskatuste puhastus, porimattide ja põrandakatete vahetus, prügikonteinerite üür ja tühjendus ning jäätmekäitlus, lumekoristus (sh vajadusel katustelt) ja libeduse tõrje, 7.1.1.8. hoonega külgnevate tänavaalade koristus ja välishaljastus; hoone juurde püstitatud reklaamposti paigalduse ja reklaamtahvlite eksponeerimisega seotud kulud, milles pooled lepingu täitmise käigus kokku lepivad; hoone ja kinnistu tehniline valve, sh valvekaamerate süsteemi ja läbipääsu kaardisüsteemi hooldus; hoone, sh üüripinna tehnoseadmete ja –võrkude (eskalaatorid, liftid, kliima- kütte- ja jahutusseadmed ning ventilatsioon jms) hooldus; hoone nõrkvoolusüsteemide (ATS ja tulekahju häire edastamine) hooldus, tulekustutuspaigaldiste hooldus, tulekustutite hooldus, turvavalgustite hooldus; üldine halduskulu, s.t hoone säilitamise ja hooldamisega seotud kulud, sh üürileandja poolt hoone haldajale makstavad haldustasud; muud hoone ja kinnistu tavapärasel majandamisel tekkivad kulud, mida üürileandja on kohustatud kandma õigusruumi muudatusega kooskõla tagamiseks või seoses tehnilise olukorra muutumisega, milles pooled lepingu täitmise käigus kokku lepivad. Lisaks üürile tasub üürnik üürileandjale igakuiselt üüripinna kasutamisega seotud kõrvalteenuste kulu. Kõrvalteenuste eest tasumine toimub tegeliku kulu alusel vastava teenuse osutaja/kauba müüja hindades ning proportsionaalselt vastavalt üürniku kasutuses olevale pinnale kogu pinnast, millele vastavaid kõrvalteenuseid osutatakse, v.a üürniku poolt tellitud eritööd. Kõrvalteenuste tasu suurus muutub vastava teenuse osutaja/kauba müüja hindade muutumisel. Kõrvalteenuste kulud peavad vastama turutingimustele. Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tutvumist kõrvalkulude suuruse aluseks olevate teenuseosutajate arvete ja kõrvalkulude arvutustega ning teha ettepanek senise teenuseosutaja väljavahetamiseks hinna- ja kvaliteedi suhtelt kasulikuma teenuseosutajaga . Üürileandja tagab p 7.1.3 viidatud valvekaamerate süsteemi ja läbipääsu kaardisüsteemi haldamise vastavalt lisas 3 toodud üldtingimustele. Muude kõrvalteenuste tarbimiseks, mida üürnik vajab, sh sideteenus, sõlmib üürnik kokkulepped iseseisvalt ja tasub nende eest ise. Kõrvalteenuste tasu suurus muutub vastavate teenuseosutajate hindade muutumisel. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine Tasu arvestami n e alg ab 01.0 1 .2025 . Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest eeldatavasti iga kuu 1 7 . kuupäevaks või hiljem, kui Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus esitab üürileandjale arve(d) hiljem . Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest . Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu . Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. Arve tasumise tähtaeg on 10 ( kümme ) kalendripäeva arve saamisest arvates . Lepingu tähtaeg Leping jõustu b , kui p ooled on lepingu allkirjastanud . Leping lõp eb 24.11.2031 . E risused ja täiendused tüüptingimustele Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva üüri korrutamisel kuuega. Pooltel on õigus leping üles öelda täiendavalt tüüptingimuste punktis 8.3 ja 8.4 toodule, kui teine pool rikub lepingust tulenevat olulist kohustust ega kõrvalda rikkumist teise poole saadetud teates märgitud mõistliku aja jooksul. Pooled on kokku leppinud, et tüüptingimuste punkti 8.4.1 kohaldatakse lähtuvalt VÕS § 314 sätestatust. Üürnik kohustub taluma ajutisi katkestusi kõrvalteenuste osutamises ning üürileandja ei vastuta kõrvalteenuste osutamata jätmise eest, kui teenuste mitteosutamine (sh vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja side katkestused, avariid) ei sõltunud üürileandjast. Sellistest ajutistest katkestustest peab üürileandja teavitama üürnikku esimesel võimalusel põhjendamatu viivituseta. Ajutise katkestusena käsitlevad pooled vähem kui ühe tööpäeva kestusega katkestusi. Üürnikul tuleb üürileandjale võimaldada ligipääs: üürileandjale kuuluvate seadmete inventuuri läbiviimiseks mitte sagedamini kui kord kalendriaastas. Üürileandja kohustub üürnikku eelnimetatud juurdepääsu vajadusest vähemalt 7 ( seitse ) tööpäeva ette teavitama . üüripinna I ja III korrusel paiknevatele seadmeruumidele ning I korrusel puhastusteenindajate pearuumile vastavalt vajadusele. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimus test, tüüptingimus test , lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (s eal h ulgas lepingu s nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „ H oonestatud kinnisvara kasut u s lepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastam a ta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohald atakse määrusest tuleneva i d muudatus i lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentide st järgmises järjekor ras : eritingimused; lisad; tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra l epingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hil jem allkirjastatud dokumendist. Pooled käsit a vad tüüptingimuste punktis 5. 3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ . Lepingu lisad Üüripinna plaanid Parkimiseks ettenähtud kinnistu territooriumi plaan Kaameravalve, läbipääsu ja valvesüsteemi tagamise tingimused Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik TÜÜP TINGIMUSED MÕISTED L epingus kasutatakse mõisteid alljärgnev as tähendus es : avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekita da olulist kahju tervisele või varale, s eal h ulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; hoone on kinnistul paikne v hoone , milles üürilepingu o saks olevad ruumid asuvad; isik on iga pooleks mitteolev isik; kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust ; kinnistu on eritingimuste s märgitud kinnistu(d); kõrvalteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri leping u alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris ; kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; leping on poolte vahel sõlmitud üürileping , mis koosneb eritingimus test ja tüüptingimus test koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ; p arendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on : üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; üüripinna täiendava mugavus e , meeldivus e või ilu saavutamine ; uute tehnoloogiate kasutuselevõt mine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta ; pool on üürileandja või üürnik; pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna ; puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, s eal h ulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses; remonttöö on tegevus , millega taastatakse üüripinna või selle osa, s eal h ulgas konstruktsiooni de ning tehnosüsteemi de eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu s kokku lepitud seisundile ; rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju . Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses ; tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha ; vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada , ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjust u mist; üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu , millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks ; üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud e ritingimustes kirjeldatud kinnis tu , hoone ja/või selle osa ning j uhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega ; üüriteenused on üüripinna kasutamise ga ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üüri lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris . ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korra l võivad p ooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus Üürnik tasub üürileandjale kasutus tasu üürileandja esitatud arve alusel , kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . Arvel pea b olema eraldi näidatud üür i kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. K ui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenus t e tasu suurused alljärgnevalt: T arbimis mahtude m õõtmine toimub t arbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia , vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus ed ) korral vastavalt üüripinna ta rbimist mõõtvatele arvestitele , välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad . Tarbimis mahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. Tarbimis mahtude p roportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3 .2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral , s eal h ulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral . Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu , arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, s ee t ähendab , et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. K õrvalteenuste tasud e suurused arvesta takse vastavalt tüüptingimuste punkti 3 .2.1 või 3 .2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. Remonttööde maksumus sisaldub üüris , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti : u latuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis ; k ui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, v älja a rvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga . Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remont t ööde maksumus l epingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. K ui üürnik soovib üüripinnal te h a p arendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks , ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5 . 8 – 5 . 1 4 sätestatust. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine , mille tulemusena täpsust atakse hoone üüritava pinna suurus t , siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üüri na makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb te h a Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise , kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused te eb üürnik. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on ü ürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks , samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta . I lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega , sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Lisaks tüüptingimuste punktis 3 . 7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3 . 8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus lepingute enne tähtaegse lõpetamise tõttu (n äiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest e tte teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud , et üüriteenust või kõrvalteenust osuta b üürileandja . Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3 . 10 ; ü ürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta ; i lma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest , kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule ; halveneb või võib halveneda hoone seisund ; kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile andjale või teistele üürnikele . Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3 . 9 .1 ja 3 . 9 .2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. K ui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3 . 9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ü ürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest : Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. T asu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüri teenust või kõrvalteenust osutas. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või k õrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. K ui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste ( elektrienergia, soojusenergia, vee- , kanalisatsiooni - ja kommunikatsiooni teenus e ) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine Ü üri võib kokkulepi tud indeks i alusel muuta üks kord aastas kuni 3% , kui eritingimustes on selles kokku lepitud . Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üüril epingu muid tingimusi , mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse . Indeks i alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust . Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisa des kokkulepitu le järgmiselt : K ui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeks i alusel , lähtutakse tüüptingimuste punktis 3 .1 6 sätestatust. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenus t e tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku , mille aluseks on andmed eel mise kalendriaasta üüripinna kulude ja järg mise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise . Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja j uhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitam i sele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti . K ui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada t eatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. K ui üürnik esitab vastuväite , sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe . Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõr valteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3 .2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid . Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aasta n e protsentuaal n e muutus . T arbijahinna indeksi ks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks , mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe . K ui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenus t e tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeks i aastane muutus protsentides . Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeks i alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate . Juhul kui üürnik leiab, et tea tes esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite . Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Tea te ja vastuväi te esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimuste s . Pikema tähtaja ga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel , s ealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale , sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaam e, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktide s kehtestatud nõuetele . Üürile andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus aktidega. Üürniku paigaldatud r eklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemise l ja sellel viibimise l hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse , v älja a rvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule , s ealhulgas tema töötajale , ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui : üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4 .7 tulenevat kohustust ; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemi seks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljem alt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, s ealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veet arbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises s isus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO 2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 . oktoobri 201 2 . a direktiivist 201 2 / 27 /EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisa tasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks oleva id dokumente. ÜÜRIPINNA KORRASHOID Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis , arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5 . 3 – 5 .1 4 , eritingimustes ja lisa de s . Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eriti ngimuste s sätestatud siht otstarbel kasutatav , ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates , ning te ge ma avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . K ui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel , s eal h ulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde te ge miseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5 . 4 – 5 . 6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani . Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja p arendustööde tegemine Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisa kokkuleppeid. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida p arendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku p arendustööde mahu ja tähtajad . K ui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. K ui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või p arendustöid üüripinna siht otstarbe lise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale . Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsit a tavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või p arendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde te ge miseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3 . 8 – 3 .1 2 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse vahendeid. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, v älja a rvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui ü ürnik annab üüripinna allkasutusse , vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule . Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punkti s 3 s ätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. LOAD Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandja le ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused ( sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osuta b üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. LEPINGU LÕPPEMINE Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8 .3 toodud alustel; lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punkti s 8 .4 toodud alustel; seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette , järgnevatel juhtudel : üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjust ada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamat a üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel , s ealhulgas r iigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, v älja a rvatud tüüptingimuste punktis 6 .2 sätestatud juhul ; muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel : üürnikul ei ole võimalik üüri pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi . Üürnik peab ü üripin na enne tagastamis t heakorrasta ma ning vabasta ma talle ja isikutele kuuluvast varast. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9 .2 sätestatule , fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9 .3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise , tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. K ui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest , kui pooled ei ole kokku leppinud teis i ti . Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8 .3 või 8 .4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses . Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral L epingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise v õi tervikuna kasutamise võimatus , siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumises t (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama , ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. K ui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti all järgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumat a. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. Lisaks punktides 1 0 .11 ja 1 0 .12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingim u ste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. TEADETE EDASTAMINE Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui n ee d on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsema d tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta . Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. KONFIDENTSIAALSUS Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel , s ealhulgas tüüptingimuste punktides 1 3 .2 ja 1 3 .5 nimetatud isikutel , olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda , ning mis tahes mu i d andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eelda ta valt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele , pankadele , kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, v älja a rvatud osad, mis on märgitud a valiku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Pooled kohustuvad rakenda ma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad , ning tüüptingimuste punktis 1 3 .2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud , ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. MITMESUGUST Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, v älja a rvatud kinnistu võõrandamisel . Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest , juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Kõik lepingu täiendused ja muudatused , s eal h ulgas lõpetami ne , tuleb koostada kirjalikus vormis. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjaliku s vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on ne ed allkirj as tanud.
Tallinna Vangla (KRHO) ainukasutuses pind
Ühiskasutuses pind (KRHO 20%, TEHIK 80%)
Vertikaalne ühendustee
Tallinna Vangla (KRHO) ainukasutuses pind
Vertikaalne ühendustee
NR X KOORDINAAT Y KOORDINAAT
1 X: 6586270 Y: 541804.876
2 X: 6586217.198 Y: 541871.074 Maa-ala pindala 5270 m2
17 parkimiskohta
3 X: 6586220.801 Y: 541873.931 Maa-ala sihtotstarve Tootmismaa 100%
4 X: 6586206.637 Y: 541891.872 Hoone kasutusotstarve 12201 Büroohoone
5 X: 6586197.588 Y: 541884.695 Ehitisealune pind (m) 1428,4
6 X: 6586203.46 Y: 541877.29 Maapealse osa alune pind (m2) 1428,4
7 X: 6586203.989 Y: 541877.71 Maapealsete korruste arv 3
8 X: 6586204.754 Y: 541876.744 Maa-aluste korruste arv -1
9 X: 6586199.784 Y: 541872.619 Absoluutne kõrgus (m) 37,8
10 X: 6586260.23 Y: 541796.919 Kõrgus (m) 15,4
Pikkus (m) 107,5
Laius (m) 17,3
Sügavus (m) -1,1
Suletud netopind (m2) 3629,8
NR X KOORDINAAT Y KOORDINAAT Köetav pind (m2) 3529,8
J1 X: 6586215.779 Y: 541840.888 Maht (m3) 17073 Tehiku ainukasutuses olev
J2 X: 6586213.408 Y: 541843.857 Maapealse osa maht (m3) 16321
J3 X: 6586209.11 Y: 541840.425 Üldkasutatav pind (m2) 3476,7
J4 X: 6586211.481 Y: 541837.456 Tehnopind (m2) 53,1 parkimisala
Kaameravalve tagamise tingimused Üürileandja tagab üüripinna välisterritooriumi ja hoonesisese kaameravalve olemasolu ja korrasoleku ning tagab nendega seotud tõrgete lahendamise mõistliku aja jooksul . Valvega on hõlmatud välisterritoorium (sh parkimisala ja rattaparkla) ja hoones fuajeed ning koridorid. Tööruumid ja trepikojad ei ole kaameravalvega hõlmatud. Üürileandja tagab, et kõikide kasutatavate seadmete puhul on tagatud nende viimastele turvauuendustele ja mõistlikele soovitustele vastamine, üürileandja rakendab kõigis oma tegevustes Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) nõudeid. Üürnik annab üürileandjale volituse kaameravalve korraldamiseks ja salvestiste haldamiseks, tagamaks vara säilimine, töötajate turvalisus ja vajadusel esinenud juhtumite asjaolud selgitamine GDPR artikkel 6 lg 1 punkti f alusel. Salvestiste haldamine hõlmab muuhulgas vajadusel nende sisuga tutvumist. Üürileandja võib salvestistega tutvuda üürileandja vajadusel, üürniku või kolmanda isiku (nt uurimisasutus, puudutatud isik) taotlusel. Üürileandja tagab, et salvestised on kättesaadavad üksnes volitatud isikutele vaid tööülesannete täitmiseks. Salvestistega teostatud toimingutest on võimalik vajadusel esitada logid. Üürileandja tagab, et volitatud isikud on teadlikud kehtivatest andmekaitsealastest kohustustest ja täidavad lepingulist konfidentsiaalsuskohustust. Üürniku volitatud esindajatel on võimalik salvestisega tutvuda või küsida sellest väljavõte, esitades üürileandjale vabas vormis taotlus, milles tuleb märkida põhjus salvestisega tutvumiseks ja soovitud piirkond ning aeg kellaaja täpsusega, millega tutvumine on vajalik. Kui üürniku töötaja / klient / muu puudutatud isik soovib salvestisest väljavõtet, menetleb vastavat pöördumist GDPR artiklile 15 vastavalt üürnik, kes kohustub mh hindama õigustatud aluse olemasolu salvestise saamiseks. Üürileandja üksnes väljastab üürniku taotluse saamisel salvestise väljavõtte digitaalses vormis – plaadil/USB pulgal. (salvestiste vastutavaks töötlejaks on üürnik). Kui salvestisest väljavõtte tegemine ei ole põhjendatud, võib üürileandja salvestist üürnikule enda juuresolekul tutvustada. Üürileandja tagab salvestiste ja nendega seotud tegevuslogide säilimise kolme kuu jooksul alates nende tekkimisest. Pärast selle tähtaja möödumist salvestised kustutatakse ja nende väljastamine ei pruugi enam võimalik olla. Läbipääsu- ja valvesüsteemi tagamise tingimused Üürileandja tagab üüripinna läbipääsu- ja valvesüsteemi olemasolu ja korrasoleku ning tagab nendega seotud tõrgete lahendamise mõistliku aja jooksul. Üürnik annab üürileandjale volituse läbipääsu- ja valvesüsteemi tagamiseks ja seotud logide haldamiseks, tagamaks vara säilimine, töötajate turvalisus ja vajadusel esinenud juhtumite asjaolud selgitamine GDPR artikkel 6 lg 1 punkti f alusel. Info ja logide haldamine hõlmab muuhulgas vajadusel nende sisuga tutvumist. Üürileandja võib info ja logidega tutvuda üürileandja vajadusel, üürniku või kolmanda isiku (nt uurimisasutus, puudutatud isik) taotlusel. Üürileandja tagab, et info ja logid on kättesaadavad üksnes volitatud isikutele vaid tööülesannete täitmiseks. Nendega teostatud toimingutest on võimalik vajadusel esitada tegevuslogid. Üürileandja tagab, et volitatud isikud on teadlikud kehtivatest andmekaitsealastest kohustustest ja täidavad lepingulist konfidentsiaalsuskohustust. Valvesüsteem aktiveeritakse automaatselt tööpäevadel ajavahemikus 22.00 – 07.00 , n ädalavahetustel ja riigipühadel ööpäevaringselt . Nimetatud aegadel on võimalik valvesüsteem deaktiveerida töötajatel personaalse valvestuskoodiga. Üürileandja tagab valvestuskoodide kasutamise kohta tegevuslogid . Üürileandja väljastab igale üürniku töötajale/ametnikule personaalse valvestuskoodi. Valvestuskood on konfidentsiaalne, selle avaldamine kolleegile või muule kolmandale isikule on keelatud. Valvestuskoodi unustamisel või kaotamisel tuleb üürnikul teavitada viiv i tamatult üürileandja kontaktisikule. Valvestuskoodi väljastamiseks teatab üürnik vähemalt viis tööpäeva ette uue töötaja/ametniku ees- ja perenime, isikukoodi , e-posti aadress i ja töö alustamise aja. Üürileandja edastab personaalse valvestuskoodi krüpteeritult üksnes saajale. Üüripinna valvesignaali käivitumisel reageerib sellele ja on valvesüsteemi pidaja kontaktisikuks üürniku poolt määratud volitatud esindaja. Kulude tekkimisel seoses valvesüsteemi ebaõige aktiveerumisega vastutab nende eest üürnik. Üürniku töötajatele/ametnikele väljastatakse tööle asumisel personaalne läbipääsukaart, millega on tagatud õigus vabalt liikuda kogu üürniku kasutusel oleval üüripinnal. Läbipääsukaarti ei tohi anda teise isiku kasutusse. Läbipääsukaardi kaotamisest või kasutamisel esinevatest tõrgetest tuleb üürileandjale teavitada viivitamatult. Poolte ühiskasutuses olevale pinnale on läbi üürileandja fuajee lubatud liikuda üksnes üürniku volitatud isikutel, kelle nimed üürnik eelnevalt teatavaks teeb (eeldatavalt 5-6 isikut). Läbi üürileandja fuajee on liikumine lubatud üksnes tööpäeviti ajavahemikus 08.00-17.00. Läbipääsukaardi väljastamiseks teatab üürnik vähemalt viis tööpäeva ette uue töötaja/ametniku ees- ja perenime, isikukoodi ja töö alustamise aja. Üürileandja tagab, et hiljemalt töö alustamise päevaks on personaalne läbipääsukaart üürniku volitatud esindajale üle antud. Üürnik teavitab esimesel võimalusel ka töötaja/ametniku töölt lahkumisest, et üürileandja saaks personaalse lig i pääsukaardi ja valvestuskoodi deaktiveerida. Üürniku seadmeruum asub üürileandja valduses olevas hooneosas, mille kasutamist võimaldatakse üürniku volitatud isikutele vajaduspõhiselt eelneval kokkuleppel ja koos üürileandja saatjaga. Vajadusest seadmeruumi ligi pääseda teavitab üürnik võimalusel kolm tööpäeva ette.