Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõule

KORRALDUS 02.03.2026 nr 168 Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on oma 10.02.2026 kirjaga nr 2-2/499-1 esitanud arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Eelnõu kohaselt on riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) koostamise eesmärk Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamine. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku, luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks ning regiooni varustuskindluse parandamiseks. REP-ga planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar, küttegaasi muud ehitised, küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad ning küttegaasi kompressorjaam. Planeeringuga seotud rajatiste loetelu täpsustub REP asukoha eelvaliku etapis. Samuti määratakse REP-ga maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Vesinikutaristu REP algatatakse MKM-i ettepanekul Eleringi taotluse alusel. REP-i koostamist korraldab MKM. Eelnõuga määratakse REP planeeringuala. REP planeeringuala hõlmab muuhulgas maa-alasid Pärnu linnas Audru ja Paikuse osavaldades. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb REP-i asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti-Läti piiriületuseks sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole võimalik või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D-kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas ning Eesti-Läti piiriületuskohtade sobivaim asukoht jääb Jäärja (EE-LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve (Tallinn-Vireši gaasitrassi ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina tuleb kaaluda olemasoleva Tallinn-Vireši gaasitoru ning Harku-Lihula-Sindi 330 kV elektriliini koridoride kasutamist. Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn ning rahvuspargid). Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Pärnu Linnavalitsus märgib, et kuigi Pärnu linn asustusüksusena on REP planeeringualast valdavalt väljas, hõlmab planeeringuala siiski Paikuse ja Audru alevike tiheasustusalasid ning ka Nätsi-Võlla looduskaitseala (Natura loodusala), kuhu vesinikutaristu rajamine on äärmiselt ebatõenäoline. Palume nimetatud alade planeeringualast eemaldamist. Pärnu linna 18.09.2025 vastuvõetud üldplaneeringus on gaasitaristu rajamiseks järgmised tingimused: • Gaasitorustikud kavandatakse üldjuhul maa-alustena ja olemasoleva tehnilise taristu (nt elektriliinid, teed) trassikoridoridesse või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendavaid piiranguid kaitsevöönditest ning looduskeskkonna mõjutamist. • Gaasipaigaldise asukoha valikul tuleb arvestada looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtustega ning hoiduda elu- ning ühiskondlike hoonete vahetust lähedusest. • Juhul, kui olemasoleva taristu trassikoridorisse kavandatud gaasipaigaldis ei eelda olemasoleva kaitsevööndi laiendamist, loetakse see üldplaneeringu kohaseks st puudub vajadus täiendava planeeringu koostamiseks. PlanS § 10 lg 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 3 p 5 alusel Pärnu Linnavalitsus nõustub vesinikutaristu REP ja KSH algatamisega eeldusel, et selle koostamisel arvestatakse Pärnu linna huvidega, sh vastuvõetud Pärnu linna üldplaneeringus määratud maakasutuse ja tingimustega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Voltenberg (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Taavi Käärid linnasekretär 2