Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas

RAPLA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Järelevalvesse esitamiseks Algatamine: Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldus nr 337 Vastuvõtmine: Rapla maavanema 03.03.2017 korraldus nr 1-1/17/77 Tallinna mnt 14 Rapla 2016-2017 2 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rapla maakonnaplaneering 2030+ 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5 2. RAPLA MAAKONNA RUUMILINE ARENG .............................................................. 6 2.1. Üldine lähenemine maakonnaplaneeringu koostamisel ....................................... 6 2.2. Ruumilise arengu suunamine üleriigilises planeeringus ...................................... 7 2.3. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ................................................................ 8 2.4. Ruumilise arengu visioon .................................................................................. 9 2.5. Maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ................................... 9 3. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ........................................... 12 3.1. Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad ............................................................. 12 3.1.1. Ettevõtlus ja töökohad............................................................................... 16 3.1.2. Teenused ................................................................................................. 18 3.2. Linnalise asustuse alad................................................................................ 21 3.2.1. Linnaline keskkond ................................................................................... 23 3.3. Maaline piirkond .......................................................................................... 24 3.4. Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes ............................................................................. 24 3.5. Tiheasustusega alade määramine ................................................................... 26 4. RUUMILISED VÄÄRTUSED JA ARENGUT SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ....................................................................................... 27 4.1. Elukeskkonna väärtused .................................................................................. 27 4.1.1. Väärtuslikud maastikud ............................................................................. 27 4.1.2. Kultuuripärand .......................................................................................... 35 4.1.3. Puhkealad ................................................................................................ 37 4.2. Looduskeskkonna väärtused ........................................................................... 37 4.2.1. Roheline võrgustik .................................................................................... 37 4.2.2. Veealad ja põhjavesi ................................................................................. 40 4.2.3. Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................... 43 4.2.4. Väärtuslik põllumajandusmaa .................................................................... 44 4.2.5. Maavarad ................................................................................................. 45 4.2.6. Radoonirisk .............................................................................................. 47 5. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD ............................................................................. 50 5.1. Liikuvusvajadused ........................................................................................... 50 5.1.1. Maanteed ................................................................................................. 50 5.1.2. Raudtee .................................................................................................... 52 5.1.3. Lennuväli .................................................................................................. 54  4 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 5.1.4. Kergliiklusteed .......................................................................................... 55 5.1.5. Ühistransport ............................................................................................ 57 5.2. Muu tehniline taristu .................................................................................... 58 5.2.1. Gaasitrassi koridor .................................................................................... 58 5.2.2. Elektrivõrk ................................................................................................ 58 5.2.3. Taastuvenergeetika .................................................................................. 60 5.2.4. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon .................................................................. 61 5.2.5. Sidevõrgud ............................................................................................... 63 5.2.6. Jäätmehooldus ......................................................................................... 63 5.3. Riigikaitse ................................................................................................... 64 5.4. Riskiallikad .................................................................................................. 67 5.5. Päästevõimekus .......................................................................................... 68 6. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE ................................................................................................................................. 70 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE JA SEIRE .............................................................. 72 8. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................. 72 9. MAAKONNAPLANEERINGU KAARTIDE LOETELU .............................................. 73 LISAD ....................................................................................................................... 74 Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ......................................... 74 Lisa 2. Raplamaa väärtuslike maastike reservalad .................................................. 74 Lisa 3. Raplamaa ilusad teelõigud .......................................................................... 77 Lisa 4. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003) ................................................................................................................... 78 Lisa 5. Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) I klassi maantee (2016) ............................... 78 Lisa 6. Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering (2016) ........................................................................................ 78 Lisa 7. Ruumilise arengu analüüs ........................................................................... 78 Lisa 8. Planeeringu lähteseisukohad ...................................................................... 78 Lisa 9. Planeeringu elluviimise tegevuskava ........................................................... 78 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 5 1. SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsus algatas 18.07.2013.a korraldusega nr 337 maakonnaplaneeringute koostamise kõigis Eesti maakondades 1 , sealhulgas Rapla maakonnas. Maakonnaplaneering hõlmab kogu maakonna territooriumi ning see on algatatud planeerimisseaduse § 7 lg 32 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu koostamise korraldajaks on Rapla Maavalitsus. Planeeringu algatamise järgselt algatas Rapla maavanem 29.08.2013.a korraldusega nr 1-1/415 maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Maakonnaplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Rapla Maavalitsus konsultatsioonilepingu OÜ Hendrikson & Ko-ga; KSH-d koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Maakonnaplaneeringu sisuline koostamine toimus Rapla Maavalitsuse, planeeringukonsultandi ja KSH koostaja koostöös. Planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis arvestab tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ning selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Rapla maakonnaplaneeringu koostamise aluseks on planeerimisseadus ning planeeringu lähteseisukohad 3 . Lisaks on planeeringusse andnud sisendit olemasolevad arengudokumendid ning planeeringu koordinaatori koostatud/tellitud juhendid4. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006 2 Maakonnaplaneering on algatatud kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS järgi, mistõttu lahendatavad ülesanded tulenevad samuti antud redaktsioonist. Maakonnaplaneering viiakse ellu uue, alates 1.07.2015 kehtiva, PlanS järgi. Seletuskirjas toodud seadused on leitavad www.riigiteataja.ee. 3 Riiklikud lähteseisukohad on toodud http://www.fin.ee/maakonnaplaneeringud, Rapla maakonna lähteseisukohad lisas 8. 4 Maakonnaplaneeringute koostamine toimub kõigis Eesti maakondades paralleelselt, koostamist koordineerib Rahandusministeerium (kuni 2015. aastani Siseministeerium). Juhendmaterjalidele on viidatud vastavate teemavaldkondade käsitlemisel.  6 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 2. RAPLA MAAKONNA RUUMILINE ARENG 2.1. ÜLDINE LÄHENEMINE MAAKONNAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Planeeringu ülesehitus Rapla maakonnaplaneeringu koostamisel on olulisimaks suuniseid andvaks dokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+, mille arengukontseptsioonid ja eesmärgid on toodud ptk 2.2. Maakonna arengu suunamisel toetutakse ruumilise arengu analüüsile ja maakonna visioonile (ptk 2.3. ja 2.4.), mille põhjal on välja töötatud maakonna ruumilise arengu põhimõtted (ptk 2.5.). Ruumiliste arengu põhimõtete alusel välja töötatud tingimused ja soovitused on toodud teemavaldkondade lõikes (ptk 3, 4 ja 5). Varasemad maakonna- ja teemaplaneeringud Eelmise, 1999.a kehtestatud, Rapla maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on koostatud teemaplaneeringuid, mis käsitlevad teatud teemavaldkondi detailsemalt kui on võimalik ja otstarbekas käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise raames. Järgnevad planeeringulahendused kajastatakse käesolevas maakonnaplaneeringus, ilma täiendavat menetlust ega arutelu avamata, kuna planeeringulahendused on endiselt asjakohased (teemaplaneeringute põhilahendus ja tingimused tuuakse maakonnaplaneeringusse): "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" "Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (menetluses) "Raplamaa kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering" Planeeringu kaasajastamine on vajalik teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ juures: täpsustatakse nii rohelise võrgustiku kui väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi 5 , lisaks määratakse täiendavad väärtuslikud maastikud. Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering on kaotanud oma ajakohasuse ning sellega käesoleva planeeringu koostamisel ei arvestata. Käesoleva maakonnaplaneeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse varasem Raplamaa maakonnaplaneering (kehtestatud 22.septembril 1999.a Rapla maavanema korraldusega nr 916) ja kuulutatakse kehtetuks Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ (kehtestatud Rapla Maavanema 01.11.2010 korraldusega). Varem koostatud üldplaneeringud Maakonnaplaneering arvestab üldplaneeringutes täpsustatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike piiridega. Tulenevalt planeeringute hierarhiast ja täpsusastmest ei kajasta maakonnaplaneering omavalitsuste detailsemat maakasutust. 5 Teemaplaneeringu alusmetodoloogia on endiselt asjakohane ning selles muudatusi ei tehta. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 7 2.2. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS Üleriigiline planeering Eesti 2030+ seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis: olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamise ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamise. Asustusstruktuuri väärtustamise ja edasiarendamise kõrval loovad Eesti 2030+ järgi elukeskkonna kvaliteeti ka head ja mugavad ühendusvõimalused ning elukeskkond laiemalt (roheline võrgustik ja maastikuväärtused). Planeering toetab energiajulgeoleku kindlustamiseks hajaenergeetika 6 laialdasemat kasutuselevõttu. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhiliseks suuniseks maakonnaplaneeringule on asustuse suunamine, mille peamisteks kontseptsioonideks on: 1. Hajalinnastunud ruum, kus asustuse arendamisel säilitatakse ja vääristatakse praegust asustusstruktuuri). 2. Toimepiirkondade põhisusega arvestamine töö- ja haridusalases liikumises. 3. Asustussüsteemi sidustamine toimepiirkondade siseselt, Eesti-siseselt ja välismaailmaga. Maakonna tasandil on üleriigilises planeeringus seatud üldstrateegilisteks eesmärkideks: 1. Tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine. 2. Ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise tingimustes. 3. Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine nii linnalises kui maalises asustuses (valikuvõimaluse säilimine eelistatuima elukeskkonna osas). 4. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. 5. Esmatähtsate teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel. 6. Asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist, kuid ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, tõsta kompaktsust ja leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele. Hajaasustuses on vaja säilitada väljakujunenud asustusmustreid. Säilitamaks ja loomaks kvaliteetset elukeskkonda, tuleb vältida sellise vahevormi tekkimist, kus ei jälgita olemasolevat hajaasustusstruktuuri, ega kujundata ka veel kompaktset asustusüksust. 6 Hajutatum piirkondlik energiatootmine ja -tarbimine, mis tugineb valdavalt taastuvale energia-allikale ning võimalusel kasutab ära energia ja sooja koostootmise võimalust.  8 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 2.3. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu analüüs toob välja järgmised kokkuvõtlikud arengu põhijooned (vt ka lisa 7): 1. Maakonna asustussüsteemi ja rahvastiku paiknemise ruumilises struktuuris on viimasel kümnendil toimunud suuremad muutused eluhoonete ja ettevõtluse maakonnakeskusesse koondumise suunal. Muutusi on toimunud lisaks eluhoonete paiknemisele ka nende kasutusotstarbes. Osa eluhooneid hajaasustuses on saanud suvekodudeks. Uusi ehitisi on kõige rohkem rajatud Rapla ja Kohila lähemasse ümbrusse. Asustusmuster säilib hajaasustuses, kuigi alaliste elanike arv näitab jätkuvat vähenemist. 2. Ajalooliselt erinevate haldus- ja majanduspoliitiliste tegurite toime tulemusel kujunenud maakonna jagunemine geograafiliselt kaheks omavahel vähe seotud piirkonnaks, Rapla (Tallinna mõjuala) ja Märjamaa (Tallinna ja Pärnu mõjuala), mis mõjutab ühistranspordikorraldust ja tingib vajaduse teatud maakonnakeskusele Raplale omaste teenuste dubleerimiseks Märjamaal. 3. Ettevõtlusaktiivsuse ruumilise jaotuse osas ei saa Raplamaal välja tuua ühtset selget mustrit. Ettevõtete arv on näidanud kasvutendentsi nii keskustes kui väljaspool asuvates piirkondades. Vaatamata sellele, et aastatega on Rapla roll töökohtade loojana vähenenud, on töörände maakondlikuks sihtkohaks maakonnakeskus Rapla. Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt Kohilas, Raplas, Järvakandis ja Märjamaal, mõned suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. 4. Rahvastiku kahanemine ja jätkuv vananemine mõjutab negatiivselt kogu maakonda, avaldades mõju ka maakonna keskustele. Kõige kiiremat kahanemist on näha maakonna äärealadel (Kaiu, Vigala). Siiski on Rapla maakonna demograafiline struktuur suhteliselt elujõuline ning kuni 2018. aastani suhteliselt stabiilne. Elanikkond on küll veidi vananenud, kuid tööealiste elanike demograafiline potentsiaal on tagatud (tööturule sisenejate ja pensionile siirdujate arvu suhe). Suurimaks ohuks on aga noorte lahkumine kodupiirkondadest ja ka sünnitusealiste naiste arvu vähenemine, mis toob kaasa väikelaste arvu vähenemise ning pikemas perspektiivis maakonna demograafilise potentsiaali nõrgenemise (laste ja vanurite arvu suhe). 5. Maakonna hõivatutest töötab oma maakonnas vaid 57%, Tallinnas ja mujal Harjumaal kokku aga üle veerandi hõivatutest. Põhja-Raplamaa on kujunemas Tallinna „eeslinnaks“, sarnaselt Harjumaal paiknevate Tallinna lähivaldadega. Sõltuvus pealinnaregiooni töökohtadest näitab tõusutrendi. Nii Tallinna kui Pärnu suuna (Vigala ja Järvakandi rahvas käib tööle ka Pärnumaale) kiirete ja turvaliste ühendusteede ning ühistranspordi tähtsus kasvab. 6. Maakonna kohatine jäämine Tallinna kui suure keskuse varju. Pealinnaregiooni domineeriva rolli vähendamise vajadus maakonnas, sh ka pealinna(regiooni) mõjualas paiknevate keskuskohtade rolli tugevdamine elanikkonna põhilise teenindajana. 7. Jätkusuutliku ühistranspordi ruumimõju – mugava rongiühenduse potentsiaal mitmekeskuselise asustusstruktuuri loojana. 8. Põllumajandusliku tegevuse tahaplaanile jäämine võrreldes muude ettevõtlusvaldkondadega ning sellest tulenev mõju maakasutusmustrile (söötis ja/või täis ehitatud põllumajandusmaad). Rapla maakonnaplaneering 2030+ 9 9. Konflikt majanduslike huvide ja loodusliku keskkonna säilitamise vahel (looduskeskkond kui väärtus iseeneses ning osa kvaliteetsest elukeskkonnast vs looduskeskkond kui majanduslike ressursside allikas). 10. Kohatine tarbija-kaugus teenuste korraldamisel – näiteks vanemaealise elanikkonna vajadusi arvestades oleks eelkõige vajalik erinevate teenuste „koju toomine“, kasvõi perioodiliselt, selle asemel, et pakkuda baasteenusepõhist (st põhimõttelise ühenduse olemasolul põhinevat) ühistranspordikorraldust vajalike teenuste juurde liikumiseks. 2.4. RUUMILISE ARENGU VISIOON Rapla maakonnas on inimeste elukvaliteet ja põhivajadused paremini ja ruumiliselt ühtlasemalt tagatud. Peamised sotsiaalmajanduslikud erinevused pealinnapiirkonna ja Raplamaa vahel on stabiliseerunud. Maakonna areng põhineb nii kohalike eelduste – oskustööjõud, teedevõrk, mitmekesine majandus, tugevad keskused, hea haridus, kultuurilised traditsioonid ja puhas loodus, kui asukohategurite – Tallinna lähedus ja asumine Kesk-Eestis Tallinn-Pärnu-Riia- Lääne- Euroopa transpordikoridoris – oskuslikul ja uuenduslikul kasutamisel. Töökohad, teenused ja rahvastik on tänasest enam koondunud maakonnakeskusesse ja teistesse suurematesse asulatesse. Arenevad Rapla-Kohila arengukoridori ja Märjamaa arengusõlme ettevõtted ja taristu. Kasvanud ühenduskiirused (nii andmeside kui ka elanike mobiilsuse mõistes) on sidunud Tallinna ja maakonna keskused ning maa-asustuse. Pendelränne ja kaugtöö võimaldavad paljude inimeste jaoks ühitada maaelu töökohaga pealinnas. Maakonna majandustegevus on säästlikkusele ning innovatsioonile orienteeritud ning keskkond on atraktiivne nii elanikele, külastajatele, investoritele kui ka oskustööjõule. Raplamaad saab iseloomustada eelkõige kui maamajanduse, rohelise puhkuse ja klaasitööstuse piirkonda, kuid tulenevalt asendilistest eeldustest ja oskustest on arenenud väga mitmekesine tootmine. Kõigil maakonna elanikel on sõltumata elukohast elamisväärne elukeskkond, ligipääs põhiteenustele, haridusasutustele, sobivatele töökohtadele ning meelepärasele tegevusele. Paranenud ja ühtlustunud on omavalitsusüksuste haldusvõime, osalusdemokraatia tase ja kvaliteet. Rapla maakond on võrdväärne osaleja Põhja-Eesti arengupiirkonna konkurentsivõime kujundamisel. 2.5. MAAKONNA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED Maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on aluseks maakonnaplaneeringu lahenduse välja töötamisele teemavaldkonniti. Ruumilise arengu suunamisel Rapla maakonnas järgitakse järgmisi põhimõtteid, mis tulenevad üleriigilisest planeeringust, maakonna arengustrateegiast, valdkondlikest arengudokumentidest, maakonna ruumilise arengu analüüsist ja teistest asjakohastest materjalidest. 1. Asustuse arengu suunamisel on aluseks mitmetasandiline keskusasulate võrgustik. Planeeringuga määratletakse erinevate tasandite keskused ja tuuakse välja soovitused 10 Rapla maakonnaplaneering 2030+ nendes keskustes osutatavatele teenustele. Toetatakse maakonnakeskuse arendamist tugeva toimepiirkonna keskusena. Järgitakse linnalise asustusega asulate tihendamise põhimõtet ja välditakse uute arendusalade rajamist. Toetatakse olemasoleva asustusstruktuuri säilimist. 2. Teenuste (sh haridusasutuste) ja töökohtade kättesaadavuse säilimiseks tagatakse optimaalsed ühistranspordiliinid keskuste ja maapiirkondade ühendamisel ning tolmuvabad teed vähemalt ühistranspordile. Täiendatakse kergliiklusteede võrgustikku eelkõige linnalise asustusega asulate lähivööndis. Soodustatakse raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad jne) väljaehitamisega ning bussiliiklusega sidumisega. 3. Liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste väljakujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) vajadustega ning seades esikohale liiklejate mugavuse, ohutuse jm tingimused. Olulised on kiired ja head (mitmekesised, turvalised, elanike vajadustele vastavad) ühendused nii Tallinna ja Pärnu kui ka Raplamaa jaoks tähtsate teiste naabermaakondade keskustega Järva- ja Läänemaa suunal. 4. Uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. 5. Toetatakse ettevõtlusalade arendamist linnalistes keskusasulates (Rapla, Märjamaa, Kohila, Järvakandi) või nende vahetus läheduses ja Rapla-Kohila arengukoridoris. 6. Rapla maakond asub Kesk-Eestis ühendades kahte suurlinna regiooni, Harjumaad ja Pärnumaad, mis tähendab, et maakonda läbib oluline osa riiklikult tähtsatest taristuobjektidest. Maakonna arendamisel arvestatakse riiklikult oluliste objektide nagu (nt rahvusvahelised trassid, üleriigilisel tasandil olulised ülekandeliinid) rajamise vajadusega. Käesolev maakonnaplaneering kajastab teadaolevad vajadused riiklikult tähtsate objektide arendamise osas, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Rapla maakonnaplaneeringus on eeldatud, et riiklikult tähtsate ehitiste edasisel arendamisel suhtutakse kaalutletult olemasolevasse ruumilisse keskkonda ning leitakse lahendused, mis võimalikult vähe suurendavad keskkonnakoormust ja häiringut, sh nii loodus- ja majanduskeskkonnale kui ka kohalikule elanikkonnale. 7. Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel, puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumisel. Tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste säilitamist ning arendamist. Väärtustatakse piirkondlikke eripärasid. Toetatakse piirkondlikel eripäradel tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele veealadele tagatakse juurdepääsuteed ja täiendavad kasutamise võimalused. 8. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse metsamaade ja väärtuslike põllumajandus- maade sihipärase kasutusega. 9. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 11 10. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. 11. Maakonna ruumilisel arendamisel peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, sh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses.  12 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 3. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE Rapla maakonna kontekstis, kus suur osa elanikkonnast on seotud Tallinnaga, on asjakohane keskenduda olemasolevate keskuste tugevdamisele, rõhutades nende olulisust kohalike töökohtade pakkujana ning kogu maakonna elanikkonna jaoks teenuste pakkujatena. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluliseks tagatiseks elanikkonna ja nende elukvaliteedi tagamiseks ka maalises piirkonnas. Maakonnaplaneeringus käsitletakse asustusstruktuuri allpool ptk 3.1.-3.3. järgmiste võtmekomponentide kaupa: keskused ja toimepiirkonnad, linnalise asustuse alad ning maaline piirkond. Toimepiirkond on ala suurema keskuse ümber, mille maalisel tagamaal toimivad väiksemad keskused. Keskusest kaugenedes väheneb elanike seotus keskusega (nt linnaga) ning maalises asustuses eristuvad vööndid selle järgi, kui suur osa elanikest igapäevaselt keskuslinna sõidab: linnalähivööndi seotus keskuslinnaga on suurim ning äärealal väikseim. Keskuslinnast kaugemal tõuseb esile kohalike väiksemate keskuste tähtsus esmavajalike teenuste pakkujatena. Asustuse edasist arengut suunatakse kas hajususe või kompaktsuse põhimõttel: hajaasustatud maalistes piirkondades olemasolevat asustusstruktuuri jälgivana ning olemasolevates keskustes tihendamise põhiselt, mis tagab keskuste suurema kompaktsuse. Kompaktse asustuse võimalikku laienemist – linnalise asustuse alasid – nähakse ette vaid suuremates keskustes, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi tekkimine. Linnalise asustuse ala võib olla väiksem või suurem asustusüksuse territooriumist. Asustuse suunamise kohta vaata põhjalikumat ülevaadet ptk 3.1.-3.3. toodud joonised. 3.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD Raplamaa keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest – arvestatud on funktsionaalsete seostega, millised keskused-tagamaad koos toimivad 7. Keskuste määramise eesmärgiks on tagada kogu maakonnas töökohtade ning hariduse jt teenuste kättesaadavus ning seeläbi elukvaliteet nii linnades kui maapiirkonnas. Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasandil oluline pakkuda. Iga kõrgema astme keskus pakub ühtlasi ka madalama astme keskusele omaseid teenuseid. Põhjalikuma ülevaate teenuste jagunemisest keskuste vahel annab peatükk 3.1.2. 7 Keskuste määramisel on arvestatud Statistikaameti poolt 2014.a koostatud raportiga “Toimepiirkondade määramine” ja RAKE 2015.a koostatud uuringuga “Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes” Rapla maakonnaplaneering 2030+ 13 Maakonnaplaneeringuga määratakse järgmised keskused: Joonis 1. Raplamaa keskuste võrgustik ▪ Maakondlik keskus – linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt liiguvad. Maakondlikuks keskuseks on Rapla linn, mis on ühtlasi ka toimepiirkonna keskus. ▪ Piirkondlik keskus – keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku keskust eristab madalama tasandi kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid. Piirkondlikuks keskuseks on planeeringulaheduses tugi-toimepiirkonna keskus Märjamaa alev. Planeeringuga määratakse piirkondlikuks keskuseks ka Kohila alev ja Järvakandi alev. Tulenevalt Tartu Ülikooli RAKE era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise uuringu kriteeriumidest, kus piirkondliku keskuse jätkusuutlikkust tagav tagamaa elanike arv on alates 4500, on põhjendatud Kohila alevi piirkondlikuks keskuseks määramine. Arvestades olemasolevat asustussüsteemi, teenuste paiknemist, tehnovõrkude ja energiaressursside olemasolu ja positiivseid ettevõtluse arengu tulevikuväljavaateid, on põhjendatud ka Järvakandi alevi piirkondlikuks keskuseks määramine.  14 Rapla maakonnaplaneering 2030+ ▪ Kohalik keskus – keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks/pakkujateks. Maakonnaplaneeringuga määratakse kohalikeks keskusteks Juuru alevik, Kaiu alevik ja Kehtna alevik, Kivi-Vigala küla ja Käru alevik. Juuru alevikus, Kaiu alevikus ja Kehtna alevikus vastab kohalike põhiteenuste jätkusuutlikkust tagava tagamaa elanike arv Tartu Ülikooli RAKE era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise uuringu alusel esitatud kriteeriumile (indikatiivselt 1500) või on kriteeriumi lähedane. Teistest keskustest kauguse ja koondunud teenusvajaduse tõttu on otstarbekas määrata kohalikeks keskusteks Kivi-Vigala küla ja Käru alevik, kuigi nende tagamaa elanike arv on indikatiivsest kriteeriumist väiksem. ▪ Lähikeskus – keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel. Arvestades teenuspiirkondade olemasoleva ja potentsiaalse kliendibaasi suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest, määratakse lähikeskusteks Aespa alevik, Alu alevik, Eidapere alevik, Hageri alevik, Hagudi alevik, Kaerepere alevik, Keava alevik, Laukna küla, Lelle alevik, Prillimäe alevik, Raikküla küla, Sipa küla, Tamme küla, Valgu küla, Vana-Vigala küla ja Varbola küla. Antud keskustes tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil. Täiendavalt toob maakonnaplaneering välja kandikeskused 8 , mis on kogukonnaidentiteedi seisukohalt olulised koondumiskohad. Kandikeskuste roll on olla era- ja kogukonnainitsiatiivil põhineva tegevuse ja ettevõtluse arendamise kohaks vastavalt kogukonna võimekusele. Soovituslike teenuste nimekirja antud tasemele ei määrata. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle valdavalt maalise asustusega tagamaast. Toimepiirkonna keskuseks on linn, kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui haridusasutuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda ca 30 minutiga. Keskuslinnast kaugenedes väheneb elanike seotus keskusega ning maalises asustuses eristuvad vööndid lähtuvalt sellest, kui suur osa elanikkonnast igapäevaselt keskuslinna sõidab. Kuna maalise asustuse kõikides vööndites, sh linnalähivööndis, elavad inimesed, kes igapäevaselt keskuslinna ei sõida, on kogu toimepiirkonnas oluline tagada teenused elanike kodulähedastes väiksemates keskustes: kohalikes keskustes ja lähikeskustes. Rapla maakonna ala jaotub keskuslinnade Tallinna ja Rapla toimepiirkonna vahel, lisaks toimib töökohti ja teenuseid pakkuva piirkondliku keskuse – Märjamaa alevi – ümber tugitoimepiirkond. Rapla maakonna ruumiliseks eripäraks on suur seotus Tallinnaga: suur osa elanikkonnast on läbi pendelrände seotud Tallinna teenuste kui töökohtadega, mistõttu osa Rapla maakonnast ulatub ka Tallinna toimepiirkonda. Tallinna tugeva mõju tõttu ei teki Rapla 8 Kandikeskused on määratud maavalitsuse poolt Rapla maakonnaplaneering 2030+ 15 linna ümber ka tugevat linnastut (linnalähivööndit). Valdava osa nii Rapla kui Märjamaa tagamaast moodustab siirdevöönd; maakonna äärealadel ka ääremaa (vt joonis 2). Joonis 2. Rapla maakonna toimepiirkonnad ja selle vööndid Elanikkonna püsimajäämiseks maakonna erinevates osades on seega eelkõige oluline keskenduda kohaliku mitmekülgse ja kõrgekvaliteedilise elukeskkonna loomisele ning samuti kiiretele ja mugavatele ühendustele. Põhimõtted keskustes asuvate teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks Rapla maakonnas 1. Linnalähivöönd (pendelrändes osaleb >30% elanikkonnast): 1.1. teenuste ja töökohtade kättesaadavus põhineb ühistranspordil – inimene sõidab teenuse juurde, vajadusel tuleb ühistranspordikorraldust vastavalt korrigeerida; 1.2. ühistranspordi liinide ja graafikute kujundamisel peab olema tagatud ühistranspordiga keskusesse tööle ja kooli käimise võimalus; 1.3. alternatiivselt tuleb soodustada teenuste-töökohtadeni jõudmiseks kergliikluse kasutamise võimalusi: teid ja rattaparklate taristut rongipeatuste ja bussijaamade juures.  16 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 2. Siirdevöönd ja ääreala 9: 2.1. Teenuste kättesaadavus põhineb eelkõige kohalike väiksemate keskuste tugevdamisel ja paindlikel lahendustel (eelkõige äärealal): 2.1.1.teenus sõidab kohale perioodiliselt (nt kauplusauto); 2.1.2.tellimussõidud väiksemate sõidukitega üksikutele tellijatele (nõudebuss); 2.1.3.interneti-põhised lahendused (kui võimalik, sõltuvalt teenusest), mis eeldab e-ligipääsetavust ja mobiiliside kvaliteetse tugevuse olemasolu kõikides piirkondades; 2.1.4.pargi-reisi süsteemi 10 arendamine väiksemas skaalas; 2.1.5.vastavalt teenuse olemusele soodustada automaatjaamade levikut – pakiautomaadid, automaattanklad jne; 2.1.6.ühistransporditeenuse korraldamisel on esmaseks prioriteediks laste kooli viimine, teiseks prioriteediks tööalase pendelrände vajaduste rahuldamine. Liinide ja graafikute kujundamisel on oluline arvestada tööalase ja haridusrände peamiste suundade ning tööaegadega. 2.2. Töökohtade kättesaadavuse parandamiseks soodustatakse: 2.2.1.kaugtöövõimaluste loomist kohalikes ja lähikeskustes, nt renditavate töölaudadega, baassisustusega (kontorimööbel, printer, telefon, kvaliteetne Internet jm kontoritööks esmavajalik) kaugtöö-kontorite näol. Kaugtöö-kontorite loomisel on mõistlik olemasolevate lairiba-interneti ühenduste ärakasutamine. 2.3. Kohapealsete töökohtade ja paindlike teenuste kättesaadavuse tagamine sh kogukonna algatuste toetamine toimepiirkondade siirdevööndis eeldab võrreldes linnalähivööndiga enam regionaalseid toetusmehhanisme. 3. Ühistranspordikorraldus võimaldab ühendusi toimepiirkondade vahel ning teiste suuremate keskustega nii maantee- kui raudteetranspordiga. 3.1.1. ETTEVÕTLUS JA TÖÖKOHAD Rapla maakonna põhilised töökohad asuvad Rapla-Kohila arengukoridoris (ala kahe keskuse vahel, mida iseloomustab kõrge arengupotentsiaal ja head võimalused efektiivseks ressursikasutuseks arendustegevusel), Märjamaal ja Järvakandis. Ettevõtluse seisukohalt on eelisarendatavateks Kohila, Märjamaa Orgita, Rapla ja Järvakandi ettevõtlus(tööstus)alad (vt allpool joonis). 9 Käesoleva planeeringu puhul ei ole peetud otstarbekaks eristada meetmeid siirdevööndi ja äärealade osas. Siirdevööndi puhul kasutab paikseid teenuseid 70% ja enam elanikkonnast, äärealal 85% ja enam elanikkonnast, mis näitab, et kuigi igapäevane ühistranspordiühendus on oluline 15-30% elanikkonnast, on põhimõtteline suund kohalike teenuste pakkumisel nii siirdevööndis kui äärealal paindlike lahenduste osatähtsuse tõstmine. 10 Taristu- ja transpordikorraldus, mis võimaldab auto või jalgrattaga liikumist transpordi sõlmpunkti, mugavat parkimissüsteemi ja võimalust reisida edasi ühistranspordiga. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 17 Joonis 3. Eelisarendatavad ettevõtlusalad ja arengukoridor Üldised ruumilised põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks 1. Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustuse alasid ning ülaltoodud (joonis 3) eelisarendatavaid alasid. 2. Maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada väikeettevõtluse arengut ja väiksemahulist tootmist, sh oluliselt maakonna äärealadel, mis tagaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu. 3. Raplamaal on oluline mitmekesise majandusstruktuuri jätkuv toetamine. Toetada perspektiivsete suundadena maamajanduse, rohelise puhkuse, puidu- ja toiduainete tööstuse ettevõtete arengut ning klaasiklastri arengut Järvakandis. 4. Elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel ja olemaolevate ettevõtlus- ja tööstusalade laiendamisel tuleb hinnata kaasnevaid keskkonnamõjusid ning lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgus- ning veereostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne), kaaludes ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri: 4.1. olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust; 4.2. suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega ja rakendada vajadusel võimalikke negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid;  18 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 4.3. juhul, kui puhveraladeks pole ruumi, tuleb eelnevalt välja selgitada, kas mõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks on teisi meetmeid; 4.4. teatud keskkonnamõju piiramisel/leevendamisel (nt loomalautade lõhnahäiringute puhul) ei ole väikeses mahus kõrghaljastusel efekti, vaid tuleb kombineerida kõrghaljastust koos vahemaade ehk puhveraladega. 5. Tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. 3.1.2. TEENUSED Maakonnaplaneeringus on määratletud keskuste tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav tasandil minimaalselt pakkuda 11 . Keskus võib lähtuvalt oma võimekusest pakkuda rohkem teenuseid kui on soovitatud maakonnaplaneeringus. Maakonna keskustes on soovitatav tagada järgmised teenused: - Lähikeskuses – kodulähedased teenused. Lähikeskustena on käsitletud asulaid, mille olulisust teenuste pakkujana kohalikul tasandil on esile tõstnud maavalitsus ning kohalikud omavalitsused. - Kohalikus keskuses – kohalikud sageli tarbitavad lihtteenused ning põhiteenused, mis vajavad suuremat professionaalset meeskonda ja/või kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut; - Piirkondlikus keskuses – kohalikud kvaliteetteenused, mis kohalikus keskuses osutatavate teenustega võrreldes vajavad omakorda kõrgema väljaõppega meeskonda ja investeeringute taset; - Maakondlikus keskuses – regionaalsed teenused, mis on suunatud kogu maakonna elanike teenindamiseks. Kandikeskusele minimaalseid soovituslikke teenuseid ei määrata, kuna tegemist on era- ja kogukonnainitsiatiivil põhinevate ajalooliste keskustega. Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama tasandi keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid (vt joonis 4). Tulenevalt piirkondlikest eripäradest ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid teenuseid, mistõttu teenuste kättesaadavuse parendamiseks tuleb omavalitsustel luua tingimused teenuse arendamiseks ja kaaluda järgmisi võimalusi: teenuse tekitamine; ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks; (inimene läheb teenuse juurde); paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni). Teatud teenuseid, mis küll kuuluvad maakondliku keskuse tasemele, ei pruugi pakkuda otse maakonnakeskuses. Näiteks ei asu Rapla tervisespordikeskus linnas, vaid Palukülas ja Kaereperes, kutsekool aga Kehtnas. 11 Teenuste nimekiri baseerub RAKE 2015.a koostatud uuringule “Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes” ning baseerub keskuste tagamaa praegusele ja perspektiivsele elanike arvule Rapla maakonnaplaneering 2030+ 19 Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega valdavalt maakondlikes keskustes lähtudes haridusstrateegiast ja selle programmidest. Piirkondlikes keskustes gümnaasiumihariduse arendamine toimub vastavalt riiklikele vajadustele.  20 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Joonis 4. Keskused ja teenused Rapla maakonnaplaneering 2030+ 21 3.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD Linnalise asustuse alad on määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalise elukvaliteediga alad, kuhu ka kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ja elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad), vaid mitmekülgseid äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid. Linnalise asustuse alade terviklikuks arendamiseks jagatakse linnalise asustuse ala tiheasumiteks (võib olla ka üks tiheasum), mida arendatakse alltoodud põhimõtete ja tingimuste järgi (nt koostatakse tiheasumi ruumimudel). Linnalise asustuse alad on Rapla maakonnaplaneeringus määratud järgmistes asulates: Rapla Kohila Märjamaa Järvakandi Aespa Alu Hagudi Juuru Kaerepere Kaiu Kehtna Käru Prillimäe Linnalise asustusega alade määratlemisel on lähtutud järgmistest linnalisele asustusele omastest tunnustest: Hoonete vaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest (Statistikaameti metoodika alusel määratud tiheasustusega paikkond). Asustustihedus on vähemalt 500 in/km 2 (tiheasumi määratluse alampiir vastavalt juhendile). Mitmekülgne maakasutus ja taristud (elamu, äri- ja tootmismaad, puhkealad, välja arendatud tehniline taristu, teenuste ja töökohtade olemasolu). Arenguperspektiivi toetavad asukohategurid (maanteekoridoride ja transpordi- sh rongiühenduste lähedus). Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel 1. Linnalise asustuse alad on elanike, töökohtade ja teenuste peamise koondumise kohtadeks ka kahaneva rahvaarvu korral.  22 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 2. Linnalise asustuse alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui tihedale asustusele omaseid puhkealasid. 3. Linnalise asustuse alasid käsitletakse üldplaneeringutes tervikuna, st ei lähtuta asustusüksuste või halduspiiridest. 4. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjade maa-alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist. 5. Eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise nagu jalgsi ja jalgrattaga liiklemine ning kergliiklusteed integreeritakse ühistranspordivõrguga. 6. Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustuse ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Linnalise asutuse rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku säilimisele ja toimimisele. Tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks 1. Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. 2. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustuse ala sees ja tuleb terviklikult siduda olemasoleva kompaktse asustusega. Uue linnalise asustuse alade kavandamist loetakse maakonnaplaneeringut muutvaks. 3. Üldplaneeringutes täpsustatakse linnalise asustuse alade piire (vähendatakse või suurendatakse argumenteeritult) vastavalt reaalsele vajadusele (rahvastiku juurdekasvule) ja realiseerumise tõenäosusele. 4. Linnalise asustusega aladel tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele sh puhkealadele. Elamute/tööstusalade lähestikku planeerides kavandada vajadusel haljastatud puhvertsoon. 5. Linnalise asustuse alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtsed tehnovõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jmt. 6. Üldplaneeringutes määratletakse linnalise asustuse alade piires tiheasumid12. Põhimõtted tiheasumite määramiseks üldplaneeringute koostamisel 1. Üks linnalise asustuse ala võib koosneda ühest või mitmest tiheasumist. 2. Tiheasumit käsitletakse ja planeeritakse tervikuna, sõltumata asustusüksuse piiridest. 3. Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast. 4. Tiheasum võib hõlmata nii äri-, elamu- kui tootmismaid, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone, neid ei kavandata erinevate joonobjektide (teed, trassid ja liinide) kaitsekoridoridesse. 5. Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. 6. Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel. 7. Tiheasumites võib koostada üldplaneeringu osana ruumimudeli, mis kavandab tiheasumi ruumilist struktuuri ja terviklahendust eelkõige linnakeskustes ja uuselamurajoonides. Ruumimudel sisaldab nägemust hoonestuse ja avaliku ruumi paiknemisest ja struktuurist ning elamisüksuste tihedusest, mis on kooskõlas eeldatava elanike arvuga ning neile vajalike teenuste osutamisega. 12 Olemasoleva kompaktse asustusega üksused (nt linnaosad vm ruumiliselt terviklik üksus), mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletud üksused. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 23 Joonis 5. Näide ruumimudeli põhimõttelisest võimalikust lahendusest 3.2.1. LINNALINE KESKKOND Linnalise keskkonna arendamise eesmärk on linnalise asustuse aladel (vt ptk 3.2) mitmekülgse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnalise keskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, pööratakse tähelepanu tänavatevõrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Linnaruumi turvalisuse tagavad läbimõeldud ruumilahendused ja tänavavalgustus. Linnaline keskkond – põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks 1. Linnaruum on polüfunktsionaalne ja lõimitud, soodustades kokku sobivate otstarvete kooskasutust: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilis-sotsiaalse keskkonna koostoimimine. 2. Elamispindade mitmekesisuse aluste loomisel arvestatakse erinevate sihtrühmade vajadusi (suured ja väikesed korterid, äärelinnaeramud, üürikorterid jms). 3. Linnaehituslik kultuuripärand on väärtustatud – omanäolise ehitatud keskkonna säilitamiseks kaitstakse erinevatele ajastutele iseloomulikke hoonestusalasid ja hooneid. 4. Linnaruum soodustab erinevaid liikumisviise ja nende seostumist, sh jalgsi käimist ja jalgrattaga liiklemist. Kesklinna piirkondades pööratakse tähelepanu avaliku ruumi ja jalgrattateede suurendamisele sõiduteede ja parkimiskohtade arvelt; tähelepanu pööratakse liikumistakistusteta ruumi loomisele (erivajadustega ja puuetega inimeste vaatenurgast). 5. Avalik ruum on atraktiivne, erinevaid tegevusi pakkuv ja inimsõbralikult kujundatud. 6. Haljastus on mitmekesine, parkide ja linnaväljakute ning tänavaruumi kujundus arvestab erinevate kasutajagruppide vajadustega. 7. Hoonestusskaala on inimmõõtmeline – inimsõbralikuks loetakse kuni 4-korruselist hoonestust. Kasutusse võetakse olemasolevaid kasutusest väljas olevaid hooneid ja vajadusel leitakse neile uus funktsioon. Asustuse suunamisel lähtutakse üldiselt hoonestuse tihendamise printsiibist.  24 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 8. Hooned on üldjuhul paigutatud tänavajoonele, luues selgelt piiritletud tänavaruumi. Tänavaruumi elavdamiseks kasutatakse linnahaljastust ja kujunduslikke väikevorme. 9. Tänavaruumiga piirnev fassaad on avatud: “tumma seina” asemel on ukse- ja aknaavad, hooneelemendid paiknevad inimese tasandil (akna- ja ukseavad, fassaadi liigendatus, trepid jms). 3.3. MAALINE PIIRKOND Maaline piirkond on kogu maa-ala väljaspool linnalise asustuse alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga ala, kusjuures üldises hajusas mustris esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti (nt tihedamad külakeskused). Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega. Maaline piirkond – tingimused üldplaneeringute koostamiseks 1. Maalises piirkonnas ei kavandata linnalist asustust. 2. Maalises piirkonnas ei kavandata uusi kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti, v.a põhjendatud juhul ettevõtlusalasid. 3. Maalise piirkonna ruumiline areng kavandatakse üldplaneeringutes, arvestades rohelisest võrgustikust, väärtuslikust maastikust, väärtuslikust põllumajandusmaast jmt faktoritest tulenevate piirangutega, rahvastikuprognoosist tuleneva tulevikuperspektiiviga ning eesmärgiga hoida asustuse arendamisel juba väljakujunenud struktuure (nt külatüüpe). 4. Eelistatud on teenuste ja töökohtade loomise või säilitamisega seotud arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu ja mitmekesistumist. 5. Vältida ehitustegevust liigniisketel aladel ja üleujutusaladel. 6. Vältida üldjuhul elamualade kavandamist joonobjektide (teed, trassid ja liinid) kaitsevöönitesse. 7. Pöörata tähelepanu traditsioonilistele külamaastikele ning suurematele ja väiksematele külakeskustele kui elu- ja töökeskkonnale: visuaalsele ja funktsionaalsele atraktiivsusele, heakorrale, teede ja teeäärte korrasolekule. 8. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine (vt lisaks ptk 4.2.1). 3.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes: 1. linnalise asustuse aladel, kus ei ole seadusest tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust. Antud aladel on detailplaneering vajalik koostada PlanS toodud juhtudel (kui PlanS muutub, tuleb üle vaadata ka detailplaneeringu koostamise juhud). Rapla maakonnaplaneering 2030+ 25 2. Väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus tabelis 1 toodud juhtudel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse määramisel on kaalutlemise aluseks maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutamispõhimõtted/tingimused (vastavalt ptk 4.1.1 ja 4.2.1). Väärtuslikel maastikel tuleb detailplaneeringu kohustuse juhtude kaalumisel võtta arvesse ka iga konkreetse maastiku puhul väärtustatud maastikukomponentide säilimist. Tabel 1. Suunised üldplaneeringu raames detailplaneeringu koostamise kohustuse kaalumiseks väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel Väärtuslik maastik Roheline võrgustik 1. Üksikelamu või suvila koos - - kõrvalhoonetega 2. Enam kui 1 elamu või 1 Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamiste tootmishoone kohustust kohustust 3. Tootmisala (sh kaevandusala) ja avalikkusele Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise suunatud funktsiooniga uus kohustust kohustust hoonestus 4. Maastikul domineerivad objektid 4.1. Tuulegeneraatorid (v.a Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise väiketuulik õuealal/tootmisalal) kohustust kohustust Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise 4.2. Mobiilsidemastid kohustust kohustust Kaaluda DP koostamise 4.3. Vesiehitised - kohustust 4.4. Kõrgepingeliinid (õhuliinid) Läbi planeeringu* - 4.5. Päikesepaneelide Kaaluda DP koostamise - paigaldamine avamaastikul kohustust *tabel toob välja ka erisused, kus täiendav kavandamine toimub muu planeeringu kaudu Üldplaneeringuga võib määrata täiendavad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Tulenevalt üleriigilises planeeringus sätestatust on eesmärgiks senisest ühtsema asustuse kujundamine. Eesmärgi täitmine eeldab planeeringute ajakohasust ning vajadusel varasemal perioodil kavandatud, kuid seni realiseerumata maakasutuse (nt elamualade) korrigeerimist. Selleks peavad kohalikud omavalitsused võtma senisest suurema vastutuse kohaliku ruumilise arengu läbimõeldud kujundamise eest. Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis on majanduslikult ebaotstarbekad või millega kaasneb ulatuslike taristute väljaarendamise vajadus, on põhjendatud kaalumine, kas planeeringuga kavandatu on jätkuvalt asjakohane ning vajadusel kaaluda kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. Kaalumise aluseks on ka ebasoodsad looduslikud tingimused (nt liigniiskus, üleujutusoht).  26 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 3.5. TIHEASUSTUSEGA ALADE MÄÄRAMINE Rapla maakonna tiheasustusega alad on esmalt määratud 1999.a kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringuga ning seejärel on tiheasustusega alad täiendavalt määratud omavalitsuste üldplaneeringutes. Rapla maakonnas on 2017. aasta seisuga 10 omavalitsust, 9 vallal on kehtiv üldplaneering. Üldplaneering puudub Vigala vallal ja Märjamaa vallaga 2002 liitunud Loodna valla territooriumil. Valdade üldplaneeringud on moraalselt vananenud, mistõttu uute haldusreformijärgsete kohalike omavalitsuste üks esmaseid ülesandeid oma ruumilise arengu kujundamisel on üldplaneerimisprotsessi algatamine valdade territooriumitel. Olulise ülesandena tuleb analüüsida olemasolevaid, esimeste üldplaneeringutega määratud, tiheasustusalade piire arvestades järjest kahaneva ja vananeva rahvastikuga. Käesoleva maakonnaplaneeringuga tehakse ettepanek (vt. joonis) määrata tiheasustusega alad Kivi- ja Vana-Vigalas endisest väiksemal territooriumil ja Laukna ning Sipa külakeskustes (end. Loodna vald). Joonis 6. Tiheasustusega alade määramine kehtiva üldplaneeringuga katmata aladel Rapla maakonnaplaneering 2030+ 27 4. RUUMILISED VÄÄRTUSED JA ARENGUT SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED Üleriigiline planeering Eesti 2030+ näeb ette maastike hoidmise, säilitamise ja kestliku kasutamise. Lisaks on eesmärgiks asustussüsteemi, maastikustruktuuri väärtuste ja looduskeskkonna hea seisundi säilitamine, parandamine ning edasiarendamine. Planeeringus on käsitletud rohevõrgustikku kui süsteemi, mis toetab ökosüsteemide toimimist. Riiklikul tasandil on määratud Eesti tuumalade ja koridoride põhivõrk. Rohelise võrgustiku võtmine kaitse alla ei ole otstarbekas ega vajalik. See muudaks asustuse püsimise ja arengu maapiirkondades küsitavaks, oleks vastuolus rohelise võrgustiku eesmärgiga ja integreeritud ruumilise planeerimise põhimõtetega. 4.1. ELUKESKKONNA VÄÄRTUSED 4.1.1. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Maastikel on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav roll. Maastikud on elukeskkonna oluline osa, mis aitavad kaasa kohaliku kultuuri ja majanduselu kujunemisele, mistõttu maastike olemasolu, indiviidi ja ühiskonna heaolu olulise osana, seab kõigile õigused ja kohustused. Väärtuslike maastike määratlemise üldiseks eesmärgiks on: kultuuripärandi hoidmine, traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine; vaadete avamine ja säilimine väärtuslikele maastikuelementidele; maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel; maaelu toetamine. Traditsioonilise maastiku väärtustamine tugineb erinevate väärtuste olemasolule ja kontsentratsioonile antud piirkonnas. Maastike väärtuse puhul hinnati: esteetilist väärtust kultuurilis-ajaloolist väärtust looduslikku väärtust identiteediväärtust puhkeväärtust (rekreatiivset ja turismipotentsiaali) Väärtuslike maastikena käsitletakse maakonnaplaneeringus kaunite vaadetega maastikke, tee- ja veelõike, millel on looduslik ja puhkeväärtus ning sellega seonduv turismipotentsiaal. Käsitlemist leiavad ka kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud sh säilinud mõisamaastikud ning samuti nõukogudeaegsed suurmajandite põllumajandusmaastikud, millel on nii identiteediväärtus kui ka esteetiline väärtus. Raplamaad iseloomustab maastikutüüpide mitmekülgsus: paeklindipealsed metsad ja põllud vahelduvad suurte rabade ja liigniiskete aladega. Maakonna piiridesse jäävad  28 Rapla maakonnaplaneering 2030+ mitmed olulised karstialad, Raplamaal paikneb ka Loode-Eesti kõrgeim tipp Paluküla Hiiemägi ning Keava liustikutekkelised mäed. Maakonna väärtuslikud maastikud on algselt määratud 2003. aastal kehtestatud Rapla maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (planeering toodud lisas 4). Käesoleva planeeringu koostamise käigus vaadati koostöös kohalike omavalitsuste spetsialistidega ja valdkonna ekspertidega üle väärtuslike maastike ajakohasus (sh andmebaasid, teemad ja kaardid). Koostöö käigus otsustati, et käesoleva planeeringu kaardil „Loodus- ja kultuuriväärtused“ kajastatud väärtuslike maastike piirjooned on enamasti sümboolse tähendusega: ovaaliga tähistatud väärtuslike maastike ala ei jälgi täpselt kõlvikute piire. Koostöös Kehtna valla spetsialistidega otsustati oluliselt laiendada väärtusliku maastiku territooriumi Paluküla ja Keava ümbruses, liites need alad ühtseks suureks Keava- Kõnnumaa, Paluküla-Kädva väärtuslikuks maastikuks. Koostöös Kehtna ja Järvakandi valla spetsialistidega otsustati arvata Järvakandi ja seda ümbritsevate metsade ala Raplamaa väärtuslike maastike nimistust välja. Koostöös Juuru ja Kohila valla spetsialistidega otsustati määrata Seli-Angerja servamoodustiste kaitseala ja selle lähiümbrus koos Pirgu mõisa ja Alesti kruusakarjääridega kui suure puhkepotentsiaaliga piirkond, Seli-Pahkla väärtuslikuks maastikuks. 2003. aastal kehtestatud Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ”Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” käsitleti ka Raplamaa väärtuslike maastike reservalasid 13 ja ilusaid teelõike. Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud muudatusi Raplamaa ilusate teelõikude käsitlemisel. Küll aga, vastavalt valdade ettepanekutele, on väärtuslike maastike reservalade nimekirjast välja arvatud Prillimäe ja Röa küla väärtuslike maastike reservalad: nimetatud aladel on vahepealsete aastate arendustegevuse (ehitamise, kaevandamise jmt) tulemusena maastikuline situatsioon/ilme muutunud, mistõttu nende arvamine Raplamaa potentsiaalselt väärtuslike maastike hulka on välistatud. Väärtuslike maastike reservalade tabel on toodud lisas 2. Üldised tingimused väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks 1. Säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. 2. Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena: säilitada ja hooldada maaparandussüsteeme, vältida tiheasustuse tunnustega uute elamugruppide tekkimist põllumajandusmaadele. 3. Säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure, tagada kaunite vee- ja teelõikude läbitavus. 4. Võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms). 5. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavatevõrgu ning ehitustraditsioonidega. Tööstushooned sobitada maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet. 13 Alad, millel on erinevad väärtused, kuid mida nn „rikkuvate“ probleemsete objektide tõttu ei ole seni väärtuslikuks maastikuks määratud. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 29 6. Uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga. 7. Pärandkultuurmaastikel säilitada talude ja põldude vahel metsatukad ja veekogude looduslikkus. 8. Metsamaastikus on vajalik arvestada pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks nende säilimist juhul, kui kavandatakse raadamist või maastiku väärtusi oluliselt ohustada võivaid tegevusi. 9. Väärtuslike maastike piire ja kasutus- ning arendustingimusi täpsustatakse üldplaneeringute koostamise käigus. Soovitused väärtuslike maastike teema käsitlemiseks kohalikele omavalitsuste koostatavates üldplaneeringutes 1. Igale väärtuslikule maastikule on soovitatav luua tema väärtusi arvestav maastikuhoolduskava, kusjuures maastikuhoolduskava koostamisel arvestada lisaks kultuurilistele ja looduskaitselistele aspektidele ka maastiku kui kohalike elanike elu- ja töökeskkonnaga (sotsiaalse ja majandusliku keskkonnaga). 2. Üldplaneeringute koostamisel kaaluda väärtuslike maastike aladel asuvate ajalooliselt väärtuslike asumite määramist miljööväärtuslikeks aladeks, sealjuures kaaluda ettepanekuid vastavate alade arendus- ja ehitustingimuste kohta (nt Kumma küla). 3. Soovitav oleks välja töötada tingimused väärtuslike hoonestusstruktuuride säilitamiseks ja uute hooneansamblite sobitamiseks olemasoleva väärtusliku maastiku kontseptuaalsesse miljöösse. 4. Kaaluda üldplaneeringu koostamise raames reservalade määramist miljööväärtuslikeks aladeks või väärtuslikeks maastikeks. Raplamaal on kokku 37 väärtuslikku maastikku. Tabel 2. Raplamaa väärtuslikud maastikud NR VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUS/VÄÄRTUSED NIMI JA TÄHTSUS Avaste mägi on aluspõhjaline (iidse mere rannaastang) AVASTE PANK kõrgendik. Tõuseb ümbritsevast maapinnast u 10 meetrit Kõrge kohaliku tähtsusega 1. kõrgemale (absoluutkõrgus 24 m). 2. Avatud maastikud. Kihelkonnakeskus kõige sinna juurde KIVI-VIGALA kuuluvaga, linnus, kirik, pargid (Jädivere park), Poti laat, Maakondliku tähtsusega õgvendamata Enge jõgi ja niidud. EIDAPERE Kaunis ja hästi hooldatud alevik ning põllumajandusmaastik. 3 Keskmise kohaliku 19. saj pärit klaasivabriku asukoht. Nn tööliste barakid, mis tähtsusega on küll käesoleval ajal väga kehvas seisundis. VASTJA Põline küla Iidase pärna ja ohvrikiviga. Hästi säilinud 20.-30. 4 aastate maastikustruktuur. Kohaliku tähtsusega Vastja Vabariigi lood. Kõrts. 30 Rapla maakonnaplaneering 2030+ NR VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUS/VÄÄRTUSED NIMI JA TÄHTSUS Konuvere-Asustus ja avatud alad/luhad paiknevad piki Vigala jõge. Konuvere mõis rajati 1566. aastal (esmateated 1563.a). KONUVERE Konuvere võlvitud kivisild ehitati 1861. Konuvere linnamägi. 5 Kohaliku tähtsusega Sulu mõisa kohta esmateade 1390. aastast. Hiljem oli Sulu Haimre mõisa karjamõis. Aastatel 1717-1795 töötas Haimre mõisale kuulunud Sulu paberiveski, mis on teadaolevalt vanim tööstusettevõte Rapla maakonnas. Paeküla küla ja Kasari jõgi. PAEKÜLA Kaunid vaated Kasari jõele ja maastikule. 6 Kohaliku tähtsusega Vahastu linnamägi, kirik ja kalmistu, Vahastu mõis ja VAHASTU legendid, klassikaline külamudel. Vahastu Suurkivi, küla 7 Kohaliku tähtsusega ümbritsevad suured metsamassiivid. Uku Masingu kodukoht, Lipa linnusease, põline küla, LIPA lubjapõletusahjud. 8 Kohaliku tähtsusega Ingliste mõis ja mõisa park, mõisnike von Stahlide INGLISTE perekonnakalmistu, vesiveski. Kohaliku tähtsusega, Romantiline külamiljöö, jõesaared ja paisjärv. 9 potentsiaalse maakondliku tähtsusega Hõreda mõisa peahoonet, mis valmis 1812. aastal, peetakse klassitsistlikus stiilis härrastemajade üheks kaunimaks HÕREDA MÕIS näiteks Eestis (kogu mõisaansambel on käesoleval ajal 10 Maakondliku tähtsusega lagunev). Endiselt on hästi säilinud avatud põllumajanduslik maastik Hõreda mõisakeskuse ümber. Alu pseudogooti stiilis mõisamaja valmis 1868. aastal ja on ALU MÕIS selle ehitusstiili üks paremaid näiteid Eestis. Kabelimägi, 11 Maakondliku tähtsusega kultusekivid. Praegu Kaitseliidu kooli käsutuses. Mandrijää servamoodustiste vööndit pidi kulgeb nii asustus kui teedevõrk. Servamoodustised muudavad maastiku vaheldusrikkaks. Üks Kõnnumaale iseloomulikumaid LELLE piirkondi. 12 Lelle mõis ja vabakujuline mõisapark (10 ha) asub lavaoosi Kohaliku tähtsusega harjal ja nõlvadel, ulatuslikud muruväljad vahelduvad reljeefi rõhutavate puudegruppidega. Kastna Hiiemägi koos püha puuga. Lelles asub apostliku õigeusu kirik ja 2 kalmistut. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 31 NR VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUS/VÄÄRTUSED NIMI JA TÄHTSUS Nurtu jõe äärsed maalilised jõeaasad. Mõisad, asustus ja hoolitsetud maastikustruktuur, kultuuriajalugu. VELISE-VALGU-NURTU 13 Koolitoa pank, Sillaotsa talumuuseum. Kohaliku tähtsusega Velise kalmistu ja Apostlik Õigeusu kirik. Velise vasall-linnus ja Velise küla ja Velise mõisaase ning sellega seotud ajalooliselt tuntud parun von Uexküllid. Purku oli Järvakandi kolhoosi keskasula. Kunagises ministeeriumikooli hoones asub Purku põhikool. Valli külas asub endine Järvakandi mõisa lagunev ansambel PURKU-PÕLMA ja metsistunud mõisapark. Mõisaasustusest lähtuv on ka 14 Kohaliku tähtsusega omapärane radiaalne teedevõrk ja nendevaheline kultuurmaastik. Piirkonda iseloomustavad veel arvukad endisaegsed lubjapõletusahjud ja Hollandi tüüpi Põlma tuulik. Piirkond on tuntud metallitöökoja järgi, kus valmistati auru- KOOGISTE-KÕRBJA viljapeksugarnituure. Ala piirides on säilinud nii ajaloolist 15 külamaastikku kui ka uudismaad (nn Siber). Kõrbja mõisast Kohaliku tähtsusega on alles vaid endised pargitammed. Metallisulatuse ajalugu. Hästi hooldatud Käru alevik koos mõisa, kiriku, kalmistute ja raudteejaamaga. Kullimaa külas paiknes Käru mõisa KÄRU-KULLIMAA karjamõis ja veerand sajandit tegutsenud klaasikoda. 16 Kohaliku tähtsusega Maastiku teeb Käru ja Kullimaa vahel huvitavaks piki Käru jõge kulgev tee, mille käändudelt avaneb huvitavaid vaateid nii jõele kui ümbritsevale maastikule. Põline sumbküla. Säilinud 1920.-30. aastate VAIMÕISA maastikustruktuur. 18. saj pärit mõisa peahoone ja 17 Kohaliku tähtsusega vabakujulise tiigiga mõisapark. Neogooti stiilis sepikoda. Rehielamud ja nende ümbruses säilinud korrastatud klassikaline talumaastik. Lümandu, Vaimõisa ja Kõrvetaguse vahelised metsad RUSSALU-LÜMANDU 18 moodustavad Suure Nõmme. Vaimõisa ehk Kõrvetaguse Kohaliku tähtsusega lava (aluspõhjakõrgendiku) Kükita mäel paikneb Vardi loometsa kaitseala. Kükita kivi. Russalu jõe ümbrus (mõis, park, sild, jõgi). Põline Kumma ridaküla on hästi säilinud ajaloolise KUMMA - KAEREPERE, hoonestusega ja seda ümbritseva kultuurmaastikuga. 19 Maakondliku tähtsusega Estonia mägi ja paisjärv. Maastik ümber Kaerepere asula. Kehtna mõis ja liigirohke mõisa park tiikidega, Kalbu KEHTNA-KALBU, ridaküla, Nadalama ridaküla. Rummu Jüri sünnipaik. 20 Kohaliku tähtsusega Suurtootmisele omane põllumajanduslik kultuurmaastik. Keava mõis, Keava linnamägi, linnusetagune abilinnus. KEAVA - KÕNNUMAA Linnaaluste küla, Põneva reljeefiga Keava mäed, Keava 21 raba, laukad Keava rabas ja laudtee rabalaugaste vahel. Maakondliku tähtsusega Kõnnumaa maastikukaitseala ja selle maaliline ümbrus. 32 Rapla maakonnaplaneering 2030+ NR VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUS/VÄÄRTUSED NIMI JA TÄHTSUS Juuru, kui kihelkonnakeskus. Juuru kirik, Juuru apostelliku õigeusukiriku varemed, Juuru talupojakõrts nn Atla-Eeru JUURU-MAHTRA 22 kõrts, Mahtra talurahvamuuseum, Juuru pastoraat, Maakondliku tähtsusega kalmistud ja vana paemurd. Mahtra mõis ja külad, Mahtra sõjaga seotud paigad. Maidla mõis, legendid, muinasmälestised, Venemägi MAIDLA Õmma rabas on Lao järv. 23 Kohalik tähtsusega Hageri – endine kihelkonnakeskus, Hageri kirik ja vennastekoguduse palvemaja, Sutlema mõisakompleks, HAGERI 24 Sutlema-Hageri rannamoodustised, karstiala, kultusekivid ja Maakondliku tähtsusega arheoloogiamälestised Rabivere, Pihali, Adila ja Hageri ümbruses. Paluküla Hiiemägi on Loode-Eesti kõrgeim tipp – 106 m. Hiiemäe kõrval paiknevad veel mitmed ligi 100 meetrini küündivad künkad. Hiiemäelt põhja mineva tee ääres Keava ja Loosalu soode PALUKÜLA- KÄDVA vahel paiknevad ilusad heinamaad. Maakondliku tähtsusega 25 Loosalu raba läbib looduse õpperada. Osaliselt kohaliku Hästi on säilinud tüüpiline talumaastik, samuti endine tähtsusega asundusküla, Kädva (17. saj), Sonni mõisate asukoht. Tänaseks on säilinud ainult mõisate ümbruse põlispuud. Metsari tekkis uudismaa-asundusena 20. sajandil. Piirneb Keava-Kõnnumaa väärtusliku maastiku alaga. Muinaseestlaste Kärajate (nõupidamise kant) Paka mäel. Klassitsistlikus stiilis Raikküla mõisa peahoone ja Raikküla mõisaansambel. Keyserlingide perekonna matusepaik. 26 Maakondlik tähtsus Jänusmäe tamm. Lillemägi - A. von Keyserlingi poolt rajatud Eesti esimene kiviktaimla. Raela ridaküla. Aru kasesalu. Suhteliselt hästi säilinud avamaastik, põhjaosas metsastunud. Põline põllumajanduspiirkond tänu viljakatele PAHKLA - SELI paepealsetele muldadele. Ala põhjaosas ja sellega piirnevas Kohaliku tähtsusega, kuusikus on arvukalt suuri rahne. Neist kogukaim on potentsiaalse maakondliku kohapeal Eestimaa kivide kuningaks tituleeritu, kaugemal tähtsusega tuntakse seda Pahkla Suurkivi nime all. 27 Piirkonna suurimaks vaatamisväärsuseks võib pidada Ala hõlmab Pahkla, Angerja vasallilinnust, mis on Rapla maakonna üks Angerja, Visja küla ja Pirgu vanemaid kiviehitisi. Linnuse algne osa ehitati ilmselt 15. mõisa ning Seli-Angerja sajandi algupoolel. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud servamoodustiste kaitseala ja aja nõuetele kohandatud. Linnus hävis arvatavasti Liivi ja selle ümbruse sõja päevil. Pirgu mõis ja selle lähiümbrus (park) Keila jõe kaldapealsed. Kuimetsa on endine mõisakeskus, tsistertslaste kloostri varemed, Vaopere ja Tamsi ümbruses säilinud KUIMETSA asustusstruktuur. Iida urked ja Kuimetsa karstiala, Õrde 28 Maakondliku tähtsusega allikas. Rohked lubjapõletusahjud. Siuge küla läbiv Järvamaad Tallinnaga ühendanud talitee. Legendid ja pärimused. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 33 NR VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUS/VÄÄRTUSED NIMI JA TÄHTSUS Sipa ohvripärn ja ohvrikivi. Sipa kivisild Kasari jõel valmis SIPA 1905. aastal. Sipa mõisa park, Kasari jõe luhad, Angasilla 29 Kohaliku tähtsusega mägi ning mitmed veel praegugi kasutuses olevad puisniidud (Vanamardi – Niine – Aleva talude juures jm). Ajalooline paiknemine Lääne-Eesti teede ristumiskohas tingis Märjamaa kui kihelkonnakeskuse soodsa arengu. Asum, mis ühendab endas kooli, vabadussõja ausammast, MÄRJAMAA Märjamaa keskaegset gooti stiilis kirikut, Apostlikku Õigeusu Maakondliku tähtsusega, kirikut ja kalmistuid, kõrtse, haiglat, rahukohtu hoonet, 30 Potentsiaalse riikliku vallamaja jne. Ümbritsev kultuurmaastik on mitmekesine – tähtsusega Orgita mõis, Haimre mõis, Kasti mõis, Sõtke ja Naistevalla põlised sumbkülad. Kuuda koolmeistrite seminari asukoht. Järtad – huvitavad karstinähtused, Rangu nõmm ja ajaloolised loometsad. Lagunev Kuusiku mõisansambel, Kuusiku Altveski hoonete KUUSIKU ansambel, Kahametsa uudismaapõllud ja Kuusiku katsebaas 31 Maakondliku tähtsusega (Eemaldatud väärtuslike maastike nimistust) 32 JÄRVAKANDI Hästi säilinud maastikustruktuur, Ohulepa ja Kelba OHULEPA-KELBA mõisaasemed, vaated põldudele ja Aigitise soole, 33 Kohaliku tähtsusega Kreutzwaldi noorpõlvekodu. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, esmateated 1212. a. Vanad rannamoodustised (Varbola pinnavormide kaitseala). Kalevipoja kivi, mille Kalevipoeg PÕLLI-VARBOLA tahtnud Lindanisast Riia pihta lennutada. Põlli ümbruses on 34 Maakondlik tähtsus, säilinud põliste tammedega kaetud puisniidud. Piirkonnale potentsiaalne riiklik tähtsus on iseloomulikud ka loometsad. Russalu-Vaimõisa-Kõrvetaguse liinil paikneb nn Suur Nõmm, mis on üks maailma suurimaid. Lipstu nõmm (ca 200 ha). Loomets ja Lipstu küla. LIPSTU Paasaluspõhi on kaetud väga õhukese mullakihiga, kus 35 Maakondlik tähtsus, liigirohke, kuiva- ja lubjalembene taimestik. Vastu potentsiaalne riiklik tähtsus Sõbessood paikneb 1-1,5 m kõrgune Lehmlõuke pank koos oja, lõhede, urgete ja lahtimurdunud pangastega. JALASE Säilinud 1920.-30. aastate hooldatud külamaastik 36 Maakondlik tähtsus, (rehielamud), moodustab Jalase küla kaitseala. Potentsiaalne riiklik tähtsus Maastikukaitseala. Ala hõlmab põhimõtteliselt Keila jõe ümbruse Viliverest Röa KEILA JÕGI külani. Loosalu ja Viirika rabast alguse saav Keila jõgi Maakondliku tähtsusega, moodustab pärast Atla jõega ühinemist maalilise, suhteliselt 37 sügava ja järsuveerulise oru. Soodsad tingimused potentsiaalse riikliku tähtsusega põlluharimiseks on peamiseks põhjuseks, miks siinne ümbrus on muistsetest aegadest saadik tihedalt asustatud.  34 Rapla maakonnaplaneering 2030+ NR VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUS/VÄÄRTUSED NIMI JA TÄHTSUS VANA-VIGALA Vana-Vigala mõis ja mõisa park, Hirvepark, alleed, Tiduvere Maakondliku tähtsusega, veski (Vana-Vigala mõisale kuulunud veski a 1696) ja 38 potentsiaalse riikliku veskipais, Vängla veski, Vigala jõgi, kultuurilugu – tähtsusega metsavendade ajalugu, Põrgupõhja retked. 4.1.1.1. ETTEPANEKUD RAHVUSMAASTIKE MÄÄRAMISEKS Käesolev Rapla maakonnaplaneering ei muuda Rapla Maavalitsuse poolt 2003.a kehtestatud Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ”Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tehtud ettepanekut kuue Raplamaa väärtusliku maastiku nimetamiseks Eesti rahvusmaastikuks. Valiku kriteeriumideks oli ja on nimetatud maastike unikaalsus, tuntus ja erinevate väärtuste suur kontsentratsioon. Rahvusmaastikeks esitatakse: 1. Keila jõgi – ala hõlmab Keila jõe ümbruse Vilivere külast Röa külani. Maastikul on kõrge kultuurilis-ajalooline väärtus, sealne asustus on paljuski orienteeritud Keila jõele, seal paiknevad märkimisväärse vana hoonestusega Kohila, Tohiso, Lohu mõisad, Kohila paberivabrik jne. 2. Lipstu nõmm ja küla – Lipstu nõmm (ca 200 ha). Paasaluspõhi on kaetud väga õhukese (2-10 cm) mullakihiga, kohati ka päris paljas. Sellel kasvab liigirohke, kuiva- ja lubjalembene taimestik. Maastikul on kõrge kultuurilis-ajalooline väärtus (Theodor Lippmaa ja Gustav Vilbaste tööpaik), keskmine esteetiline väärtus (loometsad ja Lipstu küla), kõrge looduslik väärtus (unikaalsed loometsad), kõrge maakondlik identiteediväärtus ning keskmine puhke- ja ökoturismipotentsiaal (Lipstu nõmm). 3. Jalase – vanade teedega külamaastik koos rehielamutega moodustab Jalase küla kaitseala. Piirkonnas on hästi säilinud 1920-30. aastate maastikumuster. Jalase piirkond kuulub Märjamaa paelavade ning moreenitasandike, loometsade ja põldude maastiku hulka, kus paelavade vahel paiknevad arvukad sood. Jalase maastikukaitseala taimestik on silmatorkavalt liigirikas: esindatud on üle 40% Eesti samblaliikidest, siin leidub üle kahekümne liigi käpalisi (orhideesid). 4. Põlli-Varbola – Varbola linnus on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, Põlli ümbruses on säilinud puisniidud, mis koos eespool mainitud põliste tammedega lisavad Varbola maalinnusele ajaloolist hõngu. Piirkonnale on iseloomulikud ka loometsad, millest Russalu-Vaimõisa-Kõrvetaguse vahemikus paiknev nn Suur Nõmm on üks maailma suurimaid. Maastikul on kõrge kultuurilis-ajalooline väärtus (hästi säilinud ja väga hästi eksponeeritud maalinn), kõrge esteetiline väärtus hästi eksponeeritud koht, kaunid vaated maalinnale ja maalinnalt, vaated käänuliselt teelt puisniitudele), kõrge looduslik väärtus (puisniidud, loometsad), väga kõrge kohalik ja maakondlik identiteediväärtus ning kõrge puhke- ja turismipotentsiaal (väga hästi hooldatud ja eksponeeritud kaunis maastik ja ajalugu). 5. Märjamaa – maastikul on kõrge kultuurilis-ajalooline väärtus (Märjamaa kihelkonnakeskusena koos kõige sinna juurde kuuluvaga; kirikud, mõisad, külad ja avatud põllumajandusmaastik, suhteliselt hästi säilinud 1920-30. aastate maastikustruktuur), keskmine esteetiline väärtus (Märjamaa alevi parem hooldus, mõisate eksponeeritus ja Rapla maakonnaplaneering 2030+ 35 hooldus ning üldine maastikuhooldus suurendaksid väärtust oluliselt), keskmine looduslik väärtus (loometsad ja järtad), väga suur kohalik ja suur maakondlik identiteediväärtus ning kõrge puhke- ja turismipotentsiaal (Märjamaa kihelkonnakeskusena, õpperajad, mõisad ja järtad). 6. Vana-Vigala – avatud alad paiknevad piki jõge ning ka asustus on suunatud ja koondunud jõe äärde. Piirkonnale on iseloomulik omapärane mullastik (viirsavid), millega on seotud legendid uppunud lossist. Väärtuslikud on just mõisaga seotud maastikuobjektid. Hästi hooldatud Vana-Vigala park on üks liigirohkemaid parke maakonnas (Kehtna järel teine). Maastikul on kõrge kultuurilis-ajalooline väärtus (mõis ja mõisapark, Hirvepark, legendid, metsavendade ajalugu ja Põrgupõhja retked, Vängla veskipais, Hiieorg, Tiduvere veski – kõige eelnevaga seonduv kultuurilugu). Kõrge esteetiline väärtus – hooldatud mõisapark ja Hirvepark, avatud vaated, keskmine looduslik väärtus – Vigala jõgi, liigirohked pargid, väga kõrge kohalik identiteediväärtus ning keskmine puhke- ja turismipotentsiaal – mõis ja pargid, tulevikus käivituv Vigala taastuva energia keskus, nn Põrgupõhja retked. 4.1.2. KULTUURIPÄRAND Kultuuripärandiks on kultuurimälestised ja arhitektuursed ansamblid, XX saj väärtusliku arhitektuuripärandi objektid ning pärandkultuuriobjektid. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse (http://register.muinas.ee/) on Raplamaal kantud 53 ajaloomälestist, 345 arheoloogiamälestist ja 242 ehitismälestist 14. Käesoleva Rapla maakonnaplaneeringuga ei tehta ettepanekut määrata täiendavaid mälestisi. Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mis on aluseks nende tunnistamisel mälestisena. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib Muinsuskaitseseadus. XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised: elamud, kultuuri- ja kolhoosikeskused, vallamajad, raudteejaamad jne. Rapla maakonnas on Muinsuskaitseameti andmebaasi kantud 73 objekti. Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus. Need on oluline osa meie rahvakultuurist, rahvuslikust identiteedist – nii ainelise kui vaimse kultuuri pärandist 15. Üldiselt liigitatakse pärandkultuuri objektide tüüpide järgi: 14 Andmeallikad antud peatükis: Kultuurimälestiste riiklik register: register.muinas.ee, seisuga 20.10.2015 Kultuurimälestiste riiklik register: XX sajandi arhitektuuripärandi ja maaehituspärandi andmekogu; register.muinas.ee, seisuga 20.10.2015 Pärandkultuuri objektide register: Pärandkultuuri objektide register: loodus.keskkonnainfo.ee/eelis 15 Info Raplamaa Pärandkultuuriobjektide kohta on võimalik leida Loodusega koos kodulehelt http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/parandkultuur ja *pdf formaadis raamatu objektide kirjelduse, fotode ja selgitustega web-aadressilt: http://files.voog.com/0000/0004/9218/files/Raplamaa%20p%C3%A4randkultuurist.pdf  36 Rapla maakonnaplaneering 2030+ kultuurmaastiku kujunemisega seonduv pärandkultuur (nt Redu ja Rabivere soosillad, Jalase muinaspõllud), maa ja rahva ajalugu valgustav pärandkultuur (nt Nelja metsavenna haud), kogukonna ajalooga seonduv pärandkultuur (nt Kolme mõisa ristikivi, Lelle vana kalmistu), talupidamisega seonduv pärandkultuur (nt Aaviku talu Lipstu nõmmel, Matsukese talu), töötleva tööstusega seonduv pärandkultuur (nt Sulu paberivabrik, Konuvere raudteesild, Redu talu lubjaahi ja paemurd), metsanduslik pärandkultuur (nt Piiumetsa raba kuivenduskraav, Uhja-Jädivere metsatee, vaigutuslank Pokuti jõe kaldal). Kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu (rahvamajad, laululavad, külaplatsid), mille olemasolu, mitmekesisus ja kättesaadavus on oluline osa kvaliteetsest elukeskkonnast, tavaliselt paikneb külade keskustes. Käesoleva planeeringu koostamise ajal põhineb kultuuriteenustega seotud taristu rajamine, korrashoid ja loodud paikades vastavate tegevuste organiseerimine kohalike kogukondade initsiatiivil ning huvil. Tänu mitmesuguste toetuste süsteemi olemasolule on kujunenud välja hästi sisustatud ja korrastatud külaplatsid. Põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks 1. Pärandkultuuri objektide süstemaatiline käsitlemine ja väärtustamine toimub kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes. 2. Maa-alad (nt külade keskused), kuhu on kontsentreerunud väärtuslikud kultuuripärandi objektid, kus on säilinud ajalooline maakasutus ja asustusmuster hoonestuse näol, tuleb kohalike omavalitsuste üldplaneeringute raames määrata vajadusel miljööväärtuslikeks aladeks. Neile maa-aladele tuleb seada kohalike omavalitsuste üldplaneeringute raames asjakohased kaitse- ja kasutustingimused. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata Kumma ja Kalbu külade omanäolisele asustusstruktuurile ja seada arhitektuur-ehituslikud tingimused nende külade miljöö säilimisele. 3. Üldplaneeringu protsessis kaaluda XX sajandi arhitektuuri-, militaar- ja maaehituspärandi ja olulisemate pärandkultuuriobjektide kohaliku tasandi kaitse alla võtmist, seades neile kohaliku tasandi kaitse- ja kasutustingimused. 4. Üldplaneeringus määratavad kaitse- ja kasutustingimused peavad olema piisavaks aluseks nii detailplaneeringute koostamiseks kui detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel korral projekteerimistingimuste andmiseks väärtuslikele ehitistele peale- ja juurdeehitamisel ning välisviimistluse muutmisel. 5. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms), mistõttu arendus- ja ehitustingimuste väljastamisel tuleb arvestada muinasväärtuste avastamise võimalusega ning sellest tuleneva arendus-, projekteerimise ja ehitustegevuse peatamisega, võimaldamaks läbi viia uurimistegevusi. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 37 4.1.3. PUHKEALAD Kõrge puhkeväärtusega aladeks Rapla maakonnas on nii loodus- kui kultuurmaastikud. Käesolevas planeeringus tuuakse esile maakonna silmapaistvaimate puhkealade ja matkaradadena järgmisi piirkondi ja alasid: Paluküla Hiiemägi ja selle lähiümbrus, Loosalu-Paluküla looduse õpperada (7km), Jalase-Sõbessoo-Lipstu matkarada (4,5 km), Keava linnus koos kõrvalasuva Kõnnumaa maastikukaitseala, Varbola linnus ja selle lähiümbrus, Kuimetsa karstiala ehk Iida urked, RMK Oandu – Ikla matkarada, Mukri raba õpperada (2,3 km), Vana-Vigala looduse õpperada koos hirvepargiga (4 km), Velise looduse ja kultuuri õpperada (70 km). Kõrge puhkeväärtusega piirkondadena nähakse maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikke maastike, samuti kauneid vaatekohtasid ning vee- ja teelõike. RMK matkarajad ja puhkekohad Maakondlikul tasemel supluskohti välja ei tooda, kuna head (looduslikud) eeldused nende kavandamiseks puuduvad. Maakonna puhkealade kavandamine lähtub konkreetsemalt Raplamaa turismikorralduse strateegias 2015-2025 toodud suundadest ning strateegia tegevuskavast 16. Puhkealade kavandamisel väärtuslikel maastikel tuleb lähtuda ka väärtuslike maastike säilimiseks seatud tingimustest (vt ptk 4.1.1.). 4.2. LOODUSKESKKONNA VÄÄRTUSED 4.2.1. ROHELINE VÕRGUSTIK Euroopa looduskaitsepoliitikas on looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks välja töötatud rohetaristu strateegia. Rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid, tagab bioloogilise mitmekesisuse, kestva arengu ning seob sellega inimtegevuse. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on olemasoleva looduskeskkonna säilitamine. Natura aladest välja jäävate rohelise võrgustiku alade detailsemad kasutamise ja säilitamise tingimused täpsustatakse ja määratakse üldplaneeringutega. Rohelise võrgustiku alad kattuvad Natura 2000 ja rahvusvahelise tähtsusega märgaladega. Rohekoridoride määratlemisel on arvestatud, et need peavad tagama võrgustiku sidususe ja ühtlasi aitama kaasa ka Natura 2000 toimimisele. Koridoridena on määratud liikide liikumise (sh rände) seisukohalt olulised looduslikud elemendid nagu jõed ja rabad, aga ka sellised kohad, kus inimtekkeliste struktuuride (nt teed) tõttu on loodusalad tükeldatud. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ määratleb rohelise võrgustiku suured tuumalad. Rapla maakonnas üleriigilisi tuumalasid ei asu, küll aga on Raplamaa rohevõrgul oluline roll üleriigiliste tuumalade ühendajana. Raplamaa roheline võrgustik on määratud koosmõjus naabermaakondade rohelise võrgustikuga. 16 Raplamaa turismikorralduse strateegia tegevuskava 2015-2025 (2015).  38 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Joonis 7. Roheline võrgustik planeeringus Eesti 2030+ Rapla maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Praeguse maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui üldplaneeringud ning analüüsides rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire, vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud, pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt. Rohelises võrgustikus saab eristada kahte osa: Tuumalad – ümbritsevast kõrgema väärtusega (kaitseaspektist) alad, millele süsteemi toimimine peamiselt toetub; Rohelised koridorid – seostavad tuumalad omavahel terviklikuks võrgustikuks. Tabel 3. Rohelise võrgustiku elementide hierarhia ja üldised määratlemise alused: Tasand Tuumala Rohekoridori Tuumala läbimõõt läbimõõt (koridori) indeks Riigi 25 -50 km 10 – 20 km T1 (K1) Piirkondlik 5 – 25 km 2 – 10 km T2 (K2) Kohalik 1 – 5 km 0.3 – 2 km T3 (K3) Rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused 1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima – see tähendab, et Rapla maakonnaplaneering 2030+ 39 säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. 2. Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tuumaladel ei tohi langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumine jms). 3. Rohelise võrgustiku tuumalade terviklikkus tuleb säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm). Samuti tuleb rohelise võrgustiku tuumaladel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. 4. Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Vajadusel tuleb leida asenduskoridor. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine. 5. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Ehitusalade valikul, sh ka taristu rajamisel, väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid, tuleb arvestada rohelise võrgustiku paiknemisega. 6. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva hooneteansambli juures. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 - 500 m tagamaks loomade turvalise liikumise. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega tuleb seda põhimõtet kohtpõhiselt täpsustada. 7. Juhul, kui tööstuse ja teiste taristute rajamine rohelisse võrgustikku on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohti ja hinnata nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele ning vajadusel tuleb rakendada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. 8. Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustuse aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele, sh puhkealadele. 9. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. 10. Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. 11. Koridoride lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade ülepääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, sillad jne).  40 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 12. Ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku kavandatud taristuobjekte (manatee ja raudtee) puhul. 13. Uute maaparanduslike rajatiste kavandamisel Rapla maakonna rohelise võrgustiku aladel hinnatakse nende mõju rohelise võrgustiku toimimisele. 14. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi oluliselt muuta veekogude looduslikku seisundit. 15. Puutumatus looduses suunata liikumist õppe- ja matkaradade rajamisega. 16. Väga suure külastatavusega rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et looduslik keskkond ei saaks ohustatud (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms). 17. Metsaalade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele. 18. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi. 19. Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga. 4.2.2. VEEALAD JA PÕHJAVESI Veealad Rapla maakond paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Maakonna läbivad olulisemad vooluveekogud on Kasari, Vigala, Velise, Keila, Käru ja Vändra jõgi. Suurimad järved on Järlepa ja Soosalu järv. Keskkonnaregistrisse andmetel paikneb maakonnas 22 jõge, 51 oja, 28 looduslikku järve ning 131 tugevasti muudetud või tehisveekogu. Veekogudes 54 on avalikult kasutatavad ja 2 osaliselt avalikult kasutatavad. Maakonna piiridesse jäävad arvukad karstivormid ja allikad. Ahtama jõe ning Angerja oja veelõigud on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Maakonna vooluveekogude seisundit on hinnatud kesiseks kuni heaks (vt joonis 8). Kesises seisus veekogudes on valdavalt probleeme hüdrobioloogiliste kvaliteedielementidega (kalastiku, fütobentose, suurselgrootute näitajad), Ahtama ja Enge jõgedes on probleeme füüsikalis-keemiliste näitajatega. Kesise seisundi põhjustena saab välja tuua veekogude hüdromorfoloogilised muudatused, s.h paisud, aga ka põllumajandusliku koormuse jm. Rapla maakonnas puuduvad Terviseameti registris olevad avalikud supluskohad ja käesoleva planeeringuga neid ei kavandata, kuna maakondlikul tasemel head (looduslikud) eeldused nende kavandamiseks puuduvad. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 41 Joonis 8. Raplamaa veekogumite ökoloogiline seisund (2013.a) Veealade kaitse- ja kasutustingimused 1. Avalikus kasutuses olevatele veekogudele näha ette avalik juurdepääs. 2. Tiheasustatud aladel (Rapla ja Kohila) siduda vee-äärsed alad avaliku ruumiga ja võimalusel arendada lähiümbruses ühiskondlikke ehitisi, tagades sealjuures veekogude hea keskkonnaseisundi. 3. Kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest tasakaalustatud ja objektiivsest hindamisest. 4. Veekeskkonnaga seotud tegevuste kavandamisel vältida veekogude seisundi halvenemist. 5. Järgida tuleb veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid. Põhjavesi Rapla maakonnas levivad Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi–Kambriumi ja Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogumid. Kõik eelnimetatud põhjaveekogumid on heas keemilises seisundis ja piisava varuga. Kvaternaari ladestu setetes eraldi põhjaveekogumit ei moodustu. Rapla maakonna aluspõhjalised veekompleksid on valdavalt nõrgalt kaitstud või kaitsmata (vt joonis 9), mistõttu võib ülemistes veekihtides olla kohati põllumajandustegevuse tõttu suurenenud nitraadisisaldus. Ühisveevarustuses on olulisemad Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihid. Veekvaliteedi osas on teatud puurkaevudes probleemiks joogiveenormist kõrgem raua,  42 Rapla maakonnaplaneering 2030+ mangaani ja fluori sisaldus, kuid see on looduslikku päritolu, ega ole inimmõjust põhjustatud. Põhjavee tarbevarud on Raplamaal kinnitatud Järvakandi (O), Kohila (O, O- C), Märjamaa (O), Rapla (O, O-C) ja Salutaguse (C-V) põhjaveemaardlatele. Joonis 9. Põhjavee kaitstus Rapla maakonnas Põhjavee kaitse- ja kasutustingimused 1. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist iseseisvatele lahendustele. 2. Reoveekogumisaladel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik. 3. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kaaluda põllumaa kasutuskoormuse vähendamist. 4. Järgida tuleb veekaitsenõudeid veekvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskavas seatud/seatavaid eesmärke ning meetmeid. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 43 4.2.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ja piirangutest. Rapla maakonnas on looduskeskkonna väärtuseks LKS alusel määratletud 2465 kaitstavat loodusobjekti, mille seas on: 146 kaitseala, sh looduskaitsealad, maastikukaitsealad, kaitsealused pargid ja puistud, uuendamata piiridega pargid, puistud ja arboreetumid ning vana kaitsekorraga alad; 40 hoiuala; 2049 kaitsealuse liigi leiukohta; 102 kaitsealuse liigi püsielupaika; 136 (sh puud ja puudegrupid, pinnavormid, rändrahnud ja kivikülvid); 303 vääriselupaika. Kaitstavate loodusobjektidega üldised tingimused üldplaneeringute koostamisel 1. Loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse-eeskirjade uuendamisel tuleb arvestada sellega, et lisaks positiivsetele mõjudele looduskeskkonna kaitsmisel võivad kaasneda sellise tegevusega negatiivsed sotsiaal- majanduslikud mõjud objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele, mistõttu tuleb vajadusel välja töötada vastavad leevendavad meetmed. 2. Ulatuslikumad inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alad tuleb säilitada looduslikult puutumatuna. 3. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ja piirangutest. 4. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub maa-ala kasutamine koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. 5. Riikliku ja kohaliku tähtsusega kaitsealade moodustamisel on oluline erinevate huvigruppide (riik, kohalik omavalitsus, avalikkus, maaomanikud) huvidega arvestamine. 6. Ehitiste kavandamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektidega ja kaitstavatel aladel kehtivate piirangutega vastavalt looduskaitseseadusele. 7. Poollooduslikel kooslustel ehk pärandkooslustel ette näha järjepidev hooldamine ja niitmine (võsa raiumine, karjatamine, niitmine), et vältida nende kinnikasvamist. 8. Kaitsealadel soodustada looduskaitselisi tingimusi järgides puhke-, rekreatsiooni- ja õppetegevusi. 9. Ettevõtlustegevuse toetamiseks on soovitav puhkealad koondada piiranguvööndisse, kus majandustegevus on lubatud.  44 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 4.2.4. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt mullaviljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik tootmine. Maakonnaplaneeringute väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise üldiseks aluseks on võetud Maaeluministeeriumi poolt tehtud töö – ”Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine, aruanne” (Kuressaare 2015). Väärtuslike põllumajandusmaade väljaselgitamine ja neile kasutustingimuste seadmine on vajalik selleks, et säiliks põllumajandus ja kohaliku toidu tootmine. Põllumaa väärtuslikkuse määravad tegurid: Mullaviljakus (boniteet) on mulla spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub võimes tagada taimede kasvuks ja arenguks soodsad tingimused. Viljakaks peetakse mulda, mis suudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi; Maatüki suurus/pindala – Rapla maakonnaplaneeringus on arvestatud 1 ha suuruste ja suuremate põllulappidega, kui väärtuslike põllumaadega; Maatüki kuju – kompaktsuskoefitsent; Maaparadusega kaetus; Maatükile juurdepääsu tingimused – oluline on teede olemasolu; Reljeef. Raplamaal loetakse väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja enam boniteedipunktiga põllumaid. Eesti keskmiseks mullaviljakuse/boniteedi arvuks loetakse 39 hindepunkti. Mullaviljakuselt kuulub Raplamaa Eesti keskmiste ja paremate hulka. Arvestades mullaviljakuse hindepunkte on Raplamaa põllumajanduse arengul perspektiivi. Rapla maakonna tasandi väärtusliku põllumajandusmaa vähima massiivi suuruseks on võetud 1 ha suurused põllulapid, mis ei paikne tiheasustatud alade (külade ja asulate) keskmes ega ole metsastunud viimase 20 aastase põllumajandusliku mittekasutamise/harimise tagajärjel. Väärtusliku põllumajandusmaa massiivid kajastatakse asustuse suunamise ja ruumiliste väärtuste kaardil. Üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks 1. Väärtuslikud põllumaad hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna. 2. Säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud. Planeeritavad tegevused maaparandussüsteemi maa-alal või maaparandussüsteemi eesvooludel kooskõlastatakse Põllumajandusametiga (maaparandussüsteemi lisavee juhtimisel või maaparandussüsteemile ehitustegevuse planeerimisel). 3. Vältida elamualade (v.a üksikelamute) rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. 4. Mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutluse tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada maamajanduse arendamiseks. 5. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, arvestades kaevandamise mõjude hindamisega. Põhimõtteliselt ei ole väärtuslik põllumajandusmaa takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 6. Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid või kaalutletud juhtudel metsastada väärtuslikuks põllumaaks määratud alasid. 7. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 45 8. Väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus riigitee ehitamiseks, väärtuslikke põllumaid ei ole soovitav määrata riigimaantee kaitsevööndisse. Joonis 10. Maaparandussüsteemid Raplamaal 4.2.5. MAAVARAD Raplamaa maavaradeks on lubjakivi, dolokivi, kruus, liiv, savi ja turvas. Lubjakivi on kõige olulisem maavara Rapla maakonnas. Maakonnas on üks üleriigilise tähtsusega lubjakivimaardla – Nabala lubjakivimaardla. Kohaliku tähtsusega on Sikeldi, Sutlema, Lubja ja Reinu maardlad. Ajaloolised paemurrud on olnud Keokülas, Sutlemas, Lohul, Adilas, Härglas ja Selis, Adias, Raikkülas, Russalus, Loodnas, Paekülas ja Lipal 17. Dolokivi. Üleriigilise tähtsusega dolokivi maardla on Orgita-Haimre dolokivimaardla (Märjamaa vallas). Lisanduvad veel kohaliku tähtsusega maardlad Hõredal (kasutatakse killustikuks) ja Keava (dolomiit ehituseksviimistluseks ja killustikuks). Ajalooliselt on 17 Aktiivsed karjäärid on toodud KSH aruandes ja näidatud seletuskirja joonisel 11.  46 Rapla maakonnaplaneering 2030+ killustikku kaevatud ka Röas (kollakas ja hallikas lubidolomiit), Riidakul, Lauknas ja Mõisamaal. Fosforiiti on leitud Märjamaa ümbruses. Fosforiit paikneb ca 250 kuni 300 meetri sügavusel ning 1970. aastate hinnangu kohaselt ei ole tõenäoliselt nende kaevandamisel praktilist tähtsust. Liiv ja kruus. Raplamaal ei ole riikliku tähtsusega liiva või kruusamaardlaid. Kohalikud maardlad paiknevad maakonna idaosas. Tuntumad kruusakarjäärid on Hagudi, Seli, Nurme, Kullamaa II, Reinu, Orava, Kenni, Tiitsu, Alesti, Pahkla ja Ohekatku karjäär. Maakonna liivakarjäärideks on Tiitsu ja Hagudi karjäär. Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa- ja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega. Kruusa- ja liivakarjäärid paiknevad teedevõrgustiku vahetus läheduses. Järvemuda (sapropeeli) on leitud Mahtra soostiku põhjaosas, Imsi soos, Juuru rabas, Viirika soos, Keava rabas, Kõrvetaguse soos, Tõrasoos, Nõlvasoos, Kodila Linnurabas, Käntu soos, Õmma soos, Paardu ja Tõnumaa soos. Turvas. Turbavarud on seotud soode ja rabadega (28 maardlat). Üleriigilise tähtsusega on (kuni 31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse järgi) Epu-Kakerdi turbamaardla Lõõla maardlaosa. Kohaliku tähtsusega maardlates on Imsi, Kuislemma, Illaste turbatootmisala, Õmma turbatootmisala, Rabivere turbatootmisala, Orgita, Keava turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisala. Maakonna turba kriitilise varu suuruseks on 115 tuh tonni, kasutatavaks varu suuruseks 22,3 tuh tonni ja aastamääraks 100 tuh tonni 18. Maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise ja maapõueressursi efektiivse kasutamise kohta annab juhiseid Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Käesoleva planeeringuga maardlate kasutuselevõtu prioriteete ei määrata, järgida tuleb alltoodud põhimõtteid sealjuures tuleb arvestada, et maapõueseaduse kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering Maa- ametiga. Maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade üldised kasutustingimused 1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele. 2. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. 3. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne elukeskkond. 18 Vabariigi Valitsuse määrus 22.12.2016 nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ Rapla maakonnaplaneering 2030+ 47 4. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või ehitusalana. 5. Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. 6. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Joonis 11. Rapla maakonna maardlad ja kaevandustegevus 4.2.6. RADOONIRISK Radoon on looduslik kiirguse allikas. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud ehitusmaterjalid. Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt välja töötatud soovitused jagavad ehitised kaheks: elukohad ja töökohad, ehitiste kavandamisel tuleb arvestada vastavalt radooni kontsentratsiooni piirmääradega. Tiheda kasutusega töökohad nagu lasteasutused (koolid, lasteaiad, lastekodud jne), haiglad, vanglad käsitletakse sarnaselt elukohaga.  48 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Põhimõtted radooniriski vähendamiseks 1. Hoonete kavandamisel arvestada, et radoonisisaldus võib vahelduda väga väikeste vahemaade tagant (~100m), mistõttu peaks võimalikku radooniriski kontrollima ja vajadusel rakendama leevendusmeetmeid. 2. Lähtuda Keskkonnaameti kiirgusosakonna soovitustest riski vähendamiseks nii olemasolevates kui kavandavates hoonetes: 2.1. projekteerimisel radooni kontsentratsiooni piirtase siseõhus 200 Bq/m3. 2.2. Olemasolevates hoonetes radoonitõkestusmeetmete rakendamine kontsentratsiooni juures 600 Bq/m3, töökohtades üle 1000 Bq/m3 puhul. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 49 Joonis 12. Rapla maakonna radooniriski kaart (Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004. Eesti Geoloogiakeskus jt)  50 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 5. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on välja toodud, et Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll. Raplamaa liiklussüsteemi suunamise ja korraldamise aluseks on tagada elamisvõimalused ja teenuste kättesaadavus kogu maakonnas. Liikluskoormuse suurenemise tõttu on vaja rekonstrueerida olemasolevaid ning rajada mõningaid uusi teelõike, parandada maanteevõrgu kvaliteeti ja liikluse turvalisust. Arvestada maakasutuse määramisel ja teedevõrgu kavandamisel arendustegevuse mõjuga riigiteede liiklusohutusele vastavalt EL direktiivi 2008/96 artiklile 3. Maakonnaplaneeringuga määratakse maakonnatähtsusega tehnilise taristu põhimõttelised asukohad. Planeeringus käsitletakse olemasolevaid ja perspektiivseid trassikoridore (maanteed, raudtee, kergliiklusteed), maa-alasid (lennuväljad, jäätmekäitluskohad) ning tehnorajatiste trassikoridore. Maakonnaplaneeringu lahenduses kajastatakse varasemalt kehtestatud või paralleelselt koostamisel olevate maakonnatasandi planeeringutega kavandatavad tehnilise taristu objektid, mille osas täiendavat menetlust ega arutelu ei avata. Kaardil Tehniline taristu on kajastatud koostamisel ja varem kehtestatud teemaplaneeringud. Rapla maakonnas on koostamisel või varem kehtestatud maakonnatasandi teemaplaneeringud: a) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) I klassi maantee (kehtestatud 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348) (lisas 5); b) Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine (koostamisel); c) Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering (kehtestatud 20.12.2016 korraldusega nr 1-1/16/975) (lisas 6). 5.1. LIIKUVUSVAJADUSED 5.1.1. MAANTEED Rapla maakonda läbib Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (nr 4) ning tugimaanteed Tallinn- Rapla-Türi maantee (nr 15), Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaantee (nr 27), Rapla- Märjamaa tugimaantee (nr 28) ja Kose-Purila tugimaantee (nr 14). Tallinn-Rapla-Türi maantee läbib maakonna kõige tihedamalt asustatud piirkonda. Tallinn-Rapla-Türi maanteele on koostatud maantee neljarealiseks ehitamise eelprojekt R15, mis on kajastatud tehnilise taristu kaardil. Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise käigus on arvestatud Röa külas kavandatud maanteelõigu võimaliku lahendusega. Rail Balticu planeeringus tehakse ettepanek jätta kaks võimalikku teekoridori erineval pool Rail Baltica raudteetrassi, selle lõplik valik tehakse projekti koostamise käigus. Rapla linnale, kui maakonna keskusele, on vajalik Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaerepereni, mille ettepanek on tehtud Rapla valla üldplaneeringus ning see lahendus on kantud tehnilise taristu kaardile. Kohila Vallavalitsuse ettepanekul on kavandatud Kohila alevi põhja küljele 11220 Kernu- Kohila tee ümbersõit. Kehtna Vallavalitsuse ettepanekul on kantud tehnilise taristu kaardile Kehtna alevi ümbersõit. Riiklik teehoiukava sisaldab Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustavas teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ kajastatud Märjamaa ümbersõidu rajamist Tallinn- Pärnu maanteelt Koluvere maanteele. Ümbersõit on kantud tehnilise taristu kaardile. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 51 Raplamaa teedevõrk on piisavalt tihe ning ühendus külade, vallakeskuste ja linnade vahel hea. See loob head eeldused liikumiseks. Suurim probleem on kruusakattega teede suur osakaal ja mõningate teede halb kvaliteet. Olemasoleva teedevõrgu parendamine lähemas perspektiivis toimub Maanteeameti „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ alusel, parendades eelisjärjekorras keskustesse viivaid teid. Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste trassikoridoride alal. Maakonnaplaneering määrab uute teekoridoride põhimõttelise vajaduse ja näitab indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti. Põhimõtteliste koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Maanteekoridoride täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus). Maakonnaplaneering teeb ettepaneku kruusateede viimiseks mustkatte alla. Vastavalt Maanteeameti 2016. aasta teetööde graafikule planeeritakse esmajärjekorras kõvakatte alla viia Hagudi-Kodila (nr 20113), Rõusa-Käru (nr 19244), Lelle-Vahastu (nr 20154) teelõigud. Tingimused maanteevõrgu arendamisel 1. Tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust. 2. Teedevõrgu arendamisel (rekonstrueerimisel, renoveerimisel ja teehoolduse planeerimisel) arvestada oluliste töötavate karjääride paiknemist ja seoses maaainese käitlemisega kaasnevat liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasnevaid probleeme (näit: müra, tolm) – soovitavalt näha ette karjääre teenindavate teede mustkatte alla viimine. 3. Arvestades riigimaanteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus (ristmike ümberehitused, kraavide kaevamised, lisaradade rajamised, tee plaanilahenduse vähene muutmine, jalgratta- ja jalgteede rajamine riigimaantee kõrvale jne) kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigimaanteedele 20 m laiuste koridoride määramist mõlemale poole olemasoleva maantee teljest. Olemasolevate ja planeeritud I klassi maanteede puhul kaaluda 30 m laiuse koridori määramist mõlemale poole olemasoleva tee teljest. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul tuleb lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks teha koostööd Maanteeametiga. Koostöö Maanteeametiga ei ole vajalik tehnoloogilises vööndis asuvatel olemasolevatel õuealadel ehitusloa kohustuseta ehitiste kavandamise puhul. 4. Üldplaneeringute raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede ristumiskohtade üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. 5. Üldplaneeringute koostamise käigus tuleb üle vaadata avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus ja seda vajadusel täpsustada. 6. Üldplaneeringute raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede ristumiskohtade ja kogujatee rajamise üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Avalikult kasutatavate teede eritasandiliste ristumiste ja ühendusteede asukohad ja maavajadus täpsustatakse üldplaneeringute raames koostöös Maanteeametiga. 7. Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajadusel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme. 8. Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog.  52 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 9. Maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine – näiteks Tallinn-Rapla-Türi maantee maakonna piirist Raplani (2+1). 10. Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada viaduktide ja sildade seisukorda. 11. Arvestada tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamisega, vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude leevendamiseks täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. 12. Maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada ohtlike veoste riskianalüüs, et välja selgitada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud ja ülesõidud. 13. Kohaliku elukeskkonna edendamiseks ja turismiobjektide paremaks eksponeerimiseks tuleb järjepidevalt parandada kohalike teedevõrgu sh avalike bussiliinide marsruutidega kattuvate teede seisukorda, eelistades mustkatet tolmuvabale kattele ja tagada aastaringselt teede hooldus. 14. Elamu- ja puhkealade planeerimisel, samuti haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste kavandamisel tuleb arvestada mootorsõidukite liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, tolm, heitgaasid jm) ja mitte planeerida elamu- ja puhkealasid teede, sh riigiteede kaitsevööndisse. Juhul kui elamu- ja puhkealad planeeritakse intensiivse liiklusega teedega külgnevatele aladele, tuleb analüüsida kõiki liiklusest tulenevad negatiivseid mõjusid ning lahendada leevendavate meetmete kavandamine juba planeeringutes. Uutel planeeritavatel aladel on müranormtasemete tagamine arendaja kohustus19. 5.1.2. RAUDTEE Rapla maakonda läbib Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi raudtee, mis on Tallinnast Lelleni ühine ning Lelles hargneb Pärnu ja Viljandi suunda. Raudtee on väga oluline elanike liikumiseks Tallinnasse tööle. Maakonnaplaneeringuga paralleelselt on koostamisel maakonnatasandi teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, mida kajastatakse Rapla maakonnaplaneeringus tehnilise taristu kaardil. Rail Baltic raudtee eesmärk on luua kiire raudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal. Vastavalt teemaplaneeringu lähteülesandele arvestatakse perspektiivse Rapla raudteejaama integreerimise võimalusega Rapla linna ja Rapla valla Tuti küla piirkonda. Rapla raudteejaama väljaehitamine võib toimuda etapiviisiliselt, kusjuures esimeses etapis ehitatakse välja möödasõidujaam võimaldamaks samas suunas erineva kiirusega liikuvate veeremite üksteisest möödumist. Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine jm toetav taristu). Perspektiivse võimalusena kaalutakse Rapla raudteejaama-möödasõidu jaama piirkonda Rail Baltic taristu hooldedepoo rajamist. Taristu hooldedepoo on rööbasteede ja hoonete kompleks, mille abil tagatakse taristu ja selle toimimiseks vajalike rajatiste tehniline korrashoid. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile lisaks Raplale kohalike peatuste põhimõttelised asukohad (Kohila ja Järvakandi), mis on kantud joonisele 13. 19 Riigitee liiklusest tingitud keskkonnamüra ja tekkiva tolmu vähendamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava 2014-2020“-le, kus on määratud konkreetsed tegevused ja vahendid. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 53 Rapla, Kohila ning Järvakandi peatuste kohta koostatakse detailplaneeringud, milles lahendatakse juurdepääsud mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele ning parkimine. Tingimused rööbastranspordi arendamisel 1. Raudtee ja maantee ristumine tuleb liiklusohutuse tagamiseks lahendada võimalusel eritasandilisena. 2. Olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada asustuse paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega. 3. Uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha piirkonnas. 4. Tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad . 5. Jalg- ja jalgrattateede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt üksteisele mitte lähemale kui 2 km. 6. Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks . 7. Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes arvestada vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks (perspektiivsed eritasandilised ristumised on kajastatud kaardil Tehniline taristu). Joonis 13. Rail Balticu kohalike peatuste põhimõttelised asukohad  54 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rail Balticu rajamine ja kohalike reisirongide peatuskohtade väljaehitamine võib pikas perspektiivis kaasa tuua seni renoveerimata 1520 mm Lelle-Pärnu raudtee likvideerimise. Lelle-Pärnu raudteelõik on kasutuses kuni Rail Balticu raudtee valmimiseni. 5.1.3. LENNUVÄLI Rapla maakonnas Iira külas asub nõukogudeajast pärit Kuusiku lennuväli, mis toimib juba aastakümneid – olemas on vajalik taristu ja kasutajagrupid lennusportlaste ja väikelennuvahendite omanike näol. Lennuvälja tulevik on kavandatud eeskätt väikelennunduseks, lennu- ja langevarjuspordiks ning lennundusega seotud väikeettevõtluseks. Eelnimetatud tegevuste soodustamiseks on vaja: maandumisraja tugevdamist (keskkonnakaitse eesmärgil reostusohu minimeerimiseks ja turismihooaja pikendamiseks); teenindushoonete rekonstrueerimist hobilennunduse juhtimiseks, info- ja ooteruumideks, hooldusvahendite ja -tehnika hoiustamiseks jm seonduvaks; teede, vee- ja kanalisatsiooni-, elektri-, soojuse- ning sidetaristu ehitamist ja rekonstrueerimist; väikelennukite angaaride, parkla ja perrooni ehitamist; lennuvälja piirdeaia rajamist (suurendab lennuvälja atraktiivust hobilendurite hulgas ja parandab lennupäevade korraldamise võimekust, kuna võimaldab õhusõidukite turvalisemat parkimist). Lennuvälja laiendamist ei kavandata. Kuusiku lennuvälja asukoht on kajastatud tehnilise taristu kaardil. Kuusiku lennuvälja lähiümbruses tuleb planeerimisel ja ehitamisel arvestada lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega (vt alltoodud joonis). Lisaks tuleb terves maakonnas kooskõlastada Lennuametiga kõik üle 45 m kõrgeid ehitisi hõlmavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 55 Joonis 14. Lennuvälja piirangupinnad 5.1.4. KERGLIIKLUSTEED Kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline eelkõige ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks nii linnalises kui ka maalises piirkonnas. Maakonnaplaneeringu lahendus näeb kergliiklust olulise liikumisviisina eelkõige toimepiirkondade lähivööndis ja ka siirdevööndis ja linnalise asustuse aladel. Rapla maakonna kergliiklusteede osas on koostatud Raplamaa maakonnaplaneeringu kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering, mille maavanem kehtestas 20.12.2016 korraldusega nr 1-1/16/975. Kehtestatud planeering jääb kehtima kogu ulatuses. Käesoleva planeeringuga täiendati ja täpsustati kergliiklusteede lõike vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise  56 Rapla maakonnaplaneering 2030+ prioriteetsust. Kergliiklusteede kavandamise põhimõtteid täiendati samuti käesoleva planeeringuga. Maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaardile on kantud olemasolevad kergliiklusteed ja kehtestatud kergliiklusteede planeeringust esimese prioriteetsusklassiga kergliiklusteed. Lisaks kehtestatud kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneeringus kavandatud teedele kavandav maakonnaplaneering täiendavaid teid: vastavalt Järva maavalitsuse ettepanekule ja Käru valla ühinemise otsusest tulenevalt ühineda Türi vallaga, on kavandatud kergliiklustee Kärust Järva maakonna piirini. Via Baltica teemaplaneeringuga on ohutuse tagamiseks kogu Via Baltica trassi ulatuses nähtud ette kergliikluse maanteest eemale viimine (kergliiklusteele või kogujateele). Nende rajamise põhimõtted on sätestatud Via Baltica teemaplaneeringu peatükis 4.2.5. Kergliiklusteede trasside asukohtade määramisel lähtuti esmajoones järgmistest kriteeriumitest: elanike igapäevane liikumine, sh keskuste vahelised liikumised ning vastavate sihtpunktide ja suundade olulisus (kasutustihedus, ohutuse tõstmise vajadus); kergliiklusteede võrgustiku sidumine ühistranspordipeatuste, eelkõige rongipeatustega; kohalike omavalitsuste piiride üleste ühenduste tagamine, keskuste ja suuremate asustusalade sidumine ettevõtlusaladega; piirkonna vaatamisväärsuste ning looduskaunite paikade ühendamine laiemasse marsruutide võrku, mis hõlmab olemasolevaid matkaradasid 20 ja madala liiklus-sagedusega teid. esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Kergliiklusteede võrguga tuleb ühendada olulised sihtpunktid nagu koolid, vaba aja veetmise paigad (nt noortekeskused, kultuuri- ja rahvamajad, spordihooned, terviserajatised jmt), kauplused, suuremad tööandjad, (teenindus)ettevõtted, ameti- ja meditsiiniasutused. kergliiklusteede valgustuse kavandamisel arvestada võimaliku valgusreostusega. Kergliiklustee valgustamist tuleb oluliseks pidada järgmistel juhtudel: kõige kasutatavamad teelõigud; ohtlikud teelõigud; tihedas kasutuses kooliteed; aastaringselt kasutatavad terviserajad või nende osad; rulluisu- ja rullsuusarajad või nende osad. Üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks 1. Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi. 2. Maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee läbiks asulat ka siis, kui sellega samas suunas kulgev maantee viiakse asustusest eemale. 3. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõiduki liiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega 20 vt http://www.raplamaa.ee/content/files/Raplamaa_700x500_web.pdf Rapla maakonnaplaneering 2030+ 57 maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu. Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele. 4. Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsaid lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk, vmt), on ratturite ruumivajadus tavapärasest suurem. 5. Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine. 6. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt. 7. Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist. 8. Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek teetasapindade vahel . 9. Vältida tuleb kergliiklusteede põhjendamatuid ja ohtlikes kohtades ristumisi raudteega. Kergliiklusteede ristumised raudteetrassiga kavandada eelkõige eritasandilistena. Ühetasandiliste ülekäikude rajamine peab olema põhjendatud nende planeerimis- ja projekteerimistööde käigus . 10. Raudtee kaitsevööndisse kergliiklustee kavandamisel või raudtee kaitsevööndit läbiva kergliiklustee kavandamisel tuleb teha koostööd raudtee valdajaga ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning lähtuda vastavatest õigusaktidest. 11. Kavandatavad kergliiklustunnelid tuleb valgustada, et tagada kasutajate turvalisus. 12. Tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate kergliiklusteede juurde on otstarbekas kavandada autoparklad. 13. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel planeerida raamkinnitust võimaldavad jalgrattaparklad ametiasutuste, koolide, kortermajade, teenindusasutuste (raamatukogu, kauplus, kaubanduskeskus), vaba aja veetmise paikade (kultuurimaja, spordihoone, staadion, noortekeskus), rongijaamade ja ühistranspordisõlmede, ujumiskohtade, eelkõige avalike randade, matkaradade ligipääsude ning kalmistute juurde. Kõrge kasutuskoormusega kohtades peavad parklad olema ilmastiku eest kaitstud ja valgustatud. 14. Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega. 5.1.5. ÜHISTRANSPORT Rapla maakonna planeeringuga antakse üldised suunised, mis on edaspidi maakonna ühistranspordi korraldamisel läbivalt aluseks, sh ka ühistranspordi arengukava koostamisel maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt. Ühistranspordikorraldus Rapla maakonnas lähtub eelkõige erinevate keskuse vaheliste ühenduste parendamisest ja ühistranspordi kasutamise vajaduse põhisusest. Maakonna bussitransport ja maakonda läbiv raudteetransport tagab elanikele ühtse liinivõrgu ja piletisüsteemi ning kooskõlastatud sõiduplaanide alusel majanduslikult tõhusa ühistransporditeenusega võimalikult hea ligipääsu maakonnakeskusele (sh bussi- ja raudteejaamadele), keskustele, koolidele, töökohtadele ning erinevatele sotsiaal- ja elukondlikele teenustele. Kahaneva elanikkonna tingimustes ja majandustegevuse koondumisega suurematesse keskustesse on vajalik tähelepanu pöörata headele otseühendustele nii toimepiirkondade keskustega kui ka paindlikele lahendustele maakonnakeskuse Raplaga. Ühistranspordiühenduste loomine nõudetranspordi baasil aitab säilitada elamisväärset elukeskkonda ka väiksemates nõrgenevates keskustes ja  58 Rapla maakonnaplaneering 2030+ hajaasustuses. Üldised põhimõtted maakonna ühistranspordi korralduse arendamiseks 1. Ühistranspordikorraldus, sh nõudetransport, võimaldab vajalikke ühendusi maakondliku ja piirkondliku keskusega kogu toimepiirkonnas ka halduspiiride üleselt. 2. Eelistatud on töö- ja kooliaegadega arvestavad kiired otseühendused keskuste vahel. 3. Maakondlike bussiliinide graafikud on seotud kaugliinide ja raudteetranspordi- liinidega. 2. Ühistranspordikorraldus arvestab suuremate tööandjate paiknemisega ning seal töötavate inimeste peamiste liikumissuundadega, võimaldades piisava kasutajate hulga korral ühistranspordiga tööl käimist ka väljaspool keskusi asuvatel töökohti koondavatel aladel (nt ettevõtluspiirkonnad). 3. Vajalike ühenduste ja peamiste liikumissuundade planeerimine selgitatakse elanike vajaduste kaardistamise käigus. 4. Raudteejaamadele on tagatud hea ligipääs nii jalgsi, jalgratta kui autoga, jaamad on varustatud autoparklate ja jalgrataste hoidmisvõimalustega. 5. Ühistranspordipeatused on varustatud ootepaviljonide ja infotabloodega ning valgustusega. 6. Ühistranspordipeatused maalises piirkonnas on varustatud pinkide ja infotabloodega ning võimalusel valgustusega. 5.2. MUU TEHNILINE TARISTU 5.2.1. GAASITRASSI KORIDOR Rapla maakonda läbib maagaasi trass Vireši-Tallinn D55, mis on kajastatud tehnilise taristu kaardil. Käesoleva maakonnaplaneeringuga ei määrata täiendavate gaasitrasside koridore. Arendustegevusel tuleb arvestada vastavalt gaasipaigaldise kategooriale määratud kaitsevööndiga. Vireši-Tallinn D55 ülekandetorustiku kaitsevööndisse, mille ulatus sõltuvalt gaasipaigaldise nimiläbimõõdust on 3-10 m torustiku keskjoonest, pole lubatud rajada ehitisi v.a maagaasi ülekandevõrgu omaniku Elering AS-i poolt kooskõlastatud ehitised. Maagaasi trass ja gaasimõõte- ning jaotusjaamad on kantud Rapla maakonnaplaneeringu kaardile ”Tehniline taristu”. 5.2.2. ELEKTRIVÕRK Maakonnaplaneeringuga kavandatakse perspektiivsed põhimõttelised kõrgepingeliinide koridorid ja kajastatakse olemasolevaid elektriliine, millel on vajadus tõsta pinget. Maakonnaplaneeringuga käsitletakse elektriliine ja alajaamu pingega alates 110 kV. Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid elektriliini koridoride alal. Maakonnaplaneering määrab põhimõttelise uute kõrgepingeliinide vajaduse. Tehnilise taristu kaardil kajastub olemasolevate kõrgepingeliinide kulgemine ja näitab indikatiivselt perspektiivsete liinide asukohti. Rapla maakonda läbivad: Rapla maakonnaplaneering 2030+ 59 110 kV õhuliinid: Valgu-Vigala, Kohila-Rapla, Paide-Rapla, Järvakandi- Valgu, Kiisa-Kohila, Lihula-Vigala, Kehtna-Järvakandi ja Rapla-Kehtna; 330 kV õhuliin: Paide-Kiisa. Seoses Rail Baltic elektriraudtee rajamisega on planeeritud Rail Balticu liitumine Raplamaal Kehtna 110 kV alajaamaga. Liitumise võimaldamiseks on eelnevalt vajalik teostada võrguarenduskohustuse raames järgmised võrgutugevdused alljärgnevatele olemasolevatele liinidele: 110 kV õhuliinide L185 Kiisa – Kohila; L186 Kohila – Rapla; L187 Paide – Rapla; L025 Rapla – Kehtna; L026 Kehtna – Järvakandi; L027 Järvakandi – Valgu; L188 Valgu – Vigala; L189 Lihula – Vigala. Vajalikud võrgutugevdused Rail Baltic liitumiseks Kehtna alajaamas on toodud joonisel 15. Elektriohutusest tulenevalt on õhuliini kaitsevööndis tegevus piiratud. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 35 kV ja 110 kV pingega liinide korral 25 meetrit (liinikoridor 50 m); 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit (liinikoridor 80 m); Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Joonis 15. Rapla maakonna olemasolevad ja rekonstrueeritavad õhuliinid Elektrivõrgu arendamise üldised tingimused 1. Planeeritavate uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering. 2. Elektriliinide kavandamine lähtub üldplaneeringutes kavandatud maakasutuse mahust. Juhul, kui väheneb kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega kavandatud arenduste maht, väheneb sellega ka elektrivõrgu laienemise vajadus lisavõimsuse tagamiseks.  60 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 3. Pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering. 4. Alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata üldjuhul uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km. 5. Liinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse kaabelliinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaale, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul võimalusel sildade kasutus). 7. Põhi- ja jaotusvõrk tuleks viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades suurendada õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada õhuliine. 8. Maakasutuslikult kavandatakse eraldi kinnistud võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. 9. Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaalutakse võimalusel maakaabli rajamist. 10. Kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama läbipääsu raskeveokite ja põllumajandustehnikaga. 5.2.3. TAASTUVENERGEETIKA Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ järgi on oluline riigi energiajulgeoleku tagamiseks keskenduda rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. Hajaenergeetika võimaldaks ära kasutada ka kohalikke energeetilisi ressursse: päike, tuul, biomass, maasoojus jne. Efektiivsust silmas pidades on otstarbekas rakendada elektri ja soojuse koostootmist. Rapla maakonda ei ole üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ette nähtud tuulikuparkide rajamist. Tuuleressursi vähesuse tõttu maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata. Rapla maakonnas on potentsiaali arendada biomassi ja -gaasitoormel (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidul, turbal ja päikeseenergial töötavat energiatootmist. Väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Taastuvenergia objektide kavandamise üldised tingimused 1. S enisest enam tuleb kasutusele võtta kohalikke taastuvaid ressursse – rohtne biomass (hein ja põhk) ja väheväärtuslik puit. Soodustada kohalikele biokütustele tugineva energeetika arengut, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele. Rohelise biomassi tootmiseks kasutada madala viljakusega, võsastunud põllumajandusmaid ja poollooduslikke rohumaid. 2. E nergia tootmisel (nt päikeseenergia) maatulundusmaadel tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (soovitavalt vältida rohelist võrgustikku, väärtuslikku maastikku ja väärtuslikku põllumajandusmaad). 3. M aasoojuse kasutamise kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 61 4. Ajalooliste vesiveskite taastamisel või hüdroelektrijaamade kavandamisel tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine. 5. Tuulegeneraatorite rajamist puudutavad planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis ning kooskõlastada kõik vastavad detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis; kõik üle 45 m kõrguste ehitiste detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada Lennuameti- ja Politsei- ja Piirivalveametiga. 6. Tuulegeneraatorite rajamisel arvestada väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutustingimustega. 7. Tuulegeneraatorite rajamise tingimused määrata üldplaneeringuga või detailplaneeringuga, arvestada elanikkonda mõjutavate teguritega (müra, varjustus), rakendada vastavaid leevendusmeetmeid. 5.2.4. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON Rapla maakonna asulad on suhteliselt hästi varustatud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemidega (vt joonised 16 ja 17), v.a Kohila vallas paiknevad nõukogudeaegsed tihedasti asustatud suvilapiirkonnad Aespas ja Viliveres, kus vesi saadakse madalatest ja tihedalt (krundipõhiselt) paiknevatest puurkaevudest. Piirkonnas on rajamisel ühisveevärk ja kanalisatsioon. Elukvaliteedi tõstmiseks on soovitatav laiendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaarendamist olemasolevatel kompaktse asustusega aladel ja ka kompaktse asustusega/hoonestusega aladel, mis jäävad maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse aladest väljapoole. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel viia vastavusse kehtivate nõuetega. Samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades.  62 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Joonis 16. Rapla maakonna ühisveevärk ja kanalisatsioon Joonis 17. Rapla maakonna reoveekogumise alad Rapla maakonnaplaneering 2030+ 63 5.2.5. SIDEVÕRGUD Kiire andmesideteenuse (lairibaühenduse) jõudmine tarbijani eeldab tehnilise taristu arendamist. Olemasolevad ja kavandatavad lairibaühendused on toodud joonisel 18. Üldised tingimused sidevõrgu arendamiseks 1. Teenuste kättesaadavuse ja kaugtöö võimaldamiseks on vaja rakendada mitmekülgseid lahendusi. Eelkõige on vajalik kaasaegsete sidekande vahendite rajamine ja teenuste võimaldamine keskustest kaugemale jäävates asustusüksusutes. 2. Uute planeeringute koostamisel arvestada kaasaegset telekommunikatsiooni võimaldavate sidekaablite paigaldamiseks vajalike trassikoridoridega. Joonis 18. Kavandatav ja olemasolev lairibavõrgustik 5.2.6. JÄÄTMEHOOLDUS Eesti riikliku jäätmehoolduse arengusuund on jäätmete taaskasutusse suunamine ja prügilatesse ladestamise vähendamine. Kuna tulevikus kasutatakse valdav osa sortimata segaolmejäätmeid energia tootmiseks, puudub maakonnas põhimõtteline vajadus maakonnas uute olmejäätmete ladestamiskohtade kavandamiseks.  64 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rapla maakonna olmejäätmete ladestamiseks kasutatakse Väätsa prügilat, kuhu toimub organiseeritud jäätmetevedu valdadest. Raplamaa valdades toimib korraldatud jäätmevedu. Valdavalt on Raplamaa omavalitsuste territooriumite keskustes välja ehitatud erinevate jäätmete kogumiskohad – jäätmejaamad. Jäätmejaamad puuduvad Juuru ja Vigala vallas, mistõttu kasutavad Juuru valla elanikud jäätmete ära andmisel Rapla Mäepere jäätmejaama ja Vigala valla elanikud Märjamaa jäätmejaama. Lisaks korraldavad Juuru ja Vigala vallad igal aastal paar ohtlike jäätmete kogumise päeva. Seoses haldusreformiga on Vigala vald teinud ettepaneku ühinemiseks Märjamaa vallaga ja Juuru vald liitub kas Kohila või Rapla vallaga, mistõttu puudub vajadus kavandada Vigalasse või Juuru uut jäätmete kogumiskohta. Jäätmekäitluse organiseerimine on kohalike omavalitsuste vastutusalas. Jäätmehoolduses tuleb tähelepanu pöörata erinevate jäätmeliikide eraldi kogumisele, rajada vajalikud kohalikud kogumisplatsid erinevat liiki prügikonteinerite paigaldamiseks. Varasemast enam tuleb tähelepanu pöörata biolagunevate jäätmete kogumise suurendamisele ja selleks vajalike komposteerimisväljakute kavandamisele. Tulenevalt pinnasest ja valdavalt nõrgalt ja vähekaitstud põhjaveest ei ole Rapla maakonnas ette nähtud loomsete jäätmete matmiskohti. Joonis 19. Maakonna jäätmejaamad ja ohtlikud ettevõtted 5.3. RIIGIKAITSE Rapla maakonnas paiknevad Kaitseliidu Rapla malev ja tema allüksused – Rapla malev (Raplas), Loone malevkond (Kohilas), Märjamaa üksikkompanii (Märjamaal), Hiie üksikkompanii (Kärus), Kaiu üksikrühm (Kaius) Rapla maakonnaplaneering 2030+ 65 Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitseliste ehitiste asukohad ja riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus. Kavandatavaks riigikaitseliseks ehitiseks Rapla maakonnas on Kaitseliidu Pendi lasketiir Märjamaa vallas. Lasketiiru piiranguvöönd on 2 km kinnisasja piirist. Piiranguvööndisse ei ole soovitav uute müratundlike hoonete rajamine. Rapla linnas paiknevad, Vahe tn 3 kinnistul, Kaitseliidu olemasolev staabihoone ja Jürna tn 5 asuvale maa-alale on ette nähtud perspektiivse Rapla maleva tagalakeskuse hoonestus. Piiranguvöönd kinnistu piirist mõlemale kinnistule on 300 m. Piiranguvööndis tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud ja projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitisteatised. Maakonna olemasolevad riigikaitselased ehitised on: a) Kaitseliidu Rapla maleva lasketiir Kaius – piiranguvööndi ulatus 300 m kinnistu piirist; b) Kaitseliidu kool Rapla vallas, Alu alevikus – piiranguvööndi ulatus 300 m kinnistu piirist. Rapla maakonnas toimub riigikaitseline väljaõpe ka taktikaaladel (vt järgnev joonis). Taktikaala on väljaspool riigikaitsemaad asuv suurem riigimetsa ala, mida kasutatakse regulaarse väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja maa-alade kasutajatel arvestada võimaliku müraga, raskesõidukite ja inimgruppide liikumisega.  66 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Joonis 20. Riigikaitselised ehitised ja alad Rapla maakonnas Tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks üld- ja detailplaneeringutes ning projekteerimisel 1. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest. 2. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitseliste ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. 3. Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust täpsustatakse üldplaneeringute koostamise raames Kaitseministeeriumiga. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni lähtutakse ehitussoovi korral riigikaitselise ehitise piiranguvööndi maksimaalsest ulatusest, mis on toodud eelpool planeeringu seletuskirjas. 4. Lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). 5. Väljaspool piiranguvööndeid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada: 5.1. kõikide üle 28 m kogukõrgusega ehitiste planeeringud, projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või Rapla maakonnaplaneering 2030+ 67 ehitusteatised ja seal hulgas kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid, ehituslubade eelnõud või ehitusteatised. Tuuleparkide või generaatorite arendamisel on soovituslik alustada koostööd Kaitseministeeriumiga nende rajatiste kavandamise algetapis. 5.2. kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid. 5.4. RISKIALLIKAD Maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestatakse erinevate riskiallikatega, mis võivad esile kutsuda ootamatuid ja laiaulatuslikke hädaolukordi. Hädaolukorrana käsitletakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsate teenuste toimepidevuses. Hädaolukordadeks võivad olla: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju; suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones, otsest või kaudset mõju avaldavad ka ohtlikud veosed; tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; raskete tagajärgedega torm; üleujutus tiheasustusala. Päästeameti juhtimisel on koostatud erinevate hädaolukordade kohta riskianalüüsid. Suurõnnetusohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse järgi A ja B kategooria ettevõteteks ja ohtlikeks ettevõteteks. Rapla maakonnas puuduvad A ja B kategooria ohtlikud ettevõtted. Päästeameti poolt käsitletavate hädaolukorra riskidele vastavalt paiknevad Rapla maakonnas järgmised riskiallikad, mida tuleb arvestada ruumilisel planeerimisel ja mille osas tuleb rakendada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid: 1. Akzo Nobel Baltics AS Rapla linnas, riskiala raadius ca 200 m; 2. Saarioinen Eesti OÜ Kalevi külas Rapla vallas, riskiala raadius ca 420 m; 3. Ingle AS Rapla ladu - Valtu ladu Valtu külas Rapla vallas, riskiala raadius ca 19 m; 4. Ingle AS Ingliste ladu Ingliste külas Kehtna vallas, riskiala raadius ca 35 m; 5. Salutaguse Pärmitehas AS Salutaguse külas Kohila vallas, riskiala raadius ca 67 m; 6. Elme Messer Gaas AS Järvakandi hapnikujaam - Järvakandi vallas, riskiala raadius ca 61. Maakonnaplaneering teeb ettepaneku lisada ohtlike ettevõtete nimekirja Järvakandi klaasitehase Owens-Illinois. Põhjuseks on kõrgsulatamise tehas, kus kuumutatakse klaasi 1700°C temperatuuriga 500 tonnises sulatusvannis, mis on maapinnast 20m kõrgusel. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata uusi suurõnnetusohuga ettevõtteid. Olemasolevad suurõnnetusohuga ettevõtted on kajastatud joonisel 21 ja maakonnaplaneeringu kaardil „Asustuse suunamine ja ruumilised väärtused“. Üleujutusohtliku alana toob Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide  68 Rapla maakonnaplaneering 2030+ maandamiskava (2016) välja Järvakandi alevi, kus üleujutust võivad põhjustada sademed. Suure üleujutusohuga siseveekogusid maakonnas ei asu 21 Üldplaneeringute koostamise raames tuleb teadvustada enam ka teisi kliimamuutustest tulenevaid mõjusid inimese tervisele ja varale, lähtudes Kliimamuutusega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) toodud eesmärkidest ja suunistest. Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel 1. Uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte või olemasolevas ettevõttes muudatuste planeerimisel või suurõnnetusohuga ettevõtte ümbruse planeerimisel tuleb aluseks võtta kemikaaliseadus ja selle alusel määratud nõuded. 2. Vastavalt kemikaaliseadusele peab kohalik omavalitsus detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel arvestama suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuva riskiga vastavalt hädaolukorra riskianalüüsile „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus-või laohoones“. 3. Tagada tuleb ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid seadustest tulenevate määratluste alusel ohtlike objektide ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. 4. Detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel tuleb arvestada hädaolukorra riskianalüüsiga „Üleujutus tiheasustusalal“ ja rakendada üleujutusriske leevendavaid meetmeid vastavalt „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavale“ ning kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamise käigus koostatud dokumendile 22. 5. Üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada üleujutusriskiga. Ehitustegevusele peavad eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. 6. Tiheasustusaladel tuleb tagada toimiv sademeveekanalisatsioon, et vältida sademeveeüleujutusi (nt Järvakandis). 7. Võimalike üleujutuste ohuga tiheasustusaladega piirkondadest koostatakse täiendav riskianalüüs, millest selgub, milliseid objekte tohib antud piirkonda rajada. 8. Ohtlike veoste marsruutide kavandamisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. 5.5. PÄÄSTEVÕIMEKUS Elanike igapäevane turvatunne on seotud päästevõimekusega. Päästevõimekuse tagamine ja päästevõimekuse tõstmine kogu maakonnas on riikliku tähtsusega ülesanne. Kõik kavandatavad arendused ja planeeringud peavad arvestama maakonna riskianalüüsiga, seal kajastuva kriisireguleerimisplaaniga ja eelkõige turvalisust ja päästevõimekust tagavate õigusaktidega. Päästevõimekust ja eelkõige operatiivsõidukite väljasõiduteekondade pikkusi hakkavad mõjutama tulevikus maakonda läbivad riiklike teemaplaneeringutega kavandatud Via- Baltica maanteetrass ja kavandatav Rail Balticu raudteetrass. Käesolev maakonnaplaneering ei tee ettepanekuid olemasolevate teemaplaneeringute täiendamiseks viaduktide- ja ülesõidukohtadega. Eelpoolnimetatud riiklikult 21 Keskkonnaministri määrus 28.05.2004 nr 58Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord 22 Täpsem informatsioon leidub Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 69 kavandatavate teemaplaneeringute lahendused toovad tõenäoliselt kaasa Päästeameti ressursside täiendamise ja seniste tegevuskavade ümberhindamise. Päästevõimekuse seisukohalt on riiklike päästekomandode kõrval tähtsad ka kohalikud vabatahtlikud päästekomandod, mis on olulised partnerid Päästeametile päästetöödel ja ennetustöö teostamisel. Vabatahtlike päästekomandode tegevuse algatamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on aktiivse ja teotahtelise kogukonna kõrval vajalik riiklik ja KOVi poolne tugi päästedepoo, vajaliku tehnika ja vabatahtlike päästjate väljaõppe tagamisel. Ühtlasi olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade korrastamise ja vajadusel uute juurde ehitamise toetamine. Aladel, mis ei ole kaetud riikliku komando areaaliga, on eriti tähtis vabatahtliku päästekomando toetamine. Rapla maakonnas paiknevad riiklikud päästekomandod Raplas, Kohilas, Järvakandis ja Märjamaal. Riiklikud päästekomandode asukohad on kajastatud joonisel 21 ja tehnilise taristu kaardil. Vabatahtlikud päästekomandod asuvad Lauknal, Valgus, Varbolas, Lipal, Kehtnas, Lokutal, Lelles, Kärus, Vana-Vigalas, Vahastus, Kuimetsas ja Kaius. Joonis 21. Riiklike päästekomandode ja vabatahtlike päästekomandode asukohad ja riiklike komandode reageerimisajad ning ohtlikud ettevõtted.  70 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 6. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE Maakonnaplaneeringu protsessiga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH, vt aruanne lisas 1). KSH aruanne toob olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks välja järgmised meetmed. Allpool on välja toodud, KSH ettepanekud ning nendega arvestamine planeeringus: 1. Kohila alevikust põhjas on maakonnaplaneeringus kajastatud eri osapoolte kavandatud perspektiivsed objektid, mis koondatuna moodustavad keerulise potentsiaalse konfliktkoha. Antud asukohas on ette nähtud roheline võrgustik, perspektiivne raudteekoridor (koos rohevõrgustiku toimimiseks vajaliku ökoduktiga) ning perspektiivne Kohila ümbersõit, samuti on lähipiirkonnas ette nähtud võimalused tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla lõigu laiendamiseks (vt ka ptk 9.1). KSH eksperdi pädevus- ja otsustusulatuses ei ole lahenduste välja pakkumine alternatiivseteks trassikoridorideks. Seega peavad kõik seotud osapooled kas juba maakonnaplaneeringu edasises menetlusprotsessis või hiljem, objektide täpsema lahenduse välja töötamisel, tegema (senisest enam) koostööd, et selgitada sellisel kujul ristuvate objektide planeerimise otstarbekus ja võimalikkus ning vältida konfliktseid lahendusi. Seisukoht: konflikt rohevõrguga jääb, lahendatakse edaspidiste taristuprojektidega. 2. Kehtna ja Raikküla valla piiril ei ole maakondlik roheline võrgustik planeeritud RB ökoduktiga sidus (vt ptk 9.6). Käesoleval ajal on planeeritud ökodukti piirkonnas säilinud suhteliselt ühtne metsamassiiv, mida rikastavad ka niidu- ja sooelupaigad. KSH eksperdi ettepanek on seetõttu laiendada põhjapoolset rohekoridori Kehtna vallas kuni Velise jõeni ja Raikküla vallas Vahakõnnu küla väärtusliku põllumajandusmaani. Seisukoht: arvestatud, kaartidel ja joonistel roheala laiendatud. 3. Rohevõrgustikuga lähestikku asuvad looduslike vooluveekogude kaldad, kus rohelise võrgustiku ja veekogu ehituskeeluvööndi vahel on säilinud looduslähedane maakasutus, on soovitav arvata rohevõrgustiku osaks. Seisukoht: arvestatud, kaartidele sisse viidud. 4. Arendustegevuste rohelisse võrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise võrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest. Üldjuhul peaks n.ö vaba koridori laius säilima vähemalt 400 - 500 m laiusena. Seisukoht: täiendatud punkti 6 üldsoovitustes rohevõrgustikule. 5. Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga. Vastav nõue on soovitav seada eri taseme planeeringutesse. Seisukoht: lisatud ptk 4.2.1. 6. Väärtuslike maastike tõhusaks kaitseks tuleks üldplaneeringutes igale alale määrata tingimused ja soovitused ala maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse osas. Väärtuslike alade piiride täpsustamisel peab jälgima maakonnaplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud väärtuste levikut, samuti kõlvikute piire ning kohalike elanike väljakujunenud tunnetust. Seisukoht: Ei kajastata, täpsemad tingimused seatakse üldplaneeringutes vastavalt maakonnaplaneeringus toodud tingimustele ja põhimõtetele. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 71 7. Oluliste suuremate arenduste kavandamisel tuleb vajadusel teostada vastavale konkreetsele objektile keskkonnamõju eelhindamine ja/või Natura eelhindamine ning vajadusel sellest tulenev täiemahuline hindamine. Seisukoht: arvestatud, lahendatakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja ehitusala igapäevatöös tuginedes vastavatele seadustele 8. Endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alade tootmisaladena reserveerimisel tuleks läheneda objektipõhiselt ning teostada kohalikul tasemel täpsem analüüs selle osas, millised tootmistegevuse liigid ja mahud on konkreetses asukohas aktsepteeritavad. Soovitav on üldplaneeringutes määratleda erinevad reserveeritavate tootmismaade liigid, välistades näiteks põllumajandusliku suurtootmise vms asulakeskustes ja nende vahetul piiril. Seisukoht: ei arvestata, lahendatakse üldplaneeringutes. 9. Määrata üldplaneeringutes vm tasemel kaevandamist lõpetavatele ning rekultiveeritavatele karjääridele nende edasine kasutusotstarve. Ammendatud alade metsastamisel tuleb kaaluda, milline kooslus on jätkusuutlik ning võimaldab tulevikus sidusust piirnevate rohelise võrgustiku komponentidega. Seisukoht: vastavalt Maa-ameti ja RMK märkustele on kaartidele parandused sisse viidud. 10. Perspektiivsetelt rajatavate või laiendavate maantee- ja raudteetrasside ääres tuleb vältida uute elamumaade reserveerimist tulenevalt liikluse negatiivsetest mõjudest (müra, tolm, heitgaasid). Trassikoridoridega piirnevalt on eelistatud ettevõtlus- ja tootmismaad. Uute elamupiirkondade rajamisel olemasolevate või planeeritud maanteetrasside äärde tuleb arvestada perspektiivse leevendavate meetmete rakendamise vajadusega. Soovitav on üld- või detailplaneerimise etapis hinnata liiklusmüra taset. Hinnangu tulemusi tuleks arvestada müratundlike hoonete maastikku paigutamisel, et saavutada võimalikult soodne elukeskkond. Seisukoht: arvestatud. Vastavalt planeerimise heale tavale ei kavandata elamupiirkondi võimalikesse keskkonnariskiga aladele (nt kõikvõimalik saaste). Kui kavandatakse üldplaneeringuid muutvaid detaile vastavatesse tundlikesse kohtadesse – siis kaalutakse negatiivsete keskkonnamõjude leevendusmeetmete rakendamist (nt müratõke). 11. Perspektiivsed raudteepeatused tuleb siduda nii kergliiklusteedega kui maakondlike ja kohalike bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“ lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused. Seisukoht: on eelnevalt arvestatud, vt üldised suunised ühistranspordi arendamisel. 12. Raudteeliikluse katkemisel senisel Tallinn-Pärnu marsruudil tuleb tagada toimiv alternatiivne ühistranspordiühendus (bussiühendus) vähemalt Rapla ja Järvakandiga asulatele, kus hetkel paiknevad kohalikud peatused (Keava, Lelle, Eidapere). Seisukoht: arvestatud (Keava ja Lelle peatused jäävad teenindama Viljandi liini). 13. Tugevat tähelepanu tuleks pöörata maakonnaplaneeringus soovitatud paindlike lahenduste (teenuse toomine inimeseni või inimese viimine teenuse juurde) välja töötamisele, seda eriti lähikeskustele ja ka kandikeskustele mõeldes. Kuna toimepiirkonnad ei ühti vallapiiridega, on vastavate lahenduste välja töötamisel kohalikel omavalitsustel mõistlik teha koostööd. Seisukoht: planeeringus on põhimõttega arvestatud, vt ptk 3.1.  72 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE JA SEIRE Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pika-ajalised strateegilised arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust nii riiklike kui kohalike ametkondade tasandil. Ruumiliste arengusuundade realiseerimisel on võtmetähtsusega koostöö ja valdkondade ülesed kokkulepped. Maakonnaplaneeringuga on oluline arvestada riiklike sektorarengukavade koostamisel ja elluviimisel. Rapla maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Maakonnaplaneeringu lahendust arvestavad üldplaneeringud valmivad eeldatavasti 2022.a. Planeeringu elluviimise tegevuskava on toodud lisas 9. Maakonnaplaneeringu seire toimub PlanS toodud korra järgi. 8. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID Hajaenergeetika – erineb senisest tugevalt koondunud suuremahulisest elektritootmisest selle poolest, et energiatootmine paikneb hajutatult tarbijale lähedastes mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. Inimmõõde planeerimises – inimese vajadustele keskenduv linnaruum, mis soodustab jala käimist ja väärtustab linnaruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Linnalise asustuse ala – kompaktse asustuse arenguks rahvastikutiheduselt ja - prognoosilt sobiv ala, mida iseloomustavad erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus ning linnalise ehitatud keskkonna tunnusjooned (krundistruktuur, väljakujunenud tänavajoon jms). Linnalähivöönd – vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud või vähemalt 31% kandi hõivatutest käib keskuslinnas tööl. Maakasutuse või arendamise põhimõte – maakasutuse juhis või suunis, mille järgimist maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest. Maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille järgimine on vabatahtlik. Maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna. Nõudetransport – vajaduspõhine kombineeritud transpordisüsteem. Rakendatakse eelkõige maalises piirkonnas ja maakonna äärealadel. Ohtlik ettevõte – kemikaaliseaduse mõistes ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte. Roheline võrgustik – planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Ruumimudel – üldplaneeringu osa, mis kavandab tiheasumite ruumilist struktuuri ja terviklahendust. Rapla maakonnaplaneering 2030+ 73 Siirdevöönd – toimepiirkonna keskusega on seotud 16−30% elanikest või 16−30% kandi hõivatutest käib seal tööl. Tiheasum – olemasoleva kompaktse asustusega üksused (nt linnaosad vm ruumiliselt terviklik üksus), mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletud üksused. Toimepiirkond – sisemiselt funktsionaalselt seotud piirkond, mis seob linna ja maa asustussüsteemi tervikuks; piirkond, mille piires käivad inimesed tööl, mille keskus(t)es antakse kvaliteetset haridust ja on tagatud igapäevased teenused. Toimepiirkonnad tekivad reeglina suuremate linnade ümber. Toimepiirkond jaguneb linnalähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks. Tugitoimepiirkond – toimepiirkonda toetav, funktsionaalne oma piirkondliku keskusega. Ääreala – toimepiirkonna keskusega on seotud kuni 15% elanikest, kes igapäevaselt keskusesse teenuste ja töökohtade tõttu sõidavad. DP – detailplaneering EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes PlanS – planeerimisseadus PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet SKA – Sotsiaalkindlustusamet ÜP – üldplaneering 9. MAAKONNAPLANEERINGU KAARTIDE LOETELU Maakonnaplaneeringu kaardid on: 1. Asustuse suunamine ja ruumilised väärtused 2. Loodus- ja kultuuriväärtused 3. Tehniline taristu  74 Rapla maakonnaplaneering 2030+ LISAD LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE KSH aruanne on esitatud eraldi dokumendina. LISA 2. RAPLAMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE RESERVALAD Nr Reservala Vald Kirjeldus/märkused 1 Prillimäe (Eemaldatud reservalade nimekirjast käesoleva planeeringuga) 2 Lümandu Kohila Lümandu allikad Lümandu botaaniline kaitseala Lümandu loss koos maastikukaitsealaga /mõis Kernu mõisa kirikutee Puisniit 3 Pihali-Adila Kohila Paeaugud, Türiauk, loo-alad Vana asulakoht Karst Pihali külas Adila karstiala Parkoffi mõisa tegevuskoht (“Seitse tähte taeva sõelas”) Mägi – poolkuppel (‘kihvt’) Adila mõisa süda Adila kooli asukoht Kirikutee talud Adila teerist (puust ait, kaevurakked) 4 Palamulla Rapla Palamulla koolimaja küla 5 Kodila mõis Rapla Mõisakompleks 6 Rapla Rapla Rapla vallamaja Vesiveski Vigala jõel Rapla kirik, kivisild, pangamaja, Tallinna ja Viljandi maantee, puitarhitektuur, vana koolimaja, progümnaasiumi vana osa Väljataguse küla Rapla linn 7 Hagudi mõis Rapla Mõisa taga Vargametsa tammed, vaade Krusensterni sünnikodu 8 Purila mõis Rapla 9 Röa küla (Eemaldatud reservalade nimekirjast käesoleva planeeringuga) 10 Seli mõis Rapla Seli mõisa puiestee 11 Pirgu mõis Juuru Rapla maakonnaplaneering 2030+ 75 12 Lõiuse küla Juuru Tammissilla mägi Vaade Lõiuse külale Tuuleveski varemed Hiiekoht, ohvrikivi 13 Härgla mõis Juuru Kalda küla jõeheinamaad – lamm 14 Järlepa Juuru Järlepa mõis mõis ja järv Järlepa järv 15 Jaluse küla Juuru Ridaküla 16 Maidla mõis Juuru 17 Toomja küla Kaiu Küla 18 Karitsa küla Kaiu Küla, veehoidla, allikad, Aasumägi 19 Kaiu mõis Kaiu Kaiu mõisaansambel (peahoone, veski, valitsejamaja), Carl Sigismund Walter 20 Viirika küla Kaiu Küla, Viirika-Kuimetsa palktee 21 Lihu küla Kaiu Küla Helju Linderi kirjapandud materjalid, mahepõllumajanduse viljelemise 10 a., Endel Aaver 22 Lungu Käru Risu talu (19. sajandi metsavahikoht) 23 Ohekatku Kehtna Koolimaja Ohekatku park ja tamm Hiie soo (gaas) 24 Mukre Kehtna Vana külamaastik Vahelduv maastik (raba, künkad) Selja mäed (looduskaitseala) Ilma elektrita (siiani?) Klaasitööstuse tee 25 Vahakõnnu Raikküla Vahakõnnu mõisa kompleks Vahakõnnu kool Vaharu endine küla Suur kivi Lihuveski MK maja Sild, endine vee-elektrijaam 26 Vahakõnnu lahustükk 27 Tamme Raikküla Tamme/Kabala mõisakompleks ja kool Tamme ja Minnika vesiveski Vigala jõel 28 Koikse Raikküla Koikse mõisa tallid Koikse kolm silda Paeaugud 29 Ruunavere Märjamaa Kõrts ja rubla ausammas kõrts 30 Pajaka mõis Märjamaa Mõisa ümbrus (sild, hooned) 76 Rapla maakonnaplaneering 2030+ 31 Varbola Märjamaa Keskus 32 Ohukotsu Märjamaa Ohukotsu linnus Ohukotsu tuulik 33 Kohatu Loodna Kohatu silla juurest võiks jõeluhta niita Kohatu kadastik 34 Vinguta Loodna Vinguta paemurd, kadastikud (lihtsalt ilus) Vinguti-Juurimaa ja Mäe-Meeritse talu puisniidud (veel kasutuses) 35 Loodna Loodna Loodna mõisapark (võiks käsitleda probleemse alana) mõis ja Kõrts kõrts 36 Luiste Loodna Luiste paisjärv (suur karpkala) paisjärv 37 Teenuse Loodna Teenuse mõisapark mõis 38 Päärdu mõis Vigala 39 Pallase Vigala Puisniit Pallase kallas Rapla maakonnaplaneering 2030+ 77 LISA 3. RAPLAMAA ILUSAD TEELÕIGUD Ilus tee Vald Kirjeldus/märkused Seli-Angerja tee Kohila- Tee kulgeb piki Seli-Angerja Juuru rannamoodustist Rändkivide kollektsioon Ohvripärn Puisniit Alesti tee ja talu, kivikülv Oela-Sikeldi tee Rapla Kodila vana kool Oela külas Sikeldi mõisasüda ja vaade Russalu-Lümandu-Vaimõisa tee Jalase-Riidaku tee Raikküla- Märjamaa Virtsu raudtee Rapla- Raikküla raudteejaama hoone Raikküla- Koikse raudteejaama hoone Riidaku Märjamaa raudteejaama hoone Konuvere raudteesild ja vaade sillalt Kitsarööpmelise raudtee tamm Hõreda-Rapla tee Kehtna Ilus tee Ingliste-Keava tee Kehtna Ilus tee Käru-Lungu-Kädva-Paluküla tee Käru-Kullimaa tee Lelle-Eidapere tee Paeküla tee  78 Rapla maakonnaplaneering 2030+ LISA 4. TEEMAPLANEERING „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED“ (2003) Teemaplaneering on toodud eraldi dokumendis. LISA 5. TEEMAPLANEERING „PÕHIMAANTEE NR 4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 44,0-92,0“ Teemaplaneering on toodud eraldi dokumendis. LISA 6. RAPLAMAA MAAKONNAPLANEERINGU KERGLIIKLUSTEEDE JA JALGRATTAMARSRUUTIDE TEEMAPLANEERING (2016) Teemaplaneering on toodud eraldi dokumendis. LISA 7. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS Analüüs on toodud eraldi dokumendis. LISA 8. PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Lähteseisukohad on toodud eraldi dokumendis LISA 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise tegevuskava on toodud eraldi dokumendis  Asustuse suunamine MAAKONDLIK KESKUS Planeeringulahendus PIIRKONDLIK KESKUS KOHALIK KESKUS Mõõtkava 1 : 100 000 LÄHIKESKUS KANDIKESKUS LINNALISE ASUSTUSE ALA MAAKONNAPLANEERINGUS KAJASTATAV TAUSTAINFO/OLEMASOLEV OLUKORD MAAKONNA PIIR VALLA PIIR NAABERMAAKONNA PIIR PÕHIMAANTEE TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE KOHALIK TEE / TÄNAV RAUDTEE JÕGI LOODUSÕPPERADA RMK MATKATEE JÄRV MUU VEEKOGU ROHELINE VÕRGUSTIK VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA OHTLIKU ETTEVÕTTE OHUTSOON HOONE OHTLIK ETTEVÕTE MAARDLAD LUBJAKIVI- JA DOLOKIVIMAARDLA LIIVA-, KRUUSA- JA SAVIMAARDLA TURBAMAARDLA Rapla maakonnaplaneering 2030+ Koostaja ja korraldaja RAPLA MAAVALITSUS Mõõtkava Kaardi nimi 1 : 100 000 Asustuse suunamine Staadium Viimati muudetud Planeeringulahendus 02.03.2017 Konsultant Hendrikson & KO  ROHELINE VÕRGUSTIK VÄÄRTUSLIK MAASTIK Planeeringulahendus VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE RESERVALA Mõõtkava 1 : 100 000 ILUS TEELÕIK MAAKONNAPLANEERINGUS KAJASTATAV TAUSTAINFO/OLEMASOLEV OLUKORD MAAKONNA PIIR VALLA PIIR NAABERMAAKONNA PIIR PÕHIMAANTEE TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE KOHALIK TEE / TÄNAV RAUDTEE JÕGI RMK MATKATEE JÄRV MUU VEEKOGU KAITSMATA PÕHJAVESI KAITSEALA HOIUALA VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA KULTUURIMÄLETISTE ALA KAITSEALUNE ÜKSIKOBJEKT RMK LÕKKEKOHT MUINSUSKAITSEOBJEKT VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU TUNNUS MAARDLAD JA KARJÄÄRID LUBJAKIVI- JA DOLOKIVIMAARDLA LIIVA-, KRUUSA- JA SAVIMAARDLA TURBAMAARDLA TURBAKARJÄÄR KARJÄÄR K (C-lubjakivi; D-dolokivi; K-kruus; L-liiv) Rapla maakonnaplaneering Koostamise korraldaja RAPLA MAAVALITSUS Mõõtkava Kaardi nimi 1 : 100 000 Loodus- ja kultuuriväärtused Staadium Viimati muudetud Planeeringulahendus 02.03.2017 Konsultant-koostaja Hendrikson & KO  Tehniline taristu Planeeringulahendus Mõõtkava 1 : 100 000 MAAKONNAPLANEERINGUS KAJASTATAV TAUSTAINFO/OLEMASOLEV OLUKORD MAAKONNA PIIR VALLA PIIR NAABERMAAKONNA PIIR PÕHIMAANTEE TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE KOHALIK TEE / TÄNAV RAUDTEE KERGLIIKLUSTEE JÕGI GAASITRASS ELEKTRILIIN 110 KV ELEKTRILIIN 330 KV JÄRV MUU VEEKOGU HOONE JÄÄTMEJAAM ALAJAAM (110 KV) RIIGIKAITSELINE EHITIS RIIKLIK PÄÄSTEKOMANDO LENNUVÄLI MAARDLAD JA KARJÄÄRID LUBJAKIVI- JA DOLOKIVIMAARDLA LIIVA-, KRUUSA- JA SAVIMAARDLA TURBAMAARDLA TURBAKARJÄÄR KARJÄÄR K (C-lubjakivi; D-dolokivi; K-kruus; L-liiv) Rapla maakonnaplaneering 2030+ Koostaja ja korraldaja RAPLA MAAVALITSUS Mõõtkava Kaardi nimi 1 : 100 000 Tehniline taristu Staadium Viimati muudetud Planeeringulahendus 10.05.2017 Konsultant Hendrikson & KO  KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu koostamisel on arvestatud eelnevalt koostatud riiklike arengukavade ja strateegiatega ning kõigi Rapla maavalitsuses koostatud arengustrateegiliste dokumentidega (eelkõige tugineti Raplamaa arengustrateegiale aastani 2027). Samuti arvestati erinevate ametkondade või huvigruppide arenguvajadustega, seisukohtadega, uuringutega arengu- või investeerimiskavadega. Maakonnaplaneeringu koostamisel lähtuti Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud või tellitud juhendmaterjalist. Planeerimisprotsessi käigus formuleeriti Raplamaa ruumilise arengu visioon aastani 2030+: „Rapla maakonna areng tugineb nii kohalikele eeldustele: puhas loodus, oskustööjõud, hea haridus, kultuurilised traditsioonid, tugevad keskused, teedevõrk, mitmekesine majandus (Rapla-Kohila arengukoridori ja Märjamaa arengusõlme erinevat liiki ettevõtlus ning Järvakandi üha kasvav klaasitööstus) - kui ka maakonna asukohateguritele: paiknemine Kesk-Eestis, pealinnaregiooni läheduses, samuti asumine Lääne-Euroopa kõige idapoolsemas põhja–lõunasuunalises transpordikoridoris ning kõikide nende loetletud eelduste oskuslikule ja uuenduslikule rakendamisele Rapla maakonna arengu planeerimisel“. Maakonna majandustegevus, mis on orienteeritud säästlikkusele ja innovatiivsusele ning suhteliselt puutumatu looduskeskkond on üha atraktiivsem nii Raplamaa elanikele, oskustööjõule, investoritele kui ka külastajatele - turistidele. Kõigil maakonna elanikel, sõltumata elukohast, peab olema tagatud ligipääs põhiteenustele, haridusasutustele, sobivatele töökohtadele ning meelepärasele tegevusele. Kvaliteetne elukeskkond Raplamaal pakub arvestatavat konkurentsi Põhja-Eesti arengupiirkonnale. Planeering koostati tihedas koostöös erinevate poolte ja huvigruppidega. Planeeringule andsid peamise sisendi Raplamaa kohalikud omavalitsused ning ministeeriumid ja nende hallatavad asutused. Planeerimisprotsessi käigus korraldati töökoosolekuid ning arutelusid. Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid, samuti kaalutleti erinevaid meetmeid negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Planeering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast ning kolmest põhijoonistest („Asustuse suunamine“, „Loodus- ja kultuuriväärtused“ ja „Tehniline taristu“), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku koos maakonnaplaneeringu elluviimise kava ja lisadega. Lisadena kuuluvad maakonnaplaneeringu juurde planeeringu KSH aruanne, maakonnaplaneeringu elluviimise kava ja varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute lahendused, mille osas uut menetlust läbi ei viidud. Maakonnaplaneering on aluseks Raplamaa kohalikele omavalitsustele üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringu koostas ja korraldas Rapla Maavalitsus koos konsultandi OÜ Hendrikson & Ko-ga (registrikood 10269950, Raekoja plats 8, Tartu) ning KSH koostaja oli Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ( registrikood 10705517 Tõnismägi tn 3a- 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10119). Maakonna haldusjaotuse ja piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise ajal Rapla maakonnaplaneeringu koostamine jäi perioodi 2013 - 2017, seega hõlmab planeering haldusreformi eelset Rapla maakonna territooriumi, kajastades ka haldusreformi eelselt Rapla maakonna koosseisu kuulunud Käru valda (joonis 1). Kuna endine Käru vald on täna Türi valla osa ja kuulub Järvamaa koosseisu, siis edaspidi kehtib Järva maakonnas, endise Käru valla territooriumil, Rapla maakonnaplaneering 2030+. Seega hõlmab planeering täna lisaks Rapla maakonnale ka Järva maakonda, kuid arvestades, et planeering koostati enne haldusreformi, ei ole haldusreformi järgseid muudatusi Rapla maakonnaplaneeringusse nagu ka planeeringu pealkirja sisse viidud. Eeltoodust tulenevalt on planeeringu nimetus „Rapla maakonnaplaneering 2030+“ ning käesoleva käskkirja pealkirjas on täpsustatud, millises osas Rapla maakonnaplaneering 2030+ kehtima hakkab. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt, toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lg 4 ning § 4 lg 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised, sh piiride muudatused. Kui enne haldusreformi moodustasid Rapla maakonna 10 kohalikku omavalitsust (Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala), siis käesoleval ajal on Rapla maakonnas 4 kohalikku omavalitsust: Kohila, Märjamaa (ühinesid Märjamaa ja Vigala vallad), Kehtna (ühinesid Kehtna ja Järvakandi vallad) ning Rapla vald (ühinesid Rapla, Raikküla, Juuru ja Kaiu vallad). Kuna haldusreform jäi perioodi, mil Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ oli järelevalves, siis on planeeringus kasutusel endisaegsed valdade nimed: Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru, Märjamaa, Raikküla, Vigala ja Rapla vald (joonis 1). Joonis 1. Haldusreformist tingitud kohalike omavalitsuste piiride muutused Rapla maakonnas. II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada maakonnaplaneeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Planeeringu algatamise järgselt algatas Rapla maavanem 29.08.2013 korraldusega nr 1-1/415 maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Vastav teave ilmus Ametlikes Teadaannetes, ajalehe Raplamaa Sõnumid 18.09.2013 väljaandes, samuti Rapla Maavalitsuse ja Raplamaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna planeering algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (RT I, 13.03.2014, 97). Paremaks kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja KSH materjalide kättesaadavuse tagamiseks, oli igal huvilisel võimalik planeeringu materjalidega tutvuda Rapla Maavalitsuse koduleheküljel. Planeerimisprotsessi erinevates etappides viidi läbi töökoosolekuid ning korraldati avalikke arutelusid. Maakonnaplaneeringu koostamisel võeti aluseks kõrgemalseisvad planeeringud ja strateegilised arengudokumendid, maakonnaplaneeringu juhendid ja uuringud ning seadustest tulenevad nõuded. Maakonnaplaneeringus toodud ruumilise lahenduse oluliseks aluseks oli üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja selles püstitatud eesmärgid. Avalikult tutvustati maakonnaplaneeringu eskiislahendust ja KSH aruande tööversiooni ajavahemikul 16.01 - 23.01.2017, avalik arutelu toimus 23.01.2017 Rapla Maavalitsuse saalis, kus osalesid ametkondade, valdade ja kodanikkonna esindajad ja teised huvilised. Maavanem esitas maakonnaplaneeringu kohalikele omavalitsustele ja valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks 31.01.2017. Maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Pärnu maavanem, Järva maavanem, Lääne maavanem, Märjamaa Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Käru Vallavalitsus, Raikküla Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Maanteeamet, Lennuamet, Elering, Riigimetsa Majandamise Keskuse Raplamaa Metskond, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Maaelu-ministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Planeeringulahenduse kooskõlastasid märkustega/tingimustega Harju maavanem, Vigala Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Kaitseministeerium, Maa-amet, Päästeamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet. Vastavalt PlanS § 17 lg 5 EhSRS § 1 lg 1 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks Rapla Vallavalitsusega, Kaiu Vallvalitsusega, Juuru Vallavalitsusega, Järvakandi Vallavalitsusega, Edelaraudtee AS-ga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ja Kultuuriministeeriumiga. Lähtudes eelnevast on planeeringul olemas seadusest tulenevad vajalikud kooskõlastused kõigi osapooltega. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Rapla maavanem võttis maakonnaplaneeringu vastu 03.03.2017 korraldusega nr 1-1/17/77 ning suunas selle avalikule väljapanekule. Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalik väljapanek toimus 06.03 - 05.04.2017. Teave sellest ilmus ajalehes Raplamaa Sõnumid 22.02.2017 väljaandes, samuti Rapla Maavalitsuse veebilehel. Planeeringumaterjalid olid kättesaadavad Rapla Maavalitsuse ja Raplamaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel ning paberil Rapla Maavalitsuses. Avaliku väljapaneku ajal laekus kolm kirja. Kohila Vallavalitsus avaldas rahulolematust Rail Balticu teemaplaneeringuga kavandatud ökoduktide asukohtade suhtes Kohila vallas ning tegi ettepaneku Tuhala-Nabala looduskaitseala arvamisest Natura 2000 võrgustikku. Rapla Maavalitsus edastas informatsiooni täpsustamiseks Kohila valla küsimused Keskkonnaministeeriumile ja Rail Balticut planeerivale konsultatsiooniettevõttele Hendrikson & Ko OÜ-le. Rapla Maavalitsuse vastus Kohila vallale kajastas Keskkonnaministeeriumi arvamust ja teavet üleeuroopalise Natura 2000 tänaseks juba moodustunud võrgustiku kohta Nabala-Tuhala looduskaitsealal ning teabe, et Natura aladel ei maksta toetusi mitte metsade majandamiseks, vaid erametsamaale kehtestatud looduskaitsepiirangute kompenseerimiseks. Samuti selgitati vastuses Kohila vallale Rail Balticuga kavandatavate ökoduktide problemaatikat, mille vastuolulised tehnilised küsimused saavad lahenduse raudteetrassi tehnilises tööprojektis. Toivo Sepp tegi korrigeeriva märkuse Paluküla Hiiemäe nime kasutamise kohta. Tema märkusega arvestati. Tiit Tammsaare ettepanek puudutas Kodila ja Kuimetsa alevikke ja nende määramist lähikeskuste nimistusse, kuid seoses teenuste puudumise ja elanikkonna arvu vähesusega nende ettepanekutega ei arvestatud. Tiit Tammsaare ettepanekuid arutati ka Rapla ja Kaiu valla esindajatega, kes omalt poolt heakskiitu ettepanekutele ei andnud. Rapla maakonnaplaneeringu avalik arutelu toimus 12.04.2017 Rapla Maavalitsuses. Keskkonnaamet kiitis Rapla maakonnaplaneeringu KSH aruande heaks 13.06.2017 kirjaga nr 6-2/17/1938-9. Maakonnaplaneeringu seletuskiri ja KSH aruanne on vastavalt Keskkonnaameti märkustele täiendatud. Hindamise tulemusi on arvestatud maakonnaplaneeringu koostamisel. Planeeringu järelevalve Rapla maavanem esitas 29.06.2017 kirjaga nr 6-3/17/766-1 Rapla maakonnaplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks. Järelevalve teostaja kontrollis planeeringu õigusaktidele vastavust ja jäi seisukohale, et Rapla maavanem on planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sätestatud menetlusnõudeid. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lõike 3 punktile 2 on järelevalve teostaja pädevuses kontrollida planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavust. Rahandusministeeriumi hinnangul vastab Rapla maakonnaplaneering üleriigilises planeeringus püstitatud eesmärkidele ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. Järelevalve käigus paluti esitada täiendavaid menetlusdokumente, mis ka esitati. Arvestades, et PlanS regulatsioon muutus planeeringu koostamise ajal (01.01.2018 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt ei ole maakonnaplaneeringu heakskiitmine enam vajalik ning enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringud kehtestab riigihalduse minister), siis ei ole Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamiseks järelevalvaja heakskiidu saamine enam nõutav. III MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Planeeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse 22.09.1999 korraldusega nr 916 kehtestatud Rapla maakonnaplaneering ning „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud 01.11.2010 korraldusega nr 557). „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" teemaplaneeringu tingimused on Rapla maakonnaplaneeringusse 2030+ sisuliselt muutmata kujul sisse viidud, täpsustatud on vaid rohekoridoride kulgemise piire, vältimaks nende kulgemist üle tiheasustatud külade ja samuti on laiendatud rohekoridore piki jõgede kaldaid mõlemale poole. Väärtuslikke maastikke kajastavaid piire on üldistatud. Eskiisi koostamise ajal toimus valdadega valdkonna spetsiifikast lähtuv (rohealad ja väärtuslikud maasikud) koostöö. Seega, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust suunavad keskkonnatingimused“ põhilahendus jääb kehtima käesoleva maakonnaplaneeringu lisana. Maakonnaplaneeringust eraldi jäävad kehtima järgmised maakonnaplaneeringu joonehitiste teemaplaneeringud: - 23.05.2016 Rapla maavanema korraldusega nr 1-1/16/348 kehtestatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0"; - 20.12.2016 Rapla maavanema korraldusega nr 1-1/16/975 kehtestatud „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid"; - 14.02.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“; Kehtima jäävate joonehitiste teemaplaneeringutega on igakülgselt arvestatud maakonnaplaneeringute koostamisel. IV KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Käskkiri kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõiget 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1, § 11 lõigetega 3 ja 5 ja § 13 lõikega 1, kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. V OTSUS 1. Kehtestan Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ lisatud kujul. 2. Tunnistan kehtetuks Rapla maavanema 22.09.1999 korralduse nr 916 „Raplamaa maakonnaplaneeringu kehtestamine“ ja 01.11.2010 korralduse nr 557 „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“. 3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Rapla talituses aadressil Tallinna mnt 14, Rapla, samuti veebiaadressil http://www.maavalitsus.ee/rapla-maakonnaplaneering. 4. Teen käesoleva käskkirja koos maakonnaplaneeringuga teatavaks Rapla Vallavalitsusele, Kohila Vallavalitsusele, Kehtna Vallavalitsusele, Märjamaa Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sise- ministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile ja Lennuametile seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teated planeeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul kehtestamise päevast arvates Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.maavalitsus.ee/rapla-maakonnaplaneering ja Ametlikes Teadaannetes ning 30 päeva jooksul ajalehes Raplamaa Sõnumid ja Rapla maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. VI VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: - Seletuskiri – Rapla maakonnaplaneering 2030+ - Joonis 1. Asustuse suunamine - Joonis 2. Loodus- ja kultuuriväärtused - Joonis 3. Tehniline taristu - Lisad 1; 4-9