Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas

VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Jüri 12, Võru Raekoja plats 8, Tartu Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Võru-Tartu 2018  2 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................ 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 9 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ...............................................................10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 14 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ...............................................16 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................19 2.1.2. Teenused .................................................................................21 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................24 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................26 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES .....................................................................27 2.5. TIHEASUSTUSEGA ALA MÄÄRAMINE ...........................................................29 3. RUUMILISTE VÄÄRTUSTE VÕRGUSTIKUD ......................................... 30 3.1. ELUKESKKONNA VÄÄRTUSED ...................................................................30 3.1.1. Väärtuslikud maastikud ..............................................................30 3.1.2. Kultuuripärand ..........................................................................33 3.1.3. Roheline võrgustik ja puhkealad ..................................................34 3.1.4. Linnaline keskkond ....................................................................37 3.1.5. Veealad ...................................................................................38 3.2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA VÄÄRTUSED ........................................................41 3.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa .....................................................41 3.2.2. Maavarad .................................................................................43 3.3. LOODUSKESKKONNA VÄÄRTUSED .............................................................44 4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD ............................................................. 46 4.1. LIIKUVUSVAJADUSED, SH ÜHISTRANSPORT ..................................................46 4.1.1. Maanteed .................................................................................46 4.1.2. Raudtee ...................................................................................47 4.1.3. Veeteed ja sadamad ..................................................................48 4.1.4. Lennuväljad ..............................................................................48 4.1.5. Kergliiklusteed ..........................................................................49 4.1.6. Ühistransport ............................................................................50 4.2. MUU TEHNILINE TARISTU .......................................................................51 4.2.1. Elektrivõrk................................................................................51 4.2.2. Gaasitrassid .............................................................................55 4.2.3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ....................................................55 4.2.4. Sidevõrgud ...............................................................................55 4.2.5. Taastuvenergeetika ...................................................................56  3 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4.2.6. Jäätmete ladestamine ................................................................58 4.3. RIIGIKAITSE JA TURVALISUS ...................................................................59 4.4. RISKIALLIKAD ...................................................................................61 4.4.1. Päästevõimekus ........................................................................62 5. MÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE 64 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ................................................... 68 7. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................ 69 7.1. MÕISTED .........................................................................................69 7.2. LÜHENDID ........................................................................................70 8. MAAKONNAPLANEERINGU JOONISTE LOETELU ................................ 71 LISAD ....................................................................................................... 72 LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE ....................................72 LISA 2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS ..................................................................72 LISA 3. PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ..............................................................72 LISA 4. TEEMAPLANEERING „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED“ ...............................................................................................................72 LISA 5. TEEMAPLANEERING „VÕRUMAA KERGLIIKLUSTEED JA LOODUSRAJAD" .....................72 LISA 6. MAAKONNAPLANEERINGU TEGEVUSKAVA ......................................................72 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsus algatas 18.07.2013 korraldusega 337 maakonnaplaneeringute koostamise kõigis Eesti maakondades1, sh Võrumaal. Maakonnaplaneering hõlmab kogu maakonna territooriumi ning see on algatatud planeerimisseaduse § 7 lõikes 3 2 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Võru maakonnaplaneeringu koostamise korraldajaks on Võru Maavalitsus. Tuginedes Vabariigi Valitsuse poolt antud maakonnaplaneeringute algatamise korraldusele, on Võru maavanem 12.09.2013 korraldusega nr 1-1/2013/561 algatanud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Maakonnaplaneeringu koostamiseks on Võru Maavalitsus sõlminud konsultatsioonilepingu OÜ Hendrikson & Ko-ga; KSH on koostanud Skepast&Puhkim AS (endise ärinimega Ramboll Eesti AS). Maakonnaplaneeringu sisuline koostamine on toimunud Võru Maavalitsuse, planeeringukonsultandi ja KSH koostaja koostöös. Planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ning selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+3. Võru maakonnaplaneeringu koostamise aluseks on planeerimisseadus ja planeeringu lähteseisukohad (sh nii Siseministeeriumi poolt koostatud, kõikidele maakondadele ühtsed lähteseisukohad4 ja nende alusel Võru Maavalitsuse poolt koostatud maakondlikud lähteseisukohad5). Planeeringu sisendiks on olemasolevad riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid ja planeeringud, Siseministeeriumi poolt koostatud juhendid6, samuti erinevate huvigruppide esitatud arenguvajadused. Võru maakonnaplaneeringut 2030+ koostati ajavahemikus 2013-2016. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lg 4 ning § 4 lg 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised, sh piiride muudatused. Piirimuudatused jõustusid valimistulemuste väljakuulutamisel. Kui enne 2017.a kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oli Võrumaal 13 kohalikku omavalitsust (Võru linn, Antsla, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald), siis valimiste järgselt 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014097 3 https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 4 http://www.fin.ee/maakonnaplaneeringud 5 http://voru.maavalitsus.ee/koostatav-maakonnaplaneering 6 Maakonnaplaneeringute koostamine toimus kõigis Eesti maakondades paralleelselt, koostamist koordineeris Rahandusministeerium (kuni 2015.aastani Siseministeerium), kelle tellimisel on koostatud mitmed üle-Eestilised juhendid, mis on vastavalt välja toodud seletuskirja peatükkides.  5 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ on kohalikke omavalitsusi 5: Võru linn, Rõuge, Antsla, Võru ja Setomaa vald (vt joonis 1). Haldusreformi tulemusena suurenes Võru maakonna territoorium ning Võru maakonnaga liideti endised Põlva maakonna vallad: Värska vald ja Mikitamäe vald Setomaa valla koosseisu ja Orava vald Võru valla koosseisu. Võru maakonnaplaneering on koostatud ja kehtestatakse maakonnapiirides, mis kehtisid kuni 20.10.2017. Võru maakonnaga liitunud endisel Põlva maakonna territooriumil (Värska vald, Mikitamäe vald ja Orava vald) kehtib Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud „Põlva maakonnaplaneering 2030+“ planeeringulahendus. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas (sh joonistel) on kajastatud haldusreformi eelsed kohalike omavalitsuste nimed ja piirid. Ajakohased kohalike omavalitsuste nimed ja nende territoorium on kantud maakonnaplaneeringu põhijoonistele, samuti on need leitavad kehtivatest õigusaktidest. Joonis 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutused Võru maakonnas  6 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON Maakonna ruumilise arengu visioon esitab kokkuvõtliku pildi olukorrast, mida Võru maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada. Võru maakonna ruumilise arengu visioon tugineb maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadele, Siseministeeriumi poolt tellitud ja koostatud maakonnaplaneeringute juhendmaterjalidele. Visioon realiseerub ptk 1.4. toodud põhimõtete ja suundumuste kaudu. Võru maakonna ruumilise arengu visioon: Võrumaa on atraktiivne, ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond. Selgelt eristuvad siin traditsioonilised külamaastikud ning kompaktsena hoitud asulad ja linnad, mis koondavad ka mahukamat ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb nutikate ja paindlike teenuslahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskustega, eelkõige Võruga. Sellega on tagatud kvaliteetne elukeskkond erinevates Võrumaa piirkondades. 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Võru maakonna ruumilise arengu analüüs erinevate alateemade lõikes on koondatud eraldi köites (lisa 2). Järgnevalt on esitatud kokkuvõte maakonna ruumilise arengu analüüsi põhijäreldustest. 1. Võrumaa on riigipiiri äärne maakond: 1.1. riigikaitseline positsioon seoses Võrumaa paiknemisega Eesti-Vene piiril kui rahvusvaheliselt olulisel lahkmejoonel (Schengeni viisaruumi idapiir, Euroopa Liidu idapiir, piir põhimõtteliselt erinevate poliitiliste maailmavaadete vahel); 1.2. Eesti-Vene piiri ääres asub ajalooline kultuuripiirkond Setomaa, mille põliselanikel on tihedad kultuurisidemed Venemaa territooriumile jäänud Setomaa osaga; 1.3. Võrumaa on ainus maakond, millel on piir kahe välisriigiga – Venemaa ja Lätiga. Ajaloolise Võromaa lõunaosa on kultuuriliselt olnud seotud piiriäärsete Läti aladega. Läti piir omab võrreldes Vene piiriga siiski oluliselt tagasihoidlikumat riigikaitselist ning poliitilist tähtsust tulenevalt Eesti ja Läti sarnasest poliitilisest ja maailmavaatelisest kuuluvusest (mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed, Schengeni viisaruumi liikmed ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmed); 1.4. maakonnal on logistiline positsioon Luhamaa piiripunkti kaudu Venemaa suunal. Samas on Eesti kontekstis tegemist pigem tagaplaanil oleva transiidisuunaga, sarnaselt teiste Kagu-Eesti logistiliste võimalustega  7 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Koidula piiripunkt ja –jaam, Valga kaubajaam) ning lähiajal ei ole ette näha ka täiendavaid riigipoolseid investeeringuid; 1.5. Euroopa liidu regionaalpoliitikast tulenevad eelised kohalikul tasandil piiriülese koostöö arendamiseks; 1.6. vaatamata kahe riigi naabrusele, on Võrumaa roll, tulenevalt geograafilisest paiknemisest, rahvusvahelises reisijateveos tagasihoidlik – ühistranspordiühendused on olemas Võru linnast Venemaa suunal, kuid puuduvad Läti suunal, samuti ei läbi Võrumaad Lõuna-Eesti keskusest Tartust või veelgi kaugemalt tulevad Venemaale ja Lätti suunduvad liinid (liiguvad Põlvamaa ja Valgamaa kaudu). 2. Võrumaa paikneb geograafiliselt võrdlemisi eraldatuna, suurematest keskuslinnadest eemal, mis on eeldatavalt taganud suurema sõltumatuse ning Võru kui maakonnakeskuse tugevama mõjukuse maakonnas: 2.1. Võru linn maakonnakeskusena omab erandlikult laia ruumilist mõjuala Võrumaal, võrreldes Põlvaga Põlvamaal või Valgaga Valgamaal. Võrumaal ei kerki Võru linna kõrval esile teist sama arvestatavat keskuslinna, Antsla toimib Võrumaa läänepoolse ala piirkonna keskusena; 2.2. Võrumaale ei ulatu ka ühegi teistes maakondades asuva keskuslinna mõju sellise tugevusega, et see märgatavana esile kerkiks, küll aga ulatub Võru linna mõjuala Põlvamaa aladele; 2.3. maakonna konkurentsivõimet vähendab suhteliselt suurem kaugus rahvusvahelistest regulaarühendustest ja napimad ühendusvõimalused (nt reisirongiühenduste puudumine). 3. Võrumaa asustusmuster on ruumis ühtlaselt jaotunud hajaasustuse ning ühe tugeva keskuslinna Võru põhine, omades siiski ka arvestatavaid väiksemaid keskusi (sh Antsla linn): 3.1. linnastumise tase Võrumaal on keskmine. Peamiseks rahvastiku koondajaks elanike arvu mõistes on Võru linn, Antsla linna roll on tagasihoidlikum. Elanikkonna ruumiline paiknemine ülejäänud maakonnas on ühtlane; 3.2. Võrumaa asustustihedus, kuigi Eesti keskmisega võrreldes madal, on suuremate linnadeta maakondade seas siiski üle keskmise kõrge; 3.3. ääremaaliste alade vöönd, mille elanike seotus keskuslinnadega on ebaühtlane või nõrk, kulgeb Võrumaa lääne-, lõuna- ja idapoolsetel äärealadel; 3.4. Võrumaal, kus on vaid üks maakonnaülese mõjukusega keskuslinn, on oluline teenuste säilimine kohalikes keskustes. Alternatiiviks on tõhus maakonnakeskuse põhine ühistranspordikorraldus; 3.5. teenindus- ja tööstussfäär on Võrumaal koondunud linnade põhiselt (st Võrus ja Antslas ning nende lähistel); 3.6. maakonnas on tehtud detailsed tulevikuplaanid ettevõtlusalade arendamiseks7, mis valdavalt toetavad juba toimivate keskuste arengut (kavandatud ettevõtlusalad Võru linna lähipiirkonda, Antsla linna 7 Võrumaa ettevõtlusalade väljaarendamise teostavus-tasuvusanalüüs ning turundusplaan http://voru.maavalitsus.ee/foster-sme Kagu-Eesti arengukava http://www.fin.ee/kagu-eesti-tegevuskava-2015-2020  8 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ lähipiirkonda, Väimelasse, Rõugesse, Vastseliina, eelnevatest eristuvalt ääremaalise asukohaga Misso valda) ning täiendavad olemasolevate, samuti edasi arenevate ettevõtlusalade (nt Sõmerpalus) valikut; 3.7. rahvastiku kahanemise trendi taustal tõuseb tõenäoliselt paindlike ja integreeritud teenusepakkumise võimaluste ära kasutamise olulisus ning Interneti kättesaadavuse olulisus; 3.8. võimaliku teenuste säilimist tagava platvormi loob tugevate kogukondade teke. Kogukondade tekkele ja tugevnemisele maapiirkondades annab lisatõuke maale (tagasi) elama kolimise trend, mis on küll mahult väike, kuid eristuv ning toetab maa-asustuse säilimist; 3.9. maamajanduse jätkuv olulisus ning sealjuures valdav tuginemine väikeettevõtlusele (iseendale tööandjad) põllumajanduses hoiab ja jätkab välja kujunenud asustusmustrit maapiirkondades. Väljaspool linnasid toetavad asustuse säilimist ka avaliku sektori pakutavad töökohad (ca kolmandik hõivatutest, sh oluline tööandja eeskätt maapiirkondades). 4. Rahvastikuprotsessid maakonnas tekitavad senisest tugevama surve ruumiliseks koondumiseks olemasoleva keskuste võrgu põhjal: 4.1. elanike arv Võrumaal jätkab kahanemist kiirenevas tempos, sarnaselt enamiku teiste Eesti maakondadega, sh Kagu-Eesti maakondadega; 4.2. elanikkond Võrumaal vananeb jätkuvalt, sh on probleemiks noorte väljaränne suurematesse keskustesse ning pikaajaline negatiivne iive. Maakonna elanike keskmine vanus on riigi vastavast näitajast kõrgem, kuigi Kagu-Eesti kontekstis on Võrumaa parimas seisus; 4.3. koos elanike arvuga kahaneb jätkuvalt ka õpilaste arv, mis viib koolide arvu vähenemiseni. 5. Majandus- ja ettevõtluskeskkond on paljuski tööstussektorile ning valdavalt väikeettevõtlusele tuginev, samas maapiirkondades jätkub tugevalt maamajanduslike tegevusalade traditsioon. Puudu on siiski atraktiivsetest töökohtades elukoha lähedal, samal ajal aga ka sobilikust tööjõust: 5.1. Võrumaa ettevõtlus tugineb peamiselt väikeettevõtlusele, sh valdavad on mikroettevõtted, sarnaselt muu Eestiga; 5.2. Võru maakonda, nagu ka Valga- ja Põlvamaad, iseloomustab kõrge töötuse määr, madal tööhõive määr ning samal ajal kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tööpuudus Võrumaal on seega struktuurse iseloomuga, viidates maakonna ääremaalisest asendist tulenevatele probleemidele tööhõives ning muutes ühtlasi keerukamaks uute töökohtade loomise (vajaliku, sobilike oskustega tööjõu leidmise probleem); 5.3. noorte maakonnast lahkumise põhjusena võib, nagu ka teistes Kagu-Eesti maakondades, välja tuua kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade puuduse; 5.4. käibe poolest on edukamateks tegevusvaldkondadeks Võrumaal puidu- ja mööbli- ning toiduainetetööstus. Puidutööstus on sealjuures ka suurim eksportija, samas kui ekspordi osakaal üldiselt on Võru maakonnas madal; 5.5. töökohti pakub enim teenindussfäär, samuti tööstus ja tootmine, mis tähendab, et töökohad on valdavalt koondunud maakonna linnadesse ja nende lähipiirkonda. Sarnane koondumismuster avaldub ka ettevõtlusaktiivsuse põhjal.  9 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 6. Tulevikuperspektiivina nähakse Võrumaa majanduses tegevusalade mitmekesistumise vajadust, samuti madal- ja kesktehnoloogilise tööstuse ümber orienteerumise vajadust. Võrumaa, nagu ka muu Kagu-Eesti puhul, peetakse perspektiivikaks keskendumist keskkonnasõbralikule arengule: 6.1. Võrumaa arengusuunaks võib jätkuvalt pidada puidu- ja mööblitööstust, mida toetab ka kohapealse kompetentsikeskuse ning puiduklastri olemasolu; 6.2. maapiirkondade edasist arengut nähakse tuginemas keskkonnasõbralikule ja teadmispõhisele arengule, kus traditsioonilistele põllumajanduse, toiduainetööstuse ja puidutööstuse suundadele lisandub senisest tugevamalt loomemajandus ja (loodus)turism, samuti hõbemajandus ning taastuvenergeetika; 6.3. puhkemajanduse arenguks loob aluse looduslikult ja kultuuriliselt atraktiivsete alade olemasolu (nt Baltikumi kõrgeim kõrgustik Haanjas, Karula rahvuspark, Setomaa); 6.4. tegevusvaldkondade mitmekesisus aitab põllumajanduslikel väiketootjatel toime tulla. Teise olulise toimetulekutoena toimib võrgustumine (klasterdumine, koostöö); 6.5. tulenevalt globaalsetest trendidest nähakse vajadust kujundada ümber maakonna keskustes olev madal- ja kesktehnoloogiline tööstusbaas, kuivõrd Eesti ei ole selles valdkonnas enam rahvusvahelises mastaabis konkurentsivõimeline. Vajalik on suuna muutus odaval tööjõul põhinevatelt tegevustelt erioskustel, nö kallimal tööjõul ja suuremal lisandväärtusel põhinevatele tegevustele. 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS Järgnevalt on esitatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” toodud üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad maakonnaplaneeringutele, millega on arvestatud Võru maakonna ruumilise arengu põhimõtete välja töötamisel (vt pikemat kokkuvõtet maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadest lisas 3). Üleriigilise planeeringu kohaselt on peamised kontseptsioonid, mille järgi Eesti ruumilist arengut soovitakse suunata: 1. hajalinnastumine (asustuse arendamisel säilitatakse ja vääristatakse praegust asustusstruktuuri); 2. toimepiirkondade põhisus igapäevateenuste ja majanduse arengu tagamisel; 3. asustussüsteemi sidustamine toimepiirkondade siseselt, Eesti-siseselt ja välismaailmaga.  10 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Maakonna tasandil on üleriigilises planeeringus seatud üldstrateegilisteks eesmärkideks: 1. tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine; 2. ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise tingimustes; 3. olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine (valikuvõimaluse säilimine eelistatuima elukeskkonna osas); 4. töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu; 5. minimaalse avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel; 6. asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades (nt väikesaared ja piirialad). Alameesmärgid ehk meetmed peamise eesmärgi saavutamiseks: 1. eesmärgiks on tagada head elamise ja töötamise võimalused kõigis paikades; 2. säilitada teatud asustussüsteemi osad (maapiirkonnad, ääremaad); 3. tagada elukeskkonna kvaliteet kiire arenguga piirkondades (suuremad linnad ja nende ümbrus); 4. maa-asustuse elujõulisuse tagamise vahendiks on linliku ja maalise elulaadi kombineerimine. 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED Võru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on välja töötatud tuginedes ühelt poolt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+”, mis on maakonna tasandil ruumilise arengu planeerimisel peamiseks suunda andvaks alusdokumendiks, ning teistele riiklikele suunistele ja juhenditele. Teisalt on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamisel arvestatud kohaliku kontekstiga, lähtudes maakonna kohta koostatud ruumilise arengu analüüsi järeldustest (vt ptk 1.2). Arengu põhimõtete ja suundumuste eesmärgiks on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, mis arvestavad nii riiklike suuniste kui kohalike omavalitsuste soovidega. Maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on aluseks maakonnaplaneeringu lahenduse välja töötamisele teemavaldkonniti.  11 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused: 1. Asustuse arengu suunamisel Võrumaal lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist, see tähendab: 1.1. kasutatakse ära olemasolevaid taristuid ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid, suunates arengud nende asulate keskusaladele. Ettevõtlustegevuseks võetakse esmaeelistusena kasutusse olemasolevad alad (nt tühjaks jäänud laudakomplekside jmt alad); 1.2. väärtustatakse hajusaid asustusmustreid maapiirkondades, pakkudes paindlikke ja kogukonnapõhiseid lahendusi teenuste tarbimiseks, et säilitada maapiirkondade suhteline atraktiivsus elukohana; 1.3. väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende eesmärgipärast kasutust; väärtustatakse põllumajandusmaid kui maastikku kujundavat ning kohalikku eripära loovat elementi. 2. Asustuse areng Võrumaal tugineb lisaks maakonna kahele linnale – Võrule ja Antslale – olulisel määral ka väiksemate kohaliku tasandi keskuste võrgule, toetamaks teenuste pakkumist ääremaalistel aladel. 3. Võrumaal puudub vajadus täiendavate elamualade määratlemiseks väljaspool olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid – tegemist on kahaneva rahvastikuga piirkonnaga, kus eesmärgiks on kahanemise pidurdamine ning positiivsema tulemuse saavutamine, võrreldes rahvastikuprognoosiga. Otstarbekas on eelkõige olemasolevate struktuuride ära kasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses. 4. Võrumaal puudub vajadus täiendavate suuremate tootmisalade määratlemiseks maakonnaplaneeringu tasandil, lisaks juba varasemate planeeringutega kavandatutele. Vt ka eelnev punkt. Võrumaal valdava väikeettevõtluse tingimustes puudub vajadus ka põllumajandustegevusega seotud ettevõtluse jaoks eraldi alade määratlemiseks maakonnaplaneeringu tasandil. 5. Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades – piisav kompaktsus linnades ja teistes tiheda ruumistruktuuriga keskusasulates ning iseloomulik hajusus maapiirkondades. 6. Liikuvuse suunamisel, sh ühistranspordi korraldamisel lähtutakse keskus- tagamaa põhistest ühendustest, arvestades sealjuures ka üle maakonna piiri ulatuvaid vajadusi. Teenuste ja töökohtade kättesaadavus keskuse tagamaa elanike jaoks tugineb kohapeal olemasolevatele teenustele, paindlikele lahendustele ja liikuvuskorraldusele. 7. Liikumisvõimaluste tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu heakorda ja täiendamise vajadusi, arvestades maakonnatasandi täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad põhimõttelised vajadused, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus. Samuti käsitletakse liikumisvõimaluste mitmekesistajana reisirongiliikluse taastamist Valga-Võru-Petseri raudteel. 8. Rohelist võrgustikku käsitletakse kui asustuse suunajat, aga ka kui maakonna mainet kujundavat ressurssi; samuti kui loodusväärtust ja olulist ressurssi puhkemajanduse edasiseks arendamiseks.  12 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 9. Puhkeväärtusena on oluline avaliku juurdepääsu võimalus väljakujunenud ujumiskohtadele, vaatamisväärsustele ning puhke- ja rekreatsioonirajatistele. 10. Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel; lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad nii väljakujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, linnalises keskkonnas kujunenud iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste kõrget arhitektuurset kvaliteeti. Elukeskkonna esteetiliste väärtuste säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks tagatiseks. 11. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega. 12. Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse tasakaalustatult riigikaitseliste huvide ja nendega seotud piirangutega ning kohaliku elu- ja looduskeskkonnaga. 13. Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat keskkonnahäiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Tuginedes ülaltoodud põhimõtetele keskendub Võru maakonnaplaneeringu lahendus järgmistele teemadele: - keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk, sh uuendatakse kergliiklusteede vajadus ja põhimõtteline paiknemine - linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust. Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist, sh ettevõtlusalade arengut. Samuti võimaldab kompaktne linnaline asustus hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal tasemel - riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine, et võimaldada piiriäärsele maakonnale omaselt riigikaitseliste ehitiste toimimist. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitselisi ehitisi ja nendele kaitseministri määrusega määratud piiranguvööndeid. Tasakaalustatud ja läbimõeldud ruumilise arengu saavutamisel on olulised varasemalt koostatud teemaplaneeringud. Eelmise, 2002.a kehtestatud, Võru maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on koostatud teemaplaneeringud, mis käsitlevad teatud teemavaldkondi detailsemalt kui on võimalik ja otstarbekas käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise raames.  13 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Käesoleva maakonnaplaneeringu koostamisel on ilmnenud vajadus teatud arengusuundade ja/või –tingimuste kaasajastamise järele ning sellega seoses on teemaplaneeringute lahendust muudetud või täpsustatud. Järgnevalt on välja toodud teemaplaneeringute muudatuse ulatus: 1. Teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2005.a, vt lisa 4) puhul on kaasajastatud/korrigeeritud: 1.1. rohelise võrgustiku kasutustingimusi. Kuna eelmine teemaplaneering on kehtestatud 2005.a, mil reguleerimine oli arengusurve perioodile kohaselt range, siis nüüdseks on olud muutunud ja kasutamistingimuste ülevaatamine on otstarbekas; 1.2. rohelise võrgustiku piire. Rohelise võrgustiku piire on täpsustatud valdade ja linnade üldplaneeringute raames, mis on viidud sisse maakonnaplaneeringusse. Rohelise võrgustiku piire on korrigeeritud T.Veersalu 2015 eeltöö „Võru maakonna rohevõrgustik“8 tehtud maakonnatasandil rohelise võrgustiku sidusust parandavate ettepanekute järgi; 1.3. väärtuslike maastike kasutamistingimusi. Kuna eelmine teemaplaneering on kehtestatud 2005.a, siis nüüdseks on olud muutunud ja kasutamistingimuste ülevaatamine on otstarbekas. 2. Teemaplaneeringu „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad" (kehtestatud 2014.a, vt lisa 59) puhul on täiendatud : 2.1. kergliiklusteede trasse 2.2. kergliiklusteede kavandamise põhimõtteid ja tingimusi. 8 http://voru.maavalitsus.ee/koostatav-maakonnaplaneering 9 https://voru.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud  14 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis. Selle eesmärgi täitmiseks sätestab „Eesti 2030+“ kaks peamist põhimõtet: 1. olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine 2. linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses. Lähtudes üleriigilise planeeringu põhimõtetest tuleks tihedalt asustatud aladel kompaktsust tõsta ning hajaasustuses olemasolevat elukeskkonna kvaliteeti hoida, sh säilitada püsiasustus äärealadel. Et säilitada ja luua kvaliteetset elukeskkonda, tuleb vältida sellise asustuse tekkimist, mis ühest küljest ei jälgi olemasolevat hajaasustusstruktuuri, aga teisalt ei tekita ka veel kompaktset asustusüksust. Võru maakonna kontekstis, kus puudub suurem arendussurve ning tegemist on valdavalt elanike arvu kahanemisega (vt joonis 2), on asjakohane keskenduda olemasolevate keskuste tugevdamisele töökohtade ja teenuste pakkujatena. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluliseks tagatiseks elukvaliteedi tagamisel ka maalises piirkonnas. Joonis 2. Rahvaarvu prognoositav kahanemine Võrumaal 10 10 Allikas: Statistikaameti andmebaas  15 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Maakonnaplaneeringus käsitletakse asustusstruktuuri (vt joonis 3) toodud mudeli järgi, mis näitab ära asustuse suunamise võtmekomponentide – toimepiirkonna, keskuste võrgustiku ja linnalise asustuse ala ja maalise piirkonna – omavahelised seosed. Toimepiirkond on ala ühe toimiva keskuslinna ümber, mille maalisel tagamaal toimivad väiksemad keskused. Keskuslinnast kaugenedes väheneb elanike seotus keskuslinnaga ning maalises asustuses eristuvad vööndid selle järgi, kui suur osa elanikest igapäevaselt keskuslinna sõidab: linnalähivööndi seotus keskuslinnaga on suurim ning äärealal väikseim. Keskuslinnast kaugemal tõuseb esile kohalike väiksemate keskuste tähtsus eluvajalike teenuste pakkujatena. Asustuse edasist arengut suunatakse kas hajususe või kompaktsuse põhimõttel: hajaasustatud maapiirkondades olemasolevat asustusstruktuuri jälgivana ning olemasolevates keskustes tihendamise põhiselt, mis tagab keskuste suurema kompaktsuse. Kompaktse asustuse võimalikku laienemist – linnalise asustuse alasid – nähakse ette vaid linnades ja suuremates keskustes, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi tekkimine. Linnalise asustuse ala võib olla väiksem administratiivpiiridega määratud territooriumist. Asustuse suunamise kohta vaata põhjalikumat ülevaadet ptk 2.1-2.3. KESKUS- LINN Joonis 3. Asustusstruktuuri ülevaatlik skeem: keskused toimepiirkonnas ja tugitoimepiirkonnas ning asustuse iseloom  16 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD Võrumaa keskuste võrgustik (vt joonis 4) moodustub erineva taseme keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest – arvestatud on funktsionaalsete seostega, millised keskused- tagamaad koos toimivad11. Keskuste määramise eesmärgiks on tagada kogu maakonnas töökohtade ning teenuste kättesaadavus ning seeläbi elukvaliteet nii linnades kui maapiirkondades. Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasemel oluline tagada. Põhjalikuma ülevaate teenuste jagunemisest keskuste vahel annab peatükk 2.1.2. Maakonnaplaneeringuga määratakse järgmised keskused: Joonis 4. Võrumaa keskuste võrgustik  Maakondlik keskus – linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige tööalaselt ja vajadusel haridusalaselt liiguvad. 11 Keskuste määramisel on arvestatud Statistikaameti poolt 2014.a koostatud raportiga “Toimepiirkondade määramine” ja RAKE 2015.a koostatud uuringuga “Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes”  17 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Maakondlikuks keskuseks on Võru linn.  Piirkondlik keskus – keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku keskust eristab madalama taseme kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid. Piirkondlik keskus on Antsla linn.  Kohalik keskus – keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Kohalikeks keskusteks on Kuldre, Sõmerpalu, Rõuge, Haanja, Vastseliina, Kobela, Lasva, Misso ja Meremäe. Koostoimivad keskused moodustavad Väimela-Parksepa, Varstu- Mõniste-Kuutsi.  Lähikeskus – keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskusteks on Osula, Vaabina, Vana-Antsla, Uue-Antsla, Tsooru, Sänna, Nursi, Kuutsi, Krabi, Viitina, Ruusmäe, Obinitsa, Otsa, Tsolgo ja Kääpa. Võru maakonnas on üks toimepiirkond, keskusega Võrus ja üks tugitoimepiirkond, keskusega Antslas. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle valdavalt maalise asustusega tagamaast. Toimepiirkonna keskuseks on linn – Võru maakonna puhu Võru linn – kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui teenuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30 minutiga. Keskuslinnast kaugenedes väheneb elanike seotus keskusega ning maalises piirkonnas eristuvad vööndid lähtuvalt sellest, kui suur osa elanikkonnast igapäevaselt keskuslinna sõidab. Kuna maalise asustuse kõikides vööndites, sh linnalähivööndis, elavad inimesed, kes igapäevaselt keskuslinna ei sõida, on kogu toimepiirkonnas oluline tagada teenused elanike kodulähedastes väiksemates keskustes: kohalikes keskustes ja lähikeskustes. Võru toimepiirkonda iseloomustab see, et Võru linnaga on funktsionaalselt seotud ka Põlva maakonna elanikud: Kanepi, Tilsi ja Orava piirkonnast. Sarnasest loogikast lähtub ka tugitoimepiirkond, mis eristub toimepiirkonnast eelkõige kauguse tõttu keskuslinnast, kuid mis pakub piirkonna elanikele keskuslinnaga võrreldavat hulka teenuseid olles väiksem rahva arvult, samuti töökohtade arvult ja toimepiirkonna ulatuselt. Võrumaal moodustub üks tugitoimepiirkond Antsla linna ümber. Antsla toimib eraldiseisva tugitoimepiirkonna keskusena, kuna on mitme omavalitsuse (sh ka Valga  18 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ maakonna Karula ja Tõlliste valla) elanike igapäevase liikumise keskmes. Antsla on keskusena oluline piirkonna arengu eestvedaja. Antsla linna lähiala kantide seos Võru linnaga on väike12, mis näitab, et elanikud on funktsionaalselt igapäevaselt seotud Antsla linnaga ning tugitoimepiirkonna määramine on põhjendatud ja vajalik, et katta kogu maakonna territoorium toimepiirkondadega13. Antsla kui tugitoimepiirkonna keskuse tugevdamine toimub läbi tootmis- ja ettevõtlusalade arendamise (eelkõige Antsla-Kobela teljel), Antsla teenuste valiku ja kvaliteedi tõstmise ning liikuvuse parandamise. Põhimõtted14 keskustes asuvate teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks Võru maakonnas: 1. Toimepiirkonna linnalähivöönd (pendelrändes osaleb >30% elanikkonnast): 1.1. teenuste ja töökohtade kättesaadavus põhineb ühistranspordil – inimene sõidab teenuse juurde, vajadusel tuleb ühistranspordikorraldust vastavalt korrigeerida; 1.2. ühistranspordi liinide ja graafikute kujundamisel peab olema tagatud ühistranspordiga keskuslinna tööle ja kooli käimise võimalus; 1.3. alternatiivselt tuleb soodustada teenuste-töökohtadeni jõudmiseks kergliiklusvõimalusi ning täiendada kergliiklusteid. 2. Siirdevöönd ja ääreala15: 2.1. teenuste kättesaadavus põhineb eelkõige kohalike väiksemate keskuste tugevdamisel ja paindlikel lahendustel (eelkõige äärealal): 2.1.1. teenus sõidab kohale perioodiliselt (kauplusauto, pangabuss jne); 2.1.2. tellimussõidud väiksemate sõidukitega üksikutele tellijatele (nõudebuss); 2.1.3. Interneti-põhised lahendused (kui võimalik, sõltuvalt teenusest), mis eeldab Interneti piisava kättesaadavuse ja signaali kvaliteetse tugevuse olemasolu kõikides piirkondades; 2.1.4. pargi-reisi süsteemi arendamine; 2.1.5. vastavalt teenuse olemusele soodustada automaatjaamade levikut – pakiautomaadid, automaattanklad jne; 12 Kohati alla 5 inimese rändab igapäevaselt Võru linna, vt aruanne „Toimepiirkondade määramine“ 2014. 13 Antsla teenuste tase on määratud piirkondliku teenuskeskuse tasemel. Antsla kui keskuse tööjõupotentsiaal on Statistikaameti aruandes „Toimepiirkondade määramine“ 2014 üle aruandes toodud lävendi 0.75 (keskuses olemasolevate töökohtade arv / keskuse hõivatute arv). Maakonnas on tehtud detailsed plaanid ettevõtlusalade arendamiseks, mis toetavad Antsla tugitoimepiirkonna arengut (vt ptk 2.1.1). 14 Maakonnaplaneeringu antavad suunised on maakasutuse või arendamise põhimõtted, tingimused ja soovitused, mille rakendamise kohustuslikkus või vabatahtlikkus on selgitatud ptk 7.1. Mõisted. 15 Käesoleva planeeringu puhul ei ole peetud otstarbekaks eristada meetmeid siirdevööndi ja äärealade osas. Siirdevööndi puhul kasutab paikseid teenuseid 70% ja enam elanikkonnast, äärealal 85% ja enam elanikkonnast, mis näitab, et kuigi igapäevane ühistranspordiühendus on oluline 15-30% elanikkonnast, on põhimõtteline suund kohalike teenuste pakkumisel nii siirdevööndis kui äärealal paindlike lahenduste osatähtsuse tõstmine.  19 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2.1.6. ühistransporditeenuse korraldamisel on esmaseks prioriteediks laste kooli viimine, teiseks prioriteediks tööalase pendelrände vajaduste rahuldamine. Liinide ja graafikute kujundamisel on oluline arvestada tööalase rände peamiste suundadega ning tööaegadega. 2.2. töökohtade kättesaadavuse parandamiseks soodustatakse: 2.2.1. kaugtöövõimaluste loomist kohalikes ja lähikeskustes, nt renditavate töölaudadega, baassisustusega (kontorimööbel, printer, telefon, kvaliteetne Internet jm kontoritööks esmavajalik) kaugtöö-kontorite näol. Kaugtöö-kontorite loomisel on mõistlik ära kasutada olemasolevad lairiba-Interneti ühendused. 2.3. kohapealsete töökohtade ja paindlike teenuste kättesaadavuse tagamine sh kogukonna algatuste toetamine toimepiirkondade siirdevööndis eeldab võrreldes linnalähivööndiga enam regionaalset tähelepanu ja erinevaid toetusmehhanisme. 3. Ühistranspordikorraldus võimaldab ühendusi tugitoimepiirkonna keskusest maakonnakeskusesse ning lähemate või oluliseks sihtpunktiks olevate teistes maakondades asuvate keskuslinnadega (nt Antsla-Valga liin). 2.1.1. ETTEVÕTLUS JA TÖÖKOHAD Võru maakonna tööhõives, nagu ka ülejäänud Eestis, on valdav osa elanikkonnast hõivatud tertsiaarsektoris (teenindus), seejärel tööstuses ning madalaim hõive on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus, jahindus jms). Võrumaa tööstussektor tugineb valdavalt puidu- ja mööbli- ning toiduainetetööstusele, samas maapiirkondades jätkub maamajanduslike tegevusalade traditsioon. Ruumiliselt on Võrumaa teenindus- ja tööstussektor koondunud valdavalt linnadesse – Võru ja Antsla linna ning nende lähialadele. Maapiirkondades on märgata ettevõtluse mitmekesistumist, st ka teenuste sektori arengut. Maakonna ettevõtlus on valdavalt mikro- ja väikeettevõtte põhine. Maakonnas on tehtud detailsed tulevikuplaanid ettevõtlusalade arendamiseks 16, mis valdavalt toetavad juba olemasolevate ja toimivate keskuste arengut: Võru linna lähipiirkond, Antsla linna lähipiirkond, Väimela, Rõuge, Vastseliina ja Misso (vt joonis 5 allpool), lisaks toimub ettevõtlusalade arendamine Sõmerpalus ja Luhamaal. Käesoleva planeeringuga puudub seetõttu vajadus täiendavate ettevõtlusalade määramiseks. Puhke- ja turismimajandusega tegelemise peamisteks piirkondadeks on juba välja kujunenud puhkepiirkondade täiendav arendamine (nt Haanja talispordikeskusena). Kõrge puhkeväärtusega piirkondadena nähakse ka kõiki maakonnaplaneeringus 16 „Võrumaa ettevõtlusalade Misso, Väimela, Võrusoo, Kobela, Vastseliina ja Rõuge väljaarendamise teostatavus-tasuvusanalüüs ning turundusplaan“ 2013, Cumulus Consulting OÜ ja Civitta International OÜ.  20 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ toodud väärtuslikke maastikke, kus on soositud turismi- ja puhkemajanduslik ettevõtlus. Joonis 5. Ettevõtlusalad Põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks: 1. Maakonnaplaneering näeb ettevõtluspiirkondadena eelkõige planeeringulahenduse järgseid linnalise asustuse alasid ning ülaltoodud ettevõtlusalasid (vt joonis 5). 2. Maalises asustuses ja väiksemates keskustes on oluline soodustada väikeettevõtluse arengut ja väiksemahulist tootmist, sh oluliselt maakonna äärealadel, mis tagaks seeläbi elanikele kohapealsete töökohtade olemasolu; 3. Võrumaa majanduses on oluline toetada tegevusalade mitmekesistumist, samuti madal- ja kesktehnoloogiliselt tööstuselt ümber orienteerumist. Perspektiivsete suundadena tuleb toetada puidu- ja mööblitööstuse, mahepõllunduse, puhkemajanduse, transpordi ja logistika arengut. 4. Elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel tuleb lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestada müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri: 4.1. olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust; 4.2. suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega ja rakendada vajadusel võimalikke negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid;  21 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4.3. juhul kui puhveraladeks pole ruumi, tuleb eelnevalt välja selgitada, kas mõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks on teisi meetmeid; 4.4. teatud keskkonnamõju piiramisel/leevendamisel (nt loomalautade lõhnahäiringute puhul) ei ole väikeses mahus kõrghaljastusel efekti, vaid tuleb kombineerida kõrghaljastust koos vahemaade ehk puhveraladega. 5. Tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. 6. Täiendavaid ohtlikke ettevõtteid lähiajal ei kavandata, arendussoovi ilmnemisel tuleb läbi viia asukohavalik ja riskianalüüs. 2.1.2. TEENUSED Maakonnaplaneeringus on määratletud keskuste tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda17. Erandiks on siinkohal madalaima taseme keskused – lähikeskused – mis on teatud teenuste koondumise kohaks, kuid kus väiksuse tõttu ei ole põhjendatud kindla nimekirja alusel teenuste tagamine: antud tasemel sõltub pakutavate teenuste valik kohaliku kogukonnainitsiatiivist ja ettevõtlusaktiivsusest. Keskus võib lähtuvalt oma võimekusest pakkuda enamaid teenuseid kui on soovitatud maakonnaplaneeringus. Maakonna keskustes on soovitatav tagada järgmised teenused: - Lähikeskuses – kodulähedased teenused sõltuvalt kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist. Lähikeskustena on käsitletud asulaid, mille olulisust teenuste pakkujana kohalikul tasandil on esile tõstnud maavalitsus ning kohalikud omavalitsused; - Kohalikus keskuses – kohalikud sageli tarbitavad lihtteenused ning põhiteenused, mis vajavad suuremat professionaalset meeskonda ja/või kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut; - Piirkondlikus keskuses – kohalikud kvaliteetteenused, mis kohalikus keskuses osutatavate teenustega võrreldes vajavad omakorda kõrgema väljaõppega meeskonda ja investeeringute taset; - Maakondlikus keskuses – regionaalsed teenused, mis on suunatud kogu maakonna elanike teenindamiseks. Keskuste 4-astmeline hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid (vt joonis 6). Tulenevalt piirkondlikest eripäradest ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid teenuseid, mistõttu teenuste kättesaadavuse parendamiseks tuleb kaaluda järgmisi võimalusi: 17 Teenuste nimekiri baseerub RAKE 2015.a koostatud uuringule “Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes” ning baseerub keskuste tagamaa praegusele ja perspektiivsele elanike arvule.  22 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ - teenuse tekitamine; - ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks (inimene läheb teenuse juurde); - paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni). Teatud teenuseid, mis küll kuuluvad maakondliku keskuse tasemele, ei ole otstarbekas pakkuda igas maakondlikus keskuses. Näiteks ei asu Haigekassa klienditeenindusbüroo Võrus, vaid Tartus. Samuti ei pea kõik maakonnatasandi teenused asuma otseselt Võru linnas, vaid rahuldava kättesaadavuse (ca 40 km, 60 min ühistranspordiga) raadiuses. Näiteks Võrumaa Kutsehariduskeskus asub Väimelas. Teenuste pakkumisel ja täiendaval väljaarendamisel on oluline jälgida ka omavalitsuse profiili: näiteks maakonna olulisim talispordikeskus on Haanjas, mistõttu Haanjas on soovitatav antud teenusesuuna edasiarendamine. Analoogselt on soovitatav järgida teenuste arengus ka teistel omavalitsustel oma profiili (eripära) teenuste pakkumisel. Planeeringus toodud koos toimivad keskused täiendavad teineteist, mistõttu antud taseme teenused võivad jaguneda mitme keskuse vahel. Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega valdavalt maakondlikes keskustes lähtudes haridusstrateegiast18 ja selle programmidest. Piirkondlikes keskustes gümnaasiumihariduse arendamine toimub vastavalt riiklikele vajadustele. 18 Eesti elukestva õppe strateegia 2020, Haridusministeerium  23 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Joonis 6. Keskused ja teenused  24 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD Linnalise asustuse alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise asustuse alad on tähistatud joonisel Asustuse suunamine. Linnalise asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad), vaid äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke. Linnalise asustuse alade terviklikuks arendamiseks jagatakse linnalise asustuse ala tiheasumiteks (võib olla ka üks tiheasum), mida arendatakse alltoodud põhimõtete ja tingimuste järgi (nt koostatakse tiheasumi ruumimudel). Linnalise asustuse alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud linnades ja suuremates keskustes ning nende lähiümbruses:19: - Võrus - Antslas - Vastseliinas - Väimelas - Parksepas - Rõuges Põhimõtted linnalise asustuse alade ruumilisel arendamisel 1. Linnalise asustuse alad Võru maakonnas on elanike, töökohtade ja teenuste peamise koondumise kohtadeks ka kahaneva rahvaarvu korral. 2. Linnalise asustuse alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui tihedale asustusele omaseid puhkealasid. 3. Linnalise asustuse alasid käsitletakse üldplaneeringutes tervikutena, st ei lähtuta asustusüksuste vm halduspiiridest. 4. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjade maa-alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist. 5. Eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise nagu jalgsi- ja jalgrattaga liiklemine ning kergliiklusteed integreeritakse ühistranspordivõrguga. 6. Linnalise asustuse aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku 19 Määramisel on lähtutud Statistikaameti poolt kasutatavast metoodikast: tiheasustusega paikkondadest, kus elab vähemalt 200 elanikku ning hoonete vahekaugus on alla 200 m; asustustihedusest, rahvastikuprognoosist, kehtivatest üldplaneeringutest ning arvestatud laienemisvõimaluste-vajadustega lähtuvalt piirkonna eripärale.  25 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ sidusust nii linnalise asustuse ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutuse rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku säilimisele ja toimimisele. 7. Linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. Tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks 1. Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. 2. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustuse ala sees ja tuleb terviklikult siduda olemasoleva kompaktse asustusega. Uue linnalise asustuse kavandamist loetakse maakonnaplaneeringut muutvaks. 3. Üldplaneeringutes täpsustatakse linnalise asustuse alade piire (vähendatakse või suurendatakse argumenteeritult) olemasoleva ja kavandatava maakasutuse järgi. Kavandatava maakasutuse puhul on oluline, et kavandatud alad on vahetult seotud linnalise asustuse alaga ning vastavad või nendes on elluviidavad ptk 2.2. ja 3.1.4 toodud põhimõtted ja tingimused. 4. Elamute/tööstusalade lähestikku planeerides kavandada vajadusel haljastatud puhvertsoon. 5. Linnalise asustuse alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtsed tehnovõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jmt. 6. Üldplaneeringutes määratletakse linnalise asustuse alade piires tiheasumid20 Põhimõtted tiheasumite käsitlemiseks üldplaneeringutes 1. Üks linnalise asustuse ala võib koosneda ühest või mitmest tiheasumist. 2. Tiheasumit käsitletakse ja planeeritakse tervikuna, sõltumata halduspiiridest. 3. Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast. 4. Tiheasum võib hõlmata nii äri-, elamu- kui tootmismaid, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone. 5. Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. 6. Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel. 7. Tiheasumites võib koostada üldplaneeringu osana ruumimudeli, mis kavandab tiheasumi ruumilist struktuuri ja terviklahendust eelkõige linnakeskustes ja uuselamurajoonides. Ruumimudel sisaldab nägemust hoonestuse ja avaliku ruumi paiknemisest ja struktuurist ning elamisüksuste 20 Olemasoleva kompaktse asustusega üksused (nt linnaosad vm ruumiliselt terviklik üksus), mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletud üksused.  26 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ tihedusest, mis on kooskõlas eeldatava elanike arvuga ning neile vajalike teenuste osutamisega. Ruumimudeli koostamist kaaluda Võru ja Antsla linnas. Joonis 7. Näide ruumimudeli põhimõttelisest võimalikust lahendusest 2.3. MAALINE PIIRKOND Maaline piirkond on Võru maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise asustuse alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga ala, kusjuures üldises hajusas mustris esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega. Tingimused maalises piirkonnas arendus- ja ehitustegevusel 1. Maalises piirkonnas ei kavandata linnalist asustust väljaspool maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustuse alasid. 2. Maalises piirkonnas ei kavandata uusi kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti, v.a põhjendatud juhul ettevõtlusalasid. 3. Maalise piirkonna ruumiline areng kavandatakse üldplaneeringutes, arvestades rohelisest võrgustikust, väärtuslikust maastikust, väärtuslikust põllumajandusmaast jmt faktoritest tulenevate piirangutega, rahvastikuprognoosist tuleneva tulevikuperspektiiviga ning eesmärgiga hoida asustuse arendamisel juba väljakujunenud struktuure (nt külatüüpe).  27 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4. Eelistatud on teenuste ja töökohtade loomise või säilitamisega seotud arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu ja mitmekesistumist. 5. Vältida ehitustegevust liigniisketel aladel. 6. Pöörata tähelepanu traditsioonilistele külamaastikele ning suurematele ja väiksematele külakeskustele kui elu- ja töökeskkonnale: visuaalsele ja funktsionaalsele atraktiivsusele, heakorrale, teede ja teeäärte korrasolekule. 7. Vältida ehitustegevust üleujutusaladel. Kui see ei ole võimalik, peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Üleujutusohuga tuleb arvestada eeskätt Võru linnas ja selle lähiümbruses 21. 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes: 1. linnalise asustuse aladel, kus ei ole seadusest tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust. Antud aladel on detailplaneering vajalik koostada PlanS toodud juhtudel (kui PlanS muutub, tuleb üle vaadata ka detailplaneeringu koostamise juhud); 2. väärtuslikel maastikel järgmistel aladel22: 2.1.1. Karula-Kaika väärtuslikul maastikul on soovitatav detailplaneeringu koostamine Ähijärve-äärsete teemaparkide kavandamiseks; 2.1.2. Linnamäe-Sõmerpalu väärtuslikul maastikul on soovitatav detailplaneeringu koostamine enne uute hoonete rajamist Pühajõe kaldale; 2.1.3. Verijärve looduskaitsealal on soovitatav detailplaneeringu koostamine enne uute hoonete rajamist. 3. väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud juhtudel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse määramisel on kaalutlemise aluseks maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutamispõhimõtted/tingimused (vastavalt ptk 3.1.1 ja 3.1.3). Väärtuslikel maastikel detailplaneeringu kohustuse juhtude kaalumisel tuleb arvesse võtta ka iga konkreetse maastiku puhul väärtustatud maastikukomponentide säilimist (vt lisa 4). 21 Üleujutuse riskipiirkonnad on toodud Maa-ameti kaardirakenduses 22 Vt täpsemalt ptk 3.1.1.Väärtuslikud maastikud  28 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tabel 1. Suunised üldplaneeringu raames detailplaneeringu koostamise kohustuse kaalumiseks väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel Väärtuslik maastik Roheline võrgustik 1. Üksikelamu või suvila koos - - kõrvalhoonetega 2. Enam kui 1 elamu või 1 Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamiste tootmishoone kohustust kohustust 3. Tootmisala (sh kaevandusala) ja avalikkusele Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise suunatud funktsiooniga uus kohustust kohustust hoonestus 4. Maastikul domineerivad objektid 4.1. Tuulegeneraatorid (v.a Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise väiketuulik kohustust kohustust õuealal/tootmisalal) Kaaluda DP koostamise Kaaluda DP koostamise 4.2. Mobiilsidemastid kohustust kohustust Kaaluda DP koostamise 4.3. Vesiehitised - kohustust 4.4. Kõrgepingeliinid Läbi planeeringu* - (õhuliinid) 4.5. Päikesepaneelide Kaaluda DP koostamise - paigaldamine avamaastikul kohustust *tabel toob välja ka erisused, kus täiendav kavandamine toimub muu planeeringuliigi kaudu 4. üldplaneeringuga võib määrata täiendavad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Tulenevalt üleriigilises planeeringus sätestatust on eesmärgiks senisest ühtsem asustuse kujundamine. Eesmärgi täitmine eeldab planeeringute ajakohasust ning vajadusel varasema perioodi üleplaneerimise korrigeerimist. Selleks peavad kohalikud omavalitsused võtma senisest suurema vastutuse kohaliku ruumilise arengu läbimõeldud kujundamise eest. Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis ei vasta peatükis 2.3 Maaline piirkond väljatoodud punktides 3, 4 ja 5 kirjeldatud tingimustele ning mis on majanduslikult ebaotstarbekad või millega kaasneb ulatuslike taristute väljaarendamise vajadus, on põhjendatud kaalumine, kas planeeringuga kavandatu on jätkuvalt asjakohane nende punktide kontekstis ning vajadusel kaaluda kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist.  29 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2.5. TIHEASUSTUSEGA ALA MÄÄRAMINE Võru maakonna tiheasustusega alad on esmalt määratud 2002.a kehtestatud Võru maakonnaplaneeringuga ning seejärel on tiheasustusalad täiendavalt määratud omavalitsuste üldplaneeringutes. Käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise ajal ei ole kehtivat üldplaneeringut Rõuge vallal, mistõttu maakonnaplaneeringuga määratakse tiheasustusalaks Rõuge alevik.  30 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3. RUUMILISTE VÄÄRTUSTE VÕRGUSTIKUD 3.1. ELUKESKKONNA VÄÄRTUSED 3.1.1. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtusest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel, mistõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Võrumaa väärtuslikeks maastikeks on eelkõige traditsioonilised kultuurmaastikud, milles on näha kunagised kihelkondlikud kultuuriareaalid ja mõisakompleksid. Võrumaa väärtuslikud maastikud on algselt määratud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“23. Teemaplaneering määras 6 riikliku, 10 maakondliku ja 11 kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku. Riikliku tähtsusega alad: 1.Rõuge-Haanja-Kütiorg 2.Võru-Roosisaar-Kubija 3.Karula-Kaika 4.Piusa jõe ürgorg 5.Mustjõe 6.Paganamaa Maakondliku tähtsusega alad: 1.Misso-Tsiistre 2.Peetri jõe org 3.Kirikumäe 4.Luhasoo 5.Sänna-Pärlijõe 6.Piusa-Obinitsa 7.Linnamäe-Sõmerpalu 8.Verijärv 9.Paidra-Pindi 10.Urvaste ürgorg-Pokumaa Kohaliku tähtsusega alad: 1.Piusa- Härma 2.Tabina 23 „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud maavanema korraldusega 02.12.2005.a nr 1.1-1/196  31 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3.Loosi 4.Kääpa 5.Navi 6.Kaagu 7.Tsolgo 8.Tsooru-Vana-Roosa 9.Väimela-Loosu 10.Raudoja - Vana-Vastseliina 11.Külaoru Teemaplaneeringuga on määratud ka kauni vaatega kohad ja ilusad teelõigud, mis on väärtustena kantud joonisele Ruumilised väärtused. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringuga on täiendavalt väärtuslikuks maastikuks määratud: 1. Kriiva (kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik). Väärtusliku maastiku alad hõlmavad ka kaitstavaid loodusobjekte (sh kaitsealasid), kus kaitse korraldamine toimub vastavalt õigusaktides seatud tingimustele ja piirangutele. Käesolev planeering ei muuda teemaplaneeringutega määratud väärtuslike maastike piire. Maakonnaplaneeringuga kaasajastatakse ja täiendatakse väärtuslike maastike üldisi kasutustingimusi. Põhimõtted väärtuslike maastike säilimiseks 1. Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö 1.1. uute hoonete ja rajatiste puhul tuleb kaaluda üldplaneeringu raames detailplaneeringu koostamise kohustuse määramist ptk 2.4. toodud juhtudel. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada uued ehitised kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastiku muster; 1.2. hoonete ehitamisel, sealhulgas ümberehitamisel, tuleb säilitada ja sobitada paikkonnale omaseid hoonemahte, arhitektuurilisi elemente ning jälgida konkreetse piirkonna ajaloolisi ehitustraditsioone; 1.3. väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks peab olema ajaloolise asustusstruktuuri hoidmine, võimalusel taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavuse tagamine ajaloolisele üldilmele. Miljöölised väärtused tuleb säilitada oma õiges keskkonnas, s.t mitte näha ette talude, üksikute hoonete või rajatiste ümberpaigutamist; 1.4. endiste taluõuede ja talukohtade likvideerimine ei ole soovitav (sh taluaset tähistava või talukohta piiravate põlispuude ja kõrghaljastuse likvideerimine); 1.5. hoida traditsioonilist maakasutust ja maastikke, kus tavapärasest paremini on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur; 1.6. säilitada ja vajadusel uuendada teeäärsed puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus.  32 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2. Säilitada ja avada kauni vaatega kohad 2.1. kaaluda üldplaneeringutes kauni vaatega kohtade maa-alade reserveerimist puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks; 2.2. väärtusliku maastiku hoolduskava või üldplaneeringu koostamisel pöörata tähelepanu puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks määratud vaatekohtade lähipiirkonna arendustegevustele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud vaadetele ning vaatekohtade taristu (tualetid, prügimajandus, pingid, parkimiskohad jne) arendamisele); 2.3. säilitada vaated väärtuslikele maastiku elementidele, eriti avalikult kasutatavate teede ääres. 3. Uute rajatiste ja joonehitiste kavandamisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku ajaloolis-kultuurilise taustaga 3.1. maastikul domineerima jäävate objektide (nt tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste, kõrgepingeliinide jt) kavandamine on üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust; 3.2. päikesepaneelide (-pargi) kavandamisel: 3.2.1. peamiselt oma majapidamise, tootmiskompleksi, korter- ja ridaelamu või avaliku hoone tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu ja avaliku hoone õuealal ning tootmisterritooriumil; 3.2.2. mikrotootmiseks kuni 11 kW koguvõimsusega päikesepaneelide paigutamine on lubatud väärtusliku maastiku avamaastikule väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju ning peegeldused ei ohusta avalikult kasutatavatel teedel liiklejaid. Kohalikul omavalitsusel on vaja selliste päikesepaneelide paigutamisekriteeriumid üldplaneeringu koostamisel täpsemalt läbi mõelda ja vajadusel kaaluda maastikuanalüüsi ja/või detailplaneeringu koostamist. 4. Väärtuslike maastike ja maardlate kattumisel 4.1 maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele; 4.2 väärtusliku maastiku väärtuste säilimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Soovitused väärtuslike maastike säilimiseks 1. Igale väärtuslikule maastikule on soovituslik koostada maastikuhoolduskava: 1.1. maastikuhoolduskavade koostamist korraldavad kohalikud omavalitsused. Kavas täpsustatakse väärtuslike maastike ulatust ja piire ning nähakse ette  33 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Maastikuhoolduskava võimaldab määrata tegevuste prioriteedid, hoolduse sageduse ja meetodid ning hinnata vajaminevaid ressursse ja luua eeldused toetuste taotlemiseks. Kui üldplaneering koostatakse enne hoolduskava, tuleb määrata väärtuslike maastike täpsemad piirid ja seada kasutustingimused üldplaneeringuga. Maastikuhoolduskava koostamisel arvestada lisaks kultuurilistele ja looduskaitselistele aspektidele ka maastiku kui kohalike elanike elu- ja töökeskkonna ehk sotsiaalse ja majandusliku keskkonnaga (kavade koostamisse on soovitav kaasata kohalikud elanikud). 2. Väärtuslike maastike arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamine: 2.1. soovitatav on koostada suuremate asulate – eeskätt linnade, alevite ja alevike – arhitektuurilised soovitused; 2.2. soovitav on ehitamisel kasutada loodussõbralikke materjale (puit, looduslik kivi, savi jms). 3.1.2. KULTUURIPÄRAND Võru maakonna kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on kantud Võru vanalinna muinsuskaitseala, 61 ajaloomälestist, 440 arheoloogiamälestist ja 108 ehitismälestist24. Võru vanalinna muinsuskaitseala eesmärk on muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja sisevaadete säilitamine. Muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid, muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused on sätestatud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus. Käesolev planeering ei tee ettepanekuid täiendavate mälestiste määramiseks. XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised: elamud, administratiivhooned, kolhoosikeskused, ootepaviljonid jms. Võru maakonnas on Muinsuskaitseameti andmebaasi kantud 128 objekti25. 24 Allikas: register.muinas.ee. Maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta kunstimälestisi ega vallasmälestisi. Kultuurimälestiste riiklik register, andmed 2.juuni 2015 seisuga 25 XX sajandi arhitektuuri register, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture, 21.04.2015 seisuga, nimekiri ei ole lõplik  34 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt taliteed, lubjaahjud, lautsipuud, talud, tsässonad jms)26. Osaliselt on pärandkultuuriobjekte, nt ristipuid, üldplaneeringute raames juba kaitse alla võetud, mistõttu on põhjendatud pärandkultuuriobjektide süstemaatilisem käsitlemine ja väärtustamine. Kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu (rahvamajad, laululavad, külaplatsid), mille olemasolu, mitmekesisus ja kättesaadavus on oluline osa kvaliteetsest elukeskkonnast, paikneb keskustes. Kultuuriteenuste puhul on oluline etnilise mitmekesisuse säilitamine. Põhimõtted kultuuripärandi kaitsmiseks ja kasutamiseks 1. Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmist. 2. Hoonestusalade määramisel miljööväärtuslikeks ja objektide/alade kultuurimälestiseks tunnistamisel tuleb lisaks tingimuste seadmisele kinnistu omanikele leida ka ressursid kavandatu elluviimiseks, st miljööväärtuse/kultuuriväärtuse säilitamiseks ja korrastamiseks. Vajadusel tuleb väärtuslikuks hinnatud hoonete omanikke toetada nii materiaalselt kui ka nende teadlikkuse tõstmise teel. 3. Koostöös Muinsuskaitseameti ja teiste ametkondadega pöörata tähelepanu ehitismälestiste, kultuuripärandi objektide ja miljööväärtuslikel aladel asuvate väärtuslike ehitiste väärtuste säilimisele ning sobilikele kasutusviisidele. 4. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). 5. Ettevõtlusalade, puhkepiirkondade ja elupiirkondade kasutamisel ja arendamisel tuleb väärtustada lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist elulaadi võimaldavat keskkonda. 6. Keskustes peab olema taristu kultuuriteenuste osutamiseks. 3.1.3. ROHELINE VÕRGUSTIK JA PUHKEALAD Võru maakonna roheline võrgustik ja puhkealad on algselt määratud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“27. Rohelise võrgustiku määramise eesmärgiks on tagada Võrumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning teadvustada looduse säästlikku kasutamise 26 Võrumaa pärandkultuurist, Võru 2010. 27 Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud maavanema korraldusega 02.12.2005.a nr 1.1-1/196  35 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ põhimõtteid. Kogu roheline võrgustiku süsteem on oluline ökoloogilise tasakaalu säilimisel. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab teemaplaneering tugialade ja koridoride üldised kasutustingimused. Rohelise võrgustiku alad hõlmavad ka kaitstavaid loodusobjekte (sh kaitsealasid), kus kaitse korraldamine toimub vastavalt õigusaktides seatud tingimustele ja piirangutele. Käesoleva maakonnaplaneeringu raames täpsustatakse eelneva teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku piire: - maakonnaplaneeringuga tehakse parandusi rohelise võrgustiku piiride osas juhtudel, kus maakonnaplaneeringu täpsusastmes on rohelise võrgustiku struktuurielementide sidusus olnud puudulik. Paranduste aluseks on maakonnaplaneeringu eeltöös „Võru maakonna rohevõrgustik“ 28 tehtud ettepanekud; - teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku piire on täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes, piirid on kantud maakonnaplaneeringu joonistele. Maakonnaplaneering kaasajastab rohelise võrgustiku kasutamistingimusi. Tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks 1. Käesoleva planeeringuga määratud rohelise võrgustiku piire täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutega29. 2. Rohelise võrgustiku aladel tuleb üldplaneeringu raames kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustuse määramist ptk 2.4. toodud juhtudel. 3. Tugialadel ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib arendada majandustegevust. 4. Võrgustiku toimimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. 5. Uue hoonestuse kavandamisel ei tohi üldjuhul läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Koridori läbilõikamisel tuleb leida samaväärne asenduskoridor. 6. Rohumaadel on koosluse säilitamise huvides vajalik taastada põllumajandustegevus (karjatamine ja regulaarne niitmine). 7. Säilitada tuleb maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe- metsatukad, hoidmine. 28 Veersalu 2015 „Võru maakonna rohevõrgustik“ 29 Täpsustamise sisendi annab T. Veersalu analüüs „Võru maakonna rohevõrgustik“  36 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 8. Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel: 8.1. maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele; 8.2. rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 9. Metsa-, põllu- ja veemajanduse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. 10. Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Maavarade kaevandamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. 11. Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid. 12. Riigikaitseliste objektide/alade rajamisel ja korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Puhkealad Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnas on seotud järvi ümbritsevate maastike ja metsadega (sh Võru linna ümbruses), mis on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku või väärtuslike maastikega. Käesolevas planeeringus käsitletakse puhkealadena järgmisi piirkondi ja alasid: - Linnade rohevööndid. Võru linna puhkealaks on määratud linnaga piirnev ala ümber Võru linna Roosisaarelt Juba mõisani ja lõunapool Meegomäe suunas ja Verijärveni, mis kattub suuresti määratud väärtuslike maastikega. Antsla rohevöönd täpsustatakse üldplaneeringu raames. Käesolevas planeeringus on linnalise asustuse alade määramisel arvestatud ka aladesse jäävate rohe- ja puhkealadega, mis panustavad täisväärtusliku ja mitmekülgse linnaliku asustuse tekkimisse. - Haanja (Haanja maakonna olulisima talispordikeskusena), Rõuge (Ööbikuorg), Karula ja Vastseliina. - Kõrge puhkeväärtusega piirkondadena nähakse maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikke maastike. - Puhkealadena käsitletakse ka supelrandu ja supluskohti (vt peatükk 3.1.5.).  37 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tingimused puhkealade kavandamiseks 1. Puhkealade piire ja kasutamistingimusi täpsustatakse üldplaneeringutega. 2. Majandustegevuse kavandamisel puhkealadel peab lähtuma nii rohelise võrgustiku kui ka väärtuslike maastike säilimiseks seatud tingimustest. 3. Eelistatud peaksid olema puhkemajanduse ja ökoturismiga seotud tegevused. 4. Võru ja Antsla rohevööndis on otstarbekas määrata puhketsoonid, et metsamajandamise (sh lageraie) puhul säiliks elanikele atraktiivne puhkeala. 5. Kaevandamine linna rohevööndis: 5.1.maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohevööndi toimivusele puhkealana; 5.2. linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 6. Võru ja Antsla rohevööndis rajada inimestele rekreatsioonirajatisi, nt jalutus- , jooksu- ja suusaradasid, ühendades need linna kergliiklusteede võrgustikuga. Linnade ja linnalise asustuse ümbruses oleva rohevõrgustiku arendamisel puhkealadeks tuleb lisaks ökoloogilistele aspektidele arvesse võtta ka rohevõrgustiku sotsiaalseid aspekte ning luua võimalused (nt terviserajad arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi) inimeste vaba aja veetmiseks looduses, kus selleks on sobivad eeldused. 7. Avalikult kasutatavatele matkaradadele, vaatekohtadele ja supluskohtadele tuleb tagada juurdepääs ning teenindustaristu (parkimine, prügikastid jne) alade kasutamiseks. 8. Puhkealadena käsitletakse ka linnalise asustuse alade piiresse jäävaid rohealasid. Linnalise asutuse rohealadele hoonete/rajatiste planeerimisel hinnata mõju rohelisele võrgustikule, selle säilimisele ja toimimisele nii puhkealana kui võrgustikuna. 3.1.4. LINNALINE KESKKOND Linnalise keskkonna arendamise eesmärk on polüfunktsionaalse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnalise keskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumisvõimalusi, pööratakse tähelepanu tänavatevõrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Linnaruumi turvalisuse tagavad läbimõeldud ruumilahendused ja tänavavalgustus. Linnalise keskkonna põhimõtteid rakendatakse linnalise asustuse aladel Võrus, Antslas, Vastseliinas, Parksepas, Väimelas ja Rõuges.  38 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põhimõtted linnalise keskkonna kujundamiseks 1. Linnaruum on polüfunktsionaalne ja lõimitud, soodustades kokku sobivate otstarvete kooskasutust: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilis-sotsiaalse keskkonna koostoimimine. Elamispindade mitmekesisuseks aluste loomisel arvestatakse erinevate sihtrühmade vajadusi (suured ja väikesed korterid, äärelinnaeramud, üürikorterid jms). 2. Linnaehituslik kultuuripärand on väärtustatud - omanäolise ehitatud keskkonna säilitamiseks kaitstakse erinevatele ajastutele iseloomulikke hoonestusalasid. 3. Linnaruum soodustab erinevaid liikumisviise ja nende seostumist, sh jala käimist ja jalgrattaga liiklemist. Kesklinna piirkondades pööratakse tähelepanu avaliku ruumi ja jalgrattateede suurendamisele sõiduteede ja parkimiskohtade arvelt; tähelepanu pööratakse liikumistakistusteta ruumi loomisele (erivajadustega ja puuetega inimeste vaatenurgast). 4. Avalik ruum on atraktiivne, erinevaid tegevusi pakkuv ja inimsõbralikult kujundatud. 5. Haljastus on mitmekesine, parkide ja linnaväljakute ning tänavaruumi kujundus arvestab erinevate kasutajagruppide vajadustega. 6. Hoonestusskaala on inimmõõtmeline – inimsõbralikuks loetakse kuni 4- korruselist hoonestust (välja arvatud Võru kesklinnas ja linnapiirkondades, kus on juba kujunenud kõrgema korruselisusega hoonestus). Kasutusse võetakse olemasolevaid kasutusest väljas olevaid hooneid (s.h. muinsuskaitsealal asuvad hooned Võru linnas) ja vajadusel leitakse neile uus funktsioon. Asustuse suunamisel lähtutakse hoonestuse tihendamise printsiibist, millega eelistatakse hoonestamata maa-alade (kruntide) kasutuselevõtmist. 7. Hooned on üldjuhul paigutatud tänavajoonele, luues selgelt piiritletud tänavaruumi. Tänavaruumi elavdamiseks kasutatakse linnahaljastust ja kujunduslikke väikevorme. 8. Tänavaruumiga piirnev fassaad on avatud: “tumma seina” asemel on ukse- ja aknaavad, hooneelemendid paiknevad inimese tasandil (akna- ja ukseavad, fassaadi liigendatus, trepid jms). 3.1.5. VEEALAD Võru maakonna veealadeks on looduslikud siseveekogud – jõed-järved, pais- ja tehisjärved. Tulenevalt maastikulisest eripärast on maakonna järved valdavalt väikesed, suurimateks järvedeks on Vagula ja Tamula ning olulisemateks jõgedeks Võhandu ja Piusa. Laevatatavaid siseveekogusid maakonnas ei asu. Maakonna veekogusid kasutatakse eelkõige puhke-eesmärkidel – suplemine, paadisõit, veesport, hobikalandus. Maakonna avalikud rannad asuvad Tamula ja  39 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Kubija järve ääres30, traditsioonilised supluskohad on määratud omavalitsuste üldplaneeringutega. Võru linnas ja linna lähiümbruses tuleb maakasutusplaneerimise juures arvestada Tamula järve üleujutusohuga31. Joonis 8. Võru linna ja lähialade üleujutusohuga alad32 Tingimused veealade kasutamiseks ja kaitsmiseks 1. Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Kuna veekogumid jäävad mitme maakonna alale, siis ühes maakonnas kavandatu mõju võib ulatuda ka teise. Veekogumi hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vajalik teha koostööd nende maakondadega, mis jäävad veekogumi piirkonda. Järgida tuleb veekaitsenõudeid ja Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavas seatavaid eesmärke. Samuti tuleb järgida Ida-Eesti ja Koiva vesikonna maaparandushoiukavas seatavaid eesmärke. 2. Üleujutusohuga veekogud ja alad: 30 http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html, andmed seisuga 27.september 2015 31 Üleujutuse riskipiirkonnad on toodud Maa-ameti kaardirakenduses 32 Üleujutuse esinemistõenäosus 10 aasta jooksul, kaardil Asustuse suunamine on üleujutusoht toodud maksimaalses võimalikus ulatuses. Allikas: Maa-ameti kaardiserver.  40 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ a. üldplaneeringutes tuleb täpsustada meetmeid 33, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt üleujutava veekogu reostumist; b. üleujutusohuga veekogude ääres tuleb ehitustingimuste seadmisel teadvustada üleujutusohtu; c. üldplaneeringu koostamise käigus tuleb täpsustada üleujutusalade kõrgveepiiri. Põhjendatud vajadusel võib üldplaneeringuga määrata täiendavaid piirkondi (nt jõgede lammialad jms), kus üleujutus võib osutuda probleemiks kohalikul tasandil ja kus tuleb nt vältida ehitamist või rakendada meetmeid (tehnilisi lahendusi), mis arvestavad üleujutusohuga (nt hoonete vundamendid, sademeveesüsteemid, juurdepääsuteed jms). 3. Üldplaneeringute lahendustega tuleb tagada juurdepääs supluskohtadele ja planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. 4. Kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud ja objektiivsest hindamisest (sh sotsiaal- majanduslik ja kultuuriline mõju). Põhjavesi Põhjavesi on Võrumaal üldiselt hästi kaitstud, kohati leidub alasid, kus põhjavesi on keskmiselt kaitstud ning väikestel aladel Meremäe-Obinitsa ümbruses leidub nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid (vt joonis 9). Põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks 1. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel soodustada tehnilise taristu tsentraalsete lahenduste rajamist. 2. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga. 3. Põhjavee kasutamise kavandamisel (sh ettevõtete riskianalüüside koostamisel) tuleb arvestada põhjaveevaru hulgaga. 33 Erinevate üleujutusriskide maandamise meetmeid leiab Keskkonnaministeeriumi eelnõust „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“.  41 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Joonis 9. Põhjavee kaitstus Võrumaal: heleroosa - nõrgalt kaitstud põhjavesi, kollane- keskmiselt kaitstud; rohelised alad - suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjavesi34 3.2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA VÄÄRTUSED Maakonna maakasutuses eraldi suunamist vajavate ettevõtluskeskkonna väärtustena (ressurssidena) käsitletakse väärtuslikke põllumajandusmaid ja maardlaid. 3.2.1. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina35 väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Võru maakonnas. 34 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Eesti Geoloogiakeskus 2001. 35 Planeeringuga ei määrata ega kehtestata väärtuslike põllumajandusmaade ulatust, kuna planeeringus toodud kaardikiht on informatiivne ning võib muutuda. Kajastatav kaardikiht on koostatud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt Maaeluministeeriumi tellimusel, kihi metodoloogiliseks aluseks on: „Väärtusliku põllumajandusmaa kihi loomine“. P. Penu, T. Kikas, K. Allik, Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute Keskus, 2015.  42 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Kuna planeeringu koostamise ajal toimub Maaeluministeeriumi poolt väärtuslike põllumajandusmaade määramise tingimusi täpsustava ja kasutamistingimusi reguleeriva seaduseelnõu koostamine, on väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsemad kasutamistingimused ja kaardikiht täpsustamisel 36. Üldplaneeringutes on väärtuslike põllumajandusmaade käsitlemise, sh kaitse- ja kasutustingimuste määramise, aluseks Maaeluministeeriumi lähenemine. Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine reaalboniteet. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maatulundusmaa massiiv, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest mullaviljakuse boniteedist (40 hindepunkti). Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maakonna keskmise ja sellest suurema boniteediga alad. Võru maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on 38 hindepunkti, mistõttu väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse 38 ja enama boniteedipunktiga põllumajandusmaid. Eelnev käsitlus on kohalike omavalitsuste kaalutluse aluseks väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine loob aluse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute. Tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks 1. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks: 1.1. maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale; 1.2. väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 1.3. päikesepaneelide kavandamisel tuleb esmajärgus eelistada väheväärtuslike põllumajandusmaade kasutamist (vt täpsemalt ptk 4.2.5 Taastuvenergeetika). 2. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri- ja tootmismaadelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt jm). 3. Üldplaneeringuga võib määrata täiendavaid väärtuslikke põllumajandusmaid. 36 Juhul, kui õigusakt jõustub, tuleb lähtuda selles sätestatavatest nõuetest.  43 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3.2.2. MAAVARAD Võru maakonnas leiduvateks maavaradeks on lubja- ja dolokivi, liiv, kruus, savi ja turvas. Maakonna maardlad on valdavalt kohaliku tähtsusega, põhiliselt kaevandatakse liiva ja kruusa, lubja- ja dolokivi. Üleriigilise tähtsusega on Kaku liivamaardla ja Küllatova savimaardla37. Käesoleva planeeringuga maardlate kasutuselevõtu prioriteete ei määrata, järgida tuleb alltoodud põhimõtteid. Tingimused maardlate kasutamiseks 1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. 2. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti 38 abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. 4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. 5. Linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. 6. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. 7. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 37 Määratlus planeeringu koostamise ajal. 38 Võru maakonnaplaneeringu koostamise ajal käsitles kaevandamisega rikutud maa korrastamist Maapõueseadus ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 43.  44 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3.3. LOODUSKESKKONNA VÄÄRTUSED Võrumaa looduskeskkonna väärtusteks on 2746 kaitstavat loodusobjekti39, mille seas on: - 42 kaitseala, sh Karula rahvuspark ja Haanja looduspark, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, kaitsealused pargid ja puistud; uuendamata piiridega pargid, puistud ja arboreetumid ning vana kaitsekorraga alad - 22 hoiuala - 2 kohalikul tasandil kaitstavat objekti - 2526 kaitsealuse liigi leiukohta - 94 kaitsealuse liigi püsielupaika - 60 üksikobjekti, sh puud ja puudegrupid, pinnavormid, rändrahnud ja kivikülvid Karula rahvuspark asub Võru- ja Valgamaa piiril, Võru maakonnas Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Rahvuspargi põhieesmärk on Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. Rahvuspargi kaitsekord on määratud Karula rahvuspargi kaitse- eeskirjaga. Haanja looduspark asub Haanja, Rõuge, Võru, Vastseliina ja Lasva valla territooriumil ning selle eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke (sh mõisaparke), looduse mitmekesisust; aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ning kaitstava looduse üksikobjekte. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks. Looduspargi kaitsekord on määratud Haanja looduspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ja piirangutest. Käesoleva planeeringuga uute alade või objektide kaitse alla võtmist ei kavandata, samuti ei muudeta olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi. 39 Keskkonnaregistri andmebaas, 16.04.2015 seisuga.  45 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tingimused kaitsealase tegevuse arendamiseks Loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse-eeskirjade uuendamisel tuleb lisaks mõjule looduskeskkonnale (mis on ilmselgelt positiivne) pöörata enam tähelepanu ka objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele ning vajadusel välja töötada vastavad leevendavad meetmed.  46 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD Võrumaa tehnilise taristu üldine arengusuund on olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmine. Käesoleva planeeringuga ei kavandata olulises mahus uusi taristuobjekte. Käesoleva maakonnaplaneeringu osana käsitletakse varem kehtestatud teemaplaneeringut „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad" (kehtestatud Võru Maavanema korraldusega 14.03.2014 nr 1-1/2014/139), mis käsitleb temaatikat suuremas täpsusastmes. Käesoleva planeeringu tekstis on kokkuvõtlikult esitatud antud teemaplaneeringu arengusuunad ning kergliiklusteede põhitrassid on kantud maakasutusjoonisele. 4.1. LIIKUVUSVAJADUSED, SH ÜHISTRANSPORT 4.1.1. MAANTEED Eesti teedevõrgu tihedus on piisav ning selle täiendamiseks ja/või tihendamiseks lähiajal vajadus puudub. Käesoleva planeeringuga kavandatakse perspektiivne tee trass: - Vana-Vastseliina külla Vastseliina piiskopilinnusest ümbersõiduks. Teekoridori asukoht täpsustub täiendavate analüüside ja kavandamise käigus. Olemasoleva teedevõrgu parendamine toimub Maanteeameti kava „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ alusel, parendades eelisjärjekorras keskustesse viivaid teid. Maanteeameti poolt kavandatud teeõgvendused on kantud joonisele Asustuse suunamine. Teede kvaliteedi osas on oluline maakonnapiire ületavate ühendusteede parendamine. Põhimõtted maanteevõrgu arendamisel 1. Tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt mustkatte alla viimine, rekonstrueerimine) ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoiust. 2. Üldplaneeringute raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede ristumiskohtade üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. 3. Ohtlike veoste planeerimisel olemasolevatel maanteedel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. 4. Maanteedega ristuvate rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamiseks tuleb maanteede täpsemal kavandamisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestada ja vajadusel kavandada meetmed (tee-ehituslikud, liikluskorralduslikud jm asjakohased meetmed) potentsiaalsete mõjude leevendamiseks.  47 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tingimused maanteevõrgu arendamisel 1. Arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. 2. Teede lähedusse rajatiste kavandamisel, mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandamisel lähtuda põhimõttest, et rajatis ei asuks teele lähemal kui rajatise kogukõrgus. Maanteega lõikumisel side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti (nt mobiilimasti, tuuliku) kaugus riigitee muldkeha servast kavandada vähemalt võrdsele kaugusele selle posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Võru maakonna teedevõrk on kantud joonisele Asustuse suunamine, eristatud on põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed. 4.1.2. RAUDTEE Võrumaad läbib Valga-Koidula raudteeliin, mis planeeringu koostamise ajal toimib kaubaveo trassina, reisijatevedu raudteel ei toimu. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ järgi moodustab aastal 2030 Eesti transpordivõrgustiku selgroo kvaliteedi poolest tuntavalt paranenud raudteeliiklus, kuna antud transpordiliigiga on erinevalt maanteetranspordist võimalik veel saavutada täiendavat ajavõitu (nn „ruumi kokku suruda“). Planeering toob välja, et regionaalne reisirongiühendus peab toimuma Valga-Koidula liinil, perspektiivselt sõidukiirusega 120 km/h, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele (Võru-Antsla-Valga). Maakonnaplaneeringu elluviimise perioodi jooksul uute raudteetrasside rajamist ette näha ei ole. Reisijateveo taastamist Valga-Koidula suunal loetakse oluliseks prioriteediks, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele nii maakonnasiseselt kui -väliselt. Põhimõtted raudteevõrgu arendamisel 1. Parandada raudteevõrgustiku kvaliteeti kauba- ja reisiliikluse kiiruse ja turvalisuse tõstmiseks. 2. Reisirongiühenduse taastumisel siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus, kergliiklus), selleks vastava taristu rajamine (peatused, pargi-ja-reisi parklad, jalgrattaparklad, ühendusteed).  48 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3. Raudteega ristuvate rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamiseks tuleb täpsemal kavandamisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestada ja vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete mõjude leevendamiseks. Tingimused raudteevõrgu arendamisel 1. Võimalike uute raudteeületuskohtade planeerimisel ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine. 2. III kategooria uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik reserveerida selleks piisava suurusega sobiv maa-ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema ülesõidukohal 50 meetri kaugusel raudteest kummalegi poole 400m ja sellesse ei tohiks jääda nähtavust segavaid objekte - ehitised, looduslikud objektid). 3. Tagamaks liiklusohutust tuleb vajaduse korral ehitada (või rekonstrueerida) maantee ristumised raudteega eritasandilisteks. 4.1.3. VEETEED JA SADAMAD Võru maakonna siseveekogud on valdavalt väikesed ning laevatatavaid veeteid ega riikliku tähtsusega sadamaid maakonnas ei asu. Maakonna paadisillad ja lautrikohad on määratud üldplaneeringute raames. Põhimõtted paadisildade ja lautrikohtade arendamisel 1. Paadisillad ja lautrikohad määratakse üldplaneeringute raames ning neile tagatakse avalikud juurdepääsud. 4.1.4. LENNUVÄLJAD Võru maakonnas asub lennuväli Varstus vallas Varstu aleviku lähedal. Lennuväli on asfaltkattega ning valla üldplaneering näeb ette lennuraja pikendamist. Käesoleva planeeringuga täiendavaid ettepanekuid Varstu lennuvälja osas ei tehta. Lennuväli asub ka Antsla vallas Lusti külas. Lennuvälju nähakse eelkõige maakondlikke vajadusi teenindavate hobilennuväljadena, mis võimaldavad elavdada piirkonna majandust.  49 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Lennuväljade arendamise tingimused 1. Väikelennuväljade arendamiseks vajalike/sobivate asukohtade kavandamisel tuleb arvestada lennuväljadele seatavate mõõtmete ja nõuetega 40 ning planeerida nende kasutamiseks vajalik taristu. 2. Uute hobilennuväljade kavandamist ei käsitleta maakonnaplaneeringut muutvana. 3. Lennuametiga kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud projekteerimistingimused ja koostatud ehitusprojekt uute hobilennuväljade/väikelennuväljade kavandamiseks. 4. Lennuohutuse tagamiseks tuleb kõik kavandatavad lennuväljad, kopteriväljakud või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitised kooskõlastada Lennuametiga, üle 28 m kogukõrgusega ehitised Kaitseministeeriumiga. Täpsemad piirangud ja kitsendused sätestatakse õigusaktiga, sh piirangupinnad ja kaitsevööndi laius. 5. Lennuvälja lähiümbrust hõlmavad detailplaneeringud tuleb lähtuvalt lennundusseadusest kooskõlastada Lennuametiga. Varstu lennuvälja lähiümbruse piirid ulatuvad raja telgjoonest 2000 meetri kaugusele. 4.1.5. KERGLIIKLUSTEED Võrumaa kergliiklusteede temaatikat on põhjalikult käsitletud teemaplaneeringus „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad" (kehtestatud Võru Maavanema korraldusega 14.03.2014 nr 1-1/2014/139), mille koostamisel on lähtutud ka juba nendest planeerimispõhimõtetest, mis on toodud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. Näiteks on käsitletud toimepiirkondade sisemise sidustamise vajadust (keskuse ja tagamaa ühendamine) ning linnade ja nende lähialade kergliiklusteede võrgustiku moodustamist. Planeering toob välja ka kergliikluse sidumise oluliste transpordisõlmedega (sh sõlmedes vajaliku taristu tagamise) ning lähtudes erinevate kasutajagruppide vajadustest oluliste sihtpunktide - nt koolide, kaupluste, tööandjate, spordirajatiste - ühendamise vajaduse kergliiklusteede võrgustikuga. Planeeringuga täiendatakse teemaplaneeringus märgitud kergliiklusteid: 1. Keskuste omavahelise ühenduse parandamiseks lõikudel: 1.1. Võru-Sõmerpalu 1.2. Võru-Rõuge 1.3. Võru-Haanja 1.4. Mõnistes (Kuutsi-Varstu vahelisel lõigul) 1.5. Uue-Antsla ja Vana-Antsla vahel 2. Maakondadevahelise/piiriülese ühenduse parandamiseks: 2.1. Parksepast piki Postiteed maakonna piirini 2.2. Obinitsast põhja poole (Orava suund) 2.3. Obinitsa-Võmmorski 40 Vabariigi Valitsuse määrus 26.05.2015: Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded  50 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2.4. Meremäe-Vinski 3. Raudteepeatustega ühendamiseks on eelkõige oluline luua turvalised linnasisesed ühendused Võrus ja Antslas reisirongiliikluse taastumisel Koidula-Valga liinil. Põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel 1. Maakonnaplaneeringu täpsusastmest tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteede vajadusega suunad ja määratletud trasside asukohad ligikaudsed. Konkreetse tee asukoht ja sobilik liik täpsustatakse edasise detailsema kavandamise käigus. 2. Kergliiklusteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks, st. kaaluda kavandatud tee seotust juba olemasolevate või kavandatavate kergliiklusvõrgustikega. 3. Maanteede rekonstrueerimisel ning ümbersõitude rajamisel on soovitav lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee läbiks asulat ka juhul, kui sellega samas suunas kulgev maantee viiakse asulast eemale. Vältida kergliiklustee põhjendamatuid ja ohtlikes kohtades ristumisi raudteega. 4. Kergliiklusteede asukohtade täpsustamisel tuleb arvestada sujuva liikluse põhimõtetega ning vältida üleliigseid katkemisi ja teeületusi. 5. Erineva kiirusega kergliiklejate omavahelisel eraldamisel kergliiklusteel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest – vajadusel tuleb kaaluda spetsiaalsete rulluisu- ja rullsuusateede kavandamist piirkonda. 6. Kergliiklustee täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond. 7. Kergliiklusteel kavandatud lubatud/keelatud kasutajagrupid konkreetsel teelõigul tähistatakse/näidatakse vastava märgistusega. Kergliiklusteede laiuse määramisel lähtutakse kehtivatest standarditest ja normidest. 8. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ja igal aastaajal loetavalt. 9. Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. Kergliiklusteed on kantud joonisele Asustuse suunamine. Kergliiklusteid võib tehniliselt lahendada eraldiseisva kergliiklusteena või maanteest eraldatud kergliikusrajana41. 4.1.6. ÜHISTRANSPORT Võrumaa ühistranspordi korraldamisel tuleb aluseks võtta maakonnaplaneeringuga kavandatud keskuste võrgustikku, keskendudes eelkõige ühendusvõimalustele maakonna linnade – Võru ja Antslaga, mis seoks toimepiirkonnad siseselt ja omavahel võimalikult hästi. Võrumaa rahvastik on prognoosi järgi kahanev, mis perspektiivis muudab keeruliseks teenuste tagamise ja töökohtade hoidmise maapiirkondades. Ühistranspordil on seetõttu oluline roll toimepiirkondade 41 Kergliiklustee tähistab planeeringus teed, mis liiklusseaduse mõistes on jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee või jalgtee. Kergliiklusraja all mõistetakse jalgrattarada, mis on teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa.  51 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ sidustamisel. Kahaneva ja hajusa asustuse puhul on otstarbekas keskenduda mitte tavapärasele fikseeritud liinikorraldusele, vaid pigem paindlikule nõudetranspordile ning paindlikele teenuslahendustele, mis vähendaks sõltuvust hetkel vaid suuremates keskustes asuvatest teenustest. Põhimõtted ühistranspordi arendamisel 1. Tagada transpordiühendus maakonna suuremate keskuste vahel, sidustades keskustega ka väiksemad keskused toimepiirkonna tagamaal. Graafikute koostamisel (ühenduste tihedus ja väljumisajad) lähtuda eelkõige keskustes tööl ja koolis käivate inimeste vajadusest. 2. Tagada sage ühistranspordiühendus linnalähivööndis, et anda liikuvusvõimalus erinevatele elanike gruppidele ja vähendada sõltuvust isiklikust autotranspordist. 3. Hajusa asustusega piirkondades keskenduda paindlikele lahendustele, nt soodustada nõudetranspordi väljaarendamist. 4. Transpordiühenduste loomisel lähtutakse „viimase miili“ põhimõttest: kasutaja liikumine ühistranspordipeatusesse peab olema võimalikult lihtne, ohutu ja mugav (nt kõnnitee, tänavavalgustus, kergliiklustee/rada, parklad). 5. Kavandada pargi-ja-reisi parklad nii autodele kui jalgratastele suurematesse bussijaamadesse. 6. Kuigi planeeringu koostamise hetkel reisirongiliiklust Valga-Koidula suunal ei toimu, on otstarbekas antud perspektiivse suunaga arvestada ning vajadusel siduda kergliiklusvõrgustik ka raudteejaamadega ning arendada välja pargi-reisi parklad nii autodele kui jalgratastele. 4.2. MUU TEHNILINE TARISTU Tehnilise taristu, sh tehnovõrkude, kavandamise algstaadiumis teavitada ja teha koostööd teiste taristute omanikega, et võimaldada edaspidi kokkuhoidu taristu ühiselt ehitamisega. 4.2.1. ELEKTRIVÕRK Maakonnaplaneeringuga käsitletakse elektriliine ja alajaamu nimipingega (edaspidi pingega) alates 110 kV ja neid 35 kV pingega liine, mis on lähiajal kavas üle viia 110 kV-le. Energia tarbimine ja varustuskindlus Võrumaa suurimad elektrienergia tarbijad on Võru linnas ja lähiümbruses. Suurima koormusega piirkonnaalajaamad asuvad Võru linnas (Võru ja Soo), väikseima koormusega piirkonnaalajaamad on Ruusmäel, Lepassaares ja Rõuges (nimetatud alajaamades on veel vaba võimsust suurliitumiste jaoks). Elektrilevi 2030. aasta koormusprognoosi järgi on oodata 6-7% koormuse kasvu Võru piirkonnaalajaamas,  52 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ mujal olulist koormuse kasvu ette pole näha. Koormuste kasv maakonnas sõltub majanduse arengust ja uute suurtarbijate lisandumisest. Klientide tarbimise iseloomule ja keskkonnale sobilike varustuskindluse tüüplahenduste valikul liigitatakse võrk varustuskindluse piirkondadeks: ülitihe, tihe, kesktihe ja haja. Võru maakonnale on valdavalt iseloomulik hajavarustuskindluse piirkond. Tihedad ja kesktihedad piirkonnad on Võru linnas ja kesktihedad piirkonnad enamasti valdade keskustes. Tihedas ja kesktihedas piirkonnas rakendatakse valdavalt keskpinge (6-20 kV) võrgu ringtoiteskeeme ning haja piirkonnas on suurem osakaal radiaalliinidel. Hajaasustusega piirkonnas jäävad valdavalt õhuliinid alles, mistõttu tuleb arvestada, et suurtest metsaaladest ja tormidest tingituna jäävad riskid varustuskindlusele püsima. Kuna ca 3% Võrumaal asuvates Elektrilevi liitumispunktides tarbimine täielikult puudub, võib tulevikus osutuda otstarbekaks mõnes piirkonnas elektrivõrgu rekonstrueerimise käigus elektrivõrgu mahtu vähendada. Energia tootmine. Võru maakonnas on Elektrilevi elektrivõrguga liitunud 27 elektritootjat koguvõimsusega 445 kW. Elektrivõrguga on ühendatud vaid päikeseelektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. Suurim tootja on hüdroelektrijaam võimsusega 90 kW (vt ka ptk 4.2.5. Taastuvenergeetika). Elektrivõrgu kavandamine maakonnas 330 kV kõrgepingeliin. Eesti elektrienergia põhivõrgu arendamisel on pikas perspektiivis kavas Eesti põhivõrgu ühendamine Läti põhivõrguga selliselt, et ühendusvõrk ei läbi Venemaa territooriumi (vt joonis 10). Ühenduse rajamine on kavandatud suunal Tartu-Gulbene. Maakonnaplaneeringu lahendus kajastab Tartu-Gulbene 330 kV kõrgepingeliini võimaliku kulgemise põhimõttelise suunana, kuid ei pane paika täpset trassikoridori. Trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Käesolevas maakonnaplaneeringus kajastatud põhimõtteline suund on näidatud olemasolevate 110 kV liinide ühendussuundade42 põhjal. Kavandatav Tartu- Gulbene ühendusliin rajatakse 330 kV kõrgepingeliinina ning selle jaoks vajaliku trassikoridori kulgemine võib edasiste tööde käigus muutuda tulenevalt täpsustuvatest vajadustest ja tingimustest, st ka oluliselt erineda käesolevas maakonnaplaneeringus kajastatust. 42 Olemasolevate 110 kV liinide ühendussuunad tähistavad siinkohal ligikaudseid ühendusi olemasolevate 110 kV liinidega ühendatud suuremate asustatud punktide vahel, kuid ei järgi üheselt olemasolevaid liine.  53 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Joonis 10. Eesti ja Läti põhivõrkude ühendamine ning Tartu-Gulbene ühendusliini põhimõtteline kulgemine (allikas: AS Elering) 110 kV liinid. Elektrilevi OÜ-l on kaugemas perspektiivis 2030+ vastavalt tehnilise eluea ja koormuskasvu prognoosile planeeritud järgmised projektid, millest tulenevalt on vajadus uute 110 kV pingega õhuliinide trassikoridoride planeerimiseks Võru maakonnas. Tabelis 2 toodud projektid võivad realiseeruda ka varem. Tabel 2. Elektrilevi OÜ olemasolevad ja planeeritavad 35 - 110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused Antsla AJ sisseviik liinilt 1 Antsla L143B planeeritav 110 kV õhuliin Antsla, Varstu ja 35 kV üleviimine 110 kV 2 Mõniste Antsla – Mõniste õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Võru ja Vastseliina Võru – Vastseliina õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Võru ja Lasva Võru – Lepassaare õhuliiniks 5 Lasva ja Vastseliina Lepassaare - Vastseliina planeeritav 110 kV õhuliin 6 Haanja ja Vastseliina Ruusmäe-Vastseliina planeeritav 110 kV õhuliin Tsooru AJ sisseviik liinilt 7 Antsla L3506 planeeritav 110 kV õhuliin Elektrilevi piirkonnaalajaamad asuvad Võrus (2 alajaama), Ruusmäel, Mõnistes, Antslas (Linda ja Antsla), Sõmerpalus, Rõuges ja Vastseliinas. 35 kV pingelt üleminekul 110 kV pingele on planeeritud uued 110/10(20) kV pingega alajaamad Tsoorule ja Vastseliina.  54 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Joonisel 11 on välja toodud olemasolevad, rekonstrueeritavad ja perspektiivsed võrguobjektid pikemas ajalises perspektiivis. Joonis 11. Võrumaa elektrivõrgu väljaarendamise pikaajaline perspektiiv Antud planeerimisperioodi (kuni 2030.a) jooksul on Elektrilevi OÜ tegevuskavas:  olemasoleva 35 kV pingega võrgu ning piirkonnaalajaamade hooldus- ja remonditööd Elektrivõrgu arendamise põhimõtted 1. Üldplaneeringute koostamisel on oluline Tartu-Gulbene suunale jäävates omavalitsustes teha koostööd Eesti elektrienergia põhivõrgu valdajaga, selgitamaks välja Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus. 2. Alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele alajaamadele lähemale kui 15 km. Elektriliinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt tee tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul kaalutakse sildade kasutust).  55 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3. Maakasutuslikult kavandatakse eraldi kinnistud ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. 4. Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Elektrivõrgu arendamise tingimused 1. Planeeritavate uute 110 kV ja kõrgema pingega liinide trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering. 2. Õhuliini pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada ehitusprojekt, vajadusel planeering. Täiendava planeeringu koostamise vajaduse aluseks on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. 4.2.2. GAASITRASSID Käesoleva maakonnaplaneeringuga ei määrata täiendavate gaasitrasside koridore. Arendustegevusel tuleb arvestada vastavalt gaasipaigaldise kategooriale määratud kaitsevööndiga. 4.2.3. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades. Elukvaliteedi tõstmiseks on soovitatav kaaluda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaarendamist olemasolevates suvilapiirkondades, mis jäävad maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse aladest väljapoole. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal kavandamisel viia vastavusse kehtivate nõuetega. Samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (vt ptk 3.1.5) soodustada tsentraalsete veevarustuse lahenduste rajamist. 4.2.4. SIDEVÕRGUD Kiire sideteenuse (lairibaühenduse) jõudmine tarbijani eeldab tehnilise taristu arendamise võimaldamist. Maakonnaplaneeringuga nähakse ette üldine põhimõte, et sidevõrgud paiknevad tee tehnoloogilises vööndis (tee tehnoloogilise vööndi laius on toodud ptk 4.1.1). Sidevõrgu arendamise põhimõtted 1. Võimaldamaks paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd, on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades. Seejuures on muuhulgas vajalik lairibaühenduse võrgu laiendamise toetamine turutõrke piirkondades,  56 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ sealhulgas maapiirkondades, et rajada „viimase miili“ ühendused ja võimaldada igal tarbijal liituda võrguga talutava ühinemistasuga: 1.1. aastaks 2018 on välja ehitatud EstWin lairiba (fiiberoptiliste kaablite) võrk, mis moodustub ca 6000 km ulatuses optilistest kaablitest ning üle 1400 võrguühenduskohast. Võrgustiku loomise tulemusena asuks 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest võrgule lähemal kui 1,5 km 43. 2. Avalikes huvides sidevõrkude ehitamise ja ühiskonnaliikmete huvidele ja vajadustele vastavate telekommunikatsiooni teenuste pakkumise võimaldamiseks tuleb uute planeeringute koostamisel arvestada trassikoridoridega sidekaablite paigaldamiseks. 4.2.5. TAASTUVENERGEETIKA Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ järgi Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk, seda nii keskkonna- kui energiajulgeoleku kaalutlusel. Kohalikele taastuvenergiaallikatele – tuul, päike, biomass, maasoojus – baseeruva energiatootmise paiknemist nähakse hajusana üle Eesti ning ressursside efektiivseks kasutamiseks on olulise aspektina välja toodud koostootmisjaamade kasutamine. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 203044 toob välja taastuvenergia osatähtsuse tõusu 30%-ni sisemaises elektri lõpptarbimises. Taastuvenergia ressursside jaotumise põhjal ei nähta üleriigilise planeeringu järgi Võru maakonda riiklikult olulise tuuleenergeetika arendamise piirkonnana. Lähtuvalt tuuleressursist võib väiketuulikuid arendada kohalikuks väiksemahuliseks tootmiseks ja tarbimiseks. Võrumaa hüdroenergia kasutamine on samuti lokaalse tähtsusega. Võru maakonnas on Elektrilevi võrguga liitunud 27 elektritootjat koguvõimsusega 445 kW. Võrguga on ühendatud vaid päikeseelektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. Suurim tootja on hüdroelektrijaam võimsusega 90 kW. Taastuvenergeetika seisukohalt on Võru maakonnas perspektiivi edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises, mis põhineb rohtsele biomassile ja biogaasi toormele (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidule ja turbale, päikeseenergiale. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali on võimalik kasutada väikestes asulates ja linnades nt turbal või biomassil põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, samuti puidutööstustes puidujääkide kasutamisel. Taastuvenergeetika arendamise põhimõtted 1. Maakonnaplaneeringuga ei nähta ette konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi maakonnas, arendamine toimub arendushuvi ja ressursi olemasolu arvestades ning alltoodud tingimuste kaudu. 43 Maakonnas väljaarendatud ja kavandatud võrk on toodud kaardirakenduses http://ela12.elasa.ee/elakaart/ 44 Maakonnaplaneeringu koostamise ajal on Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu faasis.  57 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2. Hajaenergeetikas, kus maakasutuslikult on vajalik maatulundusmaa kasutuselevõtmine energia tootmiseks, tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikku põllumajandusmaad). 3. Kulude optimeerimise seisukohast on asukohavalikul ja tootmisvõimsuse kavandamisel oluline jälgida liitumisvõimalusi võrguga: - mikrotootja (alla 11 kW tootmisvõimusega tootja) alla kvalifitseerub ühefaasiline tootmisseade, mille nimivõimsus on kuni 3,68 kW, või kolmefaasiline tootmisseade, mille nimivõimsus on kuni 11 kW. Mikrotootmisseade võib koosneda ka mitmest seadmest, mille koguvõimsus ei ületa eelpool toodud suurusi, näiteks 5 kW ulatuses päikesepaneele ja 6 kW elektrituulik); - pisitootja, kelle tootmisvõimsus on 11 kW kuni 200 kW, liitub Elektrilevi võrguga madalpingel 0,4 kV või keskpingel 6,3–20 kV; - väiketootja, kelle tootmisvõimsus on 200 kW kuni 5 MW, liitub Elektrilevi võrguga üldjuhul keskpingel 6,3–20 kV; - suurtootja, kelle tootmisvõimsus on üle 5 MW, liitub üldjuhul põhivõrguga, kõrgepingel 110–330 kV. Taastuvenergeetika arendamise tingimused 1. Tuulikute ja tuuleparkide kavandamine: 1.1. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on tarvis Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi kavandamise algstaadiumis; 1.2. tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaanteest olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest; 1.3. tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus raudtee kaitsevööndi piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest; 1.4. tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb seada eesmärgiks seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalenttaseme normväärtuse tagamine ehk II kategooria elamumaa puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel 45; 1.5. tuulikute ja tuuleparkide, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda maastikuväärtuste säilimisest (vt ptk 2.4. detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise osas). 45 Vt Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“  58 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2. Hüdroelektrijaamade rajamise või vesiveskite taastamise soovil tuleb tagada hoiualadeks olevate veekogude liikide kaitse (vt ka ptk 2.4 detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise osas). 3. Maasoojusseadmete kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine. 4. Päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku): 4.1. peamiselt oma majapidamise, tootmiskompleksi, korter- ja ridaelamu või avalikult kasutatava hoone tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu ja avalikult kasutatava hoone õuealal ning tootmisettevõtte tootmisterritooriumil; 4.2. mikrotootmiseks kuni 11 kW koguvõimsusega päikesepaneelide paigutamine on lubatud väärtusliku maastiku avamaastikule väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju ning peegeldused ei ohusta avalikult kasutatavatel teedel liiklejaid. Kohalikul omavalitsusel on vaja selliste päikesepaneelide paigutamisekriteeriumid üldplaneeringu koostamisel täpsemalt läbi mõelda ja vajadusel kaaluda maastikuanalüüsi ja/või detailplaneeringu koostamist. 5. Lokaalselt toodetud energia võrku müümisel tuleb energiatootjal arvestada võimaliku võrgu tugevdamise vajaduse ja sellega seotud kulutustega (vt ka ptk 4.2.1. Elektrivõrk). 4.2.6. JÄÄTMETE LADESTAMINE Võrumaa suurim Räpo tavajäätmeprügila on suletud ja korrastatud, maakonnas toimib neli jäätmejaama ja üks kompostimisväljak46. Jäätmehoolduse üldiseks suunaks Riigi jäätmekava 2014-2020 järgi on jäätmete nägemine ressursina: ladestamist käsitletakse seega viimase variandina, eelistades jäätmete taaskasutust, ümbertöötlemist ja jäätmetest energia tootmist. Tulenevalt lähenemisviisist on jäätmekäitluse seisukohalt oluliseks eelkõige jäätmete sortimise- kompostimise taristu. Kuna tulevikus kasutatakse valdav osa sortimata segaolmejäätmeid energia tootmiseks, puudub maakonnas põhimõtteline vajadus uute tavajäätmekäitlusega seotud maa-alade kavandamiseks. Jäätmehoolduse arendamise põhimõtted 1. Endiste, tänaseks suletud jäätmehoidlate maa kasutuselevõtmisel muuks otstarbeks tuleb arvestada sellega kaasneda võivate probleemidega, eelkõige pinnase kandevõime, sademe- ja drenaaživee kvaliteedinäitajad jms. 2. Üldplaneeringute koostamisel arvestada Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatud programmi „Jääkreostusobjektide inventariseerimine“ tulemustega. 46 „Riigi jäätmekava 2014-2020”, Keskkonnaministeerium 2014  59 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4.3. RIIGIKAITSE JA TURVALISUS Võru maakonnas asuvad järgmised olemasolevad riigikaitselised ehitised, millele on määratud järgmised piiranguvööndid 47: - Nursipalu harjutusväli Rõuge ja Sõmerpalu vallas, piiranguvööndi laius kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest; - Tsiatsungõlmaa lasketiir Võru vallas, piiranguvööndi laius kuni 1 km kinnisasja välispiirjoonest; - Sänna linnak Rõuge vallas, piiranguvööndi laius kuni 2 km kinnisasja välispiirjoonest; - Taara linnak Võru linnas, piiranguvööndi laius kuni 300 m kinnisasja välispiirjoonest; - Võrumaa maleva staabi- ja tagalakeskus Võru linnas (Karja 22, Karja 24, Kreutzwaldi 1 ja Roosi 29), piiranguvööndi laius kuni 300 m kinnisasja välispiirjoonest; Antsla malevkonna staabikompleksil piiranguvöönd puudub. Väljaspool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladel – taktikaaladel. 47 Piiranguvööndid on määratud Kaitseministri 26.06.2015 määrusega nr 16 Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta  60 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Joonis 12. Võrumaal 2015.a seisuga enim kasutatavad taktikaalad nii riigimetsa aladel kui eramaadel48 ja Kaitseliidu allüksused Riigikaitseliste ehitiste maakasutustingimused 1. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised: 1.1. piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades, alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest; 1.2. riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust täpsustatakse üldplaneeringute raames. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni lähtutakse ehitussoovi korral riigikaitselise ehitise piiranguvööndi maksimaalsest ulatusest, mis on toodud eelpool planeeringu seletuskirjas (joonisele Asustuse suunamine on kantud vaid 1 km ja 2 km laiused piiranguvööndid49); 1.3. lasketiiru ja harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). 2. Väljaspool piiranguvööndeid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada: 48 Eramaade kasutamine taktikaharjutusteks toimub kokkuleppel maaomanikuga 49 Tulenevalt maakonnaplaneeringu jooniste mõõtkavast ei ole joonisele Asustuse suunamine kantud 300 m laiusi piiranguvööndeid.  61 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2.1. kõikide ehitiste planeeringud, projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised, mille kogukõrgus ületab 28 m; 2.2. kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks on tarvis Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi kavandamise algstaadiumis. 3. Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste korraldamine toimub vastavalt Metsaseaduse § 36-le. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 4. Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel kavandatakse koostöös kohaliku omavalitsusega ja asjatundjatega mõistlikud ja parimast praktikast lähtuvad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Riigikaitselise ehitise rajamisel ja taktikaalade kasutamisel tuleb arvestada ka inimestele ning ettevõtetele avalduvate sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega. Käesoleva planeeringuga täiendavaid piirirajatisi ei kavandata. 4.4. RISKIALLIKAD Maakonnaplaneeringu lahenduse välja töötamisel arvestatakse erinevate riskiallikatega, mis võivad esile kutsuda ootamatuid ja laiaulatuslikke hädaolukordi. Hädaolukorrana käsitletakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Päästeameti juhtimisel on koostatud erinevate hädaolukordade kohta riskianalüüsid50 ning ruumilisel planeerimisel tuleb rakendada meetmeid riskide vähendamiseks ja vältimiseks järgmiste hädaolukordade puhul: - Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju; - Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones. Otsest või kaudset mõju avaldavad ka ohtlikud veosed; - Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; - Raskete tagajärgedega torm; - Üleujutus tiheasustusalal. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata uusi suurõnnetusohuga ettevõtteid51. Olemasolevad suurõnnetusohuga ettevõtted ja nende ohualad on kajastatud maakonnaplaneeringu põhijoonisel Asustuse suunamine ning üleujutustemaatikat käsitleb ptk 3.1.5 ning allpool toodud tingimused. 50 „Lõuna-Eesti päästeala hädaolukordade riskianalüüside regionaalne kokkuvõte“, Päästeamet 2014 51 Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid Kemikaaliseaduse mõistes  62 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks 1. Uue suurõnnetuse ohuga objekti või olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valikul ja rajamisel ning olemasolevates suurõnnetusohuga ettevõtetes oluliste muudatuste tegemisel tuleb koostada riskihinnang ning planeeringu puhul riskianalüüs. 2. Tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide (suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kütusetorustikud) ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. 3. Detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel tuleb arvestada „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas“ toodud meetmetega. 4. Üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada üleujutusriskiga. Ehitustegevusele peavad eelnema vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. 5. Kompaktsetel asustusaladel tuleb tagada toimiv sademeveesüsteem, et vältida sademeveeüleujutusi. 6. Ohtlike veoste planeerimisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. 7. Vältida kogunemis- ja puhkealade planeerimist suurõnnetuse ohuga objektide ohuala piirkonda või tööstusalade vahetusse lähedusse. 4.4.1. PÄÄSTEVÕIMEKUS Päästevõimekuse seisukohalt on olulised riiklikud päästekomandod, aga ka kohalikud vabatahtlikud päästekomandod, mis on partneriks Päästeametile päästetööde ja ennetustööde teostamisel. Aladel, mis ei ole kaetud riikliku päästekomando 10 minuti teenindustsooniga, on eriti tähtis vabatahtliku päästekomando toetamine. Võrumaal asuvad riiklikud päästekomandod on toodud joonisel 13. Vabatahtlike päästekomandode asukohtadeks on Tsooru, Lasva, Misso, Meremäe, Rõuge ja Suhka52. 52 http://paasteamet.ee/et/kodanikule/komandodekaart/, andmed seisuga 22.05.2015  63 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Joonis 13. Riiklike päästekomandode asukohad ja reageerimisajad  64 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 5. MÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE Maakonnaplaneeringu protsessiga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH, vt aruanne lisas 1). KSH aruanne toob välja meetmed olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Allpool on välja toodud, millisel kujul on leevendusmeetmetega (esitatud kaldkirjas) planeeringulahendus arvestatud. Lisaks on KSH aruande ptk-s 8 (vt lisa 1) välja toodud täiendavaid meetmeid, mis ei ole otseselt seotud ruumilise planeerimisega ja mida maakonnaplaneeringusse üle ei ole võetud, kuid mida tuleb arvesse võtta maakonnaplaneeringuga kavandatu elluviimisel. Meetmed ja soovitused looduskeskkonna säilitamiseks ja kaitseks  Järgida veekaitsenõudeid ja Ida-Eesti ning Koiva vesikonna veemajanduskavas seatavaid eesmärke. Ettepanek on lisatud ptk 3.1.5. Veealad.  Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud ja objektiivsest hindamisest (sh sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline mõju). Ettepanek on lisatud ptk 3.1.5. Veealad.  ÜP koostamise käigus tuleb täpsustada üleujutusalade kõrgveepiiri. Põhjendatud vajadusel võib ÜP-ga määrata täiendavaid piirkondi (nt jõgede lammialad jms), kus üleujutus võib osutuda probleemiks kohalikul tasandil ja kus tuleb nt vältida ehitamist või rakendada meetmeid (tehnilisi lahendusi), mis arvestavad üleujutusohuga (nt hoonete vundamendid, sademeveesüsteemid, juurdepääsuteed jms). Ettepanek on lisatud ptk 3.1.5. Veealad.  Loodusobjektide kaitse alla võtmisel ja kaitse-eeskirjade uuendamisel tuleb lisaks mõjule looduskeskkonnale (mis on ilmselgelt positiivne) pöörata enam tähelepanu ka objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele ning vajadusel välja töötada vastavad leevendavad meetmed. Ettepanek on lisatud ptk 3.3. Looduskeskkonna väärtused.  Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb nende objektide kavandamise (planeerimise, projekteerimise) faasis ette näha toimivad  65 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee- ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid. Ettepanek on lisatud ptk 3.1.3. Roheline võrgustik ja puhkealad; ptk 4.1.1 Maantee punkt 8 on lisatud täpsustuseks: „tee-ehituslikud, liikluskorralduslikud jm asjakohased meetmed“. Meetmed ja soovitused kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks  Hoonestusalade määramisel miljööväärtuslikeks ja objektide/alade kultuurimälestiseks tunnistamisel tuleb lisaks tingimuste seadmisele kinnistu omanikele leida ka ressursid kavandatu elluviimiseks, st miljööväärtuse/kultuuriväärtuse säilitamiseks ja korrastamiseks. Vajadusel tuleb väärtuslikuks hinnatud hoonete omanikke toetada nii materiaalselt kui ka nende teadlikkuse tõstmise teel. Ettepanek on lisatud ptk 3.1.2 Kultuuripärand.  Lisaks alaliselt ja ajutiselt riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele on soovitav planeeringutes määratleda ja väärtustada ka teisi kultuuripärandi hulka kuuluvaid objekte: XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid, pärandkultuuriobjektid ja traditsioonilist elulaadi võimaldav ehitatud keskkond. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on toodud punktiga eelnevalt arvestatud ptk 3.1.2. Kultuuripärand.  Igale väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, milles lisaks kultuurilistele ja looduskaitselistele aspektidele arvestada maastikku ka kui kohalike elanike elu- ja töökeskkonda ehk sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda (kavade koostamisse on soovitav kaasata kohalikud elanikud). Maastikuhoolduskava võimaldab määrata tegevuste prioriteedid, hoolduse sageduse ja meetodid ning hinnata vajaminevaid ressursse ja luua eeldused toetuste taotlemiseks. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on eelnevalt võetud lähenemine, et maastikuhoolduskavade koostamine on soovituslik. Leevendusmeede on ülejäänud sõnastuses lisatud ptk 3.1.1 Väärtuslikud maastikud p 1.1. Meetmed ja soovitused sotsiaalse keskkonna arendamiseks  Teenuste valiku ja kättesaadavuse poolest ebasoodsamasse olukorda jäävate piirkondade jaoks tuleb leida ressursid ja lahendused, kuidas tagada teenuste kättesaadavus rahuldaval tasemel, et pidurdada ääremaastumist. Lisaks nõudetranspordi süsteemi ja muude paindlike transpordilahenduste arendamisele tuleb teha koostööd teenuste kompleksse ja efektiivse süsteemi väljatöötamiseks. Planeeringulahenduses on meetmega arvestatud ptk 2.1. Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad.  Maakonna linnaliste alade arenguks on oluline kompaktse, jätkusuutliku ja inimmõõtmelise linnaruumi kujundamine. Seejuures on soovitav muuhulgas lähtuda järgnevast: nn jalutatava ruumi loomine läbi mitmekesise ja tiheda linnaruumi; inimmõõdet rõhutavad linnaehituslikud tingimused (jagatud  66 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ tänavaruum, hoonemassiivide jaotus, fassaadide liigendatus ja aktiivsus jms); erinevate liikumisviiside soodustamine; liikumistakistusteta ruumi loomine (erivajadustega ja puuetega inimeste vaatenurgast); vabaõhu puhkekohtade olemasolu linnaruumis; elamispindade mitmekesisuseks aluste loomine arvestades erinevate sihtrühmade vajadusi (suured ja väikesed korterid, äärelinnaeramud, üürikorterid jms). Planeeringulahenduse väljatöötamise käigus on rõhutatud mitmekülgse ja inimmõõtmelise linnaruumi tekkimise olulisust. Ptk 3.1.4. Linnaline keskkond on täiendatud eeltoodud ettepaneku põhjal järgmiselt: punkti 3 on lisatud „tähelepanu pööratakse liikumistakistusteta ruumi loomisele (erivajadustega ja puuetega inimeste vaatenurgast) ja punkti 1 on lisatud: „elamispindade mitmekesisuseks aluste loomisel arvestatakse erinevate sihtrühmade vajadusi (suured ja väikesed korterid, äärelinnaeramud, üürikorterid jms)“.  Linnalise asustuse ümbruses oleva rohevõrgustiku arendamisel puhkealadeks tuleb lisaks ökoloogilistele aspektidele arvesse võtta ka rohevõrgustiku sotsiaalseid aspekte ning luua võimalused (nt terviserajad arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi) inimeste vaba aja veetmiseks looduses, kus selleks on sobivad eeldused. Ettepanek on lisatud ptk 3.1.3. Roheline võrgustik ja puhkealad nii linnade kui linnalise asustuse kohta;  Ühistranspordi ja paindlike transpordilahenduste kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et piirkonnad, kus elanikud on sõltuvuses ainult oma isiklikust transpordivahendist, peaksid olema pigem erandid kui reeglid. Hea ühistranspordiühendus, sh sobivad sõidugraafikud, „viimase miili“ ning „pargi-ja- reisi“ põhimõtete rakendamine vähendab ääremaastumist. Planeeringulahendus käsitab eelnevalt sõidugraafikute ja „pargi- ja-reisi“ põhimõtteid, ptk 4.1.6. Ühistransport on lisatud uus punkt „viimase miili“ põhimõttega.  Teenuste kättesaadavuse osas paindlike lahenduste ja kaugtöö võimaldamiseks on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades. Seejuures on vajalik lairibaühenduse jaevõrgu laiendamise toetamine turutõrke piirkondades, sealhulgas maapiirkondades, et rajada „viimase miili“ ühendused ja võimaldada igal eratarbijal liituda võrguga talutava ühinemistasuga. Planeeringulahendus käsitab kvaliteetse sideteenuse väljaarendamise vajadust. Ptk 4.2.4. Sidevõrgud on täiendatud lausega „Seejuures on vajalik lairibaühenduse jaevõrgu laiendamise toetamine turutõrke piirkondades…“.  Vajalik on tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. See hõlmab nii traditsioonilisi külamaastikke kui ka linnalisi asulaid ning suuremaid ja väiksemaid külakeskusi, nende visuaalset ja funktsionaalset atraktiivsust/identiteeti ja heakorda, korrastatud teid ja teeääri jne – keskkonda, kus kohalik elanik liigub ja toimetab, sest inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja korrastatud ning meeldivas keskkonnas.  67 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põhimõte on lisatud ptk 2.3. Maaline piirkond järgmiselt: “Pöörata tähelepanu traditsioonilistele külamaastikele ning suurematele ja väiksematele külakeskustele kui elu- ja töökeskkonnale: visuaalsele ja funktsionaalsele atraktiivsusele, heakorrale, teede ja teeäärte korrasolekule“. Meetmed ja soovitused majandusliku keskkonna arendamiseks  Tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. Ettepanek on lisatud ptk 2.1.1 Ettevõtlus ja töökohad.  Uute liiva- ja kruusakarjääride lisandumine peab olema väga läbimõeldud. Põhirõhk tuleb seada juba avatud karjääride maksimaalsele ammendamisele. Konkreetsete maardlate kasutustingimusi tuleb täpsustada ÜP-de koostamise käigus. Planeeringulahendus toob välja karjääride ammendamise vajaduse ning kajastab kasutustingimusi üldplaneeringute koostamiseks ptk 3.2.2. Maavarad.  Endiste, tänaseks suletud jäätmehoidlate maa kasutuselevõtmisel muuks otstarbeks tuleb arvestada sellega kaasneda võivate probleemidega, eelkõige pinnase kandevõime, sademe- ja drenaaživee kvaliteedinäitajad jms. Ettepanek on lisatud ptk 4.2.6. Jäätmete ladestamine.  Planeeringute koostamisel ja tegevuste kavandamisel arvestada hädaolukordade vähendamise ja ennetamise meetmetega ning teha koostööd Päästeametiga. Eelkõige tuleb planeeringulahenduste väljatöötamisel rakendada meetmeid kemikaaliõnnetuste, metsa- ja maastiku-tulekahjude (NB! Kagu-Eesti metsad on suure tuleohtlikkusega), tormi, üleujutuste ning ehitiste tulekahjude, plahvatuste ja varingute tagajärgede ennetamiseks ja vältimiseks. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on eeltoodud hädaolukordadega arvestatud ptk-s 4.4. Riskiallikad.  68 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Võru maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pika-ajalised strateegilised arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust nii riiklike kui kohalike ametkondade tasandil. Ruumiliste arengusuundade realiseerimisel on võtmetähtsusega koostöö ja valdkondade ülesed kokkulepped. Maakonnaplaneeringuga on oluline arvestada riiklike sektorarengukavade koostamisel ja elluviimisel. Võru maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Maakonnaplaneeringu lahendust arvestavad üldplaneeringud valmivad eeldatavasti 2022.a. Maakonnaplaneeringu tegevuskava on toodud lisas 6.  69 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 7. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID 7.1. MÕISTED Hajaenergeetika – erineb senisest tugevalt koondunud suuremahulisest elektritootmisest selle poolest, et energiatootmine paikneb hajutatult tarbijale lähedastes mikro- ja minielektri- ja küttejaamades. Hõbemajandus – vanemaealistele suunatud teenused, mis tegelevad tervise ja sotsiaalvaldkonnaga, aga ka heaoluteenustega laiemalt. Inimmõõde planeerimises – inimese vajadustele keskenduv linnaruum, mis soodustab jala käimist ja väärtustab linnaruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Kergliiklustee/-rada - Kergliiklustee tähistab planeeringus teed, mis liiklusseaduse mõistes on jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee või jalgtee. Kergliiklusraja all mõistetakse jalgrattarada, mis on teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa. Keskkonnahäiring – tähistab igasugust ebasoodsat mõju keskkonnale, välja arvatud looduslikest protsessidest tingitud mõju. Keskkonnahäiringud võivad olla erineva ulatuse, sageduse, intensiivsuse ning tagajärgedega. Koos toimivad keskused – keskused, mis toimivad koos ning kus vajalikud teenused võivad jaguneda kahe või kolme keskuse vahel. Linnalise asustuse ala – kompaktse asustuse arenguks rahvastikutiheduselt ja - prognoosilt sobiv ala, mida iseloomustavad erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus ning linnalise ehitatud keskkonna tunnusjooned (krundistruktuur, väljakujunenud tänavajoon jms). Linnalähivöönd – vähemalt 31% inimestest on linnaga tihedalt seotud või vähemalt 31% kandi hõivatutest käib keskuslinnas tööl. Maakasutuse või arendamise põhimõte – maakasutuse juhis, mille järgimist maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest. Maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille järgimine on vabatahtlik, kuid millega kaasneb positiivse mõjuga areng. Maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna. Nõudetransport – vajaduspõhine kombineeritud transpordisüsteem. Rakendatakse eelkõige maalises piirkonnas ja maakonna äärealadel. Roheline võrgustik – planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks.  70 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Ruumimudel – üldplaneeringu osa, mis kavandab tiheasumite ruumilist struktuuri ja terviklahendust. Siirdevöönd – toimepiirkonna keskusega on seotud 16−30% elanikest või 16−30% kandi hõivatutest käib seal tööl. Tiheasum – olemasoleva kompaktse asustusega üksused (nt linnaosad vm ruumiliselt terviklik üksus), mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused või erandjuhul uued planeeritavad kompaktse asustusega terviklikult piiritletud üksused. Toimepiirkond – sisemiselt funktsionaalselt seotud piirkond, mis seob linna ja maa asustussüsteemi tervikuks; piirkond, mille piires käivad inimesed tööl, mille keskus(t)es antakse kvaliteetset haridust ja on tagatud igapäevased teenused. Toimepiirkonnad tekivad reeglina suuremate linnade ümber. Toimepiirkond jaguneb linnalähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks. Tugitoimepiirkond – toimepiirkonda toetav, funktsionaalne oma piirkondliku keskusega piirkond. „Viimane miil“ – (ka „esimene miil“) all mõeldakse liikumist reisi algkohast ühistranspordipeatusesse ja ühistranspordipeatusest reisi sihtkohta. Ääreala – toimepiirkonna keskusega on seotud kuni 15% elanikest, kes igapäevaselt keskusesse teenuste ja töökohtade tõttu sõidavad. 7.2. LÜHENDID DP – detailplaneering EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes PlanS – planeerimisseadus PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet SKA – Sotsiaalkindlustusamet ÜP – üldplaneering  71 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 8. MAAKONNAPLANEERINGU JOONISTE LOETELU Maakonnaplaneeringu joonised on esitatud eraldiseisvate failidena, maakonnaplaneeringu pabereksemplarile on lisatud kaardid väljatrükina. 1. Asustuse suunamine 2. Ruumilised väärtused  72 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ LISAD LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE LISA 2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS LISA 3. PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD LISA 4. TEEMAPLANEERING „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED“ LISA 5. TEEMAPLANEERING „VÕRUMAA KERGLIIKLUSTEED JA LOODUSRAJAD" LISA 6. MAAKONNAPLANEERINGU TEGEVUSKAVA    KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/81 Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas I ASJAOLUD Võru maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks 01.07.2002 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda täpsustanud ning täiendanud teemaplaneeringutele: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 02.12.2005), „Võru maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud 03.07.2009), „Võrumaa jalgrattateede I etapp“ (kehtestatud 11.07.2006.a), „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“ (kehtestatud 14.03.2014). Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Võrumaal, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Võru maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on välja kasvanud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisast, tagamaks ühtsed alused kõikidele maakonnaplaneeringutele. Võru maakonna planeeringu (edaspidi maakonnaplaneering) eesmärgiks on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja – võimalustega, ning sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu peamiseks ülesandeks on anda suunised maakonna kestliku ruumilise arengu loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuur ning elukvaliteet olukorras, kus maakonna asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas. Seetõttu on maakonnaplaneeringus läbivateks teemadeks asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste väärtuste võrgustikud, arengut suunavad keskkonnatingimused ja tehnilised võrgustikud. Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, koostamise ajal kokku lepitud visioonist ja arengusuundadest. Maakonnaplaneeringu koostamisel on olnud sisendiks olemasolevad riiklikud ja maakondlikud arengukavad, strateegiad, planeeringud ning Rahandusministeeriumi (kuni 2015. aastani Siseministeerium) planeeringute osakonna koostatud või tellitud juhendid, erinevate ametkondade või huvigruppide arenguvajadused, seisukohad, uuringud. Lisaks on koostamisel arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärke, olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ja teisi riiklikke strateegilisi dokumente. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ visioonis nähakse Eestit sidusa ruumistruktuuriga, mitmekülgse elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riigina. Planeering seab eesmärgiks igas paigas inimestele hea elukvaliteedi tagamise, tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimise. Asustussüsteem tasakaalustatakse eeskätt maakonnatasandi keskuste võrgu kaudu. Lisaks on rõhutatud, et transpordisüsteemid peavad olema üles ehitatud viisil, mis kasutavad hajaasustuses paindlikke ja nutikaid lahendusi, tagades igal pool elamisvõimalused ja aegruumiliste vahemaade vähendamise võimalikult keskkonnahoidlikul moel. Maakonnaplaneeringu koostamine jäi perioodi 2013-2016, seega hõlmab planeering haldusreformi eelset Võru maakonna territooriumi. Maakonnaplaneering on koostatud pikaks ajaperioodiks, perspektiiviga 2030+. Tuginedes Võru maakonna arengustrateegiale 2014-2025, maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadele, Siseministeeriumi poolt tellitud ja koostatud maakonnaplaneeringute juhendmaterjalile, formuleeriti maakonnaplaneeringus Võrumaa ruumilise arengu visioon aastani 2030+: „Võrumaa on atraktiivne, ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond. Selgelt eristuvad siin traditsioonilised külamaastikud ning kompaktsena hoitud asulad ja linnad, mis koondavad ka mahukamat ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb nutikate ja paindlike teenuslahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskustega, eelkõige Võruga. Sellega on tagatud kvaliteetne elukeskkond erinevates Võrumaa piirkondades.“ Maakonnaplaneeringus on ühtlasi välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused teemade kaupa. Planeering koostati tihedas koostöös erinevate huvigruppidega. Planeeringule andsid sisendi Võrumaa kohalikud omavalitsused, naabermaakondade maavanemad, ministeeriumid ja nende hallatavad asutused, ettevõtted ning teised erinevad huvigrupid. Planeerimisprotsessi käigus korraldati töökoosolekuid ning arutelusid. Planeeringulahendus tugineb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandele, mis sisaldab maakonnaplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning meetmeid oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Võru maakonnaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist korraldas Võru Maavalitsus ja planeeringu koostamise konsultant oli OÜ Hendrikson & KO. Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostas Skepast&Puhkim AS (endise ärinimega Ramboll Eesti AS). Maakonnaplaneering koosneb tekstist ja kahest joonisest (mõõtkavas 1: 100 000) asustuse suunamine ja ruumilised väärtused – mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 2) ruumilise arengu analüüs; 3) planeeringu lähteseisukohad; 4) teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; 5) teemaplaneering „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“; 6) maakonnaplaneeringu tegevuskava. Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringuga on vaja arvestada riiklike ja kohalike omavalitsuste planeeringute ja arengudokumentide koostamisel. Maakonnaplaneeringu elluviimiseks on koostatud tegevuskava, mis on planeeringu lisa. Maakonna haldusjaotuse ja piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise ajal Võru maakonnaplaneeringu koostamine jäi perioodi 2013-2016, seega hõlmab planeering haldusreformi eelset Võru maakonna territooriumi, jättes kajastamata haldusreformi eelselt Põlva maakonna koosseisu kuulunud Orava, Värska ja Mikitamäe vallad (joonis 1). Kuna endised Värska vald ja Mikitamäe vald on täna Setomaa valla osad ning Orava vald tänase Võru valla osa, kuuludes Võru maakonna koosseisu, siis edaspidi kehtib endiste Orava, Värska ja Mikitamäe valla territooriumitel Põlva maakonnaplaneering 2030+, mis kehtestati haldusreformi eelselt 18.08.2017. Arvestades, et planeering koostati enne haldusreformi, ei ole haldusreformi järgseid muudatusi Võru maakonnaplaneeringusse nagu ka planeeringu pealkirja sisse viidud. Eeltoodust tulenevalt on planeeringu nimetus Võru maakonnaplaneering 2030+ ning käesoleva käskkirja pealkirjas on täpsustatud, millises osas Võru maakonnaplaneering 2030+ kehtima hakkab. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määrusele nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 14.07.2017 määrusele nr 128 „Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2017. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine” ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ ning tulenevalt Setomaa valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsusest nr 10, kuuluvad Võru maakonda endised Põlva maakonna vallad Värska ja Mikitamäe. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määrusele nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusele nr 105 „Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ ning tulenevalt Võru valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsusest nr 8, kuulub Võru maakonda endine Põlva maakonna vald Orava. Riigihalduse ministri 11.10.2017 määrusega nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ kinnitati asustusüksuste nimistu asustusüksusena linnade, alevite, alevike ja külade lõikes maakondade ning neisse kuuluvate valdade ja linnade kaupa ja määrati kindlaks, et määrusega kinnitatud asustusüksuste nimistu ja kindlaks määratud lahkmejooned jõustuvad iga kohaliku omavalitsuse üksuse osas selle volikogu 2017. aasta valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Seega on Võru maakonna territoorium suurenenud alates 21.10.2017, mil kuulutati välja Setomaa valla ja Võru valla valimistulemused. Selle tulemusena on Võru maakonda liidetud endised Põlva maakonna vallad Värska vald ja Mikitamäe vald Setomaa valla koosseisus ja Orava vald Võru valla koosseisus. Maakonnaplaneering hõlmab Võrumaa viit kohalikku omavalitsusüksust: Antsla vald (enne haldusreformi Antsla vald ja Urvaste vald), Rõuge vald (enne haldusreformi Rõuge ,Haanja, Misso, Varstu ja Mõniste vallad), Setomaa valla osa (Meremäe vald ja Misso valla territooriumiosa : Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi külad), Võru valla osa (enne haldusreformi Lasva, Sõmerpalu Vastseliina ja Võru vallad) ja Võru linn. Võru maakonna ja kohalike omavalitsuste halduspiirid on kajastatud joonisel 1. Joonis1. Võru maakonna ja kohalike omavalitsuste halduspiirid II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada planeeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Tulenevalt Põlva, Valga ja Võru maavalitsuste vahel 27.08.2013 a sõlmitud koostöökokkuleppest, korraldati maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja ja planeeringukonsultandi leidmiseks ühised riigihanked. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostajaks oli Skepast&Puhkim AS (endise ärinimega Ramboll Eesti AS) ning planeeringukonsultant oli OÜ Hendrikson & KO. Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Võru maavanema poolt 12.09.2013 korraldusega nr 1-1/2013/561. Vastav teave ilmus Ametlikes Teadaannetes 20.09.13, ajalehes Võrumaa Teataja 21.09.2013, ajalehes Lõunaleht 26.09.2013 ja Võru Maavalitsuse veebilehel. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 17.04 - 05.05.2014, avalik arutelu 07.05.2014 Võru Maavalitsuse ruumides. Vastav teave ilmus Ametlikes Teadaannetes 08.04.2014, ajalehtedes Võrumaa Teataja ja Lõunaleht 10.04.2014 ning Võru Maavalitsuse veebilehel. Keskkonnaamet kiitis KSH programmi heaks 26.06.2014. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks viis maavalitsuse arendus- ja planeeringuosakond koostöös KSH ja planeeringukonsultantidega ning Põlva ja Valga Maavalitsusega läbi töökoosolekud huvitatud osapooltega erinevates teemavaldkondades (sotsiaalne infrastruktuur, tehniline taristu, keskkond, turvalisus, riigikaitse jt). Maakonnaplaneeringus käsitletava asustuse suunamise põhimõtete väljatöötamise arutelu kohalike omavalitsustega toimus 29.10.2014 Võru Maavalitsuse ruumides. Võru maakonnaplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 05.06 - 19.06.2015 ja avalik arutelu 19.06.2015 Võru Maavalitsuse ruumides. Kõik dokumendid olid planeeringu koostamise ajal kättesaadavad Võru Maavalitsuse veebilehel ja paberil Võru Maavalitsuses. Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus PlanS. Kuna planeering algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud PlanSi (RT I, 13.03.2014, 97). Planeeringu koostamisel on järgitud PlanSis sisalduvaid menetlusnõudeid. Maavanem esitas maakonnaplaneeringu planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate Põlva ja Valga maavanematele, kohalikele omavalitsustele ja ministeeriumitele ning nende hallatavatele riigiasutustele ja riiklikele ametitele kooskõlastamiseks 27.10.2015. Maakonnaplaneeringu kooskõlastamine toimus ajavahemikul oktoober 2015 kuni jaanuar 2016. Kohalike omavalitsuste initsiatiivil kutsuti maakonnaplaneeringu kooskõlastamise etapis maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik maakonnaplaneeringu lahendust tutvustama kohalike omavalitsuste volikogude ja volikogude komisjonide istungitele. Planeeringu eesmärki ja lahendust tutvustati Rõuge ja Haanja vallavolikogu komisonide liikmetele Rõuge vallamajas 10.11.2015, Võru Vallavolikogu istungil 11.11.2015, Urvaste Vallavolikogu istungil 18.11.2015, Urvaste Vallavolikogu istungil 18.11.2015 Misso Vallavolikogu istungil 19.11.2015, Vastseliina Vallavolikogu istungil 25.11.2015, Võru Linnavolikogu istungil 09.12.2015. Maakonnaplaneeringu kooskõlastasid ilma ettepanekute ja märkusteta Valga maavanem, Põlva maavanem, Terviseamet, Politsei- ja Piirvalveamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Varstu Vallavolikogu, Võru Vallavolikogu, Vastseliina Vallavolikogu, Mõniste Vallavolikogu, Urvaste Vallavolikogu, Elering AS ja Elektrilevi OÜ. Maakonnaplaneeringu lahendusele esitasid ettepanekuid, märkusi ja/või vastuväiteid Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Lennuamet, Kaitseministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Meremäe Vallavalitsus, Misso Vallavolikogu, Lasva Vallavalitsus, Haanja Vallavolikogu, Võru Linnavalitsus, Rõuge Vallavolikogu, Sõmerpalu Vallavolikogu, Siseministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium (Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon), Maaeluministeerium, AS Eesti Raudtee. Maakonnaplaneeringu lahendust täpsustati ja täiendati kooskõlastamisel esitatud ja arvestatud ettepanekute alusel. Kõikidele kooskõlastamise ajal esitatud ettepanekute, märkuste ja vastuväidete esitajatele vastas maavanem kirjalikult, esitades oma seisukoha ettepaneku või vastuväite osas. Tulenevalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lõikest 4 loeti planeering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidatud vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktile või kehtestatud planeeringule. PlanS § 17 lõike 5 alusel arvestati maakonnaplaneering kooskõlastatuks Kultuuriministeeriumi, Põllumajandusameti, Päästeameti, AS-iga Eesti Gaas, AS-iga EG Võrguteenus ja Antsla kohaliku omavalitsusega. Eelnevast tulenevalt on planeeringul olemas seadusest tulenevad vajalikud kooskõlastused kõigi osapooltega. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Võru maavanem võttis maakonnaplaneeringu vastu 21.01.2016 korraldusega nr 1-1/16/32 „Võru maakonnaplaneering 2030+ vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ ning suunas selle avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 01.02 - 29.02.2016. Maakonnaplaneeringu avalik arutelu toimus 23.03.2016 Võrumaa Toidukeskuse Katariina seminarisaalis (Võrus, Koidula tn 7). Teated maakonnaplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest ilmusid maakonnalehes Võrumaa Teataja 23.01.2016, Ametlikes Teadaannetes 25.01.2016, maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitas Võru maavanem 26.01.2016 kirjaga nr 12-3/16/207-1; 12-3/16/208-1; 12-3/16/209-1; 12-3/16/210-1; 12-3/16/211-1; kohalikke omavalitsusi, asjaomaseid ministeeriumeid ja asutusi, kellega maakonnaplaneering kooskõlastati ning kellega tehti koostööd või keda kaasati planeeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus Võru Maavalitsuses, maakonna kohalikes omavalitsustes, Võrumaa Keskraamatukogu lugemissaalis, nimetatud asutuste tööajal, kus oli võimalik maakonnaplaneeringuga tutvuda paberil. Lisaks olid materjalid kättesaadavad Võru Maavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal laekus maavalitsusele 15 kirja, mis sisaldasid küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta. Valdavaks olid Rõuge Vallavalitsuse, MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit ning Rõuge valla kodanike pöördumised, mis olid seotud riigikaitseliste objektidega ja nendest tulenevate piiranguvöönditega, samuti väärtuslike põllumajandusmaadega, väärtuslike maastike ja taastuvenergia kasutusega. Kõiki maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid kaaluti põhjalikult ning Võru maavanem vastas kõigile kirjalikult elektronposti või tähitud kirja teel, selgitades põhjalikult maakonnaplaneeringu lahendust ja selle koostamise aluseks olevaid põhimõtteid. Rõuge Vallavalitsuse, MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liidu ning Rõuge valla kodanike poolt riigikaitset puudutavatele ettepanekutele ja vastuväidetele palus Võru maavanem selgitust, millele Kaitseministeerium vastas 14.03.2016 kirjaga nr 12.1-1/16/340. Kaitseministeeriumi kirja lisas maavanem ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikute vastuskirjadele. Maakonnaplaneeringu avalik arutelu toimus 23.03.2016 Võrumaa Toidukeskuses. Avalikul arutelul selgitati planeeringulahendust ning avalikustamise tulemusi, KSH osas tehtud ettepanekuid, maavanema ja KSH vanemeksperdi seisukohti. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad selgitasid riigikaitseobjektidega seonduvaid teemasid. 05.04.2016 ajalehes Võrumaa Teataja teavitati Võru maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti maakonnaplaneeringus ning KSH aruandes vajalikud parandused ja täiendused lähtuvalt esitatud ning maavanema kaalutluse alusel arvesse võetud ettepanekutest. Tehtud täiendused ja täpsustused ei muutnud maakonnaplaneeringu põhilahendust, mistõttu ei olnud vajadust uue avaliku väljapaneku korraldamise järele. Keskkonnaameti 27.04.2016 kirjaga nr 6-5/16/44-3 kiideti heaks maakonnaplaneeringu KSH aruanne. Keskkonnaameti hinnangul vastab KSH aruanne heakskiidetud KSH programmile ning sisaldab KeHJS § 40 lõikes 4 nimetatud teavet. Planeeringu järelevalve Võru maavanem esitas 30.06.2016 kirjaga nr 12-3/16/504-1 Võru maakonnaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Koos planeeringuga ja menetlusmaterjalidega esitati ülevaade planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest, mille osas kokkulepet ei saavutatud. Järelevalve toiminguid planeeringu koostamise üle teostas Rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Rahandusministeeriumi ülesandeks järelevalve teostamisel oli maakonnaplaneeringu menetluse PlanSis esitatud nõuetele vastavuse kontrollimine, maakonnaplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, maakonnaplaneeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine. Planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ja menetlusprotsessis lahenduseta jäänud ettepanekute ja vastuväidete esitajate ja Võru Maavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamine ja järelevalve poolse seisukoha kujundamine. Rahandusministeerium kui järelevalve teostaja otsustas haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel korraldada kirjaliku ärakuulamise tuginedes planeeringu menetlemisel toimunud koostööle ja kaasamisele ning arvestades vastuväidete sisu. Kirjalikul ärakuulamisel esitas Võru maavanem 27.02.2017 kirjaga nr 12-3/17/254-2 oma seisukohad vaidlusalustes küsimustes, jäädes suures osas oma esialgsete seisukohtade juurde. Maanteeamet märkis planeeringu avalikustamise ajal saadetud 09.02.2016 kirjas nr 15- 2/15-00028/869, et sillad on maakonnaplaneeringu raames liiga detailne käsitlus tehnovõrkude koridoride paigutuse määramisel ja tegi ettepaneku sildu tehnovõrkude võimaliku asukohana mitte ette näha, vaid lahendada tehnovõrkude paiknemine üldisema käsitlusega. Võru maavanem oli seisukohal, et maakonnaplaneeringu ülesannetest ja optimaalsest ruumikasutusest lähtuvalt on planeeringus toodud tingimus asjakohane tehnovõrkude koridoride paigutuse määramisel. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teekoridori, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul kaalutakse sildade kasutust). Maavanem leidis, et antud sõnastus on piisavalt paindlik. Teiseks märkis Maanteeamet, et jalgratta ja jalgteede eraldusriba laius määratakse projektkiirusest sõltuvalt ning teekattemärgisega tähistatud jalgrattaraja rajamist „Maanteede projekteerimisnormid“ ei võimalda, mistõttu palus Maanteeamet kergliiklusraja mõistet mitte kasutada. Võru maavanem oli seisukohal, et ettepanekuga ei arvestata kuna kergliiklusteede/radade kavandamisel määratakse kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused järgmistes kavandatavates etappides koostöös Maanteeametiga. Kaitseministeerium tegi planeeringu avalikustamise ajal saadetud 18.02.2016 a kirjas nr 12.1-1/16/340 ja 18.02.2016 a kirjas nr 12.1-1/15/2487 Võru maavanemale ettepaneku sõnastada maakonnaplaneeringu punkti 2.4 alapunkt 2 järgmiselt: „Riigikaitseliste ehitiste rajamiseks tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust kaaluda üksnes siis, kui avalikku menetlust ei ole varem korraldatud riigi eriplaneeringu, üldplaneeringu või keskkonnamõju hindamise käigus“. Kaitseministeerium soovis seletuskirja ptk 4.3 „Riigikaitse ja turvalisus“ punktis 4 toodud tingimuse sõnastuse muutmist: „Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsusega oluline leevendusmeetmete kavandamine tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tähelepanu pööramine ka objekti/ala piirkonnas elavate ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele“. Võru maavanem nõustus punkti 2.4 alapunkt 2 ettepaneku sõnastusega, kuid jäi varasemale seisukohale maakonnaplaneeringu ptk 4.3 „Riigikaitse ja turvalisus“ punkti 4 osas leides, et tingimuse jätmine seletuskirja on oluline maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste ning huvide tasakaalustamise seisukohast. Samas pidas maavanem oluliseks Kaitseministeeriumi koostööd kohaliku omavalitsusega riigikaitse ja turvalisuse valdkonnas ning nõustus punkti nr 4 sõnastama järgmiselt: „Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel kavandatakse koostöös kohaliku omavalitsusega ja asjatundjatega mõistlikud ja parimast praktikast lähtuvad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Riigikaitselise ehitise rajamisel ja taktikaalade kasutamisel tuleb arvestada ka inimestele ning ettevõtetele avalduvate sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega.“ Järelevalve teostaja teavitas 25.10.206 kirjaga nr 15-2/11994 Kaitseministeeriumi ja Maavalitsust, et maakonnaplaneeringus ei ole võimalik anda seletuskirja punkti 2.4 alapunktis 2 sellises sõnastuses suunist, sest see välistab üldplaneeringu koostamisel kohaliku omavalitsuse PlanSist tuleneva kaalutlemisvõimaluse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määratlemisel või igakordse detailplaneeringu vajaduse kaalutluse kohaliku omavalitsuse poolt. Kehtiva PlanS järgi on detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Üldplaneeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Lisaks sätestab kehtiv PlanS § 125 lõige 3, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida ei ole ette nähtud PlanSis või kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus. Võru maavanem nõustus järelevalve tähelepanekuga ja eemaldas maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 2.4 punkti 2. Kuna Maanteeameti ja Kaitseministeeriumi kirjades viidatud vastuolud olid pigem põhimõttelised ning maakonnaplaneering ei läinud vastuollu ühegi valdkondliku õigusaktiga, siis luges Võru maavanem Maanteeameti ja Kaitseministeeriumi seisukohad soovituslikeks ettepanekuteks. Järelevalve teostaja kujundas seisukohad ning esitas need Võru Maavalitsusele ja avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikutele: Rõuge Vallavalitsuse, MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit, Aigar Paas, Enn Liiv, Mati Laur, Uno Michelson, Svea Kutsar, Toomas Kutsar, Aare Vumba, Margit Männiste, Margus Männiste, ühiskirjad saatnud 58 Rõuge valla elanikku. Rõuge Vallavalitsus esitas 29.02.2016 kirjas nr 5.2-3.4/151 vastuväited ja seisukohad maakonnaplaneeringule teemade osas, mis puudutasid valdavalt riigikaitseobjekte ja – alasid. Tagasiside maavanemale anti 30.03.2016 kirjas nr 7.1-7/405-19. Rõuge Vallavalitsus ei nõustunud seletuskirja peatüki 1.4 „Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Võru maakonnas“ punkt 12 sõnastusega ja tegi omapoolse sõnastuse ettepaneku (kirja p 2). Võru maavanem andis vastuväitele omapoolse seisukoha 18.03.2016 kirjas nr 12-3/16/465- 2 ja juhtis tähelepanu, et planeeringut menetletakse mitte uue, vaid kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS redaktsiooni järgi ning selle seaduse § 7 lõike 3 punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu ülesanne riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Maakonnaplaneeringu koostamisel on maavanem korduvalt rõhutanud tasakaalustamise vajadust just peatükk 1.4 punkti 12 sõnastuse juures, jäädes seletuskirjas toodud sõnastuse juurde. Rõuge Vallavalitsus (29.02.2016 kirjas nr 5.2-3.4/151), MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit (29.02.2016 ), kodanikud Enn Liiv ja Mati Laur (25.02.2016), Mati Alvela (29.02.2016), Margit Männiste (27.02.2016), Aare Vumba (29.02.2016) ja Rõuge valla elanikud (ühiskirjad 29.02.2016) ei nõustunud maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 „Riigikaitse ja turvalisus“, käsitletud riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega, kus on kehtestatud Nursipalu harjutusvälja ja Sänna linnaku piiranguvööndi ulatus 2 km ja tegi ettepaneku arvestada piiranguvööndi määramisel Rõuge Vallavolikogu 16.12.2015 otsuse nr 51 lisas 2 oleva kaardimaterjaliga, millega sooviti piiranguvööndi vähendamist (kirja p 5). Võru maavanem viitas Kaitseministeeriumi 14.03.2016 kirjale nr 12.1-1/16/340, kus käsitleti piiranguvööndi ulatust ja kehtestamist ning mille kohaselt ei ole piiranguvööndi täpsustamine võimalik omavalitsuse ettepaneku alusel. Riigikaitselise ehitisetöövõime kriteeriumid on kehtestatud kaitseministri 26.06.2015 määrusega nr 16 "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta". Maavanem ei arvestanud Rõuge Vallavolikogu ettepanekuga, kuna see ei olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Järelevalve teostaja oma 19.12.2017 esitatud seisukohas nõustub Võru maavanema poolt antud selgitustega ja leiab, et maakonnaplaneeringuga ei kehtestata iseseisvalt riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndi ulatust. Piiranguvööndi ulatus on määratud ehitusseadustiku §-s 120 ja seda on täpsustatud kaitseministri 26.06.2015 a määrusega nr 16. Koostatav maakonnaplaneering peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sh kaitseministri 26.06.2015 a määrusega nr 16 ja selle lisadega. Piiranguvööndis on vajalik ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Seejuures saab keelduda kooskõlastusest vaid juhul, kui keeldumiseks esinevad seadusest tulenevad alused, näiteks ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tulemus vähendab riigikaitselise ehitise töövõimet. Rõuge Vallavalitsus ei nõustunud seletuskirja punkt 4.3 sõnastusega: “Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste korraldamine toimub vastavalt Metsaseaduse § 36-le. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.” Rõuge Vallavalitsus leidis, et taktikaharjutuste läbiviimisel tekib oluline müra, mis vastavalt asjaõigusseaduse §- le 143 kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist ning tegi ettepaneku seletuskirjast eemaldada lause “Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega“ (kirja p 6). Võru maavanem viitas Kaitseministeeriumi 14.03.2016 kirjale nr 12.1-1/16/340, kus käsitleti taktikaalasid ning asjaõigusseaduse § 143 lõikele 1, mille alusel ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulenevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Järelevalve teostaja peab piisavaks Võru maavanema poolt antud selgitusi ning ei korda neid üle. Rõuge Vallavalitsus tegi ettepaneku lisada seletuskirja Sänna linnakus asuvate laskemoonaladude ohuala (kirja p 8). Võru maavanem ei arvestanud ettepanekuga, kuna Sänna linnaku piiranguvööndi ulatus ehitise töövõime tagamiseks on kehtestatud kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 lisa 1 punktis 47 ja see on 2000 meetrit. Selle määrusega kehtestatud piiranguvöönd hõlmab ka laskemoonaladude ala, mistõttu ei ole vaja eraldi ohualade kajastamist. Järelevalve teostaja peab piisavaks Võru maavanema poolt antud selgitusi ning ei korda neid üle. Rõuge Vallavalitsus ei nõustunud seletuskirja peatüki 2.4 punktiga 2, leides, et punkt on vastuolus PlanS ja ehitusseadustiku põhimõtetega ja vastavalt kehtivale PlanSile ja ehitusseadustikule pole riigikaitseliste ehitiste (eriti harjutusväljale ehitiste ja laskeväljade rajamisel) rajamine võimalik ainult läbi mõjude hindamise, vaid on vaja koostada PlanS kohane planeering ja tegi ettepaneku sõnastada ümber seletuskirja peatükk 2.4 punkt 2 (kirja p 9). Võru maavanem leidis, et vastuväide ei ole põhjendatud kuna KMH algatatakse ehitusprojektidele vastavalt KeHJS § 26 tingimustel. Otsustajaks on Tehnilise Järelevalve Amet, kes annab ehitusseadustiku § 118 lõike 2 kohaselt riigikaitselise ehitise ehitusloa. Seega algatab keskkonnamõju hindamise Tehnilise Järelevalve Amet (KeHJS § 26 lõige 2). Lisaks täpsustati seletuskirjas peatükk 2.4. punkt 2 sõnastust järgmiselt: „Riigikaitseliste ehitiste rajamiseks tuleb detailplaneering koostada üksnes siis, kui avalikku menetlust ei ole varem korraldatud riigi eriplaneeringu, üldplaneeringu või keskkonnamõju hindamise menetluse käigus.“ Järelevalve teostaja on asunud seisukohale, et maakonnaplaneeringus ei ole võimalik sellises sõnastuses suunist anda, sest see välistab üldplaneeringu koostamisel kohaliku omavalitsuse kaalutlemisvõimaluse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määratlemisel. Võru maavanem nõustus järelevalve teostaja seisukohaga ja eemaldas seletuskirja peatükis 2.4 punkti 2. Rõuge Vallavalitsus tegi ettepaneku sõnastada ümber peatükis 3.1.3 toodud tingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks (kirja p 11). Võru maavanem leidis, et olemasolev tekst „Riigikaitseliste objektide/alade rajamisel ja korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke“ on piisav ja selgitas, et maakonnaplaneeringu koostamisel rohelise võrgustiku tingimuste seadmisel on lähtutud tegevuse iseloomust, antud juhul tegevuse ajutisusest (kaevandamine) või püsivusest (riigikaitseline tegevus). Järelevalve teostaja nõustub maavanema poolt antud selgitustega ja on seisukohal, et Võru maavanem on maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Maakonnaplaneeringu põhilahendus on põhjendatud. MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit (MTÜ RKL) tegi ettepaneku täiendada riigikaitseliste objektide peatüki 4.3. „Riigikaitse ja turvalisus“ punkti 4 järgmiselt: „Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsustega ja kohalike elanike vabatahtlike ühendustega kohustus leida kompromisslahendused tegevustega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning pöörata enam tähelepanu ka objekti/ala piirkonnas elavatele inimestele ja tegutsevatele ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele.“ MTÜ RKL leidis, et maakonnaplaneeringu versioonis on tasakaal riigikaitse ja maakonna elanike ning ettevõtete vahel paigast ära. Võru maavanem ei arvestanud ettepanekuga, kuna antud küsimuses oli korduvalt oma seisukohti avaldanud nii Kaitseministeerium („arvestada tuleb eelkõige riigi seisukohaga“) kui Rõuge vald („arvestada tuleb eelkõige kohalike elanike seisukohaga“). Kuna maavanem kannab antud küsimuses tasakaalustavat rolli ning peab arvestama mõlema huviga samaaegselt, eelistamata ühte teisele, siis maavanem ei muutnud ptk 4.3. toodud tingimust 4. See jäeti seletuskirja esitatud kujul: „Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsusega oluline leevendusmeetmete kavandamine tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tähelepanu pööramine ka objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele.“ MTÜ RKL tegi ettepaneku kajastada keskkonnamõju strateegilises hindamises uut planeeritavat Keretü looduskaitseala ning sellega seoses võimalikku konflikti Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega, samuti kajastada loomisel olev Keretü looduskaitseala maakonnaplaneeringu kaartidel. MTÜ RKL leidis, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamist tuleb maakonnaplaneeringus kajastada kui objekti, mis kindlasti põhjustab olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas planeeritavale Keretü looduskaitsealale. Võru maavanem ei arvestanud ettepanekuga, kuna maakonnaplaneeringu koostamisel lähtuti Keskkonnaministeeriumi seisukohast, et projekteeritavaid kaitsealasid planeeringu lahenduses ei kajastata ja planeeringu joonistele ei kanta, sest ei ole teada, millised kaitseala loomise ettepanekutest (projektidest) jõuavad kaitseala moodustamiseni. Kaitsealade moodustamine on maakonnaplaneeringust sõltumatu protsess ega mõjuta planeeringu lahendust ja KSH järeldusi. KSH aruannet täiendati viies sisse info loodava Keretü looduskaitseala kohta. Järelevalve teostaja nõustub maavanema poolt antud selgitustega ja leiab, et maakonnaplaneeringuga ei kehtestata iseseisvalt riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndi ulatust. Piiranguvööndi ulatus on määratud ehitusseadustiku §-s 120 ja seda on täpsustatud kaitseministri 26.06.2015 a määrusega nr 16. Koostatav maakonnaplaneering peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sh kaitseministri 26.06.2015 a määrusega nr 16 ja selle lisadega. Piiranguvööndis on vajalik ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Järelevalve teostaja on seisukohal, et maakonnaplaneeringu käsitlus riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvööndi tingimuste määramise ja kajastamise osas on põhjendatud. Kavandatavate kaitsealade kajastamisega maakonnaplaneeringus selgitab järelevalve teostaja täiendavalt, et samal ajal kui maakonnaplaneeringuga antakse üldised maakasutuspõhimõtted ja tingimused planeerimisseaduse alusel, korraldatakse valdkondlike väärtuste kaitse, sh kaitsealade moodustamine, vastava valdkonna õigusaktide alusel. Teadaolev info tuleb arvesse võtta ka maakonnaplaneeringu koostamisel, antud juhul sisaldub info KSH aruandes (ptk 6.2.5), arvestades planeeringu pädevuse piire. Järelevalve teostaja on seisukohal, et Võru maavanem on maakonnaplaneeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Maakonnaplaneeringu põhilahendus on põhjendatud. Aigar Paas esitas vastuväite, kus ei nõustunud peatüki 3.1.3 „Roheline võrgustik ja puhkealad“ põhimõtetega. A. Paas leidis, et peatükis on loetelu kitsendustest ja kohustustest, mis pannakse maaomaniku õlule. Võru maavanem oma 18.03.2016 vastuskirjas nr 12-3/16/462-2 selgitas, et planeeringus on tegemist tingimuste, mitte kitsendustega (kitsendus tuleneb seadusest). Rohelises võrgustikus on maa sihtotstarbeks valdavalt maatulundusmaa (põllu- ja metsamaa) ning planeeringus toodud tingimused lubavad edaspidigi tegeleda põllu- ja metsamajandusega, samuti ehitada maatulundusmaale ühepereelamut. Rohelise võrgustiku tingimused lubavad rohelises võrgustikus tegeleda ka muude tegevustega juhul kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine (sh leevendusmeetmed kavandatud tegevuse negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks). Maaomaniku põhiliseks kohustuseks rohelise võrgustiku aladel saab lugeda maastiku mitmekülgsuse hoidmist (st põllusiilude, kivikuhjade säilitamist) ja niitmist. Järelevalve teostaja jäi seisukohale, et käsitlus rohelise võrgustiku ja puhkealade osas ning maakonnaplaneeringu põhilahendus on põhjendatud ja vastab maakonnaplaneeringu lähteseisukohtadele. Rõuge valla elanike ühiskirjades ja kodanike Enn Liiv, Mati Laur, Uno Michelson, Mati Alvela, Svea Kutsar, Margus Männiste, Margit Männiste ning Aare Vumba (edaspidi: Rõuge valla elanikud) esitatud ettepanekud ja vastuväited olid seotud riigikaitse teemadega, väärtuslike põllumajandusmaadega, väärtuslike maastikega ja taastuvenergeetika tehniliste lahenduste kavandamisega väärtuslike maastike aladel. Rõuge valla elanikud leidsid, et maakonnaplaneeringus ei ole toodud väärtuslike põllumajandusmaade katastriüksuste täpsusastmest tulenevaid piire ning oldi seisukohal, et mullaviljakuse andmed ei pruugi vastata tegelikule olukorrale, kuna pole kohapeal käidud maa olukorda vaatlemas. Ebaselgeks jäi, mille alusel on määratud nii ulatuslikud väärtuslikud maastikud ja milliseid kinnistud see katab. Võru maavanem selgitas 18. 03.2016 a vastuskirjades väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtuslike maastike teemat, märkides, et väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemise osas on planeeringus tegemist informatiivse kihiga ning seetõttu konkreetseid tingimusi maakonnaplaneeringuga ei seata. Võru maakonnaplaneering annab suunise, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire. Väärtusliku põllumajandusmaa täpsemad kasutamis- ja kaitsetingimused seatakse õigusaktiga, mille eelnõu koostamine toimub praegu Maaeluministeeriumis. Väärtuslikke maastikke ja rohelist võrgustikku käsitletakse planeeringus osana kohalikust elu- ja kultuurikeskkonnast, mida on avaliku kokkuleppena väärtustatud juba 2005. aastast, kui koostati vastav teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, ühtlasi on samad teemad kajastatud omavalitsuste üldplaneeringutes, mida on jätkuvalt väärtustatud ka käesolevas maakonnaplaneeringus. Vajadusel on üldplaneeringutega väärtuslike maastike piire täpsustatud. Kuna Rõuge vallal puudub seni üldplaneering, on vald seni pidanud lähtuma kehtestatud teemaplaneeringus toodud väärtuslike maastike piiridest. Väärtusliku maastiku piiride täpsem ülevaatamine saab Rõuge valla puhul toimuma üldplaneeringu koostamisel. Järelevalve teostaja oma seisukohas nõustub maavanema poolt antud selgitustega ja on seisukohal, et maakonnaplaneeringu käsitlus väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja kajastamise osas on põhjendatud. Rõuge valla elanikud leidsid, et väärtuslikul maastikul paiknevatel kinnistutel on maakonnaplaneeringu kohaselt pärsitud taastuvenergia kasutamine. Tehti ettepanek, et määratletaks kui suures ulatuses või osas vms on lubatud päikesepaneelide paigaldamine väärtuslikule põllumajandusmaadele ja väärtuslikule maastikele. Võru maavanem selgitas, et taastuvenergeetika kasutuselevõtmine peab toimuma läbimõeldult ning erinevaid huvisid arvestades. Maavanem nõustus ettepanekutega selles osas, et päikeseenergia kasutamist peab ulatuslikumalt võimaldama. Kuna väärtusliku põllumajandusmaa täpsemad kasutamistingimused on veel väljatöötamisel, sõnastatakse maakonnaplaneeringu peatükis 3.2.1 tingimus nr 2 ümber järgmiseks põhimõtteks: „Päikesepaneelide kavandamisel tuleb esmajärgus eelistada väheväärtuslike põllumajandusmaade kasutamisest“. Maavalitsus juhib oma kirjas tähelepanu asjaolule, et koostatav väärtuslike põllumajandusmaade kasutamist reguleeriv seaduse-eelnõu võib päikesepaneelide paigutamisele veel seada täpsustavaid tingimusi. Seletuskirjas väärtuslikele maastikele päikesepaneelide rajamist puudutavate punktide sõnastust täiendatakse, tuues välja ka vastavad arvväärtused (muudatused viiakse nii peatükki 3.1.1 Väärtuslikud maastikud kui peatükki 4.2.5 Taastuvenergeetika). Järelevalve teostaja oma seisukohas nõustub maavanema poolt antud selgitustega ja on seisukohal, et maakonnaplaneeringu käsitlus taastuvenergia kasutuselevõtu osas on põhjendatud. Järelevalve teostaja kontrollis planeeringu õigusaktidele vastavust ja on seisukohal, et Võru maavanem on planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Planeeringu koostamisel on järgitud PlanSis sisalduvaid menetlusnõudeid. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 23 lõike 3 punktile 2 on järelevalve teostaja pädevuses kontrollida planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavust. Rahandusministeeriumi hinnangul vastab planeering üleriigilises planeeringus sätestatud eesmärkidele ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. Planeeringujärelevalve teostaja esitatud märkustega on arvestatud ja planeeringut täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud planeeringu seletuskirjas ja joonistele. Arvestades, et PlanS-i regulatsioon muutus planeeringu koostamise ajal (1.01.2018 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt ei ole maakonnaplaneeringu heakskiitmine enam vajalik ning enne 1.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringud kehtestab riigihalduse minister), ei ole Võru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamiseks järelevalvaja heakskiidu saamine enam nõutav. III MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Käesoleva maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse Võru maakonna planeering (kehtestatud 01.07.2002) ning järgmised Võru maakonna teemaplaneeringud: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 02.12.2005), „Võru maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud 03.07.2009), „Võrumaa jalgrattateede I etapp“ (kehtestatud 11.07.2006.a), „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“ (kehtestatud 14.03.2014). IV KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Maakonnaplaneering kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 lõigetega 3 ja 5 ja § 13 lõikega 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. V OTSUS 1. Kehtestan Võru maakonnaplaneeringu 2030+ lisatud kujul. 2. Tunnistan kehtetuks Võru maavanema 01.07.2002 korralduse nr 1.1-1/120 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine“, Võru maavanema 02.12.2005.a korralduse nr  1.1-1/196 „Võru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kehtestamine“, Võru maavanema 03.07.2009.a korralduse nr 1.1-1/84 „Võru maakonna teemaplaneeringu „Võru maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ kehtestamine“, Võru maavanema 11.07.2006.a korralduse nr 1.1- 1/125 „Võru maakonna teemaplaneeringu „Võrumaa jalgrattateede I etapp“ kehtestamine“ ja Võru maavanema 14.03.2014 korralduse nr 1-1/2014/139 “ Võru maakonna teemaplaneeringu „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“ kehtestamine“. 3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Võru talituses aadressil Jüri tn 12, Võru linn. Samuti veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud. 4. Teen käesoleva käskkirja koos maakonnaplaneeringuga teatavaks kõigile Võru maakonna kohaliku omavalitsuse üksustele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, SA Võrumaa Arenduskeskusele, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liidule, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidule seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teade maakonnaplaneeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud 14 päeva jooksul ning ajalehes Lõunaleht. VI VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teemaplaneeringuid. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): Seletuskiri, joonised ja lisad 1-6.